dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Sotsiaalkaitseministri määruste nr 65 ja 66 muutmine

Sotsiaalministeerium · 28. aprill 2021
Viit
15
Registreeritud
28. aprill 2021
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2021
Vastutaja
Elen Preimann (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎15 28.04.2021 Ministri määrus.asice1432 KB

Sisu (failidest)

Seletuskirja lisa Kooskõlastustabel sotsiaalkaitseministri määruste nr 65 ja 66 muutmise määruse seletuskirja juurde Märkuse Märkuse sisu Kommentaar märkusele esitaja Eesti Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liidul täiendavaid Arvestatud. Rehabilitatsiooni ettepanekuid lisada ei ole. Ootame planeeritud muudatuste asutuste Liit jõustumist. Eesti Soovime rõhutada, et Sotsiaalkaitseministri määruse nr. 65 Sotsiaalkindlustusamet on erihoolekandeteenuste ja Sotsiaalasutuse muutmise määruse eelnõu on tunnustust vääriv ja loob sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajatele kulude Juhtide nõukoda võimaluse raskes COVID-19 haiguse levikuga tekkinud hüvitamiseks välja töötanud arvestusalused, mis on finantskriisis leevendust saada. kirjeldatud määruse seletuskirjas ja mille alusel kujuneb Eelnõu § 1 punkt 2 täiendatud §-ga 43 lõikega 2 igale teenuseosutajale maksimaalselt hüvitatav summa. Täpsustatakse, et erihoolekandeteenuste kulude katmise Hüvitamise teenuseosutaja- spetsiifilised detailid ja täpne täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord lepitakse kord lepitakse kokku Sotsiaalkindlustusameti ja kokku Sotsiaalkindlustusameti ja erihoolekandeteenuse teenuseosutaja vahel sõlmitavas lepingus ja selle lisas. osutaja vahel sõlmitud lepingus. Arvamus; tekst jääb üldsõnaline, raskesti mõistetav ning puudub ajaperiood, mil lepingud sõlmitakse. Mille alusel toimub valik esimese- teise - kolmanda jne lepingu sõlmimiseks. Selgitus; teenuse rahastuse seisukohast mõistlik lahendus, kuid kuna ja kuidas lepib SKA teenuse osutajaga kokku täpsemad arvestamise alused. Tekib oht läbipaistamatusele ja tõlgenduste erinevustele. Tekib arusaamatus, kuidas ja mille alusel toimub lepingu sõlmimise järjekord. Ettepanek; kulude katmine toimub vastavalt määruse 65 § 8 1 lõike 2 alusel. Täpsustamist vajab erinevus määruse tagasiulatuvuse osas. Kulude hüvitamine toimub tagasiulatuvalt alates Erihoolekandeteenuse saajate arv võetakse seisuga 01.03.2021. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajate 01.03.2021 hüvitise suuruse arvutamisel võetakse aluseks 2021. aasta Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saajate arvuks on jaanuari ja veebruari eest esitatud aruannete ridade eelnõus märgitud 2019a teenuse saajate arv. keskmine, millest arvutatakse välja teenuse kasutamise Erihoolekndeteenusepakkujale hüvitatakse tagasiulatuvalt hulk. Erihoolekandeteenuste puhul hüvitise määra aluseks 01.03.2021a., kuigi teenust on jooksavalt osutatud teenuskohtade arv 01.03.2021 seisuga. kontaktselt kogu COVID-19 haiguse leviku perioodil. Seletuskirja lisa Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajad on väga paljud 2021. märtsis kasvasid COVID-19 nakatumisnäitajad lõpetanud kontaktse teenuse osutamise COVID-19 haiguse märgatavalt ja Vabariigi Valitsus kehtestas seoses COVID- leviku perioodil. On riigi poolt asjatu hüvitada 19 haiguse levikuga täiendavad piirangud ning palus isikukaitsevahendite soetuskulu sotsiaalse rehabilitatsiooni tungivalt vältida inimestevahelisi kontakte. Kuigi piirangud asutustele tingimustes, kus IKV kulu puudub või on otseselt sotsiaalteenuste osutamist ei takistanud, peame minimaalne. põhjendatuks hüvitamise perioodi alguse määratlemisel lähtuda märtsikuust. Soovitame toetada erihoolekandeteenuse pakkujaid, kes on kogu COVID-19 haiguse perioodil kontakset erihoolekandeteenust osutanud. Eesti Linnade ja 1. Arvestades eelnõus loetletud kulude paindlikku iseloomu, 1. Sotsiaalkindlustusamet on erihoolekandeteenuste ja Valdade Liit oleks vajalik täpsustada, kui kaugele ulatub teenuseosutajate sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajatele kulude diskretsioon kulutuste tegemisel. Kas on ette nähtud, et hüvitamiseks välja töötanud arvestusalused, mis on hüvitise taotleja peab esitama kuluarved, millelt on näha kirjeldatud määruse seletuskirjas ja mille alusel kujuneb kulude kandmine näiteks supervisiooni saamiseks, riistvara igale teenuseosutajale maksimaalselt hüvitatav summa. ostmiseks jms, või piisab vaid hüvitistaotluse esitamisest ilma Hüvitamise teenuseosutaja- spetsiifilised detailid ja täpne otseseid kulusid näitamata? kord lepitakse kokku Sotsiaalkindlustusameti ja teenuseosutaja vahel sõlmitavas lepingus ja selle lisas. Lepingu ja selle lisa täpne sõnastus ei ole veel paigas, kuid ilmselt saab kuluarveid käsitlev lepingupunkt olema selline: „Täitja kohustub esitama volitaja nõudmisel raamatupidamise kulu- ja maksedokumentide kinnitatud koopiad tehtud kulutuste kohta.“ 2. Sidevahendite hüvitise osas ei selgu, kas on võimalik ka 2. Lisaeelarve ressursid on piiratud ja selle raames ei kaeta sidekulude, mitte ainult riistvara soetamise kulude katmine? sidekulusid. Need kulud jäävad teenusosutaja või Teatud juhtudel on isikutel IT-vahendid olemas, kuid puudub teenusekasutaja kanda. piisav andmemaht lähedastega suhtlemiseks. Hetkel ei nähtu eelnõust, et selline lahendus oleks hüvitise taotlemise mõttes võimalik. Täiendavalt soovime märkida, et täiendavate sideteenuste vajadus kriisiajal võib lisaks erihoolekande a) klientidele tekkida ka psühhiaatrilise abi saajatel. MINISTRI MÄÄRUS 28.04.2021 nr 15 Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 57, § 58, § 72 lõike 5 punktide 1–3 ja § 79 lõike 6 alusel. § 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa „punktis 3“ tekstiosaga „punktis 4“; 2) määrust täiendatakse §-ga 43 järgmises sõnastuses: „§ 43. Erihoolekandeteenuste eest tasumine 1. märtsist 2021. a kuni 31. detsembrini 2021. a seoses COVID-19 levikuga (1) Lisaks §-s 1 sätestatud erihoolekandeteenuste kuludele kaetakse erihoolekandeteenuse osutajale 1. märtsist 2021. a kuni 31. detsembrini 2021. a: 1) erihoolekandeteenuse osutamise psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste (nt supervisioon, arengutreening) kulu, mille hüvitamise maksimaalne määr ühes kuus on 18,75 eurot ühe töötaja kohta; 2) erihoolekandeteenust osutava personali isikukaitsevahendite kulu, mille hüvitamise määr on ööpäevaringse erihooldusteenuse ja kogukonnas elamise teenuse puhul 56 eurot teenusesaaja kohta, igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul 40 eurot teenusesaaja kohta, igapäevaelu toetamise teenuse ja töötamise toetamise teenuse puhul 5 eurot teenusesaaja kohta ning toetatud elamise teenuse puhul 7 eurot teenusesaaja kohta. Hüvitise miinimummäär on 75 eurot ja seda makstakse nendele teenuseosutajatele, kelle arvestuslik kulu kasutatud mudeli järgi oli sellest summast väiksem; 3) toetatud elamise teenuse (kui teenust osutatakse isiku kasutusse antud eluruumides), kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul teenusesaaja lähedastega ühenduse pidamiseks vajalike seadmete soetamise kulu, mille hüvitamise maksimaalne määr on 225 eurot kuni 20 täidetud teenusekoha kohta. (2) Lõikes 1 nimetatud kulude katmise täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord lepitakse kokku Sotsiaalkindlustusameti ja erihoolekandeteenuse osutaja vahel sõlmitud lepingus.“. § 2. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse 2 õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses: „§ 81. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumine 1. märtsist 2021. a kuni 31. detsembrini 2021. a seoses COVID-19 levikuga (1) Lisaks §-s 2 sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste kuludele kaetakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale 1. märtsist 2021. a kuni 31. detsembrini 2021. a: 1) sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste (nt supervisioon, arengutreening) kulu, mille hüvitamise maksimaalne määr ühes kuus on 18,75 eurot ühe töötaja kohta; 2) sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutava personali isikukaitsevahendite kulu, mille hüvitamise määr on 0,75 eurot kahe teenusetunni kohta ja mille hüvitamise miinimummäär on 50 eurot ühe teenuseosutaja kohta. (2) Lõikes 1 nimetatud kulude katmise täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord lepitakse kokku Sotsiaalkindlustusameti ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja vahel sõlmitud lepingus.“. § 3. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. märtsist 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske kantsler Sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 65) täiendatakse regulatsiooniga erihoolekandeteenuste eest tasumise erisuste kohta 1. märtsist 2021. a kuni 31. detsembrini 2021. a seoses COVID-19 levikuga. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ (edaspidi määrus nr 66) täiendatakse regulatsiooniga sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumise erisuste kohta 1. märtsist 2021. a kuni 31. detsembrini 2021. a seoses COVID-19 levikuga. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Elen Preimann (tel: 626 9246, e-post: [email protected]) ja sama osakonna riigiteenuste poliitika juht Lemme Palmet (tel: 626 9214, e-post: [email protected]). Määruse mõjude osa on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Marion Rummo (tel: 626 9712, e-post: [email protected]). Määruse rahaliste vahendite analüüsi on teinud Sotsiaalkindlustusameti (SKA) ekspertiisi ja sotsiaalteenuste osakonna erihoolekande talituse juht Helen Tähtvere (tel: 5300 2295, e-post: [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (tel: 626 9271, e-post: [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320, e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Määrus on seotud riigi 2021. aasta lisaeelarve seadusega, millega nähakse ette määruse rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid. Muudetakse määruse nr 65 redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 08.05.2020, 26, ja määruse nr 66 redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 19.12.2019, 16. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse § 1 punktiga 1 muudetakse määruse nr 65 § 1 lõike 1 punkti 3, kus asendatakse tekstiosa „punktis 3“ tekstiosaga „punktis 4“, et viidata nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 lõike 1 punktile 4, milles sätestatakse tööandja kohustus nõuda tööle asuvalt hoolekandetöötajalt tervisetõendit nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta. Praegu on määruses ekslikult viidatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 lõike 1 punktile 3, milles on sätestatud tööandja kohustus nõuda eelmainitud tervisetõendit õpetajatelt, 2 lasteasutuse töötajatelt ning teistelt töökohustuste tõttu laste ja noorukitega vahetult kokkupuutuvatelt töötajatelt. Muudatusega parandatakse see viiteviga. Määruse § 1 punktiga 2 täiendatakse määrust nr 65 uue §-ga 43. Määruse § 43 lõikega 1 võimaldatakse SKA-l katta erihoolekandeteenuse osutajale perioodil 01.03.2021–31.12.2021 lisaks määruse nr 65 §-s 1 sätestatud erihoolekandeteenuste kuludele ka erihoolekandeteenuse osutamise psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste ja erihoolekandeteenust osutava personali isikukaitsevahendite kulu ning valitud teenuste puhul ka teenusesaaja lähedastega ühenduse pidamiseks vajalike seadmete soetamise kulu. COVID-19 levik on oluliselt mõjutanud erihoolekandeteenuste osutajaid, kuna pidevas nakatumisohus ja nakkuskolde tekkimise ohus töötades on igapäevane tööstress suur ning mõjub töövõimele negatiivselt. Psühhosotsiaalse töökeskkonna toetamiseks saavad teenusepakkujad kasutada töönõustamise teenuseid (nt supervisioon, kovisioon, arengutreening, mentorlus jm) ning SKA-ga sõlmitava lepingu alusel hüvitatakse erihoolekandeteenuse osutajale kindlaksmääratud summa ulatuses nõustamisega seotud kulud. COVID-19 leviku piiramiseks on kõigile teenusepakkujatele soovitatud kasutada isikukaitsevahendeid, mida tavapärane riigi poolt tasutav teenuse hind ei kata. Selleks, et teenusepakkujatel oleks rahalisi vahendeid, mille arvelt isikukaitsevahendeid soetada, eraldatakse riigieelarvest lisaeelarvega ajutine täiendav summa. Kuni aasta lõpuni hüvitab SKA valitud teenuste puhul teenuseosutajale ka teenusesaajate lähedastega ühenduse pidamiseks vajalike seadmete soetamise kulu. COVID-19 levikuga seoses on Vabariigi Valitsus kehtestanud piirangud ja palunud tungivalt vältida kontakte inimeste vahel, mistõttu on ka erihoolekandeteenuseid kasutavate psüühikahäirega inimeste kontaktid lähedaste ja sõpradega minimaalsed või lausa katkenud. Seadmete soetamise kulu hüvitatakse nende erihoolekandeteenuste puhul, kus inimene kasutab teenust erihoolekandeteenuse osutaja poolt tema kasutusse antud eluruumides, st toetatud elamise teenus (kui teenust osutatakse isiku kasutusse antud eluruumides), kogukonnas elamise teenus ja ööpäevaringne erihooldusteenus. Nende teenuste saajad elavad oma lähedastest eemal ja seetõttu on kodustega suhete hoidmine veelgi enam oluline. Määruse § 43 lõikega 2 täpsustatakse, et erihoolekandeteenuste kulude katmise täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord lepitakse kokku Sotsiaalkindlustusameti ja erihoolekandeteenuse osutaja vahel sõlmitud lepingus. Määruse §-ga 2 täiendatakse määrust nr 66 uue §-ga 81. Määruse § 81 lõikega 1 võimaldatakse SKA-l katta perioodil 01.03.2021–31.12.2021 lisaks määruse nr 66 §-s 2 sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste kuludele ka sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste kulu ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutava personali isikukaitsevahendite soetamise kulu. Lõike 1 punktis 1 sätestatakse, et SKA katab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste (nt supervisioon, arengutreening) kulu. Selle rakendamise põhjuseks on asjaolu, et COVID-19 levik on oluliselt mõjutanud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajaid, kuna pidevas nakatumisohus ja nakkuskolde tekkimise ohus töötades on igapäevane tööstress suur ning mõjub töövõimele negatiivselt. Psühhosotsiaalse töökeskkonna toetamiseks saavad teenusepakkujad kasutada töönõustamise teenuseid (nt supervisioon, kovisioon, arengutreening, mentorlus jm) ning SKAga sõlmitava lepingu alusel hüvitatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale kindlaksmääratud summa ulatuses nõustamisega seotud kulud. 3 Lõike 1 punktis 2 sätestatakse, et SKA katab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutava personali isikukaitsevahendite kulu. COVID-19 leviku piiramiseks on kõigile teenusepakkujatele soovitatud kasutada isikukaitsevahendeid, mida tavapärane riigi poolt tasutav teenuse hind ei kata. Selleks, et teenusepakkujatel oleks rahalisi vahendeid, mille arvelt isikukaitsevahendeid soetada, eraldatakse riigieelarvest lisaeelarvega ajutine täiendav summa. Määruse § 81 lõikes 2 täpsustatakse, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kulude katmise täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord lepitakse kokku Sotsiaalkindlustusameti ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja vahel sõlmitud lepingus. Kulude hüvitamise arvestamise alused Sotsiaalkindlustusamet on erihoolekandeteenuste ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajatele kulude hüvitamiseks välja töötanud arvestusalused. Töönõustamise teenustega seotud kulude hüvitamise arvestamise alused: - Kõik teenuseosutajad kannavad esialgu oma kulud ise. - SKA hüvitab teenuseosutajatele kulu, arvestades reeglit, et kuni kümne erihoolekande tegevusjuhendaja või sotsiaalse rehabilitatsiooni spetsialisti ühe nõustamiskorra maksumus on 350 eurot koos km-ga (kuni 20 töötajal 2 x 350 = 700 eurot jne). - Kõigile tegevusjuhendajatele või sotsiaalse rehabilitatsiooni spetsialistidele võimaldatakse 2021. aasta jooksul töönõustamist neli korda. - Hüvitise maksimaalne määr ühes kuus ühe töötaja kohta on 18,75 eurot. - Hüvitise kasutamisel ei ole oluline, et teenuseosutaja kannaks töönõustamisega seotud kulud hüvitamise arvestusalustes välja toodud loogika lausel. Isikukaitsevahendite kulude hüvitamise arvestamise alused: - Kõik teenuseosutajad kannavad esialgu oma kulud ise. - Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajate hüvitise suuruse arvutamisel võetakse aluseks 2021. aasta jaanuari ja veebruari eest esitatud aruannete ridade keskmine, millest arvutatakse välja teenuse kasutamise hulk. Hüvitise määr on 0,75 eurot kahe teenusetunni kohta. Hüvitisele on kehtestatud miinimumäär – see puudutab asutusi, mis jaanuaris-veebruaris arveid ei esitanud või mille arvete mahu järgne arvestus andis kehtestatud miinimummäärast madalama hüvitise määra. Kehtestatud miinimummäär on 50 eurot. - Erihoolekandes on hüvitise määr ööpäevaringsete teenuste ja kogukonnas elamise teenuse puhul 56 eurot teenusesaaja kohta, igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul 40 eurot teenusesaaja kohta, igapäevaelu toetamise teenuse ja töötamise toetamise teenuse puhul 5 eurot teenusesaaja kohta ning toetatud elamise teenuse puhul 7 eurot teenusesaaja kohta. SKA kasutab teenusekohtade arvu 01.03.2021 seisuga. Hüvitisele on määratud miinimummäär 75 eurot, mis rakendub neile, kelle arvestuslik kulu kasutatud mudeli järgi oli sellest väiksem. - Hüvitise kasutamisel ei ole oluline, et teenuseosutaja oleks soetanud arvestuse aluseks olevaid isikukaitsevahendeid, st et teenuseosutaja võib olla soetanud ka muid isikukaitsevahendeid (prillid, visiirid, põlled jne), kuid hüvitist on võimalik saada kuni neile ette nähtud määrani. Erihoolekandeteenuse saajate lähedastega ühenduse pidamiseks vajalike seadmete soetamise kulude hüvitamise arvestamise alused: - Kõik teenuseosutajad kannavad esialgu oma kulud ise. - SKA hüvitab erihoolekandeteenuse osutajale sidevahendi (tahvelarvuti, kõrvaklapid, sülearvuti, telefon, veebikaamera) maksumuse maksimaalselt 225 euro ulatuses kuni 20 täidetud teenusekoha kohta järgmiste erihoolekandeteenuste puhul: toetatud elamise teenus (kui teenust osutatakse isiku kasutusse antud eluruumides), kogukonnas elamise teenus ja ööpäevaringsed erihooldusteenused. - Kokku on 01.03.2021 seisuga täidetud 3280 teenusekohta. - Näide: kuni 20 teenusesaaja kohta 1 sidevahend, 21–40 teenusesaajat = 2 sidevahendit, ..., 121 + teenusesaajat = 7 sidevahendit. 4 Kõigi eelmainitud kulude hüvitise saamise eelduseks on see, et teenuseosutaja omab kehtivat teenuse osutamise lepingut SKA-ga vähemalt alates 01.03.2021. SKA maksab teenuseosutajale hüvitist eelkirjeldatud tingimustel ajavahemikus 01.03.2021 kuni 31.12.2021 soetatud sidevahendite soetamise eest. Määruse §-s 3 on sätestatud määruse tagasiulatuv rakendamine 1. märtsist 2021. a. See tähendab, et teenuseosutajad saavad taotleda kompenseeritavate kulude katmist alates olukorra kriitilisemaks muutumisest seoses COVID-19 levikuga ja Vabariigi Valitsuse poolt piirangute laiendamisest. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Määruses esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata muudatuste mõju erihoolekandeteenuse ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajatele, teenusesaajatele, Sotsiaalkindlustusametile ning avaliku sektori kuludele ja tuludele. Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kahes valdkonnas: sotsiaalne mõju ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele. Määruse mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Määruses esitatud muudatused ei mõjuta regionaalarengut, elu- ja looduskeskkonda, majandust ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. 4.1. Erihoolekandeteenuseid puudutavad muudatused Sotsiaalne mõju Erihoolekandeteenuse osutajad Muudatuse tulemusel katab SKA perioodil 01.03.2021–31.12.2021 erihoolekandeteenuse osutajate psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste kulu ja personali isikukaitsevahendite kulu. Pidevas nakatumisohus ja nakkuskolde tekkimise ohus töötades on teenuseosutajate tööstress suur ning võib mõjuda negatiivselt töövõimele. Psühhosotsiaalse töökeskkonna toetamiseks saavad teenusepakkujad edaspidi kasutada riigi poolt eraldatud vahendite eest töönõustamise teenuseid (nt supervisioon, kovisioon, arengutreening, mentorlus jms) ning SKA-ga sõlmitava lepingu alusel hüvitatakse erihoolekandeteenuse osutajale kindlaksmääratud summa ulatuses ja perioodil nõustamisega seotud kulud. Lisaks eraldatakse riigieelarvest lisaeelarvega ajutine täiendav summa isikukaitsevahenditega seotud kulude katmiseks. Viiruse leviku tingimustes on soovitatav iseenda ja teiste inimeste tervise hoidmiseks kasutada isikukaitsevahendeid, mida tavapärane riigi poolt tasutav erihoolekandeteenuse hind ei kata. 2019. aasta lõpus töötas erihoolekandeteenuse saajatega kokku 1758 töötajat, sh 1589 tegevusjuhendajat. Muudatused mõjutavad otseselt COVID-19 leviku tingimustes töötavate töötajate tervist ja heaolu nende kehtima hakkamisest iga päev. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele 5 Muudatuse mõju ulatus ja sagedus on suur, sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist erihoolekandeteenuse osutajate jaoks olulise mõjuga. Erihoolekandeteenuse saajad COVID-19 levikuga seoses on Vabariigi Valitsus kehtestanud piirangud ja palunud tungivalt vältida kontakte inimeste vahel. Muudatuse tulemusel hüvitab SKA edaspidi toetatud elamise teenuse (kui teenust osutatakse isiku kasutusse antud eluruumides), kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajatele teenusesaaja lähedastega ühenduse pidamiseks vajalike seadmete (tahvelarvuti, kõrvaklapid, sülearvuti, nutitelefon ja veebikaamera) kulu, et anda teenusesaajatele võimalus suhelda lähedaste ja sõpradega ning ühtlasi suurendada teenusesaajate sidevahendite kasutamise julgust ja oskusi. Lisaks mõjutavad teenusesaajaid kaudselt ka eelmises punktis kirjeldatud töötajate psühhosotsiaalse töökeskkonna toetamisega ja isikukaitsevahendite kulude hüvitamisega seotud muudatused. Mida tervemad on töötajad, seda paremini ja kvaliteetsemalt on võimalik pakkuda teenust. Kokku oli 01.03.2021 seisuga muudatusest mõjutatud täidetud erihoolekande teenusekohti 3280. Muudatus mõjutab selle kehtima hakkamisest iga päev teenusesaajate iseseisvat toimetulekut, tervist ja heaolu, pakkudes abi üksindustunde ja murest tuleneva emotsionaalse madalseisu tekkimisel ning ennetades ja takistades psüühikahäirete aktiveerumist. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatuse mõju ulatus ja sagedus on suur, sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist erihoolekandeteenuse saajate jaoks olulise sotsiaalse mõjuga. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Sotsiaalkindlustusamet Eespool nimetatud kulude katmise täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord lepitakse kokku Sotsiaalkindlustusameti ja erihoolekandeteenuse osutaja vahel sõlmitud lepingus. Sotsiaalkindlustusametile kaasneb muudatusega lepingute haldamisega seotud töökoormus. Muudatustega seotud kulud tehakse riigieelarvest. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatuse mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist Sotsiaalkindlustusameti ja riigieelarve jaoks väheolulise mõjuga. 4.2. Rehabilitatsiooniteenuseid puudutavad muudatused Sotsiaalne mõju Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajad Muudatuse tulemusel katab SKA perioodil 01.03.2021–31.12.2021 sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale teenuse osutamise psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste ja personali isikukaitsevahendite soetamise kulu. 6 Pidevas nakatumisohus ja nakkuskolde tekkimise ohus töötades on teenuseosutajate tööstress suur ning mõjub negatiivselt töövõimele. Psühhosotsiaalse töökeskkonna toetamiseks saavad teenusepakkujad edaspidi kasutada riigi poolt eraldatud vahendite eest töönõustamise teenuseid (nt supervisioon, kovisioon, arengutreening, mentorlus jms) ning SKAga sõlmitava lepingu alusel hüvitatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale kindlaksmääratud summa ulatuses nõustamisega seotud kulud. Lisaks eraldatakse riigieelarvest lisaeelarvega ajutine täiendav summa sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutava personali isikukaitsevahenditega seotud kulude katmiseks. Viiruse leviku tingimustes on iseenda ja teiste inimeste tervise hoidmiseks soovitatav kasutada isikukaitsevahendeid, mida tavapärane riigi poolt tasutav rehabilitatsiooniteenuse hind ei kata. Muudatused mõjutavad otseselt COVID-19 leviku tingimustes töötavate töötajate tervist ja heaolu nende kehtima hakkamisest iga päev. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatuse mõju ulatus ja sagedus on suur, sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajate jaoks olulise sotsiaalse mõjuga. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saajad Kaudselt mõjutavad eespool kirjeldatud töötajate psühhosotsiaalse töökeskkonna toetamise ja isikukaitsevahendite kulude hüvitamisega seotud muudatused ka teenusesaajaid. Mida tervemad on töötajad, seda paremini ja kvaliteetsemalt on võimalik pakkuda teenust. 2019. aasta lõpus sai riigieelarvest sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust 6525 inimest. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatuse mõju ulatus ja sagedus on keskmine, sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saajate jaoks olulise mõjuga. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Sotsiaalkindlustusamet Eespool nimetatud kulude katmise täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord lepitakse kokku Sotsiaalkindlustusameti ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja vahel sõlmitud lepingus. Sotsiaalkindlustusametile kaasneb muudatusega lepingute haldamisega seotud töökoormus. Muudatustega seotud kulud tehakse riigieelarvest. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatuse mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist Sotsiaalkindlustusameti ja riigieelarve jaoks väheolulise mõjuga. Muudatuste koondmõju riigiasutuste, ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Muudatustega ei kaasne mõju riigiasutuste töökoormusele ega ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele. 7 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatuste rakendamiseks vajaminevad kulud eraldatakse 2021. aasta lisaeelarvega kogusummas 1 041 619 eurot. Toetuse maksmise alus Prognoositav kulu Teenuse nimetus Teenuse maksimaalne määr Näitaja Ühik (täpsustatud 19.04.21) Erihoolekande kulud kokku 622 641 Psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste kulu 18,75 Töötajate arv kuus 1853 347 438 Isikukaitsevahendid ööpäevaringse erihooldusteenuse ja kogukonnas elamise teenusel 56 Klientide arv 2879 161 224 Isikukaitsevahendid igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoiuteenusel 40 Klientide arv 145 5 800 Isikukaitsevahendid toetatud elamise teenuse 7 Klientide arv 1142 7 994 Isikukaitsevahendid igapäevaelu ja töötamise toetamise teenustel 5 Klientide arv 3237 16 185 Isikukaitsevahendid miinimum määra alusel 75 Teenuse osutaja 28 2 100 20 kliendi kohta Seadmete soetamise kulu 225 teenuse asutuses 364 81 900 Rehabilitatsiooni kulud kokku 418 979 Psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste kulu 18,75 Töötajate arv kuus 2147 402 563 Teenuste osutamise Isikukaitsevahendite kulud 2 tunni teenuse osutamisel 0,75 tundide arv 40000 15 000 Rehabilitatsiooni Isikukaitsevahendite kulud miinimum määr 50 teenuste osutajate arv 48 1416 Kokku kulud 1 041 619 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. märtsist 2021. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale, Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liidule ja Sotsiaalkindlustusametile. Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkustega arvestamise tabel on esitatud seletuskirja lisas.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel