dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 26. aprill 2021
Viit
1.5-1.1/659-3
Registreeritud
26. aprill 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
Sari
1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused
Toimik
1.5-1.1/2021
Vastutaja
Eva Põldis (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)

Failid

  • 📎25 04 2021 Kutsehaiguse diagnoosimise regulatsiooni muutmise ettepanekud.asice61 KB
  • 📎E-kiri.pdf68 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Teie 25 .0 3 .202 1 nr 1.5-1.1/659-2 Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Meie 2 5 .0 4 .202 1 nr 4/ 96 Selgitused kutsehaiguse diagnoosimise regulatsiooni muutmis e ettepanekute juurde Lugupeetud Ulla Saar Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi kaubanduskoda) tänab Sotsiaalministeeriumit kaubanduskoja 25.02.2021. a pöördumisele nr 4/48 antud selgituste eest. Soovime oma ettepanekuid siiski veidi täpsustada. Tervisetõendite digitaliseerimise projekt Kaubanduskojal on igati hea meel, et Sotsiaalministeeriumil on käsil tervisetõendite digitaliseerimise projekt, mille tulemusel on edaspidi töötervishoiuarstidel võimalik kutsehaiguse diagnoosimise raames tutvuda tervise infosüsteemis inimese varasemate tervisekontrollide andmetega, ning luuakse ka andmevahetus tervise infosüsteemi ja töötamise registri vahel. Peame oluliseks, et seejuures loodaks töötervishoiuarstidele võimalus ja kohustus saada andmeid kõikide kutsehaiguse väljakujunemise perioodi tööandjate kohta. Seose tuvastamine kutsehaiguse ja töökeskkonna vahel Mõistame, et kutsehaiguse diagnoosimise eelduseks on inimese terviseprobleemide ja töökeskkonna ohutegurite ning töötingimuste vahelise põhjusliku seose tuvastamine. Märkisite kirjas, et kutsehaigust ei diagnoosita, kui töötervishoiuarst ei ole veendunud inimese terviseprobleemide ja töökeskkonna ohutegurite põhjuslikus seoses. Selgitame, et ettevõtjatele valmistabki muret just põhjusliku seose tuvastamist puudutav regulatsioon, mis võimaldab tuvastada seost pelgalt dokumentide ja töötaja öeldu põhjal. See omakorda võimaldab praktikas aga ka selliste olukordade esinemist, kus põhjuslik seos tuvastatakse küll ühe või mõne tööandja töökeskkonnaga, kuid ülejäänud asjasse puutuvad töökeskkonnad jäetakse tähelepanuta. Selleks, et omada ülevaadet töötingimustest ja töökeskkonnast, kus inimene töötas ning ohuteguritest, millega ta kokku puutus, tutvub töötervishoiuarst ettevõtete riskianalüüsiga ja muude asjakohaste dokumentidega, samuti vestleb töötajaga. Niisiis suhtleb töötervishoiuarst vaid töötajaga, kuid töökohta puudutav teave hangitakse vaid dokumentidena. Töötervishoiuarstil ei ole kohustust suhelda tööandjaga. Samuti ei ole tal kohustust küsida infot Tööinspektsioonist. Ka töötaja ei pruugi esitada asjakohast teavet töökeskkonna kohta või võib mõne töökeskkonna või tervist puudutava riski kohta info töötervishoiuarstile avaldamata jätta. See ei pea olema ilmtingimata ka pahatahtlik. Seega võimaldab kehtiv regulatsioon teha töötervishoiuarstil kutsehaiguse kujunemise ja töökeskkonna vahelise seose osas otsuse pelgalt „paberite“ ja töötaja öeldu põhjal. Olukorras, kus töötaja ei avalda kogu infot (nt mõne tööandja olemasolu kohta või mõne tööandja töökeskkonna kohta) või kui tööandja ei olegi riskianalüüsi koostanud või on riskianalüüs puudulik, siis kutsehaiguse kujunemise seost sellise tööandja töökeskkonnaga ei olegi võimalik välja selgitada. Tagajärg on see, et kutsehaiguse kujunemine seostatakse vaid nende tööandjatega, kelle kohta arstil info on olemas ja kelle puhul seos töökeskkonnaga suudetakse lihtsasti tõendada ehk nendega, kes on kõik oma kohustused korrektselt täitnud. Need, kes seda teinud ei ole või kui töösuhet üritatakse varjata, jäävad aga tähelepanuta. Eeltoodut ilmestamaks toome välja alljärgneva praktikas tekkida võiva olukorra . Töötaja kutsehaigus on tegelikkuses välja kujunenud näiteks viie erineva tööandja juures. Nende kõigi töökeskkonnas esines asjakohane ohutegur ja põhjustas töötaja kutsehaiguse tekkimise. Töötaja avaldas töötervishoiuarstile teabe siiski vaid kolme tööandja kohta, kahel neist on riskianalüüs kenasti olemas ja sealt on võimalik leida selge seos terviseprobleemide ja töökeskkonna ohutegurite vahel , samuti riskida maandamiseks võetud meetmed , kolmandal tööandjal riskianalüüs aga puudub ning ka töötaja annab ebapiisavalt informatsiooni sealse töökeskkonna kohta. Ülejäänud tööandjate kohta töötervishoiuarstil info üldse puudub. Kirjeldatud olukorras on töötervishoiuarstil selgelt võimalik diagnoosida kahe tööandja juures kujunenud kutsehaigus, jättes ülejäänud kolm asjasse puutuva t tööandja t kõrvale. Mõistame, et juhul kui tööandjal tekib otsuse osas kahtlus, on tal võimalik pöörduda tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni poole. Samas peame oluliseks, et kogu protsess oleks juba algusest peale võimalikult selge , vältimaks põhjendamatut pöördumist erinevate instantside poole. Tänases regulatsioonis näeme aga mitmeid probleeme, mis tekitavad protsessi osas küsimusi, mistõttu tuleks regulatsioon siiski üle vaadata ja tagada töötervishoiuarstile kutsehaiguse diagnoosi panemiseks kogu asjakohane info ning panna kohustus suhelda ka tööandjaga. See aitab ära hoida võimalikud vaidlused tulevikus ning suurendada usaldusväärsust kogu protsessi osas. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku arutada teemat täiendavalt kohtu misel . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Peadirektor Koostanud: Kristina Jerjomina [email protected] , 604 007 1 Saatja: Kristina Jerjomina <[email protected]> Saadetud: 26.04.2021 10:49 Adressaat: SM Info <[email protected]> Koopia: Eva Põldis <[email protected]>; Mait Palts <[email protected]>; Marko Udras <[email protected]> Teema: Selgitused kutsehaiguse diagnoosimise regulatsiooni muutmise ettepanekute juurde Tere! Vastuseks Sotsiaalministeeriumi 25.03.2021 kirjale nr 1.5-1.1/659-2 edastan Eesti Kaubandus-Tööstuskoja täiendavad selgitused kutsehaiguse regulatsiooni ettepanekute teemal. Lisaks sooviksime ministeeriumiga kaubandus-tööstuskoja ettepanekuid ka lähemalt arutada. Palun andke teada, kas teil oleks võimalik kaubandus- tööstuskojaga maikuus veebi teel kohtuda. Lugupidamisega Kristina JerjominaJuristEesti Kaubandus-Tööstuskoda E-post Tel +372 604 0071
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel