Rahandusministeerium Meie 12.04.2021 nr 1.2-2/48-1
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri 21. detsembri
2015. a määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad
ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ ja sotsiaalkaitseministri 21.
detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate
teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja
arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja
õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning
rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ muutmise määruse eelnõu.
Palume anda tagasiside eelnõule viie tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Lisa:
Eelnõu
Seletuskiri
Lisaadressaadid:
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda
Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit
Sotsiaalkindlustusamet
Kadri Mets 6269 145
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne
maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“
(edaspidi määrus nr 65) täiendatakse regulatsiooniga erihoolekandeteenuste eest tasumise
erisuste kohta 1. märtsist 2021. a kuni 31. detsembrini 2021. a seoses COVID-19 haiguse levikuga.
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse
raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes
aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja
õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning
rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ (edaspidi määrus nr 66)
täiendatakse regulatsiooniga sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste eest tasumise kohta 1. märtsist
2021. a kuni 31. detsembrini 2021. a seoses COVID-19 haiguse levikuga.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik
Elen Preimann (tel: 626 9246, e-post:
[email protected]) ja sama osakonna riigiteenuste
poliitika juht Lemme Palmet (tel: 6269 214, e-post:
[email protected]). Määruse eelnõu
mõjude osa on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Marion
Rummo (tel: 626 9712, e-post:
[email protected]).
Määruse eelnõu rahaliste vahendite analüüsi on teinud Sotsiaalkindlustusameti (SKA) ekspertiisi
ja sotsiaalteenuste osakonna erihoolekande talituse juht Helen Tähtvere (tel: 5300 2295, e-post:
[email protected]).
Määruse eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Alice Sündema (tel: 626 9271, e-post:
[email protected]).
Määruse eelnõule tehakse keeletoimetus pärast kooskõlastusringi.
1.3. Märkused
Määruse eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse
eelnõuga 357 SE, millega nähakse ette määruse rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid.
Muudetakse määruse nr 65 redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT
I, 08.05.2020, 26 ja määruse nr 66 redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud
avaldamismärkega RT I, 19.12.2019, 16.
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse nr 65 § 1 lõike 1 punkti 3, kus asendatakse sõnad
„punktis 3“ sõnadega „punktis 4“. Punktiga soovitakse viidata nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
seaduse § 13 lõike 1 punktile 4, millega sätestatakse tööandja kohustus nõuda tööle asuvalt
hoolekandetöötajalt tervisetõendit nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta. Praegu
on määruses ekslikult viidatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 lõike 1 punktile
3, kus on sätestatud eelmainitud tööandja kohustus õpetajate, lasteasutuse töötajate ning teiste
2
töökohustuste tõttu laste ja noorukitega vahetult kokkupuutuvad töötajate osas. Muudatusega
parandatakse see viiteviga.
Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse määrust nr 65 uue §-ga 43.
Määruse § 43 lõikega 1 võimaldatakse SKA-l katta perioodil 01.03.2021–31.12.2021 lisaks
määruse nr 65 §-s 1 sätestatud erihoolekandeteenuste kuludele erihoolekandeteenuse osutajale
ka erihoolekandeteenuste psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste, personali
isikukaitsevahendite ja valitud teenuste puhul ka klientide lähedastega ühenduse pidamiseks
vajalike seadmete soetamise kulu.
COVID-19 haiguse levik on oluliselt mõjutanud erihoolekandeteenuste osutajaid, kuna pidevas
nakatumisohus ja nakkuskolde tekkimise ohus töötades on igapäevane tööstress kõrge ning mõjub
töövõimele negatiivselt. Psühhosotsiaalse töökeskkonna toetamiseks saavad teenusepakkujad
kasutada töönõustamise teenuseid (nt supervisioon, kovisioon, coaching, mentorlus jm) ning SKA-
ga sõlmitava lepingu alusel hüvitatakse erihoolekandeteenuse osutajale kindlaksmääratud summa
ulatuses nõustamisega seotud kulud.
COVID-19 haiguse leviku piiramiseks on soovitatud kõigile teenusepakkujatele kasutada
isikukaitsevahendeid, mida tavapärane riigi poolt tasutav teenuse hind ei kata. Selleks, et
teenusepakkujatel oleks rahalisi vahendeid, mille arvelt isikukaitsevahendeid soetada, eraldatakse
riigieelarvest selleks lisaeelarvega ajutine täiendav summa.
Kuni aasta lõpuni hüvitab SKA valitud teenuste puhul teenuseosutajale ka klientidele lähedastega
ühenduse pidamiseks vajalike seadmete soetamise kulu. COVID-19 haiguse levikuga seoses on
Vabariigi Valitsus kehtestanud piirangud ja palunud tungivalt vältida inimeste vahelisi kontakte.
Eelnevast tulenevalt on ka erihoolekandeteenuseid kasutavate psüühikahäiretega inimeste
kontaktid lähedaste ja sõpradega minimaalsed või lausa katkenud.
Seadmete soetamise kulu hüvitatakse nende erihoolekandeteenuste puhul, kus inimene kasutab
teenust erihoolekandeteenuse osutaja poolt tema kasutusse antud eluruumides, st toetatud
elamise teenusel (kui teenust osutatakse isiku kasutusse antud eluruumides), kogukonnas elamise
teenusel ja ööpäevaringsel erihooldusteenusel. Nende teenuste kasutajad elavad oma lähedastest
eemal ja seetõttu on veelgi enam oluline kodustega suhete hoidmine.
Määruse § 43 lõikega 2 täpsustatakse, et erihoolekandeteenuste kulude katmise täpsemad
arvestamise alused ja hüvitamise kord lepitakse kokku Sotsiaalkindlustusameti ja
erihoolekandeteenuse osutaja vahel sõlmitud lepingus.
Eelnõu §-ga 2 täiendatakse määrust nr 66 uue §-ga 81.
Määruse § 81 lõikega 1 võimaldatakse SKA-l katta perioodil 01.03.2021- 31.12.2021 lisaks
määruse nr 66 §-s 2 sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kuludele sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse osutajale ka selle teenuse psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate
teenuste ja personali isikukaitsevahendite soetamise kulu.
Lõike 1 punktiga 1 sätestatakse, et SKA katab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse
psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste (nt supervisioon, coaching) kulu. Selle
rakendamise põhjuseks on asjaolu, et COVID-19 haiguse levik on oluliselt mõjutanud sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse osutajaid, kuna pidevas nakatumisohus ja nakkuskolde tekkimise ohus
töötades on igapäevane tööstress kõrge ning mõjub töövõimele negatiivselt. Psühhosotsiaalse
töökeskkonna toetamiseks saavad teenusepakkujad kasutada töönõustamise teenuseid (nt
supervisioon, kovisioon, coaching, mentorlus jm) ning SKAga sõlmitava lepingu alusel hüvitatakse
sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale kindlaksmääratud summa ulatuses nõustamisega
seotud kulud.
3
Lõike 1 punktiga 2 sätestatakse, et SKA katab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse personali
isikukaitsevahendite kulu. COVID-19 haiguse leviku piiramiseks on soovitatud kõigile
teenusepakkujatele kasutada isikukaitsevahendeid, mida tavapärane riigi poolt tasutav teenuse
hind ei kata. Selleks, et teenusepakkujatel oleks rahalisi vahendeid, mille arvelt
isikukaitsevahendeid soetada, eraldatakse riigieelarvest selleks lisaeelarvega ajutine täiendav
summa.
Määruse § 81 lõikega 2 täpsustatakse, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste kulude katmise
täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord lepitakse kokku Sotsiaalkindlustusameti ja
sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja vahel sõlmitud lepingus.
Kulude hüvitamise arvestamise alused
Sotsiaalkindlustusamet on erihoolekandeteenuste ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse
osutajatele kulude hüvitamiseks välja töötanud arvestusalused.
Töönõustamise teenustega seotud kulude hüvitamise arvestamise alused:
- Kõik teenuseosutajad kannavad esialgu oma kulud ise.
- SKA hüvitab teenuseosutajatele kulu arvestades reeglit, et kuni 10 erihoolekande
tegevusjuhendaja või sotsiaalse rehabilitatsiooni spetsialisti ühe nõustamiskorra
maksumus on 350 € koos km-ga (kuni 20 töötajal 2x350=700 € jne).
- Kõik tegevusjuhendajad või sotsiaalse rehabilitatsiooni spetsialistid saavad 4 koolituskorda
2021. aasta jooksul.
- Hüvitise maksimaalne määr ühes kuus ühe töötaja kohta on 18,75 €.
- Hüvitise kasutamisel ei ole oluline, et teenuseosutaja kannaks töönõustamisega seotud
kulud hüvitamise arvestusalustes välja toodud loogika lausel.
Isikukaitsevahendite kulude hüvitamise arvestamise alused:
- Kõik teenuseosutajad kannavad esialgu oma kulud ise.
- Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajate hüvitise suuruse arvutamisel võetakse
aluseks 2021. aasta jaanuari ja veebruari eest esitatud aruannete ridade keskmine, millest
arvutatakse välja teenuse kasutamise hulk. Hüvitise määr on 0,75 € kahe teenuse tunni
kohta. Hüvitisele on kehtestatud miinimumäär – see puudutab asutusi, mis jaanuaris-
veebruaris arveid ei esitanud või kelle arvete mahu järgne arvestus andis madalama
hüvitise määra, kui on kehtestatud miinimummäär. Kehtestatud miinimummäär on 50 €.
- Erihoolekandes on hüvitise määr ööpäevaringsetel ja kogukonnas elamise teenustel 56 €
teenuse kasutaja kohta, igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoiuteenusel 40 € teenuse
kasutaja kohta, igapäevaelu ja töötamise toetamise teenuste puhul 5 € teenuse kasutaja
kohta ning toetatud elamise puhul 7 € teenuse kasutaja kohta. SKA kasutab teenuskohtade
arvu 01.03.2021 seisuga. Hüvitisele on määratud miinimummäär 75 €, mis rakendub neile,
kelle arvestuslik kulu kasutatud mudeli järgi oli selles väiksem.
- Hüvitise kasutamisel ei ole oluline, et teenuseosutaja oleks soetanud arvestuse aluseks
olevaid isikukaitsevahendeid, st et teenuseosutaja võib olla soetanud ka muid
isikukaitsevahendeid (prillid, visiirid, põlled jne), kuid hüvitist on võimalik saada kuni neile
ette nähtud määrani.
Erihoolekandeteenuste kasutajate lähedastega ühenduse pidamiseks vajalike seadmete
soetamise kulude hüvitamise arvestamise alused:
- Kõik teenuseosutajad kannavad esialgu oma kulud ise.
- SKA hüvitab erihoolekandeteenuse osutajale sidevahendi (tahvelarvuti, lauaarvuti,
sülearvuti, telefon, veebikaamera) maksumuse maksimaalselt 225 euro ulatuses kuni 20
täidetud teenusekoha kohta järgmistel erihoolekandeteenustel: toetatud elamise (kui
teenust osutatakse isiku kasutusse antud eluruumides), kogukonnas elamise ja
ööpäevaringsed erihooldusteenused.
- Kokku on 01.03.2021 seisuga täidetud teenusekohti 3280.
- Näide: kuni 20 teenuse kasutaja kohta 1 sidevahend, 21–40 teenuse kasutajat = 2
sidevahendit, ..., 121 + teenuse kasutajat = 7 sidevahendit.
4
Kriteeriumiks kõigi eelmainitud kulude hüvitise saamisel on, et teenuseosutaja omab kehtivat
teenuse osutamise lepingut SKA-ga vähemalt alates 01.03.2021.
SKA maksab teenuseosutajatele hüvitist perioodi eest 01.03.2021 kuni 31.12.2021.
Eelnõu §-s 3 on sätestatud määruse tagasiulatuv rakendamine 1. märtsist 2021. a. See tähendab,
et teenuseosutajad saavad taotleda kompenseeritavate kulude katmist alates COVID-19 haiguse
levikuga seoses olukorra kriitilisemaks muutumisest ja Vabariigi Valitsuse poolt piirangute
laiendamisest.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
4. Määruse mõjud
Määruses esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata muudatuste mõju
erihoolekande ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajatele, teenusesaajatele,
Sotsiaalkindlustusametile ning avaliku sektori kuludele ja tuludele.
Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kahes valdkonnas:
sotsiaalne mõju ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja
tuludele. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi
alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate
mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta regionaalarengut, elu- ja
looduskeskkonda, majandust ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust
nendes valdkondades hinnatud.
4.1. Erihoolekandeteenuseid puudutavad muudatused
Sotsiaalsed mõjud
Erihoolekandeteenuse osutajad
Muudatuse tulemusel katab SKA perioodil 01.03.2021-31.12.2021 erihoolekandeteenuse
osutajate psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste kulu ja personali
isikukaitsevahendite kulu.
Pidevas nakatumisohus ja nakkuskolde tekkimise ohus töötades on teenuseosutajate
tööstress kõrge ning võib mõjub negatiivselt töövõimele. Psühhosotsiaalse töökeskkonna
toetamiseks saavad teenusepakkujad edaspidi kasutada riigi poolt eraldatud vahendite eest
töönõustamise teenuseid (nt supervisioon, kovisioon, coaching, mentorlus jms) ning SKA-ga
sõlmitava lepingu alusel hüvitatakse erihoolekandeteenuse osutajale kindlaksmääratud
summa ulatuses nõustamisega seotud kulud. Lisaks eraldatakse riigieelarvest lisaeelarvega
ajutine täiendav summa isikukaitsevahenditega seotud kulude katmiseks. Viiruse leviku
tingimustes on soovitatav iseenda ning teiste inimeste tervise hoidmiseks kasutada
isikukaitsevahendeid, mida siiani tavapärane riigi poolt tasutav erihoolekandeteenuse hind ei
kata.
2019. aasta lõpus töötas erihoolekandeteenuse saajatega kokku 1758 töötajat, sh 1589
tegevusjuhendajat. Muudatused mõjutavad otseselt COVID-19 haiguse leviku tingimustes
töötavate töötajate tervist ja heaolu nende kehtimise hetkest igapäevaselt.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Muudatuse mõju ulatus ja sagedus on suured, sihtrühma suurus väike. Ebasoovitavaid
mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist erihoolekande teenuseosutajate jaoks olulise
mõjuga.
5
Erihoolekandeteenuse saajad
COVID-19 haiguse levikuga seoses on Vabariigi Valitsus kehtestanud piirangud ja palunud
tungivalt vältida inimeste vahelisi kontakte. Muudatuse tulemusel hüvitab SKA edaspidi
toetatud elamise teenuse (kui teenust osutatakse isiku kasutusse antud eluruumides),
kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajatele teenuse saajate
lähedastega ühenduse pidamiseks vajalike seadmete (tahvelarvuti, lauaarvuti, sülearvuti,
nutitelefoni ja veebikaamera) kulu, et anda teenusesaajatele võimalus lähedaste ja sõpradega
suhtlemiseks.
Lisaks mõjutavad teenusesaajaid kaudselt ka eelmises punktis kirjeldatud töötajate
psühhosotsiaalse töökeskkonna toetamisega ja isikukaitsevahendite kulude hüvitamisega
seotud muudatused. Mida tervemad on töötajad, seda paremini ja kvaliteetsemalt on võimalik
pakkuda teenust.
Kokku oli 01.03.2021 seisuga muudatusest mõjutatud täidetud erihoolekande teenusekohti
3280. Muudatus mõjutab selle kehtimise hetkest igapäevaselt teenusesaajate iseseisvat
toimetulekut, tervist ja heaolu, pakkudes abi üksindustunde ja murest tuleneva emotsionaalse
madalseisu tekkimisel ning takistades psüühikahäirete aktiveerumist.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Muudatuse mõju ulatus ja sagedus on suured, sihtrühma suurus väike. Ebasoovitavaid
mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist erihoolekande teenusesaajate jaoks olulise
sotsiaalse mõjuga.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele
Sotsiaalkindlustusamet
Eespool nimetatud kulude katmise täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord lepitakse
kokku Sotsiaalkindlustusameti ja erihoolekandeteenuse osutaja vahel sõlmitud lepingus.
Sotsiaalkindlustusametile kaasneb muudatusega lepingute haldamisega seotud töökoormus.
Muudatustega seotud kulud tehakse riigieelarvest.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Muudatuse mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma suurus on väikesed. Ebasoovitavaid mõjusid ei
tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist Sotsiaalkindlustusameti ja riigieelarve jaoks väheolulise
mõjuga.
4.2. Rehabilitatsiooniteenuseid puudutavad muudatused
Sotsiaalsed mõjud
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajad
Muudatuse tulemusel katab SKA perioodil 01.03.2021-31.12.2021 sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuse osutajale teenuse psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste ja personali
isikukaitsevahendite soetamise kulu.
Pidevas nakatumisohus ja nakkuskolde tekkimise ohus töötades on teenuseosutajate
tööstress kõrge ning võib mõjub negatiivselt töövõimele. Psühhosotsiaalse töökeskkonna
toetamiseks saavad teenusepakkujad edaspidi kasutada riigi poolt eraldatud vahendite eest
töönõustamise teenuseid (nt supervisioon, kovisioon, coaching, mentorlus jms) ning SKAga
sõlmitava lepingu alusel hüvitatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale
kindlaksmääratud summa ulatuses nõustamisega seotud kulud. Lisaks eraldatakse
riigieelarvest lisaeelarvega ajutine täiendav summa sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse
personali isikukaitsevahenditega seotud kulude katmiseks. Viiruse leviku tingimustes on
soovitatav iseenda ning teiste inimeste tervise hoidmiseks kasutada isikukaitsevahendeid,
mida siiani tavapärane riigi poolt tasutav rehabilitatsiooniteenuse hind ei kata.
6
Muudatused mõjutavad otseselt COVID-19 haiguse leviku tingimustes töötavate töötajate
tervist ja heaolu, sh selle kehtimise hetkest igapäevaselt.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Muudatuse mõju ulatus ja sagedus on suured, sihtrühma suurus väike. Ebasoovitavaid
mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist rehabilitatsiooni teenuseosutajate jaoks olulise
sotsiaalse mõjuga.
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saajad
Kaudselt mõjutavad eespool kirjeldatud töötajate psühhosotsiaalse töökeskkonna toetamise
ja isikukaitsevahendite kulude hüvitamisega seotud muudatused ka teenusesaajaid. Mida
tervemad on töötajad, seda paremini ja kvaliteetsemalt on võimalik pakkuda teenust.
2019. aasta lõpus sai riigieelarvest sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust 6525 inimest.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Muudatuse mõju ulatus ja sagedus on keskmised, sihtrühma suurus väike. Ebasoovitavaid
mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saajate
jaoks olulise mõjuga.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele
Sotsiaalkindlustusamet
Eespool nimetatud kulude katmise täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord lepitakse
kokku Sotsiaalkindlustusameti ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja vahel sõlmitud
lepingus. Sotsiaalkindlustusametile kaasneb muudatusega lepingute haldamisega seotud
töökoormus.
Muudatustega seotud kulud tehakse riigieelarvest.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Muudatuse mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma suurus on väikesed. Ebasoovitavaid mõjusid ei
tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist Sotsiaalkindlustusameti ja riigieelarve jaoks väheolulise
mõjuga.
Muudatuste koondmõju riigiasutuste, ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele
Muudatustega ei kaasne mõju riigiasutuste töökoormusele ning ettevõtete ja/või kodanike
halduskoormusele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse muudatuste rakendamiseks vajaminevad kulud eraldatakse 2021. aasta lisaeelarvega
kogusummas 1 045 866 eurot.
7
Toetuse maksmise alus
Teenuse nimetus Teenuse maksimaalne määr Näitaja Ühik Prognoositav kulu
Erihoolekande kulud kokku 540 741
Psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste kulu 18,75 Töötajate arv kuus 1853 347 438
Isikukaitsevahendid ööpäevaringse erihooldusteenuse ja kogukonnas elamise teenusel 56 Klientide arv 2879 161 224
Isikukaitsevahendid igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoiuteenusel 40 Klientide arv 145 5 800
Isikukaitsevahendid toetatud elamise teenuse 7 Klientide arv 1142 7 994
Isikukaitsevahendid igapäevaelu ja töötamise toetamise teenustel 5 Klientide arv 3237 16 185
Isikukaitsevahendid miinimum määra alusel 75 Teenuse osutaja 28 2 100
Seadmete soetamise kulu 225 20 kliendi kohta teenuse asutuses 364 81 900
Rehabilitatsiooni kulud kokku 418 979
Psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste kulu 18,75 Töötajate arv kuus 2147 402 563
Isikukaitsevahendite kulud 2 tunni teenuse osutamisel 0,75 Teenuste osutamise tundide arv 40000 15 000
Isikukaitsevahendite kulud miinimum määr 50 Rehabilitatsiooni teenuste osutajate arv48 1416
Korraldamisega seotud kulud SKA 86 147
Kokku kulud 1 045 866
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. märtsist 2021. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks
Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale,
Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti
Rehabilitatsiooniasutuste Liidule ja Sotsiaalkindlustusametile.
EELNÕU
05.04.2021
MINISTRI MÄÄRUS
Nr
Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 57, § 58, § 72 lõike 5 punktide 1–3 ja
§ 79 lõike 6 alusel.
§ 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 65 „Erihoolekandeteenuste
maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise
tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad „punktis 3“ sõnadega „punktis 4“;
2) määrust täiendatakse §-ga 43 järgmises sõnastuses:
„§ 43. Erihoolekandeteenuste eest tasumine 1. märtsist 2021. a kuni 31. detsembrini
2021. a seoses COVID-19 haiguse levikuga
(1) Lisaks §-s 1 sätestatud erihoolekandeteenuste kuludele kaetakse erihoolekandeteenuse
osutajale 1. märtsist 2021. a kuni 31. detsembrini 2021. a:
1) erihoolekandeteenuste psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste (nt
supervisioon, coaching) kulu, mille hüvitamise maksimaalne määr ühes kuus on 18,75 eurot
ühe töötaja kohta;
2) erihoolekandeteenuste personali isikukaitsevahendite kulu, mille hüvitamise määr
ööpäevaringse erihooldusteenuse ja kogukonnas elamise teenuse puhul on 56 eurot teenuse
kasutaja kohta, igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul 40 eurot teenuse
kasutaja kohta, igapäevaelu ja töötamise toetamise teenuste puhul 5 eurot teenuse kasutaja
kohta ning toetatud elamise teenuse puhul 7 eurot teenuse kasutaja kohta. Hüvitise
miinimummäär on 75 eurot, mida makstakse nendele teenuseosutajatele, kelle arvestuslik kulu
kasutatud mudeli järgi oli sellest summast väiksem;
3) toetatud elamise teenuse (kui teenust osutatakse isiku kasutusse antud eluruumides),
kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul klientide lähedastega
ühenduse pidamiseks vajalike seadmete soetamise kulu, mille hüvitamise maksimaalne määr
on 225 eurot kuni 20 täidetud teenusekoha kohta.
(2) Lõikes 1 nimetatud kulude katmise täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord
lepitakse kokku Sotsiaalkindlustusameti ja erihoolekandeteenuse osutaja vahel sõlmitud
lepingus.“.
2
§ 2. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse
suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse
õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise
tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“
täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:
„§ 81. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste eest tasumine 1. märtsist 2021. a kuni 31.
detsembrini 2021. a seoses COVID-19 haiguse levikuga
(1) Lisaks §-s 2 sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenustele kaetakse sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse osutajale 1. märtsist 2021. a kuni 31. detsembrini 2021. a:
1) sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste (nt
supervisioon, coaching) kulu, mille hüvitamise maksimaalne määr ühes kuus on 18,75 eurot
ühe töötaja kohta;
2) sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse personali isikukaitsevahendite kulu, mille hüvitamise
määr on 0,75 eurot kahe teenuse tunni kohta ja mille hüvitamise miinimummäär on 50 eurot
ühe teenuseosutaja kohta.
(2) Lõikes 1 nimetatud kulude katmise täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord
lepitakse kokku Sotsiaalkindlustusameti ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja vahel
sõlmitud lepingus.“.
§ 3. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. märtsist 2021. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
Sotsiaalkaitseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 19.04.2021 22:44
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Fw: Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65
„Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning
riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ ja
sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „So
Tere Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liidul täiendavaid ettepanekuid
lisada ei ole. Ootame planeeritud muudatuste jõustumist.
LugupidamisegaMarilin Vaksman Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liidu
juhatuse esimeesM: +372 507 1406
[email protected] |
From:
[email protected] [] Sent: Monday, April 12, 2021 3:21 PMTo: Eesti
Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda <
[email protected]>; Erihoolekandeteenuste
Pakkujate Liit <
[email protected]>; Eesti Puuetega
Inimeste Koda <
[email protected]>; Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit
<
[email protected]>Subject: Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a
määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude
koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord
ja sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsia
Tere! Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi
Delta kaudu eelnõu arvamuse avaldamiseks. Pealkiri:
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65
„Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning
riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord ja
sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna
ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise
korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja
õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendrissaaas ning hüvitamise
tingiumsed ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide
kehtestsumae muutmine Registreeimumse kuupäev: 12.04.2021 Registreerimise
number: 1.2-2/48-1 Ootame Teie tagasisidet hiljemalt 19.04.2021 e-posti
aadressile või DVK kaudu.Lugupidamisega Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 TallinnTel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209e-
post: