Seletuskirja lisa
Kooskõlastustabel sotsiaalkaitseministri määruste nr 65 ja 66 muutmise määruse seletuskirja juurde
Märkuse Märkuse sisu Kommentaar märkusele
esitaja
Eesti Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liidul täiendavaid Arvestatud.
Rehabilitatsiooni ettepanekuid lisada ei ole. Ootame planeeritud muudatuste
asutuste Liit jõustumist.
Eesti Soovime rõhutada, et Sotsiaalkaitseministri määruse nr. 65 Sotsiaalkindlustusamet on erihoolekandeteenuste ja
Sotsiaalasutuse muutmise määruse eelnõu on tunnustust vääriv ja loob sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajatele kulude
Juhtide nõukoda võimaluse raskes COVID-19 haiguse levikuga tekkinud hüvitamiseks välja töötanud arvestusalused, mis on
finantskriisis leevendust saada. kirjeldatud määruse seletuskirjas ja mille alusel kujuneb
Eelnõu § 1 punkt 2 täiendatud §-ga 43 lõikega 2 igale teenuseosutajale maksimaalselt hüvitatav summa.
Täpsustatakse, et erihoolekandeteenuste kulude katmise Hüvitamise teenuseosutaja- spetsiifilised detailid ja täpne
täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord lepitakse kord lepitakse kokku Sotsiaalkindlustusameti ja
kokku Sotsiaalkindlustusameti ja erihoolekandeteenuse teenuseosutaja vahel sõlmitavas lepingus ja selle lisas.
osutaja vahel sõlmitud lepingus.
Arvamus; tekst jääb üldsõnaline, raskesti mõistetav ning
puudub ajaperiood, mil lepingud sõlmitakse. Mille alusel
toimub valik esimese- teise - kolmanda jne lepingu
sõlmimiseks.
Selgitus; teenuse rahastuse seisukohast mõistlik lahendus,
kuid kuna ja kuidas lepib SKA teenuse osutajaga kokku
täpsemad arvestamise alused. Tekib oht läbipaistamatusele
ja tõlgenduste erinevustele. Tekib arusaamatus, kuidas ja
mille alusel toimub lepingu sõlmimise järjekord.
Ettepanek; kulude katmine toimub vastavalt määruse 65 § 8
1
lõike 2 alusel.
Täpsustamist vajab erinevus määruse tagasiulatuvuse osas. Kulude hüvitamine toimub tagasiulatuvalt alates
Erihoolekandeteenuse saajate arv võetakse seisuga 01.03.2021. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajate
01.03.2021 hüvitise suuruse arvutamisel võetakse aluseks 2021. aasta
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saajate arvuks on jaanuari ja veebruari eest esitatud aruannete ridade
eelnõus märgitud 2019a teenuse saajate arv. keskmine, millest arvutatakse välja teenuse kasutamise
Erihoolekndeteenusepakkujale hüvitatakse tagasiulatuvalt hulk. Erihoolekandeteenuste puhul hüvitise määra aluseks
01.03.2021a., kuigi teenust on jooksavalt osutatud teenuskohtade arv 01.03.2021 seisuga.
kontaktselt kogu COVID-19 haiguse leviku perioodil.
Seletuskirja lisa
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajad on väga paljud 2021. märtsis kasvasid COVID-19 nakatumisnäitajad
lõpetanud kontaktse teenuse osutamise COVID-19 haiguse märgatavalt ja Vabariigi Valitsus kehtestas seoses COVID-
leviku perioodil. On riigi poolt asjatu hüvitada 19 haiguse levikuga täiendavad piirangud ning palus
isikukaitsevahendite soetuskulu sotsiaalse rehabilitatsiooni tungivalt vältida inimestevahelisi kontakte. Kuigi piirangud
asutustele tingimustes, kus IKV kulu puudub või on otseselt sotsiaalteenuste osutamist ei takistanud, peame
minimaalne. põhjendatuks hüvitamise perioodi alguse määratlemisel
lähtuda märtsikuust.
Soovitame toetada erihoolekandeteenuse pakkujaid, kes on
kogu COVID-19 haiguse perioodil kontakset
erihoolekandeteenust osutanud.
Eesti Linnade ja 1. Arvestades eelnõus loetletud kulude paindlikku iseloomu, 1. Sotsiaalkindlustusamet on erihoolekandeteenuste ja
Valdade Liit oleks vajalik täpsustada, kui kaugele ulatub teenuseosutajate sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajatele kulude
diskretsioon kulutuste tegemisel. Kas on ette nähtud, et hüvitamiseks välja töötanud arvestusalused, mis on
hüvitise taotleja peab esitama kuluarved, millelt on näha kirjeldatud määruse seletuskirjas ja mille alusel kujuneb
kulude kandmine näiteks supervisiooni saamiseks, riistvara igale teenuseosutajale maksimaalselt hüvitatav summa.
ostmiseks jms, või piisab vaid hüvitistaotluse esitamisest ilma Hüvitamise teenuseosutaja- spetsiifilised detailid ja täpne
otseseid kulusid näitamata? kord lepitakse kokku Sotsiaalkindlustusameti ja
teenuseosutaja vahel sõlmitavas lepingus ja selle lisas.
Lepingu ja selle lisa täpne sõnastus ei ole veel paigas, kuid
ilmselt saab kuluarveid käsitlev lepingupunkt olema selline:
„Täitja kohustub esitama volitaja nõudmisel
raamatupidamise kulu- ja maksedokumentide kinnitatud
koopiad tehtud kulutuste kohta.“
2. Sidevahendite hüvitise osas ei selgu, kas on võimalik ka 2. Lisaeelarve ressursid on piiratud ja selle raames ei kaeta
sidekulude, mitte ainult riistvara soetamise kulude katmine? sidekulusid. Need kulud jäävad teenusosutaja või
Teatud juhtudel on isikutel IT-vahendid olemas, kuid puudub teenusekasutaja kanda.
piisav andmemaht lähedastega suhtlemiseks. Hetkel ei nähtu
eelnõust, et selline lahendus oleks hüvitise taotlemise mõttes
võimalik. Täiendavalt soovime märkida, et täiendavate
sideteenuste vajadus kriisiajal võib lisaks erihoolekande a)
klientidele tekkida ka psühhiaatrilise abi saajatel.
MINISTRI MÄÄRUS
28.04.2021 nr 15
Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 57, § 58, § 72 lõike 5 punktide 1–3 ja §
79 lõike 6 alusel.
§ 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 65 „Erihoolekandeteenuste
maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise
tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõike 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa „punktis 3“ tekstiosaga „punktis 4“;
2) määrust täiendatakse §-ga 43 järgmises sõnastuses:
„§ 43. Erihoolekandeteenuste eest tasumine 1. märtsist 2021. a kuni 31. detsembrini
2021. a seoses COVID-19 levikuga
(1) Lisaks §-s 1 sätestatud erihoolekandeteenuste kuludele kaetakse erihoolekandeteenuse
osutajale 1. märtsist 2021. a kuni 31. detsembrini 2021. a:
1) erihoolekandeteenuse osutamise psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste (nt
supervisioon, arengutreening) kulu, mille hüvitamise maksimaalne määr ühes kuus on
18,75 eurot ühe töötaja kohta;
2) erihoolekandeteenust osutava personali isikukaitsevahendite kulu, mille hüvitamise määr
on ööpäevaringse erihooldusteenuse ja kogukonnas elamise teenuse puhul 56 eurot
teenusesaaja kohta, igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul 40 eurot
teenusesaaja kohta, igapäevaelu toetamise teenuse ja töötamise toetamise teenuse puhul
5 eurot teenusesaaja kohta ning toetatud elamise teenuse puhul 7 eurot teenusesaaja kohta.
Hüvitise miinimummäär on 75 eurot ja seda makstakse nendele teenuseosutajatele, kelle
arvestuslik kulu kasutatud mudeli järgi oli sellest summast väiksem;
3) toetatud elamise teenuse (kui teenust osutatakse isiku kasutusse antud eluruumides),
kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul teenusesaaja
lähedastega ühenduse pidamiseks vajalike seadmete soetamise kulu, mille hüvitamise
maksimaalne määr on 225 eurot kuni 20 täidetud teenusekoha kohta.
(2) Lõikes 1 nimetatud kulude katmise täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord
lepitakse kokku Sotsiaalkindlustusameti ja erihoolekandeteenuse osutaja vahel sõlmitud
lepingus.“.
§ 2. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse
suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse
2
õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise
tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“
täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:
„§ 81. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumine 1. märtsist 2021. a kuni 31.
detsembrini 2021. a seoses COVID-19 levikuga
(1) Lisaks §-s 2 sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste
kuludele kaetakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale 1. märtsist 2021. a kuni 31.
detsembrini 2021. a:
1) sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate
teenuste (nt supervisioon, arengutreening) kulu, mille hüvitamise maksimaalne määr ühes
kuus on 18,75 eurot ühe töötaja kohta;
2) sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutava personali isikukaitsevahendite kulu, mille
hüvitamise määr on 0,75 eurot kahe teenusetunni kohta ja mille hüvitamise miinimummäär on
50 eurot ühe teenuseosutaja kohta.
(2) Lõikes 1 nimetatud kulude katmise täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord
lepitakse kokku Sotsiaalkindlustusameti ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja vahel
sõlmitud lepingus.“.
§ 3. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. märtsist 2021. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
kantsler
Sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne
maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“
(edaspidi määrus nr 65) täiendatakse regulatsiooniga erihoolekandeteenuste eest tasumise
erisuste kohta 1. märtsist 2021. a kuni 31. detsembrini 2021. a seoses COVID-19 levikuga.
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse
raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes
aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja
õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning
rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ (edaspidi määrus nr 66)
täiendatakse regulatsiooniga sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumise erisuste kohta
1. märtsist 2021. a kuni 31. detsembrini 2021. a seoses COVID-19 levikuga.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Elen
Preimann (tel: 626 9246, e-post:
[email protected]) ja sama osakonna riigiteenuste poliitika
juht Lemme Palmet (tel: 626 9214, e-post:
[email protected]). Määruse mõjude osa on
koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Marion Rummo (tel: 626
9712, e-post:
[email protected]).
Määruse rahaliste vahendite analüüsi on teinud Sotsiaalkindlustusameti (SKA) ekspertiisi ja
sotsiaalteenuste osakonna erihoolekande talituse juht Helen Tähtvere (tel: 5300 2295, e-post:
[email protected]).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice
Sündema (tel: 626 9271, e-post:
[email protected]).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320, e-post:
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus on seotud riigi 2021. aasta lisaeelarve seadusega, millega nähakse ette määruse
rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid.
Muudetakse määruse nr 65 redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT
I, 08.05.2020, 26, ja määruse nr 66 redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud
avaldamismärkega RT I, 19.12.2019, 16.
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määruse § 1 punktiga 1 muudetakse määruse nr 65 § 1 lõike 1 punkti 3, kus asendatakse
tekstiosa „punktis 3“ tekstiosaga „punktis 4“, et viidata nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse
§ 13 lõike 1 punktile 4, milles sätestatakse tööandja kohustus nõuda tööle asuvalt
hoolekandetöötajalt tervisetõendit nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta. Praegu
on määruses ekslikult viidatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 lõike 1 punktile
3, milles on sätestatud tööandja kohustus nõuda eelmainitud tervisetõendit õpetajatelt,
2
lasteasutuse töötajatelt ning teistelt töökohustuste tõttu laste ja noorukitega vahetult
kokkupuutuvatelt töötajatelt. Muudatusega parandatakse see viiteviga.
Määruse § 1 punktiga 2 täiendatakse määrust nr 65 uue §-ga 43.
Määruse § 43 lõikega 1 võimaldatakse SKA-l katta erihoolekandeteenuse osutajale perioodil
01.03.2021–31.12.2021 lisaks määruse nr 65 §-s 1 sätestatud erihoolekandeteenuste kuludele ka
erihoolekandeteenuse osutamise psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste ja
erihoolekandeteenust osutava personali isikukaitsevahendite kulu ning valitud teenuste puhul ka
teenusesaaja lähedastega ühenduse pidamiseks vajalike seadmete soetamise kulu.
COVID-19 levik on oluliselt mõjutanud erihoolekandeteenuste osutajaid, kuna pidevas
nakatumisohus ja nakkuskolde tekkimise ohus töötades on igapäevane tööstress suur ning mõjub
töövõimele negatiivselt. Psühhosotsiaalse töökeskkonna toetamiseks saavad teenusepakkujad
kasutada töönõustamise teenuseid (nt supervisioon, kovisioon, arengutreening, mentorlus jm) ning
SKA-ga sõlmitava lepingu alusel hüvitatakse erihoolekandeteenuse osutajale kindlaksmääratud
summa ulatuses nõustamisega seotud kulud.
COVID-19 leviku piiramiseks on kõigile teenusepakkujatele soovitatud kasutada
isikukaitsevahendeid, mida tavapärane riigi poolt tasutav teenuse hind ei kata. Selleks, et
teenusepakkujatel oleks rahalisi vahendeid, mille arvelt isikukaitsevahendeid soetada, eraldatakse
riigieelarvest lisaeelarvega ajutine täiendav summa.
Kuni aasta lõpuni hüvitab SKA valitud teenuste puhul teenuseosutajale ka teenusesaajate
lähedastega ühenduse pidamiseks vajalike seadmete soetamise kulu. COVID-19 levikuga seoses
on Vabariigi Valitsus kehtestanud piirangud ja palunud tungivalt vältida kontakte inimeste vahel,
mistõttu on ka erihoolekandeteenuseid kasutavate psüühikahäirega inimeste kontaktid lähedaste
ja sõpradega minimaalsed või lausa katkenud.
Seadmete soetamise kulu hüvitatakse nende erihoolekandeteenuste puhul, kus inimene kasutab
teenust erihoolekandeteenuse osutaja poolt tema kasutusse antud eluruumides, st toetatud
elamise teenus (kui teenust osutatakse isiku kasutusse antud eluruumides), kogukonnas elamise
teenus ja ööpäevaringne erihooldusteenus. Nende teenuste saajad elavad oma lähedastest eemal
ja seetõttu on kodustega suhete hoidmine veelgi enam oluline.
Määruse § 43 lõikega 2 täpsustatakse, et erihoolekandeteenuste kulude katmise täpsemad
arvestamise alused ja hüvitamise kord lepitakse kokku Sotsiaalkindlustusameti ja
erihoolekandeteenuse osutaja vahel sõlmitud lepingus.
Määruse §-ga 2 täiendatakse määrust nr 66 uue §-ga 81.
Määruse § 81 lõikega 1 võimaldatakse SKA-l katta perioodil 01.03.2021–31.12.2021 lisaks
määruse nr 66 §-s 2 sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste
kuludele ka sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise psühhosotsiaalset töökeskkonda
toetavate teenuste kulu ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutava personali
isikukaitsevahendite soetamise kulu.
Lõike 1 punktis 1 sätestatakse, et SKA katab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise
psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste (nt supervisioon, arengutreening) kulu. Selle
rakendamise põhjuseks on asjaolu, et COVID-19 levik on oluliselt mõjutanud sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse osutajaid, kuna pidevas nakatumisohus ja nakkuskolde tekkimise ohus
töötades on igapäevane tööstress suur ning mõjub töövõimele negatiivselt. Psühhosotsiaalse
töökeskkonna toetamiseks saavad teenusepakkujad kasutada töönõustamise teenuseid (nt
supervisioon, kovisioon, arengutreening, mentorlus jm) ning SKAga sõlmitava lepingu alusel
hüvitatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale kindlaksmääratud summa ulatuses
nõustamisega seotud kulud.
3
Lõike 1 punktis 2 sätestatakse, et SKA katab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutava personali
isikukaitsevahendite kulu. COVID-19 leviku piiramiseks on kõigile teenusepakkujatele soovitatud
kasutada isikukaitsevahendeid, mida tavapärane riigi poolt tasutav teenuse hind ei kata. Selleks,
et teenusepakkujatel oleks rahalisi vahendeid, mille arvelt isikukaitsevahendeid soetada,
eraldatakse riigieelarvest lisaeelarvega ajutine täiendav summa.
Määruse § 81 lõikes 2 täpsustatakse, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kulude katmise
täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord lepitakse kokku Sotsiaalkindlustusameti ja
sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja vahel sõlmitud lepingus.
Kulude hüvitamise arvestamise alused
Sotsiaalkindlustusamet on erihoolekandeteenuste ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse
osutajatele kulude hüvitamiseks välja töötanud arvestusalused.
Töönõustamise teenustega seotud kulude hüvitamise arvestamise alused:
- Kõik teenuseosutajad kannavad esialgu oma kulud ise.
- SKA hüvitab teenuseosutajatele kulu, arvestades reeglit, et kuni kümne erihoolekande
tegevusjuhendaja või sotsiaalse rehabilitatsiooni spetsialisti ühe nõustamiskorra maksumus on
350 eurot koos km-ga (kuni 20 töötajal 2 x 350 = 700 eurot jne).
- Kõigile tegevusjuhendajatele või sotsiaalse rehabilitatsiooni spetsialistidele võimaldatakse
2021. aasta jooksul töönõustamist neli korda.
- Hüvitise maksimaalne määr ühes kuus ühe töötaja kohta on 18,75 eurot.
- Hüvitise kasutamisel ei ole oluline, et teenuseosutaja kannaks töönõustamisega seotud kulud
hüvitamise arvestusalustes välja toodud loogika lausel.
Isikukaitsevahendite kulude hüvitamise arvestamise alused:
- Kõik teenuseosutajad kannavad esialgu oma kulud ise.
- Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajate hüvitise suuruse arvutamisel võetakse aluseks
2021. aasta jaanuari ja veebruari eest esitatud aruannete ridade keskmine, millest arvutatakse
välja teenuse kasutamise hulk. Hüvitise määr on 0,75 eurot kahe teenusetunni kohta.
Hüvitisele on kehtestatud miinimumäär – see puudutab asutusi, mis jaanuaris-veebruaris
arveid ei esitanud või mille arvete mahu järgne arvestus andis kehtestatud miinimummäärast
madalama hüvitise määra. Kehtestatud miinimummäär on 50 eurot.
- Erihoolekandes on hüvitise määr ööpäevaringsete teenuste ja kogukonnas elamise teenuse
puhul 56 eurot teenusesaaja kohta, igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul
40 eurot teenusesaaja kohta, igapäevaelu toetamise teenuse ja töötamise toetamise teenuse
puhul 5 eurot teenusesaaja kohta ning toetatud elamise teenuse puhul 7 eurot teenusesaaja
kohta. SKA kasutab teenusekohtade arvu 01.03.2021 seisuga. Hüvitisele on määratud
miinimummäär 75 eurot, mis rakendub neile, kelle arvestuslik kulu kasutatud mudeli järgi oli
sellest väiksem.
- Hüvitise kasutamisel ei ole oluline, et teenuseosutaja oleks soetanud arvestuse aluseks olevaid
isikukaitsevahendeid, st et teenuseosutaja võib olla soetanud ka muid isikukaitsevahendeid
(prillid, visiirid, põlled jne), kuid hüvitist on võimalik saada kuni neile ette nähtud määrani.
Erihoolekandeteenuse saajate lähedastega ühenduse pidamiseks vajalike seadmete soetamise
kulude hüvitamise arvestamise alused:
- Kõik teenuseosutajad kannavad esialgu oma kulud ise.
- SKA hüvitab erihoolekandeteenuse osutajale sidevahendi (tahvelarvuti, kõrvaklapid,
sülearvuti, telefon, veebikaamera) maksumuse maksimaalselt 225 euro ulatuses kuni 20
täidetud teenusekoha kohta järgmiste erihoolekandeteenuste puhul: toetatud elamise teenus
(kui teenust osutatakse isiku kasutusse antud eluruumides), kogukonnas elamise teenus ja
ööpäevaringsed erihooldusteenused.
- Kokku on 01.03.2021 seisuga täidetud 3280 teenusekohta.
- Näide: kuni 20 teenusesaaja kohta 1 sidevahend, 21–40 teenusesaajat = 2 sidevahendit, ...,
121 + teenusesaajat = 7 sidevahendit.
4
Kõigi eelmainitud kulude hüvitise saamise eelduseks on see, et teenuseosutaja omab kehtivat
teenuse osutamise lepingut SKA-ga vähemalt alates 01.03.2021.
SKA maksab teenuseosutajale hüvitist eelkirjeldatud tingimustel ajavahemikus 01.03.2021 kuni
31.12.2021 soetatud sidevahendite soetamise eest.
Määruse §-s 3 on sätestatud määruse tagasiulatuv rakendamine 1. märtsist 2021. a. See
tähendab, et teenuseosutajad saavad taotleda kompenseeritavate kulude katmist alates olukorra
kriitilisemaks muutumisest seoses COVID-19 levikuga ja Vabariigi Valitsuse poolt piirangute
laiendamisest.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
4. Määruse mõjud
Määruses esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata muudatuste mõju
erihoolekandeteenuse ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajatele, teenusesaajatele,
Sotsiaalkindlustusametile ning avaliku sektori kuludele ja tuludele.
Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kahes valdkonnas:
sotsiaalne mõju ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja
tuludele. Määruse mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja
kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja
ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Määruses esitatud muudatused ei mõjuta
regionaalarengut, elu- ja looduskeskkonda, majandust ega riigi julgeolekut ja välissuhteid,
mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud.
4.1. Erihoolekandeteenuseid puudutavad muudatused
Sotsiaalne mõju
Erihoolekandeteenuse osutajad
Muudatuse tulemusel katab SKA perioodil 01.03.2021–31.12.2021 erihoolekandeteenuse
osutajate psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste kulu ja personali
isikukaitsevahendite kulu.
Pidevas nakatumisohus ja nakkuskolde tekkimise ohus töötades on teenuseosutajate
tööstress suur ning võib mõjuda negatiivselt töövõimele. Psühhosotsiaalse töökeskkonna
toetamiseks saavad teenusepakkujad edaspidi kasutada riigi poolt eraldatud vahendite eest
töönõustamise teenuseid (nt supervisioon, kovisioon, arengutreening, mentorlus jms) ning
SKA-ga sõlmitava lepingu alusel hüvitatakse erihoolekandeteenuse osutajale
kindlaksmääratud summa ulatuses ja perioodil nõustamisega seotud kulud. Lisaks eraldatakse
riigieelarvest lisaeelarvega ajutine täiendav summa isikukaitsevahenditega seotud kulude
katmiseks. Viiruse leviku tingimustes on soovitatav iseenda ja teiste inimeste tervise
hoidmiseks kasutada isikukaitsevahendeid, mida tavapärane riigi poolt tasutav
erihoolekandeteenuse hind ei kata.
2019. aasta lõpus töötas erihoolekandeteenuse saajatega kokku 1758 töötajat, sh 1589
tegevusjuhendajat. Muudatused mõjutavad otseselt COVID-19 leviku tingimustes töötavate
töötajate tervist ja heaolu nende kehtima hakkamisest iga päev.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
5
Muudatuse mõju ulatus ja sagedus on suur, sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid
mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist erihoolekandeteenuse osutajate jaoks olulise
mõjuga.
Erihoolekandeteenuse saajad
COVID-19 levikuga seoses on Vabariigi Valitsus kehtestanud piirangud ja palunud tungivalt
vältida kontakte inimeste vahel. Muudatuse tulemusel hüvitab SKA edaspidi toetatud elamise
teenuse (kui teenust osutatakse isiku kasutusse antud eluruumides), kogukonnas elamise
teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajatele teenusesaaja lähedastega ühenduse
pidamiseks vajalike seadmete (tahvelarvuti, kõrvaklapid, sülearvuti, nutitelefon ja
veebikaamera) kulu, et anda teenusesaajatele võimalus suhelda lähedaste ja sõpradega ning
ühtlasi suurendada teenusesaajate sidevahendite kasutamise julgust ja oskusi.
Lisaks mõjutavad teenusesaajaid kaudselt ka eelmises punktis kirjeldatud töötajate
psühhosotsiaalse töökeskkonna toetamisega ja isikukaitsevahendite kulude hüvitamisega
seotud muudatused. Mida tervemad on töötajad, seda paremini ja kvaliteetsemalt on võimalik
pakkuda teenust.
Kokku oli 01.03.2021 seisuga muudatusest mõjutatud täidetud erihoolekande teenusekohti
3280. Muudatus mõjutab selle kehtima hakkamisest iga päev teenusesaajate iseseisvat
toimetulekut, tervist ja heaolu, pakkudes abi üksindustunde ja murest tuleneva emotsionaalse
madalseisu tekkimisel ning ennetades ja takistades psüühikahäirete aktiveerumist.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Muudatuse mõju ulatus ja sagedus on suur, sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid
mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist erihoolekandeteenuse saajate jaoks olulise
sotsiaalse mõjuga.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele
Sotsiaalkindlustusamet
Eespool nimetatud kulude katmise täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord lepitakse
kokku Sotsiaalkindlustusameti ja erihoolekandeteenuse osutaja vahel sõlmitud lepingus.
Sotsiaalkindlustusametile kaasneb muudatusega lepingute haldamisega seotud töökoormus.
Muudatustega seotud kulud tehakse riigieelarvest.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Muudatuse mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei
tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist Sotsiaalkindlustusameti ja riigieelarve jaoks väheolulise
mõjuga.
4.2. Rehabilitatsiooniteenuseid puudutavad muudatused
Sotsiaalne mõju
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajad
Muudatuse tulemusel katab SKA perioodil 01.03.2021–31.12.2021 sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuse osutajale teenuse osutamise psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste ja
personali isikukaitsevahendite soetamise kulu.
6
Pidevas nakatumisohus ja nakkuskolde tekkimise ohus töötades on teenuseosutajate
tööstress suur ning mõjub negatiivselt töövõimele. Psühhosotsiaalse töökeskkonna
toetamiseks saavad teenusepakkujad edaspidi kasutada riigi poolt eraldatud vahendite eest
töönõustamise teenuseid (nt supervisioon, kovisioon, arengutreening, mentorlus jms) ning
SKAga sõlmitava lepingu alusel hüvitatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale
kindlaksmääratud summa ulatuses nõustamisega seotud kulud. Lisaks eraldatakse
riigieelarvest lisaeelarvega ajutine täiendav summa sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust
osutava personali isikukaitsevahenditega seotud kulude katmiseks. Viiruse leviku tingimustes
on iseenda ja teiste inimeste tervise hoidmiseks soovitatav kasutada isikukaitsevahendeid,
mida tavapärane riigi poolt tasutav rehabilitatsiooniteenuse hind ei kata.
Muudatused mõjutavad otseselt COVID-19 leviku tingimustes töötavate töötajate tervist ja
heaolu nende kehtima hakkamisest iga päev.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Muudatuse mõju ulatus ja sagedus on suur, sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid
mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajate
jaoks olulise sotsiaalse mõjuga.
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saajad
Kaudselt mõjutavad eespool kirjeldatud töötajate psühhosotsiaalse töökeskkonna toetamise
ja isikukaitsevahendite kulude hüvitamisega seotud muudatused ka teenusesaajaid. Mida
tervemad on töötajad, seda paremini ja kvaliteetsemalt on võimalik pakkuda teenust.
2019. aasta lõpus sai riigieelarvest sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust 6525 inimest.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Muudatuse mõju ulatus ja sagedus on keskmine, sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid
mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saajate
jaoks olulise mõjuga.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele
Sotsiaalkindlustusamet
Eespool nimetatud kulude katmise täpsemad arvestamise alused ja hüvitamise kord lepitakse
kokku Sotsiaalkindlustusameti ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja vahel sõlmitud
lepingus. Sotsiaalkindlustusametile kaasneb muudatusega lepingute haldamisega seotud
töökoormus.
Muudatustega seotud kulud tehakse riigieelarvest.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Muudatuse mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei
tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist Sotsiaalkindlustusameti ja riigieelarve jaoks väheolulise
mõjuga.
Muudatuste koondmõju riigiasutuste, ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele
Muudatustega ei kaasne mõju riigiasutuste töökoormusele ega ettevõtete ja/või kodanike
halduskoormusele.
7
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse muudatuste rakendamiseks vajaminevad kulud eraldatakse 2021. aasta lisaeelarvega
kogusummas 1 041 619 eurot.
Toetuse maksmise alus Prognoositav kulu
Teenuse nimetus Teenuse maksimaalne määr Näitaja Ühik (täpsustatud 19.04.21)
Erihoolekande kulud kokku 622 641
Psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste kulu 18,75 Töötajate arv kuus 1853 347 438
Isikukaitsevahendid ööpäevaringse erihooldusteenuse ja
kogukonnas elamise teenusel 56 Klientide arv 2879 161 224
Isikukaitsevahendid igapäevaelu toetamise päeva- ja
nädalahoiuteenusel 40 Klientide arv 145 5 800
Isikukaitsevahendid toetatud elamise teenuse 7 Klientide arv 1142 7 994
Isikukaitsevahendid igapäevaelu ja töötamise toetamise
teenustel 5 Klientide arv 3237 16 185
Isikukaitsevahendid miinimum määra alusel 75 Teenuse osutaja 28 2 100
20 kliendi kohta
Seadmete soetamise kulu 225 teenuse asutuses 364 81 900
Rehabilitatsiooni kulud kokku 418 979
Psühhosotsiaalset töökeskkonda toetavate teenuste kulu 18,75 Töötajate arv kuus 2147 402 563
Teenuste osutamise
Isikukaitsevahendite kulud 2 tunni teenuse osutamisel 0,75 tundide arv 40000 15 000
Rehabilitatsiooni
Isikukaitsevahendite kulud miinimum määr 50 teenuste osutajate arv 48 1416
Kokku kulud 1 041 619
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. märtsist 2021. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti
Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale, Erihoolekandeteenuste
Pakkujate Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liidule ja
Sotsiaalkindlustusametile. Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkustega arvestamise tabel
on esitatud seletuskirja lisas.