dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

"Eesti 2035" tegevuskava eelnõu ja seletuskirja kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium · 21. aprill 2021
Viit
1.2-3/1245-2
Registreeritud
21. aprill 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2021
Vastutaja
Jaanika Mastik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎1.2-31245-2 21.04.2021 Väljaminev kiri.asice412 KB

Sisu (failidest)

Taimar Peterkop Riigikantselei Teie 05.04.2021 nr RK/21-0422/-1K Meie 21.04.2021 nr 1.2-3/1245-2 "Eesti 2035" tegevuskava eelnõu ja seletuskirja kooskõlastamine Lugupeetud riigisekretär Täname kooskõlastamiseks esitatud „Eesti 2035“ tegevuskava eelnõu ja seletuskirja eest. Oleme kogu protsessi jooksul esitanud palju ettepanekuid ja kommentaare. Hea on lugeda, et enamusega neist on arvestatud. Kooskõlastame tegevuskava eelnõu ja seletuskirja, kuid edastame veel mõned täiendavad ettepanekud ja kommentaarid. Oleme need välja toonud kirja lisas ning palume nendega arvestada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Lisa: Kommentaarid ja ettepanekud „Eesti 2035“ tegevuskava eelnõule ja seletuskirjale Jaanika Mastik 626 9113 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 LISA Kommentaarid ja ettepanekud „Eesti 2035“ tegevuskava eelnõule ja seletuskirjale 1) Teeme ettepaneku sõnastada ümber lause „Arendada välja lasterikkust väärtustav toetuste ja teenuste süsteem, et suurendada lasterikaste perede elukvaliteeti ning toetada sündimust“. Pakume uueks sõnastuseks „Arendada välja laste kasvatamist ning töö- ja pereelu ühildamist soodustav toetuste ja teenuste süsteem, et suurendada perede elukvaliteeti ning toetada sündimust“ 2) Teeme ettepaneku täiendada muutuse „A“ alla kuuluvat punkti lk 12 „Riigile vajalike oskustega töötajate (nt õpetajad, tervishoiutöötajad, päästjad, politsei, vanglateenistujad, õiguselukutsete ametikandjad) ja ametnike tagamine Eesti erinevates piirkondades“ ning tuua näites välja ka sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad või vähemalt sotsiaaltöötajad. 3) Teeme ettepaneku täiendada muutuse „E“ alla kuuluvat punkti lk 6 „Sündmuspõhiste ja inimkesksete lõimunud teenuste arendamine sotsiaal-, tervishoiu- ja töövaldkonnas“ lisades lõppu (sulgudesse) „sh andmevahetuse parandamine ning andmehõive ja analüüsisüsteemide arendamine“. 4) Teeme ettepaneku korrigeerida muutuse „B“ alla lk 5 kuuluvat punkti järgmiselt „Inimeste keskkonnaalase ja tarbijateadlikkuse parandamine ja tervisemõjuga riskide maandamine (sh toodete ja teenuste ohutuse kemikaalide ja ravimite ohutu ja sihipärane kasutamine, bioloogiliste riskide maandamine, sh mikroobide resistentsuse (AMR) vähendamine, vee-, õhu- ja mürareostuse vähendamine, joogivee- ja toiduohutus, ravimite ohutus ja jäätmekäitlus)“. Seda põhjusel, et samas lauses on nii „ravimite ohutu ja sihipärane kasutamine“ kui „ravimite ohutus ja jäätmekäitlus“. Mõlemad viitavad ravimite ratsionaalsele kasutamisele (esimene, oma paigutuselt, võiks pigem sisaldada ohutuid ravimeid ja viimane selles koosluses vaid keskkonna aspekti jäätmekäitluse vaadet). MÕÕDIKUD 1) „Eesti 2035“ tegevuskava eelnõu seletuskirja punkti 1 „Sissejuhatus“ kohaselt on tegevuskava eelnõus täpsustatud tegevusi vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile ja uuendatud mõõdikuid ning nende algtasemeid. Soovime juhtida tähelepanu, et Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktis 5.19. seatakse eesmärgiks soolise võrdõiguslikkuse edendamine, et tagada meeste ja naiste võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused ning valdkondade üleselt võrdse kohtlemise ja diskrimineerimise kaitse tagamine. „Eesti 2035 tegevuskava“ eelnõus puudub mõõdik, millega jälgida soolise võrdõiguslikkuse edenemist ja võrdse kohtlemise tagamist valdkonnaüleselt, nii nagu see on seatud eesmärgiks Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis. Kuna kõik valdkondlikud arengukavad peavad panustama „Eesti 2035“ sihtide saavutamisse ja „Eesti 2035“ strateegia eesmärgid sooliste, rahvuseliste jt erisuste vähendamiseks seatakse valdkondlikes arengukavades, siis tuleks muutust soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise olukorras üle kõigi valdkondade mõõta ka „Eesti 2035“ tasandil. Teeme ettepaneku täiendada „Eesti 2035 tegevuskava“ eelnõu peatükis „Mõõdikud“ lk 2 esitatud mõõdikute loetelu, millega jälgitakse Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist, uue mõõdikuga. Pakume uueks mõõdikuks „EIGE soolise võrdõiguslikkuse indeks“, mis võimaldaks mõõta soolise võrdõiguslikkuse edenemist üle kõigi valdkondade. Soolise palgalõhe mõõdik mõõdab ainult „Oskuste ja tööturu“ valdkonnaga seotud muutust ja ei hõlma kõiki valdkondi. 2) Teeme ettepaneku sõnastada ümber „Eesti 2035 tegevuskava“ eelnõu peatükis „Mõõdikud“ lk 2 „Eesti 2035“ sihtideni jõudmise eeldusi kirjeldav lause. Pakume uueks sõnastuseks „Sihtideni jõudmise eelduseks on demokraatlik ja turvaline riik, kus tagatakse kõigi vähemusrühmade võrdne kohtlemine ja edendatakse soolist võrdõiguslikkust ja kus säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja kultuur“. 3) Kohortsündimuskordaja juures lk 2 peaks olema ka naise vanus, mis hetkel see võetud on. Tõenäoliselt oli 45, 42 või 40, kuid nii metoodika kirjeldus kui algtase vajab Statistikaameti hinnangut. Palume täpsustada, kas Riigikantselei on EE2035 näidikute ettepaneku Statistikaametile esitanud. 4) Pöörame tähelepanu, et teema „Oskused ja tööturg“ kohta lk 17 on esimestel mõõdikutel puudu algtaseme aastad (2020). 5) Palume tähelepanu pöörata, et teema „Oskused ja tööturg“ kohta lk 3 on mõõdikuks kolmanda tasemega 30–34-aastaste osakaal, kuid lk 17 aga 25–34-aastaste osakaal. Ilmselt on viimane õige. On küll öeldud, et indikaatori arvutamise metoodika muutub ja algtase lisatakse 2021. aastal, kuid sihttase on juba paigas. Algtase on võimalik võtta ka tööjõu-uuringust nagu teiste haridusindikaatorite puhul, aga ilmselt oskab HTM seda paremini kommenteerida. Samuti annab rahvusvahelise võrreldavuse ETU andmestik. 6) Pöörame tähelepanu, et Euroopa Komisjonis on praegu arutlusel Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava põhiindikaatorid ja eesmärgid aastaks 2030 ning palume ka neid arvesse võtta. Tööturuga seotud põhiindikaatoritest on olulised „tööhõive määr (20–64)“ ning „täiskasvanute koolituses osalemine viimase 12 kuu jooksul“. Hetkel on „Eesti 2035“-s indikaator „elukestvas õppes osalemise määr“, mis hõlmab nelja nädalat, kuid see tuleks ilmselt asendada „koolitusel osalemisega 12 kuu jooksul“. Samuti võib tekkida vajadus üle vaadata ka teiste valdkondade näitajate eesmärgid, kui on teada, millisel moel liikmesriigid sotsiaalsamba eesmärkide täitmist ja sihttasemeid esitavad. 7) Soovitame mitte seada absoluutnumbrites rahvaarvu sihttaset ning teeme ettepaneku tuua eesmärgina „rahvaarv ei vähene“. Ühtlasi teeme ettepaneku välja jätta demograafiline tööturusurveindeks, sest rahvastiku teemasid käsitleb juba ka rahvaarvu üldeesmärk ning teisalt arvestab näitaja vaid vanuselist rahvastiku jaotust, kuid ei võta arvesse muutusi tööturul osalemises ega ka näiteks paindliku vanaduspensioni võimalusi. 8) Meie hinnangul ei ole summaarne sündimuskordaja rahva kestlikkuse ja inimeste heaolu valdkonna ilmestamisel hea näitaja, kuna see ei võimalda mainitud poliitikamuudatuste tegelikku mõju hinnata ega ilmesta ka adekvaatselt sündimuse hetkeseisu.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel