dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 27. aprill 2021
Seotud ettevõtted
Advokaadibüroo COBALT OÜ (adressaat)
Viit
1.5-1.1/1459-1
Registreeritud
27. aprill 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Advokaadibüroo COBALT OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
Sari
1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused
Toimik
1.5-1.1/2021
Vastutaja
Ülle Jordan (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
27. mai 2021

Failid

  • 📎2021 04 26 Selgitustaotlus.asice62 KB

Sisu (failidest)

0 0 0 0 4629150 -4897755 08 Fall 0 0 08 Fall 4629150 -4897755 08 Fall 0 0 08 Fall Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn E-post: [email protected] Karina Paatsi Advokaadibüroo COBALT OÜ Kawe Plaza, Pärnu mnt 15 101 41 Tallinn E-post: [email protected] Saadetud e-postile 2 6 .04.2021 Selgitustaotlus seoses tööandja makstava vabatahtliku haigus hüvitise ga Lugupeetud Sotsiaalministeerium, Pöördume Sotsiaalministeeriumi poole märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 3 alusel küsimusega, mis puudutab tööandja poolt vabatahtliku hüvitise maksmist töötajatele perioodi eest, mil haigushüvitis e maks mise kohustus on haigekassa l . Advokaadibüroo COBALT kliendiks on Eesti s registreeritud ja tegutsev äriühing (tööan d ja) , mis kuulub suurde rahvusvahelisse gruppi. Grupiüleselt kehtib poliitika, et kõigile juhtivtööt a jatele tagatakse soodustusena haiguslehel viibimise ajal nende tavapärane sissetulek. Selline soodustus on töötajate jaoks väga oluline , kuna haiguse tõttu väheneb töötaja sissetulek, aga mitte ilmtingimata igapäevased kulud, ning selle võimaldamine annab kliendile töötajate värbamisel teiste tööandjate ees ka teatava eelise. Erinevate soodustuste andmine seoses töötajate tervise säilimise ja heaolu tagamisega on muutunud järjest tavapärasemaks . Selleks, et grupi töötajaid erinevates riikides võrdselt kohelda, soovib tööandja tagada Eesti juhtivtöötajatele nende tavapärase sissetuleku säilimise ajal, mil töötajal ei ole võimalik tervislikel põhjus t el tööd teha ning töötaja viibib haiguslehel. Sel eesmärgil soovib tööandja maksta töötajale tema töötasu vähenemise ulatuses haigushüvitist alates esimesest haiguspäevast kuni maksimaalselt kolme kuu eest. Esimesest kuni viienda haiguspäevani maksaks tööandja hüvitist töötaja tavapärase töötasu ulatuses. Alates kuuendast haiguspäevast soovib tööandja hüvitada töötajale sissetuleku kaotuse osa (st töötaja töötasu ja haigekassa poolt makstava hüvitise vahe). Tööandja maksaks hüvitise töötajale välja ühekordse maksena pärast haiguslehe lõppemist , mil on teada summad, mis töötaja on saanud haigekassalt . Seega ei maksa tööandja hüvitist töövõimetuse ajal , vaid hiljem ühekordse maksena samal perioodil ajutise töövõimetuse tõttu saamata jäänud tulu kompenseerimiseks. Hüvitise maksmi ne on ettenähtud töölepingutes ning hüvitise maksmise täpsemad tingimused ja kord reguleeritakse tööandja sisereeglitega. Seadusandja on teatud määral arvestanud tööjõuturul tekkinud trendiga pakkuda töötajatele soodustusi seoses nende ajutise töövõimetuse g a ning näiteks näinud ette maksusoodustuse seoses sissetuleku kaotusega töövõimetuse ajal : kui tööandja soovib hüvitada töötajale 2 . -5. haiguspäeva eest kuni 100% töötaja keskmisest töötasust, siis on hüvitis maksustatav ainult tulumaksuga (sotsiaalmaksuseaduse § 3 p 3, töötuskindlustuse seaduse § 40 lg 2 p 4, kogumispensionide seadus § 7 lg 2) . V astavat maksusoodustust ei ole aga ette nähtud juhuks, kui tööandja soovib maksta haigushüvitist alates kuuenda haiguspäeva eest. Seega kuulub alates kuuendast haiguspäevast tööandja makstav haigushüvitis maksustamisele kõigi tööjõumaksudega ning haigushüvitis tuleb tööandjal deklareerida sama väljamakse liigiga kui töötasu (kuigi tegemist ei ole töö eest makstava tasuga). Mõistame, et ku ivõrd siiani ei ole olnud liiga palju tööandjaid, kes oleks valmis maksma töötajatele täiendavat haigushüvitist, ei ole seadusandja jaoks olnud tegemist ka päevakajalise küsimusega, mida täpsemalt reguleerida. COVID-19 kiire leviku valguses on praktikas märgata selles suhtumises olulis t muutus t . Ravikindlustuse seaduse § -s 50 lg 1 on sätesta tud ajutise töövõimetuse hüvitise definitsioon, mille kohaselt on tegemist rahalise kompensatsiooniga, mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu . Kuigi töötajal jääb haiguslehel viibimise ajal saamata töötasu, tekiks töötajal tööandja poolt kaotatud sissetuleku osa hüvitamise korral samuti isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Seega võib kehtiva seaduse sõnastust arvestades järeldada, et tööandjalt mistahes summas hüvitise saamisel (mille ainsaks eesmärgiks on hüvitada sissetuleku kaotus ning tagada koos haigekassa poolt makstava hüvitisega senine sissetulek) kaotab töötaja õiguse saada haigushüvitist haigekassalt. Saame aru, et seaduse eesmärgiks on vältida töötaja poolt ajutise töövabastuse ajal töö tegemist ja töötasu teenimist. Antud juhul on aga tööandja poolt makstava hüvitise eesmärk vastupidine – toetada töötajaid keerulisel perioodil ning tagada hüvitise maksmise ga , et haiged töötajad jääksid haiguse korral koju ega tuleks haigena tööle. Pöördusime arvamuse saamiseks haigekassa poole, kes asus seisukohale, et juhul, kui tööandja maksab ülalkirjeldatud viisil hüvitist perioodi eest, mil haigekassal on kohustus maksta haigushüvitist, haigekassa haigushüvitist töötajale ei maksa või nõuab makstud hüvitise tagasi. Mööname, et arvestades õigus- ja kultuuriruumi, milles täna kehtiv seadus sai kunagi koostatud, ei peetud silmas võimalust, et tööandjad võiksid anda töötajatele seaduses ettenähtust rohkem hüvesid. Sel põhjusel võib olla keeruline paigutada vabatahtliku hüvitise maksmine tänase seaduse grammatilise sõnastuse raamidesse. Küll aga ei tahaks uskuda, et tööandja poolt läbip a istva ja selge eesmärgiga soodustuste tegemine peaks olema tõrjutud ja välistatud. Siinjuures soovime rõhutada, et antud juhul on meie klient igati teadlik sellest, et vabatahtliku hüvitise maksmise korral tuleb hüvitiselt tasuda kõik tööjõumaksud. Arvestades ülalkirjeldatud vabatahtliku hüvitise maksmise eesmärki, sooviksime teada Sotsiaalministeeriumi seisukohta järgmiste küsimuste osas: Kas ministeeriumi hinnangul saab tööandja kehtivate õigusaktide alusel pakkuda töötajale alates kuuendast haiguspäevast eelnimetatud soodustust ilma, et see mõjutaks töötaja õigust saada haigekassalt haigushüvitist (st haigekassa ei nõua töötajalt või tööandjalt töötajale makstud haigushüvitist tagasi) ? Kui vastus on jah, siis mida peaks tööandja tegema, et haigekassa ei jätaks enda poolt haigushüvitist maksmata ega nõuaks makstud hüvitist tagasi? Tööandja soovib vältida olukorda, kus haiguse ajal saamata jäänud sissetuleku hüvitamine toob tegelikkuses endaga kaasa töötaja ilmajäämise haigekassa makstavast haigushüvitisest või tööandjal hüvitise tagasimaksmise kohustuse tekkimise. Lugupidamisega Karina Paatsi Advokaadibüroo COBALT partner
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel