Autismispektrihäirega inimeste erihoolekande teenustele pääsetavus Eesti, Soome ja
Rootsi näitel
Evelin Kostabi
Sotsiaalse innovatsiooni labor
Uuringute spetsialist
Aprill 2021
Uuring on koostatud koostöös SA-ga Autismifond ”Toetan Erilist Elu”. Uuringu viis läbi Sotsiaalse innovatsiooni labori uuringute spetsialist
Evelin Kostabi, kellel on aastate pikkune kogemus Eesti sotsiaalvaldkonnauuringute läbiviimisel, olles muuhulgas uurinud sotsiaalse- ja tööalase
rehabilitatsiooni toimimist, kaitstud töö teenust jne.
Uuring sündis SA Autismifond ”Toetan Erilist Elu”soovist ja vajadusest teada saada, kuidas Eesti autismispektrihäirega (ASH) inimeste olukord
sobitub pikema erihoolekande kogemuse- ja traditsioonidega naaberriikide ASH inimeste olukorraga.
Uuring viidi läbi ajavahemikus veebruar kuni aprill 2021.
Uuringu eesmärki saab lugeda täidetuks kuna õnnestus koguda küllaldaselt informatsiooni Soome ja Rootsi riigi autismispektrihäiretega inimeste
erihoolekande osas. Nende riikide informatsioon sai valideeritud uuringu koostamisse kaasatud Soome ja Rootsi ekspertide abil.
Uuringu tarbeks otsiti informatsiooni internetis vabalt kättesaadavatest allikatest. Saadud informatsioon koondati ja saadeti vastused nö
ülevaatamiseks ja faktide õigsuse kontrollimiseks vastava riigi ekspertidele, kes tegid esialgselt leitud informatsioonis vajadusel täiendusi.
Saadud andmete põhjal koostati uuringu põhitulemuseks olev tabel, kus andmed on selekteeritud ja teemade kaupa komplekteeritud.
Uuringu peamine eesmärk oli peamiste erinevuste välja toomine Eesti riigi autismispektrihäirega inimestele pakutavate teenuste
käsitluses võrreldes teiste riikidega.
2
ROOTSI SOOME EESTI
Kas riiklikult rahastatud RHK teenusele Jah Ei Jah
õigustatus toimub RHK-10-s toodud
diagnooside alusel?
Kas õigustatus toimub mingi muu Intellektuaalne puue (“vaimne Soome seadusandlus ei põhine - U. 99,5% ASHinimeste EHK
kriteeriumi või hindamise alusel? alaareng”) ja ASH ning ASH ühelgi diagnoosil. Suund on rajada teenusele õigustatus toimub
taolised sündroomid (pervasiivsed seadusandlus individuaalsele kõrvalpuude e vaimse alaarengu
arenguhäired) vastavalt RHK-10-le toetusvajadusele, mitte diagnoosile. diagnoosi alusel (F71-79)
annavad õiguse taodeldada - Alates ÄK-käitumise
toetust LSS-i (riiklikult toimiva avaldumisesthinnatakse
süsteemi poolt läbiviidava teenusele õigustatust ASH
vajaduse hindamise) kaudu diagnoosi alusel (F84,
pervasiivsed arenguhäired)
Kas õigustatus toimub RHK-10-s toodud Ei Ei Jah,
"Psüühika ja käitumishäired” alampeatükk kuna selle puudegrupi kuna selle puudegrupi kuni ÄK-käitumise avaldumiseni mil
F70-79, "Vaimne alaareng" alusel? baasvajadused on väga erinevad baasvajadused on väga erinevad hinnatakse teenusele õigustatust
alampeatükk „Psüühika ja
käitumishäired“ alampeatükk F84
„Psühholoogilise arengu häired e
psüühilise arengu spetsiifilised häired“
jaotis F84 „Pervasiivsed arenguhäired“
Kas õigustatus toimub RHK-10-s toodud Jah Jah, Ei
"Psühholoogilise arengu häired e psüühilise hinnatakse autismispektrihäirete Jah, alates ÄK- käitumise ilmnemisest
arengu spetsiifilised häired" alampeatükk olemasolu, kuid seda ei tehta (RHK-
F80-F89, jaotise "Pervasiivsed 10 alusel)
arenguhäired" alusel?
Tegevusjuhendajate miinimumarv 1+ tegevusjuhendajat 1 1+ tegevusjuhendajat 1 0,1 tegevusjuhendajat 1
baasvajaduste toetamiseks autismispektrihäiretega inimese autismispektrihäiretega inimese autismispektrihäiretega inimese kohta
kohta kohta Alates ÄK-käitumise ilmnemisest
1 tegevusjuhendaja 1,5
autismispekrihäirega inimese kohta
3
Töö ja töölaadsed teenused:
Kas on olemas töövõimetutele inimestele Jah Jah Ei
suunatud eraldiseisev või laienev töö või Võimalik on taodelda projektipõhiselt
töölaadse tegevuse teenus (mis ei ole integreeritud erihoolekande piloteerimise
suunatud tööjõuturule jõudmiseks)? toetust kuni 75% palgakuludest
Erihoolekandeteenused:
Erihoolekandeteenused, mis on vaid riigi Puuduvad erinevate nimetustega Puuduvad erinevate nimetustega On erinevate nimetustega
poolt rahastatud: erihoolekandeteenused. On erihoolekandeteenused. On erihoolekandeteenused mida
inimene ja tema toetusvajadus inimene ja tema toetusvajadus rahastatakse läbi SKA:
Kui inimene vajab isiklikku abistajat, On olemas spetsiaalne valitsusasutus -töötamise toetamise teenus
näiteks tal on vaja abi söömisel, KELA, -toetatud elamise teenus
isikliku hügieeni tagamisel, kus üks suund on hüvitiste -kogukonnas elamise teenus
riietumisel jne üle 20ne tunni taotlemiseks -ööpäevaringne erihooldusteenus sh
nädalas, rahastab seda riik. Muudel (nt töövõimetushüvitised, sügava liitpuudega, ebastabiilse
juhtudel rahastab EHK teenuseid eluasemetoetused, pensionid) remissiooniga psüühikahäirega ja
enamasti kohalik omavalitsus. Osa, ja teine suund pakub praktilist kohtumääruse alusel hoolekandeasutusse
kuid mitte kõiki, tööhõivetoetuseid toetust tööle ja õppimisele paigutatud isikutele
rahastab riik. või rehabilitatsioonile ja/või ravile.
Kas on EHKteenuseid, mis on vaid KOV-de Jah Jah Ei
poolt rahastatud? Enamik toetuseid ja teenuseid tuleb KOVid vastutavad puuetega inimeste V.a. Sotsiaalhoolekandeseaduse § 89
LSS (Rootsi riiklik erihoolekanne – sotsiaalteenuste rahastamise ja igapäevaelu toetavate teenuste
analoog SHS-le) seaduse kaudu. korraldamise eest, nt toetatud osutamiseks kasutatavate teenuseosutaja
elamisteenus, igapäevase tegevuse omandis olevate ruumidega seotud kulude
teenused ja lisatugi, mida peab isik tasumise kohustus
saama, et osaleda igapäeva
tegemistes või põhihariduse
omandamises.
Kui on mingi kaasrahastussüsteem? Ei Osadele arenguhäirega inimestele Igapäevaelu toetamise
mõeldud teenused on erinevate teenusterahastamine on riigi ja KOV-ide
KOVide kaasrahastusel (KOV-ide jagatud ülesanne (teenuste- ja ruumidega
ülene koostöö spetsiifiliste seotud kulud)
arenguhäirete osas).
4
Tasud, palgad:
ROOTSI SOOME EESTI EESTI
Keskmine palk (2019): 3 480 € 3321 € 1419 € Tegevusjuhendajate palgavahe
võrreldes teiste ametitega:
Tegevusjuhendaja keskmine palk: 2 810€, 2550 € ja rohkem, 978 €, -31%
Suhe riigi keskmisse palka: palga suhe 81% palga suhe 77% palga suhe 69%
(child development assistant)
Lasteaiaõpetaja keskmine palk: 3 096 €, 3442 € (20€/h) 983 €, -31%
Suhe riigi keskmisesse palka: palga suhe 89% palga suhe 103% palga suhe 69%
TJ palga suhe lasteaiaõpetaja palga suhe 91% palga suhe 74% palga suhe 100% 0%
keskmisesse palka:
Õe keskmine palk: 3 480€, 4530 € 1200 €, -15%
Suhe riigi keskmisesse palka: palga suhe 100% palga suhe 103% palga suhe 85%
TJ palga suhe õe keskmisesse palka: palga suhe 81% palga suhe 56% palga suhe 82% -18%
Politseiniku keskmine palk: 3 875€ 2840 € 1190 €, -16%
Suhe riigi keskmisesse palka: palga suhe 111% palga suhe 86% palga suhe 84%
TJ palga suhe politseiniku keskmisesse palga suhe 73% palga suhe 90% palga suhe 82% -18%
palka:
Vanglatöötaja keskmine palk: 3 460€ 2020 € 1185 €, -16%
Suhe riigi keskmisesse palka: palga suhe 99% palga suhe 61% palga suhe 84%
TJ palga suhe vanglatöötaja palga suhe 81% palga suhe 126% palga suhe 83% -17%
keskmisesse palka:
Õpetaja keskmine palk: 2 770€ 3570 € 1160 €, -18%
Suhe riigi keskmisesse palka: palga suhe 80% palga suhe 107% palga suhe 82%
TJ palga suhe õpetaja keskmisesse palga suhe 101% palga suhe 71% palga suhe 84% -16%
palka:
5
Üldine:
ROOTSI: SOOME: EESTI: Märkused Eesti osas:
SKP (2019): 443 miljardit eurot 225 miljardit eurot 28 miljardit eurot
(43077 eurot elaniku kohta) (40714 eurot elaniku kohta) (19798 eurot elaniku kohta)
Riigi eelarve (2020): 105 miljardit eurot 62 miljardit eurot 13 miljardit eurot
(kulud ja tulud võrdluses SKPga) (tulud 49,8% SKPst, (tulud 52,2% SKPst, (tulud 38,7% SKPst,
kulud 49,3% SKPst) kulud 53,3% SKPst) kulud 39% SKPst)
Sotsiaalministeeriumi haldusala Riiklik kulu Riiklik kulu Riiklik kulu Võrreldes Rootsiga -4,4% SKP-st
eelarve: tervisevaldkonnale: tervisevaldkonnale: tervisevaldkonnale: Võrreldes Soomega -2,5% SKP-st
10,9% SKPst 9% SKPst 6,5% SKPst
Erihoolekande eelarve suhe EHK eelarve on EHK eelarve on Sotsiaalministeeriumi
riigieelarvest omavalitsuste eelarve osa omavalitsuste eelarve osa koondeelarvest moodustab
SKA eelarve 56%
Mis vanusest algab riiklikult Vanusest, mil tekib vajadus Ei ole vanusepiiri 18 Osad riiklikule EHK teenusele
rahastatud õigustatud inimesed jäävad kooli
erihoolekandeteenusele õigustatus lõppemisel vajalike teenuste ja
nende rahastuseta
Mis vanusest algab „Tööeast” (alates 18) 16 16
töövõimetoetus
Kas riik on ise teenuse Ei Ei Jah
finantseerijaks ja suurimaks Teenuste finantseerijateks Teenuste finantseerijateks Vähesel määral on
teenuseosutajaks % on KOVid ja on KOVid ja teenuseosutajaks ka kohalik
teenuseosutajateks KOVid ja teenuseosutajateks KOVid ja omavalitsus ja erasektor
erasektor erasektor
Kas on võimalik erakapitalil luua Jah on võimalik Jah on võimalik Ei ole võimalik
riiklikult rahastatavaid Paljud EHK teenused on Teenuskohti ei rahasta riik, Üheprojekti erand: SKA peab eraldi EHK teenuste järjekorda
erihoolekande teenuskohti (ning erakapitaliga rahastatud, vaid KOVid või eraldi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020”
saada eraldiseisva järjekorra alusel kuid omavalitsusel on ikkagi koondunud prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine”
teenusele) kogu juriidiline võim ja omavalitsuspiirkonnad või meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna
vastutus. erakapital. Omavalitsus on kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks” tegevuse
vastutaja. 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine” raames loodud
uute teenusekohtade osas, mille teenuseosutaja on loonud
konkreetsete isikute jaoks.
6
Kasutatud allikad:
Eesti palkade statistika: https://www.palgad.ee/salaryinfo/meditsiin-ja-sotsiaalhoolekanne
Riigiteataja.ee https://www.riigiteataja.ee/akt/128122018045
Eesti sotsiaalministeeriumi kodulehekülg: https://www.sm.ee/et/riigi-korraldatavad-teenused
Rootsi statistikaameti kodulehekülg: www.scb.se
Rootsi sotsiaalmisteeriumi kodulehekülg: https://www.government.se/government-of-sweden/ministry-of-health-and-social-affairs?page=5
Soome statistikaameti kodulehekülg: https://www.stat.fi/index_en.html
Soome erihoolekande kodulehekülg: https://www.kela.fi/web/en/disability
Soome sotsiaalministeeriumi kodulehekülg: https://stm.fi/en/social-and-health-services
Palga statistika: http://www.salaryexplorer.com/salary-survey.php?loc=73&loctype=1
Üldine rahandusstatistika: https://www.statista.com/statistics/914245/central-government-income-expenditure-and-balance-in-sweden/
7
Saatja: Janno Kell <
[email protected]>
Saadetud: 19.04.2021 09:49
Adressaat: Signe Riisalo <
[email protected]>
Koopia: Kerli Kivistu <
[email protected]>; SM Info <
[email protected]>; Liis
Ehrminger <
[email protected]>
Teema: SA Autismifond "Toetan Erilist Elu" pöördumine Riigikogu
sotsiaalkomisjoni poole ja autismi uuring
Tähtsus: Kõrgeim
Lp Signe Riisalo
Tänud telefonivestluse eest.
Edastan allpool info ja manusena esitatud taotluse Riigikogu
sotsiaalkomisjonile.
Lisan teise manusena värskelt valminud SA Autismifod Toetan Erilist Elu
poolt tellitud ning MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labori sotsiaalsete
teenuste ja uuringute juhi Evelin Kostabi poolt koostatud uuringu
Autismispektrihäirega inimeste erihoolekande teenustele pääsetavus Eesti,
Soome ja Rootsi näitel
Kindlasti ei ole selles midagi täiesti uut kuid on rõõm kui leiate
sellest midagi kasulikku Teie poolt välja toodud erihoolekande eesmärkide
saavutamiseks toetudes Eesti erihoolekande suuna- ja lahendusvõimaluste
valikul pikemat järjepidevust omavate naaberriikide praktikatele. See on
hea, toetav matejal praktiliste argumentide leidmiseks
erihoolekandesüsteemi reformimisel ja vajalike eelarveressursside
taotlemisel.
Autismifondi jaoks sisaldab see uuring olulist infot ja annab vastuse
erinevusest vaimsete arenguhäiretega inimeste ja autimispektrihäiretega
inimeste kriitilise baastoetuse erinevuse osas:
- Autismisppektihäiretega inimesi ei hinnata Soomes ja Rootsis
erihoolekandeteenustele õigustatuks mitte vaimse alaarengu diagnoosi-
vaid autismispektrihäiete diagnoosi alusel kuna nende puuete
erihoolekande baastoetuse vajadus on radikaalselt erinev (nii nagu me
teeme seda Eestis autistide osas alates ÄK-käitumise avaldumisest)
- Autistide erihoolekande baasvajadustega toimetulemiseks on nii
Soomes kui Rootsis tegevusjuhendajate suhtarvuks 1 ja rohkem
tegevusjuhendajat 1 autisti kohta. Eestis tulenevalt autismi olemuse
mittemõistmisest ja selle käsitlemisest vaimse alaarengu
baastoetusvajaduse alusel on täna teenuste kirjelduses ja kulumudelis 1
tegevusjuhendaja 10 autismispektrihäiretega inimese kohta mis on 10 pluss
korda väiksem toetus kui seda on hinnatud Soome ja Rootsi erihoolekande
süsteemis. ÄK-käitumise avaldumisel on hinnang suures piiris kriitiliselt
õige e 1 tegevusjuhendaja 1,5 kliendi kohta. Miinimumvajadus on jõuda ÄK-
käitumise avaldumiseta autistide teenuse baastoetuseni 1 tegevusjuhendaja
2 autisti kohta. See on kõige minimaalsem toetus millega on võimalik
autiste kohaselt ja turvaliselt teenindanda
- Muidugi 31% väiksem palgatase ja töölaadsete tegevuste
teenused…
Palun mõista ja aktsepteeida et Eesti erihoolekandesüsteem on hinnanud
autismispektrihäiretega inimeste baastoetusvajadust tegevusjuhendajate
toetuse vajaduse osas u 10 korda väiksemaks e valesti ning jätnud seeläbi
need inimesed ilma kriitiliselt vajaliku toetuseta. Olen teinud Riigikogu
sotsiaalkomisjonile ettepaneku kutsuda kohtumisele ka Hoolekande
Ekspertiisi- ja Nõustamiskeskuse ekspert Monika Salumaa kes annab
vajadusel täiendavat toetavat infot. Teen Riigikogu sotsiaalkomisjoni
kohtumisel ettepaneku Sotsiaalministeeriumile algatada autistidele
mõeldud teenuste laiendamiseks eelnõu (olemasolevate ÄK-käitumisega
autistide teenuste laiendamine ja diferentseeriine ka ÄK-käitumiseta
autistidele pluss luua IET päeva- ja nädalahoiu teenus, mida autistidele
ei ole). Rahalised ressursid on nende teenuste laiendamiseks SKA eelarves
alates 2018 aastast planeeritud ja on jäänud kasutamata. See on faktiline
info e rahastamise küsimus ei ole probleemiks veel mitmeid aastaid kui
SKA jätkab tänasel eelarve koostamise kursil. Erihoolekandeteenuste
laiendamine ka ÄK-käitumiseta autistidele mõju erihoolekande eelarvele on
lähema viie aasta jooksul väga väike kuna autistidele vajaliku
kohandusega teenuskohti ja teenuseosutajaid ei ole (nii nagu ei ole ka
ÄK-käitumiseba autistidele teenuskohti- ja teeuseosutajaid va Hoolekande
AS 30 uut valmivat kohta). Uute, sobilike teenuskohtade loomine algab
autiste toetava asukoha leidmmisest mis on kogemuslikult
hajaasustuspiirkonnas (sensoorsed erivajadused vähem müra, liilust jne
ning keegi ei häiri teineteist ja vaideid on vähem). Hajaasustuspiirkonda
ehitamine on vähemalt viie aastane protsess mis nõuab selle alustamiseks
huvitatud osapoolt, seadusandlikku selgust teenusele suunatava konkreetse
isiku osas (pere või vald saab oma lapsele või elanikule teenuskoha
saamise klindluse), sobiliku asukoha leidmist ja ostmist, planeeringu
algatamist ja läbiviimist, finantseerimise olemasolu, projekteerimist,
ehitamist, personali leidmist ja koolitamist jne.)
Parimate soovidega ja lootuses, et Teil on võimalus eraldada oma väga
pingelises tööreþiimis SA Autisifond Toetan Erilist Elu poolt tõstetud
kriitilistele ja sisult edsilükkamatutele probleemidega tegelemiseks
vajalik aeg.
Janno Kell
SA Autismifond "Toetan Erilist Elu"
E-post:
[email protected]<mailto:
[email protected]>
Telefon: +372 5043172
www.autismifond.ee
L p Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka , aseesimees Helmen Kütt Lp Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmed Hele Everaus , Kert Kingo , Siim Pohlak , Marika Tuus-Laul , Toomas Järveoja , Õnne Pillak , Priit Sibul, Viktor Vassiljev Pöördume Riigikogu sotsiaalkomisjoni poole suure palvega võimaldada komisjoni mai või juuni kuu istungil läbi telesilla või kohapeal osalemist ja esinemist , sest soovime edastada teile informatsiooni seoses uute erihoolekande teenuseosutajate teenustegevuse alustamis ega eluliselt kriitiliseks muutunud teemadest , mille lahendusteta jätmine diskrimineerib 99,5% autismispektrihäiretega inimeste õigusi saada põhipuude vajadusetele vastavat erihoolekandeteenust ning lõpetab potensiaalselt erihoolekande teenuseosutajate tegevuse 2021 aasta jooksul Eesti erihoolekandesüsteemis on riiklikule erihoolekandeteenusele õigustatud autismispektrihäiretega inimestele välja töötatud põhipuude vajadustele vastavad erihoolekandeteenused mis laienevad tänu oma kitsendavatele kriteeriumitele vaid u 0,5% autismispektrihäiretega inimestest e ÄK - käitumise avaldumisega autistidele (ÄK- käitumine e äärmuslik kahjustav käitumine on nt karjumine, röökimine , teiste inimeste löömine , tõukamine , hammustamine , juustest kiskumine , enesevigastamine , põgenemine , esemete lõhkumine , loopimine jmt .) ÄK- käitumine ei ole autismispektrihäiretega inimeste diagnoosipõhine areng vaid on valest või puudulikust inimese erivajaduste toetusest tulenev tagajärg . Ülejäänud autismispektrihäiretega inimesed on hinnatud erihoolekandeteenustele selle arenguhäire kõrvalpuude järgi e vaimse alaarengu ja selle toetusvajaduse alusel mis ei ole autismispektrihäiretega inimeste kriitilise toetusvajaduse osas nende inimeste erivajadustele vastav ja piisav et tagada arengus tagasilanguse ärahoidmine või ennet ada ÄK- käitumise avaldumist . Analüüsides Euroopaliidu arenenud riikide erihoolekande süsteemi sh naaberriikide Soome ja Rootsi praktikat , hinnatakse kõiki autiste erihoolekande teenuste osas vaid põhipuude alusel milleks on pervasiivsed arenguhäired ja autismispektrihäired . Sisuliselt avaldub kõigil erihoolekandeteenusele õigustatud suure ja äärmusliku toetusvajadusega ning raskestimõistetava käitumisega autismispektrihäiretega inimestel aeg-ajalt ÄK- käitumise kriteeriumitelevastavat käitumist kuid ÄK- käitumise diagnoos omistatakse tavaliselt alles peale autismispektrihäiretega inimese poolt endale või teisele inimesele raskema kehalise vigastuse tekitamist . Tegemist on sama diagnoosi- ja arenguhäirega inimesega enne ja pärast eeltoodud sündmust . Täna on need ÄK- käitumise avaldumiseta autismispektrihäiretega inimesed suunatud Sotsiaalkindlustusameti poolt uute erihoolekandeteenuste osutajate juurde teenusele kuid neile ei laiene põhipuude vajadustele vastava d erihoolekande teenus ed ilma milleta ei ole võimalik osutada inimese puude vajadustele vastavat ja veelgi suuremat hoolduskoormuse vajadust ärahoidvat erihoolekandeteenust . Ilma piisava ja õige toetusega erihoolekandeteenusteta on need inimesed 6-12 kuu möödudes potensiaalsed ÄK- käitumisega autistid kelle erihoolekandeteenuste eest tasub SKA täna vastavalt kehtivale hinnakirjale iga sellise inimese ööpäevaringse erihoolekande teenuse eest 4252 eurot ühe s kalendrikuus . Ainuke ÄK- käitumise avaldumise ennetusvõimalus on tagada suure- ja äärmusliku ning raskestimõistetava käitumisega autismispektrihäiretega inimestele põhipuude vajadustele vastava toetusega erihoolekandeteenused . Erihoolekande teenuste esmaseks eesmärgiks on puudega inimese arengus tagasilanguse ärahoidmine ning nende t oetamine moel mis ennetaks ja hoiaks ära raskema ja veelgi suuremat toetus t vajava tagajärje e autismispektrihäiretega inimeste osas ÄK- käitumise avaldumis e . (SHS) § 89 mis näeb ette, et kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud tagama teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmise kohaliku omavalitsuse kehtestatud ulatuses mida ei täideta . õiguskantsler on 2016 aastal saatnud Riigikogu sotsiaalkomisjonile vastuskirja kus ta toob välja et seadus on sõnastatud ebaõnnestunult ja jätab teenuseosutajad ebakindlasse positsiooni (loe vajaliku rahastuseta). Õiguskantsler toob välja et SHS järgi on igapäevaelu toetamise teenuse rahastamine riigi ja kohaliku omavalitsuse jagatud ülesanne . Õiguskantslerini jõudnud juhtumil ilmnes , et teenuse kättesaadavust võib takistada teenuse rahastamist reguleeriva SHS § 89 kohaldamine viisil , mis vajalikke kulusid ei kata. Selleks , et ükski teenust vajav inimene ei jääks abita ning teenuse osutaja tasuta , tuleb SHS§-i 89 täpsustada . Täna on mitmed omavalitsused jätnud teenuseosutajad seaduse ebaselgele sõnastusele viidates vajaliku rahastuseta mille puudumisel on ettevõtjad sunnitud lõpetama oma tegevuse ning teenust vajavad inimesed jäävad abita . . V õimalusel palume kutsuda komisjoni istungile osalema : Sotsiaalminister Signe Riisalo Õiguskantsleri puuetega inimeste õiguste valdkonna juh t Juta Saarevet Eesti Linnade ja Valdade Liit arendusjuht Ott Kasuri Harku valla abivallavanem sotsiaalvaldkonnas Maris Viisileht Tallinna Sotsiaal - ja Tervishoiuameti juhataja Raimo Saadi Parimate soovidega ja lootuses , et sotsiaalkomisjon leiab aja oma tihedas töögraafikus , et meie palvet oma tööplaani sobitada Janno Kell SA Autismifond ” Toetan Erilist Elu ” E-post:
[email protected] Telefon : +372 5043172 www.autismifond.ee