dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 20. aprill 2021
Viit
1.2-2/48-4
Registreeritud
20. aprill 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2021
Vastutaja
Elen Preimann (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎1.2-248-1 12.04.2021 Õigusakti eelnõu.asice1187 KB
  • 📎E-kiri.pdf117 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Meie 12.04.2021 nr 1.2-2/48-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ ja sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ muutmise määruse eelnõu. Palume anda tagasiside eelnõule viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisa: Eelnõu Seletuskiri Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit Sotsiaalkindlustusamet Kadri Mets 6269 145 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 Sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 65) täiendatakse regulatsiooniga erihoolekandeteenuste eest tasumise erisuste kohta 1. märtsist 2021. a kuni 31. detsembrini 2021. a seoses COVID-19 haiguse levikuga. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ (edaspidi määrus nr 66) täiendatakse regulatsiooniga sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste eest tasumise kohta 1. märtsist 2021. a kuni 31. detsembrini 2021. a seoses COVID-19 haiguse levikuga. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Elen Preimann (tel: 626 9246, e-post: [email protected]) ja sama osakonna riigiteenuste poliitika juht Lemme Palmet (tel: 6269 214, e-post: [email protected]). Määruse eelnõu mõjude osa on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Marion Rummo (tel: 626 9712, e-post: [email protected]). Määruse eelnõu rahaliste vahendite analüüsi on teinud Sotsiaalkindlustusameti (SKA) ekspertiisi ja sotsiaalteenuste osakonna erihoolekande talituse juht Helen Tähtvere (tel: 5300 2295, e-post: [email protected]). Määruse eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (tel: 626 9271, e-post: [email protected]). Määruse eelnõule tehakse keeletoimetus pärast kooskõlastusringi. 1.3. Märkused Määruse eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse eelnõuga 357 SE, millega nähakse ette määruse rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid. Muudetakse määruse nr 65 redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 08.05.2020, 26 ja määruse nr 66 redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 19.12.2019, 16. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse nr 65 § 1 lõike 1 punkti 3, kus asendatakse sõnad „punktis 3“ sõnadega „punktis 4“. Punktiga soovitakse viidata nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 lõike 1 punktile 4, millega sätestatakse tööandja kohustus nõuda tööle asuvalt hoolekandetöötajalt tervisetõendit nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta. Praegu on määruses ekslikult viidatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 lõike 1 punktile 3, kus on sätestatud eelmainitud tööandja kohustus õpetajate, lasteasutuse töötajate ning teiste 2 töökohustuste tõttu laste ja noorukitega vahetult kokkupuutuvad töötajate osas. Muudatusega parandatakse see viiteviga. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse määrust nr 65 uue §-ga 43. Määruse § 43 lõikega 1 võimaldatakse SKA-l katta perioodil 01.03.2021–31.12.2021 lisaks määruse nr 65 §-s 1 sätestatud erihoolekandeteenuste kuludele erihoolekandeteenuse osutajale ka erihoolekandeteenuste psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste, personali isikukaitsevahendite ja valitud teenuste puhul ka klientide lähedastega ühenduse pidamiseks vajalike seadmete soetamise kulu. COVID-19 haiguse levik on oluliselt mõjutanud erihoolekandeteenuste osutajaid, kuna pidevas nakatumisohus ja nakkuskolde tekkimise ohus töötades on igapäevane tööstress kõrge ning mõjub töövõimele negatiivselt. Psühhosotsiaalse töökeskkonna toetamiseks saavad teenusepakkujad kasutada töönõustamise teenuseid (nt supervisioon, kovisioon, coaching, mentorlus jm) ning SKA- ga sõlmitava lepingu alusel hüvitatakse erihoolekandeteenuse osutajale kindlaksmääratud summa ulatuses nõustamisega seotud kulud. COVID-19 haiguse leviku piiramiseks on soovitatud kõigile teenusepakkujatele kasutada isikukaitsevahendeid, mida tavapärane riigi poolt tasutav teenuse hind ei kata. Selleks, et teenusepakkujatel oleks rahalisi vahendeid, mille arvelt isikukaitsevahendeid soetada, eraldatakse riigieelarvest selleks lisaeelarvega ajutine täiendav summa. Kuni aasta lõpuni hüvitab SKA valitud teenuste puhul teenuseosutajale ka klientidele lähedastega ühenduse pidamiseks vajalike seadmete soetamise kulu. COVID-19 haiguse levikuga seoses on Vabariigi Valitsus kehtestanud piirangud ja palunud tungivalt vältida inimeste vahelisi kontakte. Eelnevast tulenevalt on ka erihoolekandeteenuseid kasutavate psüühikahäiretega inimeste kontaktid lähedaste ja sõpradega minimaalsed või lausa katkenud. Seadmete soetamise kulu hüvitatakse nende erihoolekandeteenuste puhul, kus inimene kasutab teenust erihoolekandeteenuse osutaja poolt tema kasutusse antud eluruumides, st toetatud elamise teenusel (kui teenust osutatakse isiku kasutusse antud eluruumides), kogukonnas elamise teenusel ja ööpäevaringsel erihooldusteenusel. Nende teenuste kasutajad elavad oma lähedastest eemal ja seetõttu on veelgi enam oluline kodustega suhete hoidmine. Määruse § 43 lõikega 2 täpsustatakse, et erihoolekandeteenuste kulude katmise täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord lepitakse kokku Sotsiaalkindlustusameti ja erihoolekandeteenuse osutaja vahel sõlmitud lepingus. Eelnõu §-ga 2 täiendatakse määrust nr 66 uue §-ga 81. Määruse § 81 lõikega 1 võimaldatakse SKA-l katta perioodil 01.03.2021- 31.12.2021 lisaks määruse nr 66 §-s 2 sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kuludele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale ka selle teenuse psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste ja personali isikukaitsevahendite soetamise kulu. Lõike 1 punktiga 1 sätestatakse, et SKA katab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste (nt supervisioon, coaching) kulu. Selle rakendamise põhjuseks on asjaolu, et COVID-19 haiguse levik on oluliselt mõjutanud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajaid, kuna pidevas nakatumisohus ja nakkuskolde tekkimise ohus töötades on igapäevane tööstress kõrge ning mõjub töövõimele negatiivselt. Psühhosotsiaalse töökeskkonna toetamiseks saavad teenusepakkujad kasutada töönõustamise teenuseid (nt supervisioon, kovisioon, coaching, mentorlus jm) ning SKAga sõlmitava lepingu alusel hüvitatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale kindlaksmääratud summa ulatuses nõustamisega seotud kulud. 3 Lõike 1 punktiga 2 sätestatakse, et SKA katab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse personali isikukaitsevahendite kulu. COVID-19 haiguse leviku piiramiseks on soovitatud kõigile teenusepakkujatele kasutada isikukaitsevahendeid, mida tavapärane riigi poolt tasutav teenuse hind ei kata. Selleks, et teenusepakkujatel oleks rahalisi vahendeid, mille arvelt isikukaitsevahendeid soetada, eraldatakse riigieelarvest selleks lisaeelarvega ajutine täiendav summa. Määruse § 81 lõikega 2 täpsustatakse, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste kulude katmise täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord lepitakse kokku Sotsiaalkindlustusameti ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja vahel sõlmitud lepingus. Kulude hüvitamise arvestamise alused Sotsiaalkindlustusamet on erihoolekandeteenuste ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajatele kulude hüvitamiseks välja töötanud arvestusalused. Töönõustamise teenustega seotud kulude hüvitamise arvestamise alused: - Kõik teenuseosutajad kannavad esialgu oma kulud ise. - SKA hüvitab teenuseosutajatele kulu arvestades reeglit, et kuni 10 erihoolekande tegevusjuhendaja või sotsiaalse rehabilitatsiooni spetsialisti ühe nõustamiskorra maksumus on 350 € koos km-ga (kuni 20 töötajal 2x350=700 € jne). - Kõik tegevusjuhendajad või sotsiaalse rehabilitatsiooni spetsialistid saavad 4 koolituskorda 2021. aasta jooksul. - Hüvitise maksimaalne määr ühes kuus ühe töötaja kohta on 18,75 €. - Hüvitise kasutamisel ei ole oluline, et teenuseosutaja kannaks töönõustamisega seotud kulud hüvitamise arvestusalustes välja toodud loogika lausel. Isikukaitsevahendite kulude hüvitamise arvestamise alused: - Kõik teenuseosutajad kannavad esialgu oma kulud ise. - Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajate hüvitise suuruse arvutamisel võetakse aluseks 2021. aasta jaanuari ja veebruari eest esitatud aruannete ridade keskmine, millest arvutatakse välja teenuse kasutamise hulk. Hüvitise määr on 0,75 € kahe teenuse tunni kohta. Hüvitisele on kehtestatud miinimumäär – see puudutab asutusi, mis jaanuaris- veebruaris arveid ei esitanud või kelle arvete mahu järgne arvestus andis madalama hüvitise määra, kui on kehtestatud miinimummäär. Kehtestatud miinimummäär on 50 €. - Erihoolekandes on hüvitise määr ööpäevaringsetel ja kogukonnas elamise teenustel 56 € teenuse kasutaja kohta, igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoiuteenusel 40 € teenuse kasutaja kohta, igapäevaelu ja töötamise toetamise teenuste puhul 5 € teenuse kasutaja kohta ning toetatud elamise puhul 7 € teenuse kasutaja kohta. SKA kasutab teenuskohtade arvu 01.03.2021 seisuga. Hüvitisele on määratud miinimummäär 75 €, mis rakendub neile, kelle arvestuslik kulu kasutatud mudeli järgi oli selles väiksem. - Hüvitise kasutamisel ei ole oluline, et teenuseosutaja oleks soetanud arvestuse aluseks olevaid isikukaitsevahendeid, st et teenuseosutaja võib olla soetanud ka muid isikukaitsevahendeid (prillid, visiirid, põlled jne), kuid hüvitist on võimalik saada kuni neile ette nähtud määrani. Erihoolekandeteenuste kasutajate lähedastega ühenduse pidamiseks vajalike seadmete soetamise kulude hüvitamise arvestamise alused: - Kõik teenuseosutajad kannavad esialgu oma kulud ise. - SKA hüvitab erihoolekandeteenuse osutajale sidevahendi (tahvelarvuti, lauaarvuti, sülearvuti, telefon, veebikaamera) maksumuse maksimaalselt 225 euro ulatuses kuni 20 täidetud teenusekoha kohta järgmistel erihoolekandeteenustel: toetatud elamise (kui teenust osutatakse isiku kasutusse antud eluruumides), kogukonnas elamise ja ööpäevaringsed erihooldusteenused. - Kokku on 01.03.2021 seisuga täidetud teenusekohti 3280. - Näide: kuni 20 teenuse kasutaja kohta 1 sidevahend, 21–40 teenuse kasutajat = 2 sidevahendit, ..., 121 + teenuse kasutajat = 7 sidevahendit. 4 Kriteeriumiks kõigi eelmainitud kulude hüvitise saamisel on, et teenuseosutaja omab kehtivat teenuse osutamise lepingut SKA-ga vähemalt alates 01.03.2021. SKA maksab teenuseosutajatele hüvitist perioodi eest 01.03.2021 kuni 31.12.2021. Eelnõu §-s 3 on sätestatud määruse tagasiulatuv rakendamine 1. märtsist 2021. a. See tähendab, et teenuseosutajad saavad taotleda kompenseeritavate kulude katmist alates COVID-19 haiguse levikuga seoses olukorra kriitilisemaks muutumisest ja Vabariigi Valitsuse poolt piirangute laiendamisest. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Määruses esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata muudatuste mõju erihoolekande ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajatele, teenusesaajatele, Sotsiaalkindlustusametile ning avaliku sektori kuludele ja tuludele. Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kahes valdkonnas: sotsiaalne mõju ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta regionaalarengut, elu- ja looduskeskkonda, majandust ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. 4.1. Erihoolekandeteenuseid puudutavad muudatused Sotsiaalsed mõjud Erihoolekandeteenuse osutajad Muudatuse tulemusel katab SKA perioodil 01.03.2021-31.12.2021 erihoolekandeteenuse osutajate psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste kulu ja personali isikukaitsevahendite kulu. Pidevas nakatumisohus ja nakkuskolde tekkimise ohus töötades on teenuseosutajate tööstress kõrge ning võib mõjub negatiivselt töövõimele. Psühhosotsiaalse töökeskkonna toetamiseks saavad teenusepakkujad edaspidi kasutada riigi poolt eraldatud vahendite eest töönõustamise teenuseid (nt supervisioon, kovisioon, coaching, mentorlus jms) ning SKA-ga sõlmitava lepingu alusel hüvitatakse erihoolekandeteenuse osutajale kindlaksmääratud summa ulatuses nõustamisega seotud kulud. Lisaks eraldatakse riigieelarvest lisaeelarvega ajutine täiendav summa isikukaitsevahenditega seotud kulude katmiseks. Viiruse leviku tingimustes on soovitatav iseenda ning teiste inimeste tervise hoidmiseks kasutada isikukaitsevahendeid, mida siiani tavapärane riigi poolt tasutav erihoolekandeteenuse hind ei kata. 2019. aasta lõpus töötas erihoolekandeteenuse saajatega kokku 1758 töötajat, sh 1589 tegevusjuhendajat. Muudatused mõjutavad otseselt COVID-19 haiguse leviku tingimustes töötavate töötajate tervist ja heaolu nende kehtimise hetkest igapäevaselt. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatuse mõju ulatus ja sagedus on suured, sihtrühma suurus väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist erihoolekande teenuseosutajate jaoks olulise mõjuga. 5 Erihoolekandeteenuse saajad COVID-19 haiguse levikuga seoses on Vabariigi Valitsus kehtestanud piirangud ja palunud tungivalt vältida inimeste vahelisi kontakte. Muudatuse tulemusel hüvitab SKA edaspidi toetatud elamise teenuse (kui teenust osutatakse isiku kasutusse antud eluruumides), kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajatele teenuse saajate lähedastega ühenduse pidamiseks vajalike seadmete (tahvelarvuti, lauaarvuti, sülearvuti, nutitelefoni ja veebikaamera) kulu, et anda teenusesaajatele võimalus lähedaste ja sõpradega suhtlemiseks. Lisaks mõjutavad teenusesaajaid kaudselt ka eelmises punktis kirjeldatud töötajate psühhosotsiaalse töökeskkonna toetamisega ja isikukaitsevahendite kulude hüvitamisega seotud muudatused. Mida tervemad on töötajad, seda paremini ja kvaliteetsemalt on võimalik pakkuda teenust. Kokku oli 01.03.2021 seisuga muudatusest mõjutatud täidetud erihoolekande teenusekohti 3280. Muudatus mõjutab selle kehtimise hetkest igapäevaselt teenusesaajate iseseisvat toimetulekut, tervist ja heaolu, pakkudes abi üksindustunde ja murest tuleneva emotsionaalse madalseisu tekkimisel ning takistades psüühikahäirete aktiveerumist. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatuse mõju ulatus ja sagedus on suured, sihtrühma suurus väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist erihoolekande teenusesaajate jaoks olulise sotsiaalse mõjuga. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Sotsiaalkindlustusamet Eespool nimetatud kulude katmise täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord lepitakse kokku Sotsiaalkindlustusameti ja erihoolekandeteenuse osutaja vahel sõlmitud lepingus. Sotsiaalkindlustusametile kaasneb muudatusega lepingute haldamisega seotud töökoormus. Muudatustega seotud kulud tehakse riigieelarvest. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatuse mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma suurus on väikesed. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist Sotsiaalkindlustusameti ja riigieelarve jaoks väheolulise mõjuga. 4.2. Rehabilitatsiooniteenuseid puudutavad muudatused Sotsiaalsed mõjud Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajad Muudatuse tulemusel katab SKA perioodil 01.03.2021-31.12.2021 sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale teenuse psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste ja personali isikukaitsevahendite soetamise kulu. Pidevas nakatumisohus ja nakkuskolde tekkimise ohus töötades on teenuseosutajate tööstress kõrge ning võib mõjub negatiivselt töövõimele. Psühhosotsiaalse töökeskkonna toetamiseks saavad teenusepakkujad edaspidi kasutada riigi poolt eraldatud vahendite eest töönõustamise teenuseid (nt supervisioon, kovisioon, coaching, mentorlus jms) ning SKAga sõlmitava lepingu alusel hüvitatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale kindlaksmääratud summa ulatuses nõustamisega seotud kulud. Lisaks eraldatakse riigieelarvest lisaeelarvega ajutine täiendav summa sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse personali isikukaitsevahenditega seotud kulude katmiseks. Viiruse leviku tingimustes on soovitatav iseenda ning teiste inimeste tervise hoidmiseks kasutada isikukaitsevahendeid, mida siiani tavapärane riigi poolt tasutav rehabilitatsiooniteenuse hind ei kata. 6 Muudatused mõjutavad otseselt COVID-19 haiguse leviku tingimustes töötavate töötajate tervist ja heaolu, sh selle kehtimise hetkest igapäevaselt. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatuse mõju ulatus ja sagedus on suured, sihtrühma suurus väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist rehabilitatsiooni teenuseosutajate jaoks olulise sotsiaalse mõjuga. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saajad Kaudselt mõjutavad eespool kirjeldatud töötajate psühhosotsiaalse töökeskkonna toetamise ja isikukaitsevahendite kulude hüvitamisega seotud muudatused ka teenusesaajaid. Mida tervemad on töötajad, seda paremini ja kvaliteetsemalt on võimalik pakkuda teenust. 2019. aasta lõpus sai riigieelarvest sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust 6525 inimest. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatuse mõju ulatus ja sagedus on keskmised, sihtrühma suurus väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saajate jaoks olulise mõjuga. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Sotsiaalkindlustusamet Eespool nimetatud kulude katmise täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord lepitakse kokku Sotsiaalkindlustusameti ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja vahel sõlmitud lepingus. Sotsiaalkindlustusametile kaasneb muudatusega lepingute haldamisega seotud töökoormus. Muudatustega seotud kulud tehakse riigieelarvest. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatuse mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma suurus on väikesed. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist Sotsiaalkindlustusameti ja riigieelarve jaoks väheolulise mõjuga. Muudatuste koondmõju riigiasutuste, ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Muudatustega ei kaasne mõju riigiasutuste töökoormusele ning ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatuste rakendamiseks vajaminevad kulud eraldatakse 2021. aasta lisaeelarvega kogusummas 1 045 866 eurot. 7 Toetuse maksmise alus Teenuse nimetus Teenuse maksimaalne määr Näitaja Ühik Prognoositav kulu Erihoolekande kulud kokku 540 741 Psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste kulu 18,75 Töötajate arv kuus 1853 347 438 Isikukaitsevahendid ööpäevaringse erihooldusteenuse ja kogukonnas elamise teenusel 56 Klientide arv 2879 161 224 Isikukaitsevahendid igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoiuteenusel 40 Klientide arv 145 5 800 Isikukaitsevahendid toetatud elamise teenuse 7 Klientide arv 1142 7 994 Isikukaitsevahendid igapäevaelu ja töötamise toetamise teenustel 5 Klientide arv 3237 16 185 Isikukaitsevahendid miinimum määra alusel 75 Teenuse osutaja 28 2 100 Seadmete soetamise kulu 225 20 kliendi kohta teenuse asutuses 364 81 900 Rehabilitatsiooni kulud kokku 418 979 Psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste kulu 18,75 Töötajate arv kuus 2147 402 563 Isikukaitsevahendite kulud 2 tunni teenuse osutamisel 0,75 Teenuste osutamise tundide arv 40000 15 000 Isikukaitsevahendite kulud miinimum määr 50 Rehabilitatsiooni teenuste osutajate arv48 1416 Korraldamisega seotud kulud SKA 86 147 Kokku kulud 1 045 866 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. märtsist 2021. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale, Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liidule ja Sotsiaalkindlustusametile. EELNÕU 05.04.2021 MINISTRI MÄÄRUS Nr Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 57, § 58, § 72 lõike 5 punktide 1–3 ja § 79 lõike 6 alusel. § 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad „punktis 3“ sõnadega „punktis 4“; 2) määrust täiendatakse §-ga 43 järgmises sõnastuses: „§ 43. Erihoolekandeteenuste eest tasumine 1. märtsist 2021. a kuni 31. detsembrini 2021. a seoses COVID-19 haiguse levikuga (1) Lisaks §-s 1 sätestatud erihoolekandeteenuste kuludele kaetakse erihoolekandeteenuse osutajale 1. märtsist 2021. a kuni 31. detsembrini 2021. a: 1) erihoolekandeteenuste psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste (nt supervisioon, coaching) kulu, mille hüvitamise maksimaalne määr ühes kuus on 18,75 eurot ühe töötaja kohta; 2) erihoolekandeteenuste personali isikukaitsevahendite kulu, mille hüvitamise määr ööpäevaringse erihooldusteenuse ja kogukonnas elamise teenuse puhul on 56 eurot teenuse kasutaja kohta, igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul 40 eurot teenuse kasutaja kohta, igapäevaelu ja töötamise toetamise teenuste puhul 5 eurot teenuse kasutaja kohta ning toetatud elamise teenuse puhul 7 eurot teenuse kasutaja kohta. Hüvitise miinimummäär on 75 eurot, mida makstakse nendele teenuseosutajatele, kelle arvestuslik kulu kasutatud mudeli järgi oli sellest summast väiksem; 3) toetatud elamise teenuse (kui teenust osutatakse isiku kasutusse antud eluruumides), kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul klientide lähedastega ühenduse pidamiseks vajalike seadmete soetamise kulu, mille hüvitamise maksimaalne määr on 225 eurot kuni 20 täidetud teenusekoha kohta. (2) Lõikes 1 nimetatud kulude katmise täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord lepitakse kokku Sotsiaalkindlustusameti ja erihoolekandeteenuse osutaja vahel sõlmitud lepingus.“. 2 § 2. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses: „§ 81. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste eest tasumine 1. märtsist 2021. a kuni 31. detsembrini 2021. a seoses COVID-19 haiguse levikuga (1) Lisaks §-s 2 sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenustele kaetakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale 1. märtsist 2021. a kuni 31. detsembrini 2021. a: 1) sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste (nt supervisioon, coaching) kulu, mille hüvitamise maksimaalne määr ühes kuus on 18,75 eurot ühe töötaja kohta; 2) sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse personali isikukaitsevahendite kulu, mille hüvitamise määr on 0,75 eurot kahe teenuse tunni kohta ja mille hüvitamise miinimummäär on 50 eurot ühe teenuseosutaja kohta. (2) Lõikes 1 nimetatud kulude katmise täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord lepitakse kokku Sotsiaalkindlustusameti ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja vahel sõlmitud lepingus.“. § 3. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. märtsist 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo Sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler Saatja: <[email protected]> Saadetud: 19.04.2021 22:44 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: Fw: Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ ja sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „So Tere Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liidul täiendavaid ettepanekuid lisada ei ole. Ootame planeeritud muudatuste jõustumist. LugupidamisegaMarilin Vaksman Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liidu juhatuse esimeesM: +372 507 1406 [email protected] | From: [email protected] [] Sent: Monday, April 12, 2021 3:21 PMTo: Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda <[email protected]>; Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit <[email protected]>; Eesti Puuetega Inimeste Koda <[email protected]>; Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit <[email protected]>Subject: Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord ja sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsia Tere! Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu arvamuse avaldamiseks. Pealkiri: Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord ja sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendrissaaas ning hüvitamise tingiumsed ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestsumae muutmine Registreeimumse kuupäev: 12.04.2021 Registreerimise number: 1.2-2/48-1 Ootame Teie tagasisidet hiljemalt 19.04.2021 e-posti aadressile või DVK kaudu.Lugupidamisega Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 TallinnTel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209e- post:
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel