dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ettepanekud "Ühiskonnaelu korraldamise kava koroonaviiruse leviku tingimustes" täpsustamiseks

Sotsiaalministeerium · 16. aprill 2021
Viit
1.2-3/1290-3
Registreeritud
16. aprill 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2021
Vastutaja
Maris Mälzer (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎1.2-31290-3 16.04.2021 Väljaminev kiri.asice280 KB

Sisu (failidest)

Taimar Peterkop Riigikantselei Teie 08.04.2021 nr RK/21-0436/-1K, [email protected] 1-2/21-00827-1/ Meie 16.04.2021 nr 1.2-3/1290-3 Ettepanekud "Ühiskonnaelu korraldamise kava koroonaviiruse leviku tingimustes" täpsustamiseks Lugupeetud riigisekretär Taimar Peterkop Täname ja tunnustame Riigikantseleid ühiskonnaelu korraldamise kava koroonaviiruse leviku tingimustes koostamise eest. Kriisist edukaks väljumiseks on vaja selgeid sõnumeid ja koostööd, mille eelduseks on ühiselt kokku lepitud tegevused ja otsustusprotsessi põhimõtted ning Sotsiaalministeeriumi hinnangul on praegune kooskõlastamisel olev dokument suur samm selle poole liikumiseks. Kuna olukord on kõigile uus ja pidevalt muutuv, siis mõistame, et kavas ei olegi võimalik kõiki samme detailideni lahti kirjeldada või nende elluviimise täpset aega ennustada, aga ühisel panustamisel ja ühiskonnas tervikuna teineteist toetades leiame need parimad lahendused, mis lõpptulemusena aitavad hoida Eestit ja tema inimesi. Sotsiaalministeerium kooskõlastab kava allpool toodud ettepanekute ja täpsustustega arvestamisel. Eesmärk „Kaitseme Eesti inimesi koroonaviirusega nakatumise eest“  Palume lisada pikaajaliste tegevuste loetellu uue tegevuse „Suurema tööohutuse võimekuse loomine“. Eesmärk „Hoiame Eesti laste võimalusi kvaliteetse hariduse omandamiseks“  Juhime tähelepanu, et eesmärk ja pikaajalised tegevused ei ole kuigi heas kooskõlas. Eesmärk keskendub laste õpivõimalustele ja kvaliteedile, pikaajaliste tegevuste all toodud tegevused täiskasvanuharidusele, õppekavade arendamisele ja õppe sisu tööturu vajadustega seostamisele.  Palume täpsustada vajalike lühiajaliste tegevuste nimekirjas olevat tugispetsialistide tegevust järgmiselt: „tugispetsialistide teenuste ja puudega laste tugiteenuste järjepidevuse tagamine kriisi (sh distantsõppe) ajal perede vaimse tervise, stabiilsuse ja töövõime toetamiseks“. Eesmärk „Leevendame pandeemia mõju Eesti majandusele ja tööhõivele“  Palume pikaajaliste tegevuste loetelu täiendada järgmiste tegevustega: o Uute töövormide sotsiaalkaitse taseme laiendamine; o Ligipääsetava keskkonna loomine; o Kriisis esile tulnud ametikohtade (meditsiinitöötajad, hooldustöötajad, sotsiaaltöötajad, haridustöötajad jt) suurem väärtustamine. Eesmärk „Toetame Eesti inimeste vaimset tervist“ Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2  Teeme ettepaneku täiendada olukorda kirjeldavate faktide loetelu järgmise punktiga: „Piirangute tõttu, eelkõige distantsilt õppimise ja töötamise olukorras, muutub äärmiselt oluliseks inimeste lähisuhete kvaliteet, mis omakorda mõjutab suurel määral kõigi pereliikmete vaimset tervist.“.  Uuendada loetelus toodud näitajaid kõige viimatiste teadaolevate andmetega: o 78% elanikest tunneb stressi või pinget, sealjuures 33% suurel või väga suurel määral, ning seda esineb enam, mida noorema vanuserühmaga on tegu; o 84% elanikest ütleb, et koroonakriis tekitab neis stressi, sealjuures 25% et suurel või väga suurel määral.  Lisada lühiajaliste tegevuste loetellu uus tegevus „puudega laste tugiteenuse saajate sihtgrupi laiendamine ja tugiteenuste osutamine, eesmärgiga jõuda abivajajani võimalikult varakult, ennetada probleemide süvenemist ja leevendada vanemate hoolduskoormust“.  Täpsustada pikemaajaliste tegevuste loetelu esimese punkti sõnastust järgmiselt „kohaliku omavalitsuse üksuste lastekaitse võimekuse parandamine ja selleks vajalike lisaressursside võimaldamine, et tagada abivajaduse kiirem märkamine ja tõhus abi“.  Palume pikemaajaliste tegevuse loetellu lisada järgmised tegevused: o võtta kasutusele programmid inimeste iseseisva eneseabi- ja toimetulekuoskuste parandamiseks, vaimse tervise probleemide ennetamiseks ja pakume vanemaealiste sotsiaalse suhtluse toetamiseks kogukonnatuge; o parandada vaimse tervise häirete varajast märkamist ja teenuste kättesaadavust esmatasandil, et pakkuda inimestele õigeaegset abi ja vähendada survet psühhiaatrilisele ravile; o tõsta kvalifitseeritud spetsialistide arvu kliiniliste psühholoogide, koolipsühholoogide ja psühholoog-nõustajate kutseaasta rahastamise kaudu; o arendada edasi töökeskkonnas töötajate vaimse tervise probleemide ennetamist ja psühhosotsiaalsete riskide tuvastamist inimeste varajaseks abile suunamiseks; o analüüsida riigi toimetulekut psühhosotsiaalse abi korraldamisel COVID-19 epideemia olukorras, et õppida tehtud vigadest ja õnnestumistest ning kujundada terviklikumat vaimse tervise poliitikat, planeerida meetmeid ja kriisijuhtimist. Eesmärk „Hoiame piiriülese liikumise võimalikult avatud“  Palume immuunsussertifikaadi asemel kasutada sõnastust „digitaalsed COVID-19 tõendid“. Mõiste „immuunsussertifikaat“ ei ole korrektne, sest tõendama ei hakata immuunsust vaid vaktsineerimise/testitulemuse õigusust.  Pikemaajaliste tegevuste loetelu palume täpsustada järgmiselt „Eesti osalemine Maailma Tervishoiuorganisatsiooni rahvusvahelise digitaalse (COVID-19) vaktsineerimistõendi raamistiku kasutuselevõtuks“ ja „töötame Euroopa Liidu üleste digitaalsete (COVID-19) vaktsineerimise, testitulemuse ja läbipõdemise tõendite vastastikuse tunnustamise lahenduste väljatöötamise ja rakendamise nimel“. Oluline on mõista, et nii Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) kui ka Euroopa Liit (EL) on loomas usaldusraamistikke, mis oleksid aluseks piiriülesel COVID-19 tõendite verifitseerimisel. WHO keskendub ainult vaktsineerimisele, EL hõlmab lisaks vaktsineerimisele ka testitulemust ja läbipõdemist. Nende initsiatiivide eesmärk pole luua eraldi tõendeid (nagu loob Eesti oma digilukku) vaid usaldusraamistikku, mis aitavad erinevates riikides loodud tõenditel üksteist ära tunda. Lisa 1. Sotsiaal-majanduslike mõjude ülevaade  Sissejuhatavas lõigus palume viidata üldisemalt COVID-19 teemalisele uuringule, sest vahepeal on veelgi uusi andmeid lisandunud.  Lk 30 palume täpsustada andmeid kõige viimase küsitluse tulemustega: o 46% elanike sõnul koroonaviirusega seotud olukord vähendanud tema või tema perekonna sissetulekuid; o eestlastest tunnetab sissetulekute vähenemist 40% ning mitte-eestlastest 61%; 3 o elanikest 22% hindab oma pere sissetulekuid piisavaks, et mugavalt ära elada 55% saab praeguste sissetulekute juures hakkama ning 22 protsendi hinnangul on praeguste sissetulekute juures raske hakkama saada; o keskmisest sagedamini kogevad toimetulekuraskusi madalama haridusega inimesed, Kirde-Eesti elanikud (38%), töötud ja ka lastega pered.  Täpsustada joonis 3 pealkirja järgmiselt „Toimetulekutoetuse rahuldatud taotluste arv kuude kaupa“.  Palume täpsustada lk 31 eelviimast lõiku ja lk 32 esimest lõiku nii, et tuleks selgelt välja kriisi mõjud soolise võrdõiguslikkuse aspektist: o Veelgi enam: naistel on keskmiselt väiksemad pensionid, väiksemad sissetulekud ja säästud, mistõttu on neil raskem ka kriisi mõjudega toime tulla. Naised töötavad ka rohkem sektorites, mis on eriolukorra poolt rohkem tabatud (teenindus, turism jne). Samuti on naised võrreldes meestega palju rohkem sõltuvad ühistranspordist, mistõttu on vajalike igapäevatoimingute tegemisel tõenäosus viirusega kokku puutuda suur; o Eriliselt haavatavas olukorras on institutsionaalsetel teenustel viibijad ning need inimesed, kes vajavad igapäevast hoolt oma kodudes. Seejuures langeb suurem hoolduskoormus naistele, sh laste eest hooldamine ja nende õpetamine.  Palume lisada lk 32 eelviimasesse lõiku järgmise täpsustuse laste ja noorte vaimse tervise kohta: Sotsiaalministeeriumi hinnangul saab 2020. aasta kevadise kriisi põhjal prognoosida laste ja noorte seas vaimse tervise probleemide suurenemist, millest tuleneb ka lastekaitse poole pöördujate arvu suurenemine. Kriisiandmed näitasid, et ühelt poolt muutusid probleemid varjatumaks, ent teisalt süvenesid. Näiteks vähenes 2020a kevadel märgatavalt registreeritud lastekaitsejuhtumite arv, samas kui lasteabitelefonile tehti rekordarv kõnesid (ligi ¼ võrra enam kui 2019 a samal ajal).  Täiendada analüüsi vanemaealistega seotud väljakutsetega järgmiselt „Fookuses tuleb hoida ka eakad, kes lisaks haigestumise kõrge riski kõrval on olnud pikalt väga haavatavas olukorras ka näiteks kaasnevate tüsistuste, lähedaste kaotuse ja üksinduse vaatest. Koroonaviiruse epidemioloogilist olukorda arvestades vajavad eakad eraldi tähelepanu ja lähenemist ka pikemaajaliste mõjude leevendamisel.“  Parandada lk 35 viimases lõigus, et noorte töötuse määra mõõdetakse vanuserühmas 15-26. Sotsiaalministeerium edastas kava ka oma valdkondlike arengukavade juhtkomisjonidele palvega esitada ettepanekud ja kommentaarid kava osas otse Riigikantseleile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske kantsler Maris Mälzer 626 9174 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel