Sotsiaalministeerium Teie: 23.04.2021 nr 1.2-2/53-1
Saadetud DVK kaudu Meie: aprill 2021 nr 1.1-7/776-1
Koopia:
[email protected]
Õigusakti eelnõu kooskõlastamine
TLS jaekaubanduse tööaeg
Saatsite Tööinspektsioonile kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks töölepingu seaduse
muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja koos lisadega.
Lähtudes sotsiaalpartnerite meedia vahendusel antud selgitustest ja Sotsiaalministeeriumi kodulehel
avaldatud sõnumitest jaekaubanduse tööajaga seotud pilootprojekti kohta ning arvestades
ettevalmistatud eelnõu ja seletuskirja sisu kooskõlastab Tööinspektsioon eelnõu, tuues seejuures
välja alljärgnevad tähelepanekud:
1. Teeme ettepaneku täpsustada seletuskirja ja tuua selgemalt välja kokkulepete erinevused
kavandatava TLS § 431 muutuvtundide ja kehtiva regulatsiooni TLS § 44 alusel ületunnitöö
kokkuleppe rakendamisel.
Näiteks olukorras, kui töötajal on ühekuuline summeeritud tööajaarvestus ning kokkulepe
osalise tööajaga töötamiseks koos muutuvtunni kokkuleppega TLS § 431 kohaselt nii, et ta
töötab keskmiselt ühes kuus vahemikus 88 kuni 100 töötundi, siis kokkulepe, mille kohaselt
ta töötab konkreetses kuus 101 ja järgnevat tunni, on vaadeldav ületunnitöö kokkuleppena
TLS § 44 mõistes.
Ehk 101. ja järgnev töötund peavad tööajaarvestuses kajastuma ületunnitööna ning olema
hüvitatud vastavalt poolte eelnevale kokkuleppele, kas vaba ajaga või rahas.
Seletuskirja kohaselt peaksid siis eeltoodud näite korral tööaja arvestuses töötunnid
kajastuma nii:
Töötunnid kokku sh muutuvtunnid sh ületunnid
102 tundi 12 tundi 2
Juhul, kui eelviidatud näide ei ole õige, siis palun täpsustage seletuskirjas, kuidas tööandja peab
muutuvtunde ja ületunde tööajaarvestuses eristama.
2. Eelnõu TLS § 431 lg 3 p 1 kohaselt
„Muutuvtunni kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui:
1) kokkuleppe koostamise algatab töötaja kirjalikus vormis ja kokkulepe vastab käesolevas
paragrahvis sätestatud tingimustele;“
Palume täpsustada, kas juhul, kui tööandja pakub juba töölepingu sõlmisel või ka hiljem ise
töötajale muutuvtunni kokkulepet ehk initsiatiiv tuleb tööandajalt, on tegemist seaduse
rikkumisega ja kokkulepe on algusest peale tühine, vaatamata sellele, et pooled on seda
täitma asunud?
Kas kokkuleppe tühisuse tagajärjeks ja töötaja kaitse mehhanismiks on sel juhul tema õigus
nõuda muutuvtundide osa käsitlemist hiljem ületunnitööna ning nõuda välja hüvitist lähtudes
TLS § 44 regulatsioonist?
Juhul, kui see on nii, siis palume täpsustada, kas Tööinspektsiooni järelevalve vaates ehk
sellise olukorra tuvastamisel ja tõendamisel on tagajärjest tööandja suhtes nõue (võimalik
Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 626 9400 /
[email protected]/ www.ti.ee / www.tooelu.ee / iseteenindus.ti.ee /
Kliendiportaal eti.ti.ee / Registrikood 70001969
ettekirjutus) kajastada muutuvtunnid tööajaarvestuses ületunnitööna TLS § 44 mõistes ning
hüvitada vastavalt.
3. Järelevalve vaates tekitab väga suure küsimuse ettevõtte tegevusala määramine EMTAK
koodi järgi.
Senise kogemuse pinnalt toome välja, et paljud ettevõtjad ei registreeri oma tegevusi õige
EMTAK koodiga ega tegele vastava valdkonnaga, mis kajastub koodis.
Kas tööinspektoril on seejuures õigus hinnata ettevõtte tegelikku sisulist tegevust ning
otsustada seeläbi, et tegemist ei ole jaekaubandusega tegeleva ettevõttega ja seega ei ole
muutuvtunni kokkuleppe rakendamine õiguspärane ehk on tühine.
Näiteks ka osad toitlustusasutused tegelevad sisuliselt ju osaliselt jaekaubandusega, mis
tähendab, et nad võivad oma tegevusvaldkonda pärast seaduse muutmist täpsustada ning
selle tulemusel siiski rakendada muutuvtunnikokkulepet ka näiteks restorani või muu
toitlustuskoha töötajale. Kas tööinspektor lähtub taolises olukorras siis tulevikus
tegelikkusest või EMTAK koodist?
4. Seletuskirjas on välja toodud et „Muudatus suurendab eelduslikult mõnevõrra
Tööinspektsiooni töökoormust, kuna kaubandussektori järelevalve raames tuleb hakata
tuvastama ka muutuvtunni kokkuleppe alusel töötamise rikkumisi. See eeldab inspektorite
juhendamist ja koolitamist, et nad oleksid kursis muutuvtunni kokkulepete regulatsiooniga,
mis on vajalik järelevalve tegemiseks.“
Juhime tähelepanu, et Tööinspektsiooni ressurss on piiratud ning töö- ja puhkeaja
järelevalvega tegeleb käesoleval ajal 5 tööinspektor-juristi ning osaliselt on võimalik
rakendada täiendavalt 2 juristi, kelle igapäevane töö on seotud ELTTS alusel lähetatud
töötajate teadete ning alla 15-aastaste alaealistega seotud taotluste menetlemisega.
Seega, arvestades inspektsiooni prioriteeti kontrollida töösuhte poolelt eelkõige tööturul
nõrgemas positsioonis olevate töötajate töötingimusi (sh alaealised, vähenenud töövõimega
inimesed VÕS lepingutega, Eestisse ajutiselt tööle tulevad välismaalased), ei pea me
mõistlikuks panustada suures mahus ressurssi muutuvtunnipalga kokkulepete
kontrollimiseks. Kuid oleme seda valmis tegema kaebusepõhiselt, mis aga ei anna kindlasti
täielikku ülevaadet seadusemuudatuse tegeliku rakenduspraktika kohta.
Teeme ettepaneku analüüsida mitmes etapis pilootprojekti õnnestumist suuremas mahus
sõltumatu uuringuga, mis kätkes endas nii töötajate kui tööandjate küsitlemist ning selle
pinnalt järelduste tegemist, mis eeldab vastava uuringu tellimist Sotsiaalministeeriumi poolt.
5. Tööinspektsioon palub Sotsiaalministeeriumilt enne kavandatud muudatuste jõustumist
veebikoolituse/arutelu läbiviimist nõustajatele, järelevalveametnikele ja töövaidluskomisjoni
juhatajatele. Oleme selgi korral valmis oma küsimused koos vastuste projektiga ette saatma.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Maripuu
Peadirektor
Meeli Miidla-Vanatalu
[email protected]
2