Sotsiaalministeerium
Signe Riisalo
sotsisaalkaitseminister
Suur-Ameerika 1 PÖÖRDUMINE Keila/Järveküla
10129 Tallinn 22.04.2021. a.
Riigikogu sotsiaalkomisjon
Siret Kotka
komisjoni esimees
Lossi plats 1a
15165 Tallinn
Haridus- ja Teadusministeerium Saadetud posti teel
Liina Kersna
[email protected]
haridus-ja teadusminister
[email protected]
Munga 18
[email protected]
50088 Tartu
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) Harjumaa piirkonna ettepanekud vaimse
tervise abi kättesaadavamaks muutmiseks
Lugupeetud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Siret
Kotka ja haridus-ja teadusminister Liina Kersna
Eestis on depressioon diagnoositud umbes 75 000 inimesel, mis on 5,9%
elanikkonnast (Tervise Arengu Instituut, Riigikantselei 2020). Depressioon on
töövõime kaotuse osas nii Eestis kui maailmas teisel kohal, prognooside kohaselt
mõne aasta pärast esikohal.
Arvestades Eestis ja maailmas valitsevat suurt tervise-ja majanduskriisi, mis põhjustab meie
elanikkonna seas aina suuremaid vaimse tervise probleeme, tuleb senisest enam
tähelepanu pöörata Eesti inimeste vaimse tervise probleemide ennetamisele ja ravile.
Vajalikud teraapiad, psühholoogiline ja psühhiaatriline abi ei ole elanikkonnale piisavalt
kättesaadavad. Teatavasti eraldab Haigekassa läbi perearstide nn. teraapiafondi raha.
Paraku on reaalsus see, et klient peab siiski seansi eest juurde maksma, sest teenus on
kallis. Lisaks on kliiniliste psühholoogide ja psühhiaatrite nimistud enamikes keskustes täis
ja uusi kliente ei võeta vastu või antakse aeg mitme kuu pärast. Pahatihti on vaimse tervise
probleemid selleks ajaks sedavõrd süvenenud, et 10 x Haigekassa rahastusel ei ole enam
piisav nende lahendamiseks ning inimene kaotab osaliselt või täielikult töövõime.
Halvematel juhtudel on inimene abi puudumisel endalt elu võtnud.
Probleemi peamiseks põhjuseks on asjaolu, et ravikindlustuse seaduse § 36 alusel tohivad
tervishoiuteenuseid osutada ainult kliinilised psühholoogid. Neid on Eestis liiga vähe
kõikide abivajajate aitamiseks. Teraapiafondist ei rahastata aga nn. tavalise psühholoogi
teenust kuigi sotsiaalhoolekande seadus rehabilitatsiooniteenuste raames seda lubab.
Tundub arusaamatu, miks ühes seaduses ja asutuses (Sotsiaalkindlustusamet)
aktsepteeritakse psühholooge, kuid teises (Haigekassa) ainult kliinilisi psühholooge. Eesti
Vabariigi seadused peavad teenima meie terve elanikkonna huve, mitte kitsaste
huvigruppide.
Johtuvalt eelöeldust, teeme järgmised ettepanekud vaimse tervise abi kättesaadavamaks
muutmiseks:
1) Lisada Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu psühholoog-nõustaja (tase 7),
mis on Kutsekoja poolt heakskiidetud kutsestandard.
2) Leida võimalusi psühholoogidele lisakutsete andmiseks Kutsekojas ning
aktsepteerida kutselisi psühholooge Haigekassa tervishoiuteenuste partneritena.
3) Suurendada riiklikku rahastust vaimse tervise spetsialistide koolitamiseks ja
toetamiseks. Eeskujuks tuleks võtta õpetajate koolitamisest, kus on olemas nii
stipendiumiprogrammid kui ka starditoetused tööle jäämise kindlustamiseks.
4) Vaadata üle seadusandlus ja viia sisse muudatused, mis tooksid vaimse tervise
temaatikas haiguse-keskse lähenemise kõrvale abivajaduse-keskse lähenemise
eesmärgiga parandada kliendi toimetulekut. Eeskujuks tasub võtta
sotsiaalhoolekande seadus, mis aktsepteerib vaimse tervise spetsialistidena ka teisi
spetsialiste kliiniliste psühholoogide kõrval. Toimetulekule orienteeritud abi,
jõustav lähenemine ja lahenduskeskne nõustamine pakuvad inimestele samuti
vajalikku tuge. Vajadusel tuleb lihtsalt muuta senist mõtteviisi ja praktikaid ning abi
saamist takistavaid dokumente.
Nagu öeldud, on Eestis depressioon diagnoositud umbes 75 000 inimesel, mis on 5,9%
elanikkonnast (Tervise Arengu Instituut, Riigikantselei 2020). Depressioon on töövõime
kaotuse osas nii Eestis kui maailmas teisel kohal, prognooside kohaselt mõne aasta pärast
esikohal.
Uuringud näitavad, et iga viies inimene kogeb aasta jooksul vaimse tervise probleemi ning
pikaajaliste vaimse tervise haigustega inimeste eluiga on keskmiselt 15–20 aastat lühem.
Tervishoiukulutused vaimsele tervisele kasvavad igal aastal, samas on see endiselt
alahinnatud valdkond. Vaimse tervise otsesed ja kaudsed kulud on hinnanguliselt Euroopa
Liidus 4% ja Eestis 2,8% SKP-st ehk 572 mln eurot (Vaimse tervise roheline raamat 2020)
ning need on suuremad kui kulud nt vähi, diabeedi, jt füüsiliste haiguste ravile (Kleinberg,
2014, TAI, WHO). Nt Eesti majanduse keskuses Harjumaal põeb depressiooni
hinnanguliselt sama palju inimesi kui on elanikke Keila linnas, Rae ja Kiili valdades kokku.
On kahetsusväärne, et nii suure hulga inimeste igapäevane heaolu ja toimetulek on
takistatud, nad on töövõime kaotuse riskis ning abi ei ole piisavalt kättesaadav. Nii
inimlikus kui majanduslikus mõttes on tegemist suure probleemiga, millele palume teil
leida lahendusi.
Mida varem inimesed abi saavad, seda paremad on väljavaated terveneda. Mida hilisem
on abi, seda suuremad tervishoiukulud sellega kaasnevad. Seepärast ei piisa tõdemisest,
et probleem on olemas. Riiklikult tuleb praeguses kriitilises olukorras kiiresti panustada
vaimse tervise abi kättesaadavamaks muutmisesse. See päästab elusid ja tagab Eestimaa
inimeste toimetuleku.
SDE Harjumaa piirkonna juhatuse nimel
Henri Kaselo Anneli Pärlin
SDE Harjumaa piirkonna esimees SDE Harjumaa piirkonna aseesimees
Tel. 52 372 77 Tel. 52 709 08
E-post.
[email protected] E-post.
[email protected]