Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 70 „Erihoolekandeteenuse
järjekorra pidamise kord ja nõuded“ muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrust muudetakse seoses vajalikuks osutunud täpsustusega määruse sõnastuses, et
vältida mitmeti mõistmist määruse tõlgendamisel. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a
määruse nr 70 „Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded“ §-s 31 on
sätestatud erisus „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse
suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine” meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine,
keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks” tegevuse 2.5.1
„Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine” raames loodud uute teenusekohtade osas, mille
teenuseosutaja on loonud konkreetsete isikute jaoks. Nende teenusekohtade puhul suunab
Sotsiaalkindlustusamet erihoolekandeteenust saama õigustatud isiku taotletud teenust saama
nimekirja alusel, mille teenuseosutaja on esitanud vähemalt kolm kuud enne teenuse
osutamise alustamist. Määruse muudatusega täpsustatakse, et erisus kehtib teenusekohtade
esmakordsel täitmisel ja tegevusloale märgitava maksimaalse isikute arvu ulatuses, kellele on
lubatud ühes tegevuskohas samal ajal teenust osutada.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Elen
Preimann (tel: 626 9246, e-post:
[email protected]), määruse mõjude osa analüüsi ja
statistika osakonna analüütik Marion Rummo (tel: 626 9712, e-post:
[email protected]).
Määruse ja seletuskirja koostamisel on konsulteeritud Sotsiaalkindlustusameti erihoolekande
ja rehabilitatsiooni talituse juhataja Helen Tähtverega (tel: 5300 2295, e-post:
[email protected]) ja sama talituse nõuniku Ülle Riisaloga (tel:
530 4077, e-post:
[email protected]).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Alice Sündema (tel: 626 9271, e-post:
[email protected]).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320, e-post:
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
Muudetakse määruse redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I,
21.12.2018, 50.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Vastavalt sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 70 „Erihoolekandeteenuse
järjekorra pidamise kord ja nõuded“ § 31 lõikele 1 peab Sotsiaalkindlustusamet eraldi
erihoolekandeteenuste järjekorda „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020”
prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine” meetme 2.5 „Hoolekande taristu
arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks”
tegevuse 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine” raames loodud uute
teenusekohtade osas, mille teenuseosutaja on loonud konkreetsete isikute jaoks.
1
Määruse § 31 lõikes 2 sätestatakse, et Sotsiaalkindlustusamet suunab erihoolekandeteenust
saama õigustatud isiku taotletud teenust saama nimekirja alusel, mille teenuseosutaja on
esitanud vähemalt kolm kuud enne teenuse osutamise alustamist.
Paragrahv 31 lisati eelisjärjekorra pidamist reguleeriva § 3 juurde, et toetada
deinstitutsionaliseerimise eesmärke, mille kohaselt on oluline pakkuda teenust inimese
elukohale võimalikult lähedal. Paragrahvi 31 lõigetega 1 ja 2 loodud erisuse eesmärk
eelisjärjekorra pidamisel on tagada Euroopa Regionaalarengu Fondist vahendeid taotlenud
asutustele võimalus pakkuda ja arendada teenust konkreetses piirkonnas ja sellest piirkonnast
pärit inimestele. Erisus lisati määrusesse, et vältida olukorda, kus loodavatele
teenusekohtadele tulevad nende esmakordsel täitmisel üldise järjekorra alusel teenust saama
inimesed, kes ei ole selle piirkonna, kohaliku omavalitsuse või teenuseosutajaga kuidagi
seotud. Lisaks toetab erisus kohalike omavalitsuste ja kogukondlike algatuste aktiivsust
organiseerida, arendada ja pakkuda teenust oma piirkonna inimestele kohalikku
teenusekorraldust arvesse võttes.
Eesti Puuetega Inimeste Koda on Sotsiaalministeeriumiga kohtumistel ning ministeeriumile
saadetud arvamustes väljendanud, et käimasolevas erihoolekandeteenuste süsteemi
deinstitutsionaliseerimise protsessis tuleks uute teenusekohtade loomisel eelistada
konkreetsest piirkonnast ja konkreetse teenuseosutajaga seotud inimesi. Lisaks, kuna palju
uusi eraalgatuslikke teenusekohti on loodud ja luuakse osaliselt teenusearendaja enda
rahaliste vahendite arvelt (toetuse andmise tingimustes on sätestatud investeeringute
omaosalus 15%), on ootuspärane, et teenust hakkavad saama uued kliendid piirkonnast, kus
loodi teenusekohad, mille loomiseks on vahendeid investeerinud kohalik omavalitsus ja/või
kohalik investor era- või mittetulundussektorist.
Praktika käigus on selgunud, et § 31 lõike 2 sõnastus annab võimaluse tõlgendada seda nii, et
teenuseosutajale jääb õigus esitada Sotsiaalkindlustusametile enda eelistatud inimeste
nimekirju ka pärast seda, kui esialgselt on ühes tegevuskohas olevad teenusekohad nimekirjas
olnud ja Sotsiaalkindlustusameti poolt teenust saama suunatud inimestega täidetud ja mõni
neist inimestest lahkub teenust saamast. Sotsiaalkindlustusamet on kokku puutunud
olukorraga, kus Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite toel loodud teenusekohtade
täitmiseks esitatavasse nimekirja on teenusepakkuja märkinud tegevusloa mahust rohkem
inimesi, sh inimesi, kes ei ole teenuse osutamise piirkonnaga seotud, vaid on teenusepakkuja
poolt eelistatud muul põhjusel (nt on nõus olnud teenusepakkujat finantsiliselt toetama).
Sotsiaalministeerium taunib sellist olukorda, kuna nt finantsilise panuse eeldamine loob
ebavõrdse olukorra riiklike erihoolekandeteenuste kasutamiseks.
Määruse muudatusega soovitakse täpsustada, et pärast esialgse teenuseosutaja poolt
esitatud tegevusloal taotletud inimeste arvule vastava nimekirja täitumist suunab edaspidi
inimesi teenust saama Sotsiaalkindlustusamet vastavalt erihoolekandeteenuste
maakonnapõhisele järjekorrale. Eelnevast tulenevalt sõnastatakse määruse § 31 lõige 2
järgmiselt:
„(2) Lõikes 1 nimetatud teenusekohtade esmakordsel täitmisel suunab Sotsiaalkindlustusamet
erihoolekandeteenust saama õigustatud isikud teenust saama nimekirja alusel, mille
teenuseosutaja on esitanud vähemalt kolm kuud enne teenuse osutamise alustamist ja milles
olev isikute arv ei ole suurem kui tegevusloale märgitav maksimaalne isikute arv, kellele on
lubatud ühes tegevuskohas samal ajal teenust osutada. Edaspidi suunab
Sotsiaalkindlustusamet erihoolekandeteenust saama õigustatud isiku lõikes 1 nimetatud
teenusekohale vastavalt erihoolekandeteenuste järjekorrale.“.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega.
2
4. Määruse mõjud
Mõjuanalüüsi eesmärk on hinnata määruse muudatuse mõjusid erihoolekandeteenust vajava
inimese tervisele ja iseseisvale toimetulekule.
Määruse muudatuse rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades:
sotsiaalne, sh demograafiline mõju, ja mõju regionaalarengule. Mõjude olulisuse
tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju
avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.
Määruse muudatustel puudub mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule
ja välissuhtele ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, mistõttu ei ole mõju
olulisust nendes valdkondades hinnatud.
Mõjutatud sihtrühma kirjeldus
Mõjutatud sihtrühmaks on kõik erihoolekandeteenust taotlevad ja teenuse järjekorras olevad
inimesed. 01.08.20 seisuga oli erinevate teenuste järjekorras (sh nii eelis- kui tavajärjekorras)
ligi 1600 inimest1. Teenust saama suunamisi oli 2019. aastal kokku ligi 2200, sealhulgas
esmakordseid ligi 600 ja korduvaid ligi 16002. Kogu 18-aastasest ja vanemast Eesti
elanikkonnast moodustavad erihoolekandeteenuse järjekorras olijad ja teenust saama
suundujad väikese osa.
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Praegu saab teenusepakkuja Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite toel loodud
erihoolekande teenusekohtade täitmiseks esitada nimekirja, millesse võib kuuluda tegevusloa
mahust rohkem inimesi, sh inimesi, kes ei ole teenuse osutamise piirkonnaga seotud. Määruse
muudatuse tulemusel aga ei tohi teenuseosutaja poolt koostatud esialgses nimekirjas olla
rohkem inimesi kui tegevusloale märgitud maksimaalne isikute arv, kellele on lubatud samal
ajal ühes tegevuskohas teenust osutada ning pärast esialgse nimekirja täitmist suunab inimesi
teenust saama Sotsiaalkindlustusamet vastavalt erihoolekandeteenuste maakonnapõhisele
järjekorrale.
Muudatus mõjutab teenuse järjekorras olevate ja teenust saama suunduvate inimeste tervist
ja iseseisvat toimetulekut. Muudatuse tulemusel hakkavad erihoolekandeteenust kiiremini
saama inimesed, kelle Sotsiaalkindlustusamet on konkreetsesse piirkonda teatud teenuse
järjekorda lisanud. Sotsiaalkindlustusamet lisab inimesed järjekorda vastavalt sellele, milline
on konkreetse inimese teenuse- ja toetusvajadus ning millistel tingimustel piirkonnas teenust
osutatakse. Samuti arvestatakse teenusesaaja lähedaste elukohaga, mis võiks
deinstitutsionaliseerimise põhimõtetest lähtudes olla võimalikult lähedal teenuse osutamise
kohale. Selleks, et inimese iseseisev toimetulek ja tervis saaks maksimaalsel moel paraneda,
on vajalik võimalikult kiire järjekorrast teenusekohale suundumine, mis võtab arvesse just
konkreetse inimese toetusvajadust.
Muudatus mõjutab teenusesaajaid teenuse järjekorras olemise ja teenust saama suunamise
hetkel.
Kokkuvõttes on muudatuse mõju teenusesaajatele oluline. Mõju ulatus ja sagedus on
keskmine. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
1
Sotsiaalkindlustusamet, 2021. Kättesaadav: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/organisatsioon-
kontaktid/statistika-ja-aruandlus Viimati kuvatud: 08.02.21.
2
Sotsiaalkindlustusamet, 2020.
3
Mõju regionaalarengule
Sotsiaalkindlustusameti hallatav erihoolekandeteenuste järjekord on maakonnapõhine, et viia
kokku piirkonnas pakutav toetusvõimalus ning sama piirkonnaga seotud toetusvajadus. See
lähtub ka heaolu arengukavas3 kirjeldatud põhimõttest, mille eesmärk on pakkuda
erihoolekandeteenuseid saavatele klientidele enam koduses keskkonnas toimetulekut ja
kogukonnas elamise võimalusi toetavaid teenuseid.
Kehtiva määruse alusel on teenuseosutajal võimalus seada oma piirkonna järjekorrale
mistahes lisatingimused, mis ei pruugi vastata selle piirkonna teenusevõimalustele või -
vajadustele. Näiteks ei ela teenuseosutaja poolt teenuse saamise nimekirja lisatud inimese
lähedased samas piirkonnas, teenusesaaja toetusvajadus ei vasta täielikult pakutavate
teenuste sisule või on teenuseosutaja seadnud muid tingimusi, mis ei ole seotud konkreetse
piirkonna toetusvajadusega, vaid eelistavad teenusesaajaid piirkonna võimalustega
mitteseotud põhjustel. Muudatusega vähendatakse tunduvalt selliste tingimuste seadmise
võimalust, kuna teenuseosutaja koostatud esialgne nimekiri ei tohi olla suurem kui
tegevusloale märgitud maksimaalne isikute arv ning pärast esialgse nimekirja täitumist suunab
inimesi teenust saama Sotsiaalkindlustusamet vastavalt maakonnapõhisele järjekorrale.
Kokkuvõttes on muudatuse mõju regionaalarengule oluline. Mõju ulatus ja sagedus on
keskmine. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Koondmõju riigiasutuste töökoormusele ning ettevõtete ja kodanike halduskoormusele
Muudatused ei mõjuta riigiasutuste töökoormust ning ettevõtete ja kodanike halduskoormust.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse muudatuse jõustumise ja rakendamisega ei kaasne infosüsteemi arenduskulusid ega
muid kulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus on kavandatud jõustuma üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse
avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja
Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidule. Sotsiaalkindlustusamet esitas sõnastuse
täpsustamise ettepaneku, Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit kooskõlastas määruse eelnõu
märkusteta ning ülejäänud kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Eesti Linnade ja Valdade Liit esitas
omapoolsed ettepanekud määruse selgemaks sõnastuseks. Kooskõlastamise käigus eelnõu
kohta esitatud märkustega arvestamise tabel on esitatud seletuskirja lisas.
3
Heaolu arengukava 2016–2023. Kättesaadav: https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 Viimati
kuvatud 08.03.21.
4
MINISTRI MÄÄRUS
20.04.2021 nr 13
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a
määruse nr 70 „Erihoolekandeteenuse
järjekorra pidamise kord ja nõuded“ muutmine
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 76 lõike 2 alusel.
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 70 „Erihoolekandeteenuse järjekorra
pidamise kord ja nõuded“ § 31 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Lõikes 1 nimetatud teenusekohtade esmakordsel täitmisel suunab Sotsiaalkindlustusamet
erihoolekandeteenust saama õigustatud isikud teenust saama nimekirja alusel, mille
teenuseosutaja on esitanud vähemalt kolm kuud enne teenuse osutamise alustamist ja milles
olev isikute arv ei ole suurem kui tegevusloale märgitav maksimaalne isikute arv, kellele on
lubatud ühes tegevuskohas samal ajal teenust osutada. Edaspidi suunab
Sotsiaalkindlustusamet erihoolekandeteenust saama õigustatud isiku lõikes 1 nimetatud
teenusekohale vastavalt erihoolekandeteenuste järjekorrale.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
kantsler
Seletuskirja lisa
Kooskõlastustabel sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 70 „Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja
nõuded“ muutmise määruse seletuskirja juurde
Märkuse Märkuse sisu Kommentaar märkusele
esitaja
Sotsiaal- Sotsiaalkindlustusamet toetab kavandatud muudatust, kuid Arvestatud, täpsustasime sõnastust.
kindlustusamet teeme ettepaneku kaaluda eelnõus toodud sõnastuse
täpsustamist järgmiselt: „(2) Lõikes 1 nimetatud
teenusekohtade esmakordsel täitmisel suunab
Sotsiaalkindlustusamet erihoolekandeteenust saama
õigustatud isikud teenusele nimekirja alusel, mille
teenuseosutaja on esitanud vähemalt kolm kuud enne
teenuse osutamise alustamist ja milles olev isikute arv ei ole
suurem kui tegevusloale märgitav maksimaalne isikute arv,
kellele on lubatud samal ajal teenust osutada. Edaspidi
suunab Sotsiaalkindlustusamet erihoolekandeteenust saama
õigustatud isiku lõikes 1 nimetatud teenusekohale vastavalt
erihoolekandeteenuste järjekorrale.“.
Eesti Linnade 1. Eelnõu seletuskirja kohaselt muudetakse määrust 1. Arvestatud, täpsustasime sõnastust.
ja Valdade Liit seoses vajadusega täpsustada sõnastust, et vältida mitmeti
mõistmist. Muudatusega sätestatakse, et määruses toodud
erisus kehtib teenusekohtade esmakordse täitumise korral.
Kahjuks ei võimalda antud sõnastus üheselt mõista, mida
tähendab „esmakordne täitumine“. Selgitust ei leia ka
seletuskirjast.
Teeme ettepaneku asendada eelnõus sõna „täitumine“
sõnaga „täitmine“, mis võimaldaks selgemalt väljendada
soovitud tegevust ehk kohtade täitmist (aktiivne tegevus).
2. Täpsustamist vajaks tegevusloaga seonduv. Eelnõu 2. Mõeldud on tegevusloal olevat maksimaalset isikute
seletuskirjast ei selgu, kas on arvestatud asjaoluga, et arvu, kellele on lubatud ühes tegevuskohas samal ajal
teenuseosutajal võib olla mitmeid teenuskohti (sh uusi), teenust osutada. Täpsustasime määruse sõnastust.
mistõttu on tegevusloale kantud suurem arv. Kui eelnõu
raames on mõeldud asukohapõhist tegevusloal olevat
Seletuskirja lisa
maksimaalset isikute arvu, tuleks eelnõu selles osas
täpsustada.
3. Hilisemate segaduste vältimiseks teeme ettepaneku 3. Määrus on kavandatud jõustuma üldises korras ja
selgitada, kas muudatus mõjutab ka juba menetlemisel mõjutab ka juba menetlemisel olevate projektide tingimusi
olevate projektide tingimusi ja kulgu või mitte. ja kulgu.