dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Määruse „Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 20. aprill 2021
Viit
13
Registreeritud
20. aprill 2021
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2021
Vastutaja
Elen Preimann (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎13 20.04.2021 Ministri määrus.asice904 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 70 „Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrust muudetakse seoses vajalikuks osutunud täpsustusega määruse sõnastuses, et vältida mitmeti mõistmist määruse tõlgendamisel. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 70 „Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded“ §-s 31 on sätestatud erisus „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine” meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks” tegevuse 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine” raames loodud uute teenusekohtade osas, mille teenuseosutaja on loonud konkreetsete isikute jaoks. Nende teenusekohtade puhul suunab Sotsiaalkindlustusamet erihoolekandeteenust saama õigustatud isiku taotletud teenust saama nimekirja alusel, mille teenuseosutaja on esitanud vähemalt kolm kuud enne teenuse osutamise alustamist. Määruse muudatusega täpsustatakse, et erisus kehtib teenusekohtade esmakordsel täitmisel ja tegevusloale märgitava maksimaalse isikute arvu ulatuses, kellele on lubatud ühes tegevuskohas samal ajal teenust osutada. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Elen Preimann (tel: 626 9246, e-post: [email protected]), määruse mõjude osa analüüsi ja statistika osakonna analüütik Marion Rummo (tel: 626 9712, e-post: [email protected]). Määruse ja seletuskirja koostamisel on konsulteeritud Sotsiaalkindlustusameti erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juhataja Helen Tähtverega (tel: 5300 2295, e-post: [email protected]) ja sama talituse nõuniku Ülle Riisaloga (tel: 530 4077, e-post: [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (tel: 626 9271, e-post: [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320, e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Muudetakse määruse redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 21.12.2018, 50. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Vastavalt sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 70 „Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded“ § 31 lõikele 1 peab Sotsiaalkindlustusamet eraldi erihoolekandeteenuste järjekorda „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine” meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks” tegevuse 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine” raames loodud uute teenusekohtade osas, mille teenuseosutaja on loonud konkreetsete isikute jaoks. 1 Määruse § 31 lõikes 2 sätestatakse, et Sotsiaalkindlustusamet suunab erihoolekandeteenust saama õigustatud isiku taotletud teenust saama nimekirja alusel, mille teenuseosutaja on esitanud vähemalt kolm kuud enne teenuse osutamise alustamist. Paragrahv 31 lisati eelisjärjekorra pidamist reguleeriva § 3 juurde, et toetada deinstitutsionaliseerimise eesmärke, mille kohaselt on oluline pakkuda teenust inimese elukohale võimalikult lähedal. Paragrahvi 31 lõigetega 1 ja 2 loodud erisuse eesmärk eelisjärjekorra pidamisel on tagada Euroopa Regionaalarengu Fondist vahendeid taotlenud asutustele võimalus pakkuda ja arendada teenust konkreetses piirkonnas ja sellest piirkonnast pärit inimestele. Erisus lisati määrusesse, et vältida olukorda, kus loodavatele teenusekohtadele tulevad nende esmakordsel täitmisel üldise järjekorra alusel teenust saama inimesed, kes ei ole selle piirkonna, kohaliku omavalitsuse või teenuseosutajaga kuidagi seotud. Lisaks toetab erisus kohalike omavalitsuste ja kogukondlike algatuste aktiivsust organiseerida, arendada ja pakkuda teenust oma piirkonna inimestele kohalikku teenusekorraldust arvesse võttes. Eesti Puuetega Inimeste Koda on Sotsiaalministeeriumiga kohtumistel ning ministeeriumile saadetud arvamustes väljendanud, et käimasolevas erihoolekandeteenuste süsteemi deinstitutsionaliseerimise protsessis tuleks uute teenusekohtade loomisel eelistada konkreetsest piirkonnast ja konkreetse teenuseosutajaga seotud inimesi. Lisaks, kuna palju uusi eraalgatuslikke teenusekohti on loodud ja luuakse osaliselt teenusearendaja enda rahaliste vahendite arvelt (toetuse andmise tingimustes on sätestatud investeeringute omaosalus 15%), on ootuspärane, et teenust hakkavad saama uued kliendid piirkonnast, kus loodi teenusekohad, mille loomiseks on vahendeid investeerinud kohalik omavalitsus ja/või kohalik investor era- või mittetulundussektorist. Praktika käigus on selgunud, et § 31 lõike 2 sõnastus annab võimaluse tõlgendada seda nii, et teenuseosutajale jääb õigus esitada Sotsiaalkindlustusametile enda eelistatud inimeste nimekirju ka pärast seda, kui esialgselt on ühes tegevuskohas olevad teenusekohad nimekirjas olnud ja Sotsiaalkindlustusameti poolt teenust saama suunatud inimestega täidetud ja mõni neist inimestest lahkub teenust saamast. Sotsiaalkindlustusamet on kokku puutunud olukorraga, kus Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite toel loodud teenusekohtade täitmiseks esitatavasse nimekirja on teenusepakkuja märkinud tegevusloa mahust rohkem inimesi, sh inimesi, kes ei ole teenuse osutamise piirkonnaga seotud, vaid on teenusepakkuja poolt eelistatud muul põhjusel (nt on nõus olnud teenusepakkujat finantsiliselt toetama). Sotsiaalministeerium taunib sellist olukorda, kuna nt finantsilise panuse eeldamine loob ebavõrdse olukorra riiklike erihoolekandeteenuste kasutamiseks. Määruse muudatusega soovitakse täpsustada, et pärast esialgse teenuseosutaja poolt esitatud tegevusloal taotletud inimeste arvule vastava nimekirja täitumist suunab edaspidi inimesi teenust saama Sotsiaalkindlustusamet vastavalt erihoolekandeteenuste maakonnapõhisele järjekorrale. Eelnevast tulenevalt sõnastatakse määruse § 31 lõige 2 järgmiselt: „(2) Lõikes 1 nimetatud teenusekohtade esmakordsel täitmisel suunab Sotsiaalkindlustusamet erihoolekandeteenust saama õigustatud isikud teenust saama nimekirja alusel, mille teenuseosutaja on esitanud vähemalt kolm kuud enne teenuse osutamise alustamist ja milles olev isikute arv ei ole suurem kui tegevusloale märgitav maksimaalne isikute arv, kellele on lubatud ühes tegevuskohas samal ajal teenust osutada. Edaspidi suunab Sotsiaalkindlustusamet erihoolekandeteenust saama õigustatud isiku lõikes 1 nimetatud teenusekohale vastavalt erihoolekandeteenuste järjekorrale.“. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega. 2 4. Määruse mõjud Mõjuanalüüsi eesmärk on hinnata määruse muudatuse mõjusid erihoolekandeteenust vajava inimese tervisele ja iseseisvale toimetulekule. Määruse muudatuse rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne, sh demograafiline mõju, ja mõju regionaalarengule. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Määruse muudatustel puudub mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja välissuhtele ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. Mõjutatud sihtrühma kirjeldus Mõjutatud sihtrühmaks on kõik erihoolekandeteenust taotlevad ja teenuse järjekorras olevad inimesed. 01.08.20 seisuga oli erinevate teenuste järjekorras (sh nii eelis- kui tavajärjekorras) ligi 1600 inimest1. Teenust saama suunamisi oli 2019. aastal kokku ligi 2200, sealhulgas esmakordseid ligi 600 ja korduvaid ligi 16002. Kogu 18-aastasest ja vanemast Eesti elanikkonnast moodustavad erihoolekandeteenuse järjekorras olijad ja teenust saama suundujad väikese osa. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Praegu saab teenusepakkuja Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite toel loodud erihoolekande teenusekohtade täitmiseks esitada nimekirja, millesse võib kuuluda tegevusloa mahust rohkem inimesi, sh inimesi, kes ei ole teenuse osutamise piirkonnaga seotud. Määruse muudatuse tulemusel aga ei tohi teenuseosutaja poolt koostatud esialgses nimekirjas olla rohkem inimesi kui tegevusloale märgitud maksimaalne isikute arv, kellele on lubatud samal ajal ühes tegevuskohas teenust osutada ning pärast esialgse nimekirja täitmist suunab inimesi teenust saama Sotsiaalkindlustusamet vastavalt erihoolekandeteenuste maakonnapõhisele järjekorrale. Muudatus mõjutab teenuse järjekorras olevate ja teenust saama suunduvate inimeste tervist ja iseseisvat toimetulekut. Muudatuse tulemusel hakkavad erihoolekandeteenust kiiremini saama inimesed, kelle Sotsiaalkindlustusamet on konkreetsesse piirkonda teatud teenuse järjekorda lisanud. Sotsiaalkindlustusamet lisab inimesed järjekorda vastavalt sellele, milline on konkreetse inimese teenuse- ja toetusvajadus ning millistel tingimustel piirkonnas teenust osutatakse. Samuti arvestatakse teenusesaaja lähedaste elukohaga, mis võiks deinstitutsionaliseerimise põhimõtetest lähtudes olla võimalikult lähedal teenuse osutamise kohale. Selleks, et inimese iseseisev toimetulek ja tervis saaks maksimaalsel moel paraneda, on vajalik võimalikult kiire järjekorrast teenusekohale suundumine, mis võtab arvesse just konkreetse inimese toetusvajadust. Muudatus mõjutab teenusesaajaid teenuse järjekorras olemise ja teenust saama suunamise hetkel. Kokkuvõttes on muudatuse mõju teenusesaajatele oluline. Mõju ulatus ja sagedus on keskmine. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. 1 Sotsiaalkindlustusamet, 2021. Kättesaadav: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/organisatsioon- kontaktid/statistika-ja-aruandlus Viimati kuvatud: 08.02.21. 2 Sotsiaalkindlustusamet, 2020. 3 Mõju regionaalarengule Sotsiaalkindlustusameti hallatav erihoolekandeteenuste järjekord on maakonnapõhine, et viia kokku piirkonnas pakutav toetusvõimalus ning sama piirkonnaga seotud toetusvajadus. See lähtub ka heaolu arengukavas3 kirjeldatud põhimõttest, mille eesmärk on pakkuda erihoolekandeteenuseid saavatele klientidele enam koduses keskkonnas toimetulekut ja kogukonnas elamise võimalusi toetavaid teenuseid. Kehtiva määruse alusel on teenuseosutajal võimalus seada oma piirkonna järjekorrale mistahes lisatingimused, mis ei pruugi vastata selle piirkonna teenusevõimalustele või - vajadustele. Näiteks ei ela teenuseosutaja poolt teenuse saamise nimekirja lisatud inimese lähedased samas piirkonnas, teenusesaaja toetusvajadus ei vasta täielikult pakutavate teenuste sisule või on teenuseosutaja seadnud muid tingimusi, mis ei ole seotud konkreetse piirkonna toetusvajadusega, vaid eelistavad teenusesaajaid piirkonna võimalustega mitteseotud põhjustel. Muudatusega vähendatakse tunduvalt selliste tingimuste seadmise võimalust, kuna teenuseosutaja koostatud esialgne nimekiri ei tohi olla suurem kui tegevusloale märgitud maksimaalne isikute arv ning pärast esialgse nimekirja täitumist suunab inimesi teenust saama Sotsiaalkindlustusamet vastavalt maakonnapõhisele järjekorrale. Kokkuvõttes on muudatuse mõju regionaalarengule oluline. Mõju ulatus ja sagedus on keskmine. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Koondmõju riigiasutuste töökoormusele ning ettevõtete ja kodanike halduskoormusele Muudatused ei mõjuta riigiasutuste töökoormust ning ettevõtete ja kodanike halduskoormust. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatuse jõustumise ja rakendamisega ei kaasne infosüsteemi arenduskulusid ega muid kulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus on kavandatud jõustuma üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidule. Sotsiaalkindlustusamet esitas sõnastuse täpsustamise ettepaneku, Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit kooskõlastas määruse eelnõu märkusteta ning ülejäänud kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Eesti Linnade ja Valdade Liit esitas omapoolsed ettepanekud määruse selgemaks sõnastuseks. Kooskõlastamise käigus eelnõu kohta esitatud märkustega arvestamise tabel on esitatud seletuskirja lisas. 3 Heaolu arengukava 2016–2023. Kättesaadav: https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 Viimati kuvatud 08.03.21. 4 MINISTRI MÄÄRUS 20.04.2021 nr 13 Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 70 „Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 76 lõike 2 alusel. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 70 „Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded“ § 31 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Lõikes 1 nimetatud teenusekohtade esmakordsel täitmisel suunab Sotsiaalkindlustusamet erihoolekandeteenust saama õigustatud isikud teenust saama nimekirja alusel, mille teenuseosutaja on esitanud vähemalt kolm kuud enne teenuse osutamise alustamist ja milles olev isikute arv ei ole suurem kui tegevusloale märgitav maksimaalne isikute arv, kellele on lubatud ühes tegevuskohas samal ajal teenust osutada. Edaspidi suunab Sotsiaalkindlustusamet erihoolekandeteenust saama õigustatud isiku lõikes 1 nimetatud teenusekohale vastavalt erihoolekandeteenuste järjekorrale.“. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske kantsler Seletuskirja lisa Kooskõlastustabel sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 70 „Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded“ muutmise määruse seletuskirja juurde Märkuse Märkuse sisu Kommentaar märkusele esitaja Sotsiaal- Sotsiaalkindlustusamet toetab kavandatud muudatust, kuid Arvestatud, täpsustasime sõnastust. kindlustusamet teeme ettepaneku kaaluda eelnõus toodud sõnastuse täpsustamist järgmiselt: „(2) Lõikes 1 nimetatud teenusekohtade esmakordsel täitmisel suunab Sotsiaalkindlustusamet erihoolekandeteenust saama õigustatud isikud teenusele nimekirja alusel, mille teenuseosutaja on esitanud vähemalt kolm kuud enne teenuse osutamise alustamist ja milles olev isikute arv ei ole suurem kui tegevusloale märgitav maksimaalne isikute arv, kellele on lubatud samal ajal teenust osutada. Edaspidi suunab Sotsiaalkindlustusamet erihoolekandeteenust saama õigustatud isiku lõikes 1 nimetatud teenusekohale vastavalt erihoolekandeteenuste järjekorrale.“. Eesti Linnade 1. Eelnõu seletuskirja kohaselt muudetakse määrust 1. Arvestatud, täpsustasime sõnastust. ja Valdade Liit seoses vajadusega täpsustada sõnastust, et vältida mitmeti mõistmist. Muudatusega sätestatakse, et määruses toodud erisus kehtib teenusekohtade esmakordse täitumise korral. Kahjuks ei võimalda antud sõnastus üheselt mõista, mida tähendab „esmakordne täitumine“. Selgitust ei leia ka seletuskirjast. Teeme ettepaneku asendada eelnõus sõna „täitumine“ sõnaga „täitmine“, mis võimaldaks selgemalt väljendada soovitud tegevust ehk kohtade täitmist (aktiivne tegevus). 2. Täpsustamist vajaks tegevusloaga seonduv. Eelnõu 2. Mõeldud on tegevusloal olevat maksimaalset isikute seletuskirjast ei selgu, kas on arvestatud asjaoluga, et arvu, kellele on lubatud ühes tegevuskohas samal ajal teenuseosutajal võib olla mitmeid teenuskohti (sh uusi), teenust osutada. Täpsustasime määruse sõnastust. mistõttu on tegevusloale kantud suurem arv. Kui eelnõu raames on mõeldud asukohapõhist tegevusloal olevat Seletuskirja lisa maksimaalset isikute arvu, tuleks eelnõu selles osas täpsustada. 3. Hilisemate segaduste vältimiseks teeme ettepaneku 3. Määrus on kavandatud jõustuma üldises korras ja selgitada, kas muudatus mõjutab ka juba menetlemisel mõjutab ka juba menetlemisel olevate projektide tingimusi olevate projektide tingimusi ja kulgu või mitte. ja kulgu.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel