Vabariigi Valitsuse …
augusti 2014. a. korralduse
nr … „“Enim puudust
kannatavate inimeste
abifondi rakenduskava
2014‒2020“ kinnitamine“
lisa.
Enim puudust
kannatavate inimeste
abifondi
rakenduskava 2014‒2020
1
Sisukord
1. Identifitseerimine .................................................................................................................................. 4
2. Rakenduskava koostamine ................................................................................................................ 4
2.1 Olukorra kirjeldamine .................................................................................................................. 4
2.2 Materiaalne ilmajäetus, mida käsitletakse ................................................................................ 5
2.2.1 Kirjeldus.......................................................................................................................................... 5
2.2.2 Riiklikud kavad....................................................................................................................... 7
2.3 Muu ........................................................................................................................................................... 8
3 Rakendamine ........................................................................................................................................... 8
3.1 Enim puudust kannatavate isikute välja selgitamine ............................................................ 8
3.2 Tegevuste valik ..................................................................................................................................... 9
3.3 Partnerorganisatsioonide valik .................................................................................................. 10
3.4 Täiendavus ESFist toetatavate meetmetega .......................................................................... 11
3.5 Rakenduskava rakendavad asutused ....................................................................................... 11
3.6 Seire ja hindamine............................................................................................................................ 12
3.7 Tehniline abi ....................................................................................................................................... 13
4 Sidusrühmade kaasatus.................................................................................................................... 14
5 Finantskava ........................................................................................................................................... 15
5.1 Rakenduskava rahastamiskava, kus näidatakse abifondi iga-aastased kohustused
ja nendele vastavad riikliku kaasrahastamise summad eurodes.......................................... 15
5.2 Rahastamiskava, kus näidatakse rakenduskavast antava toetuse rahaliste
assigneeringute kogusumma (eurodes) iga käsitletava materiaalse puuduse liigi ja
vastavate kaasnevate meetmete kohta. .......................................................................................... 15
2
Kasutatavad lühendid
ESF – Euroopa Sotsiaalfond
EL – Euroopa Liit
Abifond – Euroopa enim puudust kannatavate inimeste abifond
Abifondi määrus - Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 223/2014, 11. märts
2014
KOV – Kohalik omavalitsus
ELPL – Eesti Lasterikaste Perede Liit
EAFRD - Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond
PO - partnerorganisatsioon
Kaasnevad meetmed - vastavalt Abifondi määruse artikkel 2 p 11 toidu- ja/või esmase
materiaalse abi jaotamisele lisaks võetavad meetmed, mille eesmärk on vähendada
sotsiaalset tõrjutust ja/või käsitleda sotsiaalseid kriise jõulisemal ja kestlikumal viisil,
nagu tasakaalustatud toitumist käsitlevate suuniste andmine ja nõustamine eelarve
planeerimise alal
3
1. Identifitseerimine
Liikmesriik Eesti
Rakenduskava nimi Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava
2014-2020
CCI number 2014EE05FMOP001
2. Rakenduskava koostamine
2.1 Olukorra kirjeldamine
Käsitletava materiaalse ilmajäetuse kindlaksmääramine ja põhjendus
Elanikkonna vaesus on rohkem või vähem probleem enamikes Euroopa Liidu (edaspidi
EL) riikides. Suhtelise vaesuse määr Eestis oli perioodil 2000-20081 18-19% ja langes
2009. a viimaste aastate madalaimale tasemele (15,8%), kuid hakkas 2010. a taas
tõusma. 2012. a oli suhtelise vaesuse määr 18,7%. Konkurentsivõime kavas „Eesti
2020“2 on võetud eesmärk vähendada suhtelise vaesuse määra aastaks 2020 15%-ni.
Absoluutse vaesuse määr tõusis Eestis 2010. a (8,7%-le), kuid 2012. a langes 7,3%-ni3.
Vaesus ohustab kõige enam neid peresid, kus ükski liige ei tööta või kus tööintensiivsus
on väga madal. Nendest lastega leibkondadest, kus keegi tööealistest tööl ei käinud või
töötati väga madala töökoormusega, elas 2012. a suhtelises vaesuses 84,3% ja
absoluutses vaesuses 66,1%.
Piisava toidu olemasolu on kriitilise tähtsusega, ÜRO majandus- ja sotsiaalkomisjon
(ECOSOC)4 deklareeris 1999. a kõikide inimeste õiguse piisavale toidule, kas vahetult või
rahaliste ostude kaudu. EL-s on kasutusel ühtsed indikaatorid, millest üheks indikaator,
mis mõõdab, kas leibkond saab endale majanduslikult võimaldada üle päeva liha, kala
või nendega samaväärset valke sisaldava toidu söömist, 2013. a elas 9,5%
leibkonnaliikmetest taolistes leibkondades.5
Leibkondade tarbimiskulud on suurenenud sh on kulutused toidule võrreldes 2011. a
tõusnud 5% ja eluasemekulutused 8%.6 Toiduainetele tehtud kulutuste tõus näitab, et
minimaalse toidukorvi maksumus suurenes aastas 3,8% (2012. a oli selle maksumus
1 Statistikaamet, Eesti Sotsiaaluuring (EL-s EU-SILC).
2 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“
3 Statistikaamet
4 http://www.un.org/en/ecosoc/
5 Statistikaamet, EU-SILC uuring
6 Statistikaamet
4
kuus 88,34€, 2013.a 91,96€). Statistikaameti andmetel moodustasid 2012. a kulutused
toidule keskmiselt ligi 27% leibkonna kogukuludest. Leibkonna tarbimisvõimalusi
mõjutab leibkonna koosseis - töötu leibkonna puhul moodustasid toidukulutused 31%,
kuid vähemalt kahe töötava liikmega leibkonna puhul aga 25% kogukuludest.7
Puuduse leevendamiseks makstakse kohalike omavalitsuste (KOV) poolt
toimetulekutoetust, vastavalt riigieelarves kehtestatud toimetulekupiirile.
Toimetulekupiiriks on summa, mis on vajalik minimaalseks igapäevaseks äraelamiseks
ühe kuu jooksul. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal,
kelle kuu sissetulek pärast Sotsiaalhoolekande seaduses8 sätestatud tingimustel
arvestatud eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.
2014. a on toimetulekupiiri määraks 90€ kuus üksi elavale inimesele või perekonna
esimesele liikmele, 72€ pere teisele ja igale järgnevale liikmele. 2013. a sai
toimetulekutoetust 35 070 inimest ning 2012. a 39 333 inimest.
Vajadus riigipoolse toetuse järele suureneb talvisel ajal, kus küttekulud on suured ja
tööpuudus hooajaliselt kõrgem. Kestvuskaupu ja tarbekaupu on ajutiselt kahanenud
sissetuleku või kasvanud kuludega toimetulemiseks võimalik eelnevalt varuda või saab
nende soetamist edasi lükata. Toidu soetamine on aga vältimatu ka ajal, kus leibkonna
käsutuses olevad vahendid on piiratud.
Aastatel 2007-2013 jagati toiduabi Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi
(EAFRD) rahastatusel. Siiani EL-i toetusel antud toiduabi jagamise jätkamine on riikliku
toiduabi skeemi puudumisel olulise tähtsusega. Varasemast kogemusest järeldati, et
avatud taotlemisele tuginevad rakendusskeemid, mille käigus kohalikud jt asutused ja
vabaühendused saavad vahendeid taotleda, ei taga toiduabi kättesaadavust üle riigi
ühetaoliselt ning tekib risk, et kõikidel abivajajatel puudub võimalus abi saada. Selle
vältimiseks on uuel perioodil kavas abifond ellu viia keskse, riigi poolt algatatud
tegevusena.
Toiduabi saajate sihtrühmaks on olnud peamiselt toimetulekutoetuse saajad.
Toimetulekupiiri suurus on samas suurusjärgus Statistikaameti poolt arvestatud
minimaalse toidukorvi suurusega, mistõttu võib järeldada, et suurim kuluartikkel
toimetulekutoetuse saajal on toit.
Rakenduskavas käsitletava materiaalse ilmajäetuse liigid
Toit on sundkulutus, mis mõjutab puudustkannatavate isikute toimetulekut kõige enam.
Seetõttu käsitletakse materiaalse ilmajäetusena toidupuudust, mille leevendamiseks
jagatakse sihtgrupile toiduabi.
2.2 Materiaalne ilmajäetus, mida käsitletakse
2.2.1 Kirjeldus
Toetuse kasutamise eesmärk on toiduainete jagamise kaudu vähendada enim puudust
kannatavate inimeste (sihtgrupi) toidupuudust ja toetada nende toimetulekut. Abile
7 Statistikaamet
8 Sotsiaalhoolekande seadus
5
juurdepääs tagatakse kohalikul tasandil üle kogu Eesti. Sihtgrupi määratlemise
metoodika on kirjeldatud p 3.1.
Eesmärgi saavutamiseks on kavandatud järgmised tegevused:
1) toidu ostmine;
2) ostetud toidu jagamine;
3) toiduannetuste kogumine ja jagamine.
Tegevuste 1) toidu ostmine ja 2) ostetud toidu jagamise elluviimine teostatakse
järgmiselt.
Sotsiaalministeerium korraldab eraldi hangetena:
o toidukauba hankimise (sh transport otse PO(de) ladudesse vastavalt
Sotsiaalministeeriumi suunistele;
o PO(de) leidmise.
PO(d) korraldavad nende ladudesse toimetatud toiduabi jõudmise sihtgrupini
(ise või muu PO abil).
Toiduabi ladustatakse PO(de) või nende poolt selleks otstarbeks renditud
nõuetele vastavates ruumides.
Toiduabi jagatakse, kas PO(de) ladustamiskohas või mujal. Juhul kui inimesel
puudub füüsiline võimekus toidupakile järgi tulla (transpordi puudumine,
füüsiline puue vms), viib PO selle talle koju, et kindlustada juurdepääs kaasnevate
meetmeteni. Toiduabi jagatakse vähemalt üks kord aastas.
3) Eelneva täiendamiseks toetatakse toiduannetuste kogumist ja nende jagamist
sihtgrupile.
Sotsiaalministeerium leiab avaliku hanke raames PO(d), kes teostab kõiki
järgmiseid tegevusi:
o kogub üle-eestiliselt annetatavat toitu (kauplustelt, talunikelt jt
annetajatelt);
o korraldab toiduabi jõudmise PO(de) regionaalsete ladustamiskohtadeni;
o ladustab ja jagab toitu (ise või muu PO abil) üldjuhul oma või nende poolt
selleks otstarbeks renditud nõuetele vastavates ruumides;
o tagab, et abi jõuab inimeseni ka juhul, kui viimasel puudub võimalus
toidupakile ise järgi tulla (transpordi puudumise, füüsilise puude vms
tõttu), et tagada sealjuures inimese võimalus osaleda tema kaasnevates
meetmetes;
o tagab sellise abi jagamise vähemalt kaks korda aastas.
6
POdele hüvitatakse ainult Abifondi määruse9 art 26d kohased kulud. Tegevuste 2
ja 3 puhul võivad PO(d) kaasata oma ülesannete täitmisele teisi POsid (nt
ühispakkumuste tegemised hangetele või kaasnevate meetmete osutamiseks).
Sihtgrupile jagatakse toidupakke. Toiduabist teavitatakse sihtgruppi (läbi meedia,
internetilehekülje jne).
Sihtgrupis olev inimene suunatakse temale asjakohaste kaasnevate meetmeteni
(kooskõlas punktiga 2.2.2), mida rahastatakse riigi või KOV eelarvest, teatud juhtudel ka
ESFist, kuid mitte Abifondist. Juhul, kui PO ei ole KOV, on abifondi rakendamise
eelduseks koostöö KOVidega, kellel on parim ülevaade enim puudust kannatavatest
isikutest oma piirkonnas, et tagada iga abifondi abisaajale juurdepääs KOV-poolsetele
kaasnevatele meetmetele. Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele on
sotsiaalnõustamine ja teiste sotsiaalteenuste pakkumine KOV-i ülesanne. Seega on
olemas kogu riiki kattev struktuur nende meetmete pakkumiseks ning dubleerimine ei
ole otstarbekas, seda enam, et enamus enim puudust kannatavatest isikutest
tuvastatakse KOV-i poolt. Kodutute varjupaikades pakutakse täiendavaid suunatud
teenuseid, nt resotsialiseerimisteenust. Lisaks sotsiaalnõustamisele ja teistele KOV
teenustele suunatakse abisaajaid võimalusel sobivatesse ESF meetmetesse,
parandamaks toimetulekut pikas perspektiivis.
Kaasnevad indikatiivsed KOV meetmed sihtgrupile (sotsiaalteenused) on
sotsiaalnõustamine; rehabilitatsiooni-, lapsehoiu-, töötamise toetamise-, toetatud
elamise-, hooldamine perekonnas-, eluasemeteenus, jms teenused (sh võlanõustamine).
2.2.2 Riiklikud kavad
Isikule on kohustatud sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi
andmist korraldama elukohajärgne valla- või linnavalitsus (KOV). Toimetulekuraskustes
inimestele osutatavad sotsiaalteenused ja –toetused on sätestatud Sotsiaalhoolekande
seaduses sh nt:
sotsiaalteenused: sotsiaalnõustamine; rehabilitatsiooni-, lapsehoiu-, töötamise
toetamise-, toetatud elamise-, hooldamine perekonnas-, eluasemeteenus, jms
teenused.
sotsiaaltoetused: toimetulekutoetus; vajaduspõhine peretoetus; puuetega
inimeste sotsiaaltoetus;
vältimatu sotsiaalabi10: KOV-i ülesandeks vältimatu sotsiaalabi korraldamine
isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda (nt eluaseme hävimine või
sissetulekute täielik kaotus), võttes olukorrast lähtuvalt tarvidusele vastavad
hädavajalikud sotsiaalhoolekandelised abinõud.
Lisaks pakutakse KOV-i tasandil ka võlanõustamis- ja muid täiendavaid teenuseid,
toetusi (ravi-, kütte- ja remonditoetus jms). Mitmesugused fondid, riik ja KOV-id
rahastavad projekte, eesmärgiga aidata erinevatel tööga mittehõivatud sihtrühmadel
9 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 223/2014, 11. märts 2014, http://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1396253397116&uri=CELEX:32014R0223
10 Antakse ainult erandkorras ning võib täiendada Abifondi
7
(hoolduskoormusega, puudega inimesed, pikaajalised töötud jne) leida võimalusi
tööturule sisenemiseks või naasmiseks.
Koostöös KOV-idega tagatakse alates 2002. a kõikidele algklassi ja 2006. a
põhikooliastme õpilastele tasuta koolitoit. Vabariigi Valitsus on teinud ettepaneku
põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse muutmiseks, et tagada
tasuta koolilõuna ka keskharidust omandavatele õpilastele. KOV-il, õppeasutusel või
toitlustuse pakkujal on võimalus taotleda koolipiima- ja koolipuuviljatoetust, mida
makstakse EL toetuse abil riigieelarvest eesmärgiga toetada laste tervislikku toitumist.
Riiklik toiduabi skeem puudub. Aastatel 2007-2013 jagati EL-i toiduabi EAFRD-i
vahenditest. EL toetusel antud toiduabi jagamise jätkamine on riikliku toiduabi skeemi
puudumisel olulise tähtsusega.
2.3 Muu
3 Rakendamine
3.1 Enim puudust kannatavate isikute välja selgitamine
Ühtsete kriteeriumide määratlemisel arvestatakse Abifondi mahtu ning põhimõtet, et
abi jõuaks nendeni, kes seda kõige enam vajavad. Abifondi toetuse vajadus on kõrge
toimetulekutoetuste saajate, selle taotlejate ning eriolukorda sattunud inimeste seas.
Enim puudust kannatavate isikute ühtsed kriteeriumid (vastavalt Abifondi määruse11
art 2 p 2-s toodud mõistele ning art 5 toodud põhimõtetele diskrimineerimise vältimise
tagamiseks) määratleb Sotsiaalministeerium toetuse andmise tingimustes. Ühtsete
kriteeriumide määratlemiseks tehakse koostööd KOV-dega (valla- ja linnavalitsused
omavad parimat ülevaadet abi vajavatest isikutest), erinevate riigiasutuste (sh
asjakohaste ministeeriumide) ning kolmanda sektori vastava valdkonna
organisatsioonidega, võttes arvesse perioodi 2007-2013 toiduabi jagamise kogemusi,
koostatud analüüse ja kehtivat seadusandlust. Abi vajaduse mahu regiooniti
väljaselgitamiseks võetakse aluseks riiklik statistika.
Enim puudust kannatavate isikute kriteeriumide määratlemine toimub järgnevalt:
võttes aluseks koostatud analüüsid, kehtiva seadusandluse ning varasema
perioodi kogemuse, esitab Sotsiaalministeerium ettepaneku enim puudust
kannatavate isikute kriteeriumite määratluse kohta toetuse andmise
tingimustes;
enim puudust kannatavate isikute määratlemise kriteeriumid
kooskõlastatakse asjakohaste ministeeriumide, KOV-ide ning kolmanda
sektori vastavate organisatsioonidega;
kokkulepitavad kriteeriumid enim puudust kannatavate isikute
määratlemiseks kinnitab Sotsiaalministeerium.
11 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 223/2014, 11. märts 2014, http://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1396253397116&uri=CELEX:32014R0223
8
Toiduostmise suunas koostab sihtgrupi nimekirja Sotsiaalministeerium koostöös KOVidega,
kasutades vastavaid andmebaase. Sotsiaalministeerium edastab nimekirjad
partnerorganisatsioonidele tegevuste elluviimiseks. Toiduannetuste suunas koostab nimekirjad
KOV ja edastab need PO-le.
3.2 Tegevuste valik
Toetatakse nelja tüüpi tegevusi:
1. toidu ostmine (sh transport PO(de) ladudesse);
2. ostetud toidu jagamine PO(de) poolt12;
3. toiduannetuste kogumine/jagamine PO(de) poolt 13;
4. tehniline abi.
Tegevuste 1, 2 ja 3 all sõlmitakse kuni 4-aastaseid lepinguid.
Kriteeriumid, mida kohaldatakse tegevustele 1-3; kooskõla:
abikõlblikkuse reeglitega vastavalt Abifondi määruse art 22(2), (3), (4), 23(1),
(5), (6) ja 26;
Abifondi määruse art 5(11), (12) (sh vajadusel nõuded riigihangetele), (13) (14);
Abifondi rakenduskavaga;
juhtimis- ja kontrollisüsteemidele esitatavate nõuetega sh kontrolljälje tagamine;
haldus-, finants- ja toimimissuutlikkus.
Toidu ostmise tegevuse puhul kohaldatakse lisaks järgmiseid kriteeriume:
toetusesaaja projekti juhtimise, riigihangete korraldamise ja aruandluse
võimekus;
vajadus tagada koordineeritus toidu jagamise tegevusega.
Ostetud toidu jagamise puhul kohaldatakse lisaks järgmiseid kriteeriume:
vajadus ladustada, jagada toitu üle-eestiliselt sihtgrupile;
vajadus tagada otseselt või kaudselt kaasnevate meetmete osutamine;
vajadus tagada koordineeritus toidu ostmise tegevusega.
Toiduannetuste kogumise ja jagamise tegevuse puhul kohaldatakse lisaks järgmiseid
kriteeriume:
vajadus teostada toidu kogumine ja toimetamine ladudesse ning jagada toitu üle-
eestiliselt sihtgrupile;
vajadus tagada otseselt või kaudselt kaasnevate meetmete osutamine;
kuluefektiivsus.
12 kaasnevaid meetmeid osutatakse koostöös KOV-iga
13 kaasnevaid meetmeid osutatakse koostöös KOV-iga
9
POde valik on kirjeldatud punktis 3.3.
Tehnilise abi tegevused kavandab tehnilise abi toetusesaaja. Tehniline abi eraldatakse
riigieelarve koostamise käigus korraldusasutuse, sertifitseeriva asutuse, auditeeriva
asutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse (tehnilise abi toetusesaajad) ülesannete
täitmiseks, mis on vajalikud Abifondi nõuetekohaseks elluviimiseks, arvestades
vajaduste prognoose. Tegevused peavad olema kooskõlas Abifondi määruse art 27(4) ja
rakenduskava p 3.7.
3.3 Partnerorganisatsioonide valik
Partnerorganisatsioonid võivad olla (vastavalt Abifondi määruse art 2 p 3) avaliku
sektori asutused ja/või mittetulundusühendused (MTÜ-d, sihtasutused), kes jaotavad
kas otse või muu partnerorganisatsiooni kaudu toiduabi, mida täiendatakse asjakohasel
juhul kaasnevate meetmetega.
Ostetud toiduainete jagamise tegevust teostava partnerorganisatsiooni(de) valikul
lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
toiduainete jagamise võimekus sihtgrupile, üle-eestiliselt, kas otse või koostöös
muude partnerorganisatsioonidega;
varasem kogemus tegevusvaldkonnas;
toiduainete ladustamisvõimekus nõuetele vastavates ruumides;
abi kohaletoimetamise võimekus kohalikul tasandil;
suutlikkus suunata enim puudust kannatavad isikud kaasnevate meetmeteni
(vastavalt Abifondi määruse art 7 p 4);
andmete kogumise võimekus;
haldus-, finants- ja toimimissuutlikkus.
Toiduannetamist ja sihtgrupile jagamise tegevust teostava partnerorganisatsiooni
valikul lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
annetatud toidu kogumise, ladustamise nõuetele vastavates ruumides ning toidu
jagamise võimekus enim puudust kannatavatele isikutele, üle-eestiliselt, kas otse
või koostöös muude partnerorganisatsioonidega;
varasem kogemus tegevusvaldkonnas;
abi kohaletoimetamise võimekus kohalikul tasandil;
suutlikkus suunata enim puudust kannatavad isikud kaasnevate meetmeteni
(vastavalt Abifondi määruse art 7 p 4);
andmete kogumise võimekus;
haldus-, finants- ja toimimissuutlikkus;
kuluefektiivus.
PO-d valitakse hankekonkursside korraldamise teel (kuni 4-ks aastaks) ning leping
hõlmab muuhulgas lepingu lõpetamise tingimusi, juhul, kui PO ei tule lepingu täitmisega
toime. Vajadusel korraldakse lepingu lõpetamisel uus hange.
10
3.4 Täiendavus ESFist toetatavate meetmetega
Lisaks sotsiaalteenustele suunatakse osad abisaajad ESF-ist toetatavate teenusteni, sh
aktiivsetesse tööturuteenustesse ning karjäärinõustamisele, samuti kvalifikatsiooni
tõstmise, koolituse ja haridusega seotud meetmetesse. Abifondiga otsesemas
kokkupuutes olevad ESF-ist rahastatavad meetmed võib jagada kolmeks:
haridusega seonduvad meetmed:
o koolist väljalangevuse ennetamiseks pakutakse karjääri- ja
õppenõustamist;
o noorte kokkupuudet tööeluga suurendatakse noorsootöö ja muude
võrgustikutöö teenuste kaudu;
o laiendatakse mitteformaalse õppimise võimalusi.
pakutakse tööturule ja hõivesse liikumist toetavad aktiivsed tööturuteenused.
pakutakse sotsiaalset kaasatust suurendavad sotsiaalteenused:
o hoolduskoormuse vähendamise toetamine (hoolduskoormuse
vähendamiseks pakutakse ESF-i toel töötamist toetavaid
hoolekandeteenuseid, laiendatakse lapsehoiuteenuse ja puuetega laste
tugiteenuste kättesaadavust);
o tugiteenuseid vanglast vabanenutele;
o sotsiaaltöötajate võimekuse tõstmise toetamine kvaliteetsete teenuste
pakkumiseks.
ESFist ei toetata Abifondist rahastatavaid sarnaseid meetmeid ning Abifondist ei toetata
kaasnevaid meetmeid, seega puudub topeltfinantseerimise risk.
Abifondi ja ESF-ist rahastatud sotsiaalse kaasatuse suurendamisele suunatud meetmete
elluviimist koordineerib sama asutus, mis muuhulgas tagab nende kahe instrumendi
omavahelise koordinatsiooni. Antud korraldus võimaldab tagada ka selle, et toiduabi
jagavatele partnerorganisatsioonidele on võimalik hõlpsasti teha kättesaadavaks teave
ESFist toetavate sotsiaalset kaasatust ja tööhõivet suurendavate meetmete kohta.
Ühtlasi on võimalik ESFi meetmetesse suunamisel arvestada kogemusi, mis tekivad
Abifondi rakendamisel.
Partnerorganisatsioonidele antakse ülevaade erinevatest võimalustest ja meetmetest,
millega on võimalik suurendada sihtgrupi sotsiaalse kaasatust, sealhulgas ka vastavatest
tegevustest, mida on planeeritud ellu viia ESF vahenditest. Toiduabi jagamise kõrval
peaksid partnerorganisatsioonid suunama sihtgrupis oleva inimese KOV-i, kes suudab
inimese suunata talle sobivasse kaasnevasse meetmesse. Partnerorganisatsioonide ja
KOV-ide vahel (juhul, kui partnerorganisatsioon ei ole KOV) toimub kahesuunaline
infovahetus, eesmärgiga tagada mõlemapoolne informeeritus.
3.5 Rakenduskava rakendavad asutused
Rakenduskava korraldusasutuse14, auditeeriva asutuse ning sertifitseeriva asutuse
ülesandeid täidab sarnaselt perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavale
Rahandusministeerium.
14 Perioodi 2014-2020 raames hakkab korraldusasutus täitma ka sertifitseeriva asutuse ülesandeid.
11
Asutuste nimetamisel tagatakse kohustuste lahusus, millele on viidatud Abifondi
määruses art 31 p 5.
Puudust kannatavate isikute abifondi rakendamisega seotud ülesandeid delegeeritakse
rakendusasutustele ja rakendusüksustele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
määruse 223/2014 art 31 p 7. Vastavalt VV otsusele täidab rakendusasutuse ülesandeid
Sotsiaalministeerium.
Euroopa Komisjon sooritab maksed Rahandusministeeriumile.
3.6 Seire ja hindamine
Rakenduskava elluviimise seiret korraldab korraldusasutus koostöös
rakendusasutusega. Seire tulemusena koostatakse iga-aastaselt korraldusasutuse poolt
koostöös rakendusasutusega rakenduskava seirearuanne. Korraldusasutus informeerib
Vabariigi Valitsust jooksvalt nii rakenduskava elluviimise progressist, tulemuste
saavutamisest kui ka võimalikest rakendamises esinevatest tõrgetest selleks, et
võimaldada vajadusel edukaks rakendamiseks vajalike muudatuste tegemist juhtimis- ja
kontrollisüsteemi.
Seireandmete kogumine on korraldatud järgnevalt:
rakendusasutus kehtestab detailsed nõuded andmekorjele ning
finantsaruandlusele sh vajalikud standardvormid, arvestades EL tasandil
kehtestatud aruandlusnõudeid.
abi jagavad partnerorganisatsioonid peavad arvestust jaotatud toidu koguste ja
abisaajate kohta vastavalt rakendusasutuse poolt kehtestatud nõuetele, tagades
andmekorje ühtsel moel mh EK delegeeritud aktiga kehtestatud näitajate kohta.
Toetusesaaja jälgib projekti aja-ja tegevuskavast kinnipidamist ning peab
arvestust enda tegevuste kohta (sh hangitud toidu mahu, selle transpordi jms
kohta);
partnerorganisatsioonid edastavad regulaarselt andmed standardvormidel
toetusesaajale, kes neid kontrollib, koondab ning esitab projekti aruannete
koosseisus rakendusüksusele. Projekti aruanded sisaldavad ka kvalitatiivseid
andmeid ning hinnanguid;
rakendusüksus analüüsib ja kontrollib andmeid (dokumentide põhjal ja vajadusel
ka paikvaatluse käigus toetusesaaja/partnerorganisatsioonide juures või abi
jagamise asukohas);
Maksetaotlusi kontrollib rakendusüksus.
Andmed salvestatakse struktuurivahendite infosüsteemi rakendusüksuse poolt või
vastava andmevahetusrakenduse valmimisel otse toetusesaaja poolt, misjärel
rakendusüksus kontrollib aruandeid ja andmeid süsteemi sisestatu põhjal.
Korraldusaustusel ja rakendusasutusel on andmetele ligipääs jooksvalt läbi
infosüsteemi. Antud infosüsteem võimaldab andmeid agregeerida ning agregeeritud
andmete baasil koostada aruandlust Euroopa Komisjonile ning Vabariigi Valitsusele.
Juhul, kui näitajate iseloom seda nõuab, kasutatakse aruandluse koostamisel teisi
allikaid (nt riiklikku statistikat).
12
Lisaks suhtlusele toetuse taotleja ja toetusesaajaga võimaldab infosüsteem
administratsioonil jälgida tulemuste saavutamise, kohustuste võtmise ja väljamaksete
teostamise progressi, läbi viidud auditite, kontrollide, paikvaatluste mahtusid ja
tulemusi, rikkumiste ja tagasinõuete summasid ning teostada vastavat aruandlust nii
kulude sertifitseerimiseks kui ka seire raames. See tõstab oluliselt andmekvaliteeti ja
andmevahetuse kiirust ning vähendab nii administratsiooni kui ka toetusesaaja
halduskoormust.
Hindamise läbiviimise eest vastutab rakendusasutus. Hindamise algatamise
ettepanekuid võivad teha kõik rakendussüsteemi kuuluvad institutsioonid. Hindamisi
võib algatada seoses juhtimisvajadustega, seiretulemuste või riskianalüüsi põhjal.
Üldiselt ostetakse hindamised teenusena sisse, kuid hindamise tellimise ning hindamiste
järeltoimingute teostamise eest vastutab rakendusasutus.
Rakendusasutus teostab 2017. ja 2021. a struktureeritud uuringu lõplike abisaajate
kohta vastavalt komisjoni esitatud vormile.
3.7 Tehniline abi
Tehnilise abi toetusega on loodud eeldus, et rakenduskavas seatud eesmärkide
saavutamiseks on olemas piisavad vahendid ning ressurss.
Toetuse andmisega seotud asutuste kogemuste vahetus ning parimate praktikate
levitamine aitab tõsta ja ühtlustada toetuse andmise kvaliteeti. Oodatavaks tulemuseks
on toetuse jagamise süsteemi optimaalsus, usaldusväärsus ja tõhusus, mis omakorda
aitab vähendada kõikide toetuse jagamisega seotud osapoolte, sh ka toetusesaajate
koormust. Tehnilise abi vahenditest hüvitatakse rakenduskava elluviimisega seotud
administreerimiskulud: programmi ettevalmistamine ja rakendamine.
Tehnilise abiga toetatakse rakenduskava eesmärgipärast ja efektiivset elluviimist,
tagatakse seireprotsesside toimimine ja tulemuslikkus.
Tehnilise abi raames toetatakse rakenduskava elluviimiseks vajalike süsteemide
ettevalmistamist ning kohandamist nõuetele vastavaks. Elluviimiseks vajalikud
süsteemid luuakse võimalikult tõhusad ning kõikide osapoolte vajadusi arvestades.
Süsteemide loomisel on oluline jälgida, et need oleks lihtsad ning ei tekitaks täiendavat
koormust. Administratsioon korraldab infopäevi ning koostab juhendmaterjale.
Elluviimise peamised tegevused on:
riigihangete ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud tegevused, mis on seotud
tehnilise abi tegevustega;
personalijuhtimise- ja arendamisega seotud tegevused sh koolitused;
väljamaksete menetlemise ning kulude deklareerimisega seotud tegevused;
avalikustamise ning teavitamisega seotud tegevused, sh kodulehe arendus,
trükised, infopäevad jne;
toetavad tegevused aitamaks projekte ette valmistada ja juhtida, sh nõustamise
pakkumine, koolitamine ning vajalike juhendite ja infomaterjalide
ettevalmistamine;
Abifondi rakendamisega seotud IT-lahenduste arendamine;
järelevalve, kontrolli ja sertifitseerimisega seotud tegevused;
rakenduskava elluviimist toetavad uuringud, küsitlused ja hindamised; tõlked;
13
rakenduskava seire teostamine;
audititega seotud tegevused;
teised rakenduskava eduka elluviimise toetamiseks ning järgneva perioodi
ettevalmistamiseks vajalikud tegevused.
Tehnilise abi vahendeid kasutatakse avalikustamise ning teavitamise korraldamiseks,
eesmärgiga tõsta avalikkuse ja taotlejate teadlikkust rakenduskavast ning selle raames
toetatavatest tegevustest. Rakenduskava elluviimise tulemuslikkuse hindamiseks ning
tõstmiseks on vahendite planeerimisel arvestatud kohustusega teostada rakenduskava
raames kaks uuringut.
Kulude hüvitamisel isikute osas, kes samal ajal täidavad nii puudust kannatavate isikute
abifondi elluviimisega kui ka ühtekuuluvuspoliitika elluviimisega seotud ülesandeid,
arvutatakse antud rakenduskavast ning ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavast
hüvitamisele kuuluvad summad, kas pro-rata antud kahe rakenduskava EL osaluse
põhjal või töötundide arvestuse alusel.
4 Sidusrühmade kaasatus
Rakenduskava väljatöötamisel peeti läbirääkimisi nii riigiasutuste, KOV-ide, kui ka
vabaühendustega (sh MTÜ Lastekaitseliit, EAPN, Eesti Kasuperede Liit, Samaaria Eesti
Misjon, SA Eesti Lastefond, Sillamäe Lastekaitseühing, Eesti Lastevanemate Liit, SA SK
Sõbra Käsi, ELPL jt). Lisaks kaardistati EAFRD-st rahastatud toiduabi jagamise
tugevused ja nõrkused ja 2013. a viidi läbi intervjuud nii suuremate toiduabi jagajate
(Eesti Toidupank, Tartu Toidupank, Eesti Punane Rist) kui ka maavalitsuste, KOV-ide
esindajate ja PRIA-ga.
Rakendusstruktuuri välja töötamisel peeti läbirääkimisi Eesti Linnade Liidu, Eesti
Maaomavalitsuste Liidu, Eesti Punase Risti ja Eesti Toidupangaga, eesmärgiga saada
ettepanekuid sihtrühma, võimaliku rakendusstruktuuri ja kolmanda sektori suutlikkuse
kohta olla ise toetusesaaja. Toimusid Abifondi teemalised seminarid, kus tutvustati
Abifondi rakendamise põhimõtteid, rakendusskeemi, arutati toetatavaid tegevusi ja
sihtgrupi määratlemise kriteeriumeid. Ilmnes, et kolmanda sektori asutustel ei ole
valdavalt valmisolekut kanda toetusesaaja rolli, mis hõlmaks mh ka toiduainete
hankimist, kuna tegu on rahvusvahelise hankega. Mitmed neist avaldasid valmisolekut
olla protsessi kaasatud partnerorganisatsioonidena.
Rakendusstruktuuri kavandamisel toimus kirjalik konsultatsioon maavalitsustega, et
hinnata nende ja KOV-ide valmisolekut Abifondi programmis osalemiseks, tagasiside
baasil võib hinnata, et enamus KOV-e on valmis partnerorganisatsioonidena osalema.
Valdavalt nõustuti, et abi peab jõudma isikuteni, kes seda reaalselt vajavad üle terve riigi
ühetaoliselt ja toetati sihtrühma määratlemiseks selgete, kontrollitavate kriteeriumite
seadmist.
Siseriikliku kooskõlastuse käigus oli võimalik esitada rakenduskavale täiendavaid
kommentaare: arvesse võeti mõistete ühtlustamise ja sõnastuse ettepanekuid jms.
Esitati ka ettepanekuid (nt toimetulekupiiri tõstmine, lasteaedade rahastamine jne),
mida ei olnud võimalik arvestada, kuna need ei puuduta Abifondi eesmärke.
14
5 Finantskava
5.1 Rakenduskava rahastamiskava, kus näidatakse abifondi iga-
aastased kohustused ja nendele vastavad riikliku kaasrahastamise
summad eurodes.
Kokku 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023
Fond (a) 12 502 026 1 076 368 1 097 896 1 119 854 1 142 251 1 165 096 1 188 398 1 212 163 1 000 000 1 750 000 1 750 000
Riiklik
kaasrahasta 1 412 123 189 948 193 747 197 621 201 574 205 605 209 717 213 911
mine (b)
Avaliku
sektori
kulud (c) = 13 914 149 1 266 316 1 291 643 1 317 475 1 343 825 1 370 701 1 398 115 1 426 074 1 000 000 1 750 000 1 750 000
(a) + (b)
Kaasrahasta
mise määr
0,85 0,85 0,85 0,85 0,85 0,85 0,85 0,85 0,00 0,00 0,00
(d) = (a) /
(c)
5.2 Rahastamiskava, kus näidatakse rakenduskavast antava toetuse
rahaliste assigneeringute kogusumma (eurodes) iga käsitletava
materiaalse puuduse liigi ja vastavate kaasnevate meetmete kohta.
Materiaalse abi liik Avaliku sektori rahastamiskõlblikud kulud
Kokku 13 914 149
Tehniline abi 403 395
Materiaalse abi liik 1 13 510 754
15
sh kaasnevad meetmed 0
16
EELNÕU
05.04.2021
KORRALDUS
Aprill 2020
“Enim puudust kannatavate inimeste abifondi
rakenduskava 2014‒2020“ kinnitamine
Struktuuritoetuse seaduse 2014–2020 § 5 lõike 2 alusel:
1. Kinnitada “Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava 2014‒2020“ (lisatud).
2. Rahandusministeeriumil esitada punktis 1 nimetatud dokument Euroopa Komisjonile
heakskiitmiseks.
3. Sotsiaalministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument peale heakskiitmist oma
veebilehel.
4. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2018. a korralduse nr 272 “Enim puudust
kannatavate inimeste abifondi rakenduskava 2014-2020“ kinnitamine“.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa: Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava 2014–2020
05.04.2021
Vabariigi Valitsuse korralduse “ „Enim puudust kannatavate inimeste abifondi
rakenduskava 2014‒2020“ kehtetuks tunnistamine ja uuendatud versiooni
kinnitamine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Enim puudust kannatavate inimeste abifondi (edaspidi FEAD) toetuse kasutamiseks on Eesti
koostanud rakenduskava, milles lepiti liikmesriigi ja Euroopa Komisjoni (edaspidi EK)
vahel kokku fondi vahendite kasutamise põhimõtted, eesmärk, tegevused ja kõikide
osapoolte ülesanded.
Eelnõuga kiidetakse heaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 223/2014, mis
käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks (ELT L 72, 12.03.2014, lk
1-41) (edaspidi abifondi määrus) ning Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2018. a
korraldusega nr 272 kinnitatud „Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava
2014‒2020“ kehtetuks tunnistamine ja uuendatud versiooni kinnitamine.
Rakenduskava (edaspidi OP) muudatuse tingis 2020.aasta kevadel alanud COVID-kriis,
mille tõttu suurenes töötuse määr ning tõusis abivajajate arv. 31.03.20211 seisuga on
registreeritud töötuse määr 8,9% ja registreeritud töötute arv 57 915 vs märts 2020, mil kuu
lõpu seisuga oli registreeritud töötuid 40 864. EK eraldas liikmesriikidele lisavahendeid
kriisist väljumiseks. REACT-EU (Recovery Assistance for Cohesion and the Territories of
Europe) on loodud COVID-kriisi tagajärgedega tegelemiseks ja Euroopa Liidu majanduse
roheliseks, digitaalseks ja vastupidavaks ümberkujundamiseks. Eesti REACT-EU ümbrik
on 177,3 miljonit eurot, millest Vabariigi Valitsus otsustas eraldada vahendeid ka FEAD
rakenduskava eelarve suurendamiseks. Prognooside kohaselt toimetulekutoetuse saajate
ning toiduabi vajajate arv kasvab sel aastal (toiduabi saajaid oleks 23 500), kuid hetkel
kasutusel olevad vahendid lõpevad 2021. aastal.
Muudatused asjassepuutuvates toetuse andmise tingimustes tehakse pärast seda, kui EK on
uuendatud rakenduskava heaks kiitnud.
Seletuskirjas antakse ülevaade uuendustest ja nende põhjustest. Kõik uuendused on välja
toodud seletuskirja lisas 1 „“Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava
2014‒2020“.
Seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Kairi
Nisamedtinov (
[email protected], telefon 611 3096) ja välisvahendite talituse
juhataja Kadri Tali (
[email protected], telefon 611 3083); juriidilise ekspertiisi tegi
Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist osakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa
(
[email protected], telefon 611 3549).
1
https://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/paevane-statistika
1
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõuga kinnitatakse struktuuritoetuse 2014–2020 seaduse § 5 lõike 2 alusel, kooskõlas
abifondi määruse artikli 9 punktiga 1 “Enim puudust kannatavate inimeste abifondi
rakenduskava 2014‒2020“ muudetud versioon.
3. Eelnõu sisu
3.1. Eelnõu punktiga 1 kinnitab valitsus „“Enim puudust kannatavate inimeste abifondi
rakenduskava 2014‒2020“ kehtetuks tunnistamise ja muudetud versiooni kinnitamise.
Rakenduskava uuendused
Rakenduskava muudatusega suurendatakse selle eelarvet, lisanduvad REACT-EU raames
eraldatud vahendid.
Kehtiv eelarve:
Avaliku sektori
Materiaalse abi liik
rahastamiskõlblikud kulud
Kokku 9 414 149
Tehniline abi 243 395
Materiaalse abi liik 1 9170 754
sh kaasnevad meetmed 0
Eelarve pärast muudatust:2
Avaliku sektori
Materiaalse abi liik
rahastamiskõlblikud kulud
Kokku 13 914 149
Tehniline abi 403 395
Materiaalse abi liik 1 13 510 754
sh kaasnevad meetmed 0
Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium on pidanud eelläbirääkimisi EK-ga ning
muudatuse tegemist toetatakse.
3.2. Eelnõu otsusepunkti kohaselt esitab Rahandusministeerium rakenduskava Euroopa
Komisjonile heakskiitmiseks.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu ja Eesti õigusele
Eelnõu on valmistatud ette kooskõlas abifondi määruse ning perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seadusega.
2
Muutub ka OP finantskava, lk 15.
2
5. Eelnõu mõju
Vahendite lisandumine võimaldab toiduabi jagada suuremale abivajajate hulgale ning
pehmendada COVID-kriisi mõju. Rakenduskava suurenenud eelarve vähendab ka
võimalust, et kahe rakendusperioodi vahel 2014-2020 vs 2021+ toiduabi jagamine katkeb.
6. Eelnõust tulenevad kulutused ja eeldatavad tulud
Täiendavaid kulutusi rakenduskava eelarvemuudatusega ei kaasne, kuna muudatus toimub
rakenduskava sees eelarveridade vahel. Toiduabi jagamist jätkab senine
partnerorganisatsioon Eesti Toidupank.
7. Eelnõu jõustumine
Eelnõu jõustub üldises korras.
Vabariigi Valitsuse kinnitamise järel esitab Rahandusministeerium rakenduskava EK-le
heakskiitmiseks. EK kiidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 223/2014 artikli 9
punkti 3 kohaselt rakenduskava muutmise rakendusaktidega heaks hiljemalt neli kuud pärast
selle esitamist liikmesriigi poolt, tingimusel et komisjoni tehtud tähelepanekuid on piisavalt
arvesse võetud.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Korralduse eelnõu koos materjalidega esitati ametlikult kooskõlastamiseks
Sotsiaalministeeriumile, Eesti Linnade Liidule ja Eesti Toidupangale.
3
Sotsiaalministeerium
Eesti Linnade ja Valdade Liit Meie 26.04.2021 nr 1.1-10.1/3266-1
Eesti Toidupank
Enim puudust kannatavate
inimeste abifondi
rakenduskava 2014‒2020 kehtetuks
tunnistamine ja uuendatud
versiooni kinnitamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse
„“Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava 2014‒2020“ kehtetuks
tunnistamise ja uuendatud versiooni kinnitamise“ eelnõu ja kaasnevad materjalid, mis on
kättesaadavad eelnõude kooskõlastamise infosüsteemis EIS.
Palume kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusminister
Lisad:
1) Vabariigi Valitsuse korralduse „“Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava
2014‒2020“ kehtetuks tunnistamise ja uuendatud versiooni kinnitamise” eelnõu.
2) Eelnõu lisa 1 muudetud “ Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava
2014‒2020“.
3) Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu juurde.
Kairi Nisamedtinov 611 3096
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/21-0528 - “Enim puudust kannatavate inimeste abifondi
rakenduskava 2014‒2020“ kinnitamine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 11.05.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9abfa9d0-d5ad-4f80-abba-7e1c5a45f5d7
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9abfa9d0-d5ad-4f80-abba-7e1c5a45f5d7?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main