Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Koopia:
Tanel Kiik
töö- ja terviseminister
[email protected] 26.04.2021 nr 2.1-10/1534
Eesti osalus üleeuroopalistes sotsiaaluuringutes SHARE ja GGP
Austatud minister Signe Riisalo
Pöördume Teie poole tõsise murega. Ohtu on sattunud kahe sotsiaalvaldkonna jaoks keskse
alusuuringu – SHARE (Survey on Health and Retirement in Europe) ja GGP (Gender and
Generations Programme – jätkumine Eestis. Nende uuringute fookuses on
rahvastikumuutustest tingitud suured väljakutsed ühiskonnale: SHARE puhul on selleks
ühiskonna vananemine ja GGP puhul rahvastikutaaste kestlikkus ja pereprotsesside
teisenemine. Mõlema uuringu alusel arendatakse rahvusvahelises koostöös välja
andmetaristud, mida on võimalik kasutada nii akadeemilises teadustöös kui
poliitikakujundust toetavates rakenduslikes analüüsides. Programmide olulist näitab
SHARE kuulumine Euroopa teaduse teekaardi (ESFRI) strateegiliste taristute nimekirja ja
rahvusvahelise teadusorganisatsiooni staatus (ERIC), lõpusirgel on ka GGP
üleeuroopalisele teekaardile kandmise protsess.
Mõlemale andmetaristule annab erilise väärtuse see, et tegemist on longituudsete, paljusid
riike hõlmavate paneeluuringutega, mis võimaldavad jälgida ühtede ja samade inimeste
käitumist pikema aja jooksul muutuvates ühiskondlikes oludes, sh poliitikameetmete
rakendamise eel ja järel ning ühiskondi mõjutavate ootamatute sündmuste (majanduskriis,
pandeemia) tingimustes. Samas tuleb programmides osalemiseks vajalik rahastus igal riigil
endal leida, mis on väikeste riikide nagu Eesti puhul väga suur väljakutse.
SHARE. Eesti liitumine SHAREga toimus 2010. aastal, kui Euroopa Komisjoni (DG
EMPL) grandi ja Sotsiaalministeeriumi kaasrahastuse toel viidi läbi rahvusvahelise uuringu
4. laine. Kahte järgmise paneelilaine (5. ja 6. laine) jaoks saadi rahastus Haridus- ja
Teadusministeeriumi rahvusvahelistumise meetmest ning väikeinfrastruktuuride toetusest,
mida täiendas Sotsiaalministeeriumi kaasrahastus. Alates 2017. aastast ei ole SHARE
riiklikest vahendisest kaasrahastust saanud. Tänu Eesti uuringu headele tulemustele (kõrge
vastamismäär) õnnestus 7. ja 8. laines osalemiseks, samuti pandeemia mõju uurimiseks
algatud SHARE spetsiaalse koroonauuringu läbiviimiseks saada vahendid erinevatest
välismaistest allikatest (Euroopa Komisjon SHARE rahvusvahelise keskuse kaudu, USA
National Institute of Ageing, Tallinna Ülikooli uuringufond, TLÜ ühiskonnateaduste
instituudi arengufond ja TLÜ Eesti demograafia keskuse vahendid on nende lainete puhul
taganud vajaliku 20%-lise kaasrahastuse, kokku üle 130 000 euro.
2021. a kevadel sai teatavaks, et piiratud omamaise rahastusega riikidel pole enam võimalik
Euroopa Komisjoni poolt SHARE läbiviimiseks senises suures mahus toetust saada. Alates
7. lainest on uuringu osalejamaade arv märgatavalt suurenenud ja SHARE katab nüüd kõik
Euroopa Liidu liikmesriigid. Selles olukorras on võetud seisukoht, et osalejamaad peaksid
leidma ise vahendid uuringu läbiviimiseks, kasutades vajadusel struktuurivahendeid, mida
Euroopa Liit liikmesriikidele eraldab. Mitmed riigid on seda soovitust ka järginud, näiteks
teostavad Horvaatia, Poola ja Tšehhi Vabariik SHARE töid läbi tööministeeriumide
eraldatud struktuurivahendite toel. Oleme pöördunud Sotsiaalministeeriumi poole palvega,
et Eestis leitaks võimalused SHARE viimaste paneelilainete riigipoolseks rahastamiseks
(kirjad 31.05.2019 nr 2.1-10/1714, 05.02.2021 nr 2.1-10/605). Teadustaristutele mõeldud
rahastuse kasutamine pole SHARE puhul mõeldav, sest Eesti Teadusagentuur (ETAG) ei
pidanud võimalikuks SHARE Eesti teadustaristu teekaardi objektide nimekirja lülitamist.
Põhjenduseks toodi, et tegemist pole uue algatusega, sest Eesti osaleb SHARE uuringus
juba 2010. aastast.
Praegu on SHARE programmi lõpuni jäänud kaks paneelilainet (9. ja 10. laine), milles
Eestil on mõistlik koos teiste EL riikidega osaleda. SHARE igal lainel on spetsiaalne
fookus, mida konkreetse laine raames süvendatult käsitletakse. 8. laines oli selleks
Alzheimeri tõve levimus ja koroonapandeemia mõjud. Sügisel algavas 9. laines käsitletakse
süvendatult kesk- ja vanemaealiste kognitiivseid võimeid. SHARE rahvusvahelise
koordinatsioonikeskuse hinnangul oleks programmis osalemiseks aastatel 2021–2022 Eesti
poolt vaja 193 000 eurot. Eesti demograafia keskusel on selleks olemas 25 000 eurot TLÜ
uuringufondist.
GGP. Statistikaasutuste teave võimaldab küll jälgida rahvastikutaaste suundumusi, kuid ei
paku piisavalt alust nende mõistmiseks ja poliitikalahenduste väljatöötamiseks. Kuna suure
osa perede aluseks on nüüdisajal registreerimata kooselu, siis ei paku piisavat tuge ka
registrite süsteem. Seetõttu on vajaliku info allikaks spetsialiseeritud küsitlusuuringud,
mida on Euroopas koordineeritult läbi viidud kahel korral – 1990. aastatel FFS (Family and
Fertility Surveys) ja 2000. aastatel GGS (Generations and Gender Surveys) programmi
raames. Eesti osales mõlemas programmis ja neist andmestikest pärineb suur osa
teadmistest meie sündimus- ja perearengu kohta. Kuid praeguseks on viimasest uuringust
möödunud juba üle 15 aasta. Selle aja vältel on peale kasvanud uued põlvkonnad, kelle
pere- ja sündimuskäitumise kohta põhjalikum alusteave puudub. Seda lünka on mõeldud
täitma Eesti pere- ja sündimusuuringu (EPSU) läbiviimine GGP programmi osana.
Programmi rahvusvaheline töökava näeb ette kolme paneelilainega uuringu korraldamise.
Sotsiaalministeeriumi ja Tartu ülikooliga koostöös esitas Tallinna Ülikool 2018. aastal
taotluse EPSU kandmiseks riiklikult oluliste teadustaristute nimekirja. Taotlus oli edukas ja
Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 korraldusega nr 43 arvati EPSU Eesti teadustaristu
teekaardi nimekirja. Paraku järgnenud konkursil teekaardimeetmest uuringu esimesele
lainele rahastust saada ei õnnestunud. Hindamisraportis (SA Archimedes kiri nr 26.37-
1/1542/2020) mainiti ühe põhjusena Sotsiaalministeeriumi „leiget huvi projekti vastu“.
Sellist põhjendust võib pidada ebaõigeks, sest rahastustaotluse kinnituskirjas (29.10.2019 nr
2.1-10/605) avaldas Sotsiaalministeerium valmidust lülitada EPSU teise ja kolmanda
paneelilaine kulud riigieelarve strateegiasse..
2020. aasta kevadel eraldas Tallinna Ülikool EPSU esimese laine tarbeks erinevatest
fondidest ja Eesti demograafia keskuse omavahenditest kokku 213600 eurot, lisaks on
ETAGi tuumiktaristu toetusmeetmest õnnestunud saada 20000 eurot rahvusvahelise
keskteenuse eest tasumiseks. Eeldatavasti piisab nendest vahenditest EPSU esimese laine
läbiviimiseks, mis pandeemia tingimustes toimub veebiküsitlusena. Kuid lahenduseta on
EPSU teise (2024) ja kolmanda (2027) laine rahastamine. Eespool mainitud kinnituskirjas
lubas Sotsiaalministeerium lülitada need kulud vastavate aastate riigieelarve strateegiasse,
kuid 2020. a detsembris saadetud kirjas (11.12.2020 nr 1.1.-16/3599-1) seda enam ei
kinnitatud.
Palume Teilt kohtumist, et arutada sotsiaalvaldkonna jaoks oluliste rahvusvahelise
osalusega andmetaristute kestlikkuse tagamist. Ühtlasi on meil oluline saada maikuu
jooksul Teie seisukoht SHARE rahastamise võimalikkusest sellele järgmisel aastal, sest
küsitlustööde hange on toimunud ja SHARE koordinatsioonikeskus on Eesti
Statistikaametiga läbirääkimiste faasis. Otsustada tuleb, kas katkestame Eesti osalemise
SHARE 9. laines või on siiski olemas mõni võimalus jätkamiseks.
Lugupidamisega
/allkirjastaud digitaalselt/
Priit Reiska
rektori kohusetäitja
Koostajad:
[email protected],
[email protected]
Luule Sakkeus, SHARE Eesti teaduskoordinaator
Allan Puur, GGS2020-EE/EPSU teaduskoordinaator
Saatja: TLU WD <
[email protected]>
Saadetud: 26.04.2021 16:30
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Eesti osalus üleeuroopalistes sotsiaaluuringutes SHARE ja GGP
Eesti osalus üleeuroopalistes sotsiaaluuringutes SHARE ja GGP-- Merle
Tischlersekretä
[email protected] 9101