dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

“Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava 2014‒2020“ kinnitamine

Sotsiaalministeerium · 27. aprill 2021
Viit
1.2-3/1466-1
Registreeritud
27. aprill 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2021
Vastutaja
Marilin Sternhof (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
11. mai 2021

Failid

  • 📎1.1-10.13266-1 26.04.2021 Väljaminev kiri.asice2296 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Vabariigi Valitsuse … augusti 2014. a. korralduse nr … „“Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava 2014‒2020“ kinnitamine“ lisa. Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava 2014‒2020 1 Sisukord 1. Identifitseerimine .................................................................................................................................. 4 2. Rakenduskava koostamine ................................................................................................................ 4 2.1 Olukorra kirjeldamine .................................................................................................................. 4 2.2 Materiaalne ilmajäetus, mida käsitletakse ................................................................................ 5 2.2.1 Kirjeldus.......................................................................................................................................... 5 2.2.2 Riiklikud kavad....................................................................................................................... 7 2.3 Muu ........................................................................................................................................................... 8 3 Rakendamine ........................................................................................................................................... 8 3.1 Enim puudust kannatavate isikute välja selgitamine ............................................................ 8 3.2 Tegevuste valik ..................................................................................................................................... 9 3.3 Partnerorganisatsioonide valik .................................................................................................. 10 3.4 Täiendavus ESFist toetatavate meetmetega .......................................................................... 11 3.5 Rakenduskava rakendavad asutused ....................................................................................... 11 3.6 Seire ja hindamine............................................................................................................................ 12 3.7 Tehniline abi ....................................................................................................................................... 13 4 Sidusrühmade kaasatus.................................................................................................................... 14 5 Finantskava ........................................................................................................................................... 15 5.1 Rakenduskava rahastamiskava, kus näidatakse abifondi iga-aastased kohustused ja nendele vastavad riikliku kaasrahastamise summad eurodes.......................................... 15 5.2 Rahastamiskava, kus näidatakse rakenduskavast antava toetuse rahaliste assigneeringute kogusumma (eurodes) iga käsitletava materiaalse puuduse liigi ja vastavate kaasnevate meetmete kohta. .......................................................................................... 15 2 Kasutatavad lühendid ESF – Euroopa Sotsiaalfond EL – Euroopa Liit Abifond – Euroopa enim puudust kannatavate inimeste abifond Abifondi määrus - Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 223/2014, 11. märts 2014 KOV – Kohalik omavalitsus ELPL – Eesti Lasterikaste Perede Liit EAFRD - Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond PO - partnerorganisatsioon Kaasnevad meetmed - vastavalt Abifondi määruse artikkel 2 p 11 toidu- ja/või esmase materiaalse abi jaotamisele lisaks võetavad meetmed, mille eesmärk on vähendada sotsiaalset tõrjutust ja/või käsitleda sotsiaalseid kriise jõulisemal ja kestlikumal viisil, nagu tasakaalustatud toitumist käsitlevate suuniste andmine ja nõustamine eelarve planeerimise alal 3 1. Identifitseerimine Liikmesriik Eesti Rakenduskava nimi Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava 2014-2020 CCI number 2014EE05FMOP001 2. Rakenduskava koostamine 2.1 Olukorra kirjeldamine Käsitletava materiaalse ilmajäetuse kindlaksmääramine ja põhjendus Elanikkonna vaesus on rohkem või vähem probleem enamikes Euroopa Liidu (edaspidi EL) riikides. Suhtelise vaesuse määr Eestis oli perioodil 2000-20081 18-19% ja langes 2009. a viimaste aastate madalaimale tasemele (15,8%), kuid hakkas 2010. a taas tõusma. 2012. a oli suhtelise vaesuse määr 18,7%. Konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“2 on võetud eesmärk vähendada suhtelise vaesuse määra aastaks 2020 15%-ni. Absoluutse vaesuse määr tõusis Eestis 2010. a (8,7%-le), kuid 2012. a langes 7,3%-ni3. Vaesus ohustab kõige enam neid peresid, kus ükski liige ei tööta või kus tööintensiivsus on väga madal. Nendest lastega leibkondadest, kus keegi tööealistest tööl ei käinud või töötati väga madala töökoormusega, elas 2012. a suhtelises vaesuses 84,3% ja absoluutses vaesuses 66,1%. Piisava toidu olemasolu on kriitilise tähtsusega, ÜRO majandus- ja sotsiaalkomisjon (ECOSOC)4 deklareeris 1999. a kõikide inimeste õiguse piisavale toidule, kas vahetult või rahaliste ostude kaudu. EL-s on kasutusel ühtsed indikaatorid, millest üheks indikaator, mis mõõdab, kas leibkond saab endale majanduslikult võimaldada üle päeva liha, kala või nendega samaväärset valke sisaldava toidu söömist, 2013. a elas 9,5% leibkonnaliikmetest taolistes leibkondades.5 Leibkondade tarbimiskulud on suurenenud sh on kulutused toidule võrreldes 2011. a tõusnud 5% ja eluasemekulutused 8%.6 Toiduainetele tehtud kulutuste tõus näitab, et minimaalse toidukorvi maksumus suurenes aastas 3,8% (2012. a oli selle maksumus 1 Statistikaamet, Eesti Sotsiaaluuring (EL-s EU-SILC). 2 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ 3 Statistikaamet 4 http://www.un.org/en/ecosoc/ 5 Statistikaamet, EU-SILC uuring 6 Statistikaamet 4 kuus 88,34€, 2013.a 91,96€). Statistikaameti andmetel moodustasid 2012. a kulutused toidule keskmiselt ligi 27% leibkonna kogukuludest. Leibkonna tarbimisvõimalusi mõjutab leibkonna koosseis - töötu leibkonna puhul moodustasid toidukulutused 31%, kuid vähemalt kahe töötava liikmega leibkonna puhul aga 25% kogukuludest.7 Puuduse leevendamiseks makstakse kohalike omavalitsuste (KOV) poolt toimetulekutoetust, vastavalt riigieelarves kehtestatud toimetulekupiirile. Toimetulekupiiriks on summa, mis on vajalik minimaalseks igapäevaseks äraelamiseks ühe kuu jooksul. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu sissetulek pärast Sotsiaalhoolekande seaduses8 sätestatud tingimustel arvestatud eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. 2014. a on toimetulekupiiri määraks 90€ kuus üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele, 72€ pere teisele ja igale järgnevale liikmele. 2013. a sai toimetulekutoetust 35 070 inimest ning 2012. a 39 333 inimest. Vajadus riigipoolse toetuse järele suureneb talvisel ajal, kus küttekulud on suured ja tööpuudus hooajaliselt kõrgem. Kestvuskaupu ja tarbekaupu on ajutiselt kahanenud sissetuleku või kasvanud kuludega toimetulemiseks võimalik eelnevalt varuda või saab nende soetamist edasi lükata. Toidu soetamine on aga vältimatu ka ajal, kus leibkonna käsutuses olevad vahendid on piiratud. Aastatel 2007-2013 jagati toiduabi Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) rahastatusel. Siiani EL-i toetusel antud toiduabi jagamise jätkamine on riikliku toiduabi skeemi puudumisel olulise tähtsusega. Varasemast kogemusest järeldati, et avatud taotlemisele tuginevad rakendusskeemid, mille käigus kohalikud jt asutused ja vabaühendused saavad vahendeid taotleda, ei taga toiduabi kättesaadavust üle riigi ühetaoliselt ning tekib risk, et kõikidel abivajajatel puudub võimalus abi saada. Selle vältimiseks on uuel perioodil kavas abifond ellu viia keskse, riigi poolt algatatud tegevusena. Toiduabi saajate sihtrühmaks on olnud peamiselt toimetulekutoetuse saajad. Toimetulekupiiri suurus on samas suurusjärgus Statistikaameti poolt arvestatud minimaalse toidukorvi suurusega, mistõttu võib järeldada, et suurim kuluartikkel toimetulekutoetuse saajal on toit. Rakenduskavas käsitletava materiaalse ilmajäetuse liigid Toit on sundkulutus, mis mõjutab puudustkannatavate isikute toimetulekut kõige enam. Seetõttu käsitletakse materiaalse ilmajäetusena toidupuudust, mille leevendamiseks jagatakse sihtgrupile toiduabi. 2.2 Materiaalne ilmajäetus, mida käsitletakse 2.2.1 Kirjeldus Toetuse kasutamise eesmärk on toiduainete jagamise kaudu vähendada enim puudust kannatavate inimeste (sihtgrupi) toidupuudust ja toetada nende toimetulekut. Abile 7 Statistikaamet 8 Sotsiaalhoolekande seadus 5 juurdepääs tagatakse kohalikul tasandil üle kogu Eesti. Sihtgrupi määratlemise metoodika on kirjeldatud p 3.1. Eesmärgi saavutamiseks on kavandatud järgmised tegevused: 1) toidu ostmine; 2) ostetud toidu jagamine; 3) toiduannetuste kogumine ja jagamine. Tegevuste 1) toidu ostmine ja 2) ostetud toidu jagamise elluviimine teostatakse järgmiselt.  Sotsiaalministeerium korraldab eraldi hangetena: o toidukauba hankimise (sh transport otse PO(de) ladudesse vastavalt Sotsiaalministeeriumi suunistele; o PO(de) leidmise.  PO(d) korraldavad nende ladudesse toimetatud toiduabi jõudmise sihtgrupini (ise või muu PO abil).  Toiduabi ladustatakse PO(de) või nende poolt selleks otstarbeks renditud nõuetele vastavates ruumides.  Toiduabi jagatakse, kas PO(de) ladustamiskohas või mujal. Juhul kui inimesel puudub füüsiline võimekus toidupakile järgi tulla (transpordi puudumine, füüsiline puue vms), viib PO selle talle koju, et kindlustada juurdepääs kaasnevate meetmeteni. Toiduabi jagatakse vähemalt üks kord aastas. 3) Eelneva täiendamiseks toetatakse toiduannetuste kogumist ja nende jagamist sihtgrupile.  Sotsiaalministeerium leiab avaliku hanke raames PO(d), kes teostab kõiki järgmiseid tegevusi: o kogub üle-eestiliselt annetatavat toitu (kauplustelt, talunikelt jt annetajatelt); o korraldab toiduabi jõudmise PO(de) regionaalsete ladustamiskohtadeni; o ladustab ja jagab toitu (ise või muu PO abil) üldjuhul oma või nende poolt selleks otstarbeks renditud nõuetele vastavates ruumides; o tagab, et abi jõuab inimeseni ka juhul, kui viimasel puudub võimalus toidupakile ise järgi tulla (transpordi puudumise, füüsilise puude vms tõttu), et tagada sealjuures inimese võimalus osaleda tema kaasnevates meetmetes; o tagab sellise abi jagamise vähemalt kaks korda aastas. 6  POdele hüvitatakse ainult Abifondi määruse9 art 26d kohased kulud. Tegevuste 2 ja 3 puhul võivad PO(d) kaasata oma ülesannete täitmisele teisi POsid (nt ühispakkumuste tegemised hangetele või kaasnevate meetmete osutamiseks). Sihtgrupile jagatakse toidupakke. Toiduabist teavitatakse sihtgruppi (läbi meedia, internetilehekülje jne). Sihtgrupis olev inimene suunatakse temale asjakohaste kaasnevate meetmeteni (kooskõlas punktiga 2.2.2), mida rahastatakse riigi või KOV eelarvest, teatud juhtudel ka ESFist, kuid mitte Abifondist. Juhul, kui PO ei ole KOV, on abifondi rakendamise eelduseks koostöö KOVidega, kellel on parim ülevaade enim puudust kannatavatest isikutest oma piirkonnas, et tagada iga abifondi abisaajale juurdepääs KOV-poolsetele kaasnevatele meetmetele. Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele on sotsiaalnõustamine ja teiste sotsiaalteenuste pakkumine KOV-i ülesanne. Seega on olemas kogu riiki kattev struktuur nende meetmete pakkumiseks ning dubleerimine ei ole otstarbekas, seda enam, et enamus enim puudust kannatavatest isikutest tuvastatakse KOV-i poolt. Kodutute varjupaikades pakutakse täiendavaid suunatud teenuseid, nt resotsialiseerimisteenust. Lisaks sotsiaalnõustamisele ja teistele KOV teenustele suunatakse abisaajaid võimalusel sobivatesse ESF meetmetesse, parandamaks toimetulekut pikas perspektiivis. Kaasnevad indikatiivsed KOV meetmed sihtgrupile (sotsiaalteenused) on sotsiaalnõustamine; rehabilitatsiooni-, lapsehoiu-, töötamise toetamise-, toetatud elamise-, hooldamine perekonnas-, eluasemeteenus, jms teenused (sh võlanõustamine). 2.2.2 Riiklikud kavad Isikule on kohustatud sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist korraldama elukohajärgne valla- või linnavalitsus (KOV). Toimetulekuraskustes inimestele osutatavad sotsiaalteenused ja –toetused on sätestatud Sotsiaalhoolekande seaduses sh nt:  sotsiaalteenused: sotsiaalnõustamine; rehabilitatsiooni-, lapsehoiu-, töötamise toetamise-, toetatud elamise-, hooldamine perekonnas-, eluasemeteenus, jms teenused.  sotsiaaltoetused: toimetulekutoetus; vajaduspõhine peretoetus; puuetega inimeste sotsiaaltoetus;  vältimatu sotsiaalabi10: KOV-i ülesandeks vältimatu sotsiaalabi korraldamine isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda (nt eluaseme hävimine või sissetulekute täielik kaotus), võttes olukorrast lähtuvalt tarvidusele vastavad hädavajalikud sotsiaalhoolekandelised abinõud. Lisaks pakutakse KOV-i tasandil ka võlanõustamis- ja muid täiendavaid teenuseid, toetusi (ravi-, kütte- ja remonditoetus jms). Mitmesugused fondid, riik ja KOV-id rahastavad projekte, eesmärgiga aidata erinevatel tööga mittehõivatud sihtrühmadel 9 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 223/2014, 11. märts 2014, http://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1396253397116&uri=CELEX:32014R0223 10 Antakse ainult erandkorras ning võib täiendada Abifondi 7 (hoolduskoormusega, puudega inimesed, pikaajalised töötud jne) leida võimalusi tööturule sisenemiseks või naasmiseks. Koostöös KOV-idega tagatakse alates 2002. a kõikidele algklassi ja 2006. a põhikooliastme õpilastele tasuta koolitoit. Vabariigi Valitsus on teinud ettepaneku põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse muutmiseks, et tagada tasuta koolilõuna ka keskharidust omandavatele õpilastele. KOV-il, õppeasutusel või toitlustuse pakkujal on võimalus taotleda koolipiima- ja koolipuuviljatoetust, mida makstakse EL toetuse abil riigieelarvest eesmärgiga toetada laste tervislikku toitumist. Riiklik toiduabi skeem puudub. Aastatel 2007-2013 jagati EL-i toiduabi EAFRD-i vahenditest. EL toetusel antud toiduabi jagamise jätkamine on riikliku toiduabi skeemi puudumisel olulise tähtsusega. 2.3 Muu 3 Rakendamine 3.1 Enim puudust kannatavate isikute välja selgitamine Ühtsete kriteeriumide määratlemisel arvestatakse Abifondi mahtu ning põhimõtet, et abi jõuaks nendeni, kes seda kõige enam vajavad. Abifondi toetuse vajadus on kõrge toimetulekutoetuste saajate, selle taotlejate ning eriolukorda sattunud inimeste seas. Enim puudust kannatavate isikute ühtsed kriteeriumid (vastavalt Abifondi määruse11 art 2 p 2-s toodud mõistele ning art 5 toodud põhimõtetele diskrimineerimise vältimise tagamiseks) määratleb Sotsiaalministeerium toetuse andmise tingimustes. Ühtsete kriteeriumide määratlemiseks tehakse koostööd KOV-dega (valla- ja linnavalitsused omavad parimat ülevaadet abi vajavatest isikutest), erinevate riigiasutuste (sh asjakohaste ministeeriumide) ning kolmanda sektori vastava valdkonna organisatsioonidega, võttes arvesse perioodi 2007-2013 toiduabi jagamise kogemusi, koostatud analüüse ja kehtivat seadusandlust. Abi vajaduse mahu regiooniti väljaselgitamiseks võetakse aluseks riiklik statistika. Enim puudust kannatavate isikute kriteeriumide määratlemine toimub järgnevalt:  võttes aluseks koostatud analüüsid, kehtiva seadusandluse ning varasema perioodi kogemuse, esitab Sotsiaalministeerium ettepaneku enim puudust kannatavate isikute kriteeriumite määratluse kohta toetuse andmise tingimustes;  enim puudust kannatavate isikute määratlemise kriteeriumid kooskõlastatakse asjakohaste ministeeriumide, KOV-ide ning kolmanda sektori vastavate organisatsioonidega;  kokkulepitavad kriteeriumid enim puudust kannatavate isikute määratlemiseks kinnitab Sotsiaalministeerium. 11 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 223/2014, 11. märts 2014, http://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1396253397116&uri=CELEX:32014R0223 8 Toiduostmise suunas koostab sihtgrupi nimekirja Sotsiaalministeerium koostöös KOVidega, kasutades vastavaid andmebaase. Sotsiaalministeerium edastab nimekirjad partnerorganisatsioonidele tegevuste elluviimiseks. Toiduannetuste suunas koostab nimekirjad KOV ja edastab need PO-le. 3.2 Tegevuste valik Toetatakse nelja tüüpi tegevusi: 1. toidu ostmine (sh transport PO(de) ladudesse); 2. ostetud toidu jagamine PO(de) poolt12; 3. toiduannetuste kogumine/jagamine PO(de) poolt 13; 4. tehniline abi. Tegevuste 1, 2 ja 3 all sõlmitakse kuni 4-aastaseid lepinguid. Kriteeriumid, mida kohaldatakse tegevustele 1-3; kooskõla:  abikõlblikkuse reeglitega vastavalt Abifondi määruse art 22(2), (3), (4), 23(1), (5), (6) ja 26;  Abifondi määruse art 5(11), (12) (sh vajadusel nõuded riigihangetele), (13) (14);  Abifondi rakenduskavaga;  juhtimis- ja kontrollisüsteemidele esitatavate nõuetega sh kontrolljälje tagamine; haldus-, finants- ja toimimissuutlikkus. Toidu ostmise tegevuse puhul kohaldatakse lisaks järgmiseid kriteeriume:  toetusesaaja projekti juhtimise, riigihangete korraldamise ja aruandluse võimekus;  vajadus tagada koordineeritus toidu jagamise tegevusega. Ostetud toidu jagamise puhul kohaldatakse lisaks järgmiseid kriteeriume:  vajadus ladustada, jagada toitu üle-eestiliselt sihtgrupile;  vajadus tagada otseselt või kaudselt kaasnevate meetmete osutamine;  vajadus tagada koordineeritus toidu ostmise tegevusega. Toiduannetuste kogumise ja jagamise tegevuse puhul kohaldatakse lisaks järgmiseid kriteeriume:  vajadus teostada toidu kogumine ja toimetamine ladudesse ning jagada toitu üle- eestiliselt sihtgrupile;  vajadus tagada otseselt või kaudselt kaasnevate meetmete osutamine;  kuluefektiivsus. 12 kaasnevaid meetmeid osutatakse koostöös KOV-iga 13 kaasnevaid meetmeid osutatakse koostöös KOV-iga 9 POde valik on kirjeldatud punktis 3.3. Tehnilise abi tegevused kavandab tehnilise abi toetusesaaja. Tehniline abi eraldatakse riigieelarve koostamise käigus korraldusasutuse, sertifitseeriva asutuse, auditeeriva asutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse (tehnilise abi toetusesaajad) ülesannete täitmiseks, mis on vajalikud Abifondi nõuetekohaseks elluviimiseks, arvestades vajaduste prognoose. Tegevused peavad olema kooskõlas Abifondi määruse art 27(4) ja rakenduskava p 3.7. 3.3 Partnerorganisatsioonide valik Partnerorganisatsioonid võivad olla (vastavalt Abifondi määruse art 2 p 3) avaliku sektori asutused ja/või mittetulundusühendused (MTÜ-d, sihtasutused), kes jaotavad kas otse või muu partnerorganisatsiooni kaudu toiduabi, mida täiendatakse asjakohasel juhul kaasnevate meetmetega. Ostetud toiduainete jagamise tegevust teostava partnerorganisatsiooni(de) valikul lähtutakse järgmistest põhimõtetest:  toiduainete jagamise võimekus sihtgrupile, üle-eestiliselt, kas otse või koostöös muude partnerorganisatsioonidega;  varasem kogemus tegevusvaldkonnas;  toiduainete ladustamisvõimekus nõuetele vastavates ruumides;  abi kohaletoimetamise võimekus kohalikul tasandil;  suutlikkus suunata enim puudust kannatavad isikud kaasnevate meetmeteni (vastavalt Abifondi määruse art 7 p 4);  andmete kogumise võimekus;  haldus-, finants- ja toimimissuutlikkus. Toiduannetamist ja sihtgrupile jagamise tegevust teostava partnerorganisatsiooni valikul lähtutakse järgmistest põhimõtetest:  annetatud toidu kogumise, ladustamise nõuetele vastavates ruumides ning toidu jagamise võimekus enim puudust kannatavatele isikutele, üle-eestiliselt, kas otse või koostöös muude partnerorganisatsioonidega;  varasem kogemus tegevusvaldkonnas;  abi kohaletoimetamise võimekus kohalikul tasandil;  suutlikkus suunata enim puudust kannatavad isikud kaasnevate meetmeteni (vastavalt Abifondi määruse art 7 p 4);  andmete kogumise võimekus;  haldus-, finants- ja toimimissuutlikkus;  kuluefektiivus. PO-d valitakse hankekonkursside korraldamise teel (kuni 4-ks aastaks) ning leping hõlmab muuhulgas lepingu lõpetamise tingimusi, juhul, kui PO ei tule lepingu täitmisega toime. Vajadusel korraldakse lepingu lõpetamisel uus hange. 10 3.4 Täiendavus ESFist toetatavate meetmetega Lisaks sotsiaalteenustele suunatakse osad abisaajad ESF-ist toetatavate teenusteni, sh aktiivsetesse tööturuteenustesse ning karjäärinõustamisele, samuti kvalifikatsiooni tõstmise, koolituse ja haridusega seotud meetmetesse. Abifondiga otsesemas kokkupuutes olevad ESF-ist rahastatavad meetmed võib jagada kolmeks:  haridusega seonduvad meetmed: o koolist väljalangevuse ennetamiseks pakutakse karjääri- ja õppenõustamist; o noorte kokkupuudet tööeluga suurendatakse noorsootöö ja muude võrgustikutöö teenuste kaudu; o laiendatakse mitteformaalse õppimise võimalusi.  pakutakse tööturule ja hõivesse liikumist toetavad aktiivsed tööturuteenused.  pakutakse sotsiaalset kaasatust suurendavad sotsiaalteenused: o hoolduskoormuse vähendamise toetamine (hoolduskoormuse vähendamiseks pakutakse ESF-i toel töötamist toetavaid hoolekandeteenuseid, laiendatakse lapsehoiuteenuse ja puuetega laste tugiteenuste kättesaadavust); o tugiteenuseid vanglast vabanenutele; o sotsiaaltöötajate võimekuse tõstmise toetamine kvaliteetsete teenuste pakkumiseks. ESFist ei toetata Abifondist rahastatavaid sarnaseid meetmeid ning Abifondist ei toetata kaasnevaid meetmeid, seega puudub topeltfinantseerimise risk. Abifondi ja ESF-ist rahastatud sotsiaalse kaasatuse suurendamisele suunatud meetmete elluviimist koordineerib sama asutus, mis muuhulgas tagab nende kahe instrumendi omavahelise koordinatsiooni. Antud korraldus võimaldab tagada ka selle, et toiduabi jagavatele partnerorganisatsioonidele on võimalik hõlpsasti teha kättesaadavaks teave ESFist toetavate sotsiaalset kaasatust ja tööhõivet suurendavate meetmete kohta. Ühtlasi on võimalik ESFi meetmetesse suunamisel arvestada kogemusi, mis tekivad Abifondi rakendamisel. Partnerorganisatsioonidele antakse ülevaade erinevatest võimalustest ja meetmetest, millega on võimalik suurendada sihtgrupi sotsiaalse kaasatust, sealhulgas ka vastavatest tegevustest, mida on planeeritud ellu viia ESF vahenditest. Toiduabi jagamise kõrval peaksid partnerorganisatsioonid suunama sihtgrupis oleva inimese KOV-i, kes suudab inimese suunata talle sobivasse kaasnevasse meetmesse. Partnerorganisatsioonide ja KOV-ide vahel (juhul, kui partnerorganisatsioon ei ole KOV) toimub kahesuunaline infovahetus, eesmärgiga tagada mõlemapoolne informeeritus. 3.5 Rakenduskava rakendavad asutused Rakenduskava korraldusasutuse14, auditeeriva asutuse ning sertifitseeriva asutuse ülesandeid täidab sarnaselt perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavale Rahandusministeerium. 14 Perioodi 2014-2020 raames hakkab korraldusasutus täitma ka sertifitseeriva asutuse ülesandeid. 11 Asutuste nimetamisel tagatakse kohustuste lahusus, millele on viidatud Abifondi määruses art 31 p 5. Puudust kannatavate isikute abifondi rakendamisega seotud ülesandeid delegeeritakse rakendusasutustele ja rakendusüksustele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 223/2014 art 31 p 7. Vastavalt VV otsusele täidab rakendusasutuse ülesandeid Sotsiaalministeerium. Euroopa Komisjon sooritab maksed Rahandusministeeriumile. 3.6 Seire ja hindamine Rakenduskava elluviimise seiret korraldab korraldusasutus koostöös rakendusasutusega. Seire tulemusena koostatakse iga-aastaselt korraldusasutuse poolt koostöös rakendusasutusega rakenduskava seirearuanne. Korraldusasutus informeerib Vabariigi Valitsust jooksvalt nii rakenduskava elluviimise progressist, tulemuste saavutamisest kui ka võimalikest rakendamises esinevatest tõrgetest selleks, et võimaldada vajadusel edukaks rakendamiseks vajalike muudatuste tegemist juhtimis- ja kontrollisüsteemi. Seireandmete kogumine on korraldatud järgnevalt:  rakendusasutus kehtestab detailsed nõuded andmekorjele ning finantsaruandlusele sh vajalikud standardvormid, arvestades EL tasandil kehtestatud aruandlusnõudeid.  abi jagavad partnerorganisatsioonid peavad arvestust jaotatud toidu koguste ja abisaajate kohta vastavalt rakendusasutuse poolt kehtestatud nõuetele, tagades andmekorje ühtsel moel mh EK delegeeritud aktiga kehtestatud näitajate kohta. Toetusesaaja jälgib projekti aja-ja tegevuskavast kinnipidamist ning peab arvestust enda tegevuste kohta (sh hangitud toidu mahu, selle transpordi jms kohta);  partnerorganisatsioonid edastavad regulaarselt andmed standardvormidel toetusesaajale, kes neid kontrollib, koondab ning esitab projekti aruannete koosseisus rakendusüksusele. Projekti aruanded sisaldavad ka kvalitatiivseid andmeid ning hinnanguid;  rakendusüksus analüüsib ja kontrollib andmeid (dokumentide põhjal ja vajadusel ka paikvaatluse käigus toetusesaaja/partnerorganisatsioonide juures või abi jagamise asukohas); Maksetaotlusi kontrollib rakendusüksus. Andmed salvestatakse struktuurivahendite infosüsteemi rakendusüksuse poolt või vastava andmevahetusrakenduse valmimisel otse toetusesaaja poolt, misjärel rakendusüksus kontrollib aruandeid ja andmeid süsteemi sisestatu põhjal. Korraldusaustusel ja rakendusasutusel on andmetele ligipääs jooksvalt läbi infosüsteemi. Antud infosüsteem võimaldab andmeid agregeerida ning agregeeritud andmete baasil koostada aruandlust Euroopa Komisjonile ning Vabariigi Valitsusele. Juhul, kui näitajate iseloom seda nõuab, kasutatakse aruandluse koostamisel teisi allikaid (nt riiklikku statistikat). 12 Lisaks suhtlusele toetuse taotleja ja toetusesaajaga võimaldab infosüsteem administratsioonil jälgida tulemuste saavutamise, kohustuste võtmise ja väljamaksete teostamise progressi, läbi viidud auditite, kontrollide, paikvaatluste mahtusid ja tulemusi, rikkumiste ja tagasinõuete summasid ning teostada vastavat aruandlust nii kulude sertifitseerimiseks kui ka seire raames. See tõstab oluliselt andmekvaliteeti ja andmevahetuse kiirust ning vähendab nii administratsiooni kui ka toetusesaaja halduskoormust. Hindamise läbiviimise eest vastutab rakendusasutus. Hindamise algatamise ettepanekuid võivad teha kõik rakendussüsteemi kuuluvad institutsioonid. Hindamisi võib algatada seoses juhtimisvajadustega, seiretulemuste või riskianalüüsi põhjal. Üldiselt ostetakse hindamised teenusena sisse, kuid hindamise tellimise ning hindamiste järeltoimingute teostamise eest vastutab rakendusasutus. Rakendusasutus teostab 2017. ja 2021. a struktureeritud uuringu lõplike abisaajate kohta vastavalt komisjoni esitatud vormile. 3.7 Tehniline abi Tehnilise abi toetusega on loodud eeldus, et rakenduskavas seatud eesmärkide saavutamiseks on olemas piisavad vahendid ning ressurss. Toetuse andmisega seotud asutuste kogemuste vahetus ning parimate praktikate levitamine aitab tõsta ja ühtlustada toetuse andmise kvaliteeti. Oodatavaks tulemuseks on toetuse jagamise süsteemi optimaalsus, usaldusväärsus ja tõhusus, mis omakorda aitab vähendada kõikide toetuse jagamisega seotud osapoolte, sh ka toetusesaajate koormust. Tehnilise abi vahenditest hüvitatakse rakenduskava elluviimisega seotud administreerimiskulud: programmi ettevalmistamine ja rakendamine. Tehnilise abiga toetatakse rakenduskava eesmärgipärast ja efektiivset elluviimist, tagatakse seireprotsesside toimimine ja tulemuslikkus. Tehnilise abi raames toetatakse rakenduskava elluviimiseks vajalike süsteemide ettevalmistamist ning kohandamist nõuetele vastavaks. Elluviimiseks vajalikud süsteemid luuakse võimalikult tõhusad ning kõikide osapoolte vajadusi arvestades. Süsteemide loomisel on oluline jälgida, et need oleks lihtsad ning ei tekitaks täiendavat koormust. Administratsioon korraldab infopäevi ning koostab juhendmaterjale. Elluviimise peamised tegevused on:  riigihangete ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud tegevused, mis on seotud tehnilise abi tegevustega;  personalijuhtimise- ja arendamisega seotud tegevused sh koolitused;  väljamaksete menetlemise ning kulude deklareerimisega seotud tegevused;  avalikustamise ning teavitamisega seotud tegevused, sh kodulehe arendus, trükised, infopäevad jne;  toetavad tegevused aitamaks projekte ette valmistada ja juhtida, sh nõustamise pakkumine, koolitamine ning vajalike juhendite ja infomaterjalide ettevalmistamine;  Abifondi rakendamisega seotud IT-lahenduste arendamine;  järelevalve, kontrolli ja sertifitseerimisega seotud tegevused;  rakenduskava elluviimist toetavad uuringud, küsitlused ja hindamised; tõlked; 13  rakenduskava seire teostamine;  audititega seotud tegevused;  teised rakenduskava eduka elluviimise toetamiseks ning järgneva perioodi ettevalmistamiseks vajalikud tegevused. Tehnilise abi vahendeid kasutatakse avalikustamise ning teavitamise korraldamiseks, eesmärgiga tõsta avalikkuse ja taotlejate teadlikkust rakenduskavast ning selle raames toetatavatest tegevustest. Rakenduskava elluviimise tulemuslikkuse hindamiseks ning tõstmiseks on vahendite planeerimisel arvestatud kohustusega teostada rakenduskava raames kaks uuringut. Kulude hüvitamisel isikute osas, kes samal ajal täidavad nii puudust kannatavate isikute abifondi elluviimisega kui ka ühtekuuluvuspoliitika elluviimisega seotud ülesandeid, arvutatakse antud rakenduskavast ning ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavast hüvitamisele kuuluvad summad, kas pro-rata antud kahe rakenduskava EL osaluse põhjal või töötundide arvestuse alusel. 4 Sidusrühmade kaasatus Rakenduskava väljatöötamisel peeti läbirääkimisi nii riigiasutuste, KOV-ide, kui ka vabaühendustega (sh MTÜ Lastekaitseliit, EAPN, Eesti Kasuperede Liit, Samaaria Eesti Misjon, SA Eesti Lastefond, Sillamäe Lastekaitseühing, Eesti Lastevanemate Liit, SA SK Sõbra Käsi, ELPL jt). Lisaks kaardistati EAFRD-st rahastatud toiduabi jagamise tugevused ja nõrkused ja 2013. a viidi läbi intervjuud nii suuremate toiduabi jagajate (Eesti Toidupank, Tartu Toidupank, Eesti Punane Rist) kui ka maavalitsuste, KOV-ide esindajate ja PRIA-ga. Rakendusstruktuuri välja töötamisel peeti läbirääkimisi Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Eesti Punase Risti ja Eesti Toidupangaga, eesmärgiga saada ettepanekuid sihtrühma, võimaliku rakendusstruktuuri ja kolmanda sektori suutlikkuse kohta olla ise toetusesaaja. Toimusid Abifondi teemalised seminarid, kus tutvustati Abifondi rakendamise põhimõtteid, rakendusskeemi, arutati toetatavaid tegevusi ja sihtgrupi määratlemise kriteeriumeid. Ilmnes, et kolmanda sektori asutustel ei ole valdavalt valmisolekut kanda toetusesaaja rolli, mis hõlmaks mh ka toiduainete hankimist, kuna tegu on rahvusvahelise hankega. Mitmed neist avaldasid valmisolekut olla protsessi kaasatud partnerorganisatsioonidena. Rakendusstruktuuri kavandamisel toimus kirjalik konsultatsioon maavalitsustega, et hinnata nende ja KOV-ide valmisolekut Abifondi programmis osalemiseks, tagasiside baasil võib hinnata, et enamus KOV-e on valmis partnerorganisatsioonidena osalema. Valdavalt nõustuti, et abi peab jõudma isikuteni, kes seda reaalselt vajavad üle terve riigi ühetaoliselt ja toetati sihtrühma määratlemiseks selgete, kontrollitavate kriteeriumite seadmist. Siseriikliku kooskõlastuse käigus oli võimalik esitada rakenduskavale täiendavaid kommentaare: arvesse võeti mõistete ühtlustamise ja sõnastuse ettepanekuid jms. Esitati ka ettepanekuid (nt toimetulekupiiri tõstmine, lasteaedade rahastamine jne), mida ei olnud võimalik arvestada, kuna need ei puuduta Abifondi eesmärke. 14 5 Finantskava 5.1 Rakenduskava rahastamiskava, kus näidatakse abifondi iga- aastased kohustused ja nendele vastavad riikliku kaasrahastamise summad eurodes. Kokku 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Fond (a) 12 502 026 1 076 368 1 097 896 1 119 854 1 142 251 1 165 096 1 188 398 1 212 163 1 000 000 1 750 000 1 750 000 Riiklik kaasrahasta 1 412 123 189 948 193 747 197 621 201 574 205 605 209 717 213 911 mine (b) Avaliku sektori kulud (c) = 13 914 149 1 266 316 1 291 643 1 317 475 1 343 825 1 370 701 1 398 115 1 426 074 1 000 000 1 750 000 1 750 000 (a) + (b) Kaasrahasta mise määr 0,85 0,85 0,85 0,85 0,85 0,85 0,85 0,85 0,00 0,00 0,00 (d) = (a) / (c) 5.2 Rahastamiskava, kus näidatakse rakenduskavast antava toetuse rahaliste assigneeringute kogusumma (eurodes) iga käsitletava materiaalse puuduse liigi ja vastavate kaasnevate meetmete kohta. Materiaalse abi liik Avaliku sektori rahastamiskõlblikud kulud Kokku 13 914 149 Tehniline abi 403 395 Materiaalse abi liik 1 13 510 754 15 sh kaasnevad meetmed 0 16 EELNÕU 05.04.2021 KORRALDUS Aprill 2020 “Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava 2014‒2020“ kinnitamine Struktuuritoetuse seaduse 2014–2020 § 5 lõike 2 alusel: 1. Kinnitada “Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava 2014‒2020“ (lisatud). 2. Rahandusministeeriumil esitada punktis 1 nimetatud dokument Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. 3. Sotsiaalministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument peale heakskiitmist oma veebilehel. 4. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2018. a korralduse nr 272 “Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava 2014-2020“ kinnitamine“. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa: Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava 2014–2020 05.04.2021 Vabariigi Valitsuse korralduse “ „Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava 2014‒2020“ kehtetuks tunnistamine ja uuendatud versiooni kinnitamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Enim puudust kannatavate inimeste abifondi (edaspidi FEAD) toetuse kasutamiseks on Eesti koostanud rakenduskava, milles lepiti liikmesriigi ja Euroopa Komisjoni (edaspidi EK) vahel kokku fondi vahendite kasutamise põhimõtted, eesmärk, tegevused ja kõikide osapoolte ülesanded. Eelnõuga kiidetakse heaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks (ELT L 72, 12.03.2014, lk 1-41) (edaspidi abifondi määrus) ning Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2018. a korraldusega nr 272 kinnitatud „Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava 2014‒2020“ kehtetuks tunnistamine ja uuendatud versiooni kinnitamine. Rakenduskava (edaspidi OP) muudatuse tingis 2020.aasta kevadel alanud COVID-kriis, mille tõttu suurenes töötuse määr ning tõusis abivajajate arv. 31.03.20211 seisuga on registreeritud töötuse määr 8,9% ja registreeritud töötute arv 57 915 vs märts 2020, mil kuu lõpu seisuga oli registreeritud töötuid 40 864. EK eraldas liikmesriikidele lisavahendeid kriisist väljumiseks. REACT-EU (Recovery Assistance for Cohesion and the Territories of Europe) on loodud COVID-kriisi tagajärgedega tegelemiseks ja Euroopa Liidu majanduse roheliseks, digitaalseks ja vastupidavaks ümberkujundamiseks. Eesti REACT-EU ümbrik on 177,3 miljonit eurot, millest Vabariigi Valitsus otsustas eraldada vahendeid ka FEAD rakenduskava eelarve suurendamiseks. Prognooside kohaselt toimetulekutoetuse saajate ning toiduabi vajajate arv kasvab sel aastal (toiduabi saajaid oleks 23 500), kuid hetkel kasutusel olevad vahendid lõpevad 2021. aastal. Muudatused asjassepuutuvates toetuse andmise tingimustes tehakse pärast seda, kui EK on uuendatud rakenduskava heaks kiitnud. Seletuskirjas antakse ülevaade uuendustest ja nende põhjustest. Kõik uuendused on välja toodud seletuskirja lisas 1 „“Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava 2014‒2020“. Seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Kairi Nisamedtinov ([email protected], telefon 611 3096) ja välisvahendite talituse juhataja Kadri Tali ([email protected], telefon 611 3083); juriidilise ekspertiisi tegi Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist osakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa ([email protected], telefon 611 3549). 1 https://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/paevane-statistika 1 2. Eelnõu eesmärk Eelnõuga kinnitatakse struktuuritoetuse 2014–2020 seaduse § 5 lõike 2 alusel, kooskõlas abifondi määruse artikli 9 punktiga 1 “Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava 2014‒2020“ muudetud versioon. 3. Eelnõu sisu 3.1. Eelnõu punktiga 1 kinnitab valitsus „“Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava 2014‒2020“ kehtetuks tunnistamise ja muudetud versiooni kinnitamise. Rakenduskava uuendused Rakenduskava muudatusega suurendatakse selle eelarvet, lisanduvad REACT-EU raames eraldatud vahendid. Kehtiv eelarve: Avaliku sektori Materiaalse abi liik rahastamiskõlblikud kulud Kokku 9 414 149 Tehniline abi 243 395 Materiaalse abi liik 1 9170 754 sh kaasnevad meetmed 0 Eelarve pärast muudatust:2 Avaliku sektori Materiaalse abi liik rahastamiskõlblikud kulud Kokku 13 914 149 Tehniline abi 403 395 Materiaalse abi liik 1 13 510 754 sh kaasnevad meetmed 0 Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium on pidanud eelläbirääkimisi EK-ga ning muudatuse tegemist toetatakse. 3.2. Eelnõu otsusepunkti kohaselt esitab Rahandusministeerium rakenduskava Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu ja Eesti õigusele Eelnõu on valmistatud ette kooskõlas abifondi määruse ning perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusega. 2 Muutub ka OP finantskava, lk 15. 2 5. Eelnõu mõju Vahendite lisandumine võimaldab toiduabi jagada suuremale abivajajate hulgale ning pehmendada COVID-kriisi mõju. Rakenduskava suurenenud eelarve vähendab ka võimalust, et kahe rakendusperioodi vahel 2014-2020 vs 2021+ toiduabi jagamine katkeb. 6. Eelnõust tulenevad kulutused ja eeldatavad tulud Täiendavaid kulutusi rakenduskava eelarvemuudatusega ei kaasne, kuna muudatus toimub rakenduskava sees eelarveridade vahel. Toiduabi jagamist jätkab senine partnerorganisatsioon Eesti Toidupank. 7. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. Vabariigi Valitsuse kinnitamise järel esitab Rahandusministeerium rakenduskava EK-le heakskiitmiseks. EK kiidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 223/2014 artikli 9 punkti 3 kohaselt rakenduskava muutmise rakendusaktidega heaks hiljemalt neli kuud pärast selle esitamist liikmesriigi poolt, tingimusel et komisjoni tehtud tähelepanekuid on piisavalt arvesse võetud. 8. Eelnõu kooskõlastamine Korralduse eelnõu koos materjalidega esitati ametlikult kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile, Eesti Linnade Liidule ja Eesti Toidupangale. 3 Sotsiaalministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit Meie 26.04.2021 nr 1.1-10.1/3266-1 Eesti Toidupank Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava 2014‒2020 kehtetuks tunnistamine ja uuendatud versiooni kinnitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „“Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava 2014‒2020“ kehtetuks tunnistamise ja uuendatud versiooni kinnitamise“ eelnõu ja kaasnevad materjalid, mis on kättesaadavad eelnõude kooskõlastamise infosüsteemis EIS. Palume kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister Lisad: 1) Vabariigi Valitsuse korralduse „“Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava 2014‒2020“ kehtetuks tunnistamise ja uuendatud versiooni kinnitamise” eelnõu. 2) Eelnõu lisa 1 muudetud “ Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava 2014‒2020“. 3) Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu juurde. Kairi Nisamedtinov 611 3096 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/21-0528 - “Enim puudust kannatavate inimeste abifondi rakenduskava 2014‒2020“ kinnitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 11.05.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9abfa9d0-d5ad-4f80-abba-7e1c5a45f5d7 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9abfa9d0-d5ad-4f80-abba-7e1c5a45f5d7?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel