Saatja: Kadri Nõmm <
[email protected]>
Saadetud: 21.04.2021 14:35
Adressaat: JM info Shared MB <
[email protected]>; Info
<
[email protected]>; SM Info <
[email protected]>
Koopia: <
[email protected]>
Teema: Riigikogu sotsiaalkomisjoni arvamuse edastamine -
põhiseaduslikkuse järelevalve asi nr 5-21-2
Tere
Saadan täiendavalt ka Riigikogu sotsiaalkomisjoni arvamuse
põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-21-2.
Lugupidamisega
Kadri Nõmm
Riigikohtu sekretär
730 9002
From: Kadri Nõmm Sent: Monday, April 12, 2021 2:47 PMTo:
'
[email protected]' <
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>;
'
[email protected]' <
[email protected]>Subject: Arvamuste edastamine -
põhiseaduslikkuse järelevalve asi nr 5-21-2
12.04.2021
Kiri nr 5-21-2/9
PSJV nr 5-21-2
Arvamuste edastamine
Lugupidamisega
Kadri Nõmm
Riigikohtu sekretär
Villu Kõve Teie 10.03.2021 nr 5-21-2/2
Riigikohus
Meie .04.2021 nr 2-8/21-8/3
Arvamus lastekaitseseaduse
§ 20 lõike 11 põhiseaduspärasuse osas
Austatud esimees
Riigikogu sotsiaalkomisjon tänab võimaluse eest avaldada arvamust, kas lastekaitseseaduse
(edaspidi ka LasteKS) § 20 lg 11 on PSJV nr 5-21-2 lahendamisel asjassepuutuv ning kas
nimetatud säte on põhiseadusega §-dega 11, 19 ja 29 kooskõlas.
Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas küsimust käesoleva aasta 19. aprilli istungil ning jõudis
otsusele, et LasteKS § 20 lg 11 ei ole asjassepuutuv norm ja seetõttu ei ole konkreetne
normikontroll lubatav.
1. Lastekaitseseaduse eesmärk ja arutelu Riigikogus. Riigikogu võttis lastekaitseseaduse
eelnõu (677 SE) vastu 2014. aastal ja seadus jõustus 2016. aasta 1. jaanuaril.
Lastekaitseseadus loob üldise raami lastekaitsealasele tegevusele kogu riigis, kaasates nii
riigi kui ka kohaliku tasandi, avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud.
Seaduses sätestatud põhimõtted, nõuded ja kohustused laienevad kõigile füüsilistele ja
juriidilistele isikutele, kes oma tegevuses puutuvad kokku laste ja lastekaitsega. Seadus
kehtestati ühiskonnas last väärtustava ning lapse arengut soodustava käitumise ja elulaadi
kujundamiseks, last toetava keskkonna loomiseks, lapse huvide esikohale seadmiseks,
lapse elukvaliteedi parendamiseks ja lapse igakülgse arengu toetamiseks, tervist ja heaolu
ohustavates tingimustes viibivale lapsele õigeaegse ja asjakohase abi ja hoolduse
tagamiseks.
LasteKS §-s 20 sätestati lapsega töötava isikuna töötamise piirangud. Eelnõu seletuskirja
kohaselt tagatakse sättega, et lastega kokkupuutuvatele kutsealadele ei pääseks töötama
isikud, keda on karistatud või kes on sundravile määratud inimkaubanduse, seksuaalse
enesemääramise vastaste kuritegude, prostitutsiooni- ja lastepornoga seotud kuritegude
eest. Piirang kehtestati, et kaitsta laste isikupuutumatust ja tagada nende julgeolek. Lõikes
1 sätestatud keeld on suunatud laste kaitsele seksuaalse väärkohtlemise eest ja lõikes 2
toodud piirangute eesmärk on kaitsta laste isikupuutumatust ja tagada nende julgeolek.
Tegemist on tõsiste süütegudega ning seetõttu on põhjendatud piirata nendes süütegudes
karistust kandvate isikute tööalast kokkupuudet lastega. Taoline praktika on kasutusel ka
näiteks Soomes, kus seaduses on esitatud loetelu kuritegudest, mida karistusregistri
väljavõttesse kantakse, kuid Soomes ei tähenda karistatus küll absoluutset keeldu isikut
tööle võtta, kuid tööandjal on diskretsiooniõigus ning vastava otsuse tegemisel peab
põhjalikult hindama kõiki asjaolusid.
2
2. Kriminaalkoodeksis sätestatud alaealise kaasatõmbamise regulatsiooni (KrK § 202)
mõju lastekaitseseadusele. 2017. aasta sügisel täiendati LasteKS §-i 20 lõikega 11. Lõige
lisandus sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse (489 SE) eelnõu menetlemisel. Ettepaneku tegi Sotsiaalministeerium
peale eelnõu I lugemist, põhjusel, et lastega võisid töötada ka sellised inimesed, kelle
karistatust ning seost vana kriminaalkoodeksi paragrahvidega ei ole kontrollitud.
Sotsiaalkomisjon esitas ettepaneku enda nimel.
Muudatusega täiendati lastekaitseseaduses sätestatud lastekaitsetöötajana ja lapsega
töötava isikuna töötamise piiranguid karistustega, mis oli isikutele määratud enne
karistusseadustiku jõustumist kehtinud kriminaalkoodeksi alusel. Hõlmates
lastekaitseseaduse loetelusse ka karistusregistri seaduse rakendussättes ehk §-s 36 olevad
kriminaalkoodeksi paragrahvid, lahendati seaduses võimalik vastuolu, mis võib tekkida
asjaolust, et materiaalne keeld lastega töötamiseks on sätestatud konkreetsete
kuriteokoosseisudena lastekaitseseaduses ning päringu tegemisel väljastavate karistuste
loetelu karistusregistri seaduses. Muudatusettepaneku eesmärk oli, et lastega töötamise
eluaegne keeld rakendub ka nendele isikutele, keda on karistatud enne karistusseadustiku
jõustumist ja mis vastavad oma olemuselt LasteKS § 20 lõikes 1 loetletud
karistusseadustikus sätestatud kuritegudele.
Kr.K § 202 kehtetuks tunnistamine ei tähenda, et kõik selle paragrahvi alusel karistust
kandvad isikud vanglast vabanevad, vaid seda, et edaspidi sellist karistust ei määrata.
Alaealise kaasatõmbamine kuriteole on täna hõlmatud peamiselt KarS §-ga 175. LasteKS
§ 20 viitab kehtetule KrK § 202-le seetõttu, et lastega töötamise keeld kehtiks täna ka
nendele isikutele, keda kunagi KrK kehtimise ajal on karistatud § 202 alusel, st et keeld
töötada lastega kehtiks edasi ka pärast omaaegse karistuse ära kandmist ja kustumist.
3. Kutsetunnistus, tegevusluba ja tööandja kohustus kontrollida isiku õigust lastega
töötada. Vastavalt spordiseadusele on treener isik, kellel on treenerikutse kutseseaduse
tähenduses. Eestis on treeneritele kutseandja Eesti Olümpiakomitee, kes tunnistas treeneri
kutse kehtetuks viidates lastekaitseseadusele. LasteKS § 20 lg 11 ei saa olla treeneri
kutsetunnistuse andmisest keeldumise ega treeneri kutse kehtetuks tunnistamise aluseks.
LasteKS § 20 lg 3 ei reguleeri kutse andmist (kutsetunnistus), vaid tegevusloa andmist.
Kutsetunnistust reguleerib kutseseaduse § 15 lg 1. Kutsetunnistus näitab isiku
kompetentsust teatud valdkonnas töötamiseks ning lastekaitseseaduse alusel ei anta
hinnangut isiku kompetentsusele ja selle vastavusest kutsetunnistuse tasemele.
Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise aluseid reguleerib kutseseaduse § 22 lõige 1.
LasteKS § 20 lg 3 paneb konkreetse isiku tööandjale kohustuse kontrollida, kas tööle
asuda soovival isikul on lubatud töötada lastega. Tööandjatel on suur vastutus valimaks
tööle inimesi, kes oma isikuomadustelt sobivad lastega tegelema ja kelle
väärtushinnangud ja hoiakud on ühiskonna üldiste moraalinormidega kooskõlas.
Sotsiaalkomisjon asus seisukohale, et LasteKS § 20 ei reguleeri kutse andmisega seotud
küsimusi, vaid kehtestab üldised lastega töötamise piirangud. LasteKS § 20 piirangud
keelavad isikul töötamise lastega (sh nt töötamise lasteasutuses), kuid mitte üldiselt
töötamist teatud elualal. Kui isikule laieneb lastekaitseseadusest keeld töötada lastega, ei
tohi talle anda tegevuseks luba. Tegevusluba ei anna automaatselt füüsilisele isikule
(antud juhul treenerile) kutsetegevusega tegelemise õigust.
Sotsiaalkomisjon leiab, et kuigi lastega töötamise piiranguga sekkutakse minevikus teatud
kuritegusid toime pannud isiku õigusesse vabalt valida elukutset ja töökohta (PS § 29), on
see lubatud teise isiku (antud juhul laste) õiguste ning vabaduste kaitsmiseks ja LasteKS §
3
20 ei välista isiku töötamist sellisel tegevusalal, kus ta saab töötada üksnes
täiskasvanutega, mis oluliselt leevendab PS § 29 põhiõiguse riivet.
4. Eelnevast lähtuvalt leiame, et LasteKS § 20 lg 11 ei ole asjassepuutuv norm ja seetõttu
ei ole konkreetne normikontroll lubatav.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siret Kotka
Esimees
Heidi Barot
631 6493
[email protected]