Seletuskirja lisa. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
Vastaja Kommentaar Arvestatud
Mittearvestatud
Majandus- ja Üldiselt on komisjoni teatises esile toodud probleemid ja ettepanekud arusaadavad ja mõistlikud, mitmel Arvestatud.
Kommunikatsi pool siiski üsna üldistatud tasemel (sh ettepanekud või jätkutegevused). Teatises peamise suunana välja Koolituses osalemise
ooniministeeri toodud põhimõttega: „Tugev sotsiaalne Euroopa on nii meie kodanike jõukuse ja heaolu kui ka vanusevahemiku osas
um selgitame, et eesmärk
konkurentsivõimelise majanduse alus“, saame üldiselt nõus olla. Samuti saame kinnitada ka järgmisi
hõlmab 25-64-
komisjoni poolt esile toodud aspekte nagu: tööhõive ja töötajate fookuses tuleb toetata ettevõtteid ja aastaseid
ettevõtjaid; elujõuline tööstus on EL tulevase heaolu jaoks ja uute töökohtade peamise allikana jätkuvalt täiskasvanuid. Antud
tähtis; fookus väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjale (VKEdel), kellel on oluline roll töövõimaluste vahemik on kokku
rohkel majanduse taastamisel; ning fookus oskuste (sealjuures digioskuste) arendamisele rohe- ja lepitud Nõukogu
digipöörde raames. Muuhulgas peame oluliseks, et komisjon kavatseb ajakohastada 2021. aasta teises resolutsioonis, mis
kvartalis (eeldatavasti esitatakse 27. aprillil) Euroopa uut tööstusstrateegiat, tuginedes 2020. aasta käsitleb strateegilist
raamistikku
tööstusstrateegia rakendamisele ja COVID-19 pandeemiast saadud õppetundidele.
üleeuroopaliseks
Toome välja aga järgmise eesmärgi, mille soovime eraldi esile tuua: kõigist täiskasvanutest vähemalt koostööks hariduse ja
koolituse alal, et
60% peaks osalema igal aastal koolitusel (teatise lehekülg 6). Kuna pole antud vanusevahemikku, siis
liikuda Euroopa
juhul kui mõeldud on kõiki täiskasvanuid, tähendab senisest (37%) oluliselt kõrgema eesmärgi seadmine, haridusruumi loomise
et vananeva ühiskonna tingimustes tuleb oluliselt rohkem koolitusvõimalusi pakkuda ka vanemaealistele, suunas ja kaugemale
kes ei ole enam tööeas või ei osale tööhõives (vananev ühiskond nö võimendab eesmärgi (2021–2030).
ambitsioonikust). Tegevuste all räägitakse aga tööealistele koolitusvõimaluste pakkumise Samale
suurendamisest. Suure tõenäosusega on koolitustel osalevate inimeste ring aastate lõikes suures osas vanusevahemikule
viitab ka teatise lisana
kattuv (rohkem koolitatud osalevad rohkem koolitustel) ehk koolitusest eemal olijad ei pruugi ka
avaldatud SWD
eesmärgi täitmisel oma teadmiste taset parandada, samas kõrgem osalusprotsent aitab osaliselt probleemi (2021) 46 final, lk 109.
leevendada (individuaalsed õppekontod, kui sellega kaasneb niiöelda isikustatud ressurss, võib aga küll Teatises endas
laiendada õppijate ringi). Eraldi teema on see, kas eesmärk on koolitustel osalemine või teadmiste ja vanusevahemikku
oskuste taseme tõstmine (nende vahel on muidugi seos olemas). tõepoolest toodud ei
ole.
1
Seletuskirja lisa. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
Haridus- ja Sotsiaalõiguste samba tegevuskavas välja toodud eesmärk suurendada täiend- ja ümberõppes osalust Arvestatud.
Teadusministe 60%-ni, on nii Eestile kui paljudele teistele liikmesriikidele väljakutseks. Seejuures on soov saavutada
erium olukord, kus aastaks 2030 osaleks 60% 25-64-aastastest täiskasvanutest igal aastal vähemalt ühel
koolitusel. 2016. aasta andmetel osales ELis sellest vanuserühmast koolitusel keskmiselt 37,4% ja Eestis
oli see näitaja 34%. Ühtlasi on ELi liikmesriigid haridusruumi ning hariduse ja koolituse valdkonnas
tehtava strateegilise koostöö resolutsiooni raames võtnud sihi saavutada aastaks 2025 täiskasvanute
elukestvas õppes osaluseks 47%, mis on oluline samm 60%-eesmärgi suunas. Eesti hariduse arengukava
2035 pöörab olulist rõhku oskuste arendamisele ning sellele, et tulenevalt kiiretest muutustest tööturul peab
haridussüsteem aastal 2035 toetama igas vanuses inimeste kiiret täiend- ja ümberõpet ning pakkuma õpet,
mis vastab tööturu vajadustele. Arengukava olulised märksõnad on elukestev õpe ja paindlikud õpiteed,
valikurohked ja kättesaadavad õpivõimalused ning mitmekesised õpikeskkonnad.
Sotsiaalsamba tegevuskava seab eesmärgiks saavutada digioskuste baastase vähemalt 80% 16–74-
aastasest elanikkonnast. Baastaseme digioskuste arendamine suurendab võimalusi ühiskonnaelus osaleda
ning ühiskonna sidusust ja kaasatust. See on oluline ka tööalaselt, et vähene arvutioskus ei takistaks
paremat tööalast toimetulekut. Hariduse arengukava 2035 on komisjoni väljapakutud sihist
ambitsioonikam, mõõtes baastasemest kõrgemat taset, ning soovides jõuda aastaks 2035 selleni, et 60%
omaks baastasemest kõrgemat digioskuste taset. Aastal 2019 omas ELis vähemalt digioskuste baastaset
16-74-aastaste hulgas 56% ja Eesti näitaja selles võrdluses oli 62%.
Komisjoni teatises on varajases alushariduses ja lapsehoius osaluse suurendamine välja toodud just
parema tööhõives osalemise võimaldajana, kuid selles osaluse suurendamine toetab ka hariduse
arengukava eesmärke, sest kvaliteetne ja võimalikult paljudele kättesaadav alusharidus annab lastele
olulise baasi edaspidiseks paremaks hakkamasaamiseks. Eestis oli 2018 aasta andmete põhjal alushariduses
osalus alates 4. eluaastast 92,8% ja Euroopa Liidus keskmiselt 94,8%. ELi liikmesriigid on haridusruumi
ning hariduse ja koolituse valdkonnas tehtava strateegilise koostöö resolutsiooni raames otsustanud
suurendada alushariduses osalust ja mõõta seda alates 3. eluaastast. Uue sihina sai kokku lepitud, et
alushariduses ja lapsehoius peaks 2030. aastaks osalema vähemalt 96% lastest vanuses kolmandast
eluaastast kuni kohustusliku alushariduse alguseni. Kooskõlas sotsiaalsamba põhimõtetega ja hariduse-
koolituse strateegilise koostöö raamistiku toel on liikmesriigid teinud koostööd eesmärgiga parandada
2
Seletuskirja lisa. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
alushariduse kvaliteeti, kättesaadavust ja taskukohasust. Eestis on praeguseks lasteaiakoha kättesaadavuse
ja taskukohasuse poolest Euroopas esirinnas ning kvaliteedi tagamises on olulisi edusamme tehtud
(edendatud on eesti keele omandamist ja kakskeelset õpet, väärtuspõhist õpetamist, sh kiusamisvaba
lasteaeda, lasteaiaõpetajate väljaõpe ja täiendkoolituse kvaliteet on oluliselt tõusnud ja nõustamissüsteem
on tagatud 19%-le lastest).
Madala haridustasemega mitteõppivate noorte osakaal on viimasel kümnendil Euroopa liidus 18-24-
aastaste hulgas pidevalt vähenenud, alanedes 2002. aasta 17%-lt protsendilt 2019. aastaks 10,2%-ni. Samas
on see endiselt probleemiks, osades riikides vähem, osades rohkem, ulatudes kohati 17%-ni. Madala
haridustasemega mitteõppivate noorte osakaal kipub olema suurem just kehvema sotsiaal-majandusliku
taustaga õppijate seas ja pigem poiste hulgas. Näiteks kui Eestis oli 2019. aastal madala haridustasemega
mitteõppivate noorte osakaal 9,8%, siis poisid moodustasid sellest 2/3. Covid-19 pandeemiast tingitud
distantsõppe tingimustes võib aga osutuda väljakutseks vähendada madala haridustasemega mitteõppivate
noorte osakaalu, sest nendel õpilastel, kel oli ka muidu raskusi õppimisega, kipuvad olema just need, kellele
distantsõpe ei sobi ning erinevate asjaolude kokkulangevuse tõttu võib varajane koolist väljalangevus
suureneda. Seepärast nõuab madala haridustasemega mitteõppivate noorte osakaalu vähendamine
vähemalt lähiajal varasemast suuremaid jõupingutusi.
1. Leiame, et eesmärk tõsta täiskasvanute elukestvas õppes osalus 2030. aastaks 60%-ni, on
ambitsioonikas ja selle saavutamine nõuab täiendavaid jõupingutusi, kuid see on vajalik
samm, et vastata muutuva tööturu vajadustele ning suurendada eneseteostust nii tööalaselt
kui isiklikus elus ning tagada ühiskonna parem sidusus.
Selgitus: Tööturg on pidevas muutumises ning järjest vähem on ameteid, mis püsivad aastakümneid samad.
Täiend- ja ümberõppes osalus on seejuures üha vajalikum, sest aitab suurendada tööhõivet, tööhõives
püsimist ning teha tootlikumat tööd. Arvestades nii digi- kui rohepöördest tulenevaid, aga ka elanikkonna
vananemisest tingitud pidevaid muutusi tööturu vajadustes, nõuab tulevik üha suurema hulga inimeste
oskuste arendamist. Lisaks on tööturu vajadustele vastavad oskused üks olulisemaid viise sotsiaalse
ühtekuuluvuse ja ühiskonna sidususe suurendamiseks. Laia spektri erinevate teadmiste, oskuste ja
pädevuste arendamine võimaldab ka paremat elukvaliteeti, eneseteostust, õnnelikumat ja tervemini elatud
elu. Kuid, et inimestel oleks ka valmisolek ja suutlikkus elukestvas õppes osaleda, on oluline toetada selleks
vajalike eelduste kujunemist. Ennekõike on selleks õpioskused ja elukestvat õpet soosiv hoiak ning nende
3
Seletuskirja lisa. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
kujunemist tuleb toetada juba varakult, lapse- ja noorukieas. Lähtume indikaatori tõlgendamisel selles, mis
on Euroopa haridusruumi ning hariduse ja koolituse koostööraamistiku resolutsioonis 2021-2030 kokku
lepitud, st mõõdetakse seda, mitu protsenti 25-64-aastastest on osalenud elukestvas õppes viimase 12 kuu
jooksul.
2. Toetame õpikontode algatuse taga olevat Euroopa Komisjoni püüdu ergutada elukestvas
õppes osalemist. Kuna aga Eestis on sel eesmärgil kasutusel mitmeid sihipäraseid ja üksteist
täiendavaid meetmeid, siis leiame, et elukestvas õppes osaluse suurendamiseks on Eestis
tõhusam ennekõike mõnd olemasolevat meedet võimendada.
Selgitus: Eestis on kasutusel mitmeid meetmeid, mis edendavad elukestvas õppes osalemist: tasuta
kursused ja koolitused, koolituskaart töötutele, tasemeõppes osalemise toetus, õppepuhkus, sh tasustatud
õppepuhkus, koolituskulude tulumaksuvabastus ja tasuta kõrgharidus. Sellesse panustab ka töökohapõhise
õppe edendamine ning noortele pakutavad meetmed, mis toetavad nende eriala valikut ning praktikale,
tööle või õppima minemist. Hetkel on õpikontode meede komisjonil väljatöötamise faasis. Kuid juba on
näha, et suurim kitsaskoht oleks Eestil katteallikate leidmine, mis võimaldaks iga inimese isiklikule
õpikontole koolituse soetamiseks piisavat summat. Kuna mure, millele komisjon lahendust otsib, on Eestis
tõhusamalt lahendatav ka näiteks suurema nõustamise, sihtrühma laiendamise, suurema kommunikatsiooni
või suurema hulga koolituste pakkumisega, siis peame tõhusamaks pigem mõne olemasoleva meetme
laiendamise ja võimendamisega edasi liikuda.
3. Eesmärk vähendada mittetöötavate ja mitteõppivate (NEET-olukorras) noorte määra
aastaks 2030 9%-ni on ambitsioonikas, ning eriti sõltuvalt Covid-19 põhjustatud pandeemia
kestusest, kuid toetame väljapakutud sihti, sest NEET-olukorras noorte osakaalu
vähendamine aitab pikas perspektiivis vähendada tõrjutust ja sotsiaal-majanduslikku
ebavõrdsust.
Selgitus: Noorte töötuse määr (vanuserühmas 15-24) on Covid-19 pandeemia tingimustes märgatavalt
tõusnud (2020 I kv 9,7% ; 2020 III kv 21%), samuti on distantsõppe tingimustes ligikaudu kolmandikul
õpilastest varasemast raskem hakkama saada. Keeruline on prognoosida, kuidas mõjutavad distantsõppest
tekkinud õpilüngad ning majanduse taastumise kiirus noorte edasist konkurentsivõimet. HTM ja SoM on
alates 2015. aastast rakendanud 15-24 aastaste NEET-olukorras noorte üles leidmiseks ning toetamiseks
4
Seletuskirja lisa. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
erinevaid valdkondadeüleseid ennetus- ja sekkumismeetmeid, mille tulemusel on NEET-olukorras noorte
määr (vanuses 15-29) oluliselt vähenenud (2014 13,8%, 2019 9,8%). Covid-19 esimese laine järgselt tõusis
see näitaja 11,7%-ni ning jätkab tõenäoliselt lähiajal kasvutempot. Kooskõlas 2020. aasta suvel avaldatud
noortegarantii tugevdamise soovitusega käsitletakse Eestis edaspidi NEET-olukorras noortena kõiki alla
30-aastaseid. Arvestades eelkirjeldatud pandeemia prognoosimatute mõjudega ning asjaoluga, et 9,8% on
olnud viimase 20 aasta kõige madalam näitaja, eeldab ambitsioonika eesmärgi saavutamine seniste
sekkumiste ümbervaatamist ning uuel perioodil teistsuguse lähenemise rakendamist. Sealjuures peame
jätkuvalt oluliseks teha erinevate valdkondade ja osapooltega koostööd et tegeleda varajase märkamise,
info vahetamise, koolist väljalangemise ennetamise ja riski realiseerumisel toe kättesaadavuse tagamisega.
4. Seisukoht: Toetame alushariduse kättesaadavuse ja ligipääsetavuse suurendamist, sest lisaks
tegevuskavas mainitud tööhõive võimaluste suurendamisele annab kvaliteetne ja võimalikult
paljudele kättesaadav alusharidus lastele olulise baasi edaspidiseks paremaks
hakkamasaamiseks.
Selgitus: Toetame ELi hariduse ja koolituse strateegilise koostöö resolutsiooni raames liikmesriikide vahel
kokku lepitud sihti, et alushariduses ja lapsehoius peaks 2030. aastaks osalema vähemalt 96% lastest
vanuses kolmandast eluaastast kuni kohustusliku alushariduse alguseni. See ühtib Eesti hariduse
arengukavas 2035 esitatud eesmärkidega. Oleme Eestis järjest suuremat tähelepanu pööranud alushariduse
kvaliteedile ja kättesaadavusele, ning selles vallas on tehtud olulisi edasiminekuid. Lasteaial on positiivne
mõju laste arengule ning eriti just keerukama koduse taustaga laste puhul. Toetame alushariduses osaluse
suurendamist, sest lasteaial on oluline roll koolivalmiduse toetamisel ja lapsed, kes on 1. klassi minekul
kooliks valmis, saavad ka hiljem paremini oma õpiteel hakkama.
5. Seisukoht: Peame lastegarantii puhul oluliseks põhivajaduste kõrval pakkuda puudust
kannatavatele lastele ligipääsu kultuuri- ja vaba aja tegevuste hulgas ka kvaliteetsetele
noorsootöö võimalustele, sealhulgas noorte huviharidusele ja -tegevusele.
Selgitus: Toetame seda, et komisjon näeb puudust kannatavatele lastele võimaluste pakkumist laiemast
spektrist ning et lastegarantii soovituses on välja toodud laste kultuuri- ja vabaaja tegevused. Peame
oluliseks, et ebasoodsa tausta ja puudust kannatavate perede lastel oleks võimalik osaleda laiemalt
KOOSKÕLASTUSTKK
5
Seletuskirja lisa. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
kvaliteetsetes noorsootöö tegevustes, sealhulgas huvihariduses, mis on oluline nende paremaks
lõimumiseks, sotsialiseerumiseks ning noorte mitmekülgsele arengu toetamiseks.
6. Euroopa komisjoni siht saavutada aastaks 2030 digioskuste baastase 80% elanikkonnast
vanuses 16-74 on Eesti vaatest sobiv.
Selgitus: Digioskused võimaldavad suuremal määral ühiskonnaelus osaleda ning aitavad suurendada
ühiskonna sidusust ja kaasatust. Hariduse arengukavas 2035 on meie ambitsioon suurem, soovides jõuda
selleni, et 60% omaks baastasemest kõrgemat digioskuste taset.
7. Toetame eesmärki jätkata jõupingutusi madala haridustasemega mitteõppivate noorte
osakaalu vähendamiseks ja ühtlasi keskhariduse omandanud noorte osakaalu
suurendamiseks.
Selgitus: Toetame hariduse ja koolituse strateegilise koostöö resolutsiooni raames liikmesriikide vahel
kokku lepitud sihti, et madala haridustasemega (ehk põhihariduse ja sellest madalama haridustasemega)
mitteõppivate 18-24-aastaste noorte osakaal peaks 2030. aastaks olema väiksem kui 9 % (Eestis oli see
aastal 2019 9,8%). Seda eesmärki toetab Eesti hariduse arengukavas seatud siht, et aastaks 2035 oleks
vähemalt keskharidusega inimeste osakaal 20–24-aastaste hulgas 90%. Kuna tänapäeva tööturul on järjest
vähem töökohti, kus piisab madalamast kui keskhariduse tasemest, sest see annab neile tulevikus laiemad
väljavaated tööd leida või edasi õppida. Selle eesmärgi suunas liikumisele aitavad kaasa mitmed ennetavad
ja sekkuvad meetmed nii hariduse kui noortepoliitika valdkonnast. Tegemist on ka Covid-19 kriisi raames
suuremat tähelepanu vajava probleemiga, kuna kolmandikule õpilastest distantsõpe ei sobi ning erinevate
asjaolude kokkulangevuse tõttu võib varajane koolist väljalangevus suureneda.
Eesti 1. Samba regulatiivsus ja liikmesriikide pädevus Arvestatud.
Kaubandus-
Tööstuskoda Kaubanduskojale teeb muret Euroopa Komisjoni suundumus muuta sotsiaalõiguste samba põhimõtted
õigusaktideks, ja seda veel Euroopa Liidu tasandil.
Euroopa sotsiaalõiguste samba preambuli punkti 12 kohaselt on samba eesmärk anda vaid juhiseid heade
tulemuste saavutamiseks. Punkti 14 järgi on sambas väljendatud põhimõtted ja õigused selleks, et toetada
õiglaseid ja hästi toimivaid tööturge ning sotsiaalhoolekande süsteeme ning sambaga kinnitatakse liidu
6
Seletuskirja lisa. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
õigustikus juba kehtivaid õigusi. Lisaks on märgitud, et põhimõtete ja õiguste õiguslik jõustatavus eeldab
esmalt sihtotstarbeliste meetmete või õigusaktide vastuvõtmist asjakohasel tasandil. Punktis 18 on
rõhutatud, et sammas ei tähenda aluslepingutes sätestatud liidu pädevuste ja ülesannete laiendamist ja seda
tuleks rakendada pädevuse piires.
Seega võiks öelda, et sambas toodud põhimõtted on liikmesriikidele suunisteks ja vajalik regulatsioon
peaks tekkima eelkõige liikmesriigi tasandil. Samas on Euroopa Komisjon samba rakendamiseks tulnud
välja terve kavaga komisjoni regulatiivsete sammude kohta. Tegevuskavas on välja toodud terve rida
erinevaid õigusakte, mida lähiaastatel plaanitakse kas algatada või kehtestada. Need õigusaktid toovad
ettevõtjatele kaasa rohkelt uusi kohustusi, samas jääb tihtipeale küsitavaks nende vajalikkus,
eesmärgipärasus, tulemuslikkus.
Kaubanduskoja hinnangul tuleks jääda siiski samba esialgse eesmärgi ja põhimõtete juurde. Sambas
toodu peaks jääma vaid suunisteks ning komisjon ei tohiks liigselt sekkuda liikmesriikide
otsustamisvabadusse ja autonoomiasse, vaid peaks rohkem arvestama liikmesriikide erinevustega
ning sellega, et kõikide murede lahendamine EL tasandil ei pruugi alati asjakohane olla. Teatud
küsimustes on efektiivsem ja asjakohasem regulatsiooni loomine liikmesriigi tasandil, juhindudes
konkreetse riigi olukorrast, kultuurist, väljakujunenud süsteemidest, mudelitest jms.
Näitena võib tuua EL direktiivi eelnõu piisava miinimumpalga kohta Euroopa Liidus, mis on tegevuskava
teatises samuti mainitud ühe sotsiaalõiguste samba rakendamise tegevusena. Samas puudub aga
kaubanduskoja hinnangul vajadus miinimumpalga raamistiku reguleerimiseks Euroopa Liidu tasandil,
kuivõrd igal riigil on omad majanduslikud ja ühiskondlikud iseärasused, millega peab miinimumpalga
alammäära kehtestamisel arvestama. Kaubanduskoda selgitas ka oma Sotsiaalministeeriumile 13.11.2020
saadetud kirjas nr 4/271, et Eestis on hetkel toimiv süsteem, mis võtab arvesse mõlema poole, nii tööandjate
kui ka töötajate huve ning ka kohalikke olusid.
2. Tuleks vältida ülereguleerimist
Lisaks juhime tähelepanu sellele, et EL-is kehtib juba ulatuslikult õigusakte, mis reguleerivad erinevaid
sotsiaalküsimusi, mh tööaeg, töötingimused, tööohutus jms. Uute regulatsioonide loomisel nendes
valdkondades tuleks olla äärmiselt ettevaatlik. Tihtipeale peituvad probleemi põhjused mitte regulatsiooni
7
Seletuskirja lisa. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
puudumises, vaid mujal. Näitena võib tuua Euroopa Komisjoni algatused palkade läbipaistvuse ning
äriühingute kestliku juhtimise kohta. Need algatused on samuti samba tegevuskavaga hõlmatud, kuid neis
püstitatud eesmärkide saavutamiseks on kaubanduskoja hinnangul vaja muid efektiivsemaid ning
ettevõtjaid vähem kahjustavaid lahendusi. Väljapakutud lahendustega kaasneb ettevõtjatele mitmeid
kohustusi ning tõenäoliselt ka palju segadust.
Seega võib uus regulatsioon, ilma, et tegeletakse probleemi tegelike põhjustega, tuua hoopis soovimatuid
tulemusi, mistõttu on meie hinnangul mõistlik keskenduda eelkõige olemasolevate reeglite ja mudelite
tõhustamisele ja parandamisele, mitte luua järjest uusi regulatsioone. Uue regulatsiooni vajalikust tuleks
igal korral eraldi ja põhjalikult hinnata. Sotsiaalõiguste sammas ei peaks aga olema eraldi aluseks uute EL
regulatsioonide tekitamiseks.
Ühtlasi tuleks vältida ettevõtjatele täiendava halduskoormuse loomist tänases olukorras, kus suur osa
ettevõtjatest püüab COVID-19-st põhjustatud kriisiga hakkama saada. Kriisist taastumiseks ja sotsiaalse
Euroopa tugevdamiseks tuleks keskenduda hoopis ettevõtete tegevuse hõlbustamisele. Uute ja jäikade
kohustuste loomine võib endaga kaasa tuua hoopis ebakindlust ja juba toimivate mudelite kahjustamist,
mis kohe kindlasti ei soodusta ei ettevõtete kestlikkust, töökohtade loomist ega ka muude tegevuskavas
märgitud eesmärkide saavutamist.
Kokkuvõtlikult öeldes peab kaubanduskoda oluliseks, et Euroopa sotsiaalõiguste sammas toimiks
endiselt liikmesriikide jaoks vaid suunistena ning et Euroopa Komisjon väldiks liigset regulatiivset
sekkumist valdkondadesse, kus on tulemuste saavutamine efektiivsem hoopis liikmesriigi tasandi
regulatsiooniga või mõne muu mitteregulatiivse meetmega. Komisjoni tegevuskavaga on planeeritud
aga mitmeid õigusakte, mille vajalikkus ja tulemuslikkus on kaubanduskoja hinnangul küsitav.
8
Seletuskirja lisa. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
Lastekaitse Lastekaitse Liit rõhutas juba 2016. aastal, kui andis kommentaarid Euroopa sotsiaalõiguste samba osas Arvestatud.
Liit (kiri Sotsiaalministeeriumile 19.08.2016 nr K-2/25), et on positiivne, et Euroopa Komisjon on tähelepanu
keskmesse tõstnud sotsiaalsed kaalutlused ja sotsiaalse õigluse. Eesti eesistumise ajal 2017. aasta
novembris Euroopa sotsiaalõiguste samba allkirjastamisel tõdes tollane peaminister Jüri Ratas, et
sotsiaalsammas väljendab seda, millesse Euroopa usub: “Me tahame Euroopat, mis võitleks töötuse,
vaesuse ja diskrimineerimise vastu, Euroopat, mis pakub võrdseid võimalusi noortele ja haavatavatele.”
Oluline on pöörata kõrgendatud tähelepanu töötajate kaitsmisele, võttes arvesse Euroopa ühiskonna ja
tööturu muutumist ning kiireid muutusi sotsiaalses, õiguslikus ja majanduslikus keskkonnas tervikuna.
Kuid mitte ainult. Sotsiaalpoliitikal on oluline roll majanduskasvu mudelis, seega on oluline kaal
töökohtade loomist toetavate sotsiaalhoolekande- ja tööturusüsteemide kujundamisel. Hästi läbimõeldud
sotsiaalhoolekandesüsteemid, madal töötuse määr ja kõrge tööhõive tase on riigi rahanduse
usaldusväärsuse jaoks määrava tähtsusega tegurid. Kaasaegne sotsiaalpoliitika peaks tuginema võrdsetel
võimalustel põhinevatele inimkapitali investeeringutele, sotsiaalsete riskide ennetamisele ja kaitsele nende
eest, tööturule pääsemiseks loodud tõhusatele turvavõrgustikele ja stiimulitele, et võimaldada inimestel
elada inimväärset elu, muuta elu jooksul isiklikku ja kutsealast staatust ning oma võimeid parimal viisil
ära kasutada.
MTÜ Lastekaitse Liit nõustub Euroopa Komisjoni probleemipüsitustega, meetmetega
sotsiaalsamba edasiseks rakendamiseks ja eesmärkidega järgnevateks aastateks. Samas rõhutab sarnaselt
2016. aastale vajadust Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava väljatöötamisel põhjalikult
kaaluda selle mõju lapse õigusi arvestavalt, ning integreerida lapse õiguste kaitset edendavad
põhimõtted dokumendi teksti tervikuna. Lapse õiguste edendamine ja kaitse on üks Euroopa Liidu
eesmärke - Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 3 nõutakse selgesõnaliselt, et Euroopa Liit peab
edendama lapse õiguste kaitset, sama toetab ka Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta . ÜRO Lapse õiguste
konventsiooniga ühinenuna on nii Eesti kui ka kõik teised EL liikmesriigid kohustunud tagama lapse
õigused ja rakendama selleks vajalikke meetmeid, kuid lapse kui täieõigusliku ühiskonnaliikme
väärtustamine nõuab jätkuvalt selgesuunalist, järjepidevat ja poliitikaülest arendamist. Nobeli preemia
laureaadi J.Heckmani arvutuste kohaselt on inimkapitali tugevdamiseks varases lapsepõlves kulutatud
summad tootlikkuselt kaks korda tõhusamad kui hilisemad investeeringud .
9
Seletuskirja lisa. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
Samuti rõhutab Lastekaitse Liit, et tegevuskavas on vaja pöörata suuremat tähelepanu COVID-19
pandeemiaga arvestamise vajalikkusele. Selliste kriiside ajal on riigid silmitsi tõsiste katsumustega –
inimesed, kes vajasid abi ja toetust juba varem, vajavad seda endiselt ning abivajajate arv suureneb. Ka
tulevikusihte seades ei tohi unustada pandeemia psühholoogilist mõju, sh hirmu, ebakindlust, sotsiaalset
isolatsiooni . Sealhulgas on tegevuskavas vaja suuremat tähelepanu pöörata pandeemiaga kaasnenud
vaimse tervise kollapsi mõjudele, mille tagajärjed on tugevalt tuntavad ka tulevikus.
Ka inimgeograaf professor Helen Sooväli-Sepping on rõhutanud , et koroonakriisi varjus veel teised
kriisid, millel on veel pikemaajalised mõjud: 1) kodus istumise aasta järel süvenenud vaimse tervise kriis
koolinoorte seas, mis jätab ühiskonnale mõju aastakümneteks; 2) kommunikatsioonikriis; 3) koduõppest
tulenevate aukude tõttu hariduskriis; 4) kodus istumisest tuleneva ülekaaluliste tõusuga seotud tervisekriis.
Uuringud COVID 19 mõjude osas on edasiste meetmete kavandamiseks üliolulised. Hea praktika: E-
uuring, kus lapsed jagasid COVID-19 pandeemia ajal saadud e-õppe kogemusi . Lastekaitse Liit on
korduvalt rõhutanud, et nii COVID-19 pandeemia ajal kui ka sellele järgneval perioodil on vaja kindlustada
lastele ja lastega peredele suunatud teenuste jätkusuutlikkus, ning lapse õiguste igakülgne tagamine.
Ühtlasi rõhutades, et laste ja perede olukord sõltub palju sellest, kuidas nad keerulisel ajaperioodil ja sellele
järgnevalt selle mõjudega hakkama saavad. Tuleb arvestada, et pandeemia mõjud avalduvad veel pikalt
pärast pandeemia lõppemist tervikuna. Tuleviku perspektiivi arvesse võttes on murettegev ja vajab
kõrgendatud tähelepanu: vähemate majanduslike võimalustega perede (töötuse lisandumisega arv
hüppeliselt kasvab) toimetulek; pere- ja lähisuhtevägivalla ja sõltuvusainete kasutamise suurenemine;
vanemate ja psüühiliste probleemide lisandumine ja kurnatus; paarisuhte probleemide lisandumine ning
hooldusõiguslike ja suhtlemiskorda puudutavate vaidluste süvenemine ja suurenemine. Kui peresid
õigeaegselt ja piisavalt ei toetata, suureneb koormus lastekaitsesüsteemile ja võib muuhulgas
kasvada ka asendushooldusel viibivate laste arv.
Olukorras, kus koalitsioonilepingus on olulisel kohal rohe- ja digipööre, peab Eesti samaväärselt
pühenduma ka Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete elluviimisele. Eesti sotsiaalkaitsesüsteemi
iseloomustab teiste riikidega võrreldes väike sotsiaalkaitsekulude osatähtsus SKP-s ja rahaliste hüvitiste
domineerimine teenuste üle. 2018. aastal oli Eesti sotsiaalkaitsehüvitistele tehtud kulude osakaal SKP-s
kokku 16,1%, seejuures moodustasid rahalised hüvitised 11,1% ja mitterahalised hüvitised vaid 5% .
OECD riikide keskmine sotsiaalkulutuste osakaal SKP-s on 20% ringis .
10
Seletuskirja lisa. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
Märtsi alguses avaldatud OECD raporti kohaselt peaks Valitsus lõpetama töötukassa reserviga muude
eelarveaukude katmise. Inimesed peavad saama teenuseid. Raporti kohaselt võib lausa 26% Eestis elavaid
15–64-aastaseid inimesi pidada tööturuga nõrgalt seotuks, see tähendab kelleni meetmed ei jõua või kellel
pole pakutavast võimalik kasu lõigata. Analüüsi järgi on 68% neist põhjuseks vähesed oskused, 64%
perekohustused nagu laste või vanurite eest hoolitsemist ja 42%-l on raske tööturule või ühiskonda
integreeruda, sest nad on väga pikalt tööta olnud või on neil migratsioonitaust. Murekohaks on noored, kes
ei tööta ega õpi. Nende jaoks on olemas nn noortegarantii tugisüsteem, kuid kohalike omavalitsuste
aktiivsus programmi rakendamisel on väga erinev, ning analüüsi kohaselt suisa pooled omavalitsustest
seda vahendit ei kasuta.
Kogu sotsialsüsteemi on vaja arendada terviklikult, süsteemselt ja valdkondadeüleselt, et see
võimaldaks pakkuda inimestele nende vajadusest lähtuvaid, õigeaegseid ja sujuvalt toimivaid
teenuseid. Laste ja perede heaolu toetamine on ühiskonna jätkusuutlikkuse aspektist ülioluline, sest
investeeringud mõjusatesse ennetustegevustesse toovad pikaajalist kasu lastele, peredele ja ühiskonnale
ning on kulutulusad. MTÜ Lastekaitse Liit on alati pidanud valdkondadeülest koordineeritud koostööd, sh
ennetuses, äärmiselt oluliseks , kuna see aitab kaasa erinevate osapoolte ühtsesse vaatesse tervikpildis ja
võimaldab piiratud ressursside olukorras vahendeid optimaalselt kasutada (sh vältida dubleerimist).
Inimarengu aruandeid analüüsinuna tõdeb Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin , et inimarengu
aruannetes on aegade jooksul olnud üks kandev probleem - ebavõrdsus. On teemasid, mida on räägitud
algusest peale – võtame kas või ääremaastumise. Või võtame küsimuse Eesti ühiskonnas kihtide
tekkimisest, vaesusest. Juba 1990ndate keskel hakati rääkima sellest, et pärast omandireformi ja erastamist,
turumajandusele üleminekut jagunes meie ühiskond võitjateks ja kaotajateks. Ja need probleemid ei ole
kadunud. Kui algul räägiti kõige rohkem vaesusest, siis sedamööda, kuivõrd majandus arenes ja Eesti
ühiskonna üldine jõukuse tase kasvas, hakati üha enam vaatama seda probleemi ka mitmekülgsemalt.
Hakati rääkima elukvaliteedist. Mõned ebavõrdsuse aspektid on läinud palju suuremaks. Kõige traagilisem
on minu meelest ääremaastumine, mille eest hoiatasid teadlased juba 1990ndail ja ka viimases inimarengu
aruandes on see väga teravalt esile toodud.
Eestis on viimasel kümnendil tihti räägitud vajadusest tõsta sündivust. Samas ainult sündivuse kasvust ei
piisa – vaja on tagada, et igal lapsel oleksid ka piisavad võimalused kasvada toimetu-levaks täiskasvanuks,
11
Seletuskirja lisa. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
sest inimeste sh laste heaolu sõltub muuhulgas sellest kuidas on tagatud nende sotsiaalsed põhiõigused.
Eesti regionaalne ebavõrdsus ja selle süvenemine on jätku-valt suureks väljakutseks . Lastega
leibkondade heaolu ja toimetulek sõltub suurel määral leibkonna tüübist ja elamispiirkonnast. Piirkonniti
erines 2018 lastega leibkondade ekviva-lentnetosissetulek ligi kaks korda, suhtelise vaesuse määr kolm
korda . Statistika ja erinevad uuringud osundavad ebavõrdsusele tervises, erinevustele mh teenuste,
tugispetsialistide, huviha-riduse jpm kättesaadavusel . Ka lastekaitsetöötajate ebapiisavus on suureks
probleemiks. Samas esineb ebavõrdus näiteks ka kaugtöö tegemise võimalikkuses. Sotsiaalministeeriumi
tellimusel viis Turu-Uuringute AS aprillis 2020 läbi küsitluse , mille kohaselt näiteks kaugtöö tegemise
võimalus oli suurem eesti keeltkõnelevate lapsevanemate seas (42%) võrreldes vene keelt kõne-levate
lapsevanematega (20%). Piirkonniti oli kaugtöö tegemine vähem levinud Kirde-Eestis (Ida-Virumaal, 19%
lapsevanematest) ning kõige rohkem levinud Põhja-Eestis (Harjumaal, 43% lapsevanematest). Suuremad
võimalused on kaugtöö tegemiseks avaliku sektori töötajatel (60%), erasektori töötajatest tunnistas seda
vaid 30%.
Ka Arenguseire Keskuse aastaraamatu kohaselt on süvenenud ühiskondlik ebavõrdsus, mis on laienenud
uutesse vormidesse, sh on tööturul hakanud suurenema kihistumine. Digitaliseerimise hoogustumine
tähendab madala ja eriti keskmise oskustasemega töökohtade kadumist varasemast veelgi kiiremas tempos
- neis segmentides kasvab tööpuudus ning suureneb liikumine platvormitööle ning muudele madalate
sotsiaalsete tagatistega töövormidele. Kriis võimendab varanduslikku ebavõrdsust, sest enim on kannatada
saanud just tööjõumahukad ja madalama keskmise palgaga tegevusalad. Aastaraamat toob samuti välja
ebavõrdsed võimalused kaugtööks, mis sageli just lihtsamate tööde puhul pole rakendatav. Seega võib
kaugtöö laiem kasutuselevõtt süvendada ühiskondlikke lõhesid.
Riigikontroll rõhutab oma 2020 novembris avaldatud aastaaruandes parlamendile „Esmatähtsate avalike
teenuste tulevik“ , et kogu Eesti väljaspool Harju- ja Tartumaad on ääremaa. Ääremaa all on siin
silmas peetud piirkonda, kus korraga on ohus mitmete esmateenuste pakkumine. Maakonniti ja
ametirühmade kaupa ei ole pilt päris ühesugune, kuid üldistatult võib väita, et esmatähtsate teenuste
kestlik pakkumine on küsimärgi all kõikjal peale nende kahe maakonna. Põhjuseks on suur
pensionieelikute osakaal korraga mitmes ametirühmas ja ühtlasi kehvad lood järelkasvuga.
COVID-19 puhul on tõusnud noorte töötus, suurenenud NEET noorte arv. Samas näitab Noorte Tugila
kogemus, et üldiselt on meie noorte suurimad murekohad lõpetamata haridus, maapiirkonnas
12
Seletuskirja lisa. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
(sealhulgas ääremaal) elamine ja pikaajaline töötus . Raskustesse sattunud noorte aitamisel iseseisvasse
ellu pole kergeid lahendusi, sest ei piisa lihtsalt õppima suunamisest või töökoha leidmisest, vaid on vaja
ka tuge seesmise motivatsiooni ülesehitamisel. Olukorda muudab keerulisemaks ka noorte järjest
suurenevad probleemid vaimse tervisega.
COVID-19 pandeemia sotsiaal-majanduslikud tagajärjed on erineva spetsialiseerumise tõttu
sektorite ja piirkondade lõikes erinevad. Sellega kaasneb oht, et riigisisesed erinevused Eestis veelgi
suurenevad. Selleks, et vanemad saaksid igas Eestimaa linnas ja vallas kindlustunnet kaotamata
lapsi oma perre planeerida ja pühenduda laste kasvatamisele ning tegeleda samas ka töise
eneseteostusega, on vaja vähendada regionaalset ebavõrdsust, toetada erinevates piirkondades
osutatavate teenuste kvaliteedi ja mitmekesisuse suurendamist. Tõhustada tervise, sotsiaal- ja
haridusvaldkonna järjepidevat koostööd kindlustamaks lastele ja lastega peredele vajalike
tugiteenuste kättesaadavus ja kvaliteet olenemata pere elukohast.
Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohaselt on elamisvõimalused vaja tagada Eesti igas asustatud
paigas. Seega on suuremat tähelepanu vaja pöörata perede mittemateriaalstele teenustele: laste
päevahoid eri vanuses lastele, nõustamise vormide kättesaadavus, vanemahariduse võimalused.
Lapse heaolu ja pere toetamise seisukohalt on oluline, et meetmed/teenused lähtuvad lapse vajadusest ja
toetavad peresuhteid ning on õigeaegsed, tulemuslikud ja pikaaegse positiivse mõjuga. ÜRO lapse õiguste
konventsiooni artikli 18 kohaselt peavad konventsioonis toodud õiguste tagamiseks ja edendamiseks
osalisriigid osutama vanematele ja seaduslikele hooldajatele kasvatuskohustuste täitmisel asjakohast abi ja
kindlustavad lastele mõeldud hooldusasutuste, -institutsioonide ja -teenistuste arengut. Ka peretoetuste,
teenuste ja vanemapuhkuste roheline raamatu (2015) kohaselt ei piisa sündimuse suurendamiseks
üksikmeetmetest; muu maailma kogemuse ja analüüside kohaselt on perepoliitika valdkonnas sündimusele
positiivne mõju töö- ja pereelu ühitamist soodustavatel meetmetel – vanemapuhkuste süsteemi piisaval
paindlikkusel ja isade suuremal kaasatusel laste eest hoolitsemisesse, ning taskukohase lapsehoiuteenuse
kättesaadavusel . Laste heaolule kui poliitika teemale tuleb läheneda kompleksselt, kuna lapse heaolu
moodustub ühiskonna toimimise eritasandite kontekstis.
ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 19 sätestab puuetega inimeste õiguse elada
kogukonnas ning omada teistega võrdseid valikuid, ning rõhtuab, et riik töötaks välja mitmed kodu-,
elukohajärgsed ja muud kogukondlikud tugiteenused, kaasa arvatud elamise toetuseks, kogukonda
kaasamiseks, isolatsiooni ja kogukonnast eraldamise vältimiseks vajalik isiklik abistamine. Kuigi Eesti
13
Seletuskirja lisa. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
Vabariigi Põhiseadus ei sätesta otseselt, et inimestel on õigus elada kogukonnas, võib selle kaudselt
tuletada Põhiseaduses sätestatud inimväärikuse põhimõttest (§ 10). Samas hoolimata viimaste
aastakümnete jooksul kogutud paljudest tõenditest, et vaimse tervise või alkoholi- ja uimastiprobleemidega
inimesed saavad ravist ja hoolekandeteenustest märkimisväärset kasu, levib Eestis kohalike omavalitsuste
juhtide ja elanike seas sageli endiselt NIMBY (ingl Not in My Backyard) mentaliteet, kui jutuks tuleb
selliste teenuste osutamine nende kogukonnas . Tugevat vastuseisu vaimse tervise ja
sõltuvusprobleemidega inimeste rehabilitatsiooniasutuste või füüsilise või vaimse puudega inimestele
mõeldud tugiteenustega elamispindade suhtes põhjustavad sageli inimeste põhjendamatud hirmud, kuigi
selliste hirmude taga olevatele väidetele pole tõendusmaterjali leitud enam kui 40 aasta vältel . Vaimse
tervise poliitika ja sekkumiste arendamine peab olema suunatud sotsiaalset kaasatust toetavale
lähenemisviisile, edendades vaimset tervist ning soodustades inimeste kogukonnas osalemist ja
sidusust. Ühiskonnas NIMBY mentaliteedi vähendamiseks sihitatud kommunikatsiooni toel tuleb
tõsta elanikkonna valdkonnaalast teadlikkust. Arvesse tuleb võtta ka elanikkonna kasvavat
kultuurilist mitmekesisust ning soodustada positiivsete ühiskondlike hoiakute kujunemist nii
kultuurilistesse erinevustesse kui ka erivajadustega inimestesse.
Sotsiaalriigi edukuse võti on suuresti inimeste teadlikkuse tõstmisel oma õigustest ja olemasolevatest
abisaamise võimalustest, ning seda terve elukaare vältel. Erinevate valdkondade puhul on Eestis
räägitud inimeste madalast teadlikkusest oma õiguste ja abisaamise osas. Sama kinnitas ka Praxise
läbiviidud Lapse õiguste ja vanemluse uuring 2018 , mille kohaselt 52% lapsevanematest ei tea, kuhu abi
saamiseks pöörduda, 26% ei ole söandanud abi küsida. Kusjuures kõige enam vajavad laste kasvatamisel
abi ja nõu noored emad vanuses 18-24. Seega on vajalik sotsiaalsüsteemi ja teenuste tervikuna laiem
kommunikeerimine (sh vene keeles, lapsesõbralikus versioonis, lihtsustatud versioonis), et oleks
garanteeritud sihtgrupi suurem teadlikkus ja õiguste tagatus, ning muudatuste puhul ühetaoline
mõistmine. Väga oluline on ka igapäevaelu puudutavate seaduste ühetaolise mõistmise tagamine, sh
laialdane teavitustöö nii eesti kui vene keeles. Teenuste kättesaadavuse kommunikeerimine on oluline ka
Euroopa tasandil tervikuna.
On oluline, et sotsiaalõiguste samba tegevuskava puhul pöörataks piisaval määral tähelepanu laste,
noorte ning laiemalt kodanikeühenduste ja huvigruppide esindajate aktiivsele kaasamisele. Vaid
ühise sotsiaalse dialoogi kaudu saame arendada Euroopat selliselt, et kõik tunneksid end võrdselt Euroopa
kodanikena, lähtudes demokraatia alustaladest. Lapse osalusõigust tuleb rakendada kõigis lapsi
14
Seletuskirja lisa. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
puudutavates küsimustes (Lapse õiguste konventsiooni artikkel 12). Laste ja noorte, kui tuleviku
generatsiooni seisukohtadega tuleb arvestada võrdväärselt täiskasvanute omadega, tunnustades seeläbi
lapse subjektsust.
MTÜ Lastekaitse Liit on seisukohal, et riigi raha kasutamine peab olema inimkeskne, õiglane,
teadmistepõhine, tulemuslik ning läbipaistev. Euroopa Nõukogu inimõigustevolinik Nils Muižnieks
rõhutas juba 2013 Eestit külastades statistiliste andmete kogumise vajadust, kuna täpsem statistika annab
tõepärase ülevaate sellest, millistes valdkondades vajab teenuste kvaliteet ja/või kättesaadavus
parandamist. Tegelikku olukorda kajastav statistika võimaldab riigil senisest paremini poliitikate
rakendamist ja mõjusust hinnata ning kohalikele omavalitsustele pandud ülesannete ja kohustuste täitmist
jälgida. Seega on oluline ka Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava raames panna suuremat rõhku
statistiliste andmete järjepideva kogumise vajadusele.
15
Seletuskiri Vabariigi Valitsusele seisukohavõtuks esitatava Euroopa Komisjoni teatise
„Euroopa Sotsiaalõiguste samba tegevuskava“ juurde
SISSEJUHATUS
Eelnõuga kujundatakse seisukoht Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) 4. märtsil 2021.a
avaldatud Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava teatise kohta (edaspidi tegevuskava).1
Tegevuskavas esitab komisjon Euroopa Liidu (edaspidi EL) meetmed 2017.a kokku lepitud EL
sotsiaalõiguste samba (edaspidi sotsiaalsamba)2 põhimõtete edasiseks rakendamiseks.
Tegemist on komisjoni panusega 7.–8. mai 2021.a Porto sotsiaaltippkohtumisse, kus
riigijuhtidel on võimalus kinnitada kõrgeimal poliitilisel tasandil, et Euroopa taastumisel ja ka
edaspidi seatakse esikohale inimeste sotsiaalõigused.
Sotsiaalsamba tegevuskava seisukohtade materjali raames kujundatakse seisukoht ka
lastegarantii soovituse eelnõu3 kohta, mis on üks sotsiaalsamba tegevuskavas käsitletud
algatustest ja mille komisjon avaldas 24. märtsil 2021.
Sotsiaalsammas koosneb kolmest peatükist: võrdsed võimalused ja ligipääs tööturule, õiglased
töötingimused ning sotsiaalkaitse ja kaasatus. Tegevuskava keskendub tööhõive, oskuste ja
sotsiaalkaitse valdkondadele, kuhu on horisontaalsena põimitud võrdõiguslikkuse mõõde.
Komisjon teeb ettepaneku seada aastaks 2030 ELile kolm peamist eesmärki, mis lähtuvad
Euroopa 2020. a strateegia sotsiaalsetest ja tööhõive eesmärkidest4 ning on kooskõlas ÜRO
kestliku arengu eesmärkidega:5
1) tööhõivemäär vähemalt 78% (20-64a),6 mille saavutamiseks tuleb
vähendada soolist tööhõivelõhet poole võrra võrreldes aastaga 20197;
suurendada alushariduse ja lapsehoiu pakkumist;
vähendada NEET-staatuses noorte8 (15-29a) arvu 9%-ile.9
2) igal aastal peaks koolitusel osalema vähemalt 60 % kõigist täiskasvanutest.10
Selleks
peaks vähemalt 80% 16–74a omama baastaseme digioskusi;
tuleks jätkuvalt vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist ja suurendada
keskhariduse omandamist.
1
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- Ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide
Komiteele. Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava. Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=COM%3A2021%3A102%3AFIN&qid=1614928358298.
2
Institutsioonide ühine teadaanne Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta. Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32017C1213(01)&from=EN.
3
Ettepanek: Nõukogu soovitus, millega luuakse Euroopa lastegarantii. Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/ALL/?uri=COM:2021:137:FIN.
4
Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia. Saadaval
https://ec.europa.eu/eu2020/pdf/1_ET_ACT_part1_v1.pdf.
5
ÜRO, 21. oktoober 2015, A/RES/70/1 – kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“.
6
EL2020 eesmärk oli 75%, Eestis oli Eurostati andmetel 2019. a 80,2%.
7
ELis 2019 11,6-11,8 protsendipunkti, Eestis 2019. a 7,7 protsendipunkti ja 2020. a 5,8 protsendipunkti.
8
Noored, kes ei õpi ega tööta (NEET ingl. k not in education, employment or training).
9
Eurostati andmetel ELis 2019. a 9,8% (15-29-a.) ja Eestis 7,5% ning 2020.a. ELis 11,6% ja Eestis 7,8%.
10
2016. a andmetel osales ELis 25-64-aastastest koolitusel keskmiselt 37,4% ja Eestis 34% Eurostati andmetel.
3) vähemalt 15 miljonit inimest, kellest vähemalt 5 miljonit peaksid olema lapsed,
tuleb vaesusest välja aidata.11
Need eesmärgid täiendavad eesmärke, mis on seatud muude raamistikega, nagu Euroopa
roheline kokkulepe, Euroopa oskuste tegevuskava, Euroopa haridusruum, ELi romade
võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise strateegiline raamistik ning digitaalne aastakümme.
Tegevuskavas viidatud tööhõive, hariduse ja sotsiaalvaldkonna probleemid on aktuaalsed nii
Eestis kui ELis laiemalt. Komisjon kutsub Euroopa Ülemkogu üles Porto
sotsiaaltippkohtumisel 7.-8. mail 2021. a kolme peaeesmärki toetama ning liikmesriike üles
määrama kindlaks oma riiklikud eesmärgid, et ühiste eesmärkide saavutamisele kaasa aidata.
ELi eesmärkide saavutamiseks on tegevuskavas välja toodud vajalike peamiste
poliitikasuundade ja meetmete esialgne ülevaade, millele on lisatud algatuste loetelu koos
indikatiivsete tähtaegadega. Kuivõrd meetmed hõlmavad nii õiguslikke kui mitteõiguslikke
algatusi, mille täpne sisu ei ole veel teada, on mõjude ulatust ja kulude suurust seletuskirja
koostamise ajal raske hinnata. Küll aga on selge, et tegevuskavas ette nähtud 2030. a
numbrilistest eesmärkidest juhindumist eeldatakse ning nende täitmist hakatakse jälgima
Euroopa poolaasta protsessi raames. Tegevuskavaga seotud tulemused avaldatakse iga-aastases
ühises tööhõivearuandes ja need on aluseks sotsiaalvaldkonda puudutavate riigipõhiste
soovituste koostamisel. Seega saab üldistatuna märkida, et tegevuskava meetmete
rakendamisega võib kaasneda oluline majanduslik, sotsiaalne või muu mõju.
Seletuskirja esimeses peatükis on analüüsitud 2030. a numbrilisi eesmärke. Teises peatükis on
käsitletud neid tegevuskavas esile toodud algatusi, mille teema, olemuse või ettevalmistuste
seisu tõttu on sobiv aeg kujundada raamseisukohad. Detailsemad seisukohad koostatakse
vastavalt vajadusele pärast seda, kui komisjon on algatused 2021-2025. aasta jooksul esitanud.
Eesti seisukohtade kujundamisel on lähtutud Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetidest 2020–
2021, Vabariigi Valitsuse tegevuskavast, heaolu arengukavast 2016–2023, Eesti 2035
strateegiast ja rahvastiku tervise arengukavast. Tulevikutehnoloogiate rakendamiseks ning
kasutamiseks vajalike oskuste arendamise olulisusele on tähelepanu pööratud ka Euroopa
rohelise kokkuleppe raames välja töötatud seisukohtades (kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt
4. juunil 2020. a, heaks kiidetud Riigikogu EL asjade komisjonis 19. juunil 2020. a).
Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Sotsiaalministeeriumi Euroopa Liidu
ja väliskoostöö osakonna nõunik Annely Salumaa (6269 243,
[email protected]), töö- ja
pensionipoliitika osakonna töökeskkonna juht Seili Suder (6269 191,
[email protected]),
tööhõive osakonna nõunik Anna Karolin (6269 288,
[email protected]), sotsiaalvaldkonna
nõunik Eha Lannes (626 9361,
[email protected]), laste ja perede osakonna juhataja Hanna
Vseviov (626 9257,
[email protected]) ning analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede
Sinisaar (626 9732,
[email protected]).
Seletuskirja punkt 2.1.1 „Sotsiaalmajanduse tegevuskava“ ja 2.2.2 „Oskuste ja talendi pakett“
on koostatud koos Siseministeeriumiga.
Seisukohad on kooskõlastanud Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich
(
[email protected]) ja sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse (
[email protected]).
11
2019. a seisuga elab ELis vaesuses u 91 miljonit inimest.
2
TEGEVUSKAVA SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS
1. EL eesmärgid 2030. aastaks
Komisjon teeb ettepaneku seada ELile kolm peamist eesmärki, mis tuleb kümnendi lõpuks
saavutada tööhõive, oskuste ja sotsiaalkaitse valdkonnas ning kutsub Euroopa Ülemkogu üles
neid kolme eesmärki toetama. Samuti kutsub komisjon liikmesriike üles määrama kindlaks
riiklikud eesmärgid, et ühisele püüdlusele kaasa aidata. Eesmärkide toetamiseks vaadatakse läbi
ka sotsiaalvaldkonna tulemustabel, kus jälgitakse liikmesriikide suundumusi ja tulemusi, et
paremini kajastada tegevuskavas sätestatud poliitilisi prioriteete ja meetmeid.12 Tulemustabel
võimaldab komisjonil jälgida sotsiaalsamba põhimõtete rakendamist osana väljakujunenud
poliitika koordineerimise raamistikust Euroopa poolaasta raames.
1.1. Vähemalt 78 % 20–64 aastastest peaks olema 2030. aastaks tööga hõivatud
COVID-19 kriis peatas tööhõivemäära kuueaastase positiivse suundumuse ning saavutamata
jäi strateegias „Euroopa 2020“ seatud siht jõuda 69%-lt 75 % tööhõivemäärani.13 2019. aastal
oli tööhõive määr ELis 73,1 %,14 olles viimase 10 aastaga suurenenud 5,3%. 2020. aasta
kolmandaks kvartaliks oli meeste tööhõive määr 78,3 % ja naiste tööhõive määr 66,6 %. EL
hõivemäära mõjutavad kõige rohkem suured riigid. Suurtes Lõuna-Euroopa riikides nagu
Itaalias ja Hispaanias on tööhõive määr madal, vastavalt 63,5% ja 68% (2019. a.). Arvestada
tuleb ka rahvastiku prognoosi, elanikkonna vananemine mõjutab ka tööhõive määra. Eestis oli
Eurostati andmetel 2019. a seisuga tööhõive määr (20-64-a.15) 80,2%, mis 2020.a. langes
COVID-19 tõttu 78,8%-le. Eesti tööhõive määr peaks aastal 2030 olema hinnanguliselt üle
80%.
Selleks et toetada COVID-19 kriisijärgset tööhõivet, esitas komisjon koos tegevuskavaga
soovituse aktiivse toetamise meetmete (EASE) kohta.16 Soovituses antakse suuniseid
poliitikameetmete ja olemasolevate rahaliste vahendite kasutamise kohta, et edendada
töökohtade loomist ja tööalast üleminekut laienevatesse sektoritesse, eelkõige digi- ja
rohesektorisse. Toetada tuleb tööturgude mobiilsust, oskuste, vajaduste kaardistamisel
põhinevat täiend- ja ümberõpet ning aktiivset tööhõivet. Tööhõive meetmete kujundamisel EL
finantsmehhanismide kasutamiseks peaks tööhõive poliitikameetmed hõlmama järgnevaid
aspekte: 1) värbamisstiimulid ja ettevõtlustoetused; 2) oskuste täiendamine ja ümberõpe; 3)
tööhõiveasutuste toetus töökohtade üleminekul, fookusega noortele. Komisjoni suunised on
Eesti tegevussuundadega üldiselt kooskõlas.
12
Tulemustabel koosneb 14 põhinäitajast, sh nt sissetulekute ebavõrdsuse, pikaajalise töötuse, mittetöötavate ja
mitteõppivate noorte määra kohta, mille ajakohastamise ettepanek on esitatud tegevuskava 2. lisas.
Sotsiaalvaldkonna põhinäitajaid analüüsitakse tööhõivekomitees ja sotsiaalkaitsekomitees kokku lepitud
metoodika abil. Tulemustabel lisatakse iga-aastase majanduskasvu analüüsi juurde kuuluvasse ühisesse
tööhõivearuandesse, milles seatakse strateegilised poliitilised prioriteedid ja mis on iga-aastase Euroopa poolaasta
protsessi esimene etapp. Vt ka https://composite-indicators.jrc.ec.europa.eu/social-scoreboard/.
13
Komisjoni teatis. Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia2020 teatis lk
10. Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/ALL/?uri=CELEX:52010DC2020.
14
2020.a. andmed avaldatakse aprillis.
15
Komisjon märgib siinkohal tegevuskavas, et praegune statistiline mõiste „tööealine elanikkond“ (20–64-
aastased) tuleb läbi vaadata, kuna tööiga pikeneb kogu ELis rahvastiku vananemise ja poliitikareformide tõttu.
16
C(2021) 1372, 4. märts 2021.
3
Tööhõivemäära üldeesmärgi saavutamiseks näeb tegevuskava ette kolm alameesmärki:
1.1.1. Vähendada 2019. aastaga võrreldes soolist tööhõivelõhet vähemalt poole võrra.
EL sooline tööhõive lõhe on viimase seitsme aasta jooksul püsinud vahemikus 11,6-11,8
protsendipunkti. Seetõttu on kaheldav, kas EL soolist hõivelõhet õnnestub vähendada poole
võrra. Aastaks 2030 peaks näitaja langema seega umbes 5,9 protsendipunktini. Kuna meeste
hõive eeldatavalt suureneb samuti, peaks naiste hõive kasvama umbes 3-4 korda kiiremini
meeste hõivest. Eestis oli 2019. a sooline hõivelõhe 7,7 protsendipunkti, 2020. a 5,8
protsendipunkti. Naiste tööhõivet aitavad Eestis edendada näiteks oskustele suunatud meetmed
ja hoolduskoormuse leevendamist ning naiste ja meeste vahel võrdsemat jagunemist toetavad
meetmed. Samuti, seoses tööjõu-uuringu uue metoodika kasutuselevõtuga
(lapsehoolduspuhkusel olevad naised loetakse hõivatuteks, kui neil on töökoht, kuhu tagasi
pöörduda) naiste hõive suureneb ja hõivelõhe peaks Eestis paari protsendipunkti võrra
metoodika tõttu vähenema. EL tasandil uus metoodika nii suurt mõju ei avalda, kuna enamik
vanu EL riike arvutas hõivet juba varasemalt niimoodi.
1.1.2. Suurendada ametliku alushariduse ja lapsehoiu pakkumist, aidates seeläbi kaasa töö-
ja eraelu ühitamisele ning toetades naiste osalemist tööturul.
Varajases alushariduses ja lapsehoius osaluse suurendamine toetab lisaks tööhõivele ka
hariduse eesmärke. Kvaliteetne ja kättesaadav alusharidus annab lastele olulise baasi
edaspidiseks hakkamasaamiseks koolis ja igapäevaelus. Eestis oli 2018.a andmete põhjal
alushariduses osalus alates 4. eluaastast 92,8% ja ELis keskmiselt 94,8%.
Liikmesriigid on haridusruumi ning hariduse ja koolituse valdkonnas tehtava strateegilise
koostöö resolutsiooni raames otsustanud suurendada alushariduses osalust ja mõõta seda alates
3. eluaastast. Uue sihina sai kokku lepitud, et alushariduses ja lapsehoius peaks 2030. a osalema
vähemalt 96% lastest vanuses kolmandast eluaastast kuni koolitee alguseni.
Kooskõlas sotsiaalsamba põhimõtetega ja hariduse-koolituse strateegilise koostöö raamistiku
toel on liikmesriigid teinud koostööd eesmärgiga parandada alushariduse kvaliteeti,
kättesaadavust ja taskukohasust. Eesti on praeguseks lasteaiakoha kättesaadavuse ja
taskukohasuse poolest Euroopas esirinnas ning kvaliteedi tagamises on olulisi edusamme
tehtud (edendatud on eesti keele omandamist ja kakskeelset õpet, väärtuspõhist õpetamist, sh
kiusamisvaba lasteaeda, lasteaiaõpetajate väljaõpe ja täiendkoolituse kvaliteet on oluliselt
tõusnud ja tugiteenused on tagatud 19%-le lastest).
1.1.3. Vähendada mittetöötavate ja mitteõppivate 15–29aastaste noorte osakaalu 12,6 %-lt17
9 %-le.
Viimase 10 aastaga langes näitaja ELis 12,7%-lt 10,1%-ni. NEET-staatuses noorte määr oli
2019. aastal suurim Itaalias (18,1%) ja väikseim Hollandis (4,3%). Eestis oli 2019. a see määr
9,8% (15-29-a.) ning 2020.a. 11,7%, mis oli tõenäoliselt COVID-19 tagajärg. Oktoobris 2020.
aastal võeti vastu noortegarantii tugevdamise soovitus,18 mille eesmärk on toetada noorte
tööhõivet kogu ELis, ka COVID-19 pandeemia ajal ja järgselt. Soovitusega laiendati NEET-
staatuses noorte vanuse määratlust varasemalt 15-24 aastalt 15-29. aastani, mis eeldab seniste
17
2019. aasta näitaja.
18
Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32020H1104%2801%29.
4
sekkumiste ümbervaatamist ning teistsuguse lähenemise rakendamist, mille mõjud ei pruugi
koheselt avalduda. Noortegarantii tegevused aitavad vähendada NEET-staatuses noorte
osakaalu. Eestis on näiteks programmid „Noorte tugila“ ja „Hoog sisse“, mille abil on jõutud
enam kui 10 000 õppest ja tööturult eemale jäänud nooreni. Kokku on Eestis noortegarantii
soovituse rakendamisel 55.4% juhtumitest tehtud noorele soovituses ette nähtud 4 kuu jooksul
tööpakkumine või pakkumine haridustee jätkamiseks, mille noored on vastu võtnud, mis on üle
EL keskmise (47.5%).19 Teatud NEET-staatuses noorte määra vähenemist on oodata tingituna
Eesti tööjõu-uuringu uuest metoodikast, mille kohaselt lapsehoolduspuhkusel olevad
mitteaktiivsed, kellel on töökoht olemas, loetakse edaspidi hõivatuteks. NEET noorte sihttase
on haridusvaldkonna 2035 arengukavas samuti 9%, aga arvestades pandeemiat võib selle
saavutamine keerulisemaks osutuda.
1.2. Igal aastal peaks koolitusel osalema vähemalt 60 % kõigist täiskasvanutest
Komisjon rõhutab tegevuskavas, et majanduse taastumise ja kaksikülemineku kontekstis on
oluline suurendada täiskasvanute osalemist koolituses, et parandada tööalast
konkurentsivõimet, hoogustada innovatsiooni, tagada sotsiaalne õiglus ja kaotada digioskuste
lõhe.
Antud eesmärk on nii Eestile kui paljudele teistele liikmesriikidele väljakutseks. Seejuures on
soov saavutada olukord, kus aastaks 2030 osaleks 60% 25-64-aastastest täiskasvanutest igal
aastal vähemalt ühel koolitusel. 2016. a andmetel osales ELis sellest vanuserühmast koolitusel
keskmiselt 37,4% ja Eestis oli see näitaja 34%. Ühtlasi on liikmesriigid haridusruumi ning
hariduse ja koolituse valdkonnas tehtava strateegilise koostöö resolutsiooni20 raames võtnud
sihi saavutada aastaks 2025 täiskasvanute elukestvas õppes osaluseks 47%, mis on oluline
samm 60%-eesmärgi suunas. Eesti hariduse arengukava 2035 pöörab olulist rõhku oskuste
arendamisele ning sellele, et tulenevalt kiiretest muutustest tööturul peab haridussüsteem aastal
2035 toetama igas vanuses inimeste kiiret täiend- ja ümberõpet ning pakkuma õpet, mis vastab
tööturu vajadustele. Arengukava olulised märksõnad on elukestev õpe ja paindlikud õpiteed,
valikurohked ja kättesaadavad õpivõimalused ning mitmekesised õpikeskkonnad.
Laia spektri erinevate teadmiste, oskuste ja pädevuste arendamine võimaldab ka paremat
elukvaliteeti, eneseteostust, õnnelikumat ja tervemini elatud elu. Kuid, et inimestel oleks ka
valmisolek ja suutlikkus elukestvas õppes osaleda, on oluline toetada selleks vajalike eelduste
kujunemist. Ennekõike on selleks õpioskused ja elukestvat õpet soosiv hoiak ning nende
kujunemist tuleb toetada juba varakult, lapse- ja noorukieas.
Selleks, et suurendada täiskasvanute koolituses osalemist ning tõsta hariduse omandamise taset,
näeb tegevuskava ette kaks alameesmärki:
1.2.1. Vähemalt 80 %-l 16–74aastastest peaksid olema baastaseme digioskused, mis on
tööturul ja ühiskonnas osalemise eeltingimus.
Baastaseme digioskuste juures vaadeldakse digioskusi neljas valdkonnas: informatsioon (nt
veebilehtedelt info otsimine), suhtlus (nt e-kirja saatmine), probleemilahendus (nt
19
Data collection for monitoring of Youth Guarantee schemes 2019. Country fiche: Estonia. Vt ka
https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1161&langId=en.
20
Nõukogu resolutsioon, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse
alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030) - 2021/C 66/01.
5
internetipanga kasutamine), tarkvara kasutamine (nt fototöötluseks). Kui igast valdkonnast
vähemalt ühte tegevust osatakse, loetakse baastase omandatuks.
Põhiliste digioskuste eesmärk on Eesti vaatest sobilik. Baastaseme digioskuste arendamine
suurendab võimalusi ühiskonnaelus osaleda ning ühiskonna sidusust ja kaasatust. See on
oluline ka tööalaselt, et vähene arvutioskus ei takistaks paremat tööalast toimetulekut. Aastal
2019 omas ELis vähemalt digioskuste baastaset 16-74-aastaste hulgas 56% ja Eestis 62%.
Hariduse arengukava 2035 eesmärk on jõuda aastaks 2035 selleni, et 60% omaks baastasemest
kõrgemat digioskuste taset.21 Selleks pakutakse juba maast-madalast tegevusi, mis aitavad
kaasa digioskuste arengule, näiteks lasteaias robootikamängud. Koolides peamiselt lõimitakse
digioskuste arendamine muud ainete õppesse. Haridusvaldkonna arengukavas on sätestatud, et
aastaks 2035 on põhikooli lõpetajate IKT baasoskuste tase 100% (2019. a 83%). Ka
gümnaasiumiastmes jätkatakse digipädevuse kujunemise toetamist õppeprotsessis. Seda
toetavad õppekava läbivad teemad „teabekeskkond“ ning „tehnoloogia ja innovatsioon“.
Täiskasvanute puhul toimub digioskuste arendamine koolituste kaudu.
1.2.2. Jätkuvalt tuleks vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist22 ja suurendada
keskhariduse omandamist.
Madala haridustasemega mitteõppivate noorte osakaal on viimasel kümnendil ELis 18-24-
aastaste hulgas pidevalt vähenenud. Aastal 2002 alanes see 17%-lt 2019. aastaks 10,2%-ni.
Samas on see endiselt probleemiks, osades riikides vähem, osades rohkem, ulatudes Eurostati
andmetel näiteks Hispaanias 17,3%-ni. Eesti haridusvaldkonna arengukavas on varajase
haridussüsteemist lahkumise siht aastaks 2035 7,5%. Madala haridustasemega mitteõppivate
noorte osakaal kipub olema suurem just kehvema sotsiaal-majandusliku taustaga õppijate seas
ja pigem poiste hulgas. Näiteks kui Eestis oli 2019. aastal madala haridustasemega
mitteõppivate noorte osakaal 9,8%, siis poisid moodustasid sellest 2/3. Covid-19 pandeemiast
tingitud distantsõppe tingimustes võib osutuda väljakutseks vähendada madala
haridustasemega mitteõppivate noorte osakaalu, sest nendel õpilastel, kel oli ka muidu raskusi
õppimisega, kipuvad olema just need, kellele distantsõpe ei sobi ning erinevate asjaolude
kokkulangevuse tõttu võib varajane koolist väljalangevus suureneda. Seepärast nõuab madala
haridustasemega mitteõppivate noorte osakaalu vähendamine vähemalt lähiajal varasemast
suuremaid jõupingutusi. Hariduse arengukava 2035 järgi on plaanis suurendada osaliste
koostööd õpingute katkestamise ennetamisel ning haridustee katkestanute märkamisel ja
toetamisel ning luua täiendavaid meetmeid nii katkestamise ennetamiseks kui ka katkestanute,
sh madala haridustasemega inimeste tagasitoomiseks formaalõppesse.
1.3. Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arvu tuleks vähendada
vähemalt 15 miljoni võrra, kellest vähemalt 5 miljonit peaksid olema lapsed
Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus on ELis viimase kümne aasta jooksul vähenenud. Komisjon
märgib, et COVID-19 pandeemia tõttu olukord eeldatavasti halveneb ning see toob lühemas
perspektiivis kaasa suurema rahalise ebakindluse, vaesuse ja sissetulekute ebavõrdsuse. Lastele
keskendumine võimaldab pakkuda neile uusi võimalusi, kuid lisaks sellele aitab see katkestada
21
Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035, lk 22. Saadaval
https://www.hm.ee/sites/default/files/haridusvaldkonna_arengukava_2035_29.10.2020_riigikokku_0.pdf.
22
Varajase haridussüsteemist lahkumise ja NEET-staatuses noorte määra mõõtmiseks kasutatakse kahe erineva
metoodikaga indikaatoreid.
6
põlvkondi väldanud vaesuse tsükli ning hoiab ära olukorra, kus lastest saavad vaesuse või
sotsiaalse tõrjutuse ohus täiskasvanud, tekitades seega pikaajalist süsteemset mõju.
Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste osakaalu vähendamine vähemalt 15
miljoni inimese võrra seab kahtlemata liikmesriikidele suuri väljakutseid. Komisjon viitab
tegevuskavas, et aastal 201923 elas vaesusriskis 91 miljonit inimest (ligi 17 miljonit vähem kui
2012. a), kellest 17,9 miljonit olid lapsed vanuses 0-17. Kuigi EL näitajad on viimase kümne
aasta jooksul paranenud, ei saavutatud EL2020 eesmärki (20 milj. inimest).24 Ka EE2020 15%
eesmärk on jäänud saavutamata (seadmise ajal oli näitaja 15,6%). Eesmärkide seadmise hetkel
oli majanduskriis, mis viis ka suhtelise vaesuse piiri alla, st elanike sissetulekud vaesuspiiri
läheduses vähenesid ning nii vähenes ka vaesuspiiril ning vaesuses elavate inimeste arv.
Tegelikkuses aga elanike majanduslik olukord halvenes. Majanduskriisi järel hakkasid elanike
sissetulekud taas suurenema, kasvas ka vaesuspiir ning vaesuses elavate inimeste osatähtsus.
Majandusliku olukorra muutused kajastuvad suhtelise vaesusega võrreldes paremini kui see,
kui palju on inimesi mittetöötavates leibkondades ning millised on elanike hinnangud oma
majanduslikule olukorrale (ilmajäetus).
Võrreldes 2018. a vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 1 protsendipunkti
võrra, absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus suurenes 0,1 protsendipunkti võrra.
Ilmajäetuses elavaid inimesi ehk neid, kes ei saa endale mitmeid ühiskonnas üldiselt levinud
hüvesid lubada, oli 2020. a 6,5% Eesti elanikkonnast, mis on 1,2% vähem kui aasta varem
(lastest 6,4%). 2019. a (uuringuaasta 2020) elas Statistikaameti andmetel absoluutses vaesuses
2,3% ja suhtelises vaesuses 20,7% Eesti elanikkonnast (lastest vastavalt 2,5% ja 15,2%).
Vaesust aitavad vähendada nii erinevad sotsiaalkaitse hüvitised ja toetused kui ka teenused, mis
toetavad tööturul osalemist või tööle naasmist.
2. Sotsiaalsamba põhimõtete rakendamine
2.1. Rohkem ja paremaid töökohti
2.1.1. Sotsiaalmajanduse tegevuskava
Sotsiaalmajanduse tegevuskava panustab sotsiaalsamba 4. põhimõtte elluviimisse läbi tööhõive
aktiivse toetamise. Sotsiaalmajandus hõlmab organisatsioone, mille eesmärk on saavutada
vastastikune majanduslik või sotsiaalne eesmärk, hõlmates ka kasumit teenivaid ettevõtteid.
Sotsiaalset majandust ja sotsiaalset ettevõtlust käsitletakse EL tasandil olulise osana Euroopa
visioonist edendada sotsiaalset vastutust, sotsiaalset ühtekuuluvust ja kaasatust. Selle tähtsus
sotsiaalsete muutuste mootorina, uuenduslike lahenduste pakkujana, kaasava tööturu
edendajana või ka näiteks kättesaadavate sotsiaalteenuste pakkujana on leidnud üha rohkem
tähelepanu ka liikmesriikide poolt. Samas on riikide tase sotsiaalse ettevõtluse arengus erinev.
Kui osades Lääne- ja Põhja-Euroopa riikides on see arenenud juba paar aastakümmet, siis Ida-
ja Kesk-Euroopa riikides on sotsiaalne ettevõtlus vähem levinud.
23
Tegemist on uuringuaastaga. Eurostat avaldab näitajad uuringuaasta järgi st sissetulek on 2018 kohta.
24
Komisjoni teatis. Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia2020 teatis lk
5. Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/ALL/?uri=CELEX:52010DC2020.
7
Komisjon rõhutab, et sotsiaalmajandus pakub uusi võimalus, luues töökohti ja tegeledes
ühiskondlike probleemidega paljudes sektorites, sageli sotsiaalse innovatsiooni kaudu.
Palgatöötajate osakaal sotsiaalmajanduses ulatub liikmesriikides vähem kui 1 %-st kuni 10 %-
ni kogu tööjõust. Et ära kasutada sotsiaalmajanduse potentsiaali kvaliteetsete töökohtade
loomisel ning õiglase, kestliku ja kaasava majanduskasvu toetamisel, on komisjonil kavas 2021.
a neljandas kvartalis vastu võtta sotsiaalmajanduse tegevuskava.25 Tegevuskava näeb ette
meetmed innovatsiooni edendamiseks nii riiklikult, regionaalselt kui kogukondlikult.
EL tasandil on sotsiaalmajanduse arendamiseks vastu võetud 2015.a nõukogu järeldused.26
Samuti on vastu võetud mitmeid deklaratsioone.27 Neist viimase, 2020. a detsembris valminud
Toledo deklaratsiooniga,28 liitus Eesti 29. märtsil 2021.
Eestis on sotsiaalne ettevõtlus üks kodanikuühiskonna vormidest ning seega eeskätt
siseministeeriumi poliitikavaldkond. Kodanikuühiskonna programm 2021-2024 seab
eesmärgiks, et Eestis oleks võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted. Lähiaastatel on
plaanis välja töötada ja katsetada vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete jätkusuutlikkust
toetavaid finantsinstrumente, korraldada noortele mõeldud sotsiaalse ettevõtluse
arenguprogramme järelkasvu loomiseks, korraldada sotsiaalsete ettevõtete ühiskondliku mõju
nähtavust suurendavaid tegevusi, täpsustada sotsiaalse ettevõtluse mõistet, analüüsida juriidilisi
takistusi ja sõnastada ettepanekud nende lahendamiseks, luua ligipääs mõjust lähtuva juhtimise
(digitaalsetele) tööriistadele ja koolitustele, et tõsta tõenduspõhiste meetodite kasutamist jne.29
Sotsiaalse ettevõtluse ning –innovatsiooni arendamiseks on Eestis näiteks projekt
Ühiskondlikult Vastutustundlike Ettevõtete Rahastusvõimaluste Arendamine Eestis, mis
kaasab oma tegevustesse eraettevõtteid, mittetulundusühinguid, teadlasi, investoreid, pankade
esindajaid kui ka kohaliku- ja riigitasandi poliitikakujundajaid. Projekti lõpptulemiks on
vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamine Eesti turu vajadustele vastava uue
sotsiaalse finantsinstrumendi loomiseks. Samuti on siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi,
SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), SEV jt partneritega käimas projekt, mille käigus
luuakse KÜSK-i juurde sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskus, mis hakkab koordineerima
riigisisest ning rahvusvahelist koostööd antud projekti raames.
OECD on 2020. a hinnanud sotsiaalset ettevõtlust Eestis.30 Sotsiaalne ettevõtlus on Eestis
varajases arengujärgus ning esineb mitmeid väljakutseid. Tänased sotsiaalsete ettevõtete
rahastusvõimalused on killustunud ja sõltuvad organisatsiooni juriidilisest vormist (OÜ-dele ja
25
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- Ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide
Komiteele. Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava, lk 11. Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=COM%3A2021%3A102%3AFIN&qid=1614928358298.
26
Euroopa Liidu nõukogu järeldused teemal „Sotsiaalmajanduse kui Euroopa majandusliku ja sotsiaalse arengu
olulise teguri edendamine“. EL Nõukogu 15071/15, 07.12.2015. Saadaval
https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-15071-2015-INIT/et/pdf.
27
Luksemburgi sotsiaalmajanduse deklaratsiooni, Bratislava deklaratsioon (2016), Ljubljana deklaratsioon (2017),
Madridi deklaratsioon (2018) ja Pariisi manifest “Pact for Impact” (2019).
28
Toledo Declaration 2020. “The Social and Solidarity Economy as a key driver for an inclusive and sustainable
future”. Toledo deklaratsioon ei ole õiguslikult siduv. Saadaval https://www.socialeconomy.eu.org/wp-
content/uploads/2021/01/Toledo-Declaration_final_EN.pdf.
29
Kodanikuühiskonna programm „Tugev kodanikuühiskond“ 2021–2024, Siseministeerium. Saadaval
https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/kodanikuyhiskond/kodanikuuhiskonna_programm_2021-
2024.pdf.
30
Lisaks on ilmunud OECD raportid Prantsusmaa, Serbia, Horvaatia, Tšehhi, Leedu ja Hollandi kohta. Eestit
käsitlev raport saadaval
https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Uuringud/Kodanikuyhiskond/2020_oecd_sotsia
alne-ettevotlus_et.pdf.
8
MTÜ-dele on erinevad rahastuskeemid); puudub selge definitsioon sotsiaalsest ettevõttest ja
teadlikkus sotsiaalsest majandusest on kesine. Rahastuses esineb puudujääke nii nõudluses kui
ka pakkumuses – investorid ja sotsiaalsed ettevõtted pole üksteist leidnud. Lisaks vajab Eestis
täiendavat tähelepanu terminoloogia, et sotsiaalset ettevõtlust (social entrepreneurship), mille
põhieesmärk on tekitada mõõdetavat positiivset ühiskondlikku mõju, reinvesteerides oma
toodetest või teenustest teenitud tulu tagasi organisatsiooni missiooni täitmisesse (1) ei aetaks
segi ühiskondlikult vastutustundliku ettevõtlusega (corporate social responsibility), kus
taotlekse eelkõige finantsilist kasumit, järgides oma tegevuses sotsiaalse vastutustundlikkuse
printsiipe ega (2) seostataks ekslikult Nõukogude Liidu pärandiga.
Statistikaameti andmetel tegutses 2018. a Eestis 126 sotsiaalset ettevõtet. Enamik end sotsiaalse
ettevõttena määratlevaid organisatsioone Eestis on täna mittetulundusühingud (79%), kuid
tulevikuvaates võiksime liikuda Euroopa eeskuju suunal, kus paljud sotsiaalsed ettevõtted on
ka kasumitaotlusega ettevõtted. Eesti sotsiaalsete ettevõtete katuseorganisatsiooni Sotsiaalsete
Ettevõtete Võrgustikuga (SEV) on tänaseks liitunud 56 sotsiaalset ettevõtet. Tegutsetakse
valdkondades, millel on suur ühiskondlik mõju, näiteks lapsed ja noored; haridus; tugiteenused,
rehabilitatsioon, sotsiaalhoolekanne; vaimne ja füüsiline tervis; taaskasutus jne.
2.1.2. Õigus mitte olla kättesaadav
Võttes arvesse sotsiaalsamba põhimõtteid,31 võttis Euroopa Parlament (edaspidi EP) jaanuaris
2021 vastu resolutsiooni,32 kus soovib, et komisjon esitaks vastavalt EL toimimise lepingule33
ettepaneku võtta vastu direktiiv õiguse kohta mitte olla kättesaadav. Õigus mitte olla
kättesaadav viitab töötaja õigusele mitte osaleda tööalases tegevuses või teabevahetuses
väljaspool tööaega digitaalsete töövahendite abil, nagu telefonikõned, e-kirjad või muud
sõnumid. Õigus mitte olla kättesaadav peaks andma töötajale õiguse lülitada töövahendid välja
ja mitte vastata väljaspool tööaega tööandja nõudmistele, ilma et töötajat ohustaksid kahjulikud
tagajärjed (näiteks töösuhte ülesütlemine). Seejuures ei tohiks tööandjad nõuda töötajatelt
väljaspool tööaega töötamist. Tööandjad ei tohiks propageerida „alati sisse lülitatud“
töökultuuri, kus töötajad, kes loobuvad õigusest mitte olla kättesaadav, on selgelt eelistatud
neile, kes seda ei tee.34
Rakendusmeetmetena tuleks EP ettepaneku järgi riikidel ette näha vähemalt järgnev: 1)
praktiline kord tööks kasutatavate digitaalsete töövahendite väljalülitamiseks; 2) tööaja
mõõtmise süsteem; 3) tervise- ja ohutushinnangud, sh psühhosotsiaalsed riskihindamised; 4)
kriteeriumid, mille alusel tööandja võib teha möönduse nõudest rakendada töötaja õigust mitte
olla kättesaadav; 5) möönduse korral arvestatavad kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks
väljaspool tööaega tehtud töö eest makstav hüvitis; 6) tööandjate võetavad teadlikkuse
suurendamise meetmed.
31
EP viitab siinkohal eelkõige põhimõtetele: 5. Kindel ja paindlik tööhõive; 7. Teave töötingimuse kohta ja kaitse
töölepingu ülesütlemise korral; 8. Sotsiaaldialoog ja töötajate kaasamine; 9. Töö- ja eraelu tasakaal) ja 10.
Tervislik, ohutu ja hästi kohandatud töökeskkond ning isikuandmete kaitse.
32
Euroopa Parlamendi 21. jaanuari 2021. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile õiguse kohta mitte olla
kättesaadav. Saadaval https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2021-0021_ET.html#top.
33
EL toimimise lepingu artikkel 153 lõige 2 punkt b koostoimes artikli 153 lõike 1 punktidega a, b ja i. Saadaval:
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A12012E%2FTXT.
34
Vt viide 32, pp 10.
9
Komisjon on kohustatud reageerima EP poolt EL toimimise lepingu artikli 225 alusel vastu
võetud omaalgatuslikele resolutsioonidele seadusandliku aktiga, järgides õigusloome
põhimõtteid. Tegevuskavas märgib komisjon, et enne eelnõu esitamist tuleb EL toimimise
lepingu artikli 154 alusel konsulteerida ELi sotsiaalpartneritega, kes võivad otsustada tegutseda
kokkulepete alusel. Komisjon kutsub sotsiaalpartnereid üles võtma järelmeetmeid seoses
digiüleminekut käsitleva sõltumatu raamkokkuleppega35 ning uurima 1) meetmeid, millega
tagatakse õiglased kaugtöö tingimused, ja 2) meetmeid, millega tagatakse, et kõigil töötajatel
on õigus mitte olla kättesaadav. Omalt poolt hindab komisjon tavasid ja eeskirju, mis on seotud
õigusega mitte olla kättesaadav, pakub sotsiaalpartneritele tuge aruteludes ning kavatseb teemat
käsitleda ka 2022. a aruandes tööaja direktiivi 2003/88/EÜ36 rakendamise kohta.
Praegu puuduvad liidu õigusaktid, mis reguleeriksid konkreetselt õigust mitte olla kättesaadav
ning selle valdkonna õigusaktid on liikmesriigiti väga erinevad.37 Eestis ei ole õigust mitte olla
kättesaadav eraldi reguleeritud, kuid töötajat kaitseb siinkohal ennekõike töölepingu seadus
(TLS)38, mis reguleerib töö- ja puhkeaega tuginedes tööaja direktiivile 2003/88. TLS näeb ette
nõuded tööaja korraldusele, sh maksimaalse lubatud tööaja ja minimaalse puhkeaja. Tööandja
on kohustatud pidama tööaja arvestust ja järgima igapäevast, iganädalast ja üldist tööaja
piirangut. Töö- ja puhkeaja reeglite eesmärgiks on seada töötamisele konkreetsed piirid ja
vältida liigset töötamist. Asjakohane on viidata ka töötervishoiu ja tööohutuse seadusele, mis
lähtub töötervishoiu ja tööohutuse direktiivist 89/391/EMÜ39 ja kohustab tööandjaid ning
töötajaid looma ohutu töökeskkonna, sealhulgas peab tööandja võtma kasutusele meetmeid
töötaja tervise hoidmiseks, et vältida vaimse tervise ohte ning ületöötamist.
Õigus mitte olla kättesaadav on eriti aktuaalsena tõusetunud seoses pandeemiaga, mille kestel
on oluliselt kasvanud kaugtöö tegemise maht, kus kasutatakse aktiivselt digivahendeid.
Kaugtööd tegevate hõivatute hulk oli Eestis jõudsalt kasvamas ka juba enne kriisi, seda eriti
viimastel aastatel. 2019. a tegi kaugtööd 123 300 hõivatut ehk peaaegu kolm korda rohkem, kui
kümme aastat tagasi. Viimase viie aastaga on kaugtöö tegijate arv kasvanud üle kahe korra.
Pandeemiast tingitud eriolukorra tõttu kasvas 2020. a teiseks kvartaliks kaugtööd tegevate
hõivatute hulk 198 700-ni (ligi 40% hõivatutest).
Märtsis 2021. a sõlmisid Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit tegevuskava
EL tasandi sotsiaalpartnerite digiüleminekut käsitleva raamkokkuleppe elluviimiseks. Muu
hulgas on tegevuskava järgi seatud eesmärgiks oktoobriks 2021 tööajavälisel ajal ühenduses
olemisega seotud küsimustes arutelu/lepe. Eesti Ametiühingute Keskliit korraldab 2021. a oma
iga-aastasel sügiskonverentsil digitaliseerimise raamlepingu arutelu võimalike
rakendustegevuste leidmiseks sektorite ja ettevõtete taseme kollektiivlepingutes. Eesti
Tööandjate Keskliit kaardistab aastaks 2022 digipöörde vajaduste, võimaluste ja mõju ning
annab sellest tulenevad soovitused tööandjatele ja riigile.
35
Raamkokkuleppe on saadaval https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=521&langId=en&agreementId=5665.
36
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate
aspektide kohta. Saadaval: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/LSU/?uri=celex%3A32003L0088.
37
Vt viide 32, pp 12.
38
Saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014146?leiaKehtiv.
39
Nõukogu direktiiv, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete
kehtestamise kohta. Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:31989L0391&from=EN.
10
2.1.3. Töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik
Sotsiaalsamba 10. põhimõte kordab üle printsiibid, mis tulenevad juba näiteks Rahvusvahelise
Tööorganisatsiooni 1981.a konventsioonist40 ja 1989. a töötervishoiu ja tööohutuse
direktiivist41 - töötajatel on õigus töötervishoiu ja –ohutuse (edaspidi TTO) kõrgele
kaitsetasemele. Töötajatel on õigus nende ametioskustega kohandatud töökeskkonnale, mis
võimaldab neil pikendada osalemist tööturul.
Komisjon viitab tegevuskavas, et eelmise, 2014-2020 kehtinud TTO strateegia järel on aeg
ajakohastada töötajate kaitse standardeid ning tegeleda ka uute tööga seotud riskidega.
Tegevuskavas annab komisjon teada kavatsusest esitada 2021. a teises kvartalis TTO uus
strateegiline raamistik aastateks 2021–2027. Komisjon rõhutab, et TTO standardite
parandamine ei ole oluline mitte ainult töötajate ohutuse ja tervise kaitsmiseks, vaid see on ka
kasulik tööviljakuse, tööhõive ja majanduse jaoks üldiselt. Digiülemineku kiirenemine muudab
töökeskkonna mõistet, tehtava töö olemust ja sisu, tööaja korraldust ja töösuhteid. Sellega
seoses võivad psühhosotsiaalsed ja organisatsioonilised riskitegurid põhjustada suuremat
tööstressi, vaimse tervise probleeme ning ergonoomilisi ja ohutusriske.
Euroopas on järjest rohkem levinud vaimse tervise probleemid, mis toovad kaasa haiguse tõttu
kaduma läinud töötunnid ja varajase pensionile jäämise. Arvatakse, et varsti on Euroopas
töövõimetuslehtede peamiseks põhjuseks depressioon.42 Euroopa Liidu riikides on ligi 10%
inimestest mingil ajal olnud depressioonis. Kusjuures 15% inimestest on otsinud abi seoses
psühholoogiliste või emotsionaalsete probleemidega.43 Eestis on vaimse tervise häired teisel
kohal töövõime vähenemise põhjustest. Vaimse tervise otsesed ja kaudsed kulud on
hinnanguliselt Euroopa Liidus 4% ja Eestis 2,8% SKP-st (572 mln eurot).44 Võrreldes EL
keskmisega puutuvad Eesti töötajad enam kokku negatiivse sotsiaalse töökeskkonnaga
(vastavalt 22% ja 16% küsitlusele vastanutest), diskrimineerimist on Eestis kogenud 10%
töötajatest (EL28-s 7% )45. Vaimse tervise teenuste korralduse, kättesaadavuse ja kvaliteedi
parandamiseks on koostamisel vaimse tervise roheline raamat. Lisaks on 2021. aasta märtsis
sotsiaalkaitseministri poolt kokku kutsutud ametkondliku staap ning ekspertidest mõttekoja, et
aidata inimesi paremini vaimse tervise abini. Vaimse tervise teenustele suunatakse lisaeelarvest
40
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1981. aasta tööohutuse ja töötervishoiu konventsioon nr 155. Saadaval
https://www.ilo.org/dyn/normlex/en/f?p=NORMLEXPUB:12100:0::NO::P12100_ILO_CODE:C155.
41
Nõukogu direktiiv, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete
kehtestamise kohta. Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:31989L0391&from=EN.
42
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur. (2012). Vaimse tervise edendamine töökohal. Hea tava aruande
kokkuvõte. Kättesaadav: https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/factsheets/102
(10.01.2019).
43
Euroopa Komisjon. (2014). Vaimse tervise edendamine töökohal, tervikkäsitluse rakendamise juhend.
Kättesaadav: https://publications.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/c1358474-20f0-11e8-ac73-
01aa75ed71a1/language-et (10.01.2019).
44
Health at glance Europe 2018. Kättesaadav: https://read.oecd-ilibrary.org/social-issues-migration-health/health-
at-a-glance-europe-2018_health_glance_eur-2018-en#page29
45
Eurofond.Euroopa töötingimuste uuring 2015. Kättesaadav:
https://www.eurofound.europa.eu/et/surveys/european-working-conditions-surveys/sixth-european-working-
conditions-survey-2015.
11
2,85 miljonit eurot ning kohalikele omavalitsustele tugiteenuste pakkumiseks 15 miljonit
eurot.46
Eesti Haigekassa andmetel oli 2019. a iga päev tööõnnetuse tõttu töölt eemal üle 600 töötaja
ning ühe tööõnnetusega kaasnes keskmiselt 37,2 haiguspäeva. Erinevate uuringute tulemusena
on leitud, et arenenud riikides moodustavad tööõnnetuste ja töötajate haigestumistega seotud
kulud suure osakaalu kogumajandusest – hinnanguliselt 2 - 4% SKT-st.
Olulisemad takistused ettevõtetes töötervishoiuga tegelemiseks on seadustest tulenevate
kohustuste keerukus (EL28 - 42% ja Eesti 20%), paberimajandus ja bürokraatia (EL28 - 31%
ja Eesti 19%) ning aja- ja personalipuudus (vastavalt EL28 - 33% ja Eesti - 25%)47.
2.2. Oskused
2.2.1. Isikliku õpikonto algatus
Tööturul toimuvate muutustega kaasas käimiseks on inimestel tarvis tööalaseid oskusi pidevalt
uuendada. Ometigi ei tunneta paljud inimesed vajadust oskuste uuendamise järele. Samas
seisavad osad inimesed silmitsi takistustega õppes osalemiseks. Madalama haridusega
inimestel on nõrgem tööturupositsioon, mis sageli tähendab väiksemaid võimalusi töö
leidmiseks, madalamat töötasu ja tööandja vähest huvi töötaja oskusi uuendada. Inimese
majanduslik seis võib saada takistuseks õpingute, transpordi või õppevahendite eest tasumisel.
Lisaks võib õppimisele kuluv aeg vähendada märkimisväärselt sissetulekut. Takistuseks
õppima asumisel võivad olla ka ebapiisavad teadmised koolitusvajaduse ja -võimaluste kohta
või varasemad negatiivsed kogemused haridussüsteemiga.
Isiklik õpikonto on üks meetmetest, mida on erineval kujul mitmes Euroopa riigis rakendatud.
On olnud süsteeme, mis põhinevad toetusel maksusoodustuste kaudu või inimese omaosalusel,
mida valitsus omakorda on täiendavalt toetanud teatud lisaraha maksmisega. On loodud
spetsiaalseid programme, millega kutsutakse inimesi liituma, populaarne on olnud ka
koolitusvautšerite kasutamine. Õpikonto süsteemide puudustena on esile kerkinud näiteks
võimaluste tagasihoidlik kasutamine või kasutamine eelkõige kõrgelt haritud inimeste poolt
(peamise sihtgrupini jõudmata), ebaefektiivsed soodustused, aga ka pettused isiklikele
kontodele kantud summadega ja koolituste madal kvaliteet.48
Sotsiaalsamba 1. põhimõtte järgi on igaühel õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele,
koolitusele ja elukestvale õppele, et säilitada ja omandada oskused, mis võimaldavad
46
Vt ka https://www.sm.ee/et/uudised/sotsiaalkaitseminister-kutsus-kokku-vaimse-tervise-staabi-ja-suunab-
valdkonda-lisaraha.
47
ESENER. (2010). Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu. Agentuur Uute ja tekkivate riskide alane Euroopa
ettevõtete uuring. Kättesaadav: https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/reports/en_esener1-
summary.pdf/view (10.01.2019)
48
Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR. Erialase tasemehariduseta isikute osalemine elukestvas õppes, lk 60-
61. Saadaval https://centar.ee/uus/wp-content/uploads/2012/12/2012.12.12-Erialase-hariduseta-inimeste-
osalemine-elukestvas-oppes-loppraport_ver-1.3.pdf.
12
ühiskonnas täielikult osaleda ja aitavad suunduda edukalt tööturule. Samuti on sotsiaalsamba
4. põhimõtte kohaselt igaühel õigus töökoha vahetamisel koolitusõigusi üle kanda.
Isikliku õpikonto loomise mõtte on komisjon tõstatanud nii 2020. a oskuste tegevuskavas49 kui
sotsiaalsamba tegevuskavas. Komisjon leiab, et isiklik õpikonto võiks olla otsene stiimul
elukestva õppe osakaalu suurendamiseks elanikkonna seas. Õpikonto kaudu saaks pakkuda
otsest rahalist toetust igale inimesele, et kohaneda töökohal vajaminevate oskuste pideva
muutumisega või vahetada elukutset. Samuti võiks see lahenduseks olla uute töövormide puhul,
kus inimese juurdepääs koolitusele võib olla eriti probleemne. Et kõrvaldada takistused
ligipääsul oskuste uuendamiseks ja anda täiskasvanutele võimalus edukaks töökohavahetuseks,
kavatseb komisjon 2021. a neljandas kvartalis avaldada isiklike õppekontode algatuse.
Komisjoni ambitsioon on uurida tulevikus õpikontodel olevate koolitusõiguste piiriüleselt
kaasaskantavaks tegemist.
Peamised aspektid, mida isikliku õpikonto süsteemi loomisel kaaluda, on Euroopa Kutseõppe
Arenduskeskus (Cedefop) juba 2009 tõstatanud: rahastamise jaotus, osalemistingimused (kõik
potentsiaalsed õppijad või konkreetsed sihtrühmad); sihtrühma määratlus (nt enesehõivatud50,
naised, eakad, töötud, madala kvalifikatsiooniga täiskasvanud); koolituse pakkuja sobivus;
koolituste rahastamiskõlblikkus (tasemed, sertifikaadid, õppeained); stiimulid kursuse
lõpetamiseks ja lõpetamist takistavad tegurid; seosed muu rahalise toetusega
(maksusoodustused, laenud); seotud kulude abikõlblikkus (lapsehoid, transport, töötasu);
tööandjate roll (nõustamine kursuste valimisel); õppimise rahastamise sidumine muude
eesmärkidega (nt pensioniks säästmine, ettevõtte loomine); õppimisvõimaluste viimine õppes
vähem osalevate sihtrühmadeni; kuidas skeemi hallata ja ära hoida rahaliste vahendite
väärkasutust.51
Eestis ei ole isikliku õpikonto nimelist süsteemi, samas on kasutuses erinevad sarnast eesmärki
kandvad meetmed. On olemas tasuta kursused ja koolitused, tasemeõppes osalemise toetus,
koolituskulude tulumaksuvabastus inimesele ja tasuta kõrghariduse omandamise võimalus ning
erinevad noortele pakutavad meetmed. Samuti on kasutusel Euroopas levinuim,
koolitusvautšerite süsteem tööturukoolitusena nii töötutele kui töötavatele inimestele.
Koolituskaardiga saab osaleda ainult selle valdkonna koolitusel, mis on nõustajaga kokku
lepitud. Koolituskaardi kasutamisega kaasnevad teatud kohustused, näiteks tuleb otsida
aktiivselt tööd ka koolituse ajal ja osaleda kõigis õppetundides.52
Töötajatel on võimalik osaleda ka tööandja korraldatavatel koolitustel, mis on otseselt seoses
tööalaste oskuste ja teadmiste arendamisega. TLS kohustab tööandjat tagama töötajale tööalaste
teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja huvidest lähtuv koolitus ning töötajal on omakorda
koolitusel osalemise kohustus. Tööandja otsustatud ja korraldatud koolituse puhul peab
tööandja koolituse aja eest maksma töötajale keskmist töötasu ja hüvitama kõik koolitusega
seotud kulud. Töötaja algatatud koolituse puhul on töötajal õigus kasutada täiskasvanute
49
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide
komiteele jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste
tegevuskava kohta. Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52020DC0274.
50
Inglise keeles self-employed, mis ei võrdu üksnes füüsilisest isikust ettevõtjaga. Tegemist on laiema terminiga,
mida Eestis üheselt kokku lepitud ei ole. Kirjanduses on kasutusel nii iseendale tööandjaks olev isik kui ka
enesehõivatu ehk füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest teenuseid ehk on faktiliselt iseendale tööandjaks.
51
Individual learning accounts. Cedefop, 2009, lk 118. Saadaval
http://www.cedefop.europa.eu/EN/Files/5192_en.pdf.
52
Vt lähemalt https://www.tootukassa.ee/content/teenused/mis-koolituskaart.
13
koolituse seaduses53 ettenähtud tasustatud ja tasustamata õppepuhkusi enda taseme-, tööalaseks
ning vabahariduslikuks koolitamiseks.
2.2.2. Oskuste ja talendi pakett
Kolmandate riikide töötajate ja talentide ELi meelitamiseks plaanib komisjon 2021. a IV
kvartalis esitada „Oskuste ja talendi“ paketi, mille raames on kavas lõpule viia nn sinise kaardi
direktiivi reform, vaadata üle pikaajaliste elanike direktiiv54 ja ühtse loa direktiiv55 ning kutsuda
ellu ELi talendipartnerluse programm.56
Pikaajalisi elanikke käsitlevat direktiivi,57 ei kasutata komisjoni hinnangul piisavalt ja see ei
anna tegelikku õigust ELi-siseseks liikuvuseks. Komisjoni eesmärk on luua tegelik ELi
pikaajalise elaniku staatus, eelkõige suurendades pikaajaliste elanike õigust asuda elama ja
tööle teistes liikmesriikides. Ka ühtse loa direktiiv,58 ei ole komisjoni hinnangul saavutanud
täielikult oma eesmärki - lihtsustada kõigi kolmandatest riikidest pärit töötajate vastuvõtu
protseduure. Komisjon leiab, et õigusakti kohaldamisala tuleks lihtsustada, sh madala ja
keskmise kvalifikatsiooniga töötajate vastuvõtu- ja elamistingimuste osas. Kolmandate riikide
oskustööliste ELi talendireserv võiks komisjoni hinnangul toimida kogu ELi hõlmava
rahvusvahelise värbamise platvormina, mille kaudu kolmandate riikide kodanikest
oskustöölised saaksid väljendada huvi ELi rändamise vastu ning mille abil ELi rändeasutused
ja tööandjad saaksid leida oma vajadusetele vastavaid oskustöölisi.59
Pakett tervikuna aitaks tagada, et ELi seadusliku rände raamistik tooks riikide ühiskondadele ja
majandusele tulu, tõmbaks ELi talente ning viiks kokku erinevate oskustega töötajad ja ELi
tööturu vajadused. Lisaks aitaks pakett mõnevõrra vähendada ELi rahvastiku vananemise ja
vähenemisega kaasnevaid väljakutseid.
Ka Eesti jaoks ei ole võõrad ELis toimuvad protsessid nagu rahvastiku vananemine ja tööealise
elanikkonna vähenemine,60 mis suurendavad vajadust välistööjõu kaasamise järele61. Samuti on
mitmed majanduses toimunud protsessid nagu ekspordi osatähtsuse suurenemine ettevõtluses,
kvalifitseeritud töötajaid eeldavate töökohtade arvu kasv ning riigi eesmärk suurendada
konkurentsivõimeliste, lisandväärtust loovate ning teadus- ja arendustegevusel põhinevate
53
Saadavalt https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015010?leiaKehtiv.
54
Pikaajalisi elanikke käsitleva direktiivi läbivaatamine on vajalik, et luua kogu EL-is kehtiv ühtne pikaajalise
elaniku staatus. Link direktiivile: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX:32003L0109.
55
Ühtse loa direktiivi läbivaatamine on vajalik, et lihtsustada ja ühtlustada madala ja keskmise kvalifikatsiooniga
töötajate vastuvõtmise menetlused ja elamise tingimused. Link direktiivile: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=celex%3A32011L0098.
56
EL-i talendipartnerluse programm ehk EL-i talendireservi väljatöötamine aitaks viia kokku EL-i kolida soovivad
kolmandatest riikidest pärit kvalifitseeritud töötajad ja EL-i tööandjad.
57
Nõukogu direktiiv 2003/109/EÜ, 25. november 2003, pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike
staatuse kohta. Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX:32003L0109.
58
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/98/EL, 13. detsember 2011 , kolmandate riikide kodanikele
liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse menetluse ning liikmesriigis seaduslikult
elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate ühiste õiguste kohta. Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32011L0098.
59
Vt OECD dokument „Building an EU Talent Pool – A New Approach to Migration Management for Europe“
(ELi talendireservi loomine – Euroopa rände haldamise uus lähenemisviis), 2019. Saadaval
http://www.oecd.org/migration/mig/building-an-eu-talent-pool-6ea982a0-en.htm.
60
Vt lähemalt: https://www.stat.ee/et/uudised/2020/05/13/rahvastiku-vananemine-ei-lase-rahvaarvu-kasvust-
roomu-tunda.
61
Strateegia „Eesti 2035“, lk 6.
14
ettevõtete osakaalu, suurendanud nõudlust kõrgelt kvalifitseeritud välistööjõu järele. Kuigi
tööjõupuudust on teatud määral võimalik leevendada tootmisprotsesside automatiseerimise ja
mehhaniseerimisega, ei ole ainuüksi tööjõu kasutamise ja töörollide ümbervaatamine piisav
lahendus, arvestades, et tööealiste elanike arv väheneb ka edaspidi62.
Välismaalaste63 Eestisse sisenemist ja nende õiguseid ja kohustusi Eestis elamise, viibimise või
töötamise ajal reguleerib välismaalaste seadus.64 Välismaalane saab tulla Eestisse tööle
taotledes elamisluba töötamiseks. Lühiajaliselt võib Eestis töötada välismaalane, kes viibib
seaduslikult ajutiselt Eestis ja kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud Politsei- ja
Piirivalveametis.65 Nõuded välismaalasele makstava töötasu kohta on sätestatud välismaalaste
seaduse §-ides 107 ja 178. Üldjuhul on tööandja kohustatud maksma tasu, mille suurus on
vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga
(2020. a oli keskmine brutokuupalk oli 1448 eurot66).
Kui kolmandast riigist saabuvad Eestisse töötajad, kes on lähetatud Eestisse tööd tegema läbi
mõne teise EL liikmesriigi direktiivi 96/71/EÜ67 mõttes, tuleb töötingimuste puhul lähtuda
Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadusest (ELTTS).68 ELTTS § 5 järgi tagab tööandja
muu hulgas, et lähetatud töötajale kohaldatakse Eestis kehtestatud töötasu ja ületunnitöö
hüvitamise, st töötasu koos kõigi tasu elementidega (sh lisatasud ja hüvitised).
2.3. Sotsiaalkaitse ja kaasamine
2.3.1. Lastegarantii soovitus
Sotsiaalsamba 11. põhimõtte kohaselt on lastel õigus kvaliteetsele ja taskukohasele
alusharidusele ja lapsehoiule, õigus kaitsele vaesuse eest ning ebasoodsatest oludest pärit lastel
on õigus erimeetmetele, et suurendada võrdseid võimalusi.69
Sotsiaalsamba tegevuskavas on komisjon rõhutanud, et põlvkonniti edasikanduva vaesuse
tsükli katkestamiseks on võtmetähtsusega vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse riskis lastele
keskendumine ja nendesse investeerimine. Pikaajalise mõju saavutamiseks ning ennetamaks
vaesusriskis laste saamist vaesusriskis täiskasvanuteks, tuleb komisjoni hinnangul vähendada
62
OSKA aruanne „Tulevikuvaade töötleva tööstuse ametialagruppide tööjõu- ja oskuste vajadusele“ lk 91 ja 99,
https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2018/10/TTM_toostus_tervik_loplik.pdf.
63
v.a EL liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud ning nende
perekonnaliikmed, kellel on Eestis viibimis- või elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduse tähenduses.
64
Välismaalaste seadus saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020072?leiaKehtiv.
65
Vt lähemalt https://www2.politsei.ee/et/teenused/eestis-tootamine/luhiajalise-tootamise-registreerimine/.
66
Statistikaameti andmed. Saadaval https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-
toojoukulu/keskmine-brutokuupalk.
67
Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/71/EÜ, 16. detsember 1996, töötajate lähetamise kohta seoses
teenuste osutamisega. Konsolideeritud versioon saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A01996L0071-20200730.
68
Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus saadaval
https://www.riigiteataja.ee/akt/109072020003?leiaKehtiv.
69
Sotsiaalsamba põhimõte nr. 11. Saadaval: https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/economy-
works-people/jobs-growth-and-investment/european-pillar-social-rights/european-pillar-social-rights-20-
principles_et#iii-peatkk-sotsiaalkaitse-ja-sotsiaalne-kaasatus.
15
vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse riskis laste ning nende paremini toimetulevate eakaaslaste
vahelist lõhet põhiteenustele juurdepääsu osas nii, et kõigile lastele ELis oleks kindlustatud
võrdsed võimalused. Selleks on vaja sihipäraseid riiklikke meetmeid ja investeeringuid, mis on
suunatud laste vaesuse, ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutuse leevendamisele. Komisjon plaanib
toetada liikmesriike poliitiliste suunistega, sh asjakohaste riigipõhiste soovitustega, et
liikmesriigid tugevdaksid tööhõive- ja sotsiaalpoliitikat, investeeriksid sotsiaalteenustesse ja
sotsiaaltaristusse ning kasutaksid EL rahalisi vahendeid parimal viisil.
Vastavalt sotsiaalsamba tegevuskavale esitas komisjon 24. märtsil 2021 EL nõukogu soovituse
eelnõu ettepaneku,70 millega luuakse Euroopa lastegarantii. Lastegarantii eesmärk on tagada
vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele lastele juurdepääs peamistele teenustele.
Täpsemalt kutsutakse liikmesriike üles tagama abi vajavatele lastele tasuta juurdepääs
alusharidusele ja lapsehoiule, haridusele ja koolipõhistele tegevustele ning vähemalt üks
tervislik toidukord igal koolipäeval; tasuta juurdepääs kvaliteetsele tervishoiule; juurdepääs
tervislikule toitumisele; juurdepääs sobivale eluasemele. Lastegarantii eesmärgi saavutamiseks
soovitatakse liikmesriikidel töötada välja sihitatud meetmed vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse
riskis lastele. Riikidele on jäetud paindlikkus ise abi vajavate laste grupid määratleda, kuid on
soovitatud arvestada kodutute või väga kehvades tingimustes elavate lastega, puudega lastega,
sisserändaja taustaga lastega, rassilise või etnilise vähemuse taustaga lastega (eriti romad),
asendushooldusel (eriti institutsioonides) olevate lastega, ning ebakindlas pereolukorras elavate
lastega. Riikidele on üleskutse töötada välja toetav poliitika raamistik, millega mh
investeeritakse haridusse, tervishoidu ja sotsiaalkaitse süsteemidesse ning toetatakse
strateegilisi investeeringuid vaesuse- ja sotsiaalse tõrjutuse riskis lastesse ja teenustesse sh
nähes ette piisavalt ressursse ning kasutades ka EL rahalisi vahendeid.
EL nõukogus algavad ettepaneku teemalised läbirääkimised aprillis ning lastegarantii soovitus
on plaanitud kinnitada 2021 juunis toimuval EL tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja
tarbijakaitseküsimuste nõukogu kohtumisel.
Eesti kontekstis on lastegarantii eesmärgid kooskõlas meie siseriiklike eesmärkide, valitsuse
tegevusprogrammi tegevuste ja olemasolevate võimalustega. Samuti on kavas paljudele
lastegarantii soovitustele tähelepanu pöörata koostatava Heaolu arengukava 2023-2030 raames.
Eesti perepoliitilised meetmed – nt meie vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteem ning
lasterikastele peredele suunatud toetused – on Euroopas ühed eesrindlikumad ning laste vaesuse
ennetamisel ja vähendamisel tõhusad. Samuti on Eestis lastel juurdepääs kvaliteetsele
haridusele ning kõigile lastele on tagatud tasuta tervishoid ja hambaravi universaalse
ravikindlustuse kaudu. Samas on üksjagu väljakutseid kvaliteetsete sotsiaal- ja teiste
tugiteenuste kättesaadavuse osas ning meie tähelepanu on lähiaastatel suunatud eelkõige
erivajadusega, vaimse tervise probleemidega ja vanemliku hooleta lastele ning neile vajaliku
tugisüsteemi ja tõhusa lastekaitsekorralduse loomisele. Siin on meil lastegarantiis seatud
eesmärkidega selge ühisosa.
Hariduse ja lapsehoiu puhul soovitatakse tagada ligipääs alusharidusele ja lapsehoiule ning
haridusele ja koolipõhistele tegevustele, identifitseerides ja eemaldades ligipääsu takistavad
rahalised ja miterahalised barjäärid. Samuti soovitatakse ennetada koolist väljalangemist ja
toetada lapsi, kelle haridustee on katkenud. Rõhutatakse segregatsiooni vältimist, kaasava
hariduse võimalusi ning tugimeetmete võimaldamist erivajadusega lastele, sh koostööd
70
Ettepanek: Nõukogu soovitus, millega luuakse Euroopa lastegarantii. Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/ALL/?uri=COM:2021:137:FIN.
16
sotsiaal- ja haridusvaldkonna vahel. Soovitus näeb ette ka vähemalt ühe tervisliku toidukorra
tagamist koolipäeva jooksul, õppematerjalide (sh veebipõhiste) kättesaadavust ja vajalike
ühenduste, digiteenuste ja varustuse olemasolu. Oluliseks peetakse ka ligipääsu laste kultuuri-
ja vabaaja tegevustele. Eestis käivitati hiljuti erivajadusega laste tugisüsteemi reform, mille
keskmes on sarnaselt lastegarantii soovitusega erivajadusega lastele vajalike teenuste ja
hariduskorralduse võimaldamine ning NEET noorte toetamine. Kõigile lastele on tagatud tasuta
õppematerjalid ning tervislik toit lasteaias ja koolis on kas täielikult või vähemalt osaliselt
kompenseeritud. Puudust kannatavate perede lastele on nii lasteaias kui koolis tagatud tasuta
toitlustus. Lapsehoiu ja alushariduse kättesaadavus on viimastel aastatel oluliselt paranenud,
kuigi vajab suuremates tõmbekeskustes endiselt tähelepanu. Koostamisel on ka uus
alushariduse seadus, mille keskmes on kvaliteetse teenuse tagamine kõigile lastele.
Tervishoiu puhul näeb soovitus ette abivajavatele lastele tõhusa ja tasuta ligipääsu tagamist
kvaliteetsele tervishoiule. Soovituses rõhutatakse vajadust tagada haiguste ja arenguliste
probleemide varane märkamine, skriinimine ja ravi, luues terviseendenduse ja haiguste
ennetamise programmid. Samuti tuleb võimaldada ligipääs ravimitele, abivahenditele,
vaktsineerimisele, rehabilitatsioonile jm toele. Eestis on universaalse ravikindlustuse kaudu
tagatud kõigile lastele ligipääs tervishoiule, sh hambaravile. Samuti uuendati hiljuti laste tervise
jälgimise juhendit, mille eesmärk on lapse arengu hindamine ja toetamine, tervise ja
arenguhäirete varajane avastamine ning vajaliku abi tagamine lapsele ja perele.
Tervisliku toitumise puhul soovitatakse tagada ligipääs tervislikule toidule ka väljapool
koolikeskkonda, sh toiduabi kaudu. Samuti tuleks soovituse kohaselt suurendada laste
teadlikkust tervislikust toitumisest ja vähendada laste ligipääsu ebatervislikule toidule, sh
haridusastustes ja lapsehoius, tagades muuhulgas lasteasutustes vajalikud toitumisalased
standardid. Eestis on need soovitused täidetud nii õigusruumi kui praktika kaudu ning
arvestades laste ülekaalulisuse probleemi, ka rahvatervise arengukava, toitumise rohelise
raamatu jm (teavitus)tegevuste fookuses.
Sobiva eluaseme puhul soovitatakse tagada lastele ja peredele kodutuse korral turvakoduteenus,
varjupaigad ja ligipääs sotsiaaleluasemele ning tugi püsiva elukoha saamisel koos vajalike
nõustamisteenustega. Samuti soovitatakse ennetada laste paigutamist asutustesse, tagades
perepõhised teenused ja tugi iseseisvasse ellu naasmisel. Mõlemad teemad on Eestis aktuaalsed
ning loodud nii vastav õigusruum kui meetmed, mis on soovitustega kooskõlas.
Deinstitutsionaliseerimine ja perepõhise asendushoolduse toetamine on ka üks laste ja perede
programmi ning uue struktuurvahendite perioodi fookusi.
Liikmesriikide väljakutsed ja abivajadusega laste sihtgrupid on erinevad, mistõttu peab jääma
võimalus valida, millistele laste gruppidele lastegarantii raames siseriiklikud meetmed
sihitatakse. Näiteks soovitab komisjon arvestada romade või kodutute lastega, kelle puhul ei
esine Eestis probleeme, mis on samas aktuaalsed paljudes teistes liikmesriikides. Eesti
kontekstis soovime enam tähelepanu pöörata vaimse tervise probleemidega ja
vägivallakogemusega lastele. Vaimse tervisega seotud väljakutsed võiks leida enam kajastamist
ka lastegarantiis, sest see võimaldaks liikmesriikidel saada põhjalikumat ülevaadet teistes
riikides valitseva vaimse tervise valdkonna olukorra, heade praktikate ja tõhusate
(ennetus)meetmete kohta. Lastegarantiis välja toodud sihtgruppidest on Eestis asjakohane
arvestada ka puudega (erivajadusega), kehvades tingimustes elavate, asendushooldusel ja
ebakindlas pereolukorras elavate lastega, sest need sihtgrupid on ka koostatava Heaolu
arengukava fookuses.
17
Lastegarantii ettepanekus nähakse ette, et liikmesriikidel tuleb soovituse rakendamiseks
koostada kuue kuu jooksul peale soovituse vastuvõtmist siseriiklik tegevuskava lastegarantii
soovituse elluviimiseks. Seejuures koostatakse koostöös Euroopa Komisjoni sotsiaalkaitse
komiteega indikaatorite raamistik, mille pinnalt hinnatakse riikide tulemuslikkust lastegarantii
eesmärkide saavutamisel. Riikidel tuleb oma edusammudest komisjonile raporteerida iga kahe
aasta tagant ning nõukogule viie aasta möödudes. Arvestades, et Eestis on koostamisel Heaolu
arengukava aastateks 2023-2030, mille raames töötatakse välja ka laste ja perede heaolu
suurendamiseks vajalikke tegevusi hõlmav programm, on vajalik, et Eesti saaks need kaks
protsessi omavahel ühildada. Arengukava koostamise raames kaasatakse ka – sarnaselt
lastegarantiis seatud soovitustele – vajalikke huvigruppe ja eksperte ning seatakse
tulemusmõõdikud.
Indikaatoreid lastegarantii soovituse ettepanek ei sisalda ning need töötatakse välja edaspidi.
Arvestades, et komisjon plaanib indikaatorite seadmisel tugineda rahvusvaheliselt
võrreldavatele andmetele, võib see tähendada, et indikaatorite valik ei ole kõige ajakohasem
ega ilmesta kõiki vajalikke nüansse ja liikmesriikide süsteemide erisusi. Näiteks on
sotsiaalsamba mõõdikute hulgas „Lastehoiuasutustes käivate kuni kolmeaastaste laste osakaal“,
mis ei võta arvesse Eesti pikka ja heldelt tasustatud vanemapuhkust ega ole seega probleemi
kirjeldamisel objektiivne. Samuti ei näita laste suhtelise vaesuse andmed alati tegelikku puudust
(vastupidiselt absoluutse vaesuse andmetele, mis on siseriiklik näitaja) ning võivad anda laste
heaolust väära arusaama. Seetõttu peaks jääma liikmesriikidele võimalus indikaatorite
raamistikku siseriiklike andmetega (kui need vastavad kõigile teadustöö põhimõtetele)
täiendada ja/või asendada. Kui siseriiklikud andmed avavad hetkeolukorda ja tegevuste mõju
paremini, tuleks neid võtta arvesse ka lastegarantii soovituste täitmise tulemuslikkuse
hindamisel ja seirel.
2.3.2. Miinimumsissetuleku soovitus
Sotsiaalsamba 14. põhimõte on, et igaühel, kellel puuduvad piisavad elatusvahendid, on õigus
piisavale miinimumsissetuleku toetusele, et tagada inimväärne elu kõikides eluetappides ning
saada juurdepääs kaupadele ja teenustele. Töövõimeliste inimeste puhul peaksid
miinimumsissetuleku toetused olema kombineeritud tööturule (re)integreerumise
stiimulitega.71
Sügisel 2020 võttis EL Nõukogu vastu järeldused miinimumsissetuleku kaitse tugevdamise
kohta ELis.72 Võttes arvesse, et sotsiaalkaitsepoliitika kujundamine on liikmesriikide ülesanne,
kutsutakse järeldustes üles pingutama, et riiklikud meetmed vastaksid ELi ja Rahvusvahelise
Tööorganisatsiooni soovitustele73 ning toimiksid tulemuslikult,74 et võidelda COVID-19 kriisi
71
Sotsiaalsamba põhimõte nr 14. Saadaval https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/economy-
works-people/jobs-growth-and-investment/european-pillar-social-rights/european-pillar-social-rights-20-
principles_et#iii-peatkk-sotsiaalkaitse-ja-sotsiaalne-kaasatus.
72
Miinimumsissetuleku kaitse tugevdamine, et võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu COVID-19
pandeemia ajal ja pärast seda. Nõukogu järeldused. Saadaval https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-
11721-2020-REV-2/et/pdf.
73
ILO sotsiaalkaitse põhialuseid käsitlev soovitus, 2012 (nr 202). Saadaval
https://www.ilo.org/dyn/normlex/en/f?p=NORMLEXPUB:12100:0::NO::P12100_ILO_CODE:R202.
74
Seejuures hinnatakse tõhusaks selliseid miinimumsissetulekute tagamise meetmeid, kus 1) abivajajatel on õigus
hüvitistele mittediskrimneerivatel ja üldistel tingimustel, 2) mis tagaksid inimväärse elu, võttes arvesse riigi
18
negatiivsete tagajärgedega. Komisjonil paluti järeldustes algatada liidu raamistiku
ajakohastamine. Praegune EL raamistik on kehtestatud 1992.a vastu võetud nõukogu
soovitusega piisavate vahendite ja toetuste ühiste kriteeriumide kohta
sotsiaalkindlustussüsteemides,75 komisjoni 2008.a soovitusega tööturult tõrjutud isikute
aktiivse kaasamise kohta76 ning järelevalve- ja poliitika koordineerimise tegevustega Euroopa
poolaasta raames.
Sotsiaalsamba tegevuskavas reageerib komisjon nõukogu üleskutsele ning toob esile, et ehkki
kõigis liikmesriikides on miinimumsissetuleku tagamiseks vajalikud meetmed olemas, on
erinevused piisavuse, katvuse, taotlemismäära, aktiivsete tööturumeetmete ning
sotsiaalteenustega seotuse osas suured. Komisjoni hinnangul vajaksid paljudel juhtudel
abikõlblikkuse kriteeriumid ja hüvitiste tasemed ajakohastamist. Tegevuskava kohaselt esitab
komisjon 2022. a miinimumsissetuleku soovituse eelnõu.
Eesti kontekstis tähendab riiklik miinimusissetulek toimetulekutoetust.77 Toimetulekutoetus on
riigi rahaline abi puuduses inimestele, mida maksab kohalik omavalitsus. Puuduse
leevendamiseks kasutavad kohalikud omavalitsused sõltuvalt olukorrast nii sotsiaalteenuseid
kui ka muud sotsiaalabi. Toimetulekutoetust makstakse siis, kui kõik muud vaesuse ja puuduse
leevendamise abinõud on osutunud ebapiisavaks. Teisisõnu, tegemist on n-ö viimase
turvavõrguga, mida inimene saab kasutada siis, kui ei suuda töötamise või
sotsiaalkindlustushüvitiste (pensionid, töövõimetoetus, töötuskindlustushüvitis, töötu toetus
jne) abil tagada endale ja oma perele vahendeid esmavajaduste rahuldamiseks.78
Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava inimese või perekonna kõigi liikmete
eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning
toimetulekupiir. 2021. a on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele
liikmele 150 eurot kuus. Iga alaealise liikme toimetulekupiir on 2021. a 180 eurot kuus.
Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 120 eurot kuus.
Tööealiste inimeste toimetulekutoetuse saamine on seotud tööturu aktiivsusnõuega, st
toimetulekutoetuse saamiseks peab inimene aktiivselt tööd otsima. Toimetulekutoetuse
määramise korraldus toetab toetuse saajate tööle asumist. Kui toimetulekutoetuse saaja asub
tööle, siis väheneb tema toimetulekutoetuse suurus kuue kuu jooksul järk-järgult, seejuures
kahel esimesel kuul ei arvata saadud töötasu toimetulekutoetuse määramisel sissetulekute hulka
ning järgneva nelja kuu jooksul arvatakse toetuse määramisel sissetulekute hulka vaid 50%
saadud töötasust. Toimetulekutoetuse määramisel ei arvestata leibkonna sissetulekute hulka ka
kooliõpilaste teenitud töötasu.
2020. a sai toimetulekutoetust 18 295 inimest ehk 1,4% Eesti elanikest. Nii toetust saanud
üksikisikute kui ka leibkondade arv on viimastel aastatel järjekindlalt vähenenud, kuid 2020.
elatustaset, hinnataset ja vaesuspiiri ning 3) miinimumsissetulekute kaitset toetavad töötamise stiimulid (nt
aktiivsed tööturumeetmed) ja sotsiaalteenused (nt nõustamine, teabe jagamine abi võimaluste kohta jms).
75
Council Recommendation of 24 June 1992 on common criteria concerning sufficient resources and social
assistance insocial protection systems (92/441/EEC). Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/ALL/?uri=CELEX%3A31992H0441.
76
Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32008H0867&from=EN.
77
Toimetulekutoetust määratakse ja makstakse sotsiaalhoolekande seaduse alusel:
https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020039?leiaKehtiv.
78
Vt https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-
editors/Jarelevalve/KOV_noustamisyksus/kov-idele_ttt_kommenteeritud_variant.pdf.
19
aastal on vähenemine kriisi mõjul tunduvalt pidurdunud. 2020. aastal sai toimetulekutoetust
vaid 2,3% ehk 424 inimese võrra vähem kui 2019. a.79 Samas on toetuse keskmine suurus ühe
taotluse kohta kasvanud 2020. a võrreldes 2016. a 18% võrra.
2.3.3. Kodutuse platvorm
Sotsiaalsamba 19. põhimõtte järgi tagatakse abivajajatele juurdepääs kvaliteetsele
sotsiaalelamispinnale või eluasemetoetusele. Kaitsetutel isikutel on õigus saada abi ja kaitset
sunniviisilise väljatõstmise vastu. Kodututele tagatakse piisav peavari ja teenused, et edendada
nende sotsiaalset kaasatust.
Komisjon rõhutab tegevuskavas, et taskukohaste eluasemete olemasolu on järjest suurenev
probleem ning kodutuse kaotamise poliitika saab olla edukas vaid juhul, kui see on kohandatud
kohalike või piirkondlike olude järgi. EP on novembris 2020 vastu võtnud resolutsiooni, milles
esitab komisjonile ja liikmesriikidele mitmeid üleskutseid võtmaks kiiresti meetmeid kodutuse
probleemi lahendamiseks. Muu hulgas kutsub EP komisjoni üles esitama ettepaneku riiklike
kodutuse kaotamise strateegiate ELi raamistiku kohta.80
Selleks, et toetada liikmesriike, linnu ja teenuseosutajaid parimate tavade jagamisel ning
tõhusate ja uuenduslike lähenemisviiside leidmisel, esitab komisjon 2021. a teises kvartalis
algatuse kodutuse vastu võitlemise Euroopa platvormi loomise kohta. Komisjon on
sotsiaalkaitsekomitees rõhutanud, et kodutuse platvorm on poliitiline algatus. Juunis toimuva
kodutuse teemalisel Portugali eesistumiskonverentsi raames on kavas allkirjastada ministrite
ühisdeklaratsioon. Deklaratsiooni sisu ei ole seletuskirja koostamise ajal teada.
2.3.4. Pikaajaline hooldus
Sotsiaalõiguste samba 18. põhimõte rõhutab igaühe õigust kvaliteetsetele ja taskukohastele
pikaajalise hoolduse teenustele, kaasa arvatud kodus osutatavad ja kogukonnapõhised
teenused.81 Pikaajalise hoolduse82 poliitika kujundamine kuulub liikmesriikide pädevusse. EL
toetab riike, edendades riikidevahelist koostööd avatud koordinatsiooni meetodi83 kaudu,
keskendudes seejuures eelkõige teenuste kättesaadavusele, kvaliteedile ja rahastamise
jätkusuutlikkusele. Riikide edusamme jälgitakse Euroopa poolaasta raames sotsiaalvaldkonna
tulemustabeli abil. Siinkohal on probleemiks kasutuses olevad indikaatorid, mis ei ole piisavad
pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi mõõtmiseks.84
79
2019. aastal toimetulekutoetust saanud inimeste arv vähenes võrreldes 2018. aastaga 10,6% ehk 2212 inimese
võrra.
80
Euroopa Parlamendi 24. novembri 2020. aasta resolutsioon kodutuse määra vähendamise kohta Euroopa Liidus.
Saadaval https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2020-0314_ET.html.
81
Sotsiaalsamba 18. põhimõte.
82
Pikaajaline hooldus on hooldus inimestele, kes vajavad igapäevaelu korraldamisel abi pikema aja jooksul ning
see sisaldab tervishoiuteenuseid, isikuhooldust ja inimese igapäevast toimetulekut toetavaid teenuseid (nt
koduteenus, isikliku abistaja teenus, tugiisikuteenus, asutuspõhine hooldus, õendusabiteenus jt). Pikaajalise
hoolduse teenuste vajadus võib avalduda kogu inimese eluea jooksul.
83
Vt https://eur-lex.europa.eu/summary/glossary/open_method_coordination.html?locale=et.
84
Tööhõive ja sotsiaalkaitse komiteede indikaatorite töörühmad on üle vaatamas hindamisraamistikku, et
võimalusel indikaatorites täiendusi teha. Lisaks on komisjon läbi viimas sotsiaalteenuste uuringut..
20
Komisjon märgib tegevuskavas, et tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse süsteemid on pandeemia
ajal olnud märkimisväärse surve all, mis on võimendanud juba olemasolevaid probleeme.
Nõudlus hooldusteenuste järele vananevas ühiskonnas suureneb, samas kvaliteedistandardid ja
juurdepääs kvaliteetsetele teenustele on ebaühtlased nii liikmesriigiti kui ka riikide siseselt.
2022. a kavatseb komisjon esitada pikaajalise hoolduse algatuse, et kehtestada poliitiliste
reformide raamistik, millest juhinduda jätkusuutliku pikaajalise hoolduse kujundamisel,
tagades abivajajatele parema juurdepääsu kvaliteetsetele teenustele.
Eestis on peamine vastutus pakkuda pikaajalise hoolduse teenuseid ja muud abi kohalikel
omavalitsustel. Samas on kohalike omavalitsuste erinevused abi tagamisel suured. Erinevused
on tingitud omavalitsuste prioriteetitest ja võimekusest teenuseid nõudlusele vastavalt
planeerida ja korraldada. Inimese jaoks tähendab see, et abi kvaliteet ja teenuste kättesaadavus
sõltub sellest, millises omavalitsuses ta elab.
Täna ei moodusta tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteem loogilist tervikut, mistõttu on
inimeste vaatest abi saamine keeruline ja sageli ebaefektiivne (dubleeriv, inimene n-ö kukub
kahe süsteemi vahele jms). Rahvastiku vananemise ja suureneva teenuste nõudluse tõttu on
puudu kvalifitseeritud tööjõudu ning kasvanud on vajadus spetsialistide teadmiste ja oskuste
täiendamise järele järjest keerukamate probleemidega tegelemiseks.
Pikaajalise hoolduse teenuseid ja abi saadi 2019. a kokku hinnanguliselt ligi
71 100 teenusekohal,85 kuid tegelik vajadus on ligi 118 500 teenusekoha järele.86 Katmata
vajadus on suurim koduteenustel, mida kasutas 2019. a ligi 7300 inimest, kuid tegelikult vajaks
neid üle 20 000 inimese. Kvaliteetsete, inimeste tegelikule vajadustele vastavate ja rahaliselt
kättesaadavate teenuste ebapiisavus mõjutab otseselt ka lähedaste hoolduskoormust. 2019. a
olid lähedaste hooldusega hõlmatud 35 100 naist ja 24 500 meest, sealjuures 22 800 (16 200
naist ja 6600 meest) inimese hoolduskoormus oli 20 ja enam tundi nädalas.87 Suur
hoolduskoormus omab märkimisväärset mõju töötamisele – 2019. a ei töötanud 3 500 meest ja
12 200 naist põhjusel, et nad hoolitsesid laste või teiste pereliikmete eest.88 Ebapiisav teenuste
kättesaadavus ei taga hooldajate ja hooldatavate inimväärikust ning tekitab riigile kaudseid
kulusid – saamata jääv maksutulu, lisakoormus hoolekande- ja tervishoiusüsteemidele, inimeste
toimetuleku rahaline toetamine jne.
Pikaajalise hooldusega seotud väljakutsete lahendamine on prioriteediks nii valitsuse
tegevuskavas89 kui heaolu arengukavas90. Valitsuskabinet arutas märtsis 2021. a
hoolduskoormusega seotud probleemistikku ning andis sotsiaalkaitse ja riigihalduse
ministritele ülesandeks töötada 2022. aasta märtsiks välja kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigi
partnerlusmudel pikaajalise hoolduse teenuste korraldamiseks, pikaajalise hoolduse teenuse
rahastusmudelite ja -allikate alternatiivid ning seadusandlikud muudatused väljaspool kodu
osutatava üldhooldusteenuse komponendipõhiseks rahastamiseks. Samuti peame vajalikuks
tulevikus tagada omastehooldajatele tänasest paremad sotsiaalsed garantiid omastehooldajatele
puhkuse ja suurema pensioni näol.
85
Kasutatud on teenusekoha mõistet, kuivõrd üks inimene võib saada mitut teenust ja on seetõttu koguarvu sees
mitu korda. Ühe teenuse puhul arvestatakse inimesi üks kord.
86
Sotsiaalministeeriumi arvutused, 2020. Sotsiaalministeeriumi uuringute, H- ja S-veebi hoolekandestatistika,
Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Haigekassa andmete baasil.
87
Statistikaamet, 2019, Eesti Sotsiaaluuring.
88
Statistikaamet, 2020. Eesti tööjõu-uuring.
89
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021–2023 p 2.18 ja p 2.19.
90
Sotsiaalministeerium. Heaolu arengukava 2016–2023.
21
2.3.5. Euroopa sotsiaalkindlustuspass
Piiriülene sotsiaalkaitse on hästitoimiva siseturu eeltingimus. Digitehnoloogia poolt järjest
lihtsamini võimaldatavad tööjõu liikuvuse olemasolevad ja uued vormid (alates üldisest
piiriülesest kaugtööst kuni diginomaadideni, kes teevad kaugtööd kogu ELi piires) nõuavad
liikuvate töötajate ja ametiasutuste sujuvat koostööd ning samas vigade ja pettuste ohu
vähendamist. Innovaatilised lahendused võivad lihtsustada kodanike füüsilist ja virtuaalset
liikuvust, toetada sotsiaalkindlustusõiguste ülekantavust ning sotsiaalkindlustusega kaetuse
piiriülest tõendamist, samuti aitab see kõrvaldada probleeme inimeste tuvastamisega
sotsiaalkindlustuse koordineerimise eesmärgil.
Tegevuskavas märgib komisjon, et algatab 2021. a Euroopa sotsiaalkindlustuspassi
pilootprojekti, et selgitada 2023. a välja võimalused luua digilahendus, millega lihtsustada
liikuvate kodanike ja ametiasutuste omavahelist suhtlust91 ja parandada
sotsiaalkindlustusõiguste piiriülest ülekantavust, ning mille puhul tuginetakse 2021. a teises
kvartalis tehtavale algatusele „Usaldusväärne ja turvaline Euroopa e-ID“.
Euroopa sotsiaalkindlustuspassi näol on tegemist n-ö digitaalse rahakotiga (digital wallet),
mida piiriüleselt liikuv isik omab ja kuhu on võimalik tulevikus vajalikke digitaalseid tõendeid
koguda. Esimena soovitakse sellist lahendust kasutusele võtta lähetatud töötajatele mõeldud A1
tõendi osas. A1 tõend võimaldab teise riiki lähetanud isikul jääda seotuks oma koduriigi
sotsiaalkindlustussüsteemiga ja tasuda tööjõumakse koduriiki. Töökohariigi inspektorid
saaksid kontrollida digitaalselt väljastatud A1 õiguspärasust väga lihtsalt ja kiirelt. Järgmiseks
on plaanis võtta selline lahendus kasutusele Euroopa Ravikindlustuskaardiga, mis võimaldaks
kiiresti kontrollida isiku ravikindlustuskaitse olemasolu.
2.4. Tegevuskava elluviimine EL finantsmehhanismide ja sotsiaaldialoogi toel
2.4.1. Sotsiaalsete investeeringute võimaldamine ELi fondide abil
Sotsiaalsamba elluviimine on ühine poliitiline pühendumus ja vastutus. EL toetab ülesannete
täitmist erinevate vahenditega: mitme ELi fondi kaudu eraldatav rahaline toetus õiglasse
taastamisse ning rohe- ja digipöördesse investeerimiseks, kõigi osalejate kaasamise
soodustamine, riiklike majandus- ja sotsiaalpoliitikate teemaline nõustamine ja
koordineerimine Euroopa poolaasta kaudu, ELi õiguse jõustamine.
Uus oluline rahastamisvahend „NextGenerationEU“ raames on taaste- ja vastupidavusrahastu
ehk RRF, mille eelarve on 672,5 miljardit eurot. ESF+, mille eelarve on 88 miljardit eurot, on
jätkuvalt ELi peamine vahend, millega toetatakse sotsiaalõiguste samba rakendamist ja mis on
kavandatud kolme peamise ELi eesmärgi saavutamiseks. Samba rakendamiseks saab kasutada
ka muid fonde. ERFist rahastatakse tööhõive, hariduse ja koolituse ning sotsiaalteenuste taristut
ja seadmeid. Õiglase ülemineku fondist rahastatakse oskuste omandamist piirkondades, kus on
rohkem kliimamuutustega seotud sotsiaal-majanduslikke probleeme.
Komisjon julgustab teatises 1) liikmesriike, et nad kasutaksid ELi pakutavaid
rahastamisvõimalusi, eelkõige riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ning ESF+ ja ERFi
91
Lõpule on jõudmas EESSI projekt, mis võimaldab liikmesriikide sotsiaalkindlustusasutustel vahetada infot.
22
rakenduskavade võimalusi, et toetada sotsiaalõiguste samba riiklikku rakendamist; 2) haaraksid
kinni taaste- ja vastupidavusrahastu raames pakutavast enneolematust võimalusest asjakohaste
riigipõhiste soovituste rakendamisel; 3) riiklikke ja piirkondlikke ametiasutusi, et nad viiksid
eelarvemenetluse osana ja laiemalt poliitika kujundamise raames läbi jaotusliku mõju
eelhindamise; 4) liikmesriike, et nad looksid paremad tingimused läbipaistvate sotsiaalsete
investeeringute turgude arendamiseks.
Eesti vaatab erinevaid allikaid koosmõjus ja tegeleb tööhõive parandamisega kõikide EL
eelarvest tulevate toetuste kaudu – nii REACT-EU, RRF-i ja ka tavapäraste SF2021-2027
vahenditest. RRF-ist saadav täpne toetusmahu suurus selgub juunis 2022. a sisemajanduse
koguprodukti andmete alusel, kuid orienteeruv toetus Eestile võib olla kuni 1,1 miljardit eurot.
Sellest digipööret toetavate oskuste arendamisele on plaanis kasutada 10 miljonit, rohepööret
toetavate oskuste arendamisele 15 miljonit ja noorte tööpuudust vähendavatele
tööturumeetmetele 10 miljonit. Ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetavast taastefondist
ReactEU võiks Eesti saada esialgse prognoosi kohaselt u 40 miljoni eurot, millest 9 miljonit on
plaanis kasutada tööturuteenuste pakkumisele.
2.4.2. Sotsiaaldialoogi tugevdamine
Sotsiaalsamba 20. põhimõte rõhutab sotsiaaldialoogi keskset rolli sotsiaalõiguste tugevdamisel
ning jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamisel. Sotsiaalsamba 8. põhimõte rõhutab
austust sotsiaalpartnerite sõltumatuse ja kollektiivse tegutsemise õiguse vastu ning tunnustab
nende õigust olla kaasatud tööhõive- ja sotsiaalpoliitika väljatöötamisse ja rakendamisse, kaasa
arvatud kollektiivlepingute kaudu. Sotsiaaldialoogi edendamiseks tugevdatakse
sotsiaalpartnerite suutlikkust.
Tegevuskavas märgib komisjon, et tuleb ennetada olukorda, kus sotsiaalpartnerite liikmelisus
ja organisatsiooniline kuuluvus hakkavad vähenema. Komisjon kavatseb edendada
teabevahetust ja kõigi osapoolte kaasamist, et tagada, et sotsiaalõiguste sambast ollakse
teadlikud ja pühendutakse ühiselt selle rakendamisele. Lisaks esitab komisjon 2022. a algatuse,
millega toetada ELi ja liikmesriikide tasandil toimuvat sotsiaaldialoogi. Algatuse raames
kuulutatakse välja uus auhind innovaatiliste sotsiaaldialoogi tavade eest ning esitatakse
sotsiaalpartnerite noortele tulevastele juhtidele mõeldud teavitamis- ja külastusprogramm.
Algatus hõlmab ELi tasandil peetava valdkondliku sotsiaaldialoogi läbivaatamist ja
sotsiaalpartnerite kokkulepete uue tugiraamistiku esitamist ELis.
Eestis on töötajate ja tööandjate õigus kuuluda ühingutesse ja liitudesse sätestatud Eesti
Vabariigi põhiseaduse (PS)92 §-is 29. Kollektiivsete läbirääkimiste raamistik on kehtestatud
kollektiivlepingu seadusega.93
92
Saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv.
93
Saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/129032012012?leiaKehtiv.
23
Kollektiivleping sõlmitakse ettenähtud lepingupoolte94 vahel läbirääkimiste teel. Pigem
sõlmivad kollektiivlepinguid keskmise suurusega ja suured ettevõtted.95 Ettevõttes, asutuses või
muus organisatsioonis sõlmib kollektiivlepinguid töötajate ühing või töötajate esindaja.
Kollektiivlepingutega hõlmatud isikute arv sõltub kollektiivlepingu sõlmiva ettevõtte suurusest
ja sellest, kas hõlmatud on kõik ettevõtte töötajad või mitte.96
Eestis on kollektiivlepingu pooltel kohustus sõlmitud kollektiivleping registreerida
kollektiivlepingute andmekogus.97 Andmekogu on kasutuses alates 2011. a ning on oluline
infoallikas kollektiivseid töösuhteid puudutavates küsimustes. Samas on andmekogu
vananenud ning vajaks uuendamist. Kui Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate
Keskliidu üleriigiline laiendatud töötasu alammäära kollektiivleping välja arvata, on
kollektiivlepingutega kaetus Eestis alla 20%.98 Arvestades kollektiivsete töösuhete arengut
Eestis, praegust ametiühingutesse kuulumise osakaalu, väikeettevõtjate osakaalu 99, aga ka
muutuvat töömaailma (sh globaliseerumine, digitaliseerumine, individualiseerimine), mis ei
toeta ametiühingutesse kuuluvuse suurenemist, võib eeldada ka edasist kollektiivlepingute
sõlmimise aktiivsuse langust. Langev trend on ka teistes riikides.100 Keerulistes
majandustingimustes ei pruugi tööandjatel olla motivatsiooni kollektiivlepinguid sõlmida ja
sellega endale täiendavaid kohustusi võtta.
Keskmine vanus ametiühingute liikmetel oli 2015. a 47, 15–29-aastastest oli 2015. a
ametiühingus vaid 2%. Noorte madal ning langev huvi ametiühingute vastu võib
märkimisväärset mõjutada ametiühingute toimimist tulevikus, mil ametiühingutes aktiivsemad
vanemaealised töötajad lähevad pensionile ning noored töötajad ametiühingutega liitumisest
huvitatud pole. Tööandjaid esindavatesse organisatsioonidesse kuulus 2015. a kokku 18%
tööandjatest.101
Eesti on toetanud sotsiaaldialoogi nii sisuliselt kui ka finantsiliselt. Alates 2018.a toimuvad
valitsuse, Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahel regulaarsed
kolmepoolsed kohtumised. Kohtumiste eesmärk on et ühiselt arutada tööturu väljakutseid,
otsida kompromisse ja aidata muuta riigi panust maksimaalselt efektiivseks. Samuti on nii Eesti
Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit kui huvigrupid laiemalt kaasatud neid
94
Kollektiivlepingu sõlmimise osapooled vt kollektiivlepingu seaduse § 3 lõige 2. Saadaval
https://www.riigiteataja.ee/akt/129032012012?leiaKehtiv.
95
Statistikaameti 2019. aasta andmetel on 94% Eesti ettevõtetest mikro-ettevõtted (1-9 töötajat), 5,1% on väike-
ettevõtted (10-49 töötajat), 0.9% keskmise suurusega ettevõtted (50-249 töötajat) ning 0.1% suurettevõtted (250
ja enam töötajat).
96
Põldis, E., Proos, M. Kollektiivlepingud Eestis. Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 1/2013. Saadaval
https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Toovaldkond/toimetised_20131.pdf.
97
Kollektiivlepingute andmekogu saadaval https://klak.sm.ee/.
98
Kaldmäe, L. Kollektiivsed töösuhted. Eesti tööelu-uuring 2015. Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 1/2017, lk
76. Saadaval https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/eesti_tooelu_uuring_2015.pdf.
99
Statistikaameti 2019. aasta andmetel on 94% Eesti ettevõtetest mikro-ettevõtted (1-9 töötajat), 5,1% on väike-
ettevõtted (10-49 töötajat), 0.9% keskmise suurusega ettevõtted (50-249 töötajat) ning 0.1% suurettevõtted (250
ja enam töötajat).
100
Vt SWD(2020) 245 final, lk 12. Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=SWD:2020:245:FIN.
101
Kaldmäe, L. Kollektiivsed töösuhted. Eesti tööelu-uuring 2015. Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 1/2017, lk
69-71. Saadaval https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/eesti_tooelu_uuring_2015.pdf.
24
puudutavate poliitikate kujundamisse vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale102 nii
väljatöötamiskavatsuse, kontseptsiooni ja seaduseelnõu ettevalmistamisel kui
kooskõlastamisel. Samuti osalevad sotsiaalpartnerid nii Haigekassa kui Töötukassa nõukogus.
Üks kõige laiaulatuslikuma mõjuga on Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate
Keskliidu vahel sõlmitav üleriigiline laiendatud kollektiivleping, mis kehtestab kohustusliku
töötasu alammäära kõigile Eestis tegutsevatele tööandjatele ja töötajatele.103
Sotsiaaldialoogi on viimastel aastatel riigi poolt rahaliselt toetatud struktuurivahenditest
eraldatud toetusega läbi Riigikantselei meetme (470 000 euro väärtuses). Samuti toetatakse
sotsiaaldialoogi Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna rahalistest vahenditest. Sotsiaalse
dialoogi rahastamist jätkatakse struktuurivahendite 2021-2027 perioodil.
TEGEVUSKAVA VASTAVUS PÄDEVUSE ANDMISE, SUBSIDIAARSUSE JA
PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTTEGA
Tegevuskavas ette nähtud meetmete kaudu viiakse ellu sotsiaalsambas kokku lepitud
põhimõtteid, mille eesmärgiks on saavutada ühtne lähenemine liikmesriikide sotsiaalsetes
standardites ja inimeste heaolu edendamisel. Ühised eesmärgid on olulised, sest EL riikide
tööhõive ja sotsiaalhoolekande süsteemidel on mitmeid uusi väljakutseid.
Tegevuskava kuulub EL jagatud pädevuse valdkonda. Vastavalt EL toimimise lepingu104 artikli
5 lõikele 2 võtab liit meetmeid liikmesriikide tööhõivepoliitika koordineerimise tagamiseks,
eelkõige määratledes selle poliitika üldsuunised. Artikli 5 lõike 3 kohaselt võib liit teha algatusi
liikmesriikide sotsiaalpoliitika koordineerimise tagamiseks. Tegevuskavas näeb komisjon ette
EL arengusuunad ning algatused väga erinevates teemades, käsitledes neid vaid üldiselt.
Seetõttu hinnatakse vastavalt vajadusele iga algatuse vastavust pädevuse, subsidiaarsuse ja
proportsionaalsuse põhimõtetele lähtuvalt sisust siis, kui komisjon on konkreetsed algatused
avaldanud.
Lastegarantii soovituse eelnõu on kooskõlas pädevuse ja subsidiaarsuse põhimõttega, andes
riikidele soovituslikud juhised laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks. Leiame, et
eelnõuga kavandatavad meetmed on eesmärkide saavutamiseks sobivad ning vastavad ka
proportsionaalsuse põhimõttele.
ESIALGSE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE
Sotsiaalsambas kokku lepitud põhimõtete edasiseks elluviimiseks on tegevuskavas
adresseeritud omavahel läbipõimunud, kuid siiski väga erinevaid teemasid töö-, sotsiaal-,
hariduse ja tervisevaldkonnas, ning seda väga erineval viisil, aruannetest kuni õiguslike
algatuste kavatsuseni. Seega on ka võimalik mõjuulatus väga erinev, sõltudes EL pädevuse
ulatusest konkreetses teemas, komisjoni valikutest EL pädevuse raames poliitikakujundamisel
ning riigisisestest valikutest meetmete rakendamisel. Meetmed ise on paljuski alles
102
Saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228.
103
Saadaval saadaval
https://www.ametlikudteadaanded.ee/ee/Sotsiaalministeerium/kollektiivilepingud/laiendatud-kollektiivlepingu-
tingimuste-teade/2k020/10/1/1661733.
104
Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:12012E/TXT&from=ET.
25
kavandamisfaasis ja täpsemad hinnangud saab anda eraldi konkreetsete algatuste kohta, kui
komisjon on need avaldanud. Alljärgnevalt toodud võimalikud mõjud üldiselt hinnatuna.
Mõju sotsiaalvaldkonnale ja majandusele
Tegevuskavas ette nähtud meetmete rakendamine aitab parandada madalapalgaliste
toimetulekut ning vähendada töötuse, sealhulgas pikaajalise töötuse määra. Inimeste oskuste
paranemine ning kvalifikatsioonitaseme tõus parandab nende võimalusi töökoha leidmisel,
toimetulekut kaasaja töökohtade oskusnõuetega ning tööandjate rahulolu töötajate oskustega.
Täiskasvanute koolituses osalemise suurendamine parandab inimeste tööalast
konkurentsivõimet, hoogustab innovatsiooni ning aitab tagada sotsiaalset õiglust ja vähendada
digioskuste lõhet. Tegevuskava elluviimine aitab suurendada inimeste heaolu, vähendada
vaesust ja sotsiaalset tõrjutust ning tugevdada sotsiaalset sidusust.
Alushariduses ja lapsehoius osaluse suurendamine võimaldab paremat tööhõives osalemist ning
annab lastele olulise baasi edaspidiseks paremaks hakkamasaamiseks. Paraneb ligipääs
kvaliteetsetele ja taskukohastele pikaajalise hoolduse teenustele, mis koos seotud valdkondade
teenuste parema omavahelise koostoimega aitab tagada teenuskasutajate vajadustele vastava
abi, parandada elukvaliteeti ning võimaldadab hoolduskoormusega lähedastel osaleda tööturul
ja ühiskondlikus elus. Sotsiaalmajanduse tegevuskavaga meetmed võivad lisaks majanduse
kasvu ja töökohtade loomisele kaasa aidata innovatsiooni edendamisele nii riiklikult,
regionaalselt kui kogukondlikult. Euroopa sotsiaalkindlustuspassi abil lahenduste leidmisel
lihtsustub kodanike liikuvus, toetada sotsiaalkindlustusõiguste ülekantavust ning
sotsiaalkindlustusega kaetuse piiriülest tõendamist, samuti aitab see kõrvaldada probleeme
inimeste tuvastamisega sotsiaalkindlustuse koordineerimise eesmärgil.
Meetmed omavad läbivalt positiivset mõju võrdsele kohtlemisele ja soolise võrdõiguslikkuse
suurendamisele.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele
Mõju riigieelarvele sõltub kavandatavate meetmete ja algatuste sisust. Tegevuskavas toodud
tegevussuundade elluviimiseks on liikmesriikidel võimalik kasutada kõiki asjakohaseid EL
rahastusvõimalusi (sh NextGenerationEU, Euroopa Sotsiaalfond+, Euroopa Regionaalarengu
Fond, REACT-EU, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, Erasmus+).
Tegevuskavas kirjeldatud meetmete rakendamine võib sõltuvalt komisjoni täpsematest
ettepanekutest kaasa tuua töökoormuse kasvu. Näiteks lastegarantii soovituse eelnõu
vastuvõtmisel komisjoni pakutud kujul kaasneb kohustus koostada kuue kuu jooksul peale
soovituse vastuvõtmist siseriiklik tegevuskava lastegarantii soovituse elluviimiseks. Samas on
see eelduslikult ühildatav heaolu arengukavaga aastateks 2023-2030, mille raames töötatakse
välja ka laste ja perede heaolu suurendamiseks vajalikke tegevusi hõlmav programm. Teatav
lisakoormus kaasneb seoses kohustusega raporteerida edusammudest lastegarantii soovituse
täitmisel komisjonile iga kahe aasta tagant ning nõukogule viie aasta möödudes. Arvestades, et
Eestis on koostamisel Heaolu arengukava aastateks 2023-2030, mille raames töötatakse välja
ka laste ja perede heaolu suurendamiseks vajalikke tegevusi hõlmav programm, on vajalik, et
Eesti saaks need kaks protsessi omavahel ühildada.
26
VALITSUSE SEISUKOHAD JA NENDE PÕHJENDUSED
1.1. Nõustume, et tuleb jätkata Euroopa sotsiaalõiguste sambas sätestatud põhimõtete
elluviimisega. Toetame ühiste ambitsioonikate sihtide seadmist Euroopa Liidu tasandil.
Leiame, et Euroopa poolaasta ning riigipõhised soovitused on selleks jätkuvalt
väärtuslikud tööriistad. Samuti peame asjakohaseks jätkata parimate praktikate
vahetamist, vastastikuse õppe programmides osalemiste ja teadlikkuse tõstmist. Uute
algatuste elluviimisel ja sihteesmärkide saavutamisel peame oluliseks, et arvestataks
liikmesriikide eripärade ning senise saavutustaseme ja tegevuskava elluviimise hetkeks
langetatud otsustega ning tagatud oleks eesmärkide saavutamiseks vajalike
finantsvahendite olemasolu. Samuti peame oluliseks hinnata algatuste mõjusid ja vältida
õiguslikku ülereguleerimist.
Põhjendus: 2017.a leppisid juba riigid kokku, et EL sotsiaalsamba elluviimine on ühine
vastutus. Sotsiaalsamba rakendamise tegevuskavas esitatud arengusuunad on asjakohased ja
põhjendatud. Tegevuskava eesmärgid on seotud mitmete muude EL strateegiliste raamistikega,
näiteks Euroopa roheline kokkulepe, Euroopa oskuste tegevuskava, Euroopa haridusruum.
Mitmeid tegevuskavas toodud väljakutseid on Eestil kavas kõnetada ka näiteks 2023-2030
heaolu arengukavas.
Sotsiaalsamba elluviimisel tuleb nii EL kui riigisiseste meetmete puhul ülereguleerimise
vältimiseks veenduda uue õigusliku regulatsiooni vajalikkuses ja lisandväärtuses. Samuti tuleb
hinnata, kas soovitud eesmärgi võib saavutada muu vahendiga ning kas pigem võiks olla
küsimus vajaduses mõjusamalt rakendada kehtivat õigust. Siinkohal peame tõhusaks Euroopa
poolaasta protsessi, mille raames analüüsitakse iga liikmesriigi sotsiaal-majanduslikku
olukorda ja eelarvepoliitikat ning antakse riigipõhiseid soovitusi vajalike majandusreformide
läbiviimiseks. Arvestades regulaarset aruandlust erinevates teemades ja märkimisväärset
survet, mis kaasneb riikide edusammude jälgimisega, võib Euroopa poolaastat pidada oluliseks
vahendiks.
1.2. Taastumine peab olema töövõimalusterohke, mistõttu peame õigeks eesmärki
saavutada Euroopa Liidus aastaks 2030 tööhõivemäär 78%.
Põhjendus: Eestis oli Eurostati andmetel 2019. a seisuga tööhõive määr (20-64-a.105) 80,2%,
mis langes 2020.a. COVID-19 tõttu 78,8%-le. Aastal 2030 peaks Eestis tööhõive määr olema
hinnanguliselt üle 80%. EL tööhõivemäär 78% tasemel on ambitsioonikas, kuid saavutatav.
Antud eesmärgi saavutamiseks panustavad järgmised EL alameesmärgid:
1) vähendada 2019. a võrreldes soolist tööhõivelõhet vähemalt poole võrra, mis nõuab suuri
pingutusi, arvestades, et naiste hõive peaks sel juhul kasvama mitu korda kiiremini meeste
hõivest.
2) suurendada alushariduse kättesaadavust ja ligipääsetavust, mis aitab kaasa töö- ja eraelu
ühitamisele ning toetab naiste osalemist tööturul. Lisaks annab kvaliteetne ja
võimalikult paljudele kättesaadav alusharidus lastele vajaliku baasi edaspidiseks
paremaks hakkamasaamiseks koolis. Toetame ELi hariduse ja koolituse strateegilise
koostöö resolutsiooni raames liikmesriikide vahel kokku lepitud sihti, et alushariduses
ja lapsehoius peaks 2030. a osalema vähemalt 96% lastest vanuses kolmandast
105
Komisjon märgib siinkohal tegevuskavas, et praegune statistiline mõiste „tööealine elanikkond“ (20–64-
aastased) tuleb läbi vaadata, kuna tööiga pikeneb kogu ELis rahvastiku vananemise ja poliitikareformide tõttu.
27
eluaastast kuni kohustusliku alushariduse alguseni. See ühtib Eesti hariduse
arengukavas 2035 esitatud eesmärkidega.
3) vähendada mittetöötavate ja mitteõppivate 15–29 aastaste noorte osakaalu 12,6 %-lt106 9 %-
ni on ambitsioonikas, seda eriti sõltuvalt Covid-19 pandeemia kestusest, kuid toetame
väljapakutud sihti, sest NEET-olukorras noorte osakaalu vähendamine aitab pikas
perspektiivis vähendada tõrjutust ja sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust NEET-olukorras
noorte osakaalu vähendamine aitab pikas perspektiivis vähendada tõrjutust ja sotsiaal-
majanduslikku ebavõrdsust. Noorte töötuse määr Eestis (vanuserühmas 15-24) on Covid-
19 pandeemia tingimustes märgatavalt tõusnud (2020 I kv 9,7%; 2020 III kv 21%), samuti
on distantsõppe tingimustes ligikaudu kolmandikul õpilastest varasemast raskem hakkama
saada. Keeruline on prognoosida, kuidas mõjutavad distantsõppest tekkinud õpilüngad ning
majanduse taastumise kiirus noorte edasist konkurentsivõimet. Kooskõlas 2020. a avaldatud
noortegarantii tugevdamise soovitusega käsitletakse Eestis edaspidi NEET-olukorras
noortena kõiki alla 30-aastaseid. Arvestades sihtgrupi suurenemist vanusepiiri tõstmise
tõttu koos pandeemia mõjudega ning asjaoluga, et 9,8% on olnud viimase 20 aasta kõige
madalam näitaja, eeldab eesmärgi saavutamine seniste sekkumiste ümbervaatamist ning
uuel perioodil teistsuguse lähenemise rakendamist. Jätkuvalt on oluline teha erinevate
valdkondade ja osapooltega koostööd, et tegeleda varajase märkamise, info vahetamise,
koolist väljalangemise ennetamise ja riski realiseerumisel toe kättesaadavuse tagamisega.
1.3. Eesmärk tõsta täiskasvanute elukestvas õppes osalus Euroopa Liidus 2030. aastaks
60%-ni nõuab täiendavaid jõupingutusi, kuid on vajalik, et vastata muutuva tööturu
vajadustele, suurendada inimeste eneseteostust nii tööalaselt kui isiklikus elus ning luua
eeldused ühiskonna paremaks sidususeks.
Põhjendus: Euroopa haridusruumi ning hariduse ja koolituse koostööraamistiku 2021-2030
resolutsioonis on kokku lepitud, et mõõdetakse, mitu protsenti 25-64-aastastest on osalenud
elukestvas õppes viimase 12 kuu jooksul. 60%-eesmärk on nii Eestile kui paljudele teistele
liikmesriikidele väljakutseks ja nõuab täiendavaid jõupingutusi, sest 2016. a andmetel osales
ELis sellest vanuserühmast koolitusel keskmiselt 37,4% ja Eestis oli see näitaja 34%. Tööturg
on pidevas muutumises ning järjest vähem on ameteid, mis püsivad aastakümneid samad.
Täiend- ja ümberõppes osalus on üha vajalikum, sest aitab suurendada tööhõivet, tööhõives
püsimist ning teha tootlikumalt tööd. Arvestades nii digi- kui rohepöördest tulenevaid, aga ka
elanikkonna vananemisest tingitud pidevaid muutusi tööturu vajadustes, nõuab tulevik üha
suurema hulga inimeste teadmiste ja oskuste arendamist. Lisaks on tööturu vajadustele vastavad
teadmised ja oskused üks olulisemaid viise sotsiaalse ühtekuuluvuse ja ühiskonna sidususe
suurendamiseks.
Antud eesmärgi saavutamiseks panustavad järgmised EL alameesmärgid:
1) vähemalt 80% 16–74-aastastest peaksid omandama baastaseme digioskused, mis on
tööturul ja ühiskonnas osalemise eeltingimus. Aastal 2019 omas ELis vähemalt digioskuste
baastaset 16-74-aastaste hulgas 56% ja Eestis 62%. Hariduse arengukava 2035 eesmärk on
jõuda aastaks 2035 selleni, et 60% omaks baastasemest kõrgemat digioskuste taset.107
2) tuleks jätkuvalt vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist ja suurendada
keskhariduse omandamist. Toetame hariduse ja koolituse strateegilise koostöö
resolutsiooni raames liikmesriikide vahel kokku lepitud sihti, et madala
haridustasemega (ehk põhihariduse ja sellest madalama haridustasemega) mitteõppivate
106
2019. aasta näitaja.
107
Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035, lk 22. Saadaval
https://www.hm.ee/sites/default/files/haridusvaldkonna_arengukava_2035_29.10.2020_riigikokku_0.pdf.
28
18-24-aastaste noorte osakaal peaks 2030. a olema väiksem kui 9 % (Eestis oli see aastal
2019 9,8%). Eesmärki toetab Eesti hariduse arengukavas seatud siht, et aastaks 2035
oleks vähemalt keskharidusega inimeste osakaal 20–24-aastaste hulgas 90%. Tööturul
on järjest vähem töökohti, kus piisab madalamast kui keskhariduse tasemest, samuti
annab keskharidus inimestele tulevikus laiemad väljavaated tööd leida või edasi õppida.
Varajane koolist väljalangevus võib suureneda ka Covid-19 pandeemia tagajärjel, kuna
kolmandikule õpilastest distantsõpe ei sobi.
1.4. Nõustume, et riikidel tuleb senisest rohkem pingutada inimeste vaesusest
väljaaitamise ja tõrjutuse vähendamisega, et jõuda komisjoni pakutud eesmärgini
vähendada Euroopa Liidus aastaks 2030 vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate
inimeste osakaalu vähemalt 15 miljoni inimese võrra Samas on vajalik täpsustada
metoodikat, mis võimaldab hinnata eesmärgi saavutamise realistlikkust ja arvestab
riigispetsiifiliste seonduvate näitajate või kontekstiga.
Põhjendus: Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste osakaalu vähendamine
Euroopa Liidus vähemalt 15 miljoni inimese võrra on liikmesriikidele suureks väljakutseks.
Seejuures on vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste osakaalu vähendamise
eesmärk seatud raskesti mõjutatavatele näitajatele tuginedes. Vaesuse ja tõrjutuse
koondindikaator koosneb kolmest erinevast näitajast: suhtelise vaesuse määra, sügava
ilmajäetuse määra ning väga madala tööintensiivsusega leibkondades töötavate elanike
osakaalu näitajast. Absoluutarvudes väljendatav eesmärk on otseselt mõjutatud ka rahvastiku
muutustest. Lisaks, ühiskonna taastumine majanduslangusest ühes tööhõive ja sissetulekute
suurenemisega mõjutab suhtelise vaesuse ja sissetulekute ebavõrdsuse näitajaid pigem
negatiivselt. Vaesuse leevendamisel on oma roll toetustel, aga ka näiteks sotsiaal- ja
tööturuteenustel ning meetmetel mitmetest teistest poliitikavaldkondadest.
Aastal 2019108 elas vaesusriskis 91 miljonit inimest ELis (ligi 17 miljonit vähem kui 2012. a),
kellest 17,9 miljonit olid lapsed vanuses 0-17. Kuigi EL näitajad on viimase kümne aasta
jooksul paranenud, ei saavutatud EL2020 eesmärki (20 milj. inimest).109 Seda eelkõige seetõttu,
et vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses olevatest inimestest kõige suurema osa moodustavad
suhtelises vaesuses olevad inimesed. Vaesusriskis olevate inimeste osakaalu mõjutavad töötuse
vähenemisele ja sotsiaalkaitse toetustele ka üldised muutused rahvastikus (sh rahvastiku kasv
või vähenemine), rahvastiku struktuur, leibkondade koosseis jm. Samuti ei arvestanud seatud
eesmärk, mil määral suureneb rahvastik ja millist mõju võib see avaldada vaesuse näitajatele.
Ka EE2020 eesmärk vähendada määra 15,6%-lt 15% -ni jäi saavutamata. Majanduskriisi ajal
suurenes oluliselt elanike osakaal mittetöötavates leibkondades ning samas majanduse olukorra
paranedes hakkas taas vähenema. Ka materiaalses ilmajäetuses elavate inimeste osakaal on
majanduskriisi ajal kõrgem. Võrreldes teiste riikidega on Eestis majandusliku toimetuleku
kirjeldamiseks kasutusel absoluutse vaesuse näitaja, mis peegeldab paremini riigi majanduses
toimuvat - majanduslanguse ajal näitaja suureneb ning majandustõusu aastatel väheneb.
108
Tegemist on uuringuaastaga. Eurostat avaldab näitajad uuringuaasta järgi st sissetulek on 2018 kohta.
109
Komisjoni teatis. Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia2020 teatis lk
5. Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/ALL/?uri=CELEX:52010DC2020.
29
1.5. Toetame sotsiaalmajanduse tegevuskava eesmärki kasutada sotsiaalmajanduse
potentsiaali ära kvaliteetsete töökohtade loomisel ning õiglase, kestliku ja kaasava
majanduskasvu edendamisel. Peame oluliseks suurendada teadlikkust
sotsiaalmajandusest, sotsiaalsetest ettevõtetest ja sotsiaalsest innovatsioonist ning
arendada nii sotsiaalse ettevõtluse kui ka sotsiaalse innovatsiooni jaoks soodsat
tegevuskeskkonda. Samuti peame vajalikuks sotsiaalmajanduse võimekuse tõstmist ning
koostöö soodustamist sotsiaalsete ettevõtete ning avaliku-, era- ja kolmanda sektori vahel.
Põhjendus: Mitme Euroopa riigi kogemus näitab, et sotsiaalmajandus reageeris kiiresti COVID-
19 kriisist tulenevate kiireloomuliste sotsiaalsete vajaduste lahendamiseks, aidates leevendada
kriisi mõjusid. Seda näiteks läbi mitmete elutähtsate tervise- ja sotsiaalteenustega seotud
teenuste pakkumisega, eriti läbi partnerluste arendamise kohalike omavalitsustega, et aidata
pakkuda teenuseid ja leevendada kriisi otsest mõju, eriti kõige haavatavamate rühmade jaoks.
Lisaks on sotsiaalsed ettevõtjad üle Euroopa näidanud suutlikkust
tegeleda otseste sotsiaalsete vajadustega ning parandada inimeste ja nende kogukondade
elukvaliteeti;
reageerida kiirelt ja paindlikult ning edendada solidaarsust (kriisi)olukordades, kus
riiklik süsteem pole piisavalt kiirelt mobiliseeritav;
koondada kohalikke ja mobiliseerida ressursse (rahastamine, vabatahtlik tegevus,
teadmised) erinevatelt osalejatelt (valitsus, kodanikud, sotsiaalmajanduse
organisatsioonid, spetsialistid);
rakendada uuenduslikke viise üksikisikute, organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste
koostööks, laiendades kollektiivset sotsiaalset innovatsiooni kohalikul tasandil;
kavandada, katsetada ja konsolideerida majandustegevust.
Nõustume OECD hinnanguga, et sotsiaalne ettevõtlus on Eestis alahinnatud potentsiaaliga
valdkond, millele tuleks senisest tõsisemalt panustada.110 Muu hulgas tuleks soodustada
investorite ja sotsiaalsete ettevõtete kokku viimist ja edendada nii sotsiaalmajanduse nõudluse
kui pakkumise poolt.
1.6. Peame “õigust mitte olla kättesaadav“ ajakohaseks teemapüstituseks, mis vajab
laiemat ühiskondlikku arutelu. Nõustume, et pidev vajadus olla tööandjale kättesaadav
digitaalsete töövahendite abil võib tuua kaasa töö- ja pereelu piiride hägustumise,
ületöötamise ja vaimse tervise probleemid. Oluline on leida tasakaal õiguslike ja
mitteõiguslike meetmete vahel, arvestades erinevate ettevõtete suuruse ja töökultuuriga.
Seetõttu ei toeta me liigselt üksikasjalikke ja ebaproportsionaalset halduskoormust kaasa
toovaid meetmeid. Senisest rohkem tuleb keskenduda kehtiva õiguse paremale
rakendamisele, teavitustegevusele ja sotsiaalpartnerite innustamisele omavaheliste
kokkulepete sõlmimiseks.
Põhjendus: Digitaalsete töövahendite kasutamisega võib töötajatele kaasneda negatiivne mõju,
näiteks pikad töötunnid, mis sunnivad töötama väljaspool tööaega, intensiivsem töötamine ning
töö- ja vaba aja vaheliste piiride hägustumine. Kui digitaalseid töövahendeid ei kasutata üksnes
tööajal, võivad need häirida töötajate eraelu.111 Töövälisel ajal tööülesannete täitmiseks
mõeldud digitaalsete töövahendite kasutamine võib tekitada pidevat survet ja stressi, kahjustada
töötajate füüsilist ja vaimset tervist ja heaolu ning põhjustada psühhosotsiaalseid või muid
kutsehaigusi, nagu ärevus, depressioon, läbipõlemine, tehnostress, unehäired ning luu- ja
110
Sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalsete ettevõtete arengu stimuleerimine Eestis. OECD, 2020. Saadaval
https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Uuringud/Kodanikuyhiskond/2020_oecd_sotsia
alne-ettevotlus_et.pdf.
111
Vt viide 32, pp 7.
30
lihaskonna kahjustused. Kõik need mõjud koormavad nii töötajaid kui tööandjaid ja
sotsiaalkindlustussüsteeme üha enam ning suurendavad ohtu, et rikutakse töötajate õigust
tervislikele ja ohututele töötingimustele. Arvestades probleeme, mis tulenevad digitaalsete
töövahendite, ebatüüpiliste töösuhete ja kaugtöö korralduse suurenevast kasutamisest, eelkõige
COVID-19 kriisi tõttu,112 on töötaja õigus mitte olla kättesaadav aina päevakajalisem.
Kokkulepete rakendamine ja tasakaalu saavutamine töö- ja eraelu vahel võib vajada muutusi
tööharjumustes ja käitumisviisides. Seega on kindlasti laual küsimus töö- ja puhkeaja tasakaalu
leidmises, samuti teadmiste, oskuste ja hoiakute varajases kujundamises. Kohanemist vajab nii
töötajate enesejuhtimisoskus, mõlema töösuhte poole planeerimisoskus kui ka tööandjate oskus
juhtida kaugtöö töötajaid ning austada töötajate töövälist aega.
1.7. Toetame uue Euroopa Liidu töötervishoiu ja tööohutuse strateegia (2021–2027)
koostamist. Strateegias tuleb tähelepanu pöörata koostöö edendamisele erinevate
poliitikavaldkondade lõikes. On oluline, et uus strateegia käsitleks töökeskkonna riske, sh
psühhosotsiaalseid, mis tulenevad digipöördest, kliima- ja keskkonnamuutustest ning
teisenenud töövormidest. Tuleb vältida põhjendamatut halduskoormust, kuid samas ei
tohi töötervishoiu ja tööohutuse nõuete lihtsustamine kaasa tuua töötingimuste
leevendamist viisil, mis seab ohtu töötaja ohutuse ja tervise säilimise. Samuti peab uus
strateegia arvesse võtma COVID-19 õppetunde.
Põhjendus: Töötervishoiu ja tööohutuse strateegia ajakohastamine on igati põhjendatud.
Digiüleminek ja pandeemia on varasemast veelgi rohkem esile toonud tervishoiu- ja
ohutusmeetmete hädavajalikkuse. Arvestades, et tegemist on seitsmeks aastaks loodava EL
tasandi strateegiaga, peame sobivaks üldiste prioriteetide ja eesmärkide määratlemist.
Üksikasjalik meetmete rakendamisega seotud eesmärkide, tegevuste, ajakava ja osalejate
loetelu ei ole põhjendatud ega jäta piisavalt paindlikkust.
Töökeskkonnas esinevad muudatused on seotud tehnoloogia kiire arenguga, mis on
suurendanud tööde automatiseerimist, uute süsteemide, töövahendite ja erinevate töömustrite
kasutuselevõttu, töö- ja puhkeaja piiride hägustumist, töötajate pidevat jälgimist ja kaugtöö
tegemist. Tehnoloogia areng kõrvuti tööjõu liikuvuse ja uute töötamise harjumustega toovad
kaasa juhutööde ning ebatüüpiliste töövormide kasvu. Ebatüüpilistes töövormides tööd tegevad
isikud kuuluvad sageli haavatavasse tööturugruppidesse ja on vähem kaitstud.
Tööga seotud ebakindlus, informatsiooni puudus või üleküllus mõjutab töötajate vaimset
tervist. Samuti mõjutab vaimset tervist kaugtöö suurenemine ning töö- ja pereelu piiride
hägustumine, mis on COVID-19 pandeemiast tingituna varasemast rohkem esile tõusnud.
Nakkushaiguste levikuala võib kliimamuutuste ja globaliseerumise tõttu suureneda, mis
mõjutab otseselt või kaudselt ka töötervishoidu ja tööohutust. Nakatumise oht on eriti suur
töötajatel, kes igapäevaselt oma töös puutuvad kokku teiste inimeste või loomadega. Oluline
on töökeskkonna bioloogiliste ja keemiliste ohutegurite tuvastamine ja nende mõju hindamine.
Uute riskide esinemine töökeskkonnas eeldab nii tööandjalt kui ka riigilt uusi lähenemisi. On
oluline tõsta tööandjate ja töötajate teadlikkust uutest riskidest ja nende võimalikest
maandamismeetmetest.
112
Vt viide 32, pp 8.
31
1.8. Toetame Euroopa Komisjoni eesmärki ergutada elukestvas õppes osalemist. Leiame,
et elukestvas õppes osalemise suurendamiseks kasutab Eesti erinevaid õpikonto ideed
kandvaid ja üksteist täiendavaid meetmeid. Õpikontode idee paremaks rakendamiseks
Eestis tuleb analüüsida, kas piisab olemasolevatest meetmetest või on vaja neid täiendada.
Põhjendus: Komisjon on välja töötamas isikliku õpikonto nõukogu soovitust. Kavas on välja
tuua parimatest praktikatest ammutatud kriteeriumid, millele hästi toimiv õpikontode süsteem
võiks vastata. Isiklikus õpikontos nähakse igale tööturu osalejale võimalust osaleda tema enda
valitud ajal ja koolitusel vastavalt õpikontol olevatele koolitusõigustele. Teadaolevalt ei soovi
komisjon õpikontot siduda ei tööandja ega õpikontot kasutava isiku tööturu staatusega ning
selle loomist inspireerib muutuv tööturg, kus töösuhted muutuvad aina projektipõhisemaks ja
mitmemustrilisemaks. Komisjonil on kavas algatus avaldada 2021. a lõpus.
Õpikonto meedet on mitmes Euroopa riigis erineval kujul rakendatud ning muuhulgas on
täheldatud ka selle puudusi. Näiteks meedet kasutatakse tagasihoidlikult või kasutavad seda
eelkõige kõrgema haridusega inimesed, peamise sihtgrupini jõudmata. Soodustused on
osutunud mittemotiveerivateks, esinenud on ulatuslikke pettuseid isiklikele kontodele kantud
summadega ja koolituste madalat kvaliteeti. Õpikonto meetme puhul tuleb kaaluda mitmeid
aspekte - milline on rahastamise jaotus, sihtrühma määratlus ja nendeni jõudmine,
osalemistingimused, koolituse pakkuja sobivus, koolituste rahastamiskõlblikkus, stiimulid
kursuse lõpetamiseks, seosed muu rahalise toetusega, seotud kulude abikõlblikkus; tööandjate
roll, kuidas skeemi hallata ja ära hoida rahaliste vahendite väärkasutust. OECD jõudis oma
2019.a uuringus järeldusele, et on vähetõenäoline, et isiklikest õpikontodest saab n-ö imerohi,
mis vastab muutuva töömaailma väljakutsetele. Samas nentis OECD, et hoolikalt disainituna,
võivad õpikontod abiks olla. Võtmesõnadeks on sihitatud koolitus, piisav rahastus, võimalikult
lihtne skeem maksimaalse osaluse saavutamiseks, osalust toetavate meetmete paralleelne
kasutus, koolituse kvaliteet ning rahastamise viis.113
Eestis on kasutusel mitmeid meetmeid, mis edendavad elukestvas õppes osalemist: tasuta
kursused ja koolitused, koolituskaart töötutele, tasemeõppes osalemise toetus, koolituskulude
tulumaksuvabastus inimesele ja tasuta kõrgharidus. Elukestvas õppes osalemist toetab ka
töökohapõhise õppe edendamine ning noortele pakutavad meetmed, mis toetavad nende eriala
valikut ning praktikale, tööle või õppima minemist. Töötajatel on õigus õppepuhkusele, sh
tasustatud õppepuhkusele. Seejuures tekib õppepuhkuse kasutamise õigus Eestis iga uue
töösuhte alguses uuesti, mida võib pidada pigem soodsamaks kui teatud ulatuses õiguste
ülekandumine.
Õpikonto meede nõukogu soovituse näol on komisjonil väljatöötamise faasis. Suure
tõenäosusega saab Eesti kitsaskohaks katteallikate leidmine, mis võimaldaks iga inimese
isiklikule õpikontole kanda piisav summa koolituse soetamiseks. Lisaks, arvestades Eestis juba
pakutavaid meetmeid, tekitab küsimusi õpikonto meetme loomise lisandväärtus. Elukestvat
õpet saab muuhulgas tõhusalt toetada ka näiteks kvaliteetse nõustamise, sihtrühma laiendamise,
sihitatud kommunikatsiooni või suurema hulga koolituste pakkumisega. Seetõttu peame
tõhusamaks liikuda edasi pigem mõne olemasoleva meetme laiendamise ja võimendamisega.
113
Individual Learning Accounts. Panacea or Pandora´s Box? OECD 2019, lk 9. Saadaval https://read.oecd-
ilibrary.org/employment/individual-learning-schemes_203b21a8-en#page30.
32
1.9. Oskuste ja talendi paketi raames kavandatavate seadusliku rände õigusaktide
muudatuste puhul on oluline arvestada nii liikmesriigi tööturu vajadustega kui
vajadusega kaitsta kolmandate riikide kodanikke nende õiguste rikkumise eest,
sealhulgas Euroopa Liidu sisesel liikumisel. Eesti huviks on sisserändepoliitika, mis
soodustab nende välismaalaste Eestisse tulekut, kes annavad ühiskonnale kõrget
lisandväärtust ning kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvide ning Euroopa Liidu
õiguse ja põhivabadustega. Eesti saab toetada Euroopa Liidu talendireservi loomist
eeldusel, et välismaalastel ei ole õigust siseneda Euroopa Liidu enne, kui neil on olemas
konkreetne tööpakkumine või kutsuja. Leiame, et vaba töökoha täitmisel peab tööandja
eelistama võimalusel oma riigi või Euroopa Liidu kodanikku.
Põhjendus: Komisjoni eesmärk on luua ELi pikaajalise elaniku staatus, eelkõige suurendades
pikaajaliste elanike õigust asuda elama ja tööle teistes liikmesriikides. Lisaks soovib komisjon
lihtsustada kõigi kolmandatest riikidest pärit töötajate vastuvõtu protseduure ning lihtsustada
tuleks ka madala ja keskmise kvalifikatsiooniga töötajate vastuvõtu- ja elamistingimusi.
Kolmandate riikide oskustööliste ELi talendireserv võiks komisjoni hinnangul toimida kogu
ELi hõlmava rahvusvahelise värbamise platvormina, mille kaudu kolmandate riikide
kodanikest oskustöölised saaksid väljendada huvi ELi rändamise vastu ning mille abil ELi
rändeasutused ja tööandjad saaksid leida oma vajadusetele vastavaid oskustöölisi.114
Eesti peab väga oluliseks Euroopa Liidu aluslepingute põhimõtet, mille järgi liikmesriigil on
õigus otsustada, kui palju välismaalasi riiki lubatakse. Välismaalaste arv, keda lubatakse riiki
töötama ja elama, on seotud nii liikmesriigi võimekusega lõimida kolmandate riikide kodanikud
liikmesriigi ühiskonda kui ka vajadusega tagada riigis elavatele inimestele vajalik tööhõive.
Seetõttu on oluline säilitada liikmesriigi õigus vajadusel seada piirangud kolmandate riikide
kodanike riiki lubamisele ja riigis töötamisele.
Seadusliku rände õigusaktide muudatuste korral, mis reguleerivad kolmandate riikide kodanike
liikumist liikmesriikide vahel, on oluline silmas pidada, et need arvestaks riikide tööturu
vajadustega ega nõrgestaks kolmandate riikide kodanike õigusi. Liikuvate töötajate õiguste
tagamine eeldab tõhusat liikmesriikide vahelist infovahetust töötajate töötingimuste üle. Eestis
on praktikas esinenud olukordi, kus kolmandate riikide kodanikke on võetud siia tööle lähetatud
töötajatena, vältides välismaalaste seaduses ette nähtud kõrgema töötasu maksmise nõuet.
Seejuures liigub töötaja Eestisse läbi liikmesriigi, kelle nõuded välismaalase riiki lubamiseks
on Eesti nõuetest leebemad.
Töötajate reservi nimekiri võimaldab tööandjatel valida välja kvalifikatsiooni ja töökogemuse
põhjal sobilikud kandidaadid, luues täiendava võimaluse tööjõu leidmiseks valdkondades, kus
liikmesriigis tööjõudu napib. Siduv tööpakkumine usaldusväärselt ettevõttelt enne välismaalase
lubamist ELi territooriumine aitab välistada nende välismaalaste saabumine ELi, kellel puudub
võimalus tööd saada või kelle kvalifikatsioon ja oskused ei vasta tegelikkusele. Kui nn
talendireservi nimekirjas olevate välismaalaste tegelikku kvalifikatsiooni, kogemusi ja
keeleoskust ei hinnata, on oht, et süsteemi võidakse ära kasutada nende poolt, kes otsivad
võimalusi ELi saabumiseks.
114
Vt OECD dokument „Building an EU Talent Pool – A New Approach to Migration Management for Europe“
(ELi talendireservi loomine – Euroopa rände haldamise uus lähenemisviis), 2019. Saadaval
http://www.oecd.org/migration/mig/building-an-eu-talent-pool-6ea982a0-en.htm.
33
1.10. Toetame lastegarantii eesmärki tagada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele
lastele juurdepääs alusharidusele ja lapsehoiule, haridusele ja koolipõhistele tegevustele,
kvaliteetsele tervishoiule, tervislikule toitumisele ning sobivale eluasemele.
1.10.1. Peame oluliseks, et liikmesriikidel oleks otsustusvabadus, milliste meetmetega –
universaalsete või sihitatud meetmetega, toetuste või teenustega jne – see eesmärk
saavutatakse.
1.10.2. Nõustume, et riigid peaksid saama ise abi vajavate laste grupid määratleda.
Leiame, et COVID-19 kriisi pikaajalisi mõjusid arvestades tuleks eritähelepanu
pöörata ka vaimse tervise probleemidega ja vägivallakogemusega lastele ning koguda
infot nendele lastele suunatud tõhusate meetmete ja heade praktikate kohta.
1.10.3. Liikmesriikidel peaks olema võimalus siduda lastegarantii rakendamis- ja
seireprotsess olemasolevate siseriiklike protsessidega ning valida, milliste
indikaatoritega tegevuste tulemuslikkust hinnata.
Põhjendus: Lastegarantii eesmärgid on kooskõlas meie siseriiklike eesmärkide, valitsuse
tegevusprogrammi tegevuste ja olemasolevate võimalustega. Samuti on kavas paljudele
lastegarantii soovitustele tähelepanu pöörata koostatava Heaolu arengukava 2023-2030 raames
ning haavatavate laste gruppidele on suunatud mitmed uue struktuurvahendite perioodi
tegevused.
Eesti perepoliitilised meetmed – nt meie vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteem ning
lasterikastele peredele suunatud toetused – on Euroopas ühed eesrindlikumad ning laste vaesuse
ennetamisel ja vähendamisel tõhusad. Samuti on Eestis lastel juurdepääs kvaliteetsele
haridusele ning kõigile lastele on tagatud tasuta tervishoid ja hambaravi universaalse
ravikindlustuse kaudu. Samas on üksjagu väljakutseid kvaliteetsete sotsiaal- ja teiste
tugiteenuste kättesaadavuse osas ning meie tähelepanu on lähiaastatel suunatud eelkõige
erivajadusega, vaimse tervise probleemidega ja vanemliku hooleta lastele ning neile vajaliku
tugisüsteemi ja tõhusa lastekaitsekorralduse loomisele. Siin on meil lastegarantiis seatud
eesmärkidega selge ühisosa.
Haridusele juurdepääsu tagamise vaatest käivitati Eestis hiljuti erivajadusega laste tugisüsteemi
reform, mille keskmes on sarnaselt lastegarantii soovitusega erivajadusega lastele vajalike
teenuste ja hariduskorralduse võimaldamine ning NEET noorte toetamine. Kõigile lastele on
tagatud tasuta õppematerjalid ning tervislik toit lasteaias ja koolis on kas täielikult või vähemalt
osaliselt kompenseeritud. Puudust kannatavate perede lastele on nii lasteaias kui koolis tagatud
tasuta toitlustus. Lapsehoiu ja alushariduse kättesaadavus on viimastel aastatel oluliselt
paranenud, kuigi vajab suuremates tõmbekeskustes endiselt tähelepanu. Koostamisel on ka uus
alushariduse seadus, mille keskmes on kvaliteetse teenuse tagamine kõigile lastele. On
tervitatav, et komisjon näeb puudust kannatavatele lastele võimaluste pakkumist laiemast
spektrist ning et lastegarantii soovituses on välja toodud laste kultuuri- ja vabaaja tegevused.
Peame oluliseks pakkuda ebasoodsa tausta ja puudust kannatavate perede lastele põhivajaduste
kõrval ligipääsu ka kvaliteetsetele noorsootöö võimalustele, sealhulgas noorte huviharidusele
ja -tegevustele, mis on oluline nende paremaks lõimumiseks, sotsialiseerumiseks ning noorte
mitmekülgse arengu toetamiseks.
Eestis on universaalse ravikindlustuse kaudu tagatud kõigile lastele ligipääs tervishoiule, sh
hambaravile. Samuti uuendati hiljuti laste tervise jälgimise juhendit, mille eesmärk on lapse
34
arengu hindamine ja toetamine, tervise ja arenguhäirete varajane avastamine ning vajaliku abi
tagamine lapsele ja perele.
Tervisliku toitumisele ka väljaspool koolikeskkonda ligipääsu võimaldamise, sh toidabi
võimaldamise soovitused on Eestis täidetud nii õigusruumi kui praktika kaudu ning arvestades
laste ülekaalulisuse probleemi, on see ka rahvatervise arengukava, toitumise rohelise raamatu
jm (teavitus) tegevuste fookuses.
Sobiva eluaseme puhul soovitatakse tagada lastele ja peredele kodutuse korral turvakoduteenus,
varjupaigad ja ligipääs sotsiaaleluasemele ning tugi püsiva elukoha saamisel koos vajalike
nõustamisteenustega. Samuti soovitatakse ennetada laste paigutamist asutustesse, tagades
perepõhised teenused ja tugi iseseisvasse ellu naasmisel. Mõlemad teemad on Eestis aktuaalsed
ning loodud nii vastav õigusruum kui meetmed, mis on soovitustega kooskõlas.
Deinstitutsionaliseerimine ja perepõhise asendushoolduse toetamine on ka üks laste ja perede
programmi ning uue struktuurvahendite perioodi fookusi.
Liikmesriikide väljakutsed ja abivajadusega laste sihtgrupid on erinevad, mistõttu peab jääma
võimalus valida, millistele laste gruppidele lastegarantii raames siseriiklikud meetmed
sihitatakse. Näiteks soovitab komisjon arvestada romade või kodutute lastega, kelle puhul ei
esine Eestis probleeme, mis on samas aktuaalsed paljudes teistes liikmesriikides. Eesti
kontekstis soovime enam tähelepanu pöörata vaimse tervise probleemidega ja
vägivallakogemusega lastele. Vaimse tervisega seotud väljakutsed võiks leida enam kajastamist
ka lastegarantiis, sest see võimaldaks liikmesriikidel saada põhjalikumat ülevaadet teistes
riikides valitseva vaimse tervise valdkonna olukorra, heade praktikate ja tõhusate
(ennetus)meetmete kohta. Lastegarantiis välja toodud sihtgruppidest on Eestis asjakohane
arvestada ka puudega (erivajadusega), kehvades tingimustes elavate, asendushooldusel ja
ebakindlas pereolukorras elavate lastega, sest need sihtgrupid on ka koostatava Heaolu
arengukava fookuses.
Lastegarantii ettepanekus nähakse ette, et liikmesriikidel tuleb soovituse rakendamiseks
koostada kuue kuu jooksul peale soovituse vastuvõtmist siseriiklik tegevuskava lastegarantii
soovituse elluviimiseks. Seejuures koostatakse koostöös Euroopa Komisjoni sotsiaalkaitse
komiteega indikaatorite raamistik, mille pinnalt hinnatakse riikide tulemuslikkust lastegarantii
eesmärkide saavutamisel. Riikidel tuleb oma edusammudest komisjonile raporteerida iga kahe
aasta tagant ning nõukogule viie aasta möödudes. Arvestades, et Eestis on koostamisel Heaolu
arengukava aastateks 2023-2030, mille raames töötatakse välja ka laste ja perede heaolu
suurendamiseks vajalikke tegevusi hõlmav programm, on vajalik, et Eesti saaks need kaks
protsessi omavahel ühildada. Arengukava koostamise raames kaasatakse ka – sarnaselt
lastegarantiis seatud soovitustele – vajalikke huvigruppe ja eksperte ning seatakse
tulemusmõõdikud.
Indikaatoreid lastegarantii soovituse ettepanek ei sisalda ning need töötatakse välja edaspidi.
Arvestades, et komisjon plaanib indikaatorite seadmisel tugineda rahvusvaheliselt
võrreldavatele andmetele, võib see tähendada, et indikaatorite valik ei ole kõige ajakohasem
ega ilmesta kõiki vajalikke nüansse ja liikmesriikide süsteemide erisusi. Näiteks on
sotsiaalsamba mõõdikute hulgas „Lastehoiuasutustes käivate kuni kolmeaastaste laste osakaal“,
mis ei võta arvesse Eesti pikka ja heldelt tasustatud vanemapuhkust ega ole seega probleemi
kirjeldamisel objektiivne. Samuti ei näita laste suhtelise vaesuse andmed alati tegelikku puudust
(vastupidiselt absoluutse vaesuse andmetele, mis on siseriiklik näitaja) ning võivad anda laste
heaolust väära arusaama. Seetõttu peaks jääma liikmesriikidele võimalus indikaatorite
35
raamistikku siseriiklike andmetega (kui need vastavad kõigile teadustöö põhimõtetele)
täiendada ja/või asendada. Kui siseriiklikud andmed avavad hetkeolukorda ja tegevuste mõju
paremini, tuleks neid võtta arvesse ka lastegarantii soovituste täitmise tulemuslikkuse
hindamisel ja seirel.
1.11. Nõustume, et miinimumsissetuleku kaitset käsitleva Euroopa Liidu
võrdlusraamistiku edasiarendamine võib aidata kõrvaldada lünki miinimumsissetuleku
kaitses. Euroopa Liidu soovituslike suuniste juures tuleks silmas pidada, et
miinimumsissetulekute tagamise meetmed ja nendega hõlmatus on liikmesriigiti väga
erinevad ning mõju omavad ka sotsiaalkaitse põhimõtted, sealhulgas teenuste roll ja
süsteemi ülesehitus laiemalt. Eesti ei pea mõistlikuks Euroopa Liidu ühtse
miinimumsissetulekute lävendi kehtestamist, kuna liikmesriikide sotsiaalkaitse süsteemid
ja majanduslik olukord, geograafilised eripärad ning elanike tegelikud elamiskulud ja
tarbimismustrid on väga erinevad.
Põhjendus: Minimaalse sissetuleku kaitse tagamise õiguslik regulatsioon on liikmesriikide
määratleda. Heaolu arengukava aastateks 2016–2023115 seab eesmärgiks vähendada nii
absoluutses kui suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaalu vastavalt 5,8%ni ning 15%ni
aastaks 2023. Heaolu arengukava 2023–2030 ettevalmistamise käigus on toodud välja vajadus
tagada probleemide tekkimist ja süvenemist ennetav, ajakohane, piisav, jätkusuutlik ja ka
kriisiolukordades toimiv baasturvavõrk, mis pakuks hätta sattunud inimestele esmavajalikke
teenuseid, toetusi ja sotsiaalabi. Majandusliku toimetuleku toetamise kõrval on vaja
keskenduda ka inimeste finantskirjaoskuse parandamisele, iseäranis võlglaste tekke
ennetamisele ja võlgade süvenemisele.
Miinimumsissetuleku kaitset käsitlevatel EL indikaatoritel esineb mitmeid kitsaskohti. Üks
olulistest väljakutsetest on administratiivandmete kasutamine ja
116
miinimumsissetulekusüsteemide registritepõhiseks saamine. Lisaks on puudulik teenuste
mõju arvestamine vaesuse leevendamisele, st väljatöötamist vajab metoodika, kuidas erinevate
teenuste mõju võtta arvesse vaesuse ulatuse ja vaesuse näitajate muutuste hindamiseks.
Andmete ja indikaatorite puhul ei arvestata asjaoluga, et riikide poliitikad,
miinimumsissetulekute määratlus ja andmekogumismetoodikad on erinevad. Riigiti võib olla
seatud ka riigispetsiifilisi näitajaid, mida ei ole võimalik EL-s võrreldavalt kasutada. Näiteks
on Eestis kasutusel absoluutse vaesuse näitaja, mille sarnast näitajat kasutavad vaid üksikud
riigid. Varasemad aastad on näidanud aga, et absoluutse vaesuse näitaja peegeldab
majandusliku olukorra muutust ühiskonnas ja mõju vaesusele selgemalt kui suhteline vaesus.
Kui vaadata 2009–2010. a vaesuse näitajaid, siis on näha, et majanduslangus tõi kaasa
absoluutse vaesuse suurenemise, samas kui suhteline vaesus vähenes. Viimast mõjutas see, et
sissetulekud vähenesid ja selle tulemusena vähenes sissetulekute erinevused ja suhtelise
vaesuse piir. Suhtelise vaesuse mõõtmisel on suureks väljakutseks see, et erinevate riikide
valimid hõlmavad miinimumsissetuleku skeemist kasusaajaid erineval määral
miinimumsissetuleku skeemidest kasusaajaid. Selliselt on väga keeruline hinnata, kas kaetus
on piisav või kas näiteks mõju vaesuse leevendamisele on piisav. Suhtelise vaesuse määra
võrdlemine enne ja pärast sotsiaalseid siirdeid ei anna terviklikku ja adekvaatset ülevaadet
miinimumsissetulekute piisavuse ja kaetuse kohta. Vaesuse mõõtmisel arvestatakse
115
Heaolu arengukava 2016-2023 on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi veebilehel: https://www.sm.ee/et/heaolu-
arengukava-2016-2023.
116
Eesti Sotsiaalteenuste- ja toetuste register STAR on toimetulekutoetuse määramisel üks väheseid positiivseid
näiteid, sest on vähemalt võimalus linkida juurde erinevaid andmeid, nt teadusuuringu raames, milleks teistel
riikidel võimalus enamasti puudub.
36
netosissetulekuks nii töisest tegevusest saadud sissetulek kui rahalised toetused ja hüvitised.
Seega mõjutab sotsiaalsete siirete, sh miinimumsissetulekut tagavate toetuste mõju ulatust
vaesuse leevendamisel see, kuivõrd on suurenenud töine tulu või vähenenud mittetöötavate
inimeste osatähtsus. Ehk töise tulu suurenedes ei ole saadud toetustel, hüvitistel enam nii suurt
kaalu tõsta elanike sissetulek ülespoole vaesuspiirist või vähendada varasemast suuremas
ulatuses kaugust vaesuspiirist.
Kokkuvõttes on võrreldavate aluste ja andmete leidmine riikide erineva praktika tõttu keeruline.
Lisaks sissetulekute rahalisele toetamisele on vaesuse leevendamisel ja majandusliku
toimetuleku toetamisel märkimisväärne roll tööturu- ja sotsiaalteenustel. Muu hulgas on riigiti
erinevad nii miinimumsissetuleku lävendi seadmise kui tööturu- ja sotsiaalteenuste osutamise
tasandid (nt kohaliku omavalitsuse tasand, riigi tasand). Miinimumsissetuleku piisavuse ja
ajakohasuse tagamiseks on vaja hinnata riigi elanike põhivajaduste kulutuste ulatust. Samuti
tuleb miinimumsissetulekute tagamisel hinnata, kas ja mil määral peab miinimumvajaduste
katmise kõrval arvestama ühiskonnaelus osalemise vajadusega (nt lisaks toidu- ja
eluasemekulutustele peab lävend katma ära osalemise vabaajategevustes). Teisalt peab
miinimumsissetuleku tase motiveerima tööealist ning töövõimelist elanikkonda tööturul
aktiivselt osalema. iinimumsissetuleku kujundamise metoodika ja taseme peaks iga riik ise
määrama.
1.12. Pikaajalist hooldust puudutava algatuse puhul tuleks silmas pidada, et teenuste
vajadus võib avalduda kogu inimese eluea jooksul. Peame oluliseks, et algatus sisaldaks
ettepanekuid ennetavate ja rehabiliteerivate meetmete kohta, mis aitaks vähendada
pikaajalist hooldust vajavate inimeste arvu ja toetaksid iseseisvamat toimetulekut. Samuti
soovime algatuses näha analüüsi pikaajalise hoolduse rahastamise jätkusuutlikkuse
võimaluste kohta. Lisandväärtust näeme ka Euroopa Liidu pikaajalise hoolduse teenuste
kvaliteedipõhimõtete edasi arendamises.
Põhjendus: Nõustume Euroopa Komisjoni probleemipüstitusega pikaajalise hoolduse teenuste
kättesaadavuse ja kvaliteedi osas. Kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine koos seotud
valdkondade teenuste parema omavahelise koostoimega aitab tagada teenuskasutajate
vajadustele vastava abi, parandada elukvaliteeti ning võimaldada hoolduskoormusega
lähedastel osaleda tööturul ja ühiskondlikus elus.
Muutused rahvastikuprotsessides toovad kaasa järjest suureneva vajaduse hoolduskoormuse
ennetavate ja leevendavate teenuste järele. Pikaajalise hooldusega seotud väljakutsete
lahendamine on prioriteediks nii valitsuse tegevuskavas117 kui heaolu arengukavas118. Eesti
2035 strateegia raames on võetud sihiks suurendada ühiskondlikku sidusust ja võrdseid
võimalusi hariduses ning tööturul, lõimida tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimesekeskselt ning
uuendada sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi. Lisaks on kavas
parandada erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ja tõhustada pikaajalise
hoolduse süsteemi.119 Pikaajalise hoolduse teemad leiavad käsitlust ka järgmises heaolu
arengukavas 2023-2030, pidades silmas, et pikaajaline hooldusvajadus võib tekkida igas
vanuses.
117
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021–2023 p 2.18 ja p 2.19.
118
Sotsiaalministeerium. Heaolu arengukava 2016–2023.
119
Saadaval https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia.
37
Eesti on võtnud eesmärgiks suurendada kogukonnapõhiste120, kodus elamist ja toetatud elamist
toetavate teenuste mahtusid. Samal ajal tuleb arvestada, et hoolekandeasutuste infrastruktuur
on vananenud ning keerulisema hooldusvajadusega inimestele (nt dementsusega inimesed) ei
ole piisavalt kohti. Investeeringud institutsionaalsesse hooldusesse võimaldavad pakkuda
kvaliteetseid teenuseid neile, kelle kodus elamist ei ole võimalik enam toetada. Samuti oleme
seadnud sihiks vähendada lähedastest hooldajate hoolduskoormust, ennetada tööturult
väljalangemist (sh ennetähtaegselt pensionile jäämist) ning suurendada tööhõivet, sh töö- ja
pereelu ühitamise võimalusi ning tagada hooldajatele senisest suuremad sotsiaalsed tagatised
(nt puhkus, suurem pension tulevikus, õigus küsida paindlikku töökorraldust jm). Senisest enam
tuleb tähelepanu pöörata hoolduskoormuse võrdsemale jaotusele naiste ja meeste vahel.
Eesmärkide paremaks täitmiseks on ministeerium muu hulgas planeerinud rahastust järgmise
perioodi struktuurivahenditest.
Pikaajalise hoolduse, eelkõige üldhooldusteenuse rahastamisel on praegu peamine vastutus
inimestel endil, seejuures inimese omaosalus teenuse eest tasumisel on aastate jooksul
järjepidevalt kasvanud. Kuivõrd teenuste kättesaadavus sõltub üha enam teenusekasutaja
maksevõimest, viib see teenuste kasutamisest tingitud vaesumise riski kasvule ja lähedaste
hoolduskoormuse suurenemisele. Sarnaselt teiste riikidega seisab Eesti ees väljakutse leida
kestlikud lahendused, kuidas tagada hooldusvajadusega inimestele kvaliteetsed ja rahaliselt
kättesaadavad teenused.
Miinimumnõuded sotsiaalteenuste eesmärgile ja sisule ning üldised kvaliteedipõhimõtted,
millest teenusesosutajad lähtuma peavad, on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduses. Alates
2020. aastast peab väljaspool kodus üldhooldusteenust pakkuvatel asutustel olema tegevusluba.
Teenuste kvaliteedi parandamiseks on Sotsiaalkindlustusametisse loodud kohalike
omavalitsuste nõustamisüksus. Välja on töötatud sotsiaalteenuste kvaliteedijuhis ja
teenustepõhised kvaliteedijuhised,121 mis tuginevad Euroopa vabatahtlikule sotsiaalteenuste
kvaliteediraamistikule.122 Samuti on koostatud sotsiaalteenuste korraldamise juhised.123
Pikaajalise hoolduse teenuste miinimumstandardid on kavas välja töötada 2022. a lõpuks.
Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine kuulub liikmesriikide pädevusse ja seega on igal
riigil kohustus riigisiseselt leida hoolduskoormuse probleemile terviklik ning jätkusuutlik
lahendus. Samas seisavad riigid samasuguste või sarnaste probleemide ees. Seetõttu on
juurdepääsetava, kvaliteetse ning jätkusuutliku tervishoiu ja pikaajalise hoolduse pakkumise
osas kokku lepitud koostöös avatud koordinatsioonimeetodi raames. Arvestades pädevust,
peame pikaajalise hoolduse algatuse puhul oluliseks, et komisjon austaks ettepanekute juures
liikmesriikide autonoomiat ning täiendavat Euroopa Liidu õiguslikku regulatsiooni vajalikuks
ei pea.
120
Sotsiaalhoolekandes loetakse kogukonnapõhisteks neid teenuseid, mida pakutakse inimestele nende
harjumuspärases keskkonnas ehk kodus (nt koduteenus, tugiisiku teenus, isikluku abistaja teenus jt), mitte
institutsioonis.
121
Saadaval https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/kvaliteet-ja-jarelevalve/kvaliteedijuhised.
122
Saadaval https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-16319-2010-INIT/et/pdf.
123
Saadaval https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/kvaliteet-jarelevalve/kohaliku-omavalitsuse-
noustamistalitus#juhendid.
38
1.13. Eesti peab väga oluliseks digitaalseid lahendusi, nt Euroopa sotsiaalkindlustuspassi
loomist, mis lihtsustavad ja kiirendavad piiriüleselt liikuvate inimeste suhtlust erinevate
liikmesriikide ametiasutustega.
Põhjendus: Tegevuskava järgi algatab komisjon 2021. a Euroopa sotsiaalkindlustuspassi
pilootprojekti, et selgitada 2023. a välja võimalused loomaks digilahendus, millega lihtsustada
liikuvate kodanike ja ametiasutuste omavahelist suhtlust ja parandada sotsiaalkindlustusõiguste
piiriülest ülekantavust, ning mille puhul tuginetakse 2021. a teises kvartalis tehtavale algatusele
„Usaldusväärne ja turvaline Euroopa e-ID“. See on täienduseks lõpusirgel olevale EESSI
projektile, mille tulemusena liikmesriikide sotsiaalkindlustusasutused vahetavad
elektrooniliselt infot, mis on seotud inimestele erinevate piiriüleste hüvitiste maksmisega.
Praegu toimub see infovahetus veel osaliselt paberil.
Piiriülene sotsiaalkaitse on hästitoimiva siseturu eeltingimus. Digitehnoloogia poolt järjest
lihtsamini võimaldatavad tööjõu liikuvuse olemasolevad ja uued vormid nõuavad liikuvate
töötajate ja ametiasutuste sujuvat koostööd. Innovatiivsed lahendused nagu Euroopa
sotsiaalkindlustuspass lihtsustavad ja kiirendavad oluliselt liikuvate kodanike ja riiklike
ametiasutuste omavahelist suhtlust, parandades seeläbi sotsiaalkindlustusõiguste piiriülest
ülekantavust. Samuti vähendavad sellised lahendused pettusi ja vigu.
Euroopa sotsiaalkindlustuspass on n-ö digitaalne rahakott, mida piiriüleselt liikuv isik omab ja
kuhu on võimalik tulevikus vajalikke digitaalseid tõendeid koguda. Esimena soovitakse sellist
lahendust kasutusele võtta lähetatud töötajatele mõeldud A1 tõendi osas. A1 tõend võimaldab
teise riiki lähetanud isikul jääda seotuks oma koduriigi sotsiaalkindlustussüsteemiga ja tasuda
tööjõumakse koduriiki. Töökohariigi inspektorid saaksid kontrollida digitaalselt väljastatud A1
õiguspärasust väga lihtsalt ja kiirelt. Järgmiseks on plaanis võtta selline lahendus kasutusele
Euroopa Ravikindlustuskaardiga, mis võimaldaks kiiresti kontrollida isiku ravikindlustuskaitse
olemasolu.
1.14. Toetame Euroopa Liidu tasandil peetava valdkondliku sotsiaaldialoogi
läbivaatamist ja sotsiaalpartnerite kokkulepete uue tugiraamistiku esitamist. Nõustume
vajadusega edendada sotsiaalpartnerite suutlikkust pidada kollektiivläbirääkimisi viisil,
mis arvestab sotsiaalpartnerite huvide ja liikmesriikide eripäraga. Leiame, et
innovaatilised lahendused, sealhulgas programmid noorte liidrite toetamiseks, võivad olla
abiks sotsiaaldialoogi edendamisel. Nõustume vajadusega luua või arendada siseriiklike
kollektiivlepingute andmekogusid, mis annavad parema läbipaistvuse töötingimuste
kollektiivseks kujundamiseks ja soodustavad sotsiaaldialoogi arengut.
Põhjendus: Nii ametiühingutel kui tööandjate esindusorganisatsioonidel on oluline roll poliitika
kujundamises. Sotsiaaldialoog aitab kaasa ühiskonna tasakaalustatud arengule.
Kollektiivläbirääkimised võimaldavad töötajatel ja tööandjal jõuda vabade ja vabatahtlike
läbirääkimiste tulemusena kokkuleppele töötasus ja muudes töötingimustes ning võimaldavad
kokku leppida omavaheliste suhete kujundamise põhimõtetes. Samas on oluline märkida, et
kollektiivläbirääkimiste pidamine on õigus, mitte kohustus. Vajalik on arvestada ka
sotsiaaldialoogi erisustega liikmesriikides. Näiteks kollektiivlepingutega hõlmatuse erinevused
võivad liikmesriikide vahel olla märkimisväärsed. Eestis on kollektiivlepinguga kaetud alla
39
20% töötajatest, samas kui kõrgema kollektiivlepingutega kaetusega riikides nagu Austria,
ulatub see ligi 100%-ni. ELi keskmine kaetuse määr on ligi 60%.124
Lisaks võib majanduslikult keeruline olukord oluliselt vähendada tööandjate motivatsiooni
sõlmida kollektiivlepinguid ja võtta täiendavaid kohustusi. Sotsiaaldialoogi pidamist
mõjutavad oluliselt nii esinduslikkus, haldusvõimekus kui rahalised vahendid.
Sotsiaalpartnerite suutlikkuse suurendamine võib sisaldada näiteks rahalise või tehnilise toe,
vastastikuse õppimise, heade tavade vahetamise või kvalifitseeritud koolituse ja nõustamise
pakkumist.
ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE
Tegevuskava edastati arvamuse avaldamiseks Haridusministeeriumile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile, Tööinspektsioonile,
Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Haigekassale, võrdõigusvoliniku kantseleile, Eesti
Ametiühingute Keskliidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale,
Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate
Assotsiatsioonile, Teenusmajanduse Kojale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Arstide Liidule,
Tervise Arengu Instituudile, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, Võrdse Kohtlemise
Võrgustikule, Inimõiguste Instituudile, Eesti Inimõiguste Keskusele, Eesti Ettevõtlike Naiste
Assotsiatsioonile, Eesti Naiste Koostööketile, Eesti Lastekaitseliidule, Eesti Puuetega Inimeste
Kojale, Eesti Koduabi Seltsile, Eesti Naisteühenduste Ümarlaule, Eesti Lasterikaste Perede
Liidule, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikule, EAPN (European Anti-Poverty Network) Eestile,
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskusele, Eesti Töö- ja Organisatsioonipsühholoogide Liidule,
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioonile, Kutsekojale, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule,
Rektorite Nõukogule, Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioonile Andras, Eesti Avatud
Noortekeskuste Ühendusele, Eesti Õpilasesinduste Liidule ja Eesti Noorteühenduste Liidule.
Oma arvamuse esitasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja
Teadusministeerium, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Lastekaitse Liit. Märkuste või
kommentaaride puudumisest teavitasid Sotsiaalkindlustusamet, Haigekassa ja Töötukassa. Info
ettepanekutega arvestamise kohta on lisatud käesolevale seletuskirjale.
Seisukohad on kooskõlastatud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Siseministeeriumi ning
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.
124
Kaldmäe, L. Kollektiivsed töösuhted. Eesti tööelu-uuring 2015. Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 1/2017, lk
69-71. Saadaval https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/eesti_tooelu_uuring_2015.pdf.
40
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja
22. aprill 2021. a nr
Päevakorra punkt nr
Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava teatise
kohta
1. Kiita heaks järgmised tervise- ja tööministri ning sotsiaalkaitseministri esitatud seisukohad
Euroopa Komisjoni Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava teatise kohta:
1.1 Nõustume, et tuleb jätkata Euroopa sotsiaalõiguste sambas sätestatud põhimõtete
elluviimisega. Toetame ühiste ambitsioonikate sihtide seadmist Euroopa Liidu
tasandil. Leiame, et Euroopa poolaasta ning riigipõhised soovitused on selleks
jätkuvalt väärtuslikud tööriistad. Samuti peame asjakohaseks jätkata parimate
praktikate vahetamist, vastastikuse õppe programmides osalemist ja teadlikkuse
tõstmist. Uute algatuste elluviimisel ja sihteesmärkide saavutamisel peame
oluliseks, et arvestataks liikmesriikide eripärade ning senise saavutustaseme ja
tegevuskava elluviimise hetkeks langetatud otsustega ning tagatud oleks eesmärkide
saavutamiseks vajalike finantsvahendite olemasolu. Samuti peame oluliseks hinnata
algatuste mõjusid ja vältida õiguslikku ülereguleerimist.
1.2 Taastumine peab olema töövõimalusterohke, mistõttu peame õigeks eesmärki
saavutada Euroopa Liidus aastaks 2030 tööhõivemäär 78%.
1.3 Eesmärk tõsta täiskasvanute elukestvas õppes osalus Euroopa Liidus 2030. aastaks
60%-ni nõuab täiendavaid jõupingutusi, kuid on vajalik, et vastata muutuva tööturu
vajadustele, suurendada inimeste eneseteostust nii tööalaselt kui isiklikus elus ning
luua eeldused ühiskonna paremaks sidususeks.
1.4 Nõustume, et riikidel tuleb senisest rohkem pingutada inimeste vaesusest
väljaaitamise ja tõrjutuse vähendamisega, et jõuda komisjoni pakutud eesmärgini
vähendada Euroopa Liidus aastaks 2030 vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus
olevate inimeste osakaalu vähemalt 15 miljoni inimese võrra. Samas on vajalik
täpsustada metoodikat, mis võimaldab hinnata eesmärgi saavutamise realistlikkust
ja arvestab riigispetsiifiliste seonduvate näitajate või kontekstiga.
1.5 Toetame sotsiaalmajanduse tegevuskava eesmärki kasutada sotsiaalmajanduse
potentsiaali ära kvaliteetsete töökohtade loomisel ning õiglase, kestliku ja kaasava
majanduskasvu edendamisel. Peame oluliseks suurendada teadlikkust
sotsiaalmajandusest, sotsiaalsetest ettevõtetest ja sotsiaalsest innovatsioonist ning
arendada nii sotsiaalse ettevõtluse kui ka sotsiaalse innovatsiooni jaoks soodsat
tegevuskeskkonda. Samuti peame vajalikuks sotsiaalmajanduse võimekuse tõstmist
ning koostöö soodustamist sotsiaalsete ettevõtete ning avaliku-, era- ja kolmanda
sektori vahel.
1.6 Peame “õigust mitte olla kättesaadav“ ajakohaseks teemapüstituseks, mis vajab
laiemat ühiskondlikku arutelu. Nõustume, et pidev vajadus olla tööandjale
kättesaadav digitaalsete töövahendite abil võib tuua kaasa töö- ja pereelu piiride
hägustumise, ületöötamise ja vaimse tervise probleemid. Oluline on leida tasakaal
õiguslike ja mitteõiguslike meetmete vahel, arvestades erinevate ettevõtete suuruse
ja töökultuuriga. Seetõttu ei toeta me liigselt üksikasjalikke ja ebaproportsionaalset
halduskoormust kaasa toovaid meetmeid. Senisest rohkem tuleb keskenduda kehtiva
õiguse paremale rakendamisele, teavitustegevusele ja sotsiaalpartnerite
innustamisele omavaheliste kokkulepete sõlmimiseks.
1.7 Toetame uue Euroopa Liidu töötervishoiu ja tööohutuse strateegia (2021–2027)
koostamist. Strateegias tuleb tähelepanu pöörata koostöö edendamisele erinevate
poliitikavaldkondade lõikes. On oluline, et uus strateegia käsitleks töökeskkonna
riske, sh psühhosotsiaalseid, mis tulenevad digipöördest, kliima- ja
keskkonnamuutustest ning teisenenud töövormidest. Tuleb vältida põhjendamatut
halduskoormust, kuid samas ei tohi töötervishoiu ja tööohutuse nõuete lihtsustamine
kaasa tuua töötingimuste leevendamist viisil, mis seab ohtu töötaja ohutuse ja tervise
säilimise. Samuti peab uus strateegia arvesse võtma COVID-19 õppetunde.
1.8 Toetame Euroopa Komisjoni eesmärki ergutada elukestvas õppes osalemist.
Leiame, et elukestvas õppes osalemise suurendamiseks kasutab Eesti erinevaid
õpikonto ideed kandvaid ja üksteist täiendavaid meetmeid. Õpikontode idee
paremaks rakendamiseks Eestis tuleb analüüsida, kas piisab olemasolevatest
meetmetest või on vaja neid täiendada.
1.9 Oskuste ja talendi paketi raames kavandatavate seadusliku rände õigusaktide
muudatuste puhul on oluline arvestada nii liikmesriigi tööturu vajadustega kui
vajadusega kaitsta kolmandate riikide kodanikke nende õiguste rikkumise eest,
sealhulgas Euroopa Liidu sisesel liikumisel. Eesti huviks on sisserändepoliitika, mis
soodustab nende välismaalaste Eestisse tulekut, kes annavad ühiskonnale kõrget
lisandväärtust ning kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvide ning Euroopa
Liidu õiguse ja põhivabadustega. Eesti saab toetada Euroopa Liidu talendireservi
loomist eeldusel, et välismaalastel ei ole õigust siseneda Euroopa Liitu enne, kui
neil on olemas konkreetne tööpakkumine või kutsuja. Leiame, et vaba töökoha
täitmisel peab tööandja eelistama võimalusel oma riigi või Euroopa Liidu
kodanikku.
1.10 Toetame lastegarantii eesmärki tagada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus
olevatele lastele juurdepääs alusharidusele ja lapsehoiule, haridusele ja
koolipõhistele tegevustele, kvaliteetsele tervishoiule, tervislikule toitumisele ning
sobivale eluasemele.
1.10.1. Peame oluliseks, et liikmesriikidel oleks otsustusvabadus, milliste
meetmetega – universaalsete või sihitatud meetmetega, toetuste või teenustega jne
– see eesmärk saavutatakse.
2
1.10.2. Nõustume, et riigid peaksid saama ise abi vajavate laste grupid määratleda.
Leiame, et COVID-19 kriisi pikaajalisi mõjusid arvestades tuleks eritähelepanu
pöörata ka vaimse tervise probleemidega ja vägivallakogemusega lastele ning
koguda infot nendele lastele suunatud tõhusate meetmete ja heade praktikate kohta.
1.10.3. Liikmesriikidel peaks olema võimalus siduda lastegarantii rakendamis- ja
seireprotsess olemasolevate siseriiklike protsessidega ning valida, milliste
indikaatoritega tegevuste tulemuslikkust hinnata.
1.11 Nõustume, et miinimumsissetuleku kaitset käsitleva Euroopa Liidu
võrdlusraamistiku edasiarendamine võib aidata kõrvaldada lünki
miinimumsissetuleku kaitses. Euroopa Liidu soovituslike suuniste juures tuleks
silmas pidada, et miinimumsissetulekute tagamise meetmed ja nendega hõlmatus on
liikmesriigiti väga erinevad ning mõju omavad ka sotsiaalkaitse põhimõtted,
sealhulgas teenuste roll ja süsteemi ülesehitus laiemalt. Eesti ei pea mõistlikuks
Euroopa Liidu ühtse miinimumsissetulekute lävendi kehtestamist, kuna
liikmesriikide sotsiaalkaitse süsteemid ja majanduslik olukord, geograafilised
eripärad ning elanike tegelikud elamiskulud ja tarbimismustrid on väga erinevad.
1.12 Pikaajalist hooldust puudutava algatuse puhul tuleks silmas pidada, et teenuste
vajadus võib avalduda kogu inimese eluea jooksul. Peame oluliseks, et algatus
sisaldaks ettepanekuid ennetavate ja rehabiliteerivate meetmete kohta, mis aitaks
vähendada pikaajalist hooldust vajavate inimeste arvu ja toetaksid iseseisvamat
toimetulekut. Samuti soovime algatuses näha analüüsi pikaajalise hoolduse
rahastamise jätkusuutlikkuse võimaluste kohta. Lisandväärtust näeme ka Euroopa
Liidu pikaajalise hoolduse teenuste kvaliteedipõhimõtete edasi arendamises.
1.13 Eesti peab väga oluliseks digitaalseid lahendusi, nt Euroopa
sotsiaalkindlustuspassi loomist, mis lihtsustavad ja kiirendavad piiriüleselt liikuvate
inimeste suhtlust erinevate liikmesriikide ametiasutustega.
1.14 Toetame Euroopa Liidu tasandil peetava valdkondliku sotsiaaldialoogi
läbivaatamist ja sotsiaalpartnerite kokkulepete uue tugiraamistiku esitamist.
Nõustume vajadusega edendada sotsiaalpartnerite suutlikkust pidada
kollektiivläbirääkimisi viisil, mis arvestab sotsiaalpartnerite huvide ja liikmesriikide
eripäraga. Leiame, et innovaatilised lahendused, sealhulgas programmid noorte
liidrite toetamiseks, võivad olla abiks sotsiaaldialoogi edendamisel. Nõustume
vajadusega luua või arendada siseriiklike kollektiivlepingute andmekogusid, mis
annavad parema läbipaistvuse töötingimuste kollektiivseks kujundamiseks ja
soodustavad sotsiaaldialoogi arengut.
2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud
seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja ülaltoodud seisukohad Riigikogu
juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning
Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
3
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
4
Riigikantselei Teie 11.03.2021 nr 8.4.1/21-0464/-
1T/
Meie 16.04.2021 nr 1.4-1.1/881-2
Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni Euroopa
sotsiaalõiguste samba tegevuskava teatise kohta
Esitame Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 2021. a istungile Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni
Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava teatise kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Lisad:
1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu
2. Seletuskiri
3. Seletuskirja lisa. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel.
Annely Salumaa 626 9243
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952