Taimar Peterkop
Riigikantselei Teie 08.04.2021 nr RK/21-0436/-1K,
[email protected] 1-2/21-00827-1/
Meie 16.04.2021 nr 1.2-3/1290-3
Ettepanekud "Ühiskonnaelu korraldamise kava
koroonaviiruse leviku tingimustes"
täpsustamiseks
Lugupeetud riigisekretär Taimar Peterkop
Täname ja tunnustame Riigikantseleid ühiskonnaelu korraldamise kava koroonaviiruse leviku
tingimustes koostamise eest. Kriisist edukaks väljumiseks on vaja selgeid sõnumeid ja
koostööd, mille eelduseks on ühiselt kokku lepitud tegevused ja otsustusprotsessi
põhimõtted ning Sotsiaalministeeriumi hinnangul on praegune kooskõlastamisel olev
dokument suur samm selle poole liikumiseks. Kuna olukord on kõigile uus ja pidevalt
muutuv, siis mõistame, et kavas ei olegi võimalik kõiki samme detailideni lahti kirjeldada või
nende elluviimise täpset aega ennustada, aga ühisel panustamisel ja ühiskonnas tervikuna
teineteist toetades leiame need parimad lahendused, mis lõpptulemusena aitavad hoida
Eestit ja tema inimesi. Sotsiaalministeerium kooskõlastab kava allpool toodud ettepanekute
ja täpsustustega arvestamisel.
Eesmärk „Kaitseme Eesti inimesi koroonaviirusega nakatumise eest“
Palume lisada pikaajaliste tegevuste loetellu uue tegevuse „Suurema tööohutuse
võimekuse loomine“.
Eesmärk „Hoiame Eesti laste võimalusi kvaliteetse hariduse omandamiseks“
Juhime tähelepanu, et eesmärk ja pikaajalised tegevused ei ole kuigi heas kooskõlas.
Eesmärk keskendub laste õpivõimalustele ja kvaliteedile, pikaajaliste tegevuste all
toodud tegevused täiskasvanuharidusele, õppekavade arendamisele ja õppe sisu tööturu
vajadustega seostamisele.
Palume täpsustada vajalike lühiajaliste tegevuste nimekirjas olevat tugispetsialistide
tegevust järgmiselt: „tugispetsialistide teenuste ja puudega laste tugiteenuste
järjepidevuse tagamine kriisi (sh distantsõppe) ajal perede vaimse tervise, stabiilsuse ja
töövõime toetamiseks“.
Eesmärk „Leevendame pandeemia mõju Eesti majandusele ja tööhõivele“
Palume pikaajaliste tegevuste loetelu täiendada järgmiste tegevustega:
o Uute töövormide sotsiaalkaitse taseme laiendamine;
o Ligipääsetava keskkonna loomine;
o Kriisis esile tulnud ametikohtade (meditsiinitöötajad, hooldustöötajad,
sotsiaaltöötajad, haridustöötajad jt) suurem väärtustamine.
Eesmärk „Toetame Eesti inimeste vaimset tervist“
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Teeme ettepaneku täiendada olukorda kirjeldavate faktide loetelu järgmise punktiga:
„Piirangute tõttu, eelkõige distantsilt õppimise ja töötamise olukorras, muutub äärmiselt
oluliseks inimeste lähisuhete kvaliteet, mis omakorda mõjutab suurel määral kõigi
pereliikmete vaimset tervist.“.
Uuendada loetelus toodud näitajaid kõige viimatiste teadaolevate andmetega:
o 78% elanikest tunneb stressi või pinget, sealjuures 33% suurel või väga suurel
määral, ning seda esineb enam, mida noorema vanuserühmaga on tegu;
o 84% elanikest ütleb, et koroonakriis tekitab neis stressi, sealjuures 25% et suurel
või väga suurel määral.
Lisada lühiajaliste tegevuste loetellu uus tegevus „puudega laste tugiteenuse saajate
sihtgrupi laiendamine ja tugiteenuste osutamine, eesmärgiga jõuda abivajajani võimalikult
varakult, ennetada probleemide süvenemist ja leevendada vanemate hoolduskoormust“.
Täpsustada pikemaajaliste tegevuste loetelu esimese punkti sõnastust järgmiselt
„kohaliku omavalitsuse üksuste lastekaitse võimekuse parandamine ja selleks vajalike
lisaressursside võimaldamine, et tagada abivajaduse kiirem märkamine ja tõhus abi“.
Palume pikemaajaliste tegevuse loetellu lisada järgmised tegevused:
o võtta kasutusele programmid inimeste iseseisva eneseabi- ja toimetulekuoskuste
parandamiseks, vaimse tervise probleemide ennetamiseks ja pakume
vanemaealiste sotsiaalse suhtluse toetamiseks kogukonnatuge;
o parandada vaimse tervise häirete varajast märkamist ja teenuste kättesaadavust
esmatasandil, et pakkuda inimestele õigeaegset abi ja vähendada survet
psühhiaatrilisele ravile;
o tõsta kvalifitseeritud spetsialistide arvu kliiniliste psühholoogide,
koolipsühholoogide ja psühholoog-nõustajate kutseaasta rahastamise kaudu;
o arendada edasi töökeskkonnas töötajate vaimse tervise probleemide ennetamist
ja psühhosotsiaalsete riskide tuvastamist inimeste varajaseks abile suunamiseks;
o analüüsida riigi toimetulekut psühhosotsiaalse abi korraldamisel COVID-19
epideemia olukorras, et õppida tehtud vigadest ja õnnestumistest ning kujundada
terviklikumat vaimse tervise poliitikat, planeerida meetmeid ja kriisijuhtimist.
Eesmärk „Hoiame piiriülese liikumise võimalikult avatud“
Palume immuunsussertifikaadi asemel kasutada sõnastust „digitaalsed COVID-19
tõendid“. Mõiste „immuunsussertifikaat“ ei ole korrektne, sest tõendama ei hakata
immuunsust vaid vaktsineerimise/testitulemuse õigusust.
Pikemaajaliste tegevuste loetelu palume täpsustada järgmiselt „Eesti osalemine Maailma
Tervishoiuorganisatsiooni rahvusvahelise digitaalse (COVID-19) vaktsineerimistõendi
raamistiku kasutuselevõtuks“ ja „töötame Euroopa Liidu üleste digitaalsete (COVID-19)
vaktsineerimise, testitulemuse ja läbipõdemise tõendite vastastikuse tunnustamise
lahenduste väljatöötamise ja rakendamise nimel“. Oluline on mõista, et nii Maailma
Tervishoiuorganisatsioon (WHO) kui ka Euroopa Liit (EL) on loomas usaldusraamistikke,
mis oleksid aluseks piiriülesel COVID-19 tõendite verifitseerimisel. WHO keskendub
ainult vaktsineerimisele, EL hõlmab lisaks vaktsineerimisele ka testitulemust ja
läbipõdemist. Nende initsiatiivide eesmärk pole luua eraldi tõendeid (nagu loob Eesti oma
digilukku) vaid usaldusraamistikku, mis aitavad erinevates riikides loodud tõenditel
üksteist ära tunda.
Lisa 1. Sotsiaal-majanduslike mõjude ülevaade
Sissejuhatavas lõigus palume viidata üldisemalt COVID-19 teemalisele uuringule, sest
vahepeal on veelgi uusi andmeid lisandunud.
Lk 30 palume täpsustada andmeid kõige viimase küsitluse tulemustega:
o 46% elanike sõnul koroonaviirusega seotud olukord vähendanud tema või tema
perekonna sissetulekuid;
o eestlastest tunnetab sissetulekute vähenemist 40% ning mitte-eestlastest 61%;
3
o elanikest 22% hindab oma pere sissetulekuid piisavaks, et mugavalt ära elada
55% saab praeguste sissetulekute juures hakkama ning 22 protsendi hinnangul
on praeguste sissetulekute juures raske hakkama saada;
o keskmisest sagedamini kogevad toimetulekuraskusi madalama haridusega
inimesed, Kirde-Eesti elanikud (38%), töötud ja ka lastega pered.
Täpsustada joonis 3 pealkirja järgmiselt „Toimetulekutoetuse rahuldatud taotluste arv
kuude kaupa“.
Palume täpsustada lk 31 eelviimast lõiku ja lk 32 esimest lõiku nii, et tuleks selgelt välja
kriisi mõjud soolise võrdõiguslikkuse aspektist:
o Veelgi enam: naistel on keskmiselt väiksemad pensionid, väiksemad sissetulekud
ja säästud, mistõttu on neil raskem ka kriisi mõjudega toime tulla. Naised töötavad
ka rohkem sektorites, mis on eriolukorra poolt rohkem tabatud (teenindus, turism
jne). Samuti on naised võrreldes meestega palju rohkem sõltuvad
ühistranspordist, mistõttu on vajalike igapäevatoimingute tegemisel tõenäosus
viirusega kokku puutuda suur;
o Eriliselt haavatavas olukorras on institutsionaalsetel teenustel viibijad ning need
inimesed, kes vajavad igapäevast hoolt oma kodudes. Seejuures langeb suurem
hoolduskoormus naistele, sh laste eest hooldamine ja nende õpetamine.
Palume lisada lk 32 eelviimasesse lõiku järgmise täpsustuse laste ja noorte vaimse
tervise kohta: Sotsiaalministeeriumi hinnangul saab 2020. aasta kevadise kriisi põhjal
prognoosida laste ja noorte seas vaimse tervise probleemide suurenemist, millest tuleneb
ka lastekaitse poole pöördujate arvu suurenemine. Kriisiandmed näitasid, et ühelt poolt
muutusid probleemid varjatumaks, ent teisalt süvenesid. Näiteks vähenes 2020a kevadel
märgatavalt registreeritud lastekaitsejuhtumite arv, samas kui lasteabitelefonile tehti
rekordarv kõnesid (ligi ¼ võrra enam kui 2019 a samal ajal).
Täiendada analüüsi vanemaealistega seotud väljakutsetega järgmiselt „Fookuses tuleb
hoida ka eakad, kes lisaks haigestumise kõrge riski kõrval on olnud pikalt väga
haavatavas olukorras ka näiteks kaasnevate tüsistuste, lähedaste kaotuse ja üksinduse
vaatest. Koroonaviiruse epidemioloogilist olukorda arvestades vajavad eakad eraldi
tähelepanu ja lähenemist ka pikemaajaliste mõjude leevendamisel.“
Parandada lk 35 viimases lõigus, et noorte töötuse määra mõõdetakse vanuserühmas
15-26.
Sotsiaalministeerium edastas kava ka oma valdkondlike arengukavade juhtkomisjonidele
palvega esitada ettepanekud ja kommentaarid kava osas otse Riigikantseleile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
kantsler
Maris Mälzer 626 9174
[email protected]