MINISTRI MÄÄRUS
27.04.2021 nr 14
Nõuded in vitro diagnostikameditsiiniseadme
kavandamisele, tootmisele ja pakendamisele
ning in vitro diagnostikameditsiiniseadmega
kaasnevale teabele
Määrus kehtestatakse meditsiiniseadme seaduse § 17 lõike 2 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse in vitro diagnostikameditsiiniseadme kavandamisele, tootmisele ja
pakendamisele ning in vitro diagnostikameditsiiniseadmega kaasnevale teabele esitatavad
nõuded.
2. peatükk
In vitro diagnostikameditsiiniseadme kavandamise, tootmise ja pakendamise nõuded
§ 2. In vitro diagnostikameditsiiniseadme kavandamise, tootmise ja pakendamise
üldised nõuded
(1) In vitro diagnostikameditsiiniseade peab olema kavandatud ja toodetud viisil, mis tagab, et
tingimuste- ja sihtotstarbekohane kasutamine ei halvenda otseselt ega kaudselt patsiendi,
kasutaja või, kus kohaldatav, kolmanda isiku tervist, ei vähenda nende isikute ohutust ega
ohusta nende vara. Kui seadme kasutamisega võib kaasneda mõni oht, tuleb kaaluda, kas
patsiendipoolne kasu on sellest ohust suurem ning kas tervise ja ohutuse kaitse kõrge tase on
tagatud.
(2) In vitro diagnostikameditsiiniseade peab olema kavandatud ja toodetud üldtunnustatud
nüüdistehnika tasemel vastavalt ohutusnõuetele.
(3) In vitro diagnostikameditsiiniseadme kavandi valikul peab tootja järgima põhimõtteid
alltoodud järjekorras:
1) kõrvaldama või vähendama võimalikult palju ohte (eriti meditsiiniseadme kavandamise ja
tootmise ajal);
2) võtma vajaduse korral kasutusele sobivad kaitseabinõud ohtude puhuks, mida ei ole
võimalik kõrvaldada;
3) teavitama kasutajaid jääkriskidest, mis on tingitud kaitseabinõude puudulikkusest.
(4) In vitro diagnostikameditsiiniseade peab saavutama tootja määratud toimivuse, olenevalt
seadme tüübist, eelkõige:
2
1) analüütilise tundlikkuse;
2) diagnostilise tundlikkuse;
3) analüütilise spetsiifilisuse;
4) diagnostilise spetsiifilisuse;
5) täpsuse;
6) korratavuse;
7) taasesitatavuse;
8) teada oleva seonduva interferentsi kontrolli ning avastamise piirid.
(5) In vitro diagnostikameditsiiniseadme kalibraatoritele, kontroll-ainetele või mõlemale
korraga omistatud väärtuste jälgitavus peab olema tagatud kehtivate võrdlusmõõtmiste,
kõrgema järgu võrdlusainete või mõlema meetodi abil korraga.
(6) In vitro diagnostikameditsiiniseade peab olema kavandatud ja toodetud selliselt, et tootja
määratud kasutusaja jooksul ning tavalise kasutustihedusega töötamisel ei halveneks lõigetes
1 ja 4 nimetatud meditsiiniseadme omadused ja toimivus sellisel määral, mis kahjustaks
patsiendi, kasutaja või, kus kohaldatav, kolmanda isiku tervist ega vähendaks nende isikute
ohutust.
(7) Kui in vitro diagnostikameditsiiniseadme tootja ei ole määranud seadmele kasutusaega,
kohaldatakse lõiget 6 sellise seadme tüübi mõistlikult oodatavale tööeale, lähtudes seadme
sihtotstarbest ja eeldatavast kasutusalast.
(8) Tootja peab kavandama, tootma ja pakendama in vitro diagnostikameditsiiniseadme
selliselt, et selle ladustamis- ja veotingimused ei mõjuta seadme sihtotstarbekohasel
kasutamisel ebasoovitavalt selle omadusi ja toimivust.
§ 3. In vitro diagnostikameditsiiniseadme kavandamise ja tootmise nõuded
(1) In vitro diagnostikameditsiiniseadme kavandamisel ja tootmisel tuleb §-s 2 nimetatud
omaduste ja toimivuse saavutamiseks lähtuda meditsiiniseadme sihtotstarbest ning arvestada
meditsiiniseadme valmistamisel kasutatavate materjalide ja proovide kokkusobimatusest
tingitud analüütilise talitluse kahjustumisega.
(2) In vitro diagnostikameditsiiniseade tuleb lähtuvalt selle sihtotstarbest kavandada, toota ja
pakendada viisil, mille puhul seadme veo, ladustamise ja kasutamisega seotud isikute ja
patsientide suhtes tekkiv saaste- ja jääkainetest tingitud oht oleks minimaalne.
§ 4. Nakkustekitajate leviku tõkestamisele esitatavad nõuded in vitro
diagnostikameditsiiniseadme kavandamisel ja tootmisel
(1) In vitro diagnostikameditsiiniseade ja selle tootmise protsess tuleb kavandada viisil, mis
kõrvaldab meditsiiniseadme kasutamisel patsiendi, kasutaja või kolmanda isiku nakatumise
ohu või vähendab seda.
(2) In vitro diagnostikameditsiiniseadme konstruktsioon peab võimaldama meditsiiniseadme
kerget käsitsemist ja vajaduse korral minimeerima seadme kasutamise ajal selle saastumise
ja lekkimise ning proovianumate puhul proovi saastumise.
(3) Tootmisprotsess peab olema sobiv lõikes 2 nimetatud eesmärkide saavutamiseks.
§ 5. Bioloogilise päritoluga ainete kasutamisele esitatavad nõuded in vitro
diagnostikameditsiiniseadme kavandamisel ja tootmisel
3
Bioloogilise päritoluga aineid sisaldava in vitro diagnostikameditsiiniseadme nakkusohu
minimeerimiseks peab tootja valima sobivad doonorid ja ained ning kasutama valideeritud
inaktivatsiooni-, säilitus-, katse- ja kontrollimeetodeid.
§ 6. Steriilselt turule lastava või erilises mikrobioloogilises seisundis oleva in vitro
diagnostikameditsiiniseadme kavandamise, tootmise ja pakendamise nõuded
(1) Steriilselt turule lastav või erilises mikrobioloogilises seisundis olev meditsiiniseade peab
olema pakendatud ühekorrapakendisse sobival meetodil, mis säilitab seadme märgistuses
kirjeldatud vajaliku mikrobioloogilise seisundi tootja poolt ettenähtud hoiu- ja veotingimuste
järgimisel kuni pakendi eemaldamise või kahjustamiseni.
(2) Steriilselt turule lastav meditsiiniseade tuleb toota ja steriliseerida sobival valideeritud
meetodil ja steriliseerimiseks sobivates tingimustes.
§ 7. Mittesteriilselt turule lastava in vitro diagnostikameditsiiniseadme
pakendamissüsteemile esitatavad nõuded
(1) Mittesteriilse in vitro diagnostikameditsiiniseadme pakendamissüsteem peab tagama toote
püsimise ettenähtud puhtusastmel.
(2) Kui nakkustekitajatega saastumine võib kahjustada in vitro diagnostikameditsiiniseadme
toimivust, peab tootja võtma toormaterjalide valikul ja käsitsemisel ning meditsiiniseadme
tootmisel, ladustamisel ja turustamisel meetmed saastumise minimeerimiseks.
(3) Enne kasutamist steriliseeritava seadme pakendamissüsteem peab minimeerima
nakkustekitajatega saastatuse ohu. Pakendamissüsteem peab sobima tootja ettenähtud
steriliseerimismeetodiga.
§ 8. In vitro diagnostikameditsiiniseadmete süsteemile esitatavad nõuded
Kui in vitro diagnostikameditsiiniseadet kasutatakse koos teise meditsiiniseadmega, peab
kogu süsteem, sealhulgas ühendussüsteem, olema ohutu ega tohi halvendada
meditsiiniseadmete toimivust. In vitro diagnostikameditsiiniseadme märgistus ja
kasutusjuhend või mõlemad peavad sisaldama teavet kasutuspiirangute kohta.
§ 9. In vitro diagnostikameditsiiniseadme kavandamisele, tootmisele ja ümbritsevatele
keskkonnatingimustele esitatavad nõuded
(1) In vitro diagnostikameditsiiniseade peab olema kavandatud ja toodetud viisil, millega
minimeeritakse tavakasutusel meditsiiniseadme ning sellega kokkupuutuva materjali, aine ja
gaasi koostoimest tingitud ohud.
(2) In vitro diagnostikameditsiiniseade peab olema kavandatud ja toodetud viisil, millega
kõrvaldatakse või minimeeritakse:
1) meditsiiniseadme füüsikalistest omadustest, sealhulgas mahu ja rõhu suhtest, mõõtmetest
ja vajaduse korral ergonoomilistest omadustest tingitud vigastusohud;
2) mõistlikult ettenähtavate välismõjudega, eelkõige magnetvälja, elektrilise välismõju,
elektrostaatilise lahenduse, temperatuuri, niiskuse, rõhu, rõhu ja kiirenduse muutuste või
seadmesse juhuslikult sattunud ainetega seotud ohud.
(3) In vitro diagnostikameditsiiniseade peab olema kavandatud ja toodetud viisil, mis tagab
seadme sihtotstarbekohasel kasutamisel elektromagnetiliste häirete kindluse ohutul tasemel.
(4) In vitro diagnostikameditsiiniseade peab olema kavandatud ja toodetud viisil, mis
minimeerib tavakasutamisel üksikrikkest tingitud tulekahju- ja plahvatusohu. Erilise hoolega
4
tuleb kavandada ja toota seade, mille sihtotstarbekohane kasutamine eeldab kokkupuudet
kergesti süttiva ja plahvatusohtliku ainega.
(5) In vitro diagnostikameditsiiniseade peab olema toodetud viisil, mis võimaldab ohutut
jäätmekäitlust.
§ 10. Mõõtefunktsiooniga in vitro diagnostikameditsiiniseadme kavandamise ja
tootmise nõuded
(1) In vitro diagnostikameditsiiniseadme mõõte-, seire- või näiduskaala, sealhulgas
värvimuutuse ja visuaalse indikaatori skaala kavandamisel ja tootmisel tuleb arvestada
seadme sihtotstarvet ning ergonoomika põhimõtteid.
(2) Kui in vitro diagnostikameditsiiniseadme esmane funktsioon on analüütiline mõõtmine,
peab seade vastavalt oma sihtotstarbele olema kavandatud ja toodetud viisil, mis tagab
mõõtmistulemuste piisava täpsuse ja stabiilsuse tootja määratud vea piires, lähtudes
olemasolevate võrdlusmõõtmise meetodite ja võrdlusainete täpsusest.
(3) In vitro diagnostikameditsiiniseadme arvuliselt väljendatud väärtused peavad olema
esitatud ühikutes, mis on kooskõlas mõõteseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide
nõuetega.
§ 11. In vitro diagnostikameditsiiniseadmete kavandamisele ja tootmisele esitatavad
kiirguskaitsenõuded
(1) In vitro diagnostikameditsiiniseade peab olema kavandatud ja toodetud viisil, mis tagab
kasutajate ja kolmandate isikute minimaalse kokkupuute seadme emiteeritava kiirgusega.
(2) Kui in vitro diagnostikameditsiiniseade emiteerib töötamisel potentsiaalselt ohtlikku
nähtavat, nähtamatut või mõlemat tüüpi kiirgust, peab seade olema kavandatud ja toodetud
viisil, mis tagaks emiteeritud kiirguse omaduste ja kvantiteedi kontrolli, reguleerimise või
mõlemad tegevused. Seade peab olema varustatud emiteeritava kiirguse tekkimisest märku
andvate visuaalsete, audio- või audiovisuaalsete hoiatusseadistega.
§ 12. Energiaallikaga ühendatud või sellega varustatud in vitro
diagnostikameditsiiniseadme kavandamise ja tootmise nõuded
(1) Elektroonilise programmeeritava süsteemi, sealhulgas tarkvara sisaldava in vitro
diagnostikameditsiiniseadme kavandamisel tuleb tagada süsteemi sihtotstarbele vastav
korratavus, töökindlus ja toimivus.
(2) In vitro diagnostikameditsiiniseade peab olema kavandatud ja toodetud selliselt, et oleks
minimeeritud teise, tavakeskkonnas kasutatava seadme või aparatuuri tööd segava
elektromagnetvälja tekkimise oht.
(3) In vitro diagnostikameditsiiniseade peab olema kavandatud ja toodetud selliselt, et
nõuetekohaselt paigaldatud seadme tavakasutuse ajal oleks minimeeritud üksikrikke käigus
juhuslikust elektrilöögist tekkida võiv oht.
§ 13. In vitro diagnostikameditsiiniseadme kavandamise ja pakendamise nõuded
mehaanilistest teguritest tingitud ohtude vältimiseks
In vitro diagnostikameditsiiniseade peab olema kavandatud ja pakendatud viisil, mis:
1) kaitseb patsienti ja kasutajat mehaanilistest teguritest tingitud ohtude eest;
2) tagab ettenähtud kasutustingimustes piisava toimivusstabiilsuse;
5
3) kindlustab tootja poolt ettenähtud kontrolli- ja hooldusnõuete järgimisel seadme
vastupidavuse ettenähtud kasutustingimustes tekkida võivale pingele ja säilitab selle seadme
eeldatava tööea jooksul.
§ 14. In vitro diagnostikameditsiiniseadme kavandamise ja tootmise nõuded liikuvatest
osadest tingitud ohtude vältimiseks
(1) Liikuvatest osadest, osade purunemisest või eraldumisest või ainete lekkest tingitud ohtude
vältimiseks peab in vitro diagnostikameditsiiniseadme tootja kohaldama sobilikke meetmeid.
(2) Kaitseks in vitro diagnostikameditsiiniseadme liikuvatest osadest tingitud ohu eest
kasutusele võetud ohutusseadised peavad olema vastupidavad, need ei tohi häirida seadme
tavapärast tööd ega takistada tootja poolt ettenähtud tavahooldust.
§ 15. In vitro diagnostikameditsiiniseadme kavandamise ja pakendamise nõuded
temperatuurist ja muudest teguritest tingitud ohtude vältimiseks
(1) In vitro diagnostikameditsiiniseade peab olema kavandatud ja toodetud viisil, mis:
1) minimeerib meditsiiniseadme vibratsioonist või mürast tingitud ohu vastavalt nüüdistehnika
arengutasemele, vähendab vibratsiooni või müra eelkõige nende tekkekohas, välja arvatud
meditsiiniseade, mille puhul vibratsioon või müra kuuluvad selle talitluse juurde;
2) minimeerib seadme ning elektri-, gaasi-, hüdro- või suruõhuenergia allika ühendamisega
seotud ohud;
3) välistab meditsiiniseadme tavakasutusel ligipääsetavate osade ja neid ümbritseva
keskkonna temperatuuri tõusu potentsiaalselt ohtliku tasemeni.
(2) Lõike 1 punkti 3 ei kohaldata meditsiiniseadmele, mille osad ja pinnad on mõeldud soojuse
eraldamiseks või teatud temperatuurini kuumenemiseks.
§ 16. Enesetestimise meditsiiniseadme kavandamise ja tootmise nõuded
(1) Enesetestimise meditsiiniseade peab olema kavandatud ja toodetud viisil, mis tagab
sihtotstarbekohase kasutamise vastavalt:
1) enesetestimise meditsiiniseadme kasutaja potentsiaalsetele oskustele;
2) kasutajale kättesaadavatele vahenditele;
3) eeldatavatele kasutusvõtetele;
4) enesetestimise meditsiiniseadme tavakasutamise tingimustele.
(2) Enesetestimise meditsiiniseadmega kaasnev teave peab olema lihtsalt mõistetav ja
kasutaja poolt kohaldatav.
(3) Enesetestimise meditsiiniseade peab olema kavandatud ja toodetud viisil, mis võimaldab:
1) tavakasutajal käsitseda seadet hõlpsalt kõikides protseduurietappides;
2) minimeerida meditsiiniseadme käsitsemise ja tulemuste tõlgendamise võimalikest vigadest
tekkivad ohud.
(4) Vajaduse korral peab enesetestimise meditsiiniseade võimaldama teha kontrollkatset, mille
abil saab seadme kasutaja seadme töö ajal kontrollida selle vastavust toimivusnõuetele.
3. peatükk
In vitro diagnostikameditsiiniseadmega kaasnevale teabele esitatavad nõuded
§ 17. In vitro diagnostikameditsiiniseadme teabega varustamisele esitatavad nõuded
(1) Iga in vitro meditsiiniseade peab olema varustatud teabega, mis sisaldab selle tootja
identifitseerimisandmeid ning tagab selle ohutu kasutamise, lähtudes potentsiaalse kasutaja
6
haridustasemest ja teadmistest. Meditsiiniseadmega kaasnev teave peab olema esitatud
märgistusel ja kasutusjuhendis.
(2) Seadme ohutuks ja sihtotstarbekohaseks kasutamiseks vajalik teave peab olema kantud
in vitro diagnostikameditsiiniseadmele, müügipakendile või võimaluse korral mõlemale
korraga.
(3) Kui iga in vitro diagnostikameditsiiniseadme koostisosa eraldi märgistamine ei ole
otstarbekas, peab teave olema esitatud ühe või enama in vitro diagnostikameditsiiniseadme
ühisel pakendil, sellele lisatud kasutusjuhendis või mõlemal korraga.
(4) Tootja peab lisama kasutusjuhendi ühe või mitme in vitro diagnostikameditsiiniseadme
pakendisse.
(5) Kui in vitro diagnostikameditsiiniseadet on võimalik ilma vastavate kasutusjuhisteta õigesti
ja ohutult kasutada, ei pea tootja põhjendatud juhul kasutusjuhendit in vitro
diagnostikameditsiiniseadme pakendisse lisama.
(6) Vajaduse korral peab tootja esitama in vitro diagnostikameditsiiniseadmega kaasneva
teabe tingmärkidena.
(7) Iga in vitro diagnostikameditsiiniseadmega kaasnevas teabes kasutatud tingmärk ja
identifitseerimisvärv peab vastama harmoneeritud standardite nõuetele.
(8) Harmoneeritud standardite puudumise korral peab tootja in vitro
diagnostikameditsiiniseadmega kaasnevas teabes kirjeldama kasutatud tingmärgi ja värvi
tähendust.
(9) Kui in vitro diagnostikameditsiiniseade sisaldab preparaati, mida võib pidada selle
koostisosade laadi ja koguse või esinemisvormi tõttu ohtlikuks, kohaldatakse
kemikaaliseaduses sätestatud ohutunnuseid ja märgistusnõudeid.
(10) Kui kogu teave ei mahu lõikes 9 nimetatud meditsiiniseadmele või selle märgistusele,
pannakse ohutunnused meditsiiniseadme märgistusele ja muu kemikaaliseaduses nõutav
teave esitatakse kasutusjuhendis.
(11) Kui lõikes 9 nimetatud meditsiiniseadme kasutusjuhendis pole esitatud kogu olulist teavet,
kohaldatakse teabe suhtes kemikaaliseaduses ohutuskaardile kehtestatud sätteid.
(12) In vitro diagnostikameditsiiniseadme märgistus peab sisaldama järgmisi andmeid, mis
võivad olla esitatud ka sümbolitena:
1) tootja nimi või ärinimi ja aadress;
2) Euroopa Majanduspiirkonda imporditud meditsiiniseadme levitamisel peab märgistus,
välispakend või kasutusjuhend sisaldama ka volitatud esindaja nime ja aadressi;
3) kasutajale äärmiselt vajalikud üksikasjalikud andmed in vitro diagnostikameditsiiniseadme
ja pakendi sisu identifitseerimiseks;
4) kus kohaldatav, sõna „STERIILNE” või märge seadme erilise mikrobioloogilise seisundi või
puhtusastme kohta;
5) kus kohaldatav, seerianumber või partii kood, millele eelneb sõna „PARTII”;
6) kus kohaldatav, aeg, milleni in vitro diagnostikameditsiiniseadet või selle osa võib ohutult
kasutada, ilma et selle toimivus halveneks, vastavas järjestuses: aastaarv, kuu ja vajaduse
korral ka päev;
7) toimivuse hindamise meditsiiniseadmel sõnad „üksnes toimivuse hindamiseks”;
8) kus kohaldatav, märge meditsiiniseadme in vitro kasutamise kohta;
9) kõik spetsiifilised hoiutingimused, käsitsemistingimused või mõlemad korraga;
10) vajaduse korral kõik kasutamise erijuhised;
7
11) kõik sobivad hoiatused, ettevaatusabinõud või mõlemad korraga;
12) enesetestimise meditsiiniseadmel selge märge enesetestimise sihtotstarbe kohta.
(13) Tootja peab kasutusjuhendis ja vajaduse korral ka seadmele kantavas märgistuses
kirjeldama kasutajale arusaadaval kujul in vitro diagnostikameditsiiniseadme sihtotstarvet.
(14) In vitro diagnostikameditsiiniseadme poolse võimaliku ohu tuvastamise meetmete
rakendamiseks peavad meditsiiniseade ja selle eraldatavad osad olema vajaduse korral
identifitseeritavad. Teatud juhtudel peavad identifitseeritavad olema ka meditsiiniseadme
partiid.
(15) Vajaduse korral peavad in vitro diagnostikameditsiiniseadme kasutusjuhendis sisalduma
järgmised andmed:
1) lõikes 12 nimetatud andmed, välja arvatud sama lõike punktides 5 ja 6 nimetatu;
2) reagentaine koostis ja kogus või aktiivsete koostisosade kontsentratsioon reagendis või
katsepakendis ning märge, et in vitro diagnostikameditsiiniseade sisaldab muid mõõtmist
mõjutada võivaid koostisosi;
3) in vitro diagnostikameditsiiniseadme hoiutingimused ja säilimisaeg pärast müügipakendi
esmakordset avamist koos andmetega toimereagentide hoiutingimuste ja stabiilsuse kohta;
4) paragrahvi 19 lõikes 4 nimetatud toimivus;
5) märge in vitro diagnostikameditsiiniseadme kasutamiseks vajaliku erivarustuse kohta,
sealhulgas seadme õigeks kasutamiseks mõeldud erivarustuse sobivuse kindlakstegemiseks
vajalik teave;
6) in vitro diagnostikameditsiiniseadmes kasutatava proovi tüüp, kõik eritingimused proovi
võtmiseks, ettevalmistamiseks; hoiutingimused ja juhised patsiendi ettevalmistamiseks;
7) in vitro diagnostikameditsiiniseadme kasutamiseks vajaliku tegevuse üksikasjalik kirjeldus;
8) in vitro diagnostikameditsiiniseadmega tehtava mõõtmise kirjeldus, sealhulgas
mõõtmismeetodi põhimõte, spetsiifilised analüütilise talitluse näitajad, meetodi piirangud ja
teave võimalike võrdlusmõõtmismeetodite ja võrdlusainete kasutamise kohta, üksikasjalikud
andmed kõikide vajalike lisatoimingute või käsitsemismeetodite kohta enne in vitro
diagnostikameditsiiniseadme kasutuselevõttu, märge seadme eriettevalmistuse vajaduse
kohta;
9) matemaatiline lähenemisviis, mille põhjal analüütiline tulemus on arvutatud;
10) kasutusele võetavad abinõud in vitro diagnostikameditsiiniseadme analüütilise talitluse
muutumisel;
11) asjakohane teave kasutajale sisemise kvaliteedikontrolli, sealhulgas spetsiifiliste
valideerimismeetodite kohta ja meditsiiniseadme kalibreerituse jälgitavuse kohta;
12) soovituslik proovikoguste suuruste vahemik, samuti sihtgrupp, kellele meditsiiniseade on
mõeldud;
13) koos in vitro diagnostikameditsiiniseadmega paigaldatava või sellega ühendatava
meditsiiniseadme või lisaseadme sihtotstarbekohase töö saavutamiseks esitatavad ohutuse ja
nõuetekohasuse tagamise kohta käivad andmed, mis võimaldavad teha seadme valimisel õige
otsuse;
14) kogu vajalik teave, mis võimaldab teha kindlaks in vitro diagnostikameditsiiniseadme
paigalduse nõuetekohasuse ja toimivuse õigsuse ja ohutuse, samuti teave meditsiiniseadme
ohutut toimivust tagavate hooldus- ja kalibreerimisviiside ja sageduse kohta ning ohutu
jäätmekäitluse kohta;
15) üksikasjalikud andmed enne in vitro diagnostikameditsiiniseadme kasutamist vajaliku
lisategevuse kohta;
16) vajalikud käitumisjuhised kaitsepakendi kahjustamise korral ja üksikasjalikud andmed
asjakohaste taassteriliseerimismeetodite või nakkustekitajatest puhastamise kohta;
17) korduskasutatava pakendi korral teave in vitro diagnostikameditsiiniseadme korduvat
kasutamist võimaldava tegevuse, sealhulgas puhastamise, desinfitseerimise, pakendamise ja
taassteriliseerimise või nakkustekitajatest puhastamise kohta ning andmed korduskasutuse
kordade kohta;
8
18) meetmed mõistlikult ettenähtavate keskkonnatingimustega, eelkõige magnetvälja,
elektrilise välismõju, elektrostaatilise lahenduse, süttimisohtliku soojusallika, rõhu, rõhu ja
kiirenduse muutuse või muu mõjuga kokkupuutumise puhuks;
19) ettevaatusabinõud in vitro diagnostikameditsiiniseadme kasutamise või käsitsemisega
seotud eriliste ja ebatavaliste ohtude vältimiseks, sealhulgas erikaitsemeetmed; inim- või
loomse päritoluga ainet sisaldava meditsiiniseadme puhul tuleb juhtida tähelepanu
meditsiiniseadme võimalikule nakatavusele;
20) enesetestimisseadme kasutamise tulemused peavad olema tavakasutajale üheselt
mõistetavad; positiivse, negatiivse või määramatu tulemuse korral peavad koos esitatud
teabega olema antud edasised tegevusjuhised ning väära positiivse või negatiivse tulemuse
saamise võimalus;
21) kui muust tootja esitatud teabest piisab enesetestimisseadme sihtotstarbekohaseks
kasutamiseks ja saadud tulemuse mõistmiseks, ei pea seadmele omaseid üksikasju
kirjeldama;
22) enesetestimisseadme puhul tuleb anda kasutajale selge soovitus mitte langetada
meditsiinilise tähtsusega otsuseid enne raviarstiga konsulteerimist;
23) kui enesetestimisseadet kasutatakse olemasoleva haiguse jälgimiseks, peab
tavakasutajale esitatavas teabes olema märge raviks vajaliku ettevalmistuse kohta;
24) kasutusjuhendi väljaandmise või viimase redaktsiooni kuupäev.
§ 18. Kiirgust tekitava in vitro diagnostikameditsiiniseadme kasutusjuhendile esitatavad
nõuded
(1) Kiirgust emiteeriva in vitro meditsiiniseadme kasutusjuhend peab sisaldama üksikasjalikku
teavet emiteeritava kiirguse omaduste kohta ning kirjeldama patsiendi ja kasutaja tervise
kaitse tagamise eesmärgil võetavaid meetmeid.
(2) Lõikes 1 nimetatud seadme kasutusjuhend peab sisaldama ka ülevaadet meetmetest, mis
ennetavad meditsiiniseadme väärkasutust ja kõrvaldavad seadme paigaldamisest tuleneda
võiva ohu.
4. peatükk
Rakendussäte
§ 19. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 26. mail 2021. a.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/79/EÜ meditsiiniliste in vitro
diagnostikavahendite kohta (EÜT L 331, 07.12.1998, lk 1–37), muudetud direktiiviga
2011/100/EL (ELT L 341, 22.12.2011, lk 50–51) ning määrustega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L
284, 31.10.2003, lk 1–53) ja (EÜ) nr 596/2009 (ELT L 188, 18.07.2009, lk 14–92).
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
kantsler
Tervise- ja tööministri määruse „Nõuded in vitro diagnostikameditsiiniseadme
kavandamisele, tootmisele ja pakendamisele ning in vitro
diagnostikameditsiiniseadmega kaasnevale teabele“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Tervise- ja tööministri määrus „Nõuded in vitro diagnostikameditsiiniseadme kavandamisele,
tootmisele ja pakendamisele ning in vitro diagnostikameditsiiniseadmega kaasnevale teabele“
kehtestatakse meditsiiniseadme seaduse (MSS) § 17 lõike 2 alusel.
Seni on nõudeid meditsiiniseadme, sh in vitro diagnostikameditsiiniseadme kavandamisele,
tootmisele ja pakendamisele ning meditsiiniseadmega kaasnevale teabele reguleerinud MSS
ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri 28. aprilli 2014. a määrus nr 24 „Nõuded
meditsiiniseadme kavandamisele, tootmisele ja pakendamisele ning meditsiiniseadmega
kaasnevale teabele“, millega on Eesti õigusruumi üle võetud järgmised direktiivid: EÜ Nõukogu
direktiiv 90/385/EMÜ aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide
õigusnormide ühtlustamise kohta; EÜ Nõukogu direktiiv 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta
ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/79/EÜ in vitro diagnostikameditsiiniseadmete
kohta.
Alates 26.05.2021 hakkavad kehtima nõuded meditsiiniseadme kavandamisele, tootmisele ja
pakendamisele ning meditsiiniseadmega kaasnevale teabele vastavalt Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusele (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega
muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009
ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L
117, 05.05.2017, lk 1–175) (edaspidi MDR). MDR aga ei sätesta nõudeid in vitro
diagnostikameditsiiniseadme kavandamisele, tootmisele ja pakendamisele ega in vitro
diagnostikameditsiiniseadmega kaasnevale teabele, millele kohaldatakse alates 26. maist
2022. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/746 in vitro
diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ
ja komisjoni otsus 2010/227/EL (ELT L 117, 05.05.2017, lk 176–332). Sellest tulenevalt
kehtivad in vitro diagnostikameditsiiniseadmetele edasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivist 98/79/EÜ tulenevad nõuded kuni 26. maini 2022. a.
Tulenevalt Euroopa Liidu õigusest jõustub 26. mail 2021. a meditsiiniseadme seaduse § 17
lõike 2 muudatus ning edaspidi kehtestatakse ministri määrusega nõuded vaid in vitro
diagnostikameditsiiniseadmetele. Sotsiaalministri 28. aprilli 2014. a määrus nr 24 „Nõuded
meditsiiniseadme kavandamisele, tootmisele ja pakendamisele ning meditsiiniseadmega
kaasnevale teabele“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/117052020005) muutub kehtetuks.
1.2. Määruse ettevalmistajad
Tervise- ja tööministri määruse „Nõuded in vitro diagnostikameditsiiniseadme kavandamisele,
tootmisele ja pakendamisele ning in vitro diagnostikameditsiiniseadmega kaasnevale teabele“
tervikteksti ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Madis
Tõns (tel 626 9138,
[email protected]).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Alice Sündema (tel
626 9271,
[email protected]).
Määruse teksti on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna
dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320,
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus on seotud 26.05.2021 jõustuva meditsiiniseadme seaduse § 17 lõike 2 muudatusega
(RT I, 17.05.2020, 6).
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb 19 paragrahvist.
Määruse §-s 1 sõnastatakse võrreldes seni kehtinud määrusega ümber määruse
kohaldumisala. Edaspidi reguleeritakse määrusega nõuded in vitro
diagnostikameditsiiniseadme kavandamisele, tootmisele ja pakendamisele ning in vitro
diagnostikameditsiiniseadmega kaasnevale teabele. Meditsiiniseadmetele, v.a in vitro
diagnostikameditsiiniseadmed, kohaldub edaspidi aga MDR.
Võrreldes senini kehtinud määrusega on määrusest välja jäetud § 2, mis reguleerib loomse
päritoluga koe kasutamist meditsiiniseadme tootmisel, sest edaspidi on sellised nõuded
sätestatud MDR-i artiklis 1 ja lisades.
Samuti on välja jäetud 2. peatükk „Meditsiiniseadme kavandamisele, tootmisele,
pakendamisele ja kaasnevale teabele esitatavad nõuded“ ja 4. peatükk „Aktiivse siirdatava
meditsiiniseadme kavandamisele, tootmisele, pakendamisele ja kaasnevale teabele
esitatavad nõuded“. Edaspidi reguleerib neid nõudeid MDR, eelkõige selle I ja II lisa.
Senini kehtinud määruse 3. peatükis reguleeritud in vitro diagnostikameditsiiniseadme
kavandamise, tootmise ja pakendamise nõuded on sätestatud määruse 2. peatükis. Sisulisi
muudatusi nõuetes tehtud ei ole.
Määruse §-s 19 sätestatakse määruse jõustumine 26. mail 2021. a.
Määrusega täpsustatakse ka normitehnilist märkust.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus on seotud Euroopa Liidu õiguse kohaldamisega. Määrus vastab Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivile 98/79/EÜ meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta (EÜT L 331,
07.12.1998, lk 1–37), muudetud direktiiviga 2011/100/EL (ELT L 341, 22.12.2011, lk 50–51)
ning määrustega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja (EÜ) nr 596/2009
(ELT L 188, 18.07.2009, lk 14–92).
4. Määruse mõjud
Määrusega ei muudeta seni kehtinud nõudeid in vitro diagnostikameditsiiniseadme
kavandamisele, tootmisele ja pakendamisele ega in vitro diagnostikameditsiiniseadmega
kaasnevale teabele, mistõttu täiendavat mõju seoses in vitro diagnostikameditsiiniseadmetega
ei kaasne.
Seoses MDR-i rakendamisega muutuvad rangemaks nõuded meditsiiniseadmete
kavandamisele, tootmisele ja pakendamisele ning meditsiiniseadmega kaasnevale teabele.
MDR-i nõuded aga ei kohaldu in vitro diagnostikameditsiiniseadmetele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid tegevusi, riigieelarvelisi kulusid ega tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 26. mail 2021. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse andmiseks Terviseametile ja MTÜ-le
M-Ring. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi.
Terviseamet ja MTÜ M-Ring eelnõu kohta arvamust ei avaldanud.