dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettepaneku edastamine

Sotsiaalministeerium · 27. aprill 2021
Viit
4.3-1/1460-1
Registreeritud
27. aprill 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4.3 Võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse s.h soopõhise vägivalla vähendamise tegevuse kavandamine ja korraldamine
Sari
4.3-1 Võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse s.h soopõhise vägivalla vähendamise tegevusega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.3-1/2021
Vastutaja
Agnes Einman (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Võrdsuspoliitikate osakond)
Lahendamise tähtaeg
27. mai 2021

Failid

  • 📎E-kiri.pdf64 KB
  • 📎Ettepanek muuta Vo?rdKS.asice195 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Liisa-Ly Pakosta <[email protected]> Saadetud: 26.04.2021 21:45 Adressaat: SM Info <[email protected]> Koopia: <[email protected]> Teema: Ettepanek muuta võrdse kohtlemise seadust Tere! Ettepanek manuses. Parimat Liisa Pakosta volinik Signe Riisalo Sotsiaalkaitseminister Teadmiseks: Ligipääsetavuse rakkerühm Keit Parts [email protected] 26.04.2021 nr 1-2/3_2021 Ettepanek muuta võrdse kohtlemise seadus vastavaks puuetega inimeste õiguste konventsioonile ligipääsetavuse riigipoolse tagamise osas Austatud minister Sotsiaalministeeriumi initsiatiivil ja aktiivsel osalusel tegutseb Riigikantselei juures ligipääsetavuse rakkerühm1, mis on alustanud ajakohastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrust nr 282 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“. Riigikogu ratifitseeris puuetega inimeste õiguste konventsiooni 21. märtsil 20123 (edaspidi PIÕK). Sellega võttis Eesti riik endale kohustuse edendada puuetega inimeste võimalusi täielikult ja iseseisvalt ühiskonnaelus osalemiseks, mis mõistagi tähendab ka ehitiste muutmist ligipääsetavateks asjakohasel määral. PIÕK sidus artiklis 9 inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis4 toodud põhiõigused elulise asjaoluga, et puudega inimesed kannatavad sageli diskrimineerimist, kuna nad ei saa liikuda ja nad ei saa ligi avalikke teenuseid pakkuvatele ehitistele ega transporditeenustele ning riikide poolt on selliste ligipääsude tagamine kulgenud liiga aeglases tempos5. Ligipääsetavus on PIÕK artiklis 3 toodud läbiv põhimõte, kuna ilma selleta ei saa realiseerida ka muid konventsioonis loetletud õigusi6. PIÕK artikkel 4 sätestab, et osalisriikidel tuleb võtta kasutusele seadusandlikud, administratiivsed ja muud abinõud, et tagada konventsioonis sätestatud puuetega inimeste õiguste kaitse. PIÕK artikli 3 punktide (1) ja (1)a kohaselt kohustuvad osalisriigid tagama ja edendama kõigi puuetega inimeste kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku teostamist ilma mis tahes diskrimineerimiseta 1 https://riigikantselei.ee/ligipaasetavus 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 3 Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll, 13.12.2006. a. - RT II, 04.04.2012, 6 4 RT II 2010, 14, 54 5 Seatzu, F. Article 9 (Accessibility) - Fina, V.D., Cera, R., Palmisano, G. (Eds.) The United Nations Convention on the Rights of Persons with Disabilities. A Commentary. Springer International Publishing AG, Cham 2017, lk 226 6 Näiteid muude põhiõiguste rikkumistest ligipääsetavuse puudumise tõttu hoonetes on toodud näiteks inimõiguste variraporti punktides 7, 24 ja 33 (Eesti võrdse kohtlemise võrgustik. Ühisaruanne Eesti kolmanda üldise korralise ülevaatuse (UPR) jaoks. 38. 2021. Leitav: https://humanrights.ee/app/uploads/2020/12/UPR-EST-uus.pdf, vaadatud 15.04.2021) puude alusel. Selle eesmärgi saavutamiseks kohustuvad osalisriigid võtma kõiki asjakohaseid seadusandlikke, halduslikke ja muid meetmeid, et tagada konventsioonis tunnustatud õiguste teostamine. Ligipääsetavust kui üldist nõuet selgitab ja avab Eestile vastav ÜRO PIÕK kommentaar ligipääsetavuse artikli 9 kohta, nr 2 (2014)7. Ligipääsetavuse nõude täitmise tagamiseks peavad olema avaliku sektori nõuded asjakohase rangusega8. PIÕK artikkel 5 (1) kohaselt on kõikidel inimestel ilma mingi diskrimineerimiseta õigus seaduse võrdsele kaitsele ja võrdsetele hüvedele. PIÕK artikkel 5 (2) kohaselt keelustavad osalisriigid mis tahes diskrimineerimise puude alusel ning tagavad puuetega inimestele võrdse ja tõhusa õigusliku kaitse mis tahes alustel toimuva diskrimineerimise eest. Selleks, et täita eeskätt PIÕK artiklites 5 (2) ja 9 toodud kohustusi ning et nimetatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ uuendused saaks rakenduda, pöördun teie poole ettepanekuga muuta ka võrdse kohtlemise seadust9 (edaspidi VõrdKS). Lisan siia juurde, et VõrdKS vastavad muudatused on vajalikud ka Heaolu arengukava projektis perioodiks 2023-2030 toodud eesmärgi –vaesuse vähendamine - täitmiseks. Teada olevalt on vaesuse ja puude vahel on põhjuslik seos10 ning ligipääsu puudumine on otsene vaesust tekitav ja vaesusesse jättev asjaolu11. Käesolevad ettepanekud puudutavad üksnes miinimumpaketti puuetega inimeste ligipääsetavuse ja diskrimineerimise osas VõrdKS kohaldumisalas. Ettepanekud ei hõlma muude õigusaktide võimalikku PIÕK-ga vastavusseviimist ega VõrdKS osas muid tunnuseid, samuti ei käsitle kiri VõrdKS muutmist voliniku töö tõhustamiseks. Leiate kaks muudatusettepanekut Lisast 1. Loodan, et need ettepanekud või sama eesmärki täitvad muudatused on kiiresti rakendatavad. Sügava lugupidamisega /digiallkiri/ Liisa Pakosta 7 Committee on the Rights of Persons with Disabilities, General Comment Nr 2 (2014), CRPD/C/GC/2, 22. mai 2014, leitav: https://documents-dds- ny.un.org/doc/UNDOC/GEN/G14/033/13/PDF/G1403313.pdf?OpenElement, vaadatud 13.04.2021 8 Ibid, artikkel 14 9 Võrdse kohtlemise seadus. - RT I 2008, 56, 315; RT I, 26.04.2017, 9 10 Vt nt Degener, T. A New Human Rights Model of Disability - Fina, V.D., Cera, R., Palmisano, G. (Eds.) The United Nations Convention on the Rights of Persons with Disabilities. A Commentary. Springer International Publishing AG, Cham 2017, lk 55 11 Puuetega inimeste vaesusriski kohta on materjali palju, EL riikidevahelise võrdleva uuringu koos metodoloogilise analüüsiga leiab nt Tøssebro, J., Hvinden, B. Operational definitions of disability - Halvorsen, R., Hvinden, B., Bickenbach, J., Ferri, D., Rodriguez, A. M. G. The Changing Disability Policy System. Routledge, Oxfordshire, 2020, lk 55-71. On ka mitmeid veel ulatuslikumaid uuringuid, mis näitavad, et puuetega inimesed kuuluvad vaesematest vaeseimate hulka (vt nt Braithwhaite, J. Mont, D. Disability and Poverty: A Survey of World Bank Poverty Assessments and Implications. SP Discussion Paper No 0805. Washington, DC, World Bank, 02.2008 Leitav: http://documents1.worldbank.org/curated/en/927111468140942164/pdf/427540NWP00Box1sability0and0Pover ty.pdf (vaadatud 26.03.2021), ning puudega naised ja lapsed on puuetega inimeste hulgas veel halvemas olukorras (vt nt Degener, T. Intersections between Disability, Race and Gender in Discrimination Law - Schiek, D., Lawson, A. (Eds.). European Union Non-Discrimination Law and Intersectionality. Routledge, 2016, lk. 29- 46) Võrdsete võimaluste volinik [email protected] Lisa 1 Ettepanekud võrdse kohtlemise seaduse (edaspidi VõrdKS) muutmiseks Muudatusettepanek nr 1 1.1. Täiendada VõrdKS § 2 lõike 1 teksti järgnevalt: (1) Isikute diskrimineerimine nende rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvuse ja puude tõttu on keelatud: 1.2. Vastavalt muuta VõrdKS § 2 lõike 2 sõnastust, uus sõnastus: (2) Isikute diskrimineerimine nende usutunnistuse või veendumuste, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu on keelatud: Selgitus: Puuetega inimeste õiguste konventsiooni (edaspidi PIÕK) artikli 5 (2) kohaselt keelustavad osalisriigid mis tahes diskrimineerimise puude alusel ning tagavad puuetega inimestele võrdse ja tõhusa õigusliku kaitse mis tahes alustel toimuva diskrimineerimise eest. Kehtiv VõrdKS § 2 lõige 2 ei ole puude tunnuse osas selle PIÕK sättega kooskõlas. Täienduse tulemusena on puude tunnuse kaitse samane rahvuse (etnilise kuuluvuse) ja rassi või nahavärvi tõttu ebavõrdse kohtlemise keelu ulatusega. Muudatusettepanek nr 2 2.1. Täiendada VõrdKS § 3 lõike 4 teksti järgnevalt: (4) Diskrimineerimine on kaudne, kui näiliselt neutraalne säte, haldusakt, kriteerium või tava seab isikud käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuse alusel teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui sättel, kriteeriumil või taval on objektiivne õiguspärane eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud. Selgitus: VõrdKS § 3 lõike 4 täiendamisega sätestatakse tagajärjed puhuks, kui kohalikud omavalitsused ei jälgi ligipääsetavuse nõude täitmist vastavalt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrusele nr 2812 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ (edaspidi määrus). Sellise haldusakti vastuvõtmise puhul oleks tegemist lisaks määruse nõuetele mittevastava planeeringu kinnitamisele ka puuetega inimeste kaudse diskrimineerimisega VõrdKS-i mõttes. Diskrimineerimine (nii otsene kui ka kaudne) on keelatud. Säte on vajalik, kuna tegelik ligipääsetavuse paranemine sõltubki otseselt omavalitsuse aktiivsusest ligipääsetavuse nõude täitmisega tegeleda. Säte ei muuda mitte midagi nende omavalitsuste töös, kes aktiivsusnõuet juba täidavad. Kõik haldusaktid olema vastavuses õiguse üldpõhimõtetega, teisisõnu peavad olema muu hulgas mitte diskrimineerivad vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 4 lõikele 2. VõrdKS-i 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 täiendus tugineb just PIÕK artiklile 5 (2) täpsustades, et kaalutlusõiguse rakendamisel on kaudne diskrimineerimine keelatud. Kaudse diskrimineerimise definitsiooni ja selle hindamise proportsionaalsuse põhimõtte annab VõrdKS § 3 lõige 4. Võib tekkida küsimus, kas termin ’säte’ katabki juba ka haldusakte. Vastus on jaatav, kui võtta aluseks analoogiline soolise võrdõiguslikkuse seaduses13 (edaspidi SoVS) toodud kaudse diskrimineerimise mõiste14, mida on kommenteeritud väljaandes selgitatud järgmiselt: „SoVS seletused, p 11: “Seaduses kasutatav loetelu allikatest, millest võib lähtuda kaudne sooline diskrimineerimine (säte, kriteerium, tava või tegevus), on esitatud võimalike olukordade näitlikustamiseks, mitte eesmärgiga anda kinnine loetelu kõigist võimalikest diskrimineerimise avaldumisvormidest, et piirata sätte kohaldamisala. - - - Ka seadus ei sea õiguslikke tagajärgi sõltuvusse sellest, kas diskrimineerimine lähtub konkreetsel juhul sättest, kriteeriumist, tavast või tegevusest. Küll võib sellest sõltuda asja menetlemise viis. Näiteks kui kaudne diskrimineerimine lähtub õigustloovast aktist, siis saab vastavat akti vaidlustada üksnes põhiseaduslikkuse järelevalve korras vastavalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusele ning kahju hüvitamise korda reguleerib riigivastutuse seadus15”. Seega, kui lähtuda SoVS-i kommentaaridest, võiks juba kehtiva kaudse diskrimineerimise definitsiooni kohaselt kaudselt diskrimineerivaks lugeda selliste planeeringute kinnitamise (haldusotsuste vastuvõtmise), mis ei nõua kõikidesse asjakohastesse avalikus kasutuses või tulevikus võimalikke avalikke teenuseid pakkuvatesse (nt korteri väljaüürimine), eluasemeid või töökohti käsitlevatesse planeeringutesse (planeerimisseadus16 § 124 lg 10, § 10 lg 1), projekteerimistingimustesse (ehitusseadustik17 (edaspidi EhS) § 27, 28; muinsuskaitseseadus18 § 3 lg 3 jmt), ehitusprojektidesse (EhS § 39) jmt, ligipääsetavuse tagamist. Kuna selline ligipääsetavuse loomisest hoiduv tegevus või tegevusetus omab tegelikkuses barjääre ehitavat või barjääre säilitavat mõju puuetega inimestele, peabki see olema käsitletav kaudse diskrimineerimisena. Tegevuse iseloomu ja mõju ulatuse poolest vastab selline olukord, kus haldusorgan ei paku ise aktiivselt ja igakordselt võimalusi kaalutlusõiguse rakendamisel ligipääsetavust parandada, kaudse diskrimineerimise kirjeldusele, ent VõrdKS § 3 lõike 4 sõnastuse täiendamisega oleks seaduse mõte oluliselt selgem. Täiendus võimaldab saada VõrdKS kohast kaitset diskrimineerimise eest kõigi VõrdKS § 1 lõikes 1 loetletud tunnuste alusel st rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel tunnuse alusel. Asjakohased juhud puude tunnuse osas on loetletud PIÕK-s. Riigikogu ratifitseeris selle konventsiooni 21. märtsil 201219. Sellega võttis Eesti riik endale kohustuse edendada puuetega inimeste võimalusi täielikult ja iseseisvalt ühiskonnaelus osalemiseks, mis mõistagi tähendab ka hoonete muutmist ligipääsetavateks. PIÕK artikkel 4 sätestab, et osalisriikidel 13 RT I 2004, 27, 181; RT I, 10.01.2019, 19 14 SoVS § 3 lg 1 p 4 15 Albi, K., Laidvee, J., Papp, Ü-M. Sepper, M-L. Soolise võrdõiguslikkuse seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, Tallinn, 2010, p 11, lk 30. 16 RT I, 26.02.2015, 3, RT I, 19.03.2019, 104 17 RT I, 05.03.2015, 1, RT I, 30.12.2020, 6 18 RT I, 19.03.2019, 13; RT I, 10.12.2020, 22 19 RT II, 04.04.2012, 6 tuleb võtta kasutusele seadusandlikud, administratiivsed ja muud abinõud, et tagada konventsioonis sätestatud puuetega inimeste õiguste kaitse. Konventsiooni artikkel 9 (1) kohaselt võtavad osalisriigid asjakohaseid meetmeid selleks, et anda puuetega inimestele võimalus iseseisvaks eluks ja täielikuks osalemiseks kõigis eluvaldkondades, et tagada puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääs füüsilisele keskkonnale ning muudele avalikele ehitistele ja teenustele nii linna- kui ka maapiirkondades. Neid meetmeid, mille raames tehakse kindlaks ja kõrvaldatakse juurdepääsu takistused ja piirangud, kohaldatakse muu hulgas hoonete suhtes, sealhulgas koolid, eluasemed, meditsiiniasutused ja töökohad. Siinjuures tuleb ka arvestada, et vajadus ligipääsetavuse järgi suureneb lähitulevikus: üle 65- aastaste inimeste seas on juba täna ligikaudu 62% neid, kelle igapäevased tegevused on mingil määral piiratud. Eesti rahvastik vananeb tänu elukvaliteedi paranemisele ja madalale sündivusele. Aastaks 2050 on prognoositud, et üle 65-aastaseid on 105 tuhat inimest tänasest rohkem. Eluea pikenemine tingib vajaduse korrigeerida igapäevast elukeskkonda. Kui me täna ei loo paremini ligipääsetavat avalikku ruumi, peame olema tulevikus valmis maksma suuremat lõivu sotsiaaltoetuste ja kättesaamatuks jäävatelt teenustelt laekumata maksude näol, on kinnitanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet20. Ligipääsetavus on PIÕK artiklis 3 toodud läbiv põhimõte, kuna ilma selleta ei saa realiseerida ka muid konventsioonis loetletud õigusi21. PIÕK art 9 (1) kohaselt tuleb ligipääsetavuse loomisel lähtuda in concreto määratletud puudustest või takistustest, mida puuetega inimesed võivad kohata hoones liikudes või teenust tarbides võrreldes kontrollgrupiga, kelleks on ilma takistusteta inimesed. Tsiteerin võrdlusmomendi alust: „tagada puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääs füüsilisele keskkonnale“. Ligipääsetavuse nõude tagamine on ex ante kohustus, tingimusteta nõue, mille puudumist ei saa vabandada näiteks eelarve vähesusega22. Osalisriikidel on ka kohustus pidevalt monitoorida juba vastuvõetud õigusätteid ligipääsetavuse parandamiseks ning neid vajadusel uuendada23. Ligipääsetavuse nõuete tagamise tegelikuks rakendamiseks ongi vajalik aktiivsuskohustuse mittetäitmise selgem sidumine kaudse diskrimineerimisega. Koostanud: Liisa Pakosta 20 Valdkonna tulevikuväljavaateid tutvustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehe ligipääsetavuse alajaotus, leitav https://ttja.ee/ariklient/ehitised-ehitamine/ligipaasetavus, vaadatud 14.04.2021 21 Committee on the Rights of Persons with Disabilities, General Comment Nr 2 (2014), CRPD/C/GC/2, 22. mai 2014, leitav: https://documents-dds- ny.un.org/doc/UNDOC/GEN/G14/033/13/PDF/G1403313.pdf?OpenElement, vaadatud 13.04.2021, art 4, 14 22 Ibid, art 25 23 Ibid, art 28
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel