dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 22. aprill 2021
Viit
1.5-1.1/1413-1
Registreeritud
22. aprill 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) Harjumaa piirkond
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
Sari
1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused
Toimik
1.5-1.1/2021
Vastutaja
Kersti Esnar (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
22. mai 2021

Failid

  • 📎SDE+Harjumaa+piirkonna+pöördumine+vaimse+tervise+teemal21.04.21.asice89 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Signe Riisalo sotsisaalkaitseminister Suur-Ameerika 1 PÖÖRDUMINE Keila/Järveküla 10129 Tallinn 22.04.2021. a. Riigikogu sotsiaalkomisjon Siret Kotka komisjoni esimees Lossi plats 1a 15165 Tallinn Haridus- ja Teadusministeerium Saadetud posti teel Liina Kersna [email protected] haridus-ja teadusminister [email protected] Munga 18 [email protected] 50088 Tartu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) Harjumaa piirkonna ettepanekud vaimse tervise abi kättesaadavamaks muutmiseks Lugupeetud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka ja haridus-ja teadusminister Liina Kersna Eestis on depressioon diagnoositud umbes 75 000 inimesel, mis on 5,9% elanikkonnast (Tervise Arengu Instituut, Riigikantselei 2020). Depressioon on töövõime kaotuse osas nii Eestis kui maailmas teisel kohal, prognooside kohaselt mõne aasta pärast esikohal. Arvestades Eestis ja maailmas valitsevat suurt tervise-ja majanduskriisi, mis põhjustab meie elanikkonna seas aina suuremaid vaimse tervise probleeme, tuleb senisest enam tähelepanu pöörata Eesti inimeste vaimse tervise probleemide ennetamisele ja ravile. Vajalikud teraapiad, psühholoogiline ja psühhiaatriline abi ei ole elanikkonnale piisavalt kättesaadavad. Teatavasti eraldab Haigekassa läbi perearstide nn. teraapiafondi raha. Paraku on reaalsus see, et klient peab siiski seansi eest juurde maksma, sest teenus on kallis. Lisaks on kliiniliste psühholoogide ja psühhiaatrite nimistud enamikes keskustes täis ja uusi kliente ei võeta vastu või antakse aeg mitme kuu pärast. Pahatihti on vaimse tervise probleemid selleks ajaks sedavõrd süvenenud, et 10 x Haigekassa rahastusel ei ole enam piisav nende lahendamiseks ning inimene kaotab osaliselt või täielikult töövõime. Halvematel juhtudel on inimene abi puudumisel endalt elu võtnud. Probleemi peamiseks põhjuseks on asjaolu, et ravikindlustuse seaduse § 36 alusel tohivad tervishoiuteenuseid osutada ainult kliinilised psühholoogid. Neid on Eestis liiga vähe kõikide abivajajate aitamiseks. Teraapiafondist ei rahastata aga nn. tavalise psühholoogi teenust kuigi sotsiaalhoolekande seadus rehabilitatsiooniteenuste raames seda lubab. Tundub arusaamatu, miks ühes seaduses ja asutuses (Sotsiaalkindlustusamet) aktsepteeritakse psühholooge, kuid teises (Haigekassa) ainult kliinilisi psühholooge. Eesti Vabariigi seadused peavad teenima meie terve elanikkonna huve, mitte kitsaste huvigruppide. Johtuvalt eelöeldust, teeme järgmised ettepanekud vaimse tervise abi kättesaadavamaks muutmiseks: 1) Lisada Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu psühholoog-nõustaja (tase 7), mis on Kutsekoja poolt heakskiidetud kutsestandard. 2) Leida võimalusi psühholoogidele lisakutsete andmiseks Kutsekojas ning aktsepteerida kutselisi psühholooge Haigekassa tervishoiuteenuste partneritena. 3) Suurendada riiklikku rahastust vaimse tervise spetsialistide koolitamiseks ja toetamiseks. Eeskujuks tuleks võtta õpetajate koolitamisest, kus on olemas nii stipendiumiprogrammid kui ka starditoetused tööle jäämise kindlustamiseks. 4) Vaadata üle seadusandlus ja viia sisse muudatused, mis tooksid vaimse tervise temaatikas haiguse-keskse lähenemise kõrvale abivajaduse-keskse lähenemise eesmärgiga parandada kliendi toimetulekut. Eeskujuks tasub võtta sotsiaalhoolekande seadus, mis aktsepteerib vaimse tervise spetsialistidena ka teisi spetsialiste kliiniliste psühholoogide kõrval. Toimetulekule orienteeritud abi, jõustav lähenemine ja lahenduskeskne nõustamine pakuvad inimestele samuti vajalikku tuge. Vajadusel tuleb lihtsalt muuta senist mõtteviisi ja praktikaid ning abi saamist takistavaid dokumente. Nagu öeldud, on Eestis depressioon diagnoositud umbes 75 000 inimesel, mis on 5,9% elanikkonnast (Tervise Arengu Instituut, Riigikantselei 2020). Depressioon on töövõime kaotuse osas nii Eestis kui maailmas teisel kohal, prognooside kohaselt mõne aasta pärast esikohal. Uuringud näitavad, et iga viies inimene kogeb aasta jooksul vaimse tervise probleemi ning pikaajaliste vaimse tervise haigustega inimeste eluiga on keskmiselt 15–20 aastat lühem. Tervishoiukulutused vaimsele tervisele kasvavad igal aastal, samas on see endiselt alahinnatud valdkond. Vaimse tervise otsesed ja kaudsed kulud on hinnanguliselt Euroopa Liidus 4% ja Eestis 2,8% SKP-st ehk 572 mln eurot (Vaimse tervise roheline raamat 2020) ning need on suuremad kui kulud nt vähi, diabeedi, jt füüsiliste haiguste ravile (Kleinberg, 2014, TAI, WHO). Nt Eesti majanduse keskuses Harjumaal põeb depressiooni hinnanguliselt sama palju inimesi kui on elanikke Keila linnas, Rae ja Kiili valdades kokku. On kahetsusväärne, et nii suure hulga inimeste igapäevane heaolu ja toimetulek on takistatud, nad on töövõime kaotuse riskis ning abi ei ole piisavalt kättesaadav. Nii inimlikus kui majanduslikus mõttes on tegemist suure probleemiga, millele palume teil leida lahendusi. Mida varem inimesed abi saavad, seda paremad on väljavaated terveneda. Mida hilisem on abi, seda suuremad tervishoiukulud sellega kaasnevad. Seepärast ei piisa tõdemisest, et probleem on olemas. Riiklikult tuleb praeguses kriitilises olukorras kiiresti panustada vaimse tervise abi kättesaadavamaks muutmisesse. See päästab elusid ja tagab Eestimaa inimeste toimetuleku. SDE Harjumaa piirkonna juhatuse nimel Henri Kaselo Anneli Pärlin SDE Harjumaa piirkonna esimees SDE Harjumaa piirkonna aseesimees Tel. 52 372 77 Tel. 52 709 08 E-post. [email protected] E-post. [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel