dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus eelnõule

Sotsiaalministeerium · 30. aprill 2021
Viit
1.2-2/53-3
Registreeritud
30. aprill 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tööinspektsioon
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2021
Vastutaja
Pirjo Turk (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)
Lahendamise tähtaeg
30. aprill 2021

Failid

  • 📎Oigusakti_eelnou_kooskolastamine_TLS_jaekaubanduses_TI_0421.asice220 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Teie: 23.04.2021 nr 1.2-2/53-1 Saadetud DVK kaudu Meie: aprill 2021 nr 1.1-7/776-1 Koopia: [email protected] Õigusakti eelnõu kooskõlastamine TLS jaekaubanduse tööaeg Saatsite Tööinspektsioonile kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja koos lisadega. Lähtudes sotsiaalpartnerite meedia vahendusel antud selgitustest ja Sotsiaalministeeriumi kodulehel avaldatud sõnumitest jaekaubanduse tööajaga seotud pilootprojekti kohta ning arvestades ettevalmistatud eelnõu ja seletuskirja sisu kooskõlastab Tööinspektsioon eelnõu, tuues seejuures välja alljärgnevad tähelepanekud: 1. Teeme ettepaneku täpsustada seletuskirja ja tuua selgemalt välja kokkulepete erinevused kavandatava TLS § 431 muutuvtundide ja kehtiva regulatsiooni TLS § 44 alusel ületunnitöö kokkuleppe rakendamisel. Näiteks olukorras, kui töötajal on ühekuuline summeeritud tööajaarvestus ning kokkulepe osalise tööajaga töötamiseks koos muutuvtunni kokkuleppega TLS § 431 kohaselt nii, et ta töötab keskmiselt ühes kuus vahemikus 88 kuni 100 töötundi, siis kokkulepe, mille kohaselt ta töötab konkreetses kuus 101 ja järgnevat tunni, on vaadeldav ületunnitöö kokkuleppena TLS § 44 mõistes. Ehk 101. ja järgnev töötund peavad tööajaarvestuses kajastuma ületunnitööna ning olema hüvitatud vastavalt poolte eelnevale kokkuleppele, kas vaba ajaga või rahas. Seletuskirja kohaselt peaksid siis eeltoodud näite korral tööaja arvestuses töötunnid kajastuma nii: Töötunnid kokku sh muutuvtunnid sh ületunnid 102 tundi 12 tundi 2 Juhul, kui eelviidatud näide ei ole õige, siis palun täpsustage seletuskirjas, kuidas tööandja peab muutuvtunde ja ületunde tööajaarvestuses eristama. 2. Eelnõu TLS § 431 lg 3 p 1 kohaselt „Muutuvtunni kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui: 1) kokkuleppe koostamise algatab töötaja kirjalikus vormis ja kokkulepe vastab käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustele;“ Palume täpsustada, kas juhul, kui tööandja pakub juba töölepingu sõlmisel või ka hiljem ise töötajale muutuvtunni kokkulepet ehk initsiatiiv tuleb tööandajalt, on tegemist seaduse rikkumisega ja kokkulepe on algusest peale tühine, vaatamata sellele, et pooled on seda täitma asunud? Kas kokkuleppe tühisuse tagajärjeks ja töötaja kaitse mehhanismiks on sel juhul tema õigus nõuda muutuvtundide osa käsitlemist hiljem ületunnitööna ning nõuda välja hüvitist lähtudes TLS § 44 regulatsioonist? Juhul, kui see on nii, siis palume täpsustada, kas Tööinspektsiooni järelevalve vaates ehk sellise olukorra tuvastamisel ja tõendamisel on tagajärjest tööandja suhtes nõue (võimalik Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 626 9400 / [email protected]/ www.ti.ee / www.tooelu.ee / iseteenindus.ti.ee / Kliendiportaal eti.ti.ee / Registrikood 70001969 ettekirjutus) kajastada muutuvtunnid tööajaarvestuses ületunnitööna TLS § 44 mõistes ning hüvitada vastavalt. 3. Järelevalve vaates tekitab väga suure küsimuse ettevõtte tegevusala määramine EMTAK koodi järgi. Senise kogemuse pinnalt toome välja, et paljud ettevõtjad ei registreeri oma tegevusi õige EMTAK koodiga ega tegele vastava valdkonnaga, mis kajastub koodis. Kas tööinspektoril on seejuures õigus hinnata ettevõtte tegelikku sisulist tegevust ning otsustada seeläbi, et tegemist ei ole jaekaubandusega tegeleva ettevõttega ja seega ei ole muutuvtunni kokkuleppe rakendamine õiguspärane ehk on tühine. Näiteks ka osad toitlustusasutused tegelevad sisuliselt ju osaliselt jaekaubandusega, mis tähendab, et nad võivad oma tegevusvaldkonda pärast seaduse muutmist täpsustada ning selle tulemusel siiski rakendada muutuvtunnikokkulepet ka näiteks restorani või muu toitlustuskoha töötajale. Kas tööinspektor lähtub taolises olukorras siis tulevikus tegelikkusest või EMTAK koodist? 4. Seletuskirjas on välja toodud et „Muudatus suurendab eelduslikult mõnevõrra Tööinspektsiooni töökoormust, kuna kaubandussektori järelevalve raames tuleb hakata tuvastama ka muutuvtunni kokkuleppe alusel töötamise rikkumisi. See eeldab inspektorite juhendamist ja koolitamist, et nad oleksid kursis muutuvtunni kokkulepete regulatsiooniga, mis on vajalik järelevalve tegemiseks.“ Juhime tähelepanu, et Tööinspektsiooni ressurss on piiratud ning töö- ja puhkeaja järelevalvega tegeleb käesoleval ajal 5 tööinspektor-juristi ning osaliselt on võimalik rakendada täiendavalt 2 juristi, kelle igapäevane töö on seotud ELTTS alusel lähetatud töötajate teadete ning alla 15-aastaste alaealistega seotud taotluste menetlemisega. Seega, arvestades inspektsiooni prioriteeti kontrollida töösuhte poolelt eelkõige tööturul nõrgemas positsioonis olevate töötajate töötingimusi (sh alaealised, vähenenud töövõimega inimesed VÕS lepingutega, Eestisse ajutiselt tööle tulevad välismaalased), ei pea me mõistlikuks panustada suures mahus ressurssi muutuvtunnipalga kokkulepete kontrollimiseks. Kuid oleme seda valmis tegema kaebusepõhiselt, mis aga ei anna kindlasti täielikku ülevaadet seadusemuudatuse tegeliku rakenduspraktika kohta. Teeme ettepaneku analüüsida mitmes etapis pilootprojekti õnnestumist suuremas mahus sõltumatu uuringuga, mis kätkes endas nii töötajate kui tööandjate küsitlemist ning selle pinnalt järelduste tegemist, mis eeldab vastava uuringu tellimist Sotsiaalministeeriumi poolt. 5. Tööinspektsioon palub Sotsiaalministeeriumilt enne kavandatud muudatuste jõustumist veebikoolituse/arutelu läbiviimist nõustajatele, järelevalveametnikele ja töövaidluskomisjoni juhatajatele. Oleme selgi korral valmis oma küsimused koos vastuste projektiga ette saatma. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Peadirektor Meeli Miidla-Vanatalu [email protected] 2
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel