dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 30. aprill 2021
Viit
5.2-7/1197-2
Registreeritud
30. aprill 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Ravimiamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-7 Ravimite, meditsiiniseadmete ja verepreparaatidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-7/2021
Vastutaja
Madis Tõns (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Ravimiosakond)

Failid

  • 📎VET-44813-2 30.04.2021 Väljaminev kiri.bdoc516 KB

Sisu (failidest)

Rasmus Kuklane Teie: 31.03.2021 Veterinaarravimitootjate Liit Uusaru 5 Meie: 30.04.2021 nr VET-4/4813-2 Saue linn, Saue vald 76505 HARJUMAA [email protected] Vastus pöördumisele Austatud Rasmus Kuklane Seoses 31.03.2021 pöördumisega Sotsiaalministeerimi, Maaeluministeeriumi, Põllumajandus- ja Toiduameti ning Ravimiameti poole veterinaarias kasutatava ravimi kaskaadi rakendamise ja veterinaararstidele hulgimüügist humaanravimi väljastamisele looma raviks kehtestatud nõuete osas selgitame järgnevat. I Veterinaarteenus ja selle järelevalve Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ, 6. november 2001, veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta artiklites 10 ja 11 tulenev nn kaskaadi põhimõte ja selle rakendamine Eestis on üle võetud põllumajandusministri 23.02.2005. a määrusega nr 21 „Ravimite ning ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord“ §-s 2. Määruse nr 21 § 1 lg 1 kohaselt kehtestatakse veterinaararsti ning loomapidaja poolt loomahaiguste ennetamiseks ja loomade raviks kasutatavate ravimite ja ravimsöötade kasutamise nõuded ja kord. Paragrahvi 1 lg 2 kohaselt ravimite ja ravimsöötade kasutamise all käsitatakse nende väljakirjutamist, väljastamist, säilitamist ja loomadele manustamist ning nende toimingute üle arvestuse pidamist. Nimetatud määrus ei kohaldu ravimite hulgimüüjatele, vaid veterinaararstidele veterinaarteenuse osutamisel (loomahaiguste ennetamiseks ja raviks) ning reguleerib ravimi ja ravimsööda väljakirjutamist ja veterinaararsti poolt väljastamist loomapidajale. Määrus nr 21 on kehtestatud RavS § 15 lg 7 alusel ning järelevalve ülesanded ehk järelevalvepädevus ravimite kasutamise osas on RavS § 100 lg 1 ja lg 3; § 101 ja § 102 alusel Põllumajandus- ja Toiduametil. Tulenevalt RavS § 112 lg 5 on veterinaarias kasutatava ravimi ja ravimsööda kasutamise nõuete rikkumise (RavS § 109) korral kohtuväline menetleja Põllumajandus- ja Toiduamet. Seega veterinaarteenuse osutamiseks kasutavate ravimite sihipärase ja põhjendatud kasutamise üle (veterinaararsti raviotsus) järelevalve tagamine on Põllumajandus- ja Toiduameti pädevuses. Nooruse 1 / 50411 Tartu / 737 4140 / [email protected] / www.ravimiamet.ee / Registrikood 70003477 Seda möönab kirjasaatja ka ise, et Ravimiametil on õigus selles, et ravimiseaduse kohaselt on PTA selleks järelevalveorganiks, kes peaks teostama riiklikku järelevalvet veterinaarias humaanravimite kasutamise üle ja menetlema väärteona humaanravimite kasutamise võimalikke rikkumisi. II Humaan- ja veterinaarravimite käitlemine ning järelevalve Ravimiameti järelevalvetegevuse eesmärgiks on, et Eestis kasutusel olevate ravimite (sh ka veterinaarravimite) puhul oleks tagatud ravimi kvaliteet, efektiivsus ja ohutus, ning edendada nende sihipärast kasutamist (RavS § 1 lg 1). Seega Ravimiameti ülesandeks ei ole ravimi kasutamise kui veterinaarraviteenuse (veterinaararsti raviotsuse) üle järelevalve tagamine, vaid ravimi kvaliteedi, efektiivsuse ja ohutuse tagamine, sh kontrollida, et see oleks tagatud ka ravimite käitlemisahelas. Ravimiamet kontrollib, et ravimi kvaliteedi, efektiivsuse ja ohutuse tagamiseks kehtestatud nõuded on kohaldatud ka veterinaarteenuse osutamisel, kuid Ravimiamet ei saa sekkuda veterinaararsti raviotsustustesse (kaskaadi rakendamine on veterinaararsti raviotsus). Loomade ravis kasutatavate ravimite meditsiinilise põhjendatuse hindamise pädevus on Põllumajandus- ja Toiduametil (sarnaselt on ametiasutuste pädevused jaotatud ka humaanravimite kasutamise järelevalves, kus pädevaks asutuseks on Terviseamet). Ravimi väljastamist on ravimiametil õigus piirata RavS § 1011 lg 1 punktide 1 ja 2 alusel, kui ravimi puhul esineb võltsingu või ohutusega seotud kahtlus (ei ole järgitud ravimi kvaliteedi, efektiivsuse või ohutusega seotud käitlemise nõudeid), ravim ei vasta müügiloa tingimustele või ravim võib olla defektne. Ravimiameti pädevuses on kontrollida, kas hulgimüüja tagab ravimite käitlemiseks kehtestatud nõudeid. Sotsiaalministri 17.02.2005. a määrus nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“ kehtestab nõuded ravimite hulgimüüjale. Ravimi väljastamisel kontrollib hulgimüüja määruse nr 27 § 8 lõike 6 alusel ravimi saaja õigust ravimeid käidelda, sh veterinaararsti õigust ravimeid hulgimüügist hankida ning järgib ravimi väljastamisel § 8 lõikes 15 kehtestatud nõudeid, mis kehtestab alused hulgimüüjale humaanravimi väljastamiseks veterinaararstile. Ravimi hulgimüüja kohustuseks ei ole kontrollida või hinnata veterinaararsti raviotsust ega nõustada veterinaararsti raviotsustuse tegemisel. Ravimite hulgimüük on ravimite sissevedu, hankimine, ladustamine, säilitamine, transportimine ja väljavedu eesmärgiga ravimeid hulgi müüa või muul viisil väljastada (RavS § 26 lg 3). Ravimite hulgimüüki veterinaararstile reguleerib RavS § 27. Määruse nr 27 § 8 lõike 15 kohaselt on ravimi hulgimüüjal lubatud humaanravimi väljastamine veterinaararstile, kui vastava toimeaine, toimeaine sisalduse ja ravimvormiga veterinaarravimil müügiluba Eestis ei ole või nimetatud veterinaarravimit ei ole Eesti hulgimüügiettevõtetes müügil. See tähendab, et ravimite hulgimüüja peab kontrollima, kas veterinaararsti soovitud sama toimeaine, selle sisalduse (kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis) ja ravimvormiga veterinaarravim on olemas ja kättesaadav. Kui ei ole, siis võib hulgimüüja väljastada ka humaanravimi veterinaarseks kasutamiseks. Kõik kolm tingimust - toimeaine, toimeaine sisaldus ja ravimvorm - peavad olema täidetud, määrus ei jäta tõlgendamisruumi koostise või tugevuse või ravimvormi osas. Ravimi hulgimüüja ülesandeks ei ole kontrollida või hinnata veterinaararsti raviotsust. Samuti puudub ravimi hulgimüüjal kohustus ja pädevus nõustada veterinaararsti raviotsustuse tegemisel. 2 (5) Eestis on sarnaselt teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele lähtutud võimalike huvide konflikti vältimise põhimõttest, et ravimi kvaliteedi, efektiivsuse ja ohutuse järelevalve ning raviteenuse osutamise ja kvaliteedi järelevalve on lahutatud. Samal põhimõttel ei toeta Ravimiamet ka pöörduja ettepanekut veterinaarraviteenuse ja selle kvaliteedi üle järelevalve jaotamiseks osaliselt kahe ametiasutuse vahel ning reguleerida inimtervishoius kasutatavate ravimite väärkasutamist veterinaarias üldjuhtumi tasandil. III Hulgimüügi ettevõttest ravimi väljastamise võimalikud põhjused Praktikas on veterinaararstile humaanravimi väljastamine hulgimüügist tingitud sobiva veterinaarravimi püsivast või ajutisest puudumisest (tarnehäirest). Tarneprobleem on nt levotüroksiini sisaldaval veterinaarravimil ja propofooli sisaldava veterinaarravimi kättesaadavuses on olnud lünki. Sellisel juhul on lubatud veterinaararstile humaanravimi väljastamine hulgimüügist. Tarnehäired on ravimite hulgimüüjatele teada. Kui nt veterinaararsti soovitud toimeaine ja tugevusega veterinaarravimit ei ole sobivas ravimvormis, siis on samuti põhjendatud humaanravimi väljastamine. Lisaks on veterinaararstile humaanravimi väljastamise aluseks vastava toimeaine sisaldusega (kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis) veterinaarravimi puudumine. Selle nõude tõlgendamisel on kaebajal Ravimiametist erinev arusaam. Vaidlust ei põhjusta olukord, kus veterinaarravimi ravimi omaduste kokkuvõttes on ravimi poolitamine keelatud, kuid looma ravis vajatakse väiksemat toimeaine kogust, kui veterinaarravimil ning sobiva toimeaine sisaldusega humaanravim on olemas. Problemaatiline on olukord, kus veterinaarravimit tuleks manustada vajaliku toimeaine koguse saamiseks suures koguses (nt kolm tabletti korraga ühe humaanravimi tableti asemel). Looma ravis vajaliku toimeaine koguse üle otsustab veterinaararst, kes ühtlasi hindab mitut ühikut korraga manustada, arvestades seejuures kõiki raviks vajalikke asjaolusid. Ravimi hulgimüüjal ei ole kohustust kontrollida ja põhjust kahelda veterinaararsti ravimivalikus - ei toimeaine, selle sisalduse või kohase ravimvormi osas. Raviotsusesse ja sobiva ravimi valikusse ei saa sekkuda ravimi hulgimüüja ega Ravimiamet. Mööname, et vähesel määral erinevate toimeaine sisalduste puhul võiks ravimi hulgimüüjal tekkida kahtlus, et veterinaararst ei ole samaväärse veterinaarravimi kättesaadavusest või kasutamise võimalustest teadlik ja teda tuleks suunata veterinaarravimit ostma ning kui arst seda ei tee, siis andma Põllumajandus- ja Toiduametile sisendi veterinaararsti tegevuse kontrollimiseks. Nõustume, et veterinaarravimite kättesaadavuse tagamine on väga oluline. Konkreetsele liigile kasutamiseks välja töötatud ravim sobivas annuses ning vormis tagab parima ravitulemuse. IV vastused küsimustele 1. selgitada, miks ja millisel meditsiinilisel põhjendusel (olukorras, kus on samaks otstarbeks olemas erinevad müügiloaga veterinaarravimid) turustatakse Eestis veterinaarvaldkonnas jätkuvalt suuremahuliselt ravimeid Augmentin / Amoksiklav / Betaklav; 3 (5) Selgitame, et määruse nr 27 § 8 lg 15 nõude täitmise kontrollimisel hulgimüügiettevõttes kontrollitakse, kas veterinaararstile humaanravimi väljastamine on olnud kooskõlas kehtestatud sättega. Määruse nr 27 § 8 lg 15 sätte sisuks ei ole veterinaararsti raviotsuse meditsiinilise põhjenduse hindamine, vaid kas humaanravimi ravimi väljastamisel oli Eestis hulgimüügiettevõttes veterinaararsti soovi kohaselt sama toimeaine, selle sisalduse ehk tugevusega ja ravimvormis müügiloaga veterinaarravim olemas. Tegemist ei ole ka ravimi kasutamiseks loa taotlemisega, nagu tehakse müügiloata ravimi puhul, mil esitatakse ka meditsiiniline põhjendus ravimi vajaduse kohta. Seega ei ole Ravimiametil võimalik ka selgitada raviarsti poolt soovitud ravimi meditsiinilist põhjendust. Ravimi hulgimüüja saab kontrollida sama toimeaine, toimeaine sisaldusega ja ravimvormis veterinaar- ja humaanravimi puhul, et väljastataks vaid veterinaarravimit. Seda on Ravimiamet järelevalve käigus kontrollinud ja ravimite käitlejatele meelde tuletanud (näiteks viimati 02.02.2021 apteekrite infokirjas). 2. selgitada, mida on Ravimiamet teinud (sh järelevalvemenetlused) Augmentin / Amoksiklav / Betaklav väärkasutamise tõkestamiseks; Lisaks eelmises vastuses mainitud teavitustööle annab Ravimiamet rutiinselt sisendit järelevalveks Põllumajandus- ja Toiduametile. Ravimiamet saadab koostöölepingu alusel kord poolaastas alates 2008. aastast veterinaarravimite kasutamisstatistikat ning alates 2015. aastast humaanravimite veterinaarsel otstarbel kasutamise statistikat PTA-le. Ravimiamet on veterinaararstide järelevalvet teinud viimastel aastatel Põllumajandus- ja Toiduametiga samaaegselt, nii et järelevalve käigus tehtud tähelepanekuid ravimite kasutamise osas oleme vahetult kontrollimise käigus teise ameti inspektoritega jaganud. 3. teatada meile, mitu korda hulgimüüjad teavitasid 2019.a ja 2020.a müügiloa hoidjaid humaanravimi off-label kasutamisest (ravimiohutuse lepingute alusel) ning kas hulgimüüjad on kohaselt edastanud müügiloa hoidjatele ka sellise off-label kasutamise põhjused; 4. edastada meile andmed hulgimüüjate poolt 2019.a iga 4 277 pakendi suukaudselt manustatava Augmentin osas müügiloa hoidjatele saadetud teavituste kohta (sh ravimi müügiloale mittevastava kasutamise põhjenduste osas), samuti sama informatsioon 2020.a kasutatud 2 854 pakendi Amoksiklav´i ning 322 pakendi Betaklav´i kohta. Võimalusel palume küsitud andmed koondada statistikaks. Kuna küsimused on seotud, vastame mõlemale. Õigusaktide ja ka ravimiohutusalaste juhiste kohaselt ei pea müügiloa hoidjad humaanravimi off-label kasutamisest loomadel Ravimiametit teavitama. Nagu varasemalt selgitasime, raviotsuse teeb veterinaararst ning hulgimüüja ei valideeri arsti raviotsust, selleks puudub pädevus ja andmed patsiendi kohta, mis on raviotsuse aluseks. Humaanravimi perioodilises ohutusaruandes peab müügiloa hoidja käsitlema küll oma ravimi off-label kasutamist, aga head ravimiohutuse tavad (GVP) näevad sellena ette näidustuse välist kasutamist inimestel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristin Raudsepp Peadirektor 4 (5) Koopia: Sotsiaalministeerium, [email protected] Maaeluministeerium, [email protected] Põllumajandus- ja Toiduamet, [email protected] Katrin Kiisk [email protected] 5 (5)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →