dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava teatise kohta

Sotsiaalministeerium · 16. aprill 2021
Viit
1.4-1.1/881-2
Registreeritud
16. aprill 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS, e-post
Funktsioon
1.4 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö
Sari
1.4-1.1 Euroopa Liidu Nõukogu töös osalemise dokumendid
Toimik
1.4-1.1/2021
Vastutaja
Annely Salumaa (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakond)

Failid

  • 📎1.4-1.1881-2 16.04.2021 Väljaminev kiri.asice2294 KB

Sisu (failidest)

Seletuskirja lisa. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Vastaja Kommentaar Arvestatud Mittearvestatud Majandus- ja Üldiselt on komisjoni teatises esile toodud probleemid ja ettepanekud arusaadavad ja mõistlikud, mitmel Arvestatud. Kommunikatsi pool siiski üsna üldistatud tasemel (sh ettepanekud või jätkutegevused). Teatises peamise suunana välja Koolituses osalemise ooniministeeri toodud põhimõttega: „Tugev sotsiaalne Euroopa on nii meie kodanike jõukuse ja heaolu kui ka vanusevahemiku osas um selgitame, et eesmärk konkurentsivõimelise majanduse alus“, saame üldiselt nõus olla. Samuti saame kinnitada ka järgmisi hõlmab 25-64- komisjoni poolt esile toodud aspekte nagu: tööhõive ja töötajate fookuses tuleb toetata ettevõtteid ja aastaseid ettevõtjaid; elujõuline tööstus on EL tulevase heaolu jaoks ja uute töökohtade peamise allikana jätkuvalt täiskasvanuid. Antud tähtis; fookus väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjale (VKEdel), kellel on oluline roll töövõimaluste vahemik on kokku rohkel majanduse taastamisel; ning fookus oskuste (sealjuures digioskuste) arendamisele rohe- ja lepitud Nõukogu digipöörde raames. Muuhulgas peame oluliseks, et komisjon kavatseb ajakohastada 2021. aasta teises resolutsioonis, mis kvartalis (eeldatavasti esitatakse 27. aprillil) Euroopa uut tööstusstrateegiat, tuginedes 2020. aasta käsitleb strateegilist raamistikku tööstusstrateegia rakendamisele ja COVID-19 pandeemiast saadud õppetundidele. üleeuroopaliseks Toome välja aga järgmise eesmärgi, mille soovime eraldi esile tuua: kõigist täiskasvanutest vähemalt koostööks hariduse ja koolituse alal, et 60% peaks osalema igal aastal koolitusel (teatise lehekülg 6). Kuna pole antud vanusevahemikku, siis liikuda Euroopa juhul kui mõeldud on kõiki täiskasvanuid, tähendab senisest (37%) oluliselt kõrgema eesmärgi seadmine, haridusruumi loomise et vananeva ühiskonna tingimustes tuleb oluliselt rohkem koolitusvõimalusi pakkuda ka vanemaealistele, suunas ja kaugemale kes ei ole enam tööeas või ei osale tööhõives (vananev ühiskond nö võimendab eesmärgi (2021–2030). ambitsioonikust). Tegevuste all räägitakse aga tööealistele koolitusvõimaluste pakkumise Samale suurendamisest. Suure tõenäosusega on koolitustel osalevate inimeste ring aastate lõikes suures osas vanusevahemikule viitab ka teatise lisana kattuv (rohkem koolitatud osalevad rohkem koolitustel) ehk koolitusest eemal olijad ei pruugi ka avaldatud SWD eesmärgi täitmisel oma teadmiste taset parandada, samas kõrgem osalusprotsent aitab osaliselt probleemi (2021) 46 final, lk 109. leevendada (individuaalsed õppekontod, kui sellega kaasneb niiöelda isikustatud ressurss, võib aga küll Teatises endas laiendada õppijate ringi). Eraldi teema on see, kas eesmärk on koolitustel osalemine või teadmiste ja vanusevahemikku oskuste taseme tõstmine (nende vahel on muidugi seos olemas). tõepoolest toodud ei ole. 1 Seletuskirja lisa. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Haridus- ja Sotsiaalõiguste samba tegevuskavas välja toodud eesmärk suurendada täiend- ja ümberõppes osalust Arvestatud. Teadusministe 60%-ni, on nii Eestile kui paljudele teistele liikmesriikidele väljakutseks. Seejuures on soov saavutada erium olukord, kus aastaks 2030 osaleks 60% 25-64-aastastest täiskasvanutest igal aastal vähemalt ühel koolitusel. 2016. aasta andmetel osales ELis sellest vanuserühmast koolitusel keskmiselt 37,4% ja Eestis oli see näitaja 34%. Ühtlasi on ELi liikmesriigid haridusruumi ning hariduse ja koolituse valdkonnas tehtava strateegilise koostöö resolutsiooni raames võtnud sihi saavutada aastaks 2025 täiskasvanute elukestvas õppes osaluseks 47%, mis on oluline samm 60%-eesmärgi suunas. Eesti hariduse arengukava 2035 pöörab olulist rõhku oskuste arendamisele ning sellele, et tulenevalt kiiretest muutustest tööturul peab haridussüsteem aastal 2035 toetama igas vanuses inimeste kiiret täiend- ja ümberõpet ning pakkuma õpet, mis vastab tööturu vajadustele. Arengukava olulised märksõnad on elukestev õpe ja paindlikud õpiteed, valikurohked ja kättesaadavad õpivõimalused ning mitmekesised õpikeskkonnad. Sotsiaalsamba tegevuskava seab eesmärgiks saavutada digioskuste baastase vähemalt 80% 16–74- aastasest elanikkonnast. Baastaseme digioskuste arendamine suurendab võimalusi ühiskonnaelus osaleda ning ühiskonna sidusust ja kaasatust. See on oluline ka tööalaselt, et vähene arvutioskus ei takistaks paremat tööalast toimetulekut. Hariduse arengukava 2035 on komisjoni väljapakutud sihist ambitsioonikam, mõõtes baastasemest kõrgemat taset, ning soovides jõuda aastaks 2035 selleni, et 60% omaks baastasemest kõrgemat digioskuste taset. Aastal 2019 omas ELis vähemalt digioskuste baastaset 16-74-aastaste hulgas 56% ja Eesti näitaja selles võrdluses oli 62%. Komisjoni teatises on varajases alushariduses ja lapsehoius osaluse suurendamine välja toodud just parema tööhõives osalemise võimaldajana, kuid selles osaluse suurendamine toetab ka hariduse arengukava eesmärke, sest kvaliteetne ja võimalikult paljudele kättesaadav alusharidus annab lastele olulise baasi edaspidiseks paremaks hakkamasaamiseks. Eestis oli 2018 aasta andmete põhjal alushariduses osalus alates 4. eluaastast 92,8% ja Euroopa Liidus keskmiselt 94,8%. ELi liikmesriigid on haridusruumi ning hariduse ja koolituse valdkonnas tehtava strateegilise koostöö resolutsiooni raames otsustanud suurendada alushariduses osalust ja mõõta seda alates 3. eluaastast. Uue sihina sai kokku lepitud, et alushariduses ja lapsehoius peaks 2030. aastaks osalema vähemalt 96% lastest vanuses kolmandast eluaastast kuni kohustusliku alushariduse alguseni. Kooskõlas sotsiaalsamba põhimõtetega ja hariduse- koolituse strateegilise koostöö raamistiku toel on liikmesriigid teinud koostööd eesmärgiga parandada 2 Seletuskirja lisa. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel alushariduse kvaliteeti, kättesaadavust ja taskukohasust. Eestis on praeguseks lasteaiakoha kättesaadavuse ja taskukohasuse poolest Euroopas esirinnas ning kvaliteedi tagamises on olulisi edusamme tehtud (edendatud on eesti keele omandamist ja kakskeelset õpet, väärtuspõhist õpetamist, sh kiusamisvaba lasteaeda, lasteaiaõpetajate väljaõpe ja täiendkoolituse kvaliteet on oluliselt tõusnud ja nõustamissüsteem on tagatud 19%-le lastest). Madala haridustasemega mitteõppivate noorte osakaal on viimasel kümnendil Euroopa liidus 18-24- aastaste hulgas pidevalt vähenenud, alanedes 2002. aasta 17%-lt protsendilt 2019. aastaks 10,2%-ni. Samas on see endiselt probleemiks, osades riikides vähem, osades rohkem, ulatudes kohati 17%-ni. Madala haridustasemega mitteõppivate noorte osakaal kipub olema suurem just kehvema sotsiaal-majandusliku taustaga õppijate seas ja pigem poiste hulgas. Näiteks kui Eestis oli 2019. aastal madala haridustasemega mitteõppivate noorte osakaal 9,8%, siis poisid moodustasid sellest 2/3. Covid-19 pandeemiast tingitud distantsõppe tingimustes võib aga osutuda väljakutseks vähendada madala haridustasemega mitteõppivate noorte osakaalu, sest nendel õpilastel, kel oli ka muidu raskusi õppimisega, kipuvad olema just need, kellele distantsõpe ei sobi ning erinevate asjaolude kokkulangevuse tõttu võib varajane koolist väljalangevus suureneda. Seepärast nõuab madala haridustasemega mitteõppivate noorte osakaalu vähendamine vähemalt lähiajal varasemast suuremaid jõupingutusi. 1. Leiame, et eesmärk tõsta täiskasvanute elukestvas õppes osalus 2030. aastaks 60%-ni, on ambitsioonikas ja selle saavutamine nõuab täiendavaid jõupingutusi, kuid see on vajalik samm, et vastata muutuva tööturu vajadustele ning suurendada eneseteostust nii tööalaselt kui isiklikus elus ning tagada ühiskonna parem sidusus. Selgitus: Tööturg on pidevas muutumises ning järjest vähem on ameteid, mis püsivad aastakümneid samad. Täiend- ja ümberõppes osalus on seejuures üha vajalikum, sest aitab suurendada tööhõivet, tööhõives püsimist ning teha tootlikumat tööd. Arvestades nii digi- kui rohepöördest tulenevaid, aga ka elanikkonna vananemisest tingitud pidevaid muutusi tööturu vajadustes, nõuab tulevik üha suurema hulga inimeste oskuste arendamist. Lisaks on tööturu vajadustele vastavad oskused üks olulisemaid viise sotsiaalse ühtekuuluvuse ja ühiskonna sidususe suurendamiseks. Laia spektri erinevate teadmiste, oskuste ja pädevuste arendamine võimaldab ka paremat elukvaliteeti, eneseteostust, õnnelikumat ja tervemini elatud elu. Kuid, et inimestel oleks ka valmisolek ja suutlikkus elukestvas õppes osaleda, on oluline toetada selleks vajalike eelduste kujunemist. Ennekõike on selleks õpioskused ja elukestvat õpet soosiv hoiak ning nende 3 Seletuskirja lisa. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel kujunemist tuleb toetada juba varakult, lapse- ja noorukieas. Lähtume indikaatori tõlgendamisel selles, mis on Euroopa haridusruumi ning hariduse ja koolituse koostööraamistiku resolutsioonis 2021-2030 kokku lepitud, st mõõdetakse seda, mitu protsenti 25-64-aastastest on osalenud elukestvas õppes viimase 12 kuu jooksul. 2. Toetame õpikontode algatuse taga olevat Euroopa Komisjoni püüdu ergutada elukestvas õppes osalemist. Kuna aga Eestis on sel eesmärgil kasutusel mitmeid sihipäraseid ja üksteist täiendavaid meetmeid, siis leiame, et elukestvas õppes osaluse suurendamiseks on Eestis tõhusam ennekõike mõnd olemasolevat meedet võimendada. Selgitus: Eestis on kasutusel mitmeid meetmeid, mis edendavad elukestvas õppes osalemist: tasuta kursused ja koolitused, koolituskaart töötutele, tasemeõppes osalemise toetus, õppepuhkus, sh tasustatud õppepuhkus, koolituskulude tulumaksuvabastus ja tasuta kõrgharidus. Sellesse panustab ka töökohapõhise õppe edendamine ning noortele pakutavad meetmed, mis toetavad nende eriala valikut ning praktikale, tööle või õppima minemist. Hetkel on õpikontode meede komisjonil väljatöötamise faasis. Kuid juba on näha, et suurim kitsaskoht oleks Eestil katteallikate leidmine, mis võimaldaks iga inimese isiklikule õpikontole koolituse soetamiseks piisavat summat. Kuna mure, millele komisjon lahendust otsib, on Eestis tõhusamalt lahendatav ka näiteks suurema nõustamise, sihtrühma laiendamise, suurema kommunikatsiooni või suurema hulga koolituste pakkumisega, siis peame tõhusamaks pigem mõne olemasoleva meetme laiendamise ja võimendamisega edasi liikuda. 3. Eesmärk vähendada mittetöötavate ja mitteõppivate (NEET-olukorras) noorte määra aastaks 2030 9%-ni on ambitsioonikas, ning eriti sõltuvalt Covid-19 põhjustatud pandeemia kestusest, kuid toetame väljapakutud sihti, sest NEET-olukorras noorte osakaalu vähendamine aitab pikas perspektiivis vähendada tõrjutust ja sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust. Selgitus: Noorte töötuse määr (vanuserühmas 15-24) on Covid-19 pandeemia tingimustes märgatavalt tõusnud (2020 I kv 9,7% ; 2020 III kv 21%), samuti on distantsõppe tingimustes ligikaudu kolmandikul õpilastest varasemast raskem hakkama saada. Keeruline on prognoosida, kuidas mõjutavad distantsõppest tekkinud õpilüngad ning majanduse taastumise kiirus noorte edasist konkurentsivõimet. HTM ja SoM on alates 2015. aastast rakendanud 15-24 aastaste NEET-olukorras noorte üles leidmiseks ning toetamiseks 4 Seletuskirja lisa. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel erinevaid valdkondadeüleseid ennetus- ja sekkumismeetmeid, mille tulemusel on NEET-olukorras noorte määr (vanuses 15-29) oluliselt vähenenud (2014 13,8%, 2019 9,8%). Covid-19 esimese laine järgselt tõusis see näitaja 11,7%-ni ning jätkab tõenäoliselt lähiajal kasvutempot. Kooskõlas 2020. aasta suvel avaldatud noortegarantii tugevdamise soovitusega käsitletakse Eestis edaspidi NEET-olukorras noortena kõiki alla 30-aastaseid. Arvestades eelkirjeldatud pandeemia prognoosimatute mõjudega ning asjaoluga, et 9,8% on olnud viimase 20 aasta kõige madalam näitaja, eeldab ambitsioonika eesmärgi saavutamine seniste sekkumiste ümbervaatamist ning uuel perioodil teistsuguse lähenemise rakendamist. Sealjuures peame jätkuvalt oluliseks teha erinevate valdkondade ja osapooltega koostööd et tegeleda varajase märkamise, info vahetamise, koolist väljalangemise ennetamise ja riski realiseerumisel toe kättesaadavuse tagamisega. 4. Seisukoht: Toetame alushariduse kättesaadavuse ja ligipääsetavuse suurendamist, sest lisaks tegevuskavas mainitud tööhõive võimaluste suurendamisele annab kvaliteetne ja võimalikult paljudele kättesaadav alusharidus lastele olulise baasi edaspidiseks paremaks hakkamasaamiseks. Selgitus: Toetame ELi hariduse ja koolituse strateegilise koostöö resolutsiooni raames liikmesriikide vahel kokku lepitud sihti, et alushariduses ja lapsehoius peaks 2030. aastaks osalema vähemalt 96% lastest vanuses kolmandast eluaastast kuni kohustusliku alushariduse alguseni. See ühtib Eesti hariduse arengukavas 2035 esitatud eesmärkidega. Oleme Eestis järjest suuremat tähelepanu pööranud alushariduse kvaliteedile ja kättesaadavusele, ning selles vallas on tehtud olulisi edasiminekuid. Lasteaial on positiivne mõju laste arengule ning eriti just keerukama koduse taustaga laste puhul. Toetame alushariduses osaluse suurendamist, sest lasteaial on oluline roll koolivalmiduse toetamisel ja lapsed, kes on 1. klassi minekul kooliks valmis, saavad ka hiljem paremini oma õpiteel hakkama. 5. Seisukoht: Peame lastegarantii puhul oluliseks põhivajaduste kõrval pakkuda puudust kannatavatele lastele ligipääsu kultuuri- ja vaba aja tegevuste hulgas ka kvaliteetsetele noorsootöö võimalustele, sealhulgas noorte huviharidusele ja -tegevusele. Selgitus: Toetame seda, et komisjon näeb puudust kannatavatele lastele võimaluste pakkumist laiemast spektrist ning et lastegarantii soovituses on välja toodud laste kultuuri- ja vabaaja tegevused. Peame oluliseks, et ebasoodsa tausta ja puudust kannatavate perede lastel oleks võimalik osaleda laiemalt KOOSKÕLASTUSTKK 5 Seletuskirja lisa. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel kvaliteetsetes noorsootöö tegevustes, sealhulgas huvihariduses, mis on oluline nende paremaks lõimumiseks, sotsialiseerumiseks ning noorte mitmekülgsele arengu toetamiseks. 6. Euroopa komisjoni siht saavutada aastaks 2030 digioskuste baastase 80% elanikkonnast vanuses 16-74 on Eesti vaatest sobiv. Selgitus: Digioskused võimaldavad suuremal määral ühiskonnaelus osaleda ning aitavad suurendada ühiskonna sidusust ja kaasatust. Hariduse arengukavas 2035 on meie ambitsioon suurem, soovides jõuda selleni, et 60% omaks baastasemest kõrgemat digioskuste taset. 7. Toetame eesmärki jätkata jõupingutusi madala haridustasemega mitteõppivate noorte osakaalu vähendamiseks ja ühtlasi keskhariduse omandanud noorte osakaalu suurendamiseks. Selgitus: Toetame hariduse ja koolituse strateegilise koostöö resolutsiooni raames liikmesriikide vahel kokku lepitud sihti, et madala haridustasemega (ehk põhihariduse ja sellest madalama haridustasemega) mitteõppivate 18-24-aastaste noorte osakaal peaks 2030. aastaks olema väiksem kui 9 % (Eestis oli see aastal 2019 9,8%). Seda eesmärki toetab Eesti hariduse arengukavas seatud siht, et aastaks 2035 oleks vähemalt keskharidusega inimeste osakaal 20–24-aastaste hulgas 90%. Kuna tänapäeva tööturul on järjest vähem töökohti, kus piisab madalamast kui keskhariduse tasemest, sest see annab neile tulevikus laiemad väljavaated tööd leida või edasi õppida. Selle eesmärgi suunas liikumisele aitavad kaasa mitmed ennetavad ja sekkuvad meetmed nii hariduse kui noortepoliitika valdkonnast. Tegemist on ka Covid-19 kriisi raames suuremat tähelepanu vajava probleemiga, kuna kolmandikule õpilastest distantsõpe ei sobi ning erinevate asjaolude kokkulangevuse tõttu võib varajane koolist väljalangevus suureneda. Eesti 1. Samba regulatiivsus ja liikmesriikide pädevus Arvestatud. Kaubandus- Tööstuskoda Kaubanduskojale teeb muret Euroopa Komisjoni suundumus muuta sotsiaalõiguste samba põhimõtted õigusaktideks, ja seda veel Euroopa Liidu tasandil. Euroopa sotsiaalõiguste samba preambuli punkti 12 kohaselt on samba eesmärk anda vaid juhiseid heade tulemuste saavutamiseks. Punkti 14 järgi on sambas väljendatud põhimõtted ja õigused selleks, et toetada õiglaseid ja hästi toimivaid tööturge ning sotsiaalhoolekande süsteeme ning sambaga kinnitatakse liidu 6 Seletuskirja lisa. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel õigustikus juba kehtivaid õigusi. Lisaks on märgitud, et põhimõtete ja õiguste õiguslik jõustatavus eeldab esmalt sihtotstarbeliste meetmete või õigusaktide vastuvõtmist asjakohasel tasandil. Punktis 18 on rõhutatud, et sammas ei tähenda aluslepingutes sätestatud liidu pädevuste ja ülesannete laiendamist ja seda tuleks rakendada pädevuse piires. Seega võiks öelda, et sambas toodud põhimõtted on liikmesriikidele suunisteks ja vajalik regulatsioon peaks tekkima eelkõige liikmesriigi tasandil. Samas on Euroopa Komisjon samba rakendamiseks tulnud välja terve kavaga komisjoni regulatiivsete sammude kohta. Tegevuskavas on välja toodud terve rida erinevaid õigusakte, mida lähiaastatel plaanitakse kas algatada või kehtestada. Need õigusaktid toovad ettevõtjatele kaasa rohkelt uusi kohustusi, samas jääb tihtipeale küsitavaks nende vajalikkus, eesmärgipärasus, tulemuslikkus. Kaubanduskoja hinnangul tuleks jääda siiski samba esialgse eesmärgi ja põhimõtete juurde. Sambas toodu peaks jääma vaid suunisteks ning komisjon ei tohiks liigselt sekkuda liikmesriikide otsustamisvabadusse ja autonoomiasse, vaid peaks rohkem arvestama liikmesriikide erinevustega ning sellega, et kõikide murede lahendamine EL tasandil ei pruugi alati asjakohane olla. Teatud küsimustes on efektiivsem ja asjakohasem regulatsiooni loomine liikmesriigi tasandil, juhindudes konkreetse riigi olukorrast, kultuurist, väljakujunenud süsteemidest, mudelitest jms. Näitena võib tuua EL direktiivi eelnõu piisava miinimumpalga kohta Euroopa Liidus, mis on tegevuskava teatises samuti mainitud ühe sotsiaalõiguste samba rakendamise tegevusena. Samas puudub aga kaubanduskoja hinnangul vajadus miinimumpalga raamistiku reguleerimiseks Euroopa Liidu tasandil, kuivõrd igal riigil on omad majanduslikud ja ühiskondlikud iseärasused, millega peab miinimumpalga alammäära kehtestamisel arvestama. Kaubanduskoda selgitas ka oma Sotsiaalministeeriumile 13.11.2020 saadetud kirjas nr 4/271, et Eestis on hetkel toimiv süsteem, mis võtab arvesse mõlema poole, nii tööandjate kui ka töötajate huve ning ka kohalikke olusid. 2. Tuleks vältida ülereguleerimist Lisaks juhime tähelepanu sellele, et EL-is kehtib juba ulatuslikult õigusakte, mis reguleerivad erinevaid sotsiaalküsimusi, mh tööaeg, töötingimused, tööohutus jms. Uute regulatsioonide loomisel nendes valdkondades tuleks olla äärmiselt ettevaatlik. Tihtipeale peituvad probleemi põhjused mitte regulatsiooni 7 Seletuskirja lisa. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel puudumises, vaid mujal. Näitena võib tuua Euroopa Komisjoni algatused palkade läbipaistvuse ning äriühingute kestliku juhtimise kohta. Need algatused on samuti samba tegevuskavaga hõlmatud, kuid neis püstitatud eesmärkide saavutamiseks on kaubanduskoja hinnangul vaja muid efektiivsemaid ning ettevõtjaid vähem kahjustavaid lahendusi. Väljapakutud lahendustega kaasneb ettevõtjatele mitmeid kohustusi ning tõenäoliselt ka palju segadust. Seega võib uus regulatsioon, ilma, et tegeletakse probleemi tegelike põhjustega, tuua hoopis soovimatuid tulemusi, mistõttu on meie hinnangul mõistlik keskenduda eelkõige olemasolevate reeglite ja mudelite tõhustamisele ja parandamisele, mitte luua järjest uusi regulatsioone. Uue regulatsiooni vajalikust tuleks igal korral eraldi ja põhjalikult hinnata. Sotsiaalõiguste sammas ei peaks aga olema eraldi aluseks uute EL regulatsioonide tekitamiseks. Ühtlasi tuleks vältida ettevõtjatele täiendava halduskoormuse loomist tänases olukorras, kus suur osa ettevõtjatest püüab COVID-19-st põhjustatud kriisiga hakkama saada. Kriisist taastumiseks ja sotsiaalse Euroopa tugevdamiseks tuleks keskenduda hoopis ettevõtete tegevuse hõlbustamisele. Uute ja jäikade kohustuste loomine võib endaga kaasa tuua hoopis ebakindlust ja juba toimivate mudelite kahjustamist, mis kohe kindlasti ei soodusta ei ettevõtete kestlikkust, töökohtade loomist ega ka muude tegevuskavas märgitud eesmärkide saavutamist. Kokkuvõtlikult öeldes peab kaubanduskoda oluliseks, et Euroopa sotsiaalõiguste sammas toimiks endiselt liikmesriikide jaoks vaid suunistena ning et Euroopa Komisjon väldiks liigset regulatiivset sekkumist valdkondadesse, kus on tulemuste saavutamine efektiivsem hoopis liikmesriigi tasandi regulatsiooniga või mõne muu mitteregulatiivse meetmega. Komisjoni tegevuskavaga on planeeritud aga mitmeid õigusakte, mille vajalikkus ja tulemuslikkus on kaubanduskoja hinnangul küsitav. 8 Seletuskirja lisa. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Lastekaitse Lastekaitse Liit rõhutas juba 2016. aastal, kui andis kommentaarid Euroopa sotsiaalõiguste samba osas Arvestatud. Liit (kiri Sotsiaalministeeriumile 19.08.2016 nr K-2/25), et on positiivne, et Euroopa Komisjon on tähelepanu keskmesse tõstnud sotsiaalsed kaalutlused ja sotsiaalse õigluse. Eesti eesistumise ajal 2017. aasta novembris Euroopa sotsiaalõiguste samba allkirjastamisel tõdes tollane peaminister Jüri Ratas, et sotsiaalsammas väljendab seda, millesse Euroopa usub: “Me tahame Euroopat, mis võitleks töötuse, vaesuse ja diskrimineerimise vastu, Euroopat, mis pakub võrdseid võimalusi noortele ja haavatavatele.” Oluline on pöörata kõrgendatud tähelepanu töötajate kaitsmisele, võttes arvesse Euroopa ühiskonna ja tööturu muutumist ning kiireid muutusi sotsiaalses, õiguslikus ja majanduslikus keskkonnas tervikuna. Kuid mitte ainult. Sotsiaalpoliitikal on oluline roll majanduskasvu mudelis, seega on oluline kaal töökohtade loomist toetavate sotsiaalhoolekande- ja tööturusüsteemide kujundamisel. Hästi läbimõeldud sotsiaalhoolekandesüsteemid, madal töötuse määr ja kõrge tööhõive tase on riigi rahanduse usaldusväärsuse jaoks määrava tähtsusega tegurid. Kaasaegne sotsiaalpoliitika peaks tuginema võrdsetel võimalustel põhinevatele inimkapitali investeeringutele, sotsiaalsete riskide ennetamisele ja kaitsele nende eest, tööturule pääsemiseks loodud tõhusatele turvavõrgustikele ja stiimulitele, et võimaldada inimestel elada inimväärset elu, muuta elu jooksul isiklikku ja kutsealast staatust ning oma võimeid parimal viisil ära kasutada. MTÜ Lastekaitse Liit nõustub Euroopa Komisjoni probleemipüsitustega, meetmetega sotsiaalsamba edasiseks rakendamiseks ja eesmärkidega järgnevateks aastateks. Samas rõhutab sarnaselt 2016. aastale vajadust Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava väljatöötamisel põhjalikult kaaluda selle mõju lapse õigusi arvestavalt, ning integreerida lapse õiguste kaitset edendavad põhimõtted dokumendi teksti tervikuna. Lapse õiguste edendamine ja kaitse on üks Euroopa Liidu eesmärke - Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 3 nõutakse selgesõnaliselt, et Euroopa Liit peab edendama lapse õiguste kaitset, sama toetab ka Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta . ÜRO Lapse õiguste konventsiooniga ühinenuna on nii Eesti kui ka kõik teised EL liikmesriigid kohustunud tagama lapse õigused ja rakendama selleks vajalikke meetmeid, kuid lapse kui täieõigusliku ühiskonnaliikme väärtustamine nõuab jätkuvalt selgesuunalist, järjepidevat ja poliitikaülest arendamist. Nobeli preemia laureaadi J.Heckmani arvutuste kohaselt on inimkapitali tugevdamiseks varases lapsepõlves kulutatud summad tootlikkuselt kaks korda tõhusamad kui hilisemad investeeringud . 9 Seletuskirja lisa. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Samuti rõhutab Lastekaitse Liit, et tegevuskavas on vaja pöörata suuremat tähelepanu COVID-19 pandeemiaga arvestamise vajalikkusele. Selliste kriiside ajal on riigid silmitsi tõsiste katsumustega – inimesed, kes vajasid abi ja toetust juba varem, vajavad seda endiselt ning abivajajate arv suureneb. Ka tulevikusihte seades ei tohi unustada pandeemia psühholoogilist mõju, sh hirmu, ebakindlust, sotsiaalset isolatsiooni . Sealhulgas on tegevuskavas vaja suuremat tähelepanu pöörata pandeemiaga kaasnenud vaimse tervise kollapsi mõjudele, mille tagajärjed on tugevalt tuntavad ka tulevikus. Ka inimgeograaf professor Helen Sooväli-Sepping on rõhutanud , et koroonakriisi varjus veel teised kriisid, millel on veel pikemaajalised mõjud: 1) kodus istumise aasta järel süvenenud vaimse tervise kriis koolinoorte seas, mis jätab ühiskonnale mõju aastakümneteks; 2) kommunikatsioonikriis; 3) koduõppest tulenevate aukude tõttu hariduskriis; 4) kodus istumisest tuleneva ülekaaluliste tõusuga seotud tervisekriis. Uuringud COVID 19 mõjude osas on edasiste meetmete kavandamiseks üliolulised. Hea praktika: E- uuring, kus lapsed jagasid COVID-19 pandeemia ajal saadud e-õppe kogemusi . Lastekaitse Liit on korduvalt rõhutanud, et nii COVID-19 pandeemia ajal kui ka sellele järgneval perioodil on vaja kindlustada lastele ja lastega peredele suunatud teenuste jätkusuutlikkus, ning lapse õiguste igakülgne tagamine. Ühtlasi rõhutades, et laste ja perede olukord sõltub palju sellest, kuidas nad keerulisel ajaperioodil ja sellele järgnevalt selle mõjudega hakkama saavad. Tuleb arvestada, et pandeemia mõjud avalduvad veel pikalt pärast pandeemia lõppemist tervikuna. Tuleviku perspektiivi arvesse võttes on murettegev ja vajab kõrgendatud tähelepanu: vähemate majanduslike võimalustega perede (töötuse lisandumisega arv hüppeliselt kasvab) toimetulek; pere- ja lähisuhtevägivalla ja sõltuvusainete kasutamise suurenemine; vanemate ja psüühiliste probleemide lisandumine ja kurnatus; paarisuhte probleemide lisandumine ning hooldusõiguslike ja suhtlemiskorda puudutavate vaidluste süvenemine ja suurenemine. Kui peresid õigeaegselt ja piisavalt ei toetata, suureneb koormus lastekaitsesüsteemile ja võib muuhulgas kasvada ka asendushooldusel viibivate laste arv. Olukorras, kus koalitsioonilepingus on olulisel kohal rohe- ja digipööre, peab Eesti samaväärselt pühenduma ka Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete elluviimisele. Eesti sotsiaalkaitsesüsteemi iseloomustab teiste riikidega võrreldes väike sotsiaalkaitsekulude osatähtsus SKP-s ja rahaliste hüvitiste domineerimine teenuste üle. 2018. aastal oli Eesti sotsiaalkaitsehüvitistele tehtud kulude osakaal SKP-s kokku 16,1%, seejuures moodustasid rahalised hüvitised 11,1% ja mitterahalised hüvitised vaid 5% . OECD riikide keskmine sotsiaalkulutuste osakaal SKP-s on 20% ringis . 10 Seletuskirja lisa. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Märtsi alguses avaldatud OECD raporti kohaselt peaks Valitsus lõpetama töötukassa reserviga muude eelarveaukude katmise. Inimesed peavad saama teenuseid. Raporti kohaselt võib lausa 26% Eestis elavaid 15–64-aastaseid inimesi pidada tööturuga nõrgalt seotuks, see tähendab kelleni meetmed ei jõua või kellel pole pakutavast võimalik kasu lõigata. Analüüsi järgi on 68% neist põhjuseks vähesed oskused, 64% perekohustused nagu laste või vanurite eest hoolitsemist ja 42%-l on raske tööturule või ühiskonda integreeruda, sest nad on väga pikalt tööta olnud või on neil migratsioonitaust. Murekohaks on noored, kes ei tööta ega õpi. Nende jaoks on olemas nn noortegarantii tugisüsteem, kuid kohalike omavalitsuste aktiivsus programmi rakendamisel on väga erinev, ning analüüsi kohaselt suisa pooled omavalitsustest seda vahendit ei kasuta. Kogu sotsialsüsteemi on vaja arendada terviklikult, süsteemselt ja valdkondadeüleselt, et see võimaldaks pakkuda inimestele nende vajadusest lähtuvaid, õigeaegseid ja sujuvalt toimivaid teenuseid. Laste ja perede heaolu toetamine on ühiskonna jätkusuutlikkuse aspektist ülioluline, sest investeeringud mõjusatesse ennetustegevustesse toovad pikaajalist kasu lastele, peredele ja ühiskonnale ning on kulutulusad. MTÜ Lastekaitse Liit on alati pidanud valdkondadeülest koordineeritud koostööd, sh ennetuses, äärmiselt oluliseks , kuna see aitab kaasa erinevate osapoolte ühtsesse vaatesse tervikpildis ja võimaldab piiratud ressursside olukorras vahendeid optimaalselt kasutada (sh vältida dubleerimist). Inimarengu aruandeid analüüsinuna tõdeb Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin , et inimarengu aruannetes on aegade jooksul olnud üks kandev probleem - ebavõrdsus. On teemasid, mida on räägitud algusest peale – võtame kas või ääremaastumise. Või võtame küsimuse Eesti ühiskonnas kihtide tekkimisest, vaesusest. Juba 1990ndate keskel hakati rääkima sellest, et pärast omandireformi ja erastamist, turumajandusele üleminekut jagunes meie ühiskond võitjateks ja kaotajateks. Ja need probleemid ei ole kadunud. Kui algul räägiti kõige rohkem vaesusest, siis sedamööda, kuivõrd majandus arenes ja Eesti ühiskonna üldine jõukuse tase kasvas, hakati üha enam vaatama seda probleemi ka mitmekülgsemalt. Hakati rääkima elukvaliteedist. Mõned ebavõrdsuse aspektid on läinud palju suuremaks. Kõige traagilisem on minu meelest ääremaastumine, mille eest hoiatasid teadlased juba 1990ndail ja ka viimases inimarengu aruandes on see väga teravalt esile toodud. Eestis on viimasel kümnendil tihti räägitud vajadusest tõsta sündivust. Samas ainult sündivuse kasvust ei piisa – vaja on tagada, et igal lapsel oleksid ka piisavad võimalused kasvada toimetu-levaks täiskasvanuks, 11 Seletuskirja lisa. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel sest inimeste sh laste heaolu sõltub muuhulgas sellest kuidas on tagatud nende sotsiaalsed põhiõigused. Eesti regionaalne ebavõrdsus ja selle süvenemine on jätku-valt suureks väljakutseks . Lastega leibkondade heaolu ja toimetulek sõltub suurel määral leibkonna tüübist ja elamispiirkonnast. Piirkonniti erines 2018 lastega leibkondade ekviva-lentnetosissetulek ligi kaks korda, suhtelise vaesuse määr kolm korda . Statistika ja erinevad uuringud osundavad ebavõrdsusele tervises, erinevustele mh teenuste, tugispetsialistide, huviha-riduse jpm kättesaadavusel . Ka lastekaitsetöötajate ebapiisavus on suureks probleemiks. Samas esineb ebavõrdus näiteks ka kaugtöö tegemise võimalikkuses. Sotsiaalministeeriumi tellimusel viis Turu-Uuringute AS aprillis 2020 läbi küsitluse , mille kohaselt näiteks kaugtöö tegemise võimalus oli suurem eesti keeltkõnelevate lapsevanemate seas (42%) võrreldes vene keelt kõne-levate lapsevanematega (20%). Piirkonniti oli kaugtöö tegemine vähem levinud Kirde-Eestis (Ida-Virumaal, 19% lapsevanematest) ning kõige rohkem levinud Põhja-Eestis (Harjumaal, 43% lapsevanematest). Suuremad võimalused on kaugtöö tegemiseks avaliku sektori töötajatel (60%), erasektori töötajatest tunnistas seda vaid 30%. Ka Arenguseire Keskuse aastaraamatu kohaselt on süvenenud ühiskondlik ebavõrdsus, mis on laienenud uutesse vormidesse, sh on tööturul hakanud suurenema kihistumine. Digitaliseerimise hoogustumine tähendab madala ja eriti keskmise oskustasemega töökohtade kadumist varasemast veelgi kiiremas tempos - neis segmentides kasvab tööpuudus ning suureneb liikumine platvormitööle ning muudele madalate sotsiaalsete tagatistega töövormidele. Kriis võimendab varanduslikku ebavõrdsust, sest enim on kannatada saanud just tööjõumahukad ja madalama keskmise palgaga tegevusalad. Aastaraamat toob samuti välja ebavõrdsed võimalused kaugtööks, mis sageli just lihtsamate tööde puhul pole rakendatav. Seega võib kaugtöö laiem kasutuselevõtt süvendada ühiskondlikke lõhesid. Riigikontroll rõhutab oma 2020 novembris avaldatud aastaaruandes parlamendile „Esmatähtsate avalike teenuste tulevik“ , et kogu Eesti väljaspool Harju- ja Tartumaad on ääremaa. Ääremaa all on siin silmas peetud piirkonda, kus korraga on ohus mitmete esmateenuste pakkumine. Maakonniti ja ametirühmade kaupa ei ole pilt päris ühesugune, kuid üldistatult võib väita, et esmatähtsate teenuste kestlik pakkumine on küsimärgi all kõikjal peale nende kahe maakonna. Põhjuseks on suur pensionieelikute osakaal korraga mitmes ametirühmas ja ühtlasi kehvad lood järelkasvuga. COVID-19 puhul on tõusnud noorte töötus, suurenenud NEET noorte arv. Samas näitab Noorte Tugila kogemus, et üldiselt on meie noorte suurimad murekohad lõpetamata haridus, maapiirkonnas 12 Seletuskirja lisa. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel (sealhulgas ääremaal) elamine ja pikaajaline töötus . Raskustesse sattunud noorte aitamisel iseseisvasse ellu pole kergeid lahendusi, sest ei piisa lihtsalt õppima suunamisest või töökoha leidmisest, vaid on vaja ka tuge seesmise motivatsiooni ülesehitamisel. Olukorda muudab keerulisemaks ka noorte järjest suurenevad probleemid vaimse tervisega. COVID-19 pandeemia sotsiaal-majanduslikud tagajärjed on erineva spetsialiseerumise tõttu sektorite ja piirkondade lõikes erinevad. Sellega kaasneb oht, et riigisisesed erinevused Eestis veelgi suurenevad. Selleks, et vanemad saaksid igas Eestimaa linnas ja vallas kindlustunnet kaotamata lapsi oma perre planeerida ja pühenduda laste kasvatamisele ning tegeleda samas ka töise eneseteostusega, on vaja vähendada regionaalset ebavõrdsust, toetada erinevates piirkondades osutatavate teenuste kvaliteedi ja mitmekesisuse suurendamist. Tõhustada tervise, sotsiaal- ja haridusvaldkonna järjepidevat koostööd kindlustamaks lastele ja lastega peredele vajalike tugiteenuste kättesaadavus ja kvaliteet olenemata pere elukohast. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohaselt on elamisvõimalused vaja tagada Eesti igas asustatud paigas. Seega on suuremat tähelepanu vaja pöörata perede mittemateriaalstele teenustele: laste päevahoid eri vanuses lastele, nõustamise vormide kättesaadavus, vanemahariduse võimalused. Lapse heaolu ja pere toetamise seisukohalt on oluline, et meetmed/teenused lähtuvad lapse vajadusest ja toetavad peresuhteid ning on õigeaegsed, tulemuslikud ja pikaaegse positiivse mõjuga. ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikli 18 kohaselt peavad konventsioonis toodud õiguste tagamiseks ja edendamiseks osalisriigid osutama vanematele ja seaduslikele hooldajatele kasvatuskohustuste täitmisel asjakohast abi ja kindlustavad lastele mõeldud hooldusasutuste, -institutsioonide ja -teenistuste arengut. Ka peretoetuste, teenuste ja vanemapuhkuste roheline raamatu (2015) kohaselt ei piisa sündimuse suurendamiseks üksikmeetmetest; muu maailma kogemuse ja analüüside kohaselt on perepoliitika valdkonnas sündimusele positiivne mõju töö- ja pereelu ühitamist soodustavatel meetmetel – vanemapuhkuste süsteemi piisaval paindlikkusel ja isade suuremal kaasatusel laste eest hoolitsemisesse, ning taskukohase lapsehoiuteenuse kättesaadavusel . Laste heaolule kui poliitika teemale tuleb läheneda kompleksselt, kuna lapse heaolu moodustub ühiskonna toimimise eritasandite kontekstis. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 19 sätestab puuetega inimeste õiguse elada kogukonnas ning omada teistega võrdseid valikuid, ning rõhtuab, et riik töötaks välja mitmed kodu-, elukohajärgsed ja muud kogukondlikud tugiteenused, kaasa arvatud elamise toetuseks, kogukonda kaasamiseks, isolatsiooni ja kogukonnast eraldamise vältimiseks vajalik isiklik abistamine. Kuigi Eesti 13 Seletuskirja lisa. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Vabariigi Põhiseadus ei sätesta otseselt, et inimestel on õigus elada kogukonnas, võib selle kaudselt tuletada Põhiseaduses sätestatud inimväärikuse põhimõttest (§ 10). Samas hoolimata viimaste aastakümnete jooksul kogutud paljudest tõenditest, et vaimse tervise või alkoholi- ja uimastiprobleemidega inimesed saavad ravist ja hoolekandeteenustest märkimisväärset kasu, levib Eestis kohalike omavalitsuste juhtide ja elanike seas sageli endiselt NIMBY (ingl Not in My Backyard) mentaliteet, kui jutuks tuleb selliste teenuste osutamine nende kogukonnas . Tugevat vastuseisu vaimse tervise ja sõltuvusprobleemidega inimeste rehabilitatsiooniasutuste või füüsilise või vaimse puudega inimestele mõeldud tugiteenustega elamispindade suhtes põhjustavad sageli inimeste põhjendamatud hirmud, kuigi selliste hirmude taga olevatele väidetele pole tõendusmaterjali leitud enam kui 40 aasta vältel . Vaimse tervise poliitika ja sekkumiste arendamine peab olema suunatud sotsiaalset kaasatust toetavale lähenemisviisile, edendades vaimset tervist ning soodustades inimeste kogukonnas osalemist ja sidusust. Ühiskonnas NIMBY mentaliteedi vähendamiseks sihitatud kommunikatsiooni toel tuleb tõsta elanikkonna valdkonnaalast teadlikkust. Arvesse tuleb võtta ka elanikkonna kasvavat kultuurilist mitmekesisust ning soodustada positiivsete ühiskondlike hoiakute kujunemist nii kultuurilistesse erinevustesse kui ka erivajadustega inimestesse. Sotsiaalriigi edukuse võti on suuresti inimeste teadlikkuse tõstmisel oma õigustest ja olemasolevatest abisaamise võimalustest, ning seda terve elukaare vältel. Erinevate valdkondade puhul on Eestis räägitud inimeste madalast teadlikkusest oma õiguste ja abisaamise osas. Sama kinnitas ka Praxise läbiviidud Lapse õiguste ja vanemluse uuring 2018 , mille kohaselt 52% lapsevanematest ei tea, kuhu abi saamiseks pöörduda, 26% ei ole söandanud abi küsida. Kusjuures kõige enam vajavad laste kasvatamisel abi ja nõu noored emad vanuses 18-24. Seega on vajalik sotsiaalsüsteemi ja teenuste tervikuna laiem kommunikeerimine (sh vene keeles, lapsesõbralikus versioonis, lihtsustatud versioonis), et oleks garanteeritud sihtgrupi suurem teadlikkus ja õiguste tagatus, ning muudatuste puhul ühetaoline mõistmine. Väga oluline on ka igapäevaelu puudutavate seaduste ühetaolise mõistmise tagamine, sh laialdane teavitustöö nii eesti kui vene keeles. Teenuste kättesaadavuse kommunikeerimine on oluline ka Euroopa tasandil tervikuna. On oluline, et sotsiaalõiguste samba tegevuskava puhul pöörataks piisaval määral tähelepanu laste, noorte ning laiemalt kodanikeühenduste ja huvigruppide esindajate aktiivsele kaasamisele. Vaid ühise sotsiaalse dialoogi kaudu saame arendada Euroopat selliselt, et kõik tunneksid end võrdselt Euroopa kodanikena, lähtudes demokraatia alustaladest. Lapse osalusõigust tuleb rakendada kõigis lapsi 14 Seletuskirja lisa. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel puudutavates küsimustes (Lapse õiguste konventsiooni artikkel 12). Laste ja noorte, kui tuleviku generatsiooni seisukohtadega tuleb arvestada võrdväärselt täiskasvanute omadega, tunnustades seeläbi lapse subjektsust. MTÜ Lastekaitse Liit on seisukohal, et riigi raha kasutamine peab olema inimkeskne, õiglane, teadmistepõhine, tulemuslik ning läbipaistev. Euroopa Nõukogu inimõigustevolinik Nils Muižnieks rõhutas juba 2013 Eestit külastades statistiliste andmete kogumise vajadust, kuna täpsem statistika annab tõepärase ülevaate sellest, millistes valdkondades vajab teenuste kvaliteet ja/või kättesaadavus parandamist. Tegelikku olukorda kajastav statistika võimaldab riigil senisest paremini poliitikate rakendamist ja mõjusust hinnata ning kohalikele omavalitsustele pandud ülesannete ja kohustuste täitmist jälgida. Seega on oluline ka Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava raames panna suuremat rõhku statistiliste andmete järjepideva kogumise vajadusele. 15 Seletuskiri Vabariigi Valitsusele seisukohavõtuks esitatava Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa Sotsiaalõiguste samba tegevuskava“ juurde SISSEJUHATUS Eelnõuga kujundatakse seisukoht Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) 4. märtsil 2021.a avaldatud Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava teatise kohta (edaspidi tegevuskava).1 Tegevuskavas esitab komisjon Euroopa Liidu (edaspidi EL) meetmed 2017.a kokku lepitud EL sotsiaalõiguste samba (edaspidi sotsiaalsamba)2 põhimõtete edasiseks rakendamiseks. Tegemist on komisjoni panusega 7.–8. mai 2021.a Porto sotsiaaltippkohtumisse, kus riigijuhtidel on võimalus kinnitada kõrgeimal poliitilisel tasandil, et Euroopa taastumisel ja ka edaspidi seatakse esikohale inimeste sotsiaalõigused. Sotsiaalsamba tegevuskava seisukohtade materjali raames kujundatakse seisukoht ka lastegarantii soovituse eelnõu3 kohta, mis on üks sotsiaalsamba tegevuskavas käsitletud algatustest ja mille komisjon avaldas 24. märtsil 2021. Sotsiaalsammas koosneb kolmest peatükist: võrdsed võimalused ja ligipääs tööturule, õiglased töötingimused ning sotsiaalkaitse ja kaasatus. Tegevuskava keskendub tööhõive, oskuste ja sotsiaalkaitse valdkondadele, kuhu on horisontaalsena põimitud võrdõiguslikkuse mõõde. Komisjon teeb ettepaneku seada aastaks 2030 ELile kolm peamist eesmärki, mis lähtuvad Euroopa 2020. a strateegia sotsiaalsetest ja tööhõive eesmärkidest4 ning on kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega:5 1) tööhõivemäär vähemalt 78% (20-64a),6 mille saavutamiseks tuleb  vähendada soolist tööhõivelõhet poole võrra võrreldes aastaga 20197;  suurendada alushariduse ja lapsehoiu pakkumist;  vähendada NEET-staatuses noorte8 (15-29a) arvu 9%-ile.9 2) igal aastal peaks koolitusel osalema vähemalt 60 % kõigist täiskasvanutest.10 Selleks  peaks vähemalt 80% 16–74a omama baastaseme digioskusi;  tuleks jätkuvalt vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist ja suurendada keskhariduse omandamist. 1 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- Ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava. Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=COM%3A2021%3A102%3AFIN&qid=1614928358298. 2 Institutsioonide ühine teadaanne Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta. Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32017C1213(01)&from=EN. 3 Ettepanek: Nõukogu soovitus, millega luuakse Euroopa lastegarantii. Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/ALL/?uri=COM:2021:137:FIN. 4 Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia. Saadaval https://ec.europa.eu/eu2020/pdf/1_ET_ACT_part1_v1.pdf. 5 ÜRO, 21. oktoober 2015, A/RES/70/1 – kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“. 6 EL2020 eesmärk oli 75%, Eestis oli Eurostati andmetel 2019. a 80,2%. 7 ELis 2019 11,6-11,8 protsendipunkti, Eestis 2019. a 7,7 protsendipunkti ja 2020. a 5,8 protsendipunkti. 8 Noored, kes ei õpi ega tööta (NEET ingl. k not in education, employment or training). 9 Eurostati andmetel ELis 2019. a 9,8% (15-29-a.) ja Eestis 7,5% ning 2020.a. ELis 11,6% ja Eestis 7,8%. 10 2016. a andmetel osales ELis 25-64-aastastest koolitusel keskmiselt 37,4% ja Eestis 34% Eurostati andmetel. 3) vähemalt 15 miljonit inimest, kellest vähemalt 5 miljonit peaksid olema lapsed, tuleb vaesusest välja aidata.11 Need eesmärgid täiendavad eesmärke, mis on seatud muude raamistikega, nagu Euroopa roheline kokkulepe, Euroopa oskuste tegevuskava, Euroopa haridusruum, ELi romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise strateegiline raamistik ning digitaalne aastakümme. Tegevuskavas viidatud tööhõive, hariduse ja sotsiaalvaldkonna probleemid on aktuaalsed nii Eestis kui ELis laiemalt. Komisjon kutsub Euroopa Ülemkogu üles Porto sotsiaaltippkohtumisel 7.-8. mail 2021. a kolme peaeesmärki toetama ning liikmesriike üles määrama kindlaks oma riiklikud eesmärgid, et ühiste eesmärkide saavutamisele kaasa aidata. ELi eesmärkide saavutamiseks on tegevuskavas välja toodud vajalike peamiste poliitikasuundade ja meetmete esialgne ülevaade, millele on lisatud algatuste loetelu koos indikatiivsete tähtaegadega. Kuivõrd meetmed hõlmavad nii õiguslikke kui mitteõiguslikke algatusi, mille täpne sisu ei ole veel teada, on mõjude ulatust ja kulude suurust seletuskirja koostamise ajal raske hinnata. Küll aga on selge, et tegevuskavas ette nähtud 2030. a numbrilistest eesmärkidest juhindumist eeldatakse ning nende täitmist hakatakse jälgima Euroopa poolaasta protsessi raames. Tegevuskavaga seotud tulemused avaldatakse iga-aastases ühises tööhõivearuandes ja need on aluseks sotsiaalvaldkonda puudutavate riigipõhiste soovituste koostamisel. Seega saab üldistatuna märkida, et tegevuskava meetmete rakendamisega võib kaasneda oluline majanduslik, sotsiaalne või muu mõju. Seletuskirja esimeses peatükis on analüüsitud 2030. a numbrilisi eesmärke. Teises peatükis on käsitletud neid tegevuskavas esile toodud algatusi, mille teema, olemuse või ettevalmistuste seisu tõttu on sobiv aeg kujundada raamseisukohad. Detailsemad seisukohad koostatakse vastavalt vajadusele pärast seda, kui komisjon on algatused 2021-2025. aasta jooksul esitanud. Eesti seisukohtade kujundamisel on lähtutud Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetidest 2020– 2021, Vabariigi Valitsuse tegevuskavast, heaolu arengukavast 2016–2023, Eesti 2035 strateegiast ja rahvastiku tervise arengukavast. Tulevikutehnoloogiate rakendamiseks ning kasutamiseks vajalike oskuste arendamise olulisusele on tähelepanu pööratud ka Euroopa rohelise kokkuleppe raames välja töötatud seisukohtades (kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 4. juunil 2020. a, heaks kiidetud Riigikogu EL asjade komisjonis 19. juunil 2020. a). Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Sotsiaalministeeriumi Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonna nõunik Annely Salumaa (6269 243, [email protected]), töö- ja pensionipoliitika osakonna töökeskkonna juht Seili Suder (6269 191, [email protected]), tööhõive osakonna nõunik Anna Karolin (6269 288, [email protected]), sotsiaalvaldkonna nõunik Eha Lannes (626 9361, [email protected]), laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov (626 9257, [email protected]) ning analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar (626 9732, [email protected]). Seletuskirja punkt 2.1.1 „Sotsiaalmajanduse tegevuskava“ ja 2.2.2 „Oskuste ja talendi pakett“ on koostatud koos Siseministeeriumiga. Seisukohad on kooskõlastanud Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich ([email protected]) ja sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse ([email protected]). 11 2019. a seisuga elab ELis vaesuses u 91 miljonit inimest. 2 TEGEVUSKAVA SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS 1. EL eesmärgid 2030. aastaks Komisjon teeb ettepaneku seada ELile kolm peamist eesmärki, mis tuleb kümnendi lõpuks saavutada tööhõive, oskuste ja sotsiaalkaitse valdkonnas ning kutsub Euroopa Ülemkogu üles neid kolme eesmärki toetama. Samuti kutsub komisjon liikmesriike üles määrama kindlaks riiklikud eesmärgid, et ühisele püüdlusele kaasa aidata. Eesmärkide toetamiseks vaadatakse läbi ka sotsiaalvaldkonna tulemustabel, kus jälgitakse liikmesriikide suundumusi ja tulemusi, et paremini kajastada tegevuskavas sätestatud poliitilisi prioriteete ja meetmeid.12 Tulemustabel võimaldab komisjonil jälgida sotsiaalsamba põhimõtete rakendamist osana väljakujunenud poliitika koordineerimise raamistikust Euroopa poolaasta raames. 1.1. Vähemalt 78 % 20–64 aastastest peaks olema 2030. aastaks tööga hõivatud COVID-19 kriis peatas tööhõivemäära kuueaastase positiivse suundumuse ning saavutamata jäi strateegias „Euroopa 2020“ seatud siht jõuda 69%-lt 75 % tööhõivemäärani.13 2019. aastal oli tööhõive määr ELis 73,1 %,14 olles viimase 10 aastaga suurenenud 5,3%. 2020. aasta kolmandaks kvartaliks oli meeste tööhõive määr 78,3 % ja naiste tööhõive määr 66,6 %. EL hõivemäära mõjutavad kõige rohkem suured riigid. Suurtes Lõuna-Euroopa riikides nagu Itaalias ja Hispaanias on tööhõive määr madal, vastavalt 63,5% ja 68% (2019. a.). Arvestada tuleb ka rahvastiku prognoosi, elanikkonna vananemine mõjutab ka tööhõive määra. Eestis oli Eurostati andmetel 2019. a seisuga tööhõive määr (20-64-a.15) 80,2%, mis 2020.a. langes COVID-19 tõttu 78,8%-le. Eesti tööhõive määr peaks aastal 2030 olema hinnanguliselt üle 80%. Selleks et toetada COVID-19 kriisijärgset tööhõivet, esitas komisjon koos tegevuskavaga soovituse aktiivse toetamise meetmete (EASE) kohta.16 Soovituses antakse suuniseid poliitikameetmete ja olemasolevate rahaliste vahendite kasutamise kohta, et edendada töökohtade loomist ja tööalast üleminekut laienevatesse sektoritesse, eelkõige digi- ja rohesektorisse. Toetada tuleb tööturgude mobiilsust, oskuste, vajaduste kaardistamisel põhinevat täiend- ja ümberõpet ning aktiivset tööhõivet. Tööhõive meetmete kujundamisel EL finantsmehhanismide kasutamiseks peaks tööhõive poliitikameetmed hõlmama järgnevaid aspekte: 1) värbamisstiimulid ja ettevõtlustoetused; 2) oskuste täiendamine ja ümberõpe; 3) tööhõiveasutuste toetus töökohtade üleminekul, fookusega noortele. Komisjoni suunised on Eesti tegevussuundadega üldiselt kooskõlas. 12 Tulemustabel koosneb 14 põhinäitajast, sh nt sissetulekute ebavõrdsuse, pikaajalise töötuse, mittetöötavate ja mitteõppivate noorte määra kohta, mille ajakohastamise ettepanek on esitatud tegevuskava 2. lisas. Sotsiaalvaldkonna põhinäitajaid analüüsitakse tööhõivekomitees ja sotsiaalkaitsekomitees kokku lepitud metoodika abil. Tulemustabel lisatakse iga-aastase majanduskasvu analüüsi juurde kuuluvasse ühisesse tööhõivearuandesse, milles seatakse strateegilised poliitilised prioriteedid ja mis on iga-aastase Euroopa poolaasta protsessi esimene etapp. Vt ka https://composite-indicators.jrc.ec.europa.eu/social-scoreboard/. 13 Komisjoni teatis. Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia2020 teatis lk 10. Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/ALL/?uri=CELEX:52010DC2020. 14 2020.a. andmed avaldatakse aprillis. 15 Komisjon märgib siinkohal tegevuskavas, et praegune statistiline mõiste „tööealine elanikkond“ (20–64- aastased) tuleb läbi vaadata, kuna tööiga pikeneb kogu ELis rahvastiku vananemise ja poliitikareformide tõttu. 16 C(2021) 1372, 4. märts 2021. 3 Tööhõivemäära üldeesmärgi saavutamiseks näeb tegevuskava ette kolm alameesmärki: 1.1.1. Vähendada 2019. aastaga võrreldes soolist tööhõivelõhet vähemalt poole võrra. EL sooline tööhõive lõhe on viimase seitsme aasta jooksul püsinud vahemikus 11,6-11,8 protsendipunkti. Seetõttu on kaheldav, kas EL soolist hõivelõhet õnnestub vähendada poole võrra. Aastaks 2030 peaks näitaja langema seega umbes 5,9 protsendipunktini. Kuna meeste hõive eeldatavalt suureneb samuti, peaks naiste hõive kasvama umbes 3-4 korda kiiremini meeste hõivest. Eestis oli 2019. a sooline hõivelõhe 7,7 protsendipunkti, 2020. a 5,8 protsendipunkti. Naiste tööhõivet aitavad Eestis edendada näiteks oskustele suunatud meetmed ja hoolduskoormuse leevendamist ning naiste ja meeste vahel võrdsemat jagunemist toetavad meetmed. Samuti, seoses tööjõu-uuringu uue metoodika kasutuselevõtuga (lapsehoolduspuhkusel olevad naised loetakse hõivatuteks, kui neil on töökoht, kuhu tagasi pöörduda) naiste hõive suureneb ja hõivelõhe peaks Eestis paari protsendipunkti võrra metoodika tõttu vähenema. EL tasandil uus metoodika nii suurt mõju ei avalda, kuna enamik vanu EL riike arvutas hõivet juba varasemalt niimoodi. 1.1.2. Suurendada ametliku alushariduse ja lapsehoiu pakkumist, aidates seeläbi kaasa töö- ja eraelu ühitamisele ning toetades naiste osalemist tööturul. Varajases alushariduses ja lapsehoius osaluse suurendamine toetab lisaks tööhõivele ka hariduse eesmärke. Kvaliteetne ja kättesaadav alusharidus annab lastele olulise baasi edaspidiseks hakkamasaamiseks koolis ja igapäevaelus. Eestis oli 2018.a andmete põhjal alushariduses osalus alates 4. eluaastast 92,8% ja ELis keskmiselt 94,8%. Liikmesriigid on haridusruumi ning hariduse ja koolituse valdkonnas tehtava strateegilise koostöö resolutsiooni raames otsustanud suurendada alushariduses osalust ja mõõta seda alates 3. eluaastast. Uue sihina sai kokku lepitud, et alushariduses ja lapsehoius peaks 2030. a osalema vähemalt 96% lastest vanuses kolmandast eluaastast kuni koolitee alguseni. Kooskõlas sotsiaalsamba põhimõtetega ja hariduse-koolituse strateegilise koostöö raamistiku toel on liikmesriigid teinud koostööd eesmärgiga parandada alushariduse kvaliteeti, kättesaadavust ja taskukohasust. Eesti on praeguseks lasteaiakoha kättesaadavuse ja taskukohasuse poolest Euroopas esirinnas ning kvaliteedi tagamises on olulisi edusamme tehtud (edendatud on eesti keele omandamist ja kakskeelset õpet, väärtuspõhist õpetamist, sh kiusamisvaba lasteaeda, lasteaiaõpetajate väljaõpe ja täiendkoolituse kvaliteet on oluliselt tõusnud ja tugiteenused on tagatud 19%-le lastest). 1.1.3. Vähendada mittetöötavate ja mitteõppivate 15–29aastaste noorte osakaalu 12,6 %-lt17 9 %-le. Viimase 10 aastaga langes näitaja ELis 12,7%-lt 10,1%-ni. NEET-staatuses noorte määr oli 2019. aastal suurim Itaalias (18,1%) ja väikseim Hollandis (4,3%). Eestis oli 2019. a see määr 9,8% (15-29-a.) ning 2020.a. 11,7%, mis oli tõenäoliselt COVID-19 tagajärg. Oktoobris 2020. aastal võeti vastu noortegarantii tugevdamise soovitus,18 mille eesmärk on toetada noorte tööhõivet kogu ELis, ka COVID-19 pandeemia ajal ja järgselt. Soovitusega laiendati NEET- staatuses noorte vanuse määratlust varasemalt 15-24 aastalt 15-29. aastani, mis eeldab seniste 17 2019. aasta näitaja. 18 Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32020H1104%2801%29. 4 sekkumiste ümbervaatamist ning teistsuguse lähenemise rakendamist, mille mõjud ei pruugi koheselt avalduda. Noortegarantii tegevused aitavad vähendada NEET-staatuses noorte osakaalu. Eestis on näiteks programmid „Noorte tugila“ ja „Hoog sisse“, mille abil on jõutud enam kui 10 000 õppest ja tööturult eemale jäänud nooreni. Kokku on Eestis noortegarantii soovituse rakendamisel 55.4% juhtumitest tehtud noorele soovituses ette nähtud 4 kuu jooksul tööpakkumine või pakkumine haridustee jätkamiseks, mille noored on vastu võtnud, mis on üle EL keskmise (47.5%).19 Teatud NEET-staatuses noorte määra vähenemist on oodata tingituna Eesti tööjõu-uuringu uuest metoodikast, mille kohaselt lapsehoolduspuhkusel olevad mitteaktiivsed, kellel on töökoht olemas, loetakse edaspidi hõivatuteks. NEET noorte sihttase on haridusvaldkonna 2035 arengukavas samuti 9%, aga arvestades pandeemiat võib selle saavutamine keerulisemaks osutuda. 1.2. Igal aastal peaks koolitusel osalema vähemalt 60 % kõigist täiskasvanutest Komisjon rõhutab tegevuskavas, et majanduse taastumise ja kaksikülemineku kontekstis on oluline suurendada täiskasvanute osalemist koolituses, et parandada tööalast konkurentsivõimet, hoogustada innovatsiooni, tagada sotsiaalne õiglus ja kaotada digioskuste lõhe. Antud eesmärk on nii Eestile kui paljudele teistele liikmesriikidele väljakutseks. Seejuures on soov saavutada olukord, kus aastaks 2030 osaleks 60% 25-64-aastastest täiskasvanutest igal aastal vähemalt ühel koolitusel. 2016. a andmetel osales ELis sellest vanuserühmast koolitusel keskmiselt 37,4% ja Eestis oli see näitaja 34%. Ühtlasi on liikmesriigid haridusruumi ning hariduse ja koolituse valdkonnas tehtava strateegilise koostöö resolutsiooni20 raames võtnud sihi saavutada aastaks 2025 täiskasvanute elukestvas õppes osaluseks 47%, mis on oluline samm 60%-eesmärgi suunas. Eesti hariduse arengukava 2035 pöörab olulist rõhku oskuste arendamisele ning sellele, et tulenevalt kiiretest muutustest tööturul peab haridussüsteem aastal 2035 toetama igas vanuses inimeste kiiret täiend- ja ümberõpet ning pakkuma õpet, mis vastab tööturu vajadustele. Arengukava olulised märksõnad on elukestev õpe ja paindlikud õpiteed, valikurohked ja kättesaadavad õpivõimalused ning mitmekesised õpikeskkonnad. Laia spektri erinevate teadmiste, oskuste ja pädevuste arendamine võimaldab ka paremat elukvaliteeti, eneseteostust, õnnelikumat ja tervemini elatud elu. Kuid, et inimestel oleks ka valmisolek ja suutlikkus elukestvas õppes osaleda, on oluline toetada selleks vajalike eelduste kujunemist. Ennekõike on selleks õpioskused ja elukestvat õpet soosiv hoiak ning nende kujunemist tuleb toetada juba varakult, lapse- ja noorukieas. Selleks, et suurendada täiskasvanute koolituses osalemist ning tõsta hariduse omandamise taset, näeb tegevuskava ette kaks alameesmärki: 1.2.1. Vähemalt 80 %-l 16–74aastastest peaksid olema baastaseme digioskused, mis on tööturul ja ühiskonnas osalemise eeltingimus. Baastaseme digioskuste juures vaadeldakse digioskusi neljas valdkonnas: informatsioon (nt veebilehtedelt info otsimine), suhtlus (nt e-kirja saatmine), probleemilahendus (nt 19 Data collection for monitoring of Youth Guarantee schemes 2019. Country fiche: Estonia. Vt ka https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1161&langId=en. 20 Nõukogu resolutsioon, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030) - 2021/C 66/01. 5 internetipanga kasutamine), tarkvara kasutamine (nt fototöötluseks). Kui igast valdkonnast vähemalt ühte tegevust osatakse, loetakse baastase omandatuks. Põhiliste digioskuste eesmärk on Eesti vaatest sobilik. Baastaseme digioskuste arendamine suurendab võimalusi ühiskonnaelus osaleda ning ühiskonna sidusust ja kaasatust. See on oluline ka tööalaselt, et vähene arvutioskus ei takistaks paremat tööalast toimetulekut. Aastal 2019 omas ELis vähemalt digioskuste baastaset 16-74-aastaste hulgas 56% ja Eestis 62%. Hariduse arengukava 2035 eesmärk on jõuda aastaks 2035 selleni, et 60% omaks baastasemest kõrgemat digioskuste taset.21 Selleks pakutakse juba maast-madalast tegevusi, mis aitavad kaasa digioskuste arengule, näiteks lasteaias robootikamängud. Koolides peamiselt lõimitakse digioskuste arendamine muud ainete õppesse. Haridusvaldkonna arengukavas on sätestatud, et aastaks 2035 on põhikooli lõpetajate IKT baasoskuste tase 100% (2019. a 83%). Ka gümnaasiumiastmes jätkatakse digipädevuse kujunemise toetamist õppeprotsessis. Seda toetavad õppekava läbivad teemad „teabekeskkond“ ning „tehnoloogia ja innovatsioon“. Täiskasvanute puhul toimub digioskuste arendamine koolituste kaudu. 1.2.2. Jätkuvalt tuleks vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist22 ja suurendada keskhariduse omandamist. Madala haridustasemega mitteõppivate noorte osakaal on viimasel kümnendil ELis 18-24- aastaste hulgas pidevalt vähenenud. Aastal 2002 alanes see 17%-lt 2019. aastaks 10,2%-ni. Samas on see endiselt probleemiks, osades riikides vähem, osades rohkem, ulatudes Eurostati andmetel näiteks Hispaanias 17,3%-ni. Eesti haridusvaldkonna arengukavas on varajase haridussüsteemist lahkumise siht aastaks 2035 7,5%. Madala haridustasemega mitteõppivate noorte osakaal kipub olema suurem just kehvema sotsiaal-majandusliku taustaga õppijate seas ja pigem poiste hulgas. Näiteks kui Eestis oli 2019. aastal madala haridustasemega mitteõppivate noorte osakaal 9,8%, siis poisid moodustasid sellest 2/3. Covid-19 pandeemiast tingitud distantsõppe tingimustes võib osutuda väljakutseks vähendada madala haridustasemega mitteõppivate noorte osakaalu, sest nendel õpilastel, kel oli ka muidu raskusi õppimisega, kipuvad olema just need, kellele distantsõpe ei sobi ning erinevate asjaolude kokkulangevuse tõttu võib varajane koolist väljalangevus suureneda. Seepärast nõuab madala haridustasemega mitteõppivate noorte osakaalu vähendamine vähemalt lähiajal varasemast suuremaid jõupingutusi. Hariduse arengukava 2035 järgi on plaanis suurendada osaliste koostööd õpingute katkestamise ennetamisel ning haridustee katkestanute märkamisel ja toetamisel ning luua täiendavaid meetmeid nii katkestamise ennetamiseks kui ka katkestanute, sh madala haridustasemega inimeste tagasitoomiseks formaalõppesse. 1.3. Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arvu tuleks vähendada vähemalt 15 miljoni võrra, kellest vähemalt 5 miljonit peaksid olema lapsed Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus on ELis viimase kümne aasta jooksul vähenenud. Komisjon märgib, et COVID-19 pandeemia tõttu olukord eeldatavasti halveneb ning see toob lühemas perspektiivis kaasa suurema rahalise ebakindluse, vaesuse ja sissetulekute ebavõrdsuse. Lastele keskendumine võimaldab pakkuda neile uusi võimalusi, kuid lisaks sellele aitab see katkestada 21 Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035, lk 22. Saadaval https://www.hm.ee/sites/default/files/haridusvaldkonna_arengukava_2035_29.10.2020_riigikokku_0.pdf. 22 Varajase haridussüsteemist lahkumise ja NEET-staatuses noorte määra mõõtmiseks kasutatakse kahe erineva metoodikaga indikaatoreid. 6 põlvkondi väldanud vaesuse tsükli ning hoiab ära olukorra, kus lastest saavad vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus täiskasvanud, tekitades seega pikaajalist süsteemset mõju. Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste osakaalu vähendamine vähemalt 15 miljoni inimese võrra seab kahtlemata liikmesriikidele suuri väljakutseid. Komisjon viitab tegevuskavas, et aastal 201923 elas vaesusriskis 91 miljonit inimest (ligi 17 miljonit vähem kui 2012. a), kellest 17,9 miljonit olid lapsed vanuses 0-17. Kuigi EL näitajad on viimase kümne aasta jooksul paranenud, ei saavutatud EL2020 eesmärki (20 milj. inimest).24 Ka EE2020 15% eesmärk on jäänud saavutamata (seadmise ajal oli näitaja 15,6%). Eesmärkide seadmise hetkel oli majanduskriis, mis viis ka suhtelise vaesuse piiri alla, st elanike sissetulekud vaesuspiiri läheduses vähenesid ning nii vähenes ka vaesuspiiril ning vaesuses elavate inimeste arv. Tegelikkuses aga elanike majanduslik olukord halvenes. Majanduskriisi järel hakkasid elanike sissetulekud taas suurenema, kasvas ka vaesuspiir ning vaesuses elavate inimeste osatähtsus. Majandusliku olukorra muutused kajastuvad suhtelise vaesusega võrreldes paremini kui see, kui palju on inimesi mittetöötavates leibkondades ning millised on elanike hinnangud oma majanduslikule olukorrale (ilmajäetus). Võrreldes 2018. a vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 1 protsendipunkti võrra, absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus suurenes 0,1 protsendipunkti võrra. Ilmajäetuses elavaid inimesi ehk neid, kes ei saa endale mitmeid ühiskonnas üldiselt levinud hüvesid lubada, oli 2020. a 6,5% Eesti elanikkonnast, mis on 1,2% vähem kui aasta varem (lastest 6,4%). 2019. a (uuringuaasta 2020) elas Statistikaameti andmetel absoluutses vaesuses 2,3% ja suhtelises vaesuses 20,7% Eesti elanikkonnast (lastest vastavalt 2,5% ja 15,2%). Vaesust aitavad vähendada nii erinevad sotsiaalkaitse hüvitised ja toetused kui ka teenused, mis toetavad tööturul osalemist või tööle naasmist. 2. Sotsiaalsamba põhimõtete rakendamine 2.1. Rohkem ja paremaid töökohti 2.1.1. Sotsiaalmajanduse tegevuskava Sotsiaalmajanduse tegevuskava panustab sotsiaalsamba 4. põhimõtte elluviimisse läbi tööhõive aktiivse toetamise. Sotsiaalmajandus hõlmab organisatsioone, mille eesmärk on saavutada vastastikune majanduslik või sotsiaalne eesmärk, hõlmates ka kasumit teenivaid ettevõtteid. Sotsiaalset majandust ja sotsiaalset ettevõtlust käsitletakse EL tasandil olulise osana Euroopa visioonist edendada sotsiaalset vastutust, sotsiaalset ühtekuuluvust ja kaasatust. Selle tähtsus sotsiaalsete muutuste mootorina, uuenduslike lahenduste pakkujana, kaasava tööturu edendajana või ka näiteks kättesaadavate sotsiaalteenuste pakkujana on leidnud üha rohkem tähelepanu ka liikmesriikide poolt. Samas on riikide tase sotsiaalse ettevõtluse arengus erinev. Kui osades Lääne- ja Põhja-Euroopa riikides on see arenenud juba paar aastakümmet, siis Ida- ja Kesk-Euroopa riikides on sotsiaalne ettevõtlus vähem levinud. 23 Tegemist on uuringuaastaga. Eurostat avaldab näitajad uuringuaasta järgi st sissetulek on 2018 kohta. 24 Komisjoni teatis. Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia2020 teatis lk 5. Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/ALL/?uri=CELEX:52010DC2020. 7 Komisjon rõhutab, et sotsiaalmajandus pakub uusi võimalus, luues töökohti ja tegeledes ühiskondlike probleemidega paljudes sektorites, sageli sotsiaalse innovatsiooni kaudu. Palgatöötajate osakaal sotsiaalmajanduses ulatub liikmesriikides vähem kui 1 %-st kuni 10 %- ni kogu tööjõust. Et ära kasutada sotsiaalmajanduse potentsiaali kvaliteetsete töökohtade loomisel ning õiglase, kestliku ja kaasava majanduskasvu toetamisel, on komisjonil kavas 2021. a neljandas kvartalis vastu võtta sotsiaalmajanduse tegevuskava.25 Tegevuskava näeb ette meetmed innovatsiooni edendamiseks nii riiklikult, regionaalselt kui kogukondlikult. EL tasandil on sotsiaalmajanduse arendamiseks vastu võetud 2015.a nõukogu järeldused.26 Samuti on vastu võetud mitmeid deklaratsioone.27 Neist viimase, 2020. a detsembris valminud Toledo deklaratsiooniga,28 liitus Eesti 29. märtsil 2021. Eestis on sotsiaalne ettevõtlus üks kodanikuühiskonna vormidest ning seega eeskätt siseministeeriumi poliitikavaldkond. Kodanikuühiskonna programm 2021-2024 seab eesmärgiks, et Eestis oleks võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted. Lähiaastatel on plaanis välja töötada ja katsetada vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete jätkusuutlikkust toetavaid finantsinstrumente, korraldada noortele mõeldud sotsiaalse ettevõtluse arenguprogramme järelkasvu loomiseks, korraldada sotsiaalsete ettevõtete ühiskondliku mõju nähtavust suurendavaid tegevusi, täpsustada sotsiaalse ettevõtluse mõistet, analüüsida juriidilisi takistusi ja sõnastada ettepanekud nende lahendamiseks, luua ligipääs mõjust lähtuva juhtimise (digitaalsetele) tööriistadele ja koolitustele, et tõsta tõenduspõhiste meetodite kasutamist jne.29 Sotsiaalse ettevõtluse ning –innovatsiooni arendamiseks on Eestis näiteks projekt Ühiskondlikult Vastutustundlike Ettevõtete Rahastusvõimaluste Arendamine Eestis, mis kaasab oma tegevustesse eraettevõtteid, mittetulundusühinguid, teadlasi, investoreid, pankade esindajaid kui ka kohaliku- ja riigitasandi poliitikakujundajaid. Projekti lõpptulemiks on vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamine Eesti turu vajadustele vastava uue sotsiaalse finantsinstrumendi loomiseks. Samuti on siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), SEV jt partneritega käimas projekt, mille käigus luuakse KÜSK-i juurde sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskus, mis hakkab koordineerima riigisisest ning rahvusvahelist koostööd antud projekti raames. OECD on 2020. a hinnanud sotsiaalset ettevõtlust Eestis.30 Sotsiaalne ettevõtlus on Eestis varajases arengujärgus ning esineb mitmeid väljakutseid. Tänased sotsiaalsete ettevõtete rahastusvõimalused on killustunud ja sõltuvad organisatsiooni juriidilisest vormist (OÜ-dele ja 25 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- Ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava, lk 11. Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=COM%3A2021%3A102%3AFIN&qid=1614928358298. 26 Euroopa Liidu nõukogu järeldused teemal „Sotsiaalmajanduse kui Euroopa majandusliku ja sotsiaalse arengu olulise teguri edendamine“. EL Nõukogu 15071/15, 07.12.2015. Saadaval https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-15071-2015-INIT/et/pdf. 27 Luksemburgi sotsiaalmajanduse deklaratsiooni, Bratislava deklaratsioon (2016), Ljubljana deklaratsioon (2017), Madridi deklaratsioon (2018) ja Pariisi manifest “Pact for Impact” (2019). 28 Toledo Declaration 2020. “The Social and Solidarity Economy as a key driver for an inclusive and sustainable future”. Toledo deklaratsioon ei ole õiguslikult siduv. Saadaval https://www.socialeconomy.eu.org/wp- content/uploads/2021/01/Toledo-Declaration_final_EN.pdf. 29 Kodanikuühiskonna programm „Tugev kodanikuühiskond“ 2021–2024, Siseministeerium. Saadaval https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/kodanikuyhiskond/kodanikuuhiskonna_programm_2021- 2024.pdf. 30 Lisaks on ilmunud OECD raportid Prantsusmaa, Serbia, Horvaatia, Tšehhi, Leedu ja Hollandi kohta. Eestit käsitlev raport saadaval https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Uuringud/Kodanikuyhiskond/2020_oecd_sotsia alne-ettevotlus_et.pdf. 8 MTÜ-dele on erinevad rahastuskeemid); puudub selge definitsioon sotsiaalsest ettevõttest ja teadlikkus sotsiaalsest majandusest on kesine. Rahastuses esineb puudujääke nii nõudluses kui ka pakkumuses – investorid ja sotsiaalsed ettevõtted pole üksteist leidnud. Lisaks vajab Eestis täiendavat tähelepanu terminoloogia, et sotsiaalset ettevõtlust (social entrepreneurship), mille põhieesmärk on tekitada mõõdetavat positiivset ühiskondlikku mõju, reinvesteerides oma toodetest või teenustest teenitud tulu tagasi organisatsiooni missiooni täitmisesse (1) ei aetaks segi ühiskondlikult vastutustundliku ettevõtlusega (corporate social responsibility), kus taotlekse eelkõige finantsilist kasumit, järgides oma tegevuses sotsiaalse vastutustundlikkuse printsiipe ega (2) seostataks ekslikult Nõukogude Liidu pärandiga. Statistikaameti andmetel tegutses 2018. a Eestis 126 sotsiaalset ettevõtet. Enamik end sotsiaalse ettevõttena määratlevaid organisatsioone Eestis on täna mittetulundusühingud (79%), kuid tulevikuvaates võiksime liikuda Euroopa eeskuju suunal, kus paljud sotsiaalsed ettevõtted on ka kasumitaotlusega ettevõtted. Eesti sotsiaalsete ettevõtete katuseorganisatsiooni Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikuga (SEV) on tänaseks liitunud 56 sotsiaalset ettevõtet. Tegutsetakse valdkondades, millel on suur ühiskondlik mõju, näiteks lapsed ja noored; haridus; tugiteenused, rehabilitatsioon, sotsiaalhoolekanne; vaimne ja füüsiline tervis; taaskasutus jne. 2.1.2. Õigus mitte olla kättesaadav Võttes arvesse sotsiaalsamba põhimõtteid,31 võttis Euroopa Parlament (edaspidi EP) jaanuaris 2021 vastu resolutsiooni,32 kus soovib, et komisjon esitaks vastavalt EL toimimise lepingule33 ettepaneku võtta vastu direktiiv õiguse kohta mitte olla kättesaadav. Õigus mitte olla kättesaadav viitab töötaja õigusele mitte osaleda tööalases tegevuses või teabevahetuses väljaspool tööaega digitaalsete töövahendite abil, nagu telefonikõned, e-kirjad või muud sõnumid. Õigus mitte olla kättesaadav peaks andma töötajale õiguse lülitada töövahendid välja ja mitte vastata väljaspool tööaega tööandja nõudmistele, ilma et töötajat ohustaksid kahjulikud tagajärjed (näiteks töösuhte ülesütlemine). Seejuures ei tohiks tööandjad nõuda töötajatelt väljaspool tööaega töötamist. Tööandjad ei tohiks propageerida „alati sisse lülitatud“ töökultuuri, kus töötajad, kes loobuvad õigusest mitte olla kättesaadav, on selgelt eelistatud neile, kes seda ei tee.34 Rakendusmeetmetena tuleks EP ettepaneku järgi riikidel ette näha vähemalt järgnev: 1) praktiline kord tööks kasutatavate digitaalsete töövahendite väljalülitamiseks; 2) tööaja mõõtmise süsteem; 3) tervise- ja ohutushinnangud, sh psühhosotsiaalsed riskihindamised; 4) kriteeriumid, mille alusel tööandja võib teha möönduse nõudest rakendada töötaja õigust mitte olla kättesaadav; 5) möönduse korral arvestatavad kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks väljaspool tööaega tehtud töö eest makstav hüvitis; 6) tööandjate võetavad teadlikkuse suurendamise meetmed. 31 EP viitab siinkohal eelkõige põhimõtetele: 5. Kindel ja paindlik tööhõive; 7. Teave töötingimuse kohta ja kaitse töölepingu ülesütlemise korral; 8. Sotsiaaldialoog ja töötajate kaasamine; 9. Töö- ja eraelu tasakaal) ja 10. Tervislik, ohutu ja hästi kohandatud töökeskkond ning isikuandmete kaitse. 32 Euroopa Parlamendi 21. jaanuari 2021. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile õiguse kohta mitte olla kättesaadav. Saadaval https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2021-0021_ET.html#top. 33 EL toimimise lepingu artikkel 153 lõige 2 punkt b koostoimes artikli 153 lõike 1 punktidega a, b ja i. Saadaval: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A12012E%2FTXT. 34 Vt viide 32, pp 10. 9 Komisjon on kohustatud reageerima EP poolt EL toimimise lepingu artikli 225 alusel vastu võetud omaalgatuslikele resolutsioonidele seadusandliku aktiga, järgides õigusloome põhimõtteid. Tegevuskavas märgib komisjon, et enne eelnõu esitamist tuleb EL toimimise lepingu artikli 154 alusel konsulteerida ELi sotsiaalpartneritega, kes võivad otsustada tegutseda kokkulepete alusel. Komisjon kutsub sotsiaalpartnereid üles võtma järelmeetmeid seoses digiüleminekut käsitleva sõltumatu raamkokkuleppega35 ning uurima 1) meetmeid, millega tagatakse õiglased kaugtöö tingimused, ja 2) meetmeid, millega tagatakse, et kõigil töötajatel on õigus mitte olla kättesaadav. Omalt poolt hindab komisjon tavasid ja eeskirju, mis on seotud õigusega mitte olla kättesaadav, pakub sotsiaalpartneritele tuge aruteludes ning kavatseb teemat käsitleda ka 2022. a aruandes tööaja direktiivi 2003/88/EÜ36 rakendamise kohta. Praegu puuduvad liidu õigusaktid, mis reguleeriksid konkreetselt õigust mitte olla kättesaadav ning selle valdkonna õigusaktid on liikmesriigiti väga erinevad.37 Eestis ei ole õigust mitte olla kättesaadav eraldi reguleeritud, kuid töötajat kaitseb siinkohal ennekõike töölepingu seadus (TLS)38, mis reguleerib töö- ja puhkeaega tuginedes tööaja direktiivile 2003/88. TLS näeb ette nõuded tööaja korraldusele, sh maksimaalse lubatud tööaja ja minimaalse puhkeaja. Tööandja on kohustatud pidama tööaja arvestust ja järgima igapäevast, iganädalast ja üldist tööaja piirangut. Töö- ja puhkeaja reeglite eesmärgiks on seada töötamisele konkreetsed piirid ja vältida liigset töötamist. Asjakohane on viidata ka töötervishoiu ja tööohutuse seadusele, mis lähtub töötervishoiu ja tööohutuse direktiivist 89/391/EMÜ39 ja kohustab tööandjaid ning töötajaid looma ohutu töökeskkonna, sealhulgas peab tööandja võtma kasutusele meetmeid töötaja tervise hoidmiseks, et vältida vaimse tervise ohte ning ületöötamist. Õigus mitte olla kättesaadav on eriti aktuaalsena tõusetunud seoses pandeemiaga, mille kestel on oluliselt kasvanud kaugtöö tegemise maht, kus kasutatakse aktiivselt digivahendeid. Kaugtööd tegevate hõivatute hulk oli Eestis jõudsalt kasvamas ka juba enne kriisi, seda eriti viimastel aastatel. 2019. a tegi kaugtööd 123 300 hõivatut ehk peaaegu kolm korda rohkem, kui kümme aastat tagasi. Viimase viie aastaga on kaugtöö tegijate arv kasvanud üle kahe korra. Pandeemiast tingitud eriolukorra tõttu kasvas 2020. a teiseks kvartaliks kaugtööd tegevate hõivatute hulk 198 700-ni (ligi 40% hõivatutest). Märtsis 2021. a sõlmisid Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit tegevuskava EL tasandi sotsiaalpartnerite digiüleminekut käsitleva raamkokkuleppe elluviimiseks. Muu hulgas on tegevuskava järgi seatud eesmärgiks oktoobriks 2021 tööajavälisel ajal ühenduses olemisega seotud küsimustes arutelu/lepe. Eesti Ametiühingute Keskliit korraldab 2021. a oma iga-aastasel sügiskonverentsil digitaliseerimise raamlepingu arutelu võimalike rakendustegevuste leidmiseks sektorite ja ettevõtete taseme kollektiivlepingutes. Eesti Tööandjate Keskliit kaardistab aastaks 2022 digipöörde vajaduste, võimaluste ja mõju ning annab sellest tulenevad soovitused tööandjatele ja riigile. 35 Raamkokkuleppe on saadaval https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=521&langId=en&agreementId=5665. 36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta. Saadaval: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/LSU/?uri=celex%3A32003L0088. 37 Vt viide 32, pp 12. 38 Saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014146?leiaKehtiv. 39 Nõukogu direktiiv, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta. Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:31989L0391&from=EN. 10 2.1.3. Töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik Sotsiaalsamba 10. põhimõte kordab üle printsiibid, mis tulenevad juba näiteks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1981.a konventsioonist40 ja 1989. a töötervishoiu ja tööohutuse direktiivist41 - töötajatel on õigus töötervishoiu ja –ohutuse (edaspidi TTO) kõrgele kaitsetasemele. Töötajatel on õigus nende ametioskustega kohandatud töökeskkonnale, mis võimaldab neil pikendada osalemist tööturul. Komisjon viitab tegevuskavas, et eelmise, 2014-2020 kehtinud TTO strateegia järel on aeg ajakohastada töötajate kaitse standardeid ning tegeleda ka uute tööga seotud riskidega. Tegevuskavas annab komisjon teada kavatsusest esitada 2021. a teises kvartalis TTO uus strateegiline raamistik aastateks 2021–2027. Komisjon rõhutab, et TTO standardite parandamine ei ole oluline mitte ainult töötajate ohutuse ja tervise kaitsmiseks, vaid see on ka kasulik tööviljakuse, tööhõive ja majanduse jaoks üldiselt. Digiülemineku kiirenemine muudab töökeskkonna mõistet, tehtava töö olemust ja sisu, tööaja korraldust ja töösuhteid. Sellega seoses võivad psühhosotsiaalsed ja organisatsioonilised riskitegurid põhjustada suuremat tööstressi, vaimse tervise probleeme ning ergonoomilisi ja ohutusriske. Euroopas on järjest rohkem levinud vaimse tervise probleemid, mis toovad kaasa haiguse tõttu kaduma läinud töötunnid ja varajase pensionile jäämise. Arvatakse, et varsti on Euroopas töövõimetuslehtede peamiseks põhjuseks depressioon.42 Euroopa Liidu riikides on ligi 10% inimestest mingil ajal olnud depressioonis. Kusjuures 15% inimestest on otsinud abi seoses psühholoogiliste või emotsionaalsete probleemidega.43 Eestis on vaimse tervise häired teisel kohal töövõime vähenemise põhjustest. Vaimse tervise otsesed ja kaudsed kulud on hinnanguliselt Euroopa Liidus 4% ja Eestis 2,8% SKP-st (572 mln eurot).44 Võrreldes EL keskmisega puutuvad Eesti töötajad enam kokku negatiivse sotsiaalse töökeskkonnaga (vastavalt 22% ja 16% küsitlusele vastanutest), diskrimineerimist on Eestis kogenud 10% töötajatest (EL28-s 7% )45. Vaimse tervise teenuste korralduse, kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks on koostamisel vaimse tervise roheline raamat. Lisaks on 2021. aasta märtsis sotsiaalkaitseministri poolt kokku kutsutud ametkondliku staap ning ekspertidest mõttekoja, et aidata inimesi paremini vaimse tervise abini. Vaimse tervise teenustele suunatakse lisaeelarvest 40 Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1981. aasta tööohutuse ja töötervishoiu konventsioon nr 155. Saadaval https://www.ilo.org/dyn/normlex/en/f?p=NORMLEXPUB:12100:0::NO::P12100_ILO_CODE:C155. 41 Nõukogu direktiiv, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta. Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:31989L0391&from=EN. 42 Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur. (2012). Vaimse tervise edendamine töökohal. Hea tava aruande kokkuvõte. Kättesaadav: https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/factsheets/102 (10.01.2019). 43 Euroopa Komisjon. (2014). Vaimse tervise edendamine töökohal, tervikkäsitluse rakendamise juhend. Kättesaadav: https://publications.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/c1358474-20f0-11e8-ac73- 01aa75ed71a1/language-et (10.01.2019). 44 Health at glance Europe 2018. Kättesaadav: https://read.oecd-ilibrary.org/social-issues-migration-health/health- at-a-glance-europe-2018_health_glance_eur-2018-en#page29 45 Eurofond.Euroopa töötingimuste uuring 2015. Kättesaadav: https://www.eurofound.europa.eu/et/surveys/european-working-conditions-surveys/sixth-european-working- conditions-survey-2015. 11 2,85 miljonit eurot ning kohalikele omavalitsustele tugiteenuste pakkumiseks 15 miljonit eurot.46 Eesti Haigekassa andmetel oli 2019. a iga päev tööõnnetuse tõttu töölt eemal üle 600 töötaja ning ühe tööõnnetusega kaasnes keskmiselt 37,2 haiguspäeva. Erinevate uuringute tulemusena on leitud, et arenenud riikides moodustavad tööõnnetuste ja töötajate haigestumistega seotud kulud suure osakaalu kogumajandusest – hinnanguliselt 2 - 4% SKT-st. Olulisemad takistused ettevõtetes töötervishoiuga tegelemiseks on seadustest tulenevate kohustuste keerukus (EL28 - 42% ja Eesti 20%), paberimajandus ja bürokraatia (EL28 - 31% ja Eesti 19%) ning aja- ja personalipuudus (vastavalt EL28 - 33% ja Eesti - 25%)47. 2.2. Oskused 2.2.1. Isikliku õpikonto algatus Tööturul toimuvate muutustega kaasas käimiseks on inimestel tarvis tööalaseid oskusi pidevalt uuendada. Ometigi ei tunneta paljud inimesed vajadust oskuste uuendamise järele. Samas seisavad osad inimesed silmitsi takistustega õppes osalemiseks. Madalama haridusega inimestel on nõrgem tööturupositsioon, mis sageli tähendab väiksemaid võimalusi töö leidmiseks, madalamat töötasu ja tööandja vähest huvi töötaja oskusi uuendada. Inimese majanduslik seis võib saada takistuseks õpingute, transpordi või õppevahendite eest tasumisel. Lisaks võib õppimisele kuluv aeg vähendada märkimisväärselt sissetulekut. Takistuseks õppima asumisel võivad olla ka ebapiisavad teadmised koolitusvajaduse ja -võimaluste kohta või varasemad negatiivsed kogemused haridussüsteemiga. Isiklik õpikonto on üks meetmetest, mida on erineval kujul mitmes Euroopa riigis rakendatud. On olnud süsteeme, mis põhinevad toetusel maksusoodustuste kaudu või inimese omaosalusel, mida valitsus omakorda on täiendavalt toetanud teatud lisaraha maksmisega. On loodud spetsiaalseid programme, millega kutsutakse inimesi liituma, populaarne on olnud ka koolitusvautšerite kasutamine. Õpikonto süsteemide puudustena on esile kerkinud näiteks võimaluste tagasihoidlik kasutamine või kasutamine eelkõige kõrgelt haritud inimeste poolt (peamise sihtgrupini jõudmata), ebaefektiivsed soodustused, aga ka pettused isiklikele kontodele kantud summadega ja koolituste madal kvaliteet.48 Sotsiaalsamba 1. põhimõtte järgi on igaühel õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, et säilitada ja omandada oskused, mis võimaldavad 46 Vt ka https://www.sm.ee/et/uudised/sotsiaalkaitseminister-kutsus-kokku-vaimse-tervise-staabi-ja-suunab- valdkonda-lisaraha. 47 ESENER. (2010). Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu. Agentuur Uute ja tekkivate riskide alane Euroopa ettevõtete uuring. Kättesaadav: https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/reports/en_esener1- summary.pdf/view (10.01.2019) 48 Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR. Erialase tasemehariduseta isikute osalemine elukestvas õppes, lk 60- 61. Saadaval https://centar.ee/uus/wp-content/uploads/2012/12/2012.12.12-Erialase-hariduseta-inimeste- osalemine-elukestvas-oppes-loppraport_ver-1.3.pdf. 12 ühiskonnas täielikult osaleda ja aitavad suunduda edukalt tööturule. Samuti on sotsiaalsamba 4. põhimõtte kohaselt igaühel õigus töökoha vahetamisel koolitusõigusi üle kanda. Isikliku õpikonto loomise mõtte on komisjon tõstatanud nii 2020. a oskuste tegevuskavas49 kui sotsiaalsamba tegevuskavas. Komisjon leiab, et isiklik õpikonto võiks olla otsene stiimul elukestva õppe osakaalu suurendamiseks elanikkonna seas. Õpikonto kaudu saaks pakkuda otsest rahalist toetust igale inimesele, et kohaneda töökohal vajaminevate oskuste pideva muutumisega või vahetada elukutset. Samuti võiks see lahenduseks olla uute töövormide puhul, kus inimese juurdepääs koolitusele võib olla eriti probleemne. Et kõrvaldada takistused ligipääsul oskuste uuendamiseks ja anda täiskasvanutele võimalus edukaks töökohavahetuseks, kavatseb komisjon 2021. a neljandas kvartalis avaldada isiklike õppekontode algatuse. Komisjoni ambitsioon on uurida tulevikus õpikontodel olevate koolitusõiguste piiriüleselt kaasaskantavaks tegemist. Peamised aspektid, mida isikliku õpikonto süsteemi loomisel kaaluda, on Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) juba 2009 tõstatanud: rahastamise jaotus, osalemistingimused (kõik potentsiaalsed õppijad või konkreetsed sihtrühmad); sihtrühma määratlus (nt enesehõivatud50, naised, eakad, töötud, madala kvalifikatsiooniga täiskasvanud); koolituse pakkuja sobivus; koolituste rahastamiskõlblikkus (tasemed, sertifikaadid, õppeained); stiimulid kursuse lõpetamiseks ja lõpetamist takistavad tegurid; seosed muu rahalise toetusega (maksusoodustused, laenud); seotud kulude abikõlblikkus (lapsehoid, transport, töötasu); tööandjate roll (nõustamine kursuste valimisel); õppimise rahastamise sidumine muude eesmärkidega (nt pensioniks säästmine, ettevõtte loomine); õppimisvõimaluste viimine õppes vähem osalevate sihtrühmadeni; kuidas skeemi hallata ja ära hoida rahaliste vahendite väärkasutust.51 Eestis ei ole isikliku õpikonto nimelist süsteemi, samas on kasutuses erinevad sarnast eesmärki kandvad meetmed. On olemas tasuta kursused ja koolitused, tasemeõppes osalemise toetus, koolituskulude tulumaksuvabastus inimesele ja tasuta kõrghariduse omandamise võimalus ning erinevad noortele pakutavad meetmed. Samuti on kasutusel Euroopas levinuim, koolitusvautšerite süsteem tööturukoolitusena nii töötutele kui töötavatele inimestele. Koolituskaardiga saab osaleda ainult selle valdkonna koolitusel, mis on nõustajaga kokku lepitud. Koolituskaardi kasutamisega kaasnevad teatud kohustused, näiteks tuleb otsida aktiivselt tööd ka koolituse ajal ja osaleda kõigis õppetundides.52 Töötajatel on võimalik osaleda ka tööandja korraldatavatel koolitustel, mis on otseselt seoses tööalaste oskuste ja teadmiste arendamisega. TLS kohustab tööandjat tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja huvidest lähtuv koolitus ning töötajal on omakorda koolitusel osalemise kohustus. Tööandja otsustatud ja korraldatud koolituse puhul peab tööandja koolituse aja eest maksma töötajale keskmist töötasu ja hüvitama kõik koolitusega seotud kulud. Töötaja algatatud koolituse puhul on töötajal õigus kasutada täiskasvanute 49 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta. Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52020DC0274. 50 Inglise keeles self-employed, mis ei võrdu üksnes füüsilisest isikust ettevõtjaga. Tegemist on laiema terminiga, mida Eestis üheselt kokku lepitud ei ole. Kirjanduses on kasutusel nii iseendale tööandjaks olev isik kui ka enesehõivatu ehk füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest teenuseid ehk on faktiliselt iseendale tööandjaks. 51 Individual learning accounts. Cedefop, 2009, lk 118. Saadaval http://www.cedefop.europa.eu/EN/Files/5192_en.pdf. 52 Vt lähemalt https://www.tootukassa.ee/content/teenused/mis-koolituskaart. 13 koolituse seaduses53 ettenähtud tasustatud ja tasustamata õppepuhkusi enda taseme-, tööalaseks ning vabahariduslikuks koolitamiseks. 2.2.2. Oskuste ja talendi pakett Kolmandate riikide töötajate ja talentide ELi meelitamiseks plaanib komisjon 2021. a IV kvartalis esitada „Oskuste ja talendi“ paketi, mille raames on kavas lõpule viia nn sinise kaardi direktiivi reform, vaadata üle pikaajaliste elanike direktiiv54 ja ühtse loa direktiiv55 ning kutsuda ellu ELi talendipartnerluse programm.56 Pikaajalisi elanikke käsitlevat direktiivi,57 ei kasutata komisjoni hinnangul piisavalt ja see ei anna tegelikku õigust ELi-siseseks liikuvuseks. Komisjoni eesmärk on luua tegelik ELi pikaajalise elaniku staatus, eelkõige suurendades pikaajaliste elanike õigust asuda elama ja tööle teistes liikmesriikides. Ka ühtse loa direktiiv,58 ei ole komisjoni hinnangul saavutanud täielikult oma eesmärki - lihtsustada kõigi kolmandatest riikidest pärit töötajate vastuvõtu protseduure. Komisjon leiab, et õigusakti kohaldamisala tuleks lihtsustada, sh madala ja keskmise kvalifikatsiooniga töötajate vastuvõtu- ja elamistingimuste osas. Kolmandate riikide oskustööliste ELi talendireserv võiks komisjoni hinnangul toimida kogu ELi hõlmava rahvusvahelise värbamise platvormina, mille kaudu kolmandate riikide kodanikest oskustöölised saaksid väljendada huvi ELi rändamise vastu ning mille abil ELi rändeasutused ja tööandjad saaksid leida oma vajadusetele vastavaid oskustöölisi.59 Pakett tervikuna aitaks tagada, et ELi seadusliku rände raamistik tooks riikide ühiskondadele ja majandusele tulu, tõmbaks ELi talente ning viiks kokku erinevate oskustega töötajad ja ELi tööturu vajadused. Lisaks aitaks pakett mõnevõrra vähendada ELi rahvastiku vananemise ja vähenemisega kaasnevaid väljakutseid. Ka Eesti jaoks ei ole võõrad ELis toimuvad protsessid nagu rahvastiku vananemine ja tööealise elanikkonna vähenemine,60 mis suurendavad vajadust välistööjõu kaasamise järele61. Samuti on mitmed majanduses toimunud protsessid nagu ekspordi osatähtsuse suurenemine ettevõtluses, kvalifitseeritud töötajaid eeldavate töökohtade arvu kasv ning riigi eesmärk suurendada konkurentsivõimeliste, lisandväärtust loovate ning teadus- ja arendustegevusel põhinevate 53 Saadavalt https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015010?leiaKehtiv. 54 Pikaajalisi elanikke käsitleva direktiivi läbivaatamine on vajalik, et luua kogu EL-is kehtiv ühtne pikaajalise elaniku staatus. Link direktiivile: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX:32003L0109. 55 Ühtse loa direktiivi läbivaatamine on vajalik, et lihtsustada ja ühtlustada madala ja keskmise kvalifikatsiooniga töötajate vastuvõtmise menetlused ja elamise tingimused. Link direktiivile: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=celex%3A32011L0098. 56 EL-i talendipartnerluse programm ehk EL-i talendireservi väljatöötamine aitaks viia kokku EL-i kolida soovivad kolmandatest riikidest pärit kvalifitseeritud töötajad ja EL-i tööandjad. 57 Nõukogu direktiiv 2003/109/EÜ, 25. november 2003, pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta. Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX:32003L0109. 58 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/98/EL, 13. detsember 2011 , kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse menetluse ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate ühiste õiguste kohta. Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32011L0098. 59 Vt OECD dokument „Building an EU Talent Pool – A New Approach to Migration Management for Europe“ (ELi talendireservi loomine – Euroopa rände haldamise uus lähenemisviis), 2019. Saadaval http://www.oecd.org/migration/mig/building-an-eu-talent-pool-6ea982a0-en.htm. 60 Vt lähemalt: https://www.stat.ee/et/uudised/2020/05/13/rahvastiku-vananemine-ei-lase-rahvaarvu-kasvust- roomu-tunda. 61 Strateegia „Eesti 2035“, lk 6. 14 ettevõtete osakaalu, suurendanud nõudlust kõrgelt kvalifitseeritud välistööjõu järele. Kuigi tööjõupuudust on teatud määral võimalik leevendada tootmisprotsesside automatiseerimise ja mehhaniseerimisega, ei ole ainuüksi tööjõu kasutamise ja töörollide ümbervaatamine piisav lahendus, arvestades, et tööealiste elanike arv väheneb ka edaspidi62. Välismaalaste63 Eestisse sisenemist ja nende õiguseid ja kohustusi Eestis elamise, viibimise või töötamise ajal reguleerib välismaalaste seadus.64 Välismaalane saab tulla Eestisse tööle taotledes elamisluba töötamiseks. Lühiajaliselt võib Eestis töötada välismaalane, kes viibib seaduslikult ajutiselt Eestis ja kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis.65 Nõuded välismaalasele makstava töötasu kohta on sätestatud välismaalaste seaduse §-ides 107 ja 178. Üldjuhul on tööandja kohustatud maksma tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga (2020. a oli keskmine brutokuupalk oli 1448 eurot66). Kui kolmandast riigist saabuvad Eestisse töötajad, kes on lähetatud Eestisse tööd tegema läbi mõne teise EL liikmesriigi direktiivi 96/71/EÜ67 mõttes, tuleb töötingimuste puhul lähtuda Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadusest (ELTTS).68 ELTTS § 5 järgi tagab tööandja muu hulgas, et lähetatud töötajale kohaldatakse Eestis kehtestatud töötasu ja ületunnitöö hüvitamise, st töötasu koos kõigi tasu elementidega (sh lisatasud ja hüvitised). 2.3. Sotsiaalkaitse ja kaasamine 2.3.1. Lastegarantii soovitus Sotsiaalsamba 11. põhimõtte kohaselt on lastel õigus kvaliteetsele ja taskukohasele alusharidusele ja lapsehoiule, õigus kaitsele vaesuse eest ning ebasoodsatest oludest pärit lastel on õigus erimeetmetele, et suurendada võrdseid võimalusi.69 Sotsiaalsamba tegevuskavas on komisjon rõhutanud, et põlvkonniti edasikanduva vaesuse tsükli katkestamiseks on võtmetähtsusega vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse riskis lastele keskendumine ja nendesse investeerimine. Pikaajalise mõju saavutamiseks ning ennetamaks vaesusriskis laste saamist vaesusriskis täiskasvanuteks, tuleb komisjoni hinnangul vähendada 62 OSKA aruanne „Tulevikuvaade töötleva tööstuse ametialagruppide tööjõu- ja oskuste vajadusele“ lk 91 ja 99, https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2018/10/TTM_toostus_tervik_loplik.pdf. 63 v.a EL liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud ning nende perekonnaliikmed, kellel on Eestis viibimis- või elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduse tähenduses. 64 Välismaalaste seadus saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020072?leiaKehtiv. 65 Vt lähemalt https://www2.politsei.ee/et/teenused/eestis-tootamine/luhiajalise-tootamise-registreerimine/. 66 Statistikaameti andmed. Saadaval https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja- toojoukulu/keskmine-brutokuupalk. 67 Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/71/EÜ, 16. detsember 1996, töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega. Konsolideeritud versioon saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A01996L0071-20200730. 68 Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/109072020003?leiaKehtiv. 69 Sotsiaalsamba põhimõte nr. 11. Saadaval: https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/economy- works-people/jobs-growth-and-investment/european-pillar-social-rights/european-pillar-social-rights-20- principles_et#iii-peatkk-sotsiaalkaitse-ja-sotsiaalne-kaasatus. 15 vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse riskis laste ning nende paremini toimetulevate eakaaslaste vahelist lõhet põhiteenustele juurdepääsu osas nii, et kõigile lastele ELis oleks kindlustatud võrdsed võimalused. Selleks on vaja sihipäraseid riiklikke meetmeid ja investeeringuid, mis on suunatud laste vaesuse, ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutuse leevendamisele. Komisjon plaanib toetada liikmesriike poliitiliste suunistega, sh asjakohaste riigipõhiste soovitustega, et liikmesriigid tugevdaksid tööhõive- ja sotsiaalpoliitikat, investeeriksid sotsiaalteenustesse ja sotsiaaltaristusse ning kasutaksid EL rahalisi vahendeid parimal viisil. Vastavalt sotsiaalsamba tegevuskavale esitas komisjon 24. märtsil 2021 EL nõukogu soovituse eelnõu ettepaneku,70 millega luuakse Euroopa lastegarantii. Lastegarantii eesmärk on tagada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele lastele juurdepääs peamistele teenustele. Täpsemalt kutsutakse liikmesriike üles tagama abi vajavatele lastele tasuta juurdepääs alusharidusele ja lapsehoiule, haridusele ja koolipõhistele tegevustele ning vähemalt üks tervislik toidukord igal koolipäeval; tasuta juurdepääs kvaliteetsele tervishoiule; juurdepääs tervislikule toitumisele; juurdepääs sobivale eluasemele. Lastegarantii eesmärgi saavutamiseks soovitatakse liikmesriikidel töötada välja sihitatud meetmed vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse riskis lastele. Riikidele on jäetud paindlikkus ise abi vajavate laste grupid määratleda, kuid on soovitatud arvestada kodutute või väga kehvades tingimustes elavate lastega, puudega lastega, sisserändaja taustaga lastega, rassilise või etnilise vähemuse taustaga lastega (eriti romad), asendushooldusel (eriti institutsioonides) olevate lastega, ning ebakindlas pereolukorras elavate lastega. Riikidele on üleskutse töötada välja toetav poliitika raamistik, millega mh investeeritakse haridusse, tervishoidu ja sotsiaalkaitse süsteemidesse ning toetatakse strateegilisi investeeringuid vaesuse- ja sotsiaalse tõrjutuse riskis lastesse ja teenustesse sh nähes ette piisavalt ressursse ning kasutades ka EL rahalisi vahendeid. EL nõukogus algavad ettepaneku teemalised läbirääkimised aprillis ning lastegarantii soovitus on plaanitud kinnitada 2021 juunis toimuval EL tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu kohtumisel. Eesti kontekstis on lastegarantii eesmärgid kooskõlas meie siseriiklike eesmärkide, valitsuse tegevusprogrammi tegevuste ja olemasolevate võimalustega. Samuti on kavas paljudele lastegarantii soovitustele tähelepanu pöörata koostatava Heaolu arengukava 2023-2030 raames. Eesti perepoliitilised meetmed – nt meie vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteem ning lasterikastele peredele suunatud toetused – on Euroopas ühed eesrindlikumad ning laste vaesuse ennetamisel ja vähendamisel tõhusad. Samuti on Eestis lastel juurdepääs kvaliteetsele haridusele ning kõigile lastele on tagatud tasuta tervishoid ja hambaravi universaalse ravikindlustuse kaudu. Samas on üksjagu väljakutseid kvaliteetsete sotsiaal- ja teiste tugiteenuste kättesaadavuse osas ning meie tähelepanu on lähiaastatel suunatud eelkõige erivajadusega, vaimse tervise probleemidega ja vanemliku hooleta lastele ning neile vajaliku tugisüsteemi ja tõhusa lastekaitsekorralduse loomisele. Siin on meil lastegarantiis seatud eesmärkidega selge ühisosa. Hariduse ja lapsehoiu puhul soovitatakse tagada ligipääs alusharidusele ja lapsehoiule ning haridusele ja koolipõhistele tegevustele, identifitseerides ja eemaldades ligipääsu takistavad rahalised ja miterahalised barjäärid. Samuti soovitatakse ennetada koolist väljalangemist ja toetada lapsi, kelle haridustee on katkenud. Rõhutatakse segregatsiooni vältimist, kaasava hariduse võimalusi ning tugimeetmete võimaldamist erivajadusega lastele, sh koostööd 70 Ettepanek: Nõukogu soovitus, millega luuakse Euroopa lastegarantii. Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/ALL/?uri=COM:2021:137:FIN. 16 sotsiaal- ja haridusvaldkonna vahel. Soovitus näeb ette ka vähemalt ühe tervisliku toidukorra tagamist koolipäeva jooksul, õppematerjalide (sh veebipõhiste) kättesaadavust ja vajalike ühenduste, digiteenuste ja varustuse olemasolu. Oluliseks peetakse ka ligipääsu laste kultuuri- ja vabaaja tegevustele. Eestis käivitati hiljuti erivajadusega laste tugisüsteemi reform, mille keskmes on sarnaselt lastegarantii soovitusega erivajadusega lastele vajalike teenuste ja hariduskorralduse võimaldamine ning NEET noorte toetamine. Kõigile lastele on tagatud tasuta õppematerjalid ning tervislik toit lasteaias ja koolis on kas täielikult või vähemalt osaliselt kompenseeritud. Puudust kannatavate perede lastele on nii lasteaias kui koolis tagatud tasuta toitlustus. Lapsehoiu ja alushariduse kättesaadavus on viimastel aastatel oluliselt paranenud, kuigi vajab suuremates tõmbekeskustes endiselt tähelepanu. Koostamisel on ka uus alushariduse seadus, mille keskmes on kvaliteetse teenuse tagamine kõigile lastele. Tervishoiu puhul näeb soovitus ette abivajavatele lastele tõhusa ja tasuta ligipääsu tagamist kvaliteetsele tervishoiule. Soovituses rõhutatakse vajadust tagada haiguste ja arenguliste probleemide varane märkamine, skriinimine ja ravi, luues terviseendenduse ja haiguste ennetamise programmid. Samuti tuleb võimaldada ligipääs ravimitele, abivahenditele, vaktsineerimisele, rehabilitatsioonile jm toele. Eestis on universaalse ravikindlustuse kaudu tagatud kõigile lastele ligipääs tervishoiule, sh hambaravile. Samuti uuendati hiljuti laste tervise jälgimise juhendit, mille eesmärk on lapse arengu hindamine ja toetamine, tervise ja arenguhäirete varajane avastamine ning vajaliku abi tagamine lapsele ja perele. Tervisliku toitumise puhul soovitatakse tagada ligipääs tervislikule toidule ka väljapool koolikeskkonda, sh toiduabi kaudu. Samuti tuleks soovituse kohaselt suurendada laste teadlikkust tervislikust toitumisest ja vähendada laste ligipääsu ebatervislikule toidule, sh haridusastustes ja lapsehoius, tagades muuhulgas lasteasutustes vajalikud toitumisalased standardid. Eestis on need soovitused täidetud nii õigusruumi kui praktika kaudu ning arvestades laste ülekaalulisuse probleemi, ka rahvatervise arengukava, toitumise rohelise raamatu jm (teavitus)tegevuste fookuses. Sobiva eluaseme puhul soovitatakse tagada lastele ja peredele kodutuse korral turvakoduteenus, varjupaigad ja ligipääs sotsiaaleluasemele ning tugi püsiva elukoha saamisel koos vajalike nõustamisteenustega. Samuti soovitatakse ennetada laste paigutamist asutustesse, tagades perepõhised teenused ja tugi iseseisvasse ellu naasmisel. Mõlemad teemad on Eestis aktuaalsed ning loodud nii vastav õigusruum kui meetmed, mis on soovitustega kooskõlas. Deinstitutsionaliseerimine ja perepõhise asendushoolduse toetamine on ka üks laste ja perede programmi ning uue struktuurvahendite perioodi fookusi. Liikmesriikide väljakutsed ja abivajadusega laste sihtgrupid on erinevad, mistõttu peab jääma võimalus valida, millistele laste gruppidele lastegarantii raames siseriiklikud meetmed sihitatakse. Näiteks soovitab komisjon arvestada romade või kodutute lastega, kelle puhul ei esine Eestis probleeme, mis on samas aktuaalsed paljudes teistes liikmesriikides. Eesti kontekstis soovime enam tähelepanu pöörata vaimse tervise probleemidega ja vägivallakogemusega lastele. Vaimse tervisega seotud väljakutsed võiks leida enam kajastamist ka lastegarantiis, sest see võimaldaks liikmesriikidel saada põhjalikumat ülevaadet teistes riikides valitseva vaimse tervise valdkonna olukorra, heade praktikate ja tõhusate (ennetus)meetmete kohta. Lastegarantiis välja toodud sihtgruppidest on Eestis asjakohane arvestada ka puudega (erivajadusega), kehvades tingimustes elavate, asendushooldusel ja ebakindlas pereolukorras elavate lastega, sest need sihtgrupid on ka koostatava Heaolu arengukava fookuses. 17 Lastegarantii ettepanekus nähakse ette, et liikmesriikidel tuleb soovituse rakendamiseks koostada kuue kuu jooksul peale soovituse vastuvõtmist siseriiklik tegevuskava lastegarantii soovituse elluviimiseks. Seejuures koostatakse koostöös Euroopa Komisjoni sotsiaalkaitse komiteega indikaatorite raamistik, mille pinnalt hinnatakse riikide tulemuslikkust lastegarantii eesmärkide saavutamisel. Riikidel tuleb oma edusammudest komisjonile raporteerida iga kahe aasta tagant ning nõukogule viie aasta möödudes. Arvestades, et Eestis on koostamisel Heaolu arengukava aastateks 2023-2030, mille raames töötatakse välja ka laste ja perede heaolu suurendamiseks vajalikke tegevusi hõlmav programm, on vajalik, et Eesti saaks need kaks protsessi omavahel ühildada. Arengukava koostamise raames kaasatakse ka – sarnaselt lastegarantiis seatud soovitustele – vajalikke huvigruppe ja eksperte ning seatakse tulemusmõõdikud. Indikaatoreid lastegarantii soovituse ettepanek ei sisalda ning need töötatakse välja edaspidi. Arvestades, et komisjon plaanib indikaatorite seadmisel tugineda rahvusvaheliselt võrreldavatele andmetele, võib see tähendada, et indikaatorite valik ei ole kõige ajakohasem ega ilmesta kõiki vajalikke nüansse ja liikmesriikide süsteemide erisusi. Näiteks on sotsiaalsamba mõõdikute hulgas „Lastehoiuasutustes käivate kuni kolmeaastaste laste osakaal“, mis ei võta arvesse Eesti pikka ja heldelt tasustatud vanemapuhkust ega ole seega probleemi kirjeldamisel objektiivne. Samuti ei näita laste suhtelise vaesuse andmed alati tegelikku puudust (vastupidiselt absoluutse vaesuse andmetele, mis on siseriiklik näitaja) ning võivad anda laste heaolust väära arusaama. Seetõttu peaks jääma liikmesriikidele võimalus indikaatorite raamistikku siseriiklike andmetega (kui need vastavad kõigile teadustöö põhimõtetele) täiendada ja/või asendada. Kui siseriiklikud andmed avavad hetkeolukorda ja tegevuste mõju paremini, tuleks neid võtta arvesse ka lastegarantii soovituste täitmise tulemuslikkuse hindamisel ja seirel. 2.3.2. Miinimumsissetuleku soovitus Sotsiaalsamba 14. põhimõte on, et igaühel, kellel puuduvad piisavad elatusvahendid, on õigus piisavale miinimumsissetuleku toetusele, et tagada inimväärne elu kõikides eluetappides ning saada juurdepääs kaupadele ja teenustele. Töövõimeliste inimeste puhul peaksid miinimumsissetuleku toetused olema kombineeritud tööturule (re)integreerumise stiimulitega.71 Sügisel 2020 võttis EL Nõukogu vastu järeldused miinimumsissetuleku kaitse tugevdamise kohta ELis.72 Võttes arvesse, et sotsiaalkaitsepoliitika kujundamine on liikmesriikide ülesanne, kutsutakse järeldustes üles pingutama, et riiklikud meetmed vastaksid ELi ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni soovitustele73 ning toimiksid tulemuslikult,74 et võidelda COVID-19 kriisi 71 Sotsiaalsamba põhimõte nr 14. Saadaval https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/economy- works-people/jobs-growth-and-investment/european-pillar-social-rights/european-pillar-social-rights-20- principles_et#iii-peatkk-sotsiaalkaitse-ja-sotsiaalne-kaasatus. 72 Miinimumsissetuleku kaitse tugevdamine, et võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu COVID-19 pandeemia ajal ja pärast seda. Nõukogu järeldused. Saadaval https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST- 11721-2020-REV-2/et/pdf. 73 ILO sotsiaalkaitse põhialuseid käsitlev soovitus, 2012 (nr 202). Saadaval https://www.ilo.org/dyn/normlex/en/f?p=NORMLEXPUB:12100:0::NO::P12100_ILO_CODE:R202. 74 Seejuures hinnatakse tõhusaks selliseid miinimumsissetulekute tagamise meetmeid, kus 1) abivajajatel on õigus hüvitistele mittediskrimneerivatel ja üldistel tingimustel, 2) mis tagaksid inimväärse elu, võttes arvesse riigi 18 negatiivsete tagajärgedega. Komisjonil paluti järeldustes algatada liidu raamistiku ajakohastamine. Praegune EL raamistik on kehtestatud 1992.a vastu võetud nõukogu soovitusega piisavate vahendite ja toetuste ühiste kriteeriumide kohta sotsiaalkindlustussüsteemides,75 komisjoni 2008.a soovitusega tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta76 ning järelevalve- ja poliitika koordineerimise tegevustega Euroopa poolaasta raames. Sotsiaalsamba tegevuskavas reageerib komisjon nõukogu üleskutsele ning toob esile, et ehkki kõigis liikmesriikides on miinimumsissetuleku tagamiseks vajalikud meetmed olemas, on erinevused piisavuse, katvuse, taotlemismäära, aktiivsete tööturumeetmete ning sotsiaalteenustega seotuse osas suured. Komisjoni hinnangul vajaksid paljudel juhtudel abikõlblikkuse kriteeriumid ja hüvitiste tasemed ajakohastamist. Tegevuskava kohaselt esitab komisjon 2022. a miinimumsissetuleku soovituse eelnõu. Eesti kontekstis tähendab riiklik miinimusissetulek toimetulekutoetust.77 Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi puuduses inimestele, mida maksab kohalik omavalitsus. Puuduse leevendamiseks kasutavad kohalikud omavalitsused sõltuvalt olukorrast nii sotsiaalteenuseid kui ka muud sotsiaalabi. Toimetulekutoetust makstakse siis, kui kõik muud vaesuse ja puuduse leevendamise abinõud on osutunud ebapiisavaks. Teisisõnu, tegemist on n-ö viimase turvavõrguga, mida inimene saab kasutada siis, kui ei suuda töötamise või sotsiaalkindlustushüvitiste (pensionid, töövõimetoetus, töötuskindlustushüvitis, töötu toetus jne) abil tagada endale ja oma perele vahendeid esmavajaduste rahuldamiseks.78 Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava inimese või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning toimetulekupiir. 2021. a on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 150 eurot kuus. Iga alaealise liikme toimetulekupiir on 2021. a 180 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 120 eurot kuus. Tööealiste inimeste toimetulekutoetuse saamine on seotud tööturu aktiivsusnõuega, st toimetulekutoetuse saamiseks peab inimene aktiivselt tööd otsima. Toimetulekutoetuse määramise korraldus toetab toetuse saajate tööle asumist. Kui toimetulekutoetuse saaja asub tööle, siis väheneb tema toimetulekutoetuse suurus kuue kuu jooksul järk-järgult, seejuures kahel esimesel kuul ei arvata saadud töötasu toimetulekutoetuse määramisel sissetulekute hulka ning järgneva nelja kuu jooksul arvatakse toetuse määramisel sissetulekute hulka vaid 50% saadud töötasust. Toimetulekutoetuse määramisel ei arvestata leibkonna sissetulekute hulka ka kooliõpilaste teenitud töötasu. 2020. a sai toimetulekutoetust 18 295 inimest ehk 1,4% Eesti elanikest. Nii toetust saanud üksikisikute kui ka leibkondade arv on viimastel aastatel järjekindlalt vähenenud, kuid 2020. elatustaset, hinnataset ja vaesuspiiri ning 3) miinimumsissetulekute kaitset toetavad töötamise stiimulid (nt aktiivsed tööturumeetmed) ja sotsiaalteenused (nt nõustamine, teabe jagamine abi võimaluste kohta jms). 75 Council Recommendation of 24 June 1992 on common criteria concerning sufficient resources and social assistance insocial protection systems (92/441/EEC). Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/ALL/?uri=CELEX%3A31992H0441. 76 Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32008H0867&from=EN. 77 Toimetulekutoetust määratakse ja makstakse sotsiaalhoolekande seaduse alusel: https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020039?leiaKehtiv. 78 Vt https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Jarelevalve/KOV_noustamisyksus/kov-idele_ttt_kommenteeritud_variant.pdf. 19 aastal on vähenemine kriisi mõjul tunduvalt pidurdunud. 2020. aastal sai toimetulekutoetust vaid 2,3% ehk 424 inimese võrra vähem kui 2019. a.79 Samas on toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta kasvanud 2020. a võrreldes 2016. a 18% võrra. 2.3.3. Kodutuse platvorm Sotsiaalsamba 19. põhimõtte järgi tagatakse abivajajatele juurdepääs kvaliteetsele sotsiaalelamispinnale või eluasemetoetusele. Kaitsetutel isikutel on õigus saada abi ja kaitset sunniviisilise väljatõstmise vastu. Kodututele tagatakse piisav peavari ja teenused, et edendada nende sotsiaalset kaasatust. Komisjon rõhutab tegevuskavas, et taskukohaste eluasemete olemasolu on järjest suurenev probleem ning kodutuse kaotamise poliitika saab olla edukas vaid juhul, kui see on kohandatud kohalike või piirkondlike olude järgi. EP on novembris 2020 vastu võtnud resolutsiooni, milles esitab komisjonile ja liikmesriikidele mitmeid üleskutseid võtmaks kiiresti meetmeid kodutuse probleemi lahendamiseks. Muu hulgas kutsub EP komisjoni üles esitama ettepaneku riiklike kodutuse kaotamise strateegiate ELi raamistiku kohta.80 Selleks, et toetada liikmesriike, linnu ja teenuseosutajaid parimate tavade jagamisel ning tõhusate ja uuenduslike lähenemisviiside leidmisel, esitab komisjon 2021. a teises kvartalis algatuse kodutuse vastu võitlemise Euroopa platvormi loomise kohta. Komisjon on sotsiaalkaitsekomitees rõhutanud, et kodutuse platvorm on poliitiline algatus. Juunis toimuva kodutuse teemalisel Portugali eesistumiskonverentsi raames on kavas allkirjastada ministrite ühisdeklaratsioon. Deklaratsiooni sisu ei ole seletuskirja koostamise ajal teada. 2.3.4. Pikaajaline hooldus Sotsiaalõiguste samba 18. põhimõte rõhutab igaühe õigust kvaliteetsetele ja taskukohastele pikaajalise hoolduse teenustele, kaasa arvatud kodus osutatavad ja kogukonnapõhised teenused.81 Pikaajalise hoolduse82 poliitika kujundamine kuulub liikmesriikide pädevusse. EL toetab riike, edendades riikidevahelist koostööd avatud koordinatsiooni meetodi83 kaudu, keskendudes seejuures eelkõige teenuste kättesaadavusele, kvaliteedile ja rahastamise jätkusuutlikkusele. Riikide edusamme jälgitakse Euroopa poolaasta raames sotsiaalvaldkonna tulemustabeli abil. Siinkohal on probleemiks kasutuses olevad indikaatorid, mis ei ole piisavad pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi mõõtmiseks.84 79 2019. aastal toimetulekutoetust saanud inimeste arv vähenes võrreldes 2018. aastaga 10,6% ehk 2212 inimese võrra. 80 Euroopa Parlamendi 24. novembri 2020. aasta resolutsioon kodutuse määra vähendamise kohta Euroopa Liidus. Saadaval https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2020-0314_ET.html. 81 Sotsiaalsamba 18. põhimõte. 82 Pikaajaline hooldus on hooldus inimestele, kes vajavad igapäevaelu korraldamisel abi pikema aja jooksul ning see sisaldab tervishoiuteenuseid, isikuhooldust ja inimese igapäevast toimetulekut toetavaid teenuseid (nt koduteenus, isikliku abistaja teenus, tugiisikuteenus, asutuspõhine hooldus, õendusabiteenus jt). Pikaajalise hoolduse teenuste vajadus võib avalduda kogu inimese eluea jooksul. 83 Vt https://eur-lex.europa.eu/summary/glossary/open_method_coordination.html?locale=et. 84 Tööhõive ja sotsiaalkaitse komiteede indikaatorite töörühmad on üle vaatamas hindamisraamistikku, et võimalusel indikaatorites täiendusi teha. Lisaks on komisjon läbi viimas sotsiaalteenuste uuringut.. 20 Komisjon märgib tegevuskavas, et tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse süsteemid on pandeemia ajal olnud märkimisväärse surve all, mis on võimendanud juba olemasolevaid probleeme. Nõudlus hooldusteenuste järele vananevas ühiskonnas suureneb, samas kvaliteedistandardid ja juurdepääs kvaliteetsetele teenustele on ebaühtlased nii liikmesriigiti kui ka riikide siseselt. 2022. a kavatseb komisjon esitada pikaajalise hoolduse algatuse, et kehtestada poliitiliste reformide raamistik, millest juhinduda jätkusuutliku pikaajalise hoolduse kujundamisel, tagades abivajajatele parema juurdepääsu kvaliteetsetele teenustele. Eestis on peamine vastutus pakkuda pikaajalise hoolduse teenuseid ja muud abi kohalikel omavalitsustel. Samas on kohalike omavalitsuste erinevused abi tagamisel suured. Erinevused on tingitud omavalitsuste prioriteetitest ja võimekusest teenuseid nõudlusele vastavalt planeerida ja korraldada. Inimese jaoks tähendab see, et abi kvaliteet ja teenuste kättesaadavus sõltub sellest, millises omavalitsuses ta elab. Täna ei moodusta tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteem loogilist tervikut, mistõttu on inimeste vaatest abi saamine keeruline ja sageli ebaefektiivne (dubleeriv, inimene n-ö kukub kahe süsteemi vahele jms). Rahvastiku vananemise ja suureneva teenuste nõudluse tõttu on puudu kvalifitseeritud tööjõudu ning kasvanud on vajadus spetsialistide teadmiste ja oskuste täiendamise järele järjest keerukamate probleemidega tegelemiseks. Pikaajalise hoolduse teenuseid ja abi saadi 2019. a kokku hinnanguliselt ligi 71 100 teenusekohal,85 kuid tegelik vajadus on ligi 118 500 teenusekoha järele.86 Katmata vajadus on suurim koduteenustel, mida kasutas 2019. a ligi 7300 inimest, kuid tegelikult vajaks neid üle 20 000 inimese. Kvaliteetsete, inimeste tegelikule vajadustele vastavate ja rahaliselt kättesaadavate teenuste ebapiisavus mõjutab otseselt ka lähedaste hoolduskoormust. 2019. a olid lähedaste hooldusega hõlmatud 35 100 naist ja 24 500 meest, sealjuures 22 800 (16 200 naist ja 6600 meest) inimese hoolduskoormus oli 20 ja enam tundi nädalas.87 Suur hoolduskoormus omab märkimisväärset mõju töötamisele – 2019. a ei töötanud 3 500 meest ja 12 200 naist põhjusel, et nad hoolitsesid laste või teiste pereliikmete eest.88 Ebapiisav teenuste kättesaadavus ei taga hooldajate ja hooldatavate inimväärikust ning tekitab riigile kaudseid kulusid – saamata jääv maksutulu, lisakoormus hoolekande- ja tervishoiusüsteemidele, inimeste toimetuleku rahaline toetamine jne. Pikaajalise hooldusega seotud väljakutsete lahendamine on prioriteediks nii valitsuse tegevuskavas89 kui heaolu arengukavas90. Valitsuskabinet arutas märtsis 2021. a hoolduskoormusega seotud probleemistikku ning andis sotsiaalkaitse ja riigihalduse ministritele ülesandeks töötada 2022. aasta märtsiks välja kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigi partnerlusmudel pikaajalise hoolduse teenuste korraldamiseks, pikaajalise hoolduse teenuse rahastusmudelite ja -allikate alternatiivid ning seadusandlikud muudatused väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse komponendipõhiseks rahastamiseks. Samuti peame vajalikuks tulevikus tagada omastehooldajatele tänasest paremad sotsiaalsed garantiid omastehooldajatele puhkuse ja suurema pensioni näol. 85 Kasutatud on teenusekoha mõistet, kuivõrd üks inimene võib saada mitut teenust ja on seetõttu koguarvu sees mitu korda. Ühe teenuse puhul arvestatakse inimesi üks kord. 86 Sotsiaalministeeriumi arvutused, 2020. Sotsiaalministeeriumi uuringute, H- ja S-veebi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Haigekassa andmete baasil. 87 Statistikaamet, 2019, Eesti Sotsiaaluuring. 88 Statistikaamet, 2020. Eesti tööjõu-uuring. 89 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021–2023 p 2.18 ja p 2.19. 90 Sotsiaalministeerium. Heaolu arengukava 2016–2023. 21 2.3.5. Euroopa sotsiaalkindlustuspass Piiriülene sotsiaalkaitse on hästitoimiva siseturu eeltingimus. Digitehnoloogia poolt järjest lihtsamini võimaldatavad tööjõu liikuvuse olemasolevad ja uued vormid (alates üldisest piiriülesest kaugtööst kuni diginomaadideni, kes teevad kaugtööd kogu ELi piires) nõuavad liikuvate töötajate ja ametiasutuste sujuvat koostööd ning samas vigade ja pettuste ohu vähendamist. Innovaatilised lahendused võivad lihtsustada kodanike füüsilist ja virtuaalset liikuvust, toetada sotsiaalkindlustusõiguste ülekantavust ning sotsiaalkindlustusega kaetuse piiriülest tõendamist, samuti aitab see kõrvaldada probleeme inimeste tuvastamisega sotsiaalkindlustuse koordineerimise eesmärgil. Tegevuskavas märgib komisjon, et algatab 2021. a Euroopa sotsiaalkindlustuspassi pilootprojekti, et selgitada 2023. a välja võimalused luua digilahendus, millega lihtsustada liikuvate kodanike ja ametiasutuste omavahelist suhtlust91 ja parandada sotsiaalkindlustusõiguste piiriülest ülekantavust, ning mille puhul tuginetakse 2021. a teises kvartalis tehtavale algatusele „Usaldusväärne ja turvaline Euroopa e-ID“. Euroopa sotsiaalkindlustuspassi näol on tegemist n-ö digitaalse rahakotiga (digital wallet), mida piiriüleselt liikuv isik omab ja kuhu on võimalik tulevikus vajalikke digitaalseid tõendeid koguda. Esimena soovitakse sellist lahendust kasutusele võtta lähetatud töötajatele mõeldud A1 tõendi osas. A1 tõend võimaldab teise riiki lähetanud isikul jääda seotuks oma koduriigi sotsiaalkindlustussüsteemiga ja tasuda tööjõumakse koduriiki. Töökohariigi inspektorid saaksid kontrollida digitaalselt väljastatud A1 õiguspärasust väga lihtsalt ja kiirelt. Järgmiseks on plaanis võtta selline lahendus kasutusele Euroopa Ravikindlustuskaardiga, mis võimaldaks kiiresti kontrollida isiku ravikindlustuskaitse olemasolu. 2.4. Tegevuskava elluviimine EL finantsmehhanismide ja sotsiaaldialoogi toel 2.4.1. Sotsiaalsete investeeringute võimaldamine ELi fondide abil Sotsiaalsamba elluviimine on ühine poliitiline pühendumus ja vastutus. EL toetab ülesannete täitmist erinevate vahenditega: mitme ELi fondi kaudu eraldatav rahaline toetus õiglasse taastamisse ning rohe- ja digipöördesse investeerimiseks, kõigi osalejate kaasamise soodustamine, riiklike majandus- ja sotsiaalpoliitikate teemaline nõustamine ja koordineerimine Euroopa poolaasta kaudu, ELi õiguse jõustamine. Uus oluline rahastamisvahend „NextGenerationEU“ raames on taaste- ja vastupidavusrahastu ehk RRF, mille eelarve on 672,5 miljardit eurot. ESF+, mille eelarve on 88 miljardit eurot, on jätkuvalt ELi peamine vahend, millega toetatakse sotsiaalõiguste samba rakendamist ja mis on kavandatud kolme peamise ELi eesmärgi saavutamiseks. Samba rakendamiseks saab kasutada ka muid fonde. ERFist rahastatakse tööhõive, hariduse ja koolituse ning sotsiaalteenuste taristut ja seadmeid. Õiglase ülemineku fondist rahastatakse oskuste omandamist piirkondades, kus on rohkem kliimamuutustega seotud sotsiaal-majanduslikke probleeme. Komisjon julgustab teatises 1) liikmesriike, et nad kasutaksid ELi pakutavaid rahastamisvõimalusi, eelkõige riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ning ESF+ ja ERFi 91 Lõpule on jõudmas EESSI projekt, mis võimaldab liikmesriikide sotsiaalkindlustusasutustel vahetada infot. 22 rakenduskavade võimalusi, et toetada sotsiaalõiguste samba riiklikku rakendamist; 2) haaraksid kinni taaste- ja vastupidavusrahastu raames pakutavast enneolematust võimalusest asjakohaste riigipõhiste soovituste rakendamisel; 3) riiklikke ja piirkondlikke ametiasutusi, et nad viiksid eelarvemenetluse osana ja laiemalt poliitika kujundamise raames läbi jaotusliku mõju eelhindamise; 4) liikmesriike, et nad looksid paremad tingimused läbipaistvate sotsiaalsete investeeringute turgude arendamiseks. Eesti vaatab erinevaid allikaid koosmõjus ja tegeleb tööhõive parandamisega kõikide EL eelarvest tulevate toetuste kaudu – nii REACT-EU, RRF-i ja ka tavapäraste SF2021-2027 vahenditest. RRF-ist saadav täpne toetusmahu suurus selgub juunis 2022. a sisemajanduse koguprodukti andmete alusel, kuid orienteeruv toetus Eestile võib olla kuni 1,1 miljardit eurot. Sellest digipööret toetavate oskuste arendamisele on plaanis kasutada 10 miljonit, rohepööret toetavate oskuste arendamisele 15 miljonit ja noorte tööpuudust vähendavatele tööturumeetmetele 10 miljonit. Ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetavast taastefondist ReactEU võiks Eesti saada esialgse prognoosi kohaselt u 40 miljoni eurot, millest 9 miljonit on plaanis kasutada tööturuteenuste pakkumisele. 2.4.2. Sotsiaaldialoogi tugevdamine Sotsiaalsamba 20. põhimõte rõhutab sotsiaaldialoogi keskset rolli sotsiaalõiguste tugevdamisel ning jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamisel. Sotsiaalsamba 8. põhimõte rõhutab austust sotsiaalpartnerite sõltumatuse ja kollektiivse tegutsemise õiguse vastu ning tunnustab nende õigust olla kaasatud tööhõive- ja sotsiaalpoliitika väljatöötamisse ja rakendamisse, kaasa arvatud kollektiivlepingute kaudu. Sotsiaaldialoogi edendamiseks tugevdatakse sotsiaalpartnerite suutlikkust. Tegevuskavas märgib komisjon, et tuleb ennetada olukorda, kus sotsiaalpartnerite liikmelisus ja organisatsiooniline kuuluvus hakkavad vähenema. Komisjon kavatseb edendada teabevahetust ja kõigi osapoolte kaasamist, et tagada, et sotsiaalõiguste sambast ollakse teadlikud ja pühendutakse ühiselt selle rakendamisele. Lisaks esitab komisjon 2022. a algatuse, millega toetada ELi ja liikmesriikide tasandil toimuvat sotsiaaldialoogi. Algatuse raames kuulutatakse välja uus auhind innovaatiliste sotsiaaldialoogi tavade eest ning esitatakse sotsiaalpartnerite noortele tulevastele juhtidele mõeldud teavitamis- ja külastusprogramm. Algatus hõlmab ELi tasandil peetava valdkondliku sotsiaaldialoogi läbivaatamist ja sotsiaalpartnerite kokkulepete uue tugiraamistiku esitamist ELis. Eestis on töötajate ja tööandjate õigus kuuluda ühingutesse ja liitudesse sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS)92 §-is 29. Kollektiivsete läbirääkimiste raamistik on kehtestatud kollektiivlepingu seadusega.93 92 Saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv. 93 Saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/129032012012?leiaKehtiv. 23 Kollektiivleping sõlmitakse ettenähtud lepingupoolte94 vahel läbirääkimiste teel. Pigem sõlmivad kollektiivlepinguid keskmise suurusega ja suured ettevõtted.95 Ettevõttes, asutuses või muus organisatsioonis sõlmib kollektiivlepinguid töötajate ühing või töötajate esindaja. Kollektiivlepingutega hõlmatud isikute arv sõltub kollektiivlepingu sõlmiva ettevõtte suurusest ja sellest, kas hõlmatud on kõik ettevõtte töötajad või mitte.96 Eestis on kollektiivlepingu pooltel kohustus sõlmitud kollektiivleping registreerida kollektiivlepingute andmekogus.97 Andmekogu on kasutuses alates 2011. a ning on oluline infoallikas kollektiivseid töösuhteid puudutavates küsimustes. Samas on andmekogu vananenud ning vajaks uuendamist. Kui Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu üleriigiline laiendatud töötasu alammäära kollektiivleping välja arvata, on kollektiivlepingutega kaetus Eestis alla 20%.98 Arvestades kollektiivsete töösuhete arengut Eestis, praegust ametiühingutesse kuulumise osakaalu, väikeettevõtjate osakaalu 99, aga ka muutuvat töömaailma (sh globaliseerumine, digitaliseerumine, individualiseerimine), mis ei toeta ametiühingutesse kuuluvuse suurenemist, võib eeldada ka edasist kollektiivlepingute sõlmimise aktiivsuse langust. Langev trend on ka teistes riikides.100 Keerulistes majandustingimustes ei pruugi tööandjatel olla motivatsiooni kollektiivlepinguid sõlmida ja sellega endale täiendavaid kohustusi võtta. Keskmine vanus ametiühingute liikmetel oli 2015. a 47, 15–29-aastastest oli 2015. a ametiühingus vaid 2%. Noorte madal ning langev huvi ametiühingute vastu võib märkimisväärset mõjutada ametiühingute toimimist tulevikus, mil ametiühingutes aktiivsemad vanemaealised töötajad lähevad pensionile ning noored töötajad ametiühingutega liitumisest huvitatud pole. Tööandjaid esindavatesse organisatsioonidesse kuulus 2015. a kokku 18% tööandjatest.101 Eesti on toetanud sotsiaaldialoogi nii sisuliselt kui ka finantsiliselt. Alates 2018.a toimuvad valitsuse, Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahel regulaarsed kolmepoolsed kohtumised. Kohtumiste eesmärk on et ühiselt arutada tööturu väljakutseid, otsida kompromisse ja aidata muuta riigi panust maksimaalselt efektiivseks. Samuti on nii Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit kui huvigrupid laiemalt kaasatud neid 94 Kollektiivlepingu sõlmimise osapooled vt kollektiivlepingu seaduse § 3 lõige 2. Saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/129032012012?leiaKehtiv. 95 Statistikaameti 2019. aasta andmetel on 94% Eesti ettevõtetest mikro-ettevõtted (1-9 töötajat), 5,1% on väike- ettevõtted (10-49 töötajat), 0.9% keskmise suurusega ettevõtted (50-249 töötajat) ning 0.1% suurettevõtted (250 ja enam töötajat). 96 Põldis, E., Proos, M. Kollektiivlepingud Eestis. Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 1/2013. Saadaval https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Toovaldkond/toimetised_20131.pdf. 97 Kollektiivlepingute andmekogu saadaval https://klak.sm.ee/. 98 Kaldmäe, L. Kollektiivsed töösuhted. Eesti tööelu-uuring 2015. Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 1/2017, lk 76. Saadaval https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/eesti_tooelu_uuring_2015.pdf. 99 Statistikaameti 2019. aasta andmetel on 94% Eesti ettevõtetest mikro-ettevõtted (1-9 töötajat), 5,1% on väike- ettevõtted (10-49 töötajat), 0.9% keskmise suurusega ettevõtted (50-249 töötajat) ning 0.1% suurettevõtted (250 ja enam töötajat). 100 Vt SWD(2020) 245 final, lk 12. Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=SWD:2020:245:FIN. 101 Kaldmäe, L. Kollektiivsed töösuhted. Eesti tööelu-uuring 2015. Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 1/2017, lk 69-71. Saadaval https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/eesti_tooelu_uuring_2015.pdf. 24 puudutavate poliitikate kujundamisse vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale102 nii väljatöötamiskavatsuse, kontseptsiooni ja seaduseelnõu ettevalmistamisel kui kooskõlastamisel. Samuti osalevad sotsiaalpartnerid nii Haigekassa kui Töötukassa nõukogus. Üks kõige laiaulatuslikuma mõjuga on Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahel sõlmitav üleriigiline laiendatud kollektiivleping, mis kehtestab kohustusliku töötasu alammäära kõigile Eestis tegutsevatele tööandjatele ja töötajatele.103 Sotsiaaldialoogi on viimastel aastatel riigi poolt rahaliselt toetatud struktuurivahenditest eraldatud toetusega läbi Riigikantselei meetme (470 000 euro väärtuses). Samuti toetatakse sotsiaaldialoogi Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna rahalistest vahenditest. Sotsiaalse dialoogi rahastamist jätkatakse struktuurivahendite 2021-2027 perioodil. TEGEVUSKAVA VASTAVUS PÄDEVUSE ANDMISE, SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTTEGA Tegevuskavas ette nähtud meetmete kaudu viiakse ellu sotsiaalsambas kokku lepitud põhimõtteid, mille eesmärgiks on saavutada ühtne lähenemine liikmesriikide sotsiaalsetes standardites ja inimeste heaolu edendamisel. Ühised eesmärgid on olulised, sest EL riikide tööhõive ja sotsiaalhoolekande süsteemidel on mitmeid uusi väljakutseid. Tegevuskava kuulub EL jagatud pädevuse valdkonda. Vastavalt EL toimimise lepingu104 artikli 5 lõikele 2 võtab liit meetmeid liikmesriikide tööhõivepoliitika koordineerimise tagamiseks, eelkõige määratledes selle poliitika üldsuunised. Artikli 5 lõike 3 kohaselt võib liit teha algatusi liikmesriikide sotsiaalpoliitika koordineerimise tagamiseks. Tegevuskavas näeb komisjon ette EL arengusuunad ning algatused väga erinevates teemades, käsitledes neid vaid üldiselt. Seetõttu hinnatakse vastavalt vajadusele iga algatuse vastavust pädevuse, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele lähtuvalt sisust siis, kui komisjon on konkreetsed algatused avaldanud. Lastegarantii soovituse eelnõu on kooskõlas pädevuse ja subsidiaarsuse põhimõttega, andes riikidele soovituslikud juhised laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks. Leiame, et eelnõuga kavandatavad meetmed on eesmärkide saavutamiseks sobivad ning vastavad ka proportsionaalsuse põhimõttele. ESIALGSE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE Sotsiaalsambas kokku lepitud põhimõtete edasiseks elluviimiseks on tegevuskavas adresseeritud omavahel läbipõimunud, kuid siiski väga erinevaid teemasid töö-, sotsiaal-, hariduse ja tervisevaldkonnas, ning seda väga erineval viisil, aruannetest kuni õiguslike algatuste kavatsuseni. Seega on ka võimalik mõjuulatus väga erinev, sõltudes EL pädevuse ulatusest konkreetses teemas, komisjoni valikutest EL pädevuse raames poliitikakujundamisel ning riigisisestest valikutest meetmete rakendamisel. Meetmed ise on paljuski alles 102 Saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228. 103 Saadaval saadaval https://www.ametlikudteadaanded.ee/ee/Sotsiaalministeerium/kollektiivilepingud/laiendatud-kollektiivlepingu- tingimuste-teade/2k020/10/1/1661733. 104 Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:12012E/TXT&from=ET. 25 kavandamisfaasis ja täpsemad hinnangud saab anda eraldi konkreetsete algatuste kohta, kui komisjon on need avaldanud. Alljärgnevalt toodud võimalikud mõjud üldiselt hinnatuna. Mõju sotsiaalvaldkonnale ja majandusele Tegevuskavas ette nähtud meetmete rakendamine aitab parandada madalapalgaliste toimetulekut ning vähendada töötuse, sealhulgas pikaajalise töötuse määra. Inimeste oskuste paranemine ning kvalifikatsioonitaseme tõus parandab nende võimalusi töökoha leidmisel, toimetulekut kaasaja töökohtade oskusnõuetega ning tööandjate rahulolu töötajate oskustega. Täiskasvanute koolituses osalemise suurendamine parandab inimeste tööalast konkurentsivõimet, hoogustab innovatsiooni ning aitab tagada sotsiaalset õiglust ja vähendada digioskuste lõhet. Tegevuskava elluviimine aitab suurendada inimeste heaolu, vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust ning tugevdada sotsiaalset sidusust. Alushariduses ja lapsehoius osaluse suurendamine võimaldab paremat tööhõives osalemist ning annab lastele olulise baasi edaspidiseks paremaks hakkamasaamiseks. Paraneb ligipääs kvaliteetsetele ja taskukohastele pikaajalise hoolduse teenustele, mis koos seotud valdkondade teenuste parema omavahelise koostoimega aitab tagada teenuskasutajate vajadustele vastava abi, parandada elukvaliteeti ning võimaldadab hoolduskoormusega lähedastel osaleda tööturul ja ühiskondlikus elus. Sotsiaalmajanduse tegevuskavaga meetmed võivad lisaks majanduse kasvu ja töökohtade loomisele kaasa aidata innovatsiooni edendamisele nii riiklikult, regionaalselt kui kogukondlikult. Euroopa sotsiaalkindlustuspassi abil lahenduste leidmisel lihtsustub kodanike liikuvus, toetada sotsiaalkindlustusõiguste ülekantavust ning sotsiaalkindlustusega kaetuse piiriülest tõendamist, samuti aitab see kõrvaldada probleeme inimeste tuvastamisega sotsiaalkindlustuse koordineerimise eesmärgil. Meetmed omavad läbivalt positiivset mõju võrdsele kohtlemisele ja soolise võrdõiguslikkuse suurendamisele. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju riigieelarvele sõltub kavandatavate meetmete ja algatuste sisust. Tegevuskavas toodud tegevussuundade elluviimiseks on liikmesriikidel võimalik kasutada kõiki asjakohaseid EL rahastusvõimalusi (sh NextGenerationEU, Euroopa Sotsiaalfond+, Euroopa Regionaalarengu Fond, REACT-EU, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, Erasmus+). Tegevuskavas kirjeldatud meetmete rakendamine võib sõltuvalt komisjoni täpsematest ettepanekutest kaasa tuua töökoormuse kasvu. Näiteks lastegarantii soovituse eelnõu vastuvõtmisel komisjoni pakutud kujul kaasneb kohustus koostada kuue kuu jooksul peale soovituse vastuvõtmist siseriiklik tegevuskava lastegarantii soovituse elluviimiseks. Samas on see eelduslikult ühildatav heaolu arengukavaga aastateks 2023-2030, mille raames töötatakse välja ka laste ja perede heaolu suurendamiseks vajalikke tegevusi hõlmav programm. Teatav lisakoormus kaasneb seoses kohustusega raporteerida edusammudest lastegarantii soovituse täitmisel komisjonile iga kahe aasta tagant ning nõukogule viie aasta möödudes. Arvestades, et Eestis on koostamisel Heaolu arengukava aastateks 2023-2030, mille raames töötatakse välja ka laste ja perede heaolu suurendamiseks vajalikke tegevusi hõlmav programm, on vajalik, et Eesti saaks need kaks protsessi omavahel ühildada. 26 VALITSUSE SEISUKOHAD JA NENDE PÕHJENDUSED 1.1. Nõustume, et tuleb jätkata Euroopa sotsiaalõiguste sambas sätestatud põhimõtete elluviimisega. Toetame ühiste ambitsioonikate sihtide seadmist Euroopa Liidu tasandil. Leiame, et Euroopa poolaasta ning riigipõhised soovitused on selleks jätkuvalt väärtuslikud tööriistad. Samuti peame asjakohaseks jätkata parimate praktikate vahetamist, vastastikuse õppe programmides osalemiste ja teadlikkuse tõstmist. Uute algatuste elluviimisel ja sihteesmärkide saavutamisel peame oluliseks, et arvestataks liikmesriikide eripärade ning senise saavutustaseme ja tegevuskava elluviimise hetkeks langetatud otsustega ning tagatud oleks eesmärkide saavutamiseks vajalike finantsvahendite olemasolu. Samuti peame oluliseks hinnata algatuste mõjusid ja vältida õiguslikku ülereguleerimist. Põhjendus: 2017.a leppisid juba riigid kokku, et EL sotsiaalsamba elluviimine on ühine vastutus. Sotsiaalsamba rakendamise tegevuskavas esitatud arengusuunad on asjakohased ja põhjendatud. Tegevuskava eesmärgid on seotud mitmete muude EL strateegiliste raamistikega, näiteks Euroopa roheline kokkulepe, Euroopa oskuste tegevuskava, Euroopa haridusruum. Mitmeid tegevuskavas toodud väljakutseid on Eestil kavas kõnetada ka näiteks 2023-2030 heaolu arengukavas. Sotsiaalsamba elluviimisel tuleb nii EL kui riigisiseste meetmete puhul ülereguleerimise vältimiseks veenduda uue õigusliku regulatsiooni vajalikkuses ja lisandväärtuses. Samuti tuleb hinnata, kas soovitud eesmärgi võib saavutada muu vahendiga ning kas pigem võiks olla küsimus vajaduses mõjusamalt rakendada kehtivat õigust. Siinkohal peame tõhusaks Euroopa poolaasta protsessi, mille raames analüüsitakse iga liikmesriigi sotsiaal-majanduslikku olukorda ja eelarvepoliitikat ning antakse riigipõhiseid soovitusi vajalike majandusreformide läbiviimiseks. Arvestades regulaarset aruandlust erinevates teemades ja märkimisväärset survet, mis kaasneb riikide edusammude jälgimisega, võib Euroopa poolaastat pidada oluliseks vahendiks. 1.2. Taastumine peab olema töövõimalusterohke, mistõttu peame õigeks eesmärki saavutada Euroopa Liidus aastaks 2030 tööhõivemäär 78%. Põhjendus: Eestis oli Eurostati andmetel 2019. a seisuga tööhõive määr (20-64-a.105) 80,2%, mis langes 2020.a. COVID-19 tõttu 78,8%-le. Aastal 2030 peaks Eestis tööhõive määr olema hinnanguliselt üle 80%. EL tööhõivemäär 78% tasemel on ambitsioonikas, kuid saavutatav. Antud eesmärgi saavutamiseks panustavad järgmised EL alameesmärgid: 1) vähendada 2019. a võrreldes soolist tööhõivelõhet vähemalt poole võrra, mis nõuab suuri pingutusi, arvestades, et naiste hõive peaks sel juhul kasvama mitu korda kiiremini meeste hõivest. 2) suurendada alushariduse kättesaadavust ja ligipääsetavust, mis aitab kaasa töö- ja eraelu ühitamisele ning toetab naiste osalemist tööturul. Lisaks annab kvaliteetne ja võimalikult paljudele kättesaadav alusharidus lastele vajaliku baasi edaspidiseks paremaks hakkamasaamiseks koolis. Toetame ELi hariduse ja koolituse strateegilise koostöö resolutsiooni raames liikmesriikide vahel kokku lepitud sihti, et alushariduses ja lapsehoius peaks 2030. a osalema vähemalt 96% lastest vanuses kolmandast 105 Komisjon märgib siinkohal tegevuskavas, et praegune statistiline mõiste „tööealine elanikkond“ (20–64- aastased) tuleb läbi vaadata, kuna tööiga pikeneb kogu ELis rahvastiku vananemise ja poliitikareformide tõttu. 27 eluaastast kuni kohustusliku alushariduse alguseni. See ühtib Eesti hariduse arengukavas 2035 esitatud eesmärkidega. 3) vähendada mittetöötavate ja mitteõppivate 15–29 aastaste noorte osakaalu 12,6 %-lt106 9 %- ni on ambitsioonikas, seda eriti sõltuvalt Covid-19 pandeemia kestusest, kuid toetame väljapakutud sihti, sest NEET-olukorras noorte osakaalu vähendamine aitab pikas perspektiivis vähendada tõrjutust ja sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust NEET-olukorras noorte osakaalu vähendamine aitab pikas perspektiivis vähendada tõrjutust ja sotsiaal- majanduslikku ebavõrdsust. Noorte töötuse määr Eestis (vanuserühmas 15-24) on Covid- 19 pandeemia tingimustes märgatavalt tõusnud (2020 I kv 9,7%; 2020 III kv 21%), samuti on distantsõppe tingimustes ligikaudu kolmandikul õpilastest varasemast raskem hakkama saada. Keeruline on prognoosida, kuidas mõjutavad distantsõppest tekkinud õpilüngad ning majanduse taastumise kiirus noorte edasist konkurentsivõimet. Kooskõlas 2020. a avaldatud noortegarantii tugevdamise soovitusega käsitletakse Eestis edaspidi NEET-olukorras noortena kõiki alla 30-aastaseid. Arvestades sihtgrupi suurenemist vanusepiiri tõstmise tõttu koos pandeemia mõjudega ning asjaoluga, et 9,8% on olnud viimase 20 aasta kõige madalam näitaja, eeldab eesmärgi saavutamine seniste sekkumiste ümbervaatamist ning uuel perioodil teistsuguse lähenemise rakendamist. Jätkuvalt on oluline teha erinevate valdkondade ja osapooltega koostööd, et tegeleda varajase märkamise, info vahetamise, koolist väljalangemise ennetamise ja riski realiseerumisel toe kättesaadavuse tagamisega. 1.3. Eesmärk tõsta täiskasvanute elukestvas õppes osalus Euroopa Liidus 2030. aastaks 60%-ni nõuab täiendavaid jõupingutusi, kuid on vajalik, et vastata muutuva tööturu vajadustele, suurendada inimeste eneseteostust nii tööalaselt kui isiklikus elus ning luua eeldused ühiskonna paremaks sidususeks. Põhjendus: Euroopa haridusruumi ning hariduse ja koolituse koostööraamistiku 2021-2030 resolutsioonis on kokku lepitud, et mõõdetakse, mitu protsenti 25-64-aastastest on osalenud elukestvas õppes viimase 12 kuu jooksul. 60%-eesmärk on nii Eestile kui paljudele teistele liikmesriikidele väljakutseks ja nõuab täiendavaid jõupingutusi, sest 2016. a andmetel osales ELis sellest vanuserühmast koolitusel keskmiselt 37,4% ja Eestis oli see näitaja 34%. Tööturg on pidevas muutumises ning järjest vähem on ameteid, mis püsivad aastakümneid samad. Täiend- ja ümberõppes osalus on üha vajalikum, sest aitab suurendada tööhõivet, tööhõives püsimist ning teha tootlikumalt tööd. Arvestades nii digi- kui rohepöördest tulenevaid, aga ka elanikkonna vananemisest tingitud pidevaid muutusi tööturu vajadustes, nõuab tulevik üha suurema hulga inimeste teadmiste ja oskuste arendamist. Lisaks on tööturu vajadustele vastavad teadmised ja oskused üks olulisemaid viise sotsiaalse ühtekuuluvuse ja ühiskonna sidususe suurendamiseks. Antud eesmärgi saavutamiseks panustavad järgmised EL alameesmärgid: 1) vähemalt 80% 16–74-aastastest peaksid omandama baastaseme digioskused, mis on tööturul ja ühiskonnas osalemise eeltingimus. Aastal 2019 omas ELis vähemalt digioskuste baastaset 16-74-aastaste hulgas 56% ja Eestis 62%. Hariduse arengukava 2035 eesmärk on jõuda aastaks 2035 selleni, et 60% omaks baastasemest kõrgemat digioskuste taset.107 2) tuleks jätkuvalt vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist ja suurendada keskhariduse omandamist. Toetame hariduse ja koolituse strateegilise koostöö resolutsiooni raames liikmesriikide vahel kokku lepitud sihti, et madala haridustasemega (ehk põhihariduse ja sellest madalama haridustasemega) mitteõppivate 106 2019. aasta näitaja. 107 Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035, lk 22. Saadaval https://www.hm.ee/sites/default/files/haridusvaldkonna_arengukava_2035_29.10.2020_riigikokku_0.pdf. 28 18-24-aastaste noorte osakaal peaks 2030. a olema väiksem kui 9 % (Eestis oli see aastal 2019 9,8%). Eesmärki toetab Eesti hariduse arengukavas seatud siht, et aastaks 2035 oleks vähemalt keskharidusega inimeste osakaal 20–24-aastaste hulgas 90%. Tööturul on järjest vähem töökohti, kus piisab madalamast kui keskhariduse tasemest, samuti annab keskharidus inimestele tulevikus laiemad väljavaated tööd leida või edasi õppida. Varajane koolist väljalangevus võib suureneda ka Covid-19 pandeemia tagajärjel, kuna kolmandikule õpilastest distantsõpe ei sobi. 1.4. Nõustume, et riikidel tuleb senisest rohkem pingutada inimeste vaesusest väljaaitamise ja tõrjutuse vähendamisega, et jõuda komisjoni pakutud eesmärgini vähendada Euroopa Liidus aastaks 2030 vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste osakaalu vähemalt 15 miljoni inimese võrra Samas on vajalik täpsustada metoodikat, mis võimaldab hinnata eesmärgi saavutamise realistlikkust ja arvestab riigispetsiifiliste seonduvate näitajate või kontekstiga. Põhjendus: Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste osakaalu vähendamine Euroopa Liidus vähemalt 15 miljoni inimese võrra on liikmesriikidele suureks väljakutseks. Seejuures on vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste osakaalu vähendamise eesmärk seatud raskesti mõjutatavatele näitajatele tuginedes. Vaesuse ja tõrjutuse koondindikaator koosneb kolmest erinevast näitajast: suhtelise vaesuse määra, sügava ilmajäetuse määra ning väga madala tööintensiivsusega leibkondades töötavate elanike osakaalu näitajast. Absoluutarvudes väljendatav eesmärk on otseselt mõjutatud ka rahvastiku muutustest. Lisaks, ühiskonna taastumine majanduslangusest ühes tööhõive ja sissetulekute suurenemisega mõjutab suhtelise vaesuse ja sissetulekute ebavõrdsuse näitajaid pigem negatiivselt. Vaesuse leevendamisel on oma roll toetustel, aga ka näiteks sotsiaal- ja tööturuteenustel ning meetmetel mitmetest teistest poliitikavaldkondadest. Aastal 2019108 elas vaesusriskis 91 miljonit inimest ELis (ligi 17 miljonit vähem kui 2012. a), kellest 17,9 miljonit olid lapsed vanuses 0-17. Kuigi EL näitajad on viimase kümne aasta jooksul paranenud, ei saavutatud EL2020 eesmärki (20 milj. inimest).109 Seda eelkõige seetõttu, et vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses olevatest inimestest kõige suurema osa moodustavad suhtelises vaesuses olevad inimesed. Vaesusriskis olevate inimeste osakaalu mõjutavad töötuse vähenemisele ja sotsiaalkaitse toetustele ka üldised muutused rahvastikus (sh rahvastiku kasv või vähenemine), rahvastiku struktuur, leibkondade koosseis jm. Samuti ei arvestanud seatud eesmärk, mil määral suureneb rahvastik ja millist mõju võib see avaldada vaesuse näitajatele. Ka EE2020 eesmärk vähendada määra 15,6%-lt 15% -ni jäi saavutamata. Majanduskriisi ajal suurenes oluliselt elanike osakaal mittetöötavates leibkondades ning samas majanduse olukorra paranedes hakkas taas vähenema. Ka materiaalses ilmajäetuses elavate inimeste osakaal on majanduskriisi ajal kõrgem. Võrreldes teiste riikidega on Eestis majandusliku toimetuleku kirjeldamiseks kasutusel absoluutse vaesuse näitaja, mis peegeldab paremini riigi majanduses toimuvat - majanduslanguse ajal näitaja suureneb ning majandustõusu aastatel väheneb. 108 Tegemist on uuringuaastaga. Eurostat avaldab näitajad uuringuaasta järgi st sissetulek on 2018 kohta. 109 Komisjoni teatis. Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia2020 teatis lk 5. Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/ALL/?uri=CELEX:52010DC2020. 29 1.5. Toetame sotsiaalmajanduse tegevuskava eesmärki kasutada sotsiaalmajanduse potentsiaali ära kvaliteetsete töökohtade loomisel ning õiglase, kestliku ja kaasava majanduskasvu edendamisel. Peame oluliseks suurendada teadlikkust sotsiaalmajandusest, sotsiaalsetest ettevõtetest ja sotsiaalsest innovatsioonist ning arendada nii sotsiaalse ettevõtluse kui ka sotsiaalse innovatsiooni jaoks soodsat tegevuskeskkonda. Samuti peame vajalikuks sotsiaalmajanduse võimekuse tõstmist ning koostöö soodustamist sotsiaalsete ettevõtete ning avaliku-, era- ja kolmanda sektori vahel. Põhjendus: Mitme Euroopa riigi kogemus näitab, et sotsiaalmajandus reageeris kiiresti COVID- 19 kriisist tulenevate kiireloomuliste sotsiaalsete vajaduste lahendamiseks, aidates leevendada kriisi mõjusid. Seda näiteks läbi mitmete elutähtsate tervise- ja sotsiaalteenustega seotud teenuste pakkumisega, eriti läbi partnerluste arendamise kohalike omavalitsustega, et aidata pakkuda teenuseid ja leevendada kriisi otsest mõju, eriti kõige haavatavamate rühmade jaoks. Lisaks on sotsiaalsed ettevõtjad üle Euroopa näidanud suutlikkust  tegeleda otseste sotsiaalsete vajadustega ning parandada inimeste ja nende kogukondade elukvaliteeti;  reageerida kiirelt ja paindlikult ning edendada solidaarsust (kriisi)olukordades, kus riiklik süsteem pole piisavalt kiirelt mobiliseeritav;  koondada kohalikke ja mobiliseerida ressursse (rahastamine, vabatahtlik tegevus, teadmised) erinevatelt osalejatelt (valitsus, kodanikud, sotsiaalmajanduse organisatsioonid, spetsialistid);  rakendada uuenduslikke viise üksikisikute, organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste koostööks, laiendades kollektiivset sotsiaalset innovatsiooni kohalikul tasandil;  kavandada, katsetada ja konsolideerida majandustegevust. Nõustume OECD hinnanguga, et sotsiaalne ettevõtlus on Eestis alahinnatud potentsiaaliga valdkond, millele tuleks senisest tõsisemalt panustada.110 Muu hulgas tuleks soodustada investorite ja sotsiaalsete ettevõtete kokku viimist ja edendada nii sotsiaalmajanduse nõudluse kui pakkumise poolt. 1.6. Peame “õigust mitte olla kättesaadav“ ajakohaseks teemapüstituseks, mis vajab laiemat ühiskondlikku arutelu. Nõustume, et pidev vajadus olla tööandjale kättesaadav digitaalsete töövahendite abil võib tuua kaasa töö- ja pereelu piiride hägustumise, ületöötamise ja vaimse tervise probleemid. Oluline on leida tasakaal õiguslike ja mitteõiguslike meetmete vahel, arvestades erinevate ettevõtete suuruse ja töökultuuriga. Seetõttu ei toeta me liigselt üksikasjalikke ja ebaproportsionaalset halduskoormust kaasa toovaid meetmeid. Senisest rohkem tuleb keskenduda kehtiva õiguse paremale rakendamisele, teavitustegevusele ja sotsiaalpartnerite innustamisele omavaheliste kokkulepete sõlmimiseks. Põhjendus: Digitaalsete töövahendite kasutamisega võib töötajatele kaasneda negatiivne mõju, näiteks pikad töötunnid, mis sunnivad töötama väljaspool tööaega, intensiivsem töötamine ning töö- ja vaba aja vaheliste piiride hägustumine. Kui digitaalseid töövahendeid ei kasutata üksnes tööajal, võivad need häirida töötajate eraelu.111 Töövälisel ajal tööülesannete täitmiseks mõeldud digitaalsete töövahendite kasutamine võib tekitada pidevat survet ja stressi, kahjustada töötajate füüsilist ja vaimset tervist ja heaolu ning põhjustada psühhosotsiaalseid või muid kutsehaigusi, nagu ärevus, depressioon, läbipõlemine, tehnostress, unehäired ning luu- ja 110 Sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalsete ettevõtete arengu stimuleerimine Eestis. OECD, 2020. Saadaval https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Uuringud/Kodanikuyhiskond/2020_oecd_sotsia alne-ettevotlus_et.pdf. 111 Vt viide 32, pp 7. 30 lihaskonna kahjustused. Kõik need mõjud koormavad nii töötajaid kui tööandjaid ja sotsiaalkindlustussüsteeme üha enam ning suurendavad ohtu, et rikutakse töötajate õigust tervislikele ja ohututele töötingimustele. Arvestades probleeme, mis tulenevad digitaalsete töövahendite, ebatüüpiliste töösuhete ja kaugtöö korralduse suurenevast kasutamisest, eelkõige COVID-19 kriisi tõttu,112 on töötaja õigus mitte olla kättesaadav aina päevakajalisem. Kokkulepete rakendamine ja tasakaalu saavutamine töö- ja eraelu vahel võib vajada muutusi tööharjumustes ja käitumisviisides. Seega on kindlasti laual küsimus töö- ja puhkeaja tasakaalu leidmises, samuti teadmiste, oskuste ja hoiakute varajases kujundamises. Kohanemist vajab nii töötajate enesejuhtimisoskus, mõlema töösuhte poole planeerimisoskus kui ka tööandjate oskus juhtida kaugtöö töötajaid ning austada töötajate töövälist aega. 1.7. Toetame uue Euroopa Liidu töötervishoiu ja tööohutuse strateegia (2021–2027) koostamist. Strateegias tuleb tähelepanu pöörata koostöö edendamisele erinevate poliitikavaldkondade lõikes. On oluline, et uus strateegia käsitleks töökeskkonna riske, sh psühhosotsiaalseid, mis tulenevad digipöördest, kliima- ja keskkonnamuutustest ning teisenenud töövormidest. Tuleb vältida põhjendamatut halduskoormust, kuid samas ei tohi töötervishoiu ja tööohutuse nõuete lihtsustamine kaasa tuua töötingimuste leevendamist viisil, mis seab ohtu töötaja ohutuse ja tervise säilimise. Samuti peab uus strateegia arvesse võtma COVID-19 õppetunde. Põhjendus: Töötervishoiu ja tööohutuse strateegia ajakohastamine on igati põhjendatud. Digiüleminek ja pandeemia on varasemast veelgi rohkem esile toonud tervishoiu- ja ohutusmeetmete hädavajalikkuse. Arvestades, et tegemist on seitsmeks aastaks loodava EL tasandi strateegiaga, peame sobivaks üldiste prioriteetide ja eesmärkide määratlemist. Üksikasjalik meetmete rakendamisega seotud eesmärkide, tegevuste, ajakava ja osalejate loetelu ei ole põhjendatud ega jäta piisavalt paindlikkust. Töökeskkonnas esinevad muudatused on seotud tehnoloogia kiire arenguga, mis on suurendanud tööde automatiseerimist, uute süsteemide, töövahendite ja erinevate töömustrite kasutuselevõttu, töö- ja puhkeaja piiride hägustumist, töötajate pidevat jälgimist ja kaugtöö tegemist. Tehnoloogia areng kõrvuti tööjõu liikuvuse ja uute töötamise harjumustega toovad kaasa juhutööde ning ebatüüpiliste töövormide kasvu. Ebatüüpilistes töövormides tööd tegevad isikud kuuluvad sageli haavatavasse tööturugruppidesse ja on vähem kaitstud. Tööga seotud ebakindlus, informatsiooni puudus või üleküllus mõjutab töötajate vaimset tervist. Samuti mõjutab vaimset tervist kaugtöö suurenemine ning töö- ja pereelu piiride hägustumine, mis on COVID-19 pandeemiast tingituna varasemast rohkem esile tõusnud. Nakkushaiguste levikuala võib kliimamuutuste ja globaliseerumise tõttu suureneda, mis mõjutab otseselt või kaudselt ka töötervishoidu ja tööohutust. Nakatumise oht on eriti suur töötajatel, kes igapäevaselt oma töös puutuvad kokku teiste inimeste või loomadega. Oluline on töökeskkonna bioloogiliste ja keemiliste ohutegurite tuvastamine ja nende mõju hindamine. Uute riskide esinemine töökeskkonnas eeldab nii tööandjalt kui ka riigilt uusi lähenemisi. On oluline tõsta tööandjate ja töötajate teadlikkust uutest riskidest ja nende võimalikest maandamismeetmetest. 112 Vt viide 32, pp 8. 31 1.8. Toetame Euroopa Komisjoni eesmärki ergutada elukestvas õppes osalemist. Leiame, et elukestvas õppes osalemise suurendamiseks kasutab Eesti erinevaid õpikonto ideed kandvaid ja üksteist täiendavaid meetmeid. Õpikontode idee paremaks rakendamiseks Eestis tuleb analüüsida, kas piisab olemasolevatest meetmetest või on vaja neid täiendada. Põhjendus: Komisjon on välja töötamas isikliku õpikonto nõukogu soovitust. Kavas on välja tuua parimatest praktikatest ammutatud kriteeriumid, millele hästi toimiv õpikontode süsteem võiks vastata. Isiklikus õpikontos nähakse igale tööturu osalejale võimalust osaleda tema enda valitud ajal ja koolitusel vastavalt õpikontol olevatele koolitusõigustele. Teadaolevalt ei soovi komisjon õpikontot siduda ei tööandja ega õpikontot kasutava isiku tööturu staatusega ning selle loomist inspireerib muutuv tööturg, kus töösuhted muutuvad aina projektipõhisemaks ja mitmemustrilisemaks. Komisjonil on kavas algatus avaldada 2021. a lõpus. Õpikonto meedet on mitmes Euroopa riigis erineval kujul rakendatud ning muuhulgas on täheldatud ka selle puudusi. Näiteks meedet kasutatakse tagasihoidlikult või kasutavad seda eelkõige kõrgema haridusega inimesed, peamise sihtgrupini jõudmata. Soodustused on osutunud mittemotiveerivateks, esinenud on ulatuslikke pettuseid isiklikele kontodele kantud summadega ja koolituste madalat kvaliteeti. Õpikonto meetme puhul tuleb kaaluda mitmeid aspekte - milline on rahastamise jaotus, sihtrühma määratlus ja nendeni jõudmine, osalemistingimused, koolituse pakkuja sobivus, koolituste rahastamiskõlblikkus, stiimulid kursuse lõpetamiseks, seosed muu rahalise toetusega, seotud kulude abikõlblikkus; tööandjate roll, kuidas skeemi hallata ja ära hoida rahaliste vahendite väärkasutust. OECD jõudis oma 2019.a uuringus järeldusele, et on vähetõenäoline, et isiklikest õpikontodest saab n-ö imerohi, mis vastab muutuva töömaailma väljakutsetele. Samas nentis OECD, et hoolikalt disainituna, võivad õpikontod abiks olla. Võtmesõnadeks on sihitatud koolitus, piisav rahastus, võimalikult lihtne skeem maksimaalse osaluse saavutamiseks, osalust toetavate meetmete paralleelne kasutus, koolituse kvaliteet ning rahastamise viis.113 Eestis on kasutusel mitmeid meetmeid, mis edendavad elukestvas õppes osalemist: tasuta kursused ja koolitused, koolituskaart töötutele, tasemeõppes osalemise toetus, koolituskulude tulumaksuvabastus inimesele ja tasuta kõrgharidus. Elukestvas õppes osalemist toetab ka töökohapõhise õppe edendamine ning noortele pakutavad meetmed, mis toetavad nende eriala valikut ning praktikale, tööle või õppima minemist. Töötajatel on õigus õppepuhkusele, sh tasustatud õppepuhkusele. Seejuures tekib õppepuhkuse kasutamise õigus Eestis iga uue töösuhte alguses uuesti, mida võib pidada pigem soodsamaks kui teatud ulatuses õiguste ülekandumine. Õpikonto meede nõukogu soovituse näol on komisjonil väljatöötamise faasis. Suure tõenäosusega saab Eesti kitsaskohaks katteallikate leidmine, mis võimaldaks iga inimese isiklikule õpikontole kanda piisav summa koolituse soetamiseks. Lisaks, arvestades Eestis juba pakutavaid meetmeid, tekitab küsimusi õpikonto meetme loomise lisandväärtus. Elukestvat õpet saab muuhulgas tõhusalt toetada ka näiteks kvaliteetse nõustamise, sihtrühma laiendamise, sihitatud kommunikatsiooni või suurema hulga koolituste pakkumisega. Seetõttu peame tõhusamaks liikuda edasi pigem mõne olemasoleva meetme laiendamise ja võimendamisega. 113 Individual Learning Accounts. Panacea or Pandora´s Box? OECD 2019, lk 9. Saadaval https://read.oecd- ilibrary.org/employment/individual-learning-schemes_203b21a8-en#page30. 32 1.9. Oskuste ja talendi paketi raames kavandatavate seadusliku rände õigusaktide muudatuste puhul on oluline arvestada nii liikmesriigi tööturu vajadustega kui vajadusega kaitsta kolmandate riikide kodanikke nende õiguste rikkumise eest, sealhulgas Euroopa Liidu sisesel liikumisel. Eesti huviks on sisserändepoliitika, mis soodustab nende välismaalaste Eestisse tulekut, kes annavad ühiskonnale kõrget lisandväärtust ning kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvide ning Euroopa Liidu õiguse ja põhivabadustega. Eesti saab toetada Euroopa Liidu talendireservi loomist eeldusel, et välismaalastel ei ole õigust siseneda Euroopa Liidu enne, kui neil on olemas konkreetne tööpakkumine või kutsuja. Leiame, et vaba töökoha täitmisel peab tööandja eelistama võimalusel oma riigi või Euroopa Liidu kodanikku. Põhjendus: Komisjoni eesmärk on luua ELi pikaajalise elaniku staatus, eelkõige suurendades pikaajaliste elanike õigust asuda elama ja tööle teistes liikmesriikides. Lisaks soovib komisjon lihtsustada kõigi kolmandatest riikidest pärit töötajate vastuvõtu protseduure ning lihtsustada tuleks ka madala ja keskmise kvalifikatsiooniga töötajate vastuvõtu- ja elamistingimusi. Kolmandate riikide oskustööliste ELi talendireserv võiks komisjoni hinnangul toimida kogu ELi hõlmava rahvusvahelise värbamise platvormina, mille kaudu kolmandate riikide kodanikest oskustöölised saaksid väljendada huvi ELi rändamise vastu ning mille abil ELi rändeasutused ja tööandjad saaksid leida oma vajadusetele vastavaid oskustöölisi.114 Eesti peab väga oluliseks Euroopa Liidu aluslepingute põhimõtet, mille järgi liikmesriigil on õigus otsustada, kui palju välismaalasi riiki lubatakse. Välismaalaste arv, keda lubatakse riiki töötama ja elama, on seotud nii liikmesriigi võimekusega lõimida kolmandate riikide kodanikud liikmesriigi ühiskonda kui ka vajadusega tagada riigis elavatele inimestele vajalik tööhõive. Seetõttu on oluline säilitada liikmesriigi õigus vajadusel seada piirangud kolmandate riikide kodanike riiki lubamisele ja riigis töötamisele. Seadusliku rände õigusaktide muudatuste korral, mis reguleerivad kolmandate riikide kodanike liikumist liikmesriikide vahel, on oluline silmas pidada, et need arvestaks riikide tööturu vajadustega ega nõrgestaks kolmandate riikide kodanike õigusi. Liikuvate töötajate õiguste tagamine eeldab tõhusat liikmesriikide vahelist infovahetust töötajate töötingimuste üle. Eestis on praktikas esinenud olukordi, kus kolmandate riikide kodanikke on võetud siia tööle lähetatud töötajatena, vältides välismaalaste seaduses ette nähtud kõrgema töötasu maksmise nõuet. Seejuures liigub töötaja Eestisse läbi liikmesriigi, kelle nõuded välismaalase riiki lubamiseks on Eesti nõuetest leebemad. Töötajate reservi nimekiri võimaldab tööandjatel valida välja kvalifikatsiooni ja töökogemuse põhjal sobilikud kandidaadid, luues täiendava võimaluse tööjõu leidmiseks valdkondades, kus liikmesriigis tööjõudu napib. Siduv tööpakkumine usaldusväärselt ettevõttelt enne välismaalase lubamist ELi territooriumine aitab välistada nende välismaalaste saabumine ELi, kellel puudub võimalus tööd saada või kelle kvalifikatsioon ja oskused ei vasta tegelikkusele. Kui nn talendireservi nimekirjas olevate välismaalaste tegelikku kvalifikatsiooni, kogemusi ja keeleoskust ei hinnata, on oht, et süsteemi võidakse ära kasutada nende poolt, kes otsivad võimalusi ELi saabumiseks. 114 Vt OECD dokument „Building an EU Talent Pool – A New Approach to Migration Management for Europe“ (ELi talendireservi loomine – Euroopa rände haldamise uus lähenemisviis), 2019. Saadaval http://www.oecd.org/migration/mig/building-an-eu-talent-pool-6ea982a0-en.htm. 33 1.10. Toetame lastegarantii eesmärki tagada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele lastele juurdepääs alusharidusele ja lapsehoiule, haridusele ja koolipõhistele tegevustele, kvaliteetsele tervishoiule, tervislikule toitumisele ning sobivale eluasemele. 1.10.1. Peame oluliseks, et liikmesriikidel oleks otsustusvabadus, milliste meetmetega – universaalsete või sihitatud meetmetega, toetuste või teenustega jne – see eesmärk saavutatakse. 1.10.2. Nõustume, et riigid peaksid saama ise abi vajavate laste grupid määratleda. Leiame, et COVID-19 kriisi pikaajalisi mõjusid arvestades tuleks eritähelepanu pöörata ka vaimse tervise probleemidega ja vägivallakogemusega lastele ning koguda infot nendele lastele suunatud tõhusate meetmete ja heade praktikate kohta. 1.10.3. Liikmesriikidel peaks olema võimalus siduda lastegarantii rakendamis- ja seireprotsess olemasolevate siseriiklike protsessidega ning valida, milliste indikaatoritega tegevuste tulemuslikkust hinnata. Põhjendus: Lastegarantii eesmärgid on kooskõlas meie siseriiklike eesmärkide, valitsuse tegevusprogrammi tegevuste ja olemasolevate võimalustega. Samuti on kavas paljudele lastegarantii soovitustele tähelepanu pöörata koostatava Heaolu arengukava 2023-2030 raames ning haavatavate laste gruppidele on suunatud mitmed uue struktuurvahendite perioodi tegevused. Eesti perepoliitilised meetmed – nt meie vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteem ning lasterikastele peredele suunatud toetused – on Euroopas ühed eesrindlikumad ning laste vaesuse ennetamisel ja vähendamisel tõhusad. Samuti on Eestis lastel juurdepääs kvaliteetsele haridusele ning kõigile lastele on tagatud tasuta tervishoid ja hambaravi universaalse ravikindlustuse kaudu. Samas on üksjagu väljakutseid kvaliteetsete sotsiaal- ja teiste tugiteenuste kättesaadavuse osas ning meie tähelepanu on lähiaastatel suunatud eelkõige erivajadusega, vaimse tervise probleemidega ja vanemliku hooleta lastele ning neile vajaliku tugisüsteemi ja tõhusa lastekaitsekorralduse loomisele. Siin on meil lastegarantiis seatud eesmärkidega selge ühisosa. Haridusele juurdepääsu tagamise vaatest käivitati Eestis hiljuti erivajadusega laste tugisüsteemi reform, mille keskmes on sarnaselt lastegarantii soovitusega erivajadusega lastele vajalike teenuste ja hariduskorralduse võimaldamine ning NEET noorte toetamine. Kõigile lastele on tagatud tasuta õppematerjalid ning tervislik toit lasteaias ja koolis on kas täielikult või vähemalt osaliselt kompenseeritud. Puudust kannatavate perede lastele on nii lasteaias kui koolis tagatud tasuta toitlustus. Lapsehoiu ja alushariduse kättesaadavus on viimastel aastatel oluliselt paranenud, kuigi vajab suuremates tõmbekeskustes endiselt tähelepanu. Koostamisel on ka uus alushariduse seadus, mille keskmes on kvaliteetse teenuse tagamine kõigile lastele. On tervitatav, et komisjon näeb puudust kannatavatele lastele võimaluste pakkumist laiemast spektrist ning et lastegarantii soovituses on välja toodud laste kultuuri- ja vabaaja tegevused. Peame oluliseks pakkuda ebasoodsa tausta ja puudust kannatavate perede lastele põhivajaduste kõrval ligipääsu ka kvaliteetsetele noorsootöö võimalustele, sealhulgas noorte huviharidusele ja -tegevustele, mis on oluline nende paremaks lõimumiseks, sotsialiseerumiseks ning noorte mitmekülgse arengu toetamiseks. Eestis on universaalse ravikindlustuse kaudu tagatud kõigile lastele ligipääs tervishoiule, sh hambaravile. Samuti uuendati hiljuti laste tervise jälgimise juhendit, mille eesmärk on lapse 34 arengu hindamine ja toetamine, tervise ja arenguhäirete varajane avastamine ning vajaliku abi tagamine lapsele ja perele. Tervisliku toitumisele ka väljaspool koolikeskkonda ligipääsu võimaldamise, sh toidabi võimaldamise soovitused on Eestis täidetud nii õigusruumi kui praktika kaudu ning arvestades laste ülekaalulisuse probleemi, on see ka rahvatervise arengukava, toitumise rohelise raamatu jm (teavitus) tegevuste fookuses. Sobiva eluaseme puhul soovitatakse tagada lastele ja peredele kodutuse korral turvakoduteenus, varjupaigad ja ligipääs sotsiaaleluasemele ning tugi püsiva elukoha saamisel koos vajalike nõustamisteenustega. Samuti soovitatakse ennetada laste paigutamist asutustesse, tagades perepõhised teenused ja tugi iseseisvasse ellu naasmisel. Mõlemad teemad on Eestis aktuaalsed ning loodud nii vastav õigusruum kui meetmed, mis on soovitustega kooskõlas. Deinstitutsionaliseerimine ja perepõhise asendushoolduse toetamine on ka üks laste ja perede programmi ning uue struktuurvahendite perioodi fookusi. Liikmesriikide väljakutsed ja abivajadusega laste sihtgrupid on erinevad, mistõttu peab jääma võimalus valida, millistele laste gruppidele lastegarantii raames siseriiklikud meetmed sihitatakse. Näiteks soovitab komisjon arvestada romade või kodutute lastega, kelle puhul ei esine Eestis probleeme, mis on samas aktuaalsed paljudes teistes liikmesriikides. Eesti kontekstis soovime enam tähelepanu pöörata vaimse tervise probleemidega ja vägivallakogemusega lastele. Vaimse tervisega seotud väljakutsed võiks leida enam kajastamist ka lastegarantiis, sest see võimaldaks liikmesriikidel saada põhjalikumat ülevaadet teistes riikides valitseva vaimse tervise valdkonna olukorra, heade praktikate ja tõhusate (ennetus)meetmete kohta. Lastegarantiis välja toodud sihtgruppidest on Eestis asjakohane arvestada ka puudega (erivajadusega), kehvades tingimustes elavate, asendushooldusel ja ebakindlas pereolukorras elavate lastega, sest need sihtgrupid on ka koostatava Heaolu arengukava fookuses. Lastegarantii ettepanekus nähakse ette, et liikmesriikidel tuleb soovituse rakendamiseks koostada kuue kuu jooksul peale soovituse vastuvõtmist siseriiklik tegevuskava lastegarantii soovituse elluviimiseks. Seejuures koostatakse koostöös Euroopa Komisjoni sotsiaalkaitse komiteega indikaatorite raamistik, mille pinnalt hinnatakse riikide tulemuslikkust lastegarantii eesmärkide saavutamisel. Riikidel tuleb oma edusammudest komisjonile raporteerida iga kahe aasta tagant ning nõukogule viie aasta möödudes. Arvestades, et Eestis on koostamisel Heaolu arengukava aastateks 2023-2030, mille raames töötatakse välja ka laste ja perede heaolu suurendamiseks vajalikke tegevusi hõlmav programm, on vajalik, et Eesti saaks need kaks protsessi omavahel ühildada. Arengukava koostamise raames kaasatakse ka – sarnaselt lastegarantiis seatud soovitustele – vajalikke huvigruppe ja eksperte ning seatakse tulemusmõõdikud. Indikaatoreid lastegarantii soovituse ettepanek ei sisalda ning need töötatakse välja edaspidi. Arvestades, et komisjon plaanib indikaatorite seadmisel tugineda rahvusvaheliselt võrreldavatele andmetele, võib see tähendada, et indikaatorite valik ei ole kõige ajakohasem ega ilmesta kõiki vajalikke nüansse ja liikmesriikide süsteemide erisusi. Näiteks on sotsiaalsamba mõõdikute hulgas „Lastehoiuasutustes käivate kuni kolmeaastaste laste osakaal“, mis ei võta arvesse Eesti pikka ja heldelt tasustatud vanemapuhkust ega ole seega probleemi kirjeldamisel objektiivne. Samuti ei näita laste suhtelise vaesuse andmed alati tegelikku puudust (vastupidiselt absoluutse vaesuse andmetele, mis on siseriiklik näitaja) ning võivad anda laste heaolust väära arusaama. Seetõttu peaks jääma liikmesriikidele võimalus indikaatorite 35 raamistikku siseriiklike andmetega (kui need vastavad kõigile teadustöö põhimõtetele) täiendada ja/või asendada. Kui siseriiklikud andmed avavad hetkeolukorda ja tegevuste mõju paremini, tuleks neid võtta arvesse ka lastegarantii soovituste täitmise tulemuslikkuse hindamisel ja seirel. 1.11. Nõustume, et miinimumsissetuleku kaitset käsitleva Euroopa Liidu võrdlusraamistiku edasiarendamine võib aidata kõrvaldada lünki miinimumsissetuleku kaitses. Euroopa Liidu soovituslike suuniste juures tuleks silmas pidada, et miinimumsissetulekute tagamise meetmed ja nendega hõlmatus on liikmesriigiti väga erinevad ning mõju omavad ka sotsiaalkaitse põhimõtted, sealhulgas teenuste roll ja süsteemi ülesehitus laiemalt. Eesti ei pea mõistlikuks Euroopa Liidu ühtse miinimumsissetulekute lävendi kehtestamist, kuna liikmesriikide sotsiaalkaitse süsteemid ja majanduslik olukord, geograafilised eripärad ning elanike tegelikud elamiskulud ja tarbimismustrid on väga erinevad. Põhjendus: Minimaalse sissetuleku kaitse tagamise õiguslik regulatsioon on liikmesriikide määratleda. Heaolu arengukava aastateks 2016–2023115 seab eesmärgiks vähendada nii absoluutses kui suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaalu vastavalt 5,8%ni ning 15%ni aastaks 2023. Heaolu arengukava 2023–2030 ettevalmistamise käigus on toodud välja vajadus tagada probleemide tekkimist ja süvenemist ennetav, ajakohane, piisav, jätkusuutlik ja ka kriisiolukordades toimiv baasturvavõrk, mis pakuks hätta sattunud inimestele esmavajalikke teenuseid, toetusi ja sotsiaalabi. Majandusliku toimetuleku toetamise kõrval on vaja keskenduda ka inimeste finantskirjaoskuse parandamisele, iseäranis võlglaste tekke ennetamisele ja võlgade süvenemisele. Miinimumsissetuleku kaitset käsitlevatel EL indikaatoritel esineb mitmeid kitsaskohti. Üks olulistest väljakutsetest on administratiivandmete kasutamine ja 116 miinimumsissetulekusüsteemide registritepõhiseks saamine. Lisaks on puudulik teenuste mõju arvestamine vaesuse leevendamisele, st väljatöötamist vajab metoodika, kuidas erinevate teenuste mõju võtta arvesse vaesuse ulatuse ja vaesuse näitajate muutuste hindamiseks. Andmete ja indikaatorite puhul ei arvestata asjaoluga, et riikide poliitikad, miinimumsissetulekute määratlus ja andmekogumismetoodikad on erinevad. Riigiti võib olla seatud ka riigispetsiifilisi näitajaid, mida ei ole võimalik EL-s võrreldavalt kasutada. Näiteks on Eestis kasutusel absoluutse vaesuse näitaja, mille sarnast näitajat kasutavad vaid üksikud riigid. Varasemad aastad on näidanud aga, et absoluutse vaesuse näitaja peegeldab majandusliku olukorra muutust ühiskonnas ja mõju vaesusele selgemalt kui suhteline vaesus. Kui vaadata 2009–2010. a vaesuse näitajaid, siis on näha, et majanduslangus tõi kaasa absoluutse vaesuse suurenemise, samas kui suhteline vaesus vähenes. Viimast mõjutas see, et sissetulekud vähenesid ja selle tulemusena vähenes sissetulekute erinevused ja suhtelise vaesuse piir. Suhtelise vaesuse mõõtmisel on suureks väljakutseks see, et erinevate riikide valimid hõlmavad miinimumsissetuleku skeemist kasusaajaid erineval määral miinimumsissetuleku skeemidest kasusaajaid. Selliselt on väga keeruline hinnata, kas kaetus on piisav või kas näiteks mõju vaesuse leevendamisele on piisav. Suhtelise vaesuse määra võrdlemine enne ja pärast sotsiaalseid siirdeid ei anna terviklikku ja adekvaatset ülevaadet miinimumsissetulekute piisavuse ja kaetuse kohta. Vaesuse mõõtmisel arvestatakse 115 Heaolu arengukava 2016-2023 on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi veebilehel: https://www.sm.ee/et/heaolu- arengukava-2016-2023. 116 Eesti Sotsiaalteenuste- ja toetuste register STAR on toimetulekutoetuse määramisel üks väheseid positiivseid näiteid, sest on vähemalt võimalus linkida juurde erinevaid andmeid, nt teadusuuringu raames, milleks teistel riikidel võimalus enamasti puudub. 36 netosissetulekuks nii töisest tegevusest saadud sissetulek kui rahalised toetused ja hüvitised. Seega mõjutab sotsiaalsete siirete, sh miinimumsissetulekut tagavate toetuste mõju ulatust vaesuse leevendamisel see, kuivõrd on suurenenud töine tulu või vähenenud mittetöötavate inimeste osatähtsus. Ehk töise tulu suurenedes ei ole saadud toetustel, hüvitistel enam nii suurt kaalu tõsta elanike sissetulek ülespoole vaesuspiirist või vähendada varasemast suuremas ulatuses kaugust vaesuspiirist. Kokkuvõttes on võrreldavate aluste ja andmete leidmine riikide erineva praktika tõttu keeruline. Lisaks sissetulekute rahalisele toetamisele on vaesuse leevendamisel ja majandusliku toimetuleku toetamisel märkimisväärne roll tööturu- ja sotsiaalteenustel. Muu hulgas on riigiti erinevad nii miinimumsissetuleku lävendi seadmise kui tööturu- ja sotsiaalteenuste osutamise tasandid (nt kohaliku omavalitsuse tasand, riigi tasand). Miinimumsissetuleku piisavuse ja ajakohasuse tagamiseks on vaja hinnata riigi elanike põhivajaduste kulutuste ulatust. Samuti tuleb miinimumsissetulekute tagamisel hinnata, kas ja mil määral peab miinimumvajaduste katmise kõrval arvestama ühiskonnaelus osalemise vajadusega (nt lisaks toidu- ja eluasemekulutustele peab lävend katma ära osalemise vabaajategevustes). Teisalt peab miinimumsissetuleku tase motiveerima tööealist ning töövõimelist elanikkonda tööturul aktiivselt osalema. iinimumsissetuleku kujundamise metoodika ja taseme peaks iga riik ise määrama. 1.12. Pikaajalist hooldust puudutava algatuse puhul tuleks silmas pidada, et teenuste vajadus võib avalduda kogu inimese eluea jooksul. Peame oluliseks, et algatus sisaldaks ettepanekuid ennetavate ja rehabiliteerivate meetmete kohta, mis aitaks vähendada pikaajalist hooldust vajavate inimeste arvu ja toetaksid iseseisvamat toimetulekut. Samuti soovime algatuses näha analüüsi pikaajalise hoolduse rahastamise jätkusuutlikkuse võimaluste kohta. Lisandväärtust näeme ka Euroopa Liidu pikaajalise hoolduse teenuste kvaliteedipõhimõtete edasi arendamises. Põhjendus: Nõustume Euroopa Komisjoni probleemipüstitusega pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi osas. Kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine koos seotud valdkondade teenuste parema omavahelise koostoimega aitab tagada teenuskasutajate vajadustele vastava abi, parandada elukvaliteeti ning võimaldada hoolduskoormusega lähedastel osaleda tööturul ja ühiskondlikus elus. Muutused rahvastikuprotsessides toovad kaasa järjest suureneva vajaduse hoolduskoormuse ennetavate ja leevendavate teenuste järele. Pikaajalise hooldusega seotud väljakutsete lahendamine on prioriteediks nii valitsuse tegevuskavas117 kui heaolu arengukavas118. Eesti 2035 strateegia raames on võetud sihiks suurendada ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul, lõimida tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimesekeskselt ning uuendada sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi. Lisaks on kavas parandada erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ja tõhustada pikaajalise hoolduse süsteemi.119 Pikaajalise hoolduse teemad leiavad käsitlust ka järgmises heaolu arengukavas 2023-2030, pidades silmas, et pikaajaline hooldusvajadus võib tekkida igas vanuses. 117 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021–2023 p 2.18 ja p 2.19. 118 Sotsiaalministeerium. Heaolu arengukava 2016–2023. 119 Saadaval https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia. 37 Eesti on võtnud eesmärgiks suurendada kogukonnapõhiste120, kodus elamist ja toetatud elamist toetavate teenuste mahtusid. Samal ajal tuleb arvestada, et hoolekandeasutuste infrastruktuur on vananenud ning keerulisema hooldusvajadusega inimestele (nt dementsusega inimesed) ei ole piisavalt kohti. Investeeringud institutsionaalsesse hooldusesse võimaldavad pakkuda kvaliteetseid teenuseid neile, kelle kodus elamist ei ole võimalik enam toetada. Samuti oleme seadnud sihiks vähendada lähedastest hooldajate hoolduskoormust, ennetada tööturult väljalangemist (sh ennetähtaegselt pensionile jäämist) ning suurendada tööhõivet, sh töö- ja pereelu ühitamise võimalusi ning tagada hooldajatele senisest suuremad sotsiaalsed tagatised (nt puhkus, suurem pension tulevikus, õigus küsida paindlikku töökorraldust jm). Senisest enam tuleb tähelepanu pöörata hoolduskoormuse võrdsemale jaotusele naiste ja meeste vahel. Eesmärkide paremaks täitmiseks on ministeerium muu hulgas planeerinud rahastust järgmise perioodi struktuurivahenditest. Pikaajalise hoolduse, eelkõige üldhooldusteenuse rahastamisel on praegu peamine vastutus inimestel endil, seejuures inimese omaosalus teenuse eest tasumisel on aastate jooksul järjepidevalt kasvanud. Kuivõrd teenuste kättesaadavus sõltub üha enam teenusekasutaja maksevõimest, viib see teenuste kasutamisest tingitud vaesumise riski kasvule ja lähedaste hoolduskoormuse suurenemisele. Sarnaselt teiste riikidega seisab Eesti ees väljakutse leida kestlikud lahendused, kuidas tagada hooldusvajadusega inimestele kvaliteetsed ja rahaliselt kättesaadavad teenused. Miinimumnõuded sotsiaalteenuste eesmärgile ja sisule ning üldised kvaliteedipõhimõtted, millest teenusesosutajad lähtuma peavad, on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduses. Alates 2020. aastast peab väljaspool kodus üldhooldusteenust pakkuvatel asutustel olema tegevusluba. Teenuste kvaliteedi parandamiseks on Sotsiaalkindlustusametisse loodud kohalike omavalitsuste nõustamisüksus. Välja on töötatud sotsiaalteenuste kvaliteedijuhis ja teenustepõhised kvaliteedijuhised,121 mis tuginevad Euroopa vabatahtlikule sotsiaalteenuste kvaliteediraamistikule.122 Samuti on koostatud sotsiaalteenuste korraldamise juhised.123 Pikaajalise hoolduse teenuste miinimumstandardid on kavas välja töötada 2022. a lõpuks. Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine kuulub liikmesriikide pädevusse ja seega on igal riigil kohustus riigisiseselt leida hoolduskoormuse probleemile terviklik ning jätkusuutlik lahendus. Samas seisavad riigid samasuguste või sarnaste probleemide ees. Seetõttu on juurdepääsetava, kvaliteetse ning jätkusuutliku tervishoiu ja pikaajalise hoolduse pakkumise osas kokku lepitud koostöös avatud koordinatsioonimeetodi raames. Arvestades pädevust, peame pikaajalise hoolduse algatuse puhul oluliseks, et komisjon austaks ettepanekute juures liikmesriikide autonoomiat ning täiendavat Euroopa Liidu õiguslikku regulatsiooni vajalikuks ei pea. 120 Sotsiaalhoolekandes loetakse kogukonnapõhisteks neid teenuseid, mida pakutakse inimestele nende harjumuspärases keskkonnas ehk kodus (nt koduteenus, tugiisiku teenus, isikluku abistaja teenus jt), mitte institutsioonis. 121 Saadaval https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/kvaliteet-ja-jarelevalve/kvaliteedijuhised. 122 Saadaval https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-16319-2010-INIT/et/pdf. 123 Saadaval https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/kvaliteet-jarelevalve/kohaliku-omavalitsuse- noustamistalitus#juhendid. 38 1.13. Eesti peab väga oluliseks digitaalseid lahendusi, nt Euroopa sotsiaalkindlustuspassi loomist, mis lihtsustavad ja kiirendavad piiriüleselt liikuvate inimeste suhtlust erinevate liikmesriikide ametiasutustega. Põhjendus: Tegevuskava järgi algatab komisjon 2021. a Euroopa sotsiaalkindlustuspassi pilootprojekti, et selgitada 2023. a välja võimalused loomaks digilahendus, millega lihtsustada liikuvate kodanike ja ametiasutuste omavahelist suhtlust ja parandada sotsiaalkindlustusõiguste piiriülest ülekantavust, ning mille puhul tuginetakse 2021. a teises kvartalis tehtavale algatusele „Usaldusväärne ja turvaline Euroopa e-ID“. See on täienduseks lõpusirgel olevale EESSI projektile, mille tulemusena liikmesriikide sotsiaalkindlustusasutused vahetavad elektrooniliselt infot, mis on seotud inimestele erinevate piiriüleste hüvitiste maksmisega. Praegu toimub see infovahetus veel osaliselt paberil. Piiriülene sotsiaalkaitse on hästitoimiva siseturu eeltingimus. Digitehnoloogia poolt järjest lihtsamini võimaldatavad tööjõu liikuvuse olemasolevad ja uued vormid nõuavad liikuvate töötajate ja ametiasutuste sujuvat koostööd. Innovatiivsed lahendused nagu Euroopa sotsiaalkindlustuspass lihtsustavad ja kiirendavad oluliselt liikuvate kodanike ja riiklike ametiasutuste omavahelist suhtlust, parandades seeläbi sotsiaalkindlustusõiguste piiriülest ülekantavust. Samuti vähendavad sellised lahendused pettusi ja vigu. Euroopa sotsiaalkindlustuspass on n-ö digitaalne rahakott, mida piiriüleselt liikuv isik omab ja kuhu on võimalik tulevikus vajalikke digitaalseid tõendeid koguda. Esimena soovitakse sellist lahendust kasutusele võtta lähetatud töötajatele mõeldud A1 tõendi osas. A1 tõend võimaldab teise riiki lähetanud isikul jääda seotuks oma koduriigi sotsiaalkindlustussüsteemiga ja tasuda tööjõumakse koduriiki. Töökohariigi inspektorid saaksid kontrollida digitaalselt väljastatud A1 õiguspärasust väga lihtsalt ja kiirelt. Järgmiseks on plaanis võtta selline lahendus kasutusele Euroopa Ravikindlustuskaardiga, mis võimaldaks kiiresti kontrollida isiku ravikindlustuskaitse olemasolu. 1.14. Toetame Euroopa Liidu tasandil peetava valdkondliku sotsiaaldialoogi läbivaatamist ja sotsiaalpartnerite kokkulepete uue tugiraamistiku esitamist. Nõustume vajadusega edendada sotsiaalpartnerite suutlikkust pidada kollektiivläbirääkimisi viisil, mis arvestab sotsiaalpartnerite huvide ja liikmesriikide eripäraga. Leiame, et innovaatilised lahendused, sealhulgas programmid noorte liidrite toetamiseks, võivad olla abiks sotsiaaldialoogi edendamisel. Nõustume vajadusega luua või arendada siseriiklike kollektiivlepingute andmekogusid, mis annavad parema läbipaistvuse töötingimuste kollektiivseks kujundamiseks ja soodustavad sotsiaaldialoogi arengut. Põhjendus: Nii ametiühingutel kui tööandjate esindusorganisatsioonidel on oluline roll poliitika kujundamises. Sotsiaaldialoog aitab kaasa ühiskonna tasakaalustatud arengule. Kollektiivläbirääkimised võimaldavad töötajatel ja tööandjal jõuda vabade ja vabatahtlike läbirääkimiste tulemusena kokkuleppele töötasus ja muudes töötingimustes ning võimaldavad kokku leppida omavaheliste suhete kujundamise põhimõtetes. Samas on oluline märkida, et kollektiivläbirääkimiste pidamine on õigus, mitte kohustus. Vajalik on arvestada ka sotsiaaldialoogi erisustega liikmesriikides. Näiteks kollektiivlepingutega hõlmatuse erinevused võivad liikmesriikide vahel olla märkimisväärsed. Eestis on kollektiivlepinguga kaetud alla 39 20% töötajatest, samas kui kõrgema kollektiivlepingutega kaetusega riikides nagu Austria, ulatub see ligi 100%-ni. ELi keskmine kaetuse määr on ligi 60%.124 Lisaks võib majanduslikult keeruline olukord oluliselt vähendada tööandjate motivatsiooni sõlmida kollektiivlepinguid ja võtta täiendavaid kohustusi. Sotsiaaldialoogi pidamist mõjutavad oluliselt nii esinduslikkus, haldusvõimekus kui rahalised vahendid. Sotsiaalpartnerite suutlikkuse suurendamine võib sisaldada näiteks rahalise või tehnilise toe, vastastikuse õppimise, heade tavade vahetamise või kvalifitseeritud koolituse ja nõustamise pakkumist. ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE Tegevuskava edastati arvamuse avaldamiseks Haridusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile, Tööinspektsioonile, Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Haigekassale, võrdõigusvoliniku kantseleile, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Teenusmajanduse Kojale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Arstide Liidule, Tervise Arengu Instituudile, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, Võrdse Kohtlemise Võrgustikule, Inimõiguste Instituudile, Eesti Inimõiguste Keskusele, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioonile, Eesti Naiste Koostööketile, Eesti Lastekaitseliidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Koduabi Seltsile, Eesti Naisteühenduste Ümarlaule, Eesti Lasterikaste Perede Liidule, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikule, EAPN (European Anti-Poverty Network) Eestile, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskusele, Eesti Töö- ja Organisatsioonipsühholoogide Liidule, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioonile, Kutsekojale, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule, Rektorite Nõukogule, Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioonile Andras, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendusele, Eesti Õpilasesinduste Liidule ja Eesti Noorteühenduste Liidule. Oma arvamuse esitasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Lastekaitse Liit. Märkuste või kommentaaride puudumisest teavitasid Sotsiaalkindlustusamet, Haigekassa ja Töötukassa. Info ettepanekutega arvestamise kohta on lisatud käesolevale seletuskirjale. Seisukohad on kooskõlastatud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Siseministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. 124 Kaldmäe, L. Kollektiivsed töösuhted. Eesti tööelu-uuring 2015. Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 1/2017, lk 69-71. Saadaval https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/eesti_tooelu_uuring_2015.pdf. 40 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja 22. aprill 2021. a nr Päevakorra punkt nr Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava teatise kohta 1. Kiita heaks järgmised tervise- ja tööministri ning sotsiaalkaitseministri esitatud seisukohad Euroopa Komisjoni Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava teatise kohta: 1.1 Nõustume, et tuleb jätkata Euroopa sotsiaalõiguste sambas sätestatud põhimõtete elluviimisega. Toetame ühiste ambitsioonikate sihtide seadmist Euroopa Liidu tasandil. Leiame, et Euroopa poolaasta ning riigipõhised soovitused on selleks jätkuvalt väärtuslikud tööriistad. Samuti peame asjakohaseks jätkata parimate praktikate vahetamist, vastastikuse õppe programmides osalemist ja teadlikkuse tõstmist. Uute algatuste elluviimisel ja sihteesmärkide saavutamisel peame oluliseks, et arvestataks liikmesriikide eripärade ning senise saavutustaseme ja tegevuskava elluviimise hetkeks langetatud otsustega ning tagatud oleks eesmärkide saavutamiseks vajalike finantsvahendite olemasolu. Samuti peame oluliseks hinnata algatuste mõjusid ja vältida õiguslikku ülereguleerimist. 1.2 Taastumine peab olema töövõimalusterohke, mistõttu peame õigeks eesmärki saavutada Euroopa Liidus aastaks 2030 tööhõivemäär 78%. 1.3 Eesmärk tõsta täiskasvanute elukestvas õppes osalus Euroopa Liidus 2030. aastaks 60%-ni nõuab täiendavaid jõupingutusi, kuid on vajalik, et vastata muutuva tööturu vajadustele, suurendada inimeste eneseteostust nii tööalaselt kui isiklikus elus ning luua eeldused ühiskonna paremaks sidususeks. 1.4 Nõustume, et riikidel tuleb senisest rohkem pingutada inimeste vaesusest väljaaitamise ja tõrjutuse vähendamisega, et jõuda komisjoni pakutud eesmärgini vähendada Euroopa Liidus aastaks 2030 vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste osakaalu vähemalt 15 miljoni inimese võrra. Samas on vajalik täpsustada metoodikat, mis võimaldab hinnata eesmärgi saavutamise realistlikkust ja arvestab riigispetsiifiliste seonduvate näitajate või kontekstiga. 1.5 Toetame sotsiaalmajanduse tegevuskava eesmärki kasutada sotsiaalmajanduse potentsiaali ära kvaliteetsete töökohtade loomisel ning õiglase, kestliku ja kaasava majanduskasvu edendamisel. Peame oluliseks suurendada teadlikkust sotsiaalmajandusest, sotsiaalsetest ettevõtetest ja sotsiaalsest innovatsioonist ning arendada nii sotsiaalse ettevõtluse kui ka sotsiaalse innovatsiooni jaoks soodsat tegevuskeskkonda. Samuti peame vajalikuks sotsiaalmajanduse võimekuse tõstmist ning koostöö soodustamist sotsiaalsete ettevõtete ning avaliku-, era- ja kolmanda sektori vahel. 1.6 Peame “õigust mitte olla kättesaadav“ ajakohaseks teemapüstituseks, mis vajab laiemat ühiskondlikku arutelu. Nõustume, et pidev vajadus olla tööandjale kättesaadav digitaalsete töövahendite abil võib tuua kaasa töö- ja pereelu piiride hägustumise, ületöötamise ja vaimse tervise probleemid. Oluline on leida tasakaal õiguslike ja mitteõiguslike meetmete vahel, arvestades erinevate ettevõtete suuruse ja töökultuuriga. Seetõttu ei toeta me liigselt üksikasjalikke ja ebaproportsionaalset halduskoormust kaasa toovaid meetmeid. Senisest rohkem tuleb keskenduda kehtiva õiguse paremale rakendamisele, teavitustegevusele ja sotsiaalpartnerite innustamisele omavaheliste kokkulepete sõlmimiseks. 1.7 Toetame uue Euroopa Liidu töötervishoiu ja tööohutuse strateegia (2021–2027) koostamist. Strateegias tuleb tähelepanu pöörata koostöö edendamisele erinevate poliitikavaldkondade lõikes. On oluline, et uus strateegia käsitleks töökeskkonna riske, sh psühhosotsiaalseid, mis tulenevad digipöördest, kliima- ja keskkonnamuutustest ning teisenenud töövormidest. Tuleb vältida põhjendamatut halduskoormust, kuid samas ei tohi töötervishoiu ja tööohutuse nõuete lihtsustamine kaasa tuua töötingimuste leevendamist viisil, mis seab ohtu töötaja ohutuse ja tervise säilimise. Samuti peab uus strateegia arvesse võtma COVID-19 õppetunde. 1.8 Toetame Euroopa Komisjoni eesmärki ergutada elukestvas õppes osalemist. Leiame, et elukestvas õppes osalemise suurendamiseks kasutab Eesti erinevaid õpikonto ideed kandvaid ja üksteist täiendavaid meetmeid. Õpikontode idee paremaks rakendamiseks Eestis tuleb analüüsida, kas piisab olemasolevatest meetmetest või on vaja neid täiendada. 1.9 Oskuste ja talendi paketi raames kavandatavate seadusliku rände õigusaktide muudatuste puhul on oluline arvestada nii liikmesriigi tööturu vajadustega kui vajadusega kaitsta kolmandate riikide kodanikke nende õiguste rikkumise eest, sealhulgas Euroopa Liidu sisesel liikumisel. Eesti huviks on sisserändepoliitika, mis soodustab nende välismaalaste Eestisse tulekut, kes annavad ühiskonnale kõrget lisandväärtust ning kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvide ning Euroopa Liidu õiguse ja põhivabadustega. Eesti saab toetada Euroopa Liidu talendireservi loomist eeldusel, et välismaalastel ei ole õigust siseneda Euroopa Liitu enne, kui neil on olemas konkreetne tööpakkumine või kutsuja. Leiame, et vaba töökoha täitmisel peab tööandja eelistama võimalusel oma riigi või Euroopa Liidu kodanikku. 1.10 Toetame lastegarantii eesmärki tagada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele lastele juurdepääs alusharidusele ja lapsehoiule, haridusele ja koolipõhistele tegevustele, kvaliteetsele tervishoiule, tervislikule toitumisele ning sobivale eluasemele. 1.10.1. Peame oluliseks, et liikmesriikidel oleks otsustusvabadus, milliste meetmetega – universaalsete või sihitatud meetmetega, toetuste või teenustega jne – see eesmärk saavutatakse. 2 1.10.2. Nõustume, et riigid peaksid saama ise abi vajavate laste grupid määratleda. Leiame, et COVID-19 kriisi pikaajalisi mõjusid arvestades tuleks eritähelepanu pöörata ka vaimse tervise probleemidega ja vägivallakogemusega lastele ning koguda infot nendele lastele suunatud tõhusate meetmete ja heade praktikate kohta. 1.10.3. Liikmesriikidel peaks olema võimalus siduda lastegarantii rakendamis- ja seireprotsess olemasolevate siseriiklike protsessidega ning valida, milliste indikaatoritega tegevuste tulemuslikkust hinnata. 1.11 Nõustume, et miinimumsissetuleku kaitset käsitleva Euroopa Liidu võrdlusraamistiku edasiarendamine võib aidata kõrvaldada lünki miinimumsissetuleku kaitses. Euroopa Liidu soovituslike suuniste juures tuleks silmas pidada, et miinimumsissetulekute tagamise meetmed ja nendega hõlmatus on liikmesriigiti väga erinevad ning mõju omavad ka sotsiaalkaitse põhimõtted, sealhulgas teenuste roll ja süsteemi ülesehitus laiemalt. Eesti ei pea mõistlikuks Euroopa Liidu ühtse miinimumsissetulekute lävendi kehtestamist, kuna liikmesriikide sotsiaalkaitse süsteemid ja majanduslik olukord, geograafilised eripärad ning elanike tegelikud elamiskulud ja tarbimismustrid on väga erinevad. 1.12 Pikaajalist hooldust puudutava algatuse puhul tuleks silmas pidada, et teenuste vajadus võib avalduda kogu inimese eluea jooksul. Peame oluliseks, et algatus sisaldaks ettepanekuid ennetavate ja rehabiliteerivate meetmete kohta, mis aitaks vähendada pikaajalist hooldust vajavate inimeste arvu ja toetaksid iseseisvamat toimetulekut. Samuti soovime algatuses näha analüüsi pikaajalise hoolduse rahastamise jätkusuutlikkuse võimaluste kohta. Lisandväärtust näeme ka Euroopa Liidu pikaajalise hoolduse teenuste kvaliteedipõhimõtete edasi arendamises. 1.13 Eesti peab väga oluliseks digitaalseid lahendusi, nt Euroopa sotsiaalkindlustuspassi loomist, mis lihtsustavad ja kiirendavad piiriüleselt liikuvate inimeste suhtlust erinevate liikmesriikide ametiasutustega. 1.14 Toetame Euroopa Liidu tasandil peetava valdkondliku sotsiaaldialoogi läbivaatamist ja sotsiaalpartnerite kokkulepete uue tugiraamistiku esitamist. Nõustume vajadusega edendada sotsiaalpartnerite suutlikkust pidada kollektiivläbirääkimisi viisil, mis arvestab sotsiaalpartnerite huvide ja liikmesriikide eripäraga. Leiame, et innovaatilised lahendused, sealhulgas programmid noorte liidrite toetamiseks, võivad olla abiks sotsiaaldialoogi edendamisel. Nõustume vajadusega luua või arendada siseriiklike kollektiivlepingute andmekogusid, mis annavad parema läbipaistvuse töötingimuste kollektiivseks kujundamiseks ja soodustavad sotsiaaldialoogi arengut. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja ülaltoodud seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. 3 Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 4 Riigikantselei Teie 11.03.2021 nr 8.4.1/21-0464/- 1T/ Meie 16.04.2021 nr 1.4-1.1/881-2 Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava teatise kohta Esitame Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 2021. a istungile Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava teatise kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu 2. Seletuskiri 3. Seletuskirja lisa. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel. Annely Salumaa 626 9243 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel