Saatja: Liisa-Ly Pakosta <
[email protected]>
Saadetud: 26.04.2021 21:45
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Koopia: <
[email protected]>
Teema: Ettepanek muuta võrdse kohtlemise seadust
Tere!
Ettepanek manuses.
Parimat
Liisa Pakosta
volinik
Signe Riisalo
Sotsiaalkaitseminister
Teadmiseks: Ligipääsetavuse rakkerühm
Keit Parts
[email protected]
26.04.2021 nr 1-2/3_2021
Ettepanek muuta võrdse kohtlemise seadus vastavaks puuetega inimeste õiguste
konventsioonile ligipääsetavuse riigipoolse tagamise osas
Austatud minister
Sotsiaalministeeriumi initsiatiivil ja aktiivsel osalusel tegutseb Riigikantselei juures
ligipääsetavuse rakkerühm1, mis on alustanud ajakohastama ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrust nr 282 „Puudega inimeste erivajadustest
tulenevad nõuded ehitisele“. Riigikogu ratifitseeris puuetega inimeste õiguste konventsiooni
21. märtsil 20123 (edaspidi PIÕK). Sellega võttis Eesti riik endale kohustuse edendada
puuetega inimeste võimalusi täielikult ja iseseisvalt ühiskonnaelus osalemiseks, mis mõistagi
tähendab ka ehitiste muutmist ligipääsetavateks asjakohasel määral.
PIÕK sidus artiklis 9 inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis4 toodud
põhiõigused elulise asjaoluga, et puudega inimesed kannatavad sageli diskrimineerimist,
kuna nad ei saa liikuda ja nad ei saa ligi avalikke teenuseid pakkuvatele ehitistele ega
transporditeenustele ning riikide poolt on selliste ligipääsude tagamine kulgenud liiga
aeglases tempos5. Ligipääsetavus on PIÕK artiklis 3 toodud läbiv põhimõte, kuna ilma selleta
ei saa realiseerida ka muid konventsioonis loetletud õigusi6. PIÕK artikkel 4 sätestab, et
osalisriikidel tuleb võtta kasutusele seadusandlikud, administratiivsed ja muud abinõud, et
tagada konventsioonis sätestatud puuetega inimeste õiguste kaitse. PIÕK artikli 3 punktide
(1) ja (1)a kohaselt kohustuvad osalisriigid tagama ja edendama kõigi puuetega inimeste
kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku teostamist ilma mis tahes diskrimineerimiseta
1
https://riigikantselei.ee/ligipaasetavus
2
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055
3
Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll, 13.12.2006. a. - RT II, 04.04.2012, 6
4
RT II 2010, 14, 54
5
Seatzu, F. Article 9 (Accessibility) - Fina, V.D., Cera, R., Palmisano, G. (Eds.) The United Nations
Convention on the Rights of Persons with Disabilities. A Commentary. Springer International Publishing AG,
Cham 2017, lk 226
6
Näiteid muude põhiõiguste rikkumistest ligipääsetavuse puudumise tõttu hoonetes on toodud näiteks inimõiguste
variraporti punktides 7, 24 ja 33 (Eesti võrdse kohtlemise võrgustik. Ühisaruanne Eesti kolmanda üldise korralise
ülevaatuse (UPR) jaoks. 38. 2021. Leitav: https://humanrights.ee/app/uploads/2020/12/UPR-EST-uus.pdf,
vaadatud 15.04.2021)
puude alusel. Selle eesmärgi saavutamiseks kohustuvad osalisriigid võtma kõiki asjakohaseid
seadusandlikke, halduslikke ja muid meetmeid, et tagada konventsioonis tunnustatud õiguste
teostamine. Ligipääsetavust kui üldist nõuet selgitab ja avab Eestile vastav ÜRO PIÕK
kommentaar ligipääsetavuse artikli 9 kohta, nr 2 (2014)7. Ligipääsetavuse nõude täitmise
tagamiseks peavad olema avaliku sektori nõuded asjakohase rangusega8.
PIÕK artikkel 5 (1) kohaselt on kõikidel inimestel ilma mingi diskrimineerimiseta õigus
seaduse võrdsele kaitsele ja võrdsetele hüvedele. PIÕK artikkel 5 (2) kohaselt keelustavad
osalisriigid mis tahes diskrimineerimise puude alusel ning tagavad puuetega inimestele
võrdse ja tõhusa õigusliku kaitse mis tahes alustel toimuva diskrimineerimise eest.
Selleks, et täita eeskätt PIÕK artiklites 5 (2) ja 9 toodud kohustusi ning et nimetatud
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad
nõuded ehitisele“ uuendused saaks rakenduda, pöördun teie poole ettepanekuga muuta ka
võrdse kohtlemise seadust9 (edaspidi VõrdKS). Lisan siia juurde, et VõrdKS vastavad
muudatused on vajalikud ka Heaolu arengukava projektis perioodiks 2023-2030 toodud
eesmärgi –vaesuse vähendamine - täitmiseks. Teada olevalt on vaesuse ja puude vahel on
põhjuslik seos10 ning ligipääsu puudumine on otsene vaesust tekitav ja vaesusesse jättev
asjaolu11.
Käesolevad ettepanekud puudutavad üksnes miinimumpaketti puuetega inimeste
ligipääsetavuse ja diskrimineerimise osas VõrdKS kohaldumisalas. Ettepanekud ei hõlma
muude õigusaktide võimalikku PIÕK-ga vastavusseviimist ega VõrdKS osas muid tunnuseid,
samuti ei käsitle kiri VõrdKS muutmist voliniku töö tõhustamiseks.
Leiate kaks muudatusettepanekut Lisast 1. Loodan, et need ettepanekud või sama eesmärki
täitvad muudatused on kiiresti rakendatavad.
Sügava lugupidamisega
/digiallkiri/
Liisa Pakosta
7
Committee on the Rights of Persons with Disabilities, General Comment Nr 2 (2014), CRPD/C/GC/2, 22. mai
2014, leitav: https://documents-dds-
ny.un.org/doc/UNDOC/GEN/G14/033/13/PDF/G1403313.pdf?OpenElement, vaadatud 13.04.2021
8
Ibid, artikkel 14
9
Võrdse kohtlemise seadus. - RT I 2008, 56, 315; RT I, 26.04.2017, 9
10
Vt nt Degener, T. A New Human Rights Model of Disability - Fina, V.D., Cera, R., Palmisano, G. (Eds.) The
United Nations Convention on the Rights of Persons with Disabilities. A Commentary. Springer International
Publishing AG, Cham 2017, lk 55
11
Puuetega inimeste vaesusriski kohta on materjali palju, EL riikidevahelise võrdleva uuringu koos
metodoloogilise analüüsiga leiab nt Tøssebro, J., Hvinden, B. Operational definitions of disability - Halvorsen,
R., Hvinden, B., Bickenbach, J., Ferri, D., Rodriguez, A. M. G. The Changing Disability Policy System.
Routledge, Oxfordshire, 2020, lk 55-71. On ka mitmeid veel ulatuslikumaid uuringuid, mis näitavad, et
puuetega inimesed kuuluvad vaesematest vaeseimate hulka (vt nt Braithwhaite, J. Mont, D. Disability and
Poverty: A Survey of World Bank Poverty Assessments and Implications. SP Discussion Paper No 0805.
Washington, DC, World Bank, 02.2008 Leitav:
http://documents1.worldbank.org/curated/en/927111468140942164/pdf/427540NWP00Box1sability0and0Pover
ty.pdf (vaadatud 26.03.2021), ning puudega naised ja lapsed on puuetega inimeste hulgas veel halvemas
olukorras (vt nt Degener, T. Intersections between Disability, Race and Gender in Discrimination Law - Schiek,
D., Lawson, A. (Eds.). European Union Non-Discrimination Law and Intersectionality. Routledge, 2016, lk. 29-
46)
Võrdsete võimaluste volinik
[email protected]
Lisa 1
Ettepanekud võrdse kohtlemise seaduse (edaspidi VõrdKS) muutmiseks
Muudatusettepanek nr 1
1.1. Täiendada VõrdKS § 2 lõike 1 teksti järgnevalt:
(1) Isikute diskrimineerimine nende rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvuse ja
puude tõttu on keelatud:
1.2. Vastavalt muuta VõrdKS § 2 lõike 2 sõnastust, uus sõnastus:
(2) Isikute diskrimineerimine nende usutunnistuse või veendumuste, vanuse või seksuaalse
sättumuse tõttu on keelatud:
Selgitus:
Puuetega inimeste õiguste konventsiooni (edaspidi PIÕK) artikli 5 (2) kohaselt keelustavad
osalisriigid mis tahes diskrimineerimise puude alusel ning tagavad puuetega inimestele
võrdse ja tõhusa õigusliku kaitse mis tahes alustel toimuva diskrimineerimise eest. Kehtiv
VõrdKS § 2 lõige 2 ei ole puude tunnuse osas selle PIÕK sättega kooskõlas. Täienduse
tulemusena on puude tunnuse kaitse samane rahvuse (etnilise kuuluvuse) ja rassi või
nahavärvi tõttu ebavõrdse kohtlemise keelu ulatusega.
Muudatusettepanek nr 2
2.1. Täiendada VõrdKS § 3 lõike 4 teksti järgnevalt:
(4) Diskrimineerimine on kaudne, kui näiliselt neutraalne säte, haldusakt, kriteerium või
tava seab isikud käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuse alusel teistega võrreldes
ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui sättel, kriteeriumil või taval on objektiivne
õiguspärane eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.
Selgitus:
VõrdKS § 3 lõike 4 täiendamisega sätestatakse tagajärjed puhuks, kui kohalikud
omavalitsused ei jälgi ligipääsetavuse nõude täitmist vastavalt ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrusele nr 2812 „Puudega inimeste erivajadustest
tulenevad nõuded ehitisele“ (edaspidi määrus). Sellise haldusakti vastuvõtmise puhul oleks
tegemist lisaks määruse nõuetele mittevastava planeeringu kinnitamisele ka puuetega
inimeste kaudse diskrimineerimisega VõrdKS-i mõttes. Diskrimineerimine (nii otsene kui ka
kaudne) on keelatud. Säte on vajalik, kuna tegelik ligipääsetavuse paranemine sõltubki
otseselt omavalitsuse aktiivsusest ligipääsetavuse nõude täitmisega tegeleda. Säte ei muuda
mitte midagi nende omavalitsuste töös, kes aktiivsusnõuet juba täidavad. Kõik haldusaktid
olema vastavuses õiguse üldpõhimõtetega, teisisõnu peavad olema muu hulgas mitte
diskrimineerivad vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 4 lõikele 2. VõrdKS-i
12
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055
täiendus tugineb just PIÕK artiklile 5 (2) täpsustades, et kaalutlusõiguse rakendamisel on
kaudne diskrimineerimine keelatud.
Kaudse diskrimineerimise definitsiooni ja selle hindamise proportsionaalsuse põhimõtte
annab VõrdKS § 3 lõige 4. Võib tekkida küsimus, kas termin ’säte’ katabki juba ka
haldusakte. Vastus on jaatav, kui võtta aluseks analoogiline soolise võrdõiguslikkuse
seaduses13 (edaspidi SoVS) toodud kaudse diskrimineerimise mõiste14, mida on
kommenteeritud väljaandes selgitatud järgmiselt: „SoVS seletused, p 11: “Seaduses kasutatav
loetelu allikatest, millest võib lähtuda kaudne sooline diskrimineerimine (säte, kriteerium,
tava või tegevus), on esitatud võimalike olukordade näitlikustamiseks, mitte eesmärgiga anda
kinnine loetelu kõigist võimalikest diskrimineerimise avaldumisvormidest, et piirata sätte
kohaldamisala. - - - Ka seadus ei sea õiguslikke tagajärgi sõltuvusse sellest, kas
diskrimineerimine lähtub konkreetsel juhul sättest, kriteeriumist, tavast või tegevusest. Küll
võib sellest sõltuda asja menetlemise viis. Näiteks kui kaudne diskrimineerimine lähtub
õigustloovast aktist, siis saab vastavat akti vaidlustada üksnes põhiseaduslikkuse järelevalve
korras vastavalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusele ning kahju
hüvitamise korda reguleerib riigivastutuse seadus15”.
Seega, kui lähtuda SoVS-i kommentaaridest, võiks juba kehtiva kaudse diskrimineerimise
definitsiooni kohaselt kaudselt diskrimineerivaks lugeda selliste planeeringute kinnitamise
(haldusotsuste vastuvõtmise), mis ei nõua kõikidesse asjakohastesse avalikus kasutuses või
tulevikus võimalikke avalikke teenuseid pakkuvatesse (nt korteri väljaüürimine), eluasemeid
või töökohti käsitlevatesse planeeringutesse (planeerimisseadus16 § 124 lg 10, § 10 lg 1),
projekteerimistingimustesse (ehitusseadustik17 (edaspidi EhS) § 27, 28;
muinsuskaitseseadus18 § 3 lg 3 jmt), ehitusprojektidesse (EhS § 39) jmt, ligipääsetavuse
tagamist. Kuna selline ligipääsetavuse loomisest hoiduv tegevus või tegevusetus omab
tegelikkuses barjääre ehitavat või barjääre säilitavat mõju puuetega inimestele, peabki see
olema käsitletav kaudse diskrimineerimisena. Tegevuse iseloomu ja mõju ulatuse poolest
vastab selline olukord, kus haldusorgan ei paku ise aktiivselt ja igakordselt võimalusi
kaalutlusõiguse rakendamisel ligipääsetavust parandada, kaudse diskrimineerimise
kirjeldusele, ent VõrdKS § 3 lõike 4 sõnastuse täiendamisega oleks seaduse mõte oluliselt
selgem.
Täiendus võimaldab saada VõrdKS kohast kaitset diskrimineerimise eest kõigi VõrdKS § 1
lõikes 1 loetletud tunnuste alusel st rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse,
usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel tunnuse
alusel.
Asjakohased juhud puude tunnuse osas on loetletud PIÕK-s. Riigikogu ratifitseeris selle
konventsiooni 21. märtsil 201219. Sellega võttis Eesti riik endale kohustuse edendada
puuetega inimeste võimalusi täielikult ja iseseisvalt ühiskonnaelus osalemiseks, mis mõistagi
tähendab ka hoonete muutmist ligipääsetavateks. PIÕK artikkel 4 sätestab, et osalisriikidel
13
RT I 2004, 27, 181; RT I, 10.01.2019, 19
14
SoVS § 3 lg 1 p 4
15
Albi, K., Laidvee, J., Papp, Ü-M. Sepper, M-L. Soolise võrdõiguslikkuse seadus. Kommenteeritud väljaanne.
Juura, Tallinn, 2010, p 11, lk 30.
16
RT I, 26.02.2015, 3, RT I, 19.03.2019, 104
17
RT I, 05.03.2015, 1, RT I, 30.12.2020, 6
18
RT I, 19.03.2019, 13; RT I, 10.12.2020, 22
19
RT II, 04.04.2012, 6
tuleb võtta kasutusele seadusandlikud, administratiivsed ja muud abinõud, et tagada
konventsioonis sätestatud puuetega inimeste õiguste kaitse. Konventsiooni artikkel 9 (1)
kohaselt võtavad osalisriigid asjakohaseid meetmeid selleks, et anda puuetega inimestele
võimalus iseseisvaks eluks ja täielikuks osalemiseks kõigis eluvaldkondades, et tagada
puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääs füüsilisele keskkonnale ning
muudele avalikele ehitistele ja teenustele nii linna- kui ka maapiirkondades. Neid meetmeid,
mille raames tehakse kindlaks ja kõrvaldatakse juurdepääsu takistused ja piirangud,
kohaldatakse muu hulgas hoonete suhtes, sealhulgas koolid, eluasemed, meditsiiniasutused ja
töökohad.
Siinjuures tuleb ka arvestada, et vajadus ligipääsetavuse järgi suureneb lähitulevikus: üle 65-
aastaste inimeste seas on juba täna ligikaudu 62% neid, kelle igapäevased tegevused on
mingil määral piiratud. Eesti rahvastik vananeb tänu elukvaliteedi paranemisele ja madalale
sündivusele. Aastaks 2050 on prognoositud, et üle 65-aastaseid on 105 tuhat inimest tänasest
rohkem. Eluea pikenemine tingib vajaduse korrigeerida igapäevast elukeskkonda. Kui me
täna ei loo paremini ligipääsetavat avalikku ruumi, peame olema tulevikus valmis maksma
suuremat lõivu sotsiaaltoetuste ja kättesaamatuks jäävatelt teenustelt laekumata maksude
näol, on kinnitanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet20.
Ligipääsetavus on PIÕK artiklis 3 toodud läbiv põhimõte, kuna ilma selleta ei saa realiseerida
ka muid konventsioonis loetletud õigusi21. PIÕK art 9 (1) kohaselt tuleb ligipääsetavuse
loomisel lähtuda in concreto määratletud puudustest või takistustest, mida puuetega inimesed
võivad kohata hoones liikudes või teenust tarbides võrreldes kontrollgrupiga, kelleks on ilma
takistusteta inimesed. Tsiteerin võrdlusmomendi alust: „tagada puuetega inimestele teistega
võrdsetel alustel juurdepääs füüsilisele keskkonnale“. Ligipääsetavuse nõude tagamine on ex
ante kohustus, tingimusteta nõue, mille puudumist ei saa vabandada näiteks eelarve
vähesusega22. Osalisriikidel on ka kohustus pidevalt monitoorida juba vastuvõetud
õigusätteid ligipääsetavuse parandamiseks ning neid vajadusel uuendada23.
Ligipääsetavuse nõuete tagamise tegelikuks rakendamiseks ongi vajalik aktiivsuskohustuse
mittetäitmise selgem sidumine kaudse diskrimineerimisega.
Koostanud: Liisa Pakosta
20
Valdkonna tulevikuväljavaateid tutvustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehe
ligipääsetavuse alajaotus, leitav https://ttja.ee/ariklient/ehitised-ehitamine/ligipaasetavus, vaadatud 14.04.2021
21
Committee on the Rights of Persons with Disabilities, General Comment Nr 2 (2014), CRPD/C/GC/2, 22.
mai 2014, leitav: https://documents-dds-
ny.un.org/doc/UNDOC/GEN/G14/033/13/PDF/G1403313.pdf?OpenElement, vaadatud 13.04.2021, art 4, 14
22
Ibid, art 25
23
Ibid, art 28