Taimar Peterkop
Riigikantselei Teie 05.04.2021 nr RK/21-0422/-1K
Meie 21.04.2021 nr 1.2-3/1245-2
"Eesti 2035" tegevuskava eelnõu ja seletuskirja
kooskõlastamine
Lugupeetud riigisekretär
Täname kooskõlastamiseks esitatud „Eesti 2035“ tegevuskava eelnõu ja seletuskirja eest.
Oleme kogu protsessi jooksul esitanud palju ettepanekuid ja kommentaare. Hea on lugeda,
et enamusega neist on arvestatud. Kooskõlastame tegevuskava eelnõu ja seletuskirja, kuid
edastame veel mõned täiendavad ettepanekud ja kommentaarid. Oleme need välja toonud
kirja lisas ning palume nendega arvestada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister
Lisa: Kommentaarid ja ettepanekud „Eesti 2035“ tegevuskava eelnõule ja seletuskirjale
Jaanika Mastik 626 9113
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
LISA
Kommentaarid ja ettepanekud „Eesti 2035“ tegevuskava eelnõule ja seletuskirjale
1) Teeme ettepaneku sõnastada ümber lause „Arendada välja lasterikkust väärtustav
toetuste ja teenuste süsteem, et suurendada lasterikaste perede elukvaliteeti ning
toetada sündimust“. Pakume uueks sõnastuseks „Arendada välja laste kasvatamist
ning töö- ja pereelu ühildamist soodustav toetuste ja teenuste süsteem, et suurendada
perede elukvaliteeti ning toetada sündimust“
2) Teeme ettepaneku täiendada muutuse „A“ alla kuuluvat punkti lk 12 „Riigile vajalike
oskustega töötajate (nt õpetajad, tervishoiutöötajad, päästjad, politsei,
vanglateenistujad, õiguselukutsete ametikandjad) ja ametnike tagamine Eesti
erinevates piirkondades“ ning tuua näites välja ka sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad või
vähemalt sotsiaaltöötajad.
3) Teeme ettepaneku täiendada muutuse „E“ alla kuuluvat punkti lk 6 „Sündmuspõhiste
ja inimkesksete lõimunud teenuste arendamine sotsiaal-, tervishoiu- ja töövaldkonnas“
lisades lõppu (sulgudesse) „sh andmevahetuse parandamine ning andmehõive ja
analüüsisüsteemide arendamine“.
4) Teeme ettepaneku korrigeerida muutuse „B“ alla lk 5 kuuluvat punkti järgmiselt
„Inimeste keskkonnaalase ja tarbijateadlikkuse parandamine ja tervisemõjuga riskide
maandamine (sh toodete ja teenuste ohutuse kemikaalide ja ravimite ohutu ja
sihipärane kasutamine, bioloogiliste riskide maandamine, sh mikroobide resistentsuse
(AMR) vähendamine, vee-, õhu- ja mürareostuse vähendamine, joogivee- ja
toiduohutus, ravimite ohutus ja jäätmekäitlus)“. Seda põhjusel, et samas lauses on nii
„ravimite ohutu ja sihipärane kasutamine“ kui „ravimite ohutus ja jäätmekäitlus“.
Mõlemad viitavad ravimite ratsionaalsele kasutamisele (esimene, oma paigutuselt,
võiks pigem sisaldada ohutuid ravimeid ja viimane selles koosluses vaid keskkonna
aspekti jäätmekäitluse vaadet).
MÕÕDIKUD
1) „Eesti 2035“ tegevuskava eelnõu seletuskirja punkti 1 „Sissejuhatus“ kohaselt on
tegevuskava eelnõus täpsustatud tegevusi vastavalt Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammile ja uuendatud mõõdikuid ning nende algtasemeid.
Soovime juhtida tähelepanu, et Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktis 5.19.
seatakse eesmärgiks soolise võrdõiguslikkuse edendamine, et tagada meeste ja naiste
võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused ning valdkondade üleselt võrdse kohtlemise
ja diskrimineerimise kaitse tagamine.
„Eesti 2035 tegevuskava“ eelnõus puudub mõõdik, millega jälgida soolise
võrdõiguslikkuse edenemist ja võrdse kohtlemise tagamist valdkonnaüleselt, nii nagu
see on seatud eesmärgiks Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis.
Kuna kõik valdkondlikud arengukavad peavad panustama „Eesti 2035“ sihtide
saavutamisse ja „Eesti 2035“ strateegia eesmärgid sooliste, rahvuseliste jt erisuste
vähendamiseks seatakse valdkondlikes arengukavades, siis tuleks muutust soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise olukorras üle kõigi valdkondade mõõta ka „Eesti
2035“ tasandil.
Teeme ettepaneku täiendada „Eesti 2035 tegevuskava“ eelnõu peatükis „Mõõdikud“
lk 2 esitatud mõõdikute loetelu, millega jälgitakse Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist,
uue mõõdikuga. Pakume uueks mõõdikuks „EIGE soolise võrdõiguslikkuse indeks“,
mis võimaldaks mõõta soolise võrdõiguslikkuse edenemist üle kõigi valdkondade.
Soolise palgalõhe mõõdik mõõdab ainult „Oskuste ja tööturu“ valdkonnaga seotud
muutust ja ei hõlma kõiki valdkondi.
2) Teeme ettepaneku sõnastada ümber „Eesti 2035 tegevuskava“ eelnõu peatükis
„Mõõdikud“ lk 2 „Eesti 2035“ sihtideni jõudmise eeldusi kirjeldav lause. Pakume uueks
sõnastuseks „Sihtideni jõudmise eelduseks on demokraatlik ja turvaline riik, kus
tagatakse kõigi vähemusrühmade võrdne kohtlemine ja edendatakse soolist
võrdõiguslikkust ja kus säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja kultuur“.
3) Kohortsündimuskordaja juures lk 2 peaks olema ka naise vanus, mis hetkel see võetud
on. Tõenäoliselt oli 45, 42 või 40, kuid nii metoodika kirjeldus kui algtase vajab
Statistikaameti hinnangut. Palume täpsustada, kas Riigikantselei on EE2035
näidikute ettepaneku Statistikaametile esitanud.
4) Pöörame tähelepanu, et teema „Oskused ja tööturg“ kohta lk 17 on esimestel
mõõdikutel puudu algtaseme aastad (2020).
5) Palume tähelepanu pöörata, et teema „Oskused ja tööturg“ kohta lk 3 on mõõdikuks
kolmanda tasemega 30–34-aastaste osakaal, kuid lk 17 aga 25–34-aastaste osakaal.
Ilmselt on viimane õige. On küll öeldud, et indikaatori arvutamise metoodika muutub ja
algtase lisatakse 2021. aastal, kuid sihttase on juba paigas. Algtase on võimalik võtta
ka tööjõu-uuringust nagu teiste haridusindikaatorite puhul, aga ilmselt oskab HTM seda
paremini kommenteerida. Samuti annab rahvusvahelise võrreldavuse ETU andmestik.
6) Pöörame tähelepanu, et Euroopa Komisjonis on praegu arutlusel Euroopa
sotsiaalõiguste samba tegevuskava põhiindikaatorid ja eesmärgid aastaks 2030 ning
palume ka neid arvesse võtta. Tööturuga seotud põhiindikaatoritest on olulised
„tööhõive määr (20–64)“ ning „täiskasvanute koolituses osalemine viimase 12 kuu
jooksul“. Hetkel on „Eesti 2035“-s indikaator „elukestvas õppes osalemise määr“, mis
hõlmab nelja nädalat, kuid see tuleks ilmselt asendada „koolitusel osalemisega 12 kuu
jooksul“. Samuti võib tekkida vajadus üle vaadata ka teiste valdkondade näitajate
eesmärgid, kui on teada, millisel moel liikmesriigid sotsiaalsamba eesmärkide täitmist
ja sihttasemeid esitavad.
7) Soovitame mitte seada absoluutnumbrites rahvaarvu sihttaset ning teeme ettepaneku
tuua eesmärgina „rahvaarv ei vähene“. Ühtlasi teeme ettepaneku välja jätta
demograafiline tööturusurveindeks, sest rahvastiku teemasid käsitleb juba ka
rahvaarvu üldeesmärk ning teisalt arvestab näitaja vaid vanuselist rahvastiku jaotust,
kuid ei võta arvesse muutusi tööturul osalemises ega ka näiteks paindliku
vanaduspensioni võimalusi.
8) Meie hinnangul ei ole summaarne sündimuskordaja rahva kestlikkuse ja inimeste
heaolu valdkonna ilmestamisel hea näitaja, kuna see ei võimalda mainitud
poliitikamuudatuste tegelikku mõju hinnata ega ilmesta ka adekvaatselt sündimuse
hetkeseisu.