Rasmus Kuklane Teie: 31.03.2021
Veterinaarravimitootjate Liit
Uusaru 5 Meie: 30.04.2021 nr VET-4/4813-2
Saue linn, Saue vald
76505 HARJUMAA
[email protected]
Vastus pöördumisele
Austatud Rasmus Kuklane
Seoses 31.03.2021 pöördumisega Sotsiaalministeerimi, Maaeluministeeriumi,
Põllumajandus- ja Toiduameti ning Ravimiameti poole veterinaarias kasutatava ravimi
kaskaadi rakendamise ja veterinaararstidele hulgimüügist humaanravimi väljastamisele looma
raviks kehtestatud nõuete osas selgitame järgnevat.
I Veterinaarteenus ja selle järelevalve
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ, 6. november 2001,
veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta artiklites 10 ja 11 tulenev nn
kaskaadi põhimõte ja selle rakendamine Eestis on üle võetud põllumajandusministri
23.02.2005. a määrusega nr 21 „Ravimite ning ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja
raviks kasutamise tingimused ja kord“ §-s 2. Määruse nr 21 § 1 lg 1 kohaselt kehtestatakse
veterinaararsti ning loomapidaja poolt loomahaiguste ennetamiseks ja loomade raviks
kasutatavate ravimite ja ravimsöötade kasutamise nõuded ja kord. Paragrahvi 1 lg 2 kohaselt
ravimite ja ravimsöötade kasutamise all käsitatakse nende väljakirjutamist, väljastamist,
säilitamist ja loomadele manustamist ning nende toimingute üle arvestuse pidamist. Nimetatud
määrus ei kohaldu ravimite hulgimüüjatele, vaid veterinaararstidele veterinaarteenuse
osutamisel (loomahaiguste ennetamiseks ja raviks) ning reguleerib ravimi ja ravimsööda
väljakirjutamist ja veterinaararsti poolt väljastamist loomapidajale.
Määrus nr 21 on kehtestatud RavS § 15 lg 7 alusel ning järelevalve ülesanded ehk
järelevalvepädevus ravimite kasutamise osas on RavS § 100 lg 1 ja lg 3; § 101 ja § 102 alusel
Põllumajandus- ja Toiduametil. Tulenevalt RavS § 112 lg 5 on veterinaarias kasutatava ravimi
ja ravimsööda kasutamise nõuete rikkumise (RavS § 109) korral kohtuväline menetleja
Põllumajandus- ja Toiduamet.
Seega veterinaarteenuse osutamiseks kasutavate ravimite sihipärase ja põhjendatud
kasutamise üle (veterinaararsti raviotsus) järelevalve tagamine on Põllumajandus- ja
Toiduameti pädevuses.
Nooruse 1 / 50411 Tartu / 737 4140 /
[email protected] / www.ravimiamet.ee / Registrikood 70003477
Seda möönab kirjasaatja ka ise, et Ravimiametil on õigus selles, et ravimiseaduse kohaselt on
PTA selleks järelevalveorganiks, kes peaks teostama riiklikku järelevalvet veterinaarias
humaanravimite kasutamise üle ja menetlema väärteona humaanravimite kasutamise
võimalikke rikkumisi.
II Humaan- ja veterinaarravimite käitlemine ning järelevalve
Ravimiameti järelevalvetegevuse eesmärgiks on, et Eestis kasutusel olevate ravimite (sh ka
veterinaarravimite) puhul oleks tagatud ravimi kvaliteet, efektiivsus ja ohutus, ning edendada
nende sihipärast kasutamist (RavS § 1 lg 1). Seega Ravimiameti ülesandeks ei ole ravimi
kasutamise kui veterinaarraviteenuse (veterinaararsti raviotsuse) üle järelevalve tagamine,
vaid ravimi kvaliteedi, efektiivsuse ja ohutuse tagamine, sh kontrollida, et see oleks tagatud
ka ravimite käitlemisahelas.
Ravimiamet kontrollib, et ravimi kvaliteedi, efektiivsuse ja ohutuse tagamiseks kehtestatud
nõuded on kohaldatud ka veterinaarteenuse osutamisel, kuid Ravimiamet ei saa sekkuda
veterinaararsti raviotsustustesse (kaskaadi rakendamine on veterinaararsti raviotsus).
Loomade ravis kasutatavate ravimite meditsiinilise põhjendatuse hindamise pädevus on
Põllumajandus- ja Toiduametil (sarnaselt on ametiasutuste pädevused jaotatud ka
humaanravimite kasutamise järelevalves, kus pädevaks asutuseks on Terviseamet).
Ravimi väljastamist on ravimiametil õigus piirata RavS § 1011 lg 1 punktide 1 ja 2 alusel,
kui ravimi puhul esineb võltsingu või ohutusega seotud kahtlus (ei ole järgitud ravimi
kvaliteedi, efektiivsuse või ohutusega seotud käitlemise nõudeid), ravim ei vasta
müügiloa tingimustele või ravim võib olla defektne.
Ravimiameti pädevuses on kontrollida, kas hulgimüüja tagab ravimite käitlemiseks
kehtestatud nõudeid. Sotsiaalministri 17.02.2005. a määrus nr 27 „Ravimite hulgimüügi
tingimused ja kord“ kehtestab nõuded ravimite hulgimüüjale. Ravimi väljastamisel kontrollib
hulgimüüja määruse nr 27 § 8 lõike 6 alusel ravimi saaja õigust ravimeid käidelda, sh
veterinaararsti õigust ravimeid hulgimüügist hankida ning järgib ravimi väljastamisel § 8
lõikes 15 kehtestatud nõudeid, mis kehtestab alused hulgimüüjale humaanravimi
väljastamiseks veterinaararstile. Ravimi hulgimüüja kohustuseks ei ole kontrollida või hinnata
veterinaararsti raviotsust ega nõustada veterinaararsti raviotsustuse tegemisel. Ravimite
hulgimüük on ravimite sissevedu, hankimine, ladustamine, säilitamine, transportimine ja
väljavedu eesmärgiga ravimeid hulgi müüa või muul viisil väljastada (RavS § 26 lg 3).
Ravimite hulgimüüki veterinaararstile reguleerib RavS § 27.
Määruse nr 27 § 8 lõike 15 kohaselt on ravimi hulgimüüjal lubatud humaanravimi väljastamine
veterinaararstile, kui vastava toimeaine, toimeaine sisalduse ja ravimvormiga
veterinaarravimil müügiluba Eestis ei ole või nimetatud veterinaarravimit ei ole Eesti
hulgimüügiettevõtetes müügil. See tähendab, et ravimite hulgimüüja peab kontrollima, kas
veterinaararsti soovitud sama toimeaine, selle sisalduse (kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis)
ja ravimvormiga veterinaarravim on olemas ja kättesaadav. Kui ei ole, siis võib hulgimüüja
väljastada ka humaanravimi veterinaarseks kasutamiseks. Kõik kolm tingimust - toimeaine,
toimeaine sisaldus ja ravimvorm - peavad olema täidetud, määrus ei jäta tõlgendamisruumi
koostise või tugevuse või ravimvormi osas.
Ravimi hulgimüüja ülesandeks ei ole kontrollida või hinnata veterinaararsti raviotsust.
Samuti puudub ravimi hulgimüüjal kohustus ja pädevus nõustada veterinaararsti
raviotsustuse tegemisel.
2 (5)
Eestis on sarnaselt teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele lähtutud võimalike huvide konflikti
vältimise põhimõttest, et ravimi kvaliteedi, efektiivsuse ja ohutuse järelevalve ning
raviteenuse osutamise ja kvaliteedi järelevalve on lahutatud.
Samal põhimõttel ei toeta Ravimiamet ka pöörduja ettepanekut veterinaarraviteenuse
ja selle kvaliteedi üle järelevalve jaotamiseks osaliselt kahe ametiasutuse vahel ning
reguleerida inimtervishoius kasutatavate ravimite väärkasutamist veterinaarias
üldjuhtumi tasandil.
III Hulgimüügi ettevõttest ravimi väljastamise võimalikud põhjused
Praktikas on veterinaararstile humaanravimi väljastamine hulgimüügist tingitud sobiva
veterinaarravimi püsivast või ajutisest puudumisest (tarnehäirest). Tarneprobleem on nt
levotüroksiini sisaldaval veterinaarravimil ja propofooli sisaldava veterinaarravimi
kättesaadavuses on olnud lünki. Sellisel juhul on lubatud veterinaararstile humaanravimi
väljastamine hulgimüügist. Tarnehäired on ravimite hulgimüüjatele teada. Kui nt
veterinaararsti soovitud toimeaine ja tugevusega veterinaarravimit ei ole sobivas ravimvormis,
siis on samuti põhjendatud humaanravimi väljastamine.
Lisaks on veterinaararstile humaanravimi väljastamise aluseks vastava toimeaine sisaldusega
(kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis) veterinaarravimi puudumine. Selle nõude
tõlgendamisel on kaebajal Ravimiametist erinev arusaam. Vaidlust ei põhjusta olukord, kus
veterinaarravimi ravimi omaduste kokkuvõttes on ravimi poolitamine keelatud, kuid looma
ravis vajatakse väiksemat toimeaine kogust, kui veterinaarravimil ning sobiva toimeaine
sisaldusega humaanravim on olemas. Problemaatiline on olukord, kus veterinaarravimit tuleks
manustada vajaliku toimeaine koguse saamiseks suures koguses (nt kolm tabletti korraga ühe
humaanravimi tableti asemel). Looma ravis vajaliku toimeaine koguse üle otsustab
veterinaararst, kes ühtlasi hindab mitut ühikut korraga manustada, arvestades seejuures kõiki
raviks vajalikke asjaolusid.
Ravimi hulgimüüjal ei ole kohustust kontrollida ja põhjust kahelda veterinaararsti
ravimivalikus - ei toimeaine, selle sisalduse või kohase ravimvormi osas. Raviotsusesse ja
sobiva ravimi valikusse ei saa sekkuda ravimi hulgimüüja ega Ravimiamet.
Mööname, et vähesel määral erinevate toimeaine sisalduste puhul võiks ravimi hulgimüüjal
tekkida kahtlus, et veterinaararst ei ole samaväärse veterinaarravimi kättesaadavusest või
kasutamise võimalustest teadlik ja teda tuleks suunata veterinaarravimit ostma ning kui arst
seda ei tee, siis andma Põllumajandus- ja Toiduametile sisendi veterinaararsti tegevuse
kontrollimiseks.
Nõustume, et veterinaarravimite kättesaadavuse tagamine on väga oluline. Konkreetsele liigile
kasutamiseks välja töötatud ravim sobivas annuses ning vormis tagab parima ravitulemuse.
IV vastused küsimustele
1. selgitada, miks ja millisel meditsiinilisel põhjendusel (olukorras, kus on samaks
otstarbeks olemas erinevad müügiloaga veterinaarravimid) turustatakse Eestis
veterinaarvaldkonnas jätkuvalt suuremahuliselt ravimeid Augmentin / Amoksiklav /
Betaklav;
3 (5)
Selgitame, et määruse nr 27 § 8 lg 15 nõude täitmise kontrollimisel hulgimüügiettevõttes
kontrollitakse, kas veterinaararstile humaanravimi väljastamine on olnud kooskõlas
kehtestatud sättega. Määruse nr 27 § 8 lg 15 sätte sisuks ei ole veterinaararsti raviotsuse
meditsiinilise põhjenduse hindamine, vaid kas humaanravimi ravimi väljastamisel oli Eestis
hulgimüügiettevõttes veterinaararsti soovi kohaselt sama toimeaine, selle sisalduse ehk
tugevusega ja ravimvormis müügiloaga veterinaarravim olemas. Tegemist ei ole ka ravimi
kasutamiseks loa taotlemisega, nagu tehakse müügiloata ravimi puhul, mil esitatakse ka
meditsiiniline põhjendus ravimi vajaduse kohta. Seega ei ole Ravimiametil võimalik ka
selgitada raviarsti poolt soovitud ravimi meditsiinilist põhjendust.
Ravimi hulgimüüja saab kontrollida sama toimeaine, toimeaine sisaldusega ja ravimvormis
veterinaar- ja humaanravimi puhul, et väljastataks vaid veterinaarravimit. Seda on Ravimiamet
järelevalve käigus kontrollinud ja ravimite käitlejatele meelde tuletanud (näiteks viimati
02.02.2021 apteekrite infokirjas).
2. selgitada, mida on Ravimiamet teinud (sh järelevalvemenetlused) Augmentin /
Amoksiklav / Betaklav väärkasutamise tõkestamiseks;
Lisaks eelmises vastuses mainitud teavitustööle annab Ravimiamet rutiinselt sisendit
järelevalveks Põllumajandus- ja Toiduametile. Ravimiamet saadab koostöölepingu alusel kord
poolaastas alates 2008. aastast veterinaarravimite kasutamisstatistikat ning alates 2015. aastast
humaanravimite veterinaarsel otstarbel kasutamise statistikat PTA-le.
Ravimiamet on veterinaararstide järelevalvet teinud viimastel aastatel Põllumajandus- ja
Toiduametiga samaaegselt, nii et järelevalve käigus tehtud tähelepanekuid ravimite
kasutamise osas oleme vahetult kontrollimise käigus teise ameti inspektoritega jaganud.
3. teatada meile, mitu korda hulgimüüjad teavitasid 2019.a ja 2020.a müügiloa hoidjaid
humaanravimi off-label kasutamisest (ravimiohutuse lepingute alusel) ning kas
hulgimüüjad on kohaselt edastanud müügiloa hoidjatele ka sellise off-label kasutamise
põhjused;
4. edastada meile andmed hulgimüüjate poolt 2019.a iga 4 277 pakendi suukaudselt
manustatava Augmentin osas müügiloa hoidjatele saadetud teavituste kohta (sh ravimi
müügiloale mittevastava kasutamise põhjenduste osas), samuti sama informatsioon
2020.a kasutatud 2 854 pakendi Amoksiklav´i ning 322 pakendi Betaklav´i kohta.
Võimalusel palume küsitud andmed koondada statistikaks.
Kuna küsimused on seotud, vastame mõlemale. Õigusaktide ja ka ravimiohutusalaste juhiste
kohaselt ei pea müügiloa hoidjad humaanravimi off-label kasutamisest loomadel
Ravimiametit teavitama. Nagu varasemalt selgitasime, raviotsuse teeb veterinaararst ning
hulgimüüja ei valideeri arsti raviotsust, selleks puudub pädevus ja andmed patsiendi kohta,
mis on raviotsuse aluseks. Humaanravimi perioodilises ohutusaruandes peab müügiloa hoidja
käsitlema küll oma ravimi off-label kasutamist, aga head ravimiohutuse tavad (GVP) näevad
sellena ette näidustuse välist kasutamist inimestel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristin Raudsepp
Peadirektor
4 (5)
Koopia: Sotsiaalministeerium,
[email protected]
Maaeluministeerium,
[email protected]
Põllumajandus- ja Toiduamet,
[email protected]
Katrin Kiisk
[email protected]
5 (5)