dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Konkurentsiamet
Väljaminev kiriAvalik

Väljaminev kiri

Konkurentsiamet · 11. juuni 2021
Viit
7-12/21-0108-152-1
Registreeritud
11. juuni 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu Majanduskomisjoni
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
7 Energiavaldkond
Sari
7-12 Energiavaldkonna arengu ja varustuskindlusega seotud dokumendid
Toimik
7-12/21-0108
Vastutaja
Marek Piiroja (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Õigusosakond)

Failid

  • 📎7-1221-0108-152-1 11.06.2021 Väljaminev kiri.asice3185 KB

Sisu (failidest)

Hr Kristen Michal Riigikogu Majanduskomisjon Lossi plats 1 A Meie: 11.06.2021 nr 7-12/21-0108-152-1 15165 Tallinn E-post: [email protected] Koopia: 1. Justiitsministeerium 2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium iitsministeerium Konkurentsiameti seisukoht elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 156SE kohta Riigikogu Majanduskomisjoni 11.06.2021 erakorralisele istungile Austatud Kristen Michal Riigikogu menetluses on elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 156SE, mis kavandatakse saata teisele lugemisele täiskogus 16.06.2021. Eelnõuga soovitakse reguleerida kahte valdkonda. Suunatud taastuvenergia oksjonid, eelkõige toetus Narva Elektrijaamadele puidu põletamiseks. Süsteemihaldur Elering AS-i (Elering) teenitud lisatulu kasutamine. Konkurentsiamet on nimetatud eelnõu osas avaldanud arvamust oma 23.04.2020 kirjaga, mis on lisatud käesoleva kirja juurde. Amet on eelnõu osas samal seisukohal, samas peame oluliseks mõningaid aspekte veelkord rõhutada. Toetus Narva Elektrijaamadele on eelkõige energiajulgeoleku ja sotsiaalmajanduslik küsimus. Otsetoetuse andmine eesmärgiga tagada Narvas elektrilised võimsused, säilitada töökohad, tagada stabiilne soojuse hind, ei ole lubatud riigiabi reeglite kohaselt ning toetuse andmiseks on vajalik riigiabi luba. Vastava suunitlusega on koostatud ka eelnõu ehk Narva jaamade toetamine toimub rohelise energia edendamise egiidi all, põlevkivi asendamisel biomassiga. Kui nimetatud skeemi kasutatakse vaid piiratult Narva jaamade probleemide lahendamiseks, on Konkurentsiameti hinnangul tegemist energiajulgeoleku ja sotsiaalmajandusliku küsimusega. Samas näeb amet probleeme kui nimetatud eelnõud rakendatakse ka muude suunatud taastuvenergia oksjonite korraldamiseks. Seega oleks parim leida lahendus konkreetselt Narva jaamade probleemide lahendamiseks. 2019 a. EL elektrituru regulatsioon1 näeb ette võimaluse võimsuse oksjonite korraldamiseks ning amet soovitus oleks töötada välja vastav skeem Narva Elektrijaamade kui olulise võimsuse reservi 1 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/944; EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/943 Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 toetamiseks. Lähtudes vaba konkurentsi ja energiakasutuse efektiivsuse temaatikast on eelnõu osas mitmeid küsitavusi. Alljärgnevalt juhime neile tähelepanu. 1. Loobutakse konkurentsi neutraalsuse printsiibist kus pakkumise võib teha erineva tehnoloogiaga (päike, tuul, biomass, koostootmisjaamad, jne) ning minnakse üle suunatud, kindlaks määratud tehnoloogiaga oksjonitele. Selle tulemuseks on suunatud pakkumine ilma konkursita ehk reaalselt saab pakkumise teha vaid üks ettevõte. Näiteks defineerides oksjoni tingimustes elektri tootmismahu biomassist 500 kuni 700 GWh aastas, on selge, et sellisele pakkumise vastab vaid üks konkreetne ettevõte, sest konkurentidel vastavad tootmisvõimsused puuduvad. Tulemuseks on maksimaalne toetuse määr, mis on küll eelnõus piiratud 15 €/MWh ning turuhind + toetus maksimaalselt 60 €/MWh ehk börsihinna 60 €/MWh korral toetust ei maksta. 2. Toimub puidu kasutamine suhteliselt madala elektritootmise kasuteguriga, mitte üle 40%. Kuna Balti 11 plokk osaleb koostootmises, siis on nimetatud jaama kogukastegur (elekter + soojus) mõnevõrra kõrgem. Auvere elektrijaamas toimub vaid elektri tootmine. 3. Toetuse maksmine ei avalda otsest mõju kaugkütte hinnale. Olenemata sellest kas Narva jaamad saavad toetust või mitte, soojuse hinna kujundamisel sellega ei arvestata. Küll võib toetuse maksmine avaldada mõju Balti jaama 11. ploki töö jätkamisele, millega toimub Narva linna soojusvarustus. Näiteks võib Eesti Energia AS teha otsuse nimetatud energiaploki konserveerimiseks, põhjusel et elektri tootmine ei ole majanduslikult tasuv. Sellisel juhul tuleks toota soojust maagaasist, mis on kallim kui tootmine nimetatud plokiga. Seetõttu on eelnõul mõju Narva soojusvarustusele. Kui toetuse maksmine tagab Balti jaama 11. ploki töö, on tagatud ka soojusvarustus nimetatud plokiga ning stabiilsem soojuse hind. 4. Kui tootja on saanud varasemalt toetust, siis oksjonil saab osaleda vaid seade mille vanus on üle 20 aasta. Oma olemuselt on tegemist vastuolulise regulatsiooniga kus soositakse vana tehnoloogiat. Näiteks kui oksjoni tingimuseks on saada tuulest toodetud energiat 100 GWh ulatuses, siis ei saa seda pakkuda uus kaasaaegne tuulik, vaid näiteks aastal 2025 saab pakkumise esitada tuulik mis on ehitatud aastal 2005 või enne seda. Seega ei aitaks selline skeem kuidagi kaasa tehnoloogia arengule. Vana tuulik, mis töötab niikuinii ning toodab rohelist elektrit saab oksjonil osaleda, samas kui uus tuulik nimetatud skeemis osaleda ei saa. Seega ei panustaks nimetatud skeem ka taastuvenergia koguse suurendamisse. Eleringi lisatulu tariifi rakendamisest Venemaa elektri impordile. Seniajani ei ole Venemaalt imporditavale elektrile võrgutariifi rakendatud. Samas on see kehtiva seaduse alusel lubatud ning vastavalt kokkuleppele Läti süsteemihalduriga on plaan rakendada Venemaalt imporditavale elektrile võrgutasu. Võrgutasu rakendamise üheks eesmärgiks on ka võrdsustada EL-s ja Venemaal toodetud elektri konkurentsivõimet. Teatavasti ei maksa Venemaa tootjad CO2 emissiooni eest, mis tõstab kunstlikult nende konkurentsivõimet. Ameti hinnangul on taolise võrgutasu rakendamine igatepidi põhjendatud. Samas oleme seisukohal, et Eleringi teenitava lisatulu kasutamine eelnõus sätestatud printsiibil ei ole põhjendatud ega kooskõlas tarbijate huvidega. Kehtiva elektrituruseaduse kohaselt kasutatakse Eleringi kui monopoolse teenuse osutaja teenitud lisatulu (sh. võrgutasu rakendamist Venemaa elektri impordile) tarbijate võrgutasude vähendamiseks. Eelnõuga soovitakse täna kehtivat regulatsiooni muuta ning jätta teenitud lisatulu ettevõttesse. Konkurentsiameti hinnangul on tegemist põhjendamatu regulatsiooniga, mis vastupidiselt võib tuua kaasa võrgutasude tõusu. Nimelt ei ole Venemaa elektrisüsteem esitanud arveid Eesti süsteemi sünkroniseerimise eest – aastani 2025 töötavad Balti riigid endiselt sünkroonis Venemaa süsteemiga. Võrgutasude rakendamisel impordile võib kaasneda arvete esitamine sünkroniseerimise eest. Kui täna kehtiva seaduse raames saaks nimetatud kulud katta lisatulust, siis eelnõus pakutud regulatsioon seda ei 2 (3) võimaldaks ja lisanduvad kulud tuleks katta tarbijal. Lisaks tuleb rõhutada, et tegemist on olukorraga kus ühe spetsiifilise võrguettevõtte üksiku tariifi kujundamist lahendatakse erandkorras, samas kui kõikide ülejäänud monopoolsete ettevõtete hinnakujundus toimub sarnaste printsiipide kohaselt. Ka tuleb silmas pidada, et nimetatud rakendus on lühiajaline – aastal 2025 lõpeb nii Venemaalt elektri import kui ka vajadus sellele võrgutariifi rakendamiseks ehk tegemist on spetsiifilise teema reguleerimisega vaid kolme aastaseks perioodiks. Lisa: Konkurentsiameti 23.04.2020 kiri Lugupidamisega Märt Ots Peadirektor Marek Piiroja 667 2541 [email protected] 3 (3) Hr Sven Sester Riigikogu majanduskomisjon Meie: 23.04.2020 nr 1-6/2019-020-4 Lossi plats 1 A 15165 Tallinn E-post: [email protected] Konkurentsiameti iitsministeerium arvamus elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Austatud Sven Sester Riigikogu menetluses on elektrituruseaduse muutmise seadus 156 SE, mis on saadetud esimesele lugemisele täiskogus 06.05.2020. Konkurentsiamet on nimetatud seaduse eelnõu kohta eelnevalt esitanud oma seisukohad ja ettepanekud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 21.08.2019 kirjaga nr 1-6/2019- 020-2 (lisa 1) ja 29.10.2019 kirjaga nr1-6/2019-020-3 (lisa 2). 1. Eelnõu punkti 4 järgi täiendatakse elektrituruseaduse §-i 594 lõikega 5² järgmises sõnastuses: „Sõltuvalt elektrisüsteemi vajadustest võib vähempakkumine olla suunatud taastuvast energiaallikast täiendava elektrienergia tootmisele, mida toodetakse: 1) energiamajanduse korralduse seaduse § 8 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud tõhusa kootootmise nõuetele vastava tootmisseadmega või 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud nõuetele mittevastava tootmisseadmega või 3) reguleerimisvõimaluseta tootmisvõimsusega tootmisseadmega“ Vastavalt seletuskirjale on seaduse muudatuse peamiseks eesmärgiks tagada Eesti elektritootmise varustuskindlus läbi biomassi kasutamise Narva Elektrijaamades. Võttes arvesse tänast erakorralist olukorda ning rakendatavat majanduse stimuleerimise paketti, soovitab Konkurentsiamet ka nimetatud eelnõu raames kontsentreeruda just sellele eesmärgile. Eestile olulise tootmisvõimsuse säilitamine on oluline ülesanne tänases majandusolukorras ning lisaks tuleb arvesse võtta ka sotsiaalmajanduslikku olukorda. Ka tuleb arvestada tänase olukorraga, kus konkreetsele sotsiaal-majanduslikule meetmele Euroopa Liidult riigiabi küsimine võib olla oluliselt lihtsam ja kiirem, kui et avada kogu taastuvenergia toetuste pakett, mis ei ole tänase muutunud olukorraga kuidagi seotud. Eeltoodust lähtudes soovitame rakendada piiratud tähtajaga suunatud toetusskeemi Narva Elektrijaamadele ning mitte muuta kehtivat taastuvelektri toetussüsteemi. Ameti hinnangul kaasneb kehtiva toetusskeemi muutmisel olulisi konkurentsivaldkonna probleeme. Konkurentsiamet märgib, et tagamaks ausa konkurentsi toimimise, on vajalik, et elektrisektoris arvestatakse vajadust säilitada tehnoloogia neutraalsuse printsiip. Tehnoloogia neutraalsuse printsiibi alusel ei soosita konkreetset liiki tehnoloogia kasutamist vaid vähempakkumisel Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 võidab soodsama pakkumise teinud ettevõtja, sõltumata kasutatavast tehnoloogiast. Nimetatud printsiibi rakendamine tagab tarbijale väikseima koormuse. Eelnõu kavandatava muudatusega tehnoloogia neutraalsuse printsiibist loobutakse. Kui loobuda kehtivas seaduses sätestatud konkurentsineutraalsusest, ei saa välistada olukorda, kus suunatud pakkumise tulemusel kujuneb kõrge toetuse määr koos olulise koormisega elektritarbijale. Ühe võimaliku näitena võib tuua maakondade keskustes paiknevad soojusettevõtted (Võru, Valga, Haapsalu, jt. analoogse soojuskoormusega kaugkütte võrgud). Alates 2007. a. kehtinud taastuvenergia toetuse määra 0,0537 €/kWh1 juures ei ole nimetatud soojusettevõtetes rajatud koostootmise jaamu, mis on selgeks indikaatoriks majandusliku tasuvuse osas. Suunatud pakkumise tulemusel võib kujuneda olukord, kus koostootmisjaama rajamiseks on vaja oluliselt kõrgem toetuse määr kui sätetatud hetkel kehtivas seaduses, sest eelnõu punkti 6 järgi tunnistatakse kehtetuks elektrituruseaduse § 594 lõige 9 alusel sätestatud toetuse ülemmäär. Rakendades tehnoloogia neutraalsuse printsiipi oleks võimalik saavutada kordades madalamad toetuse määrad ja väiksem koormis tarbijatele. Konkreetseks näiteks on vähempakkumise tulemused Soomes, millele on viidatud eelnõu seletuskirja leheküljel 42. Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet ettepaneku mitte muuta kehtivat toetuste skeemi, vaid töötada välja konkreetne eelnõu Narva Elektrijaamade toetamiseks. 2. Eelnõu punkti 8 järgi täiendatakse elektrituruseadust §-ga 721 järgmises sõnastuses: „§ 721. Piiriüleste võimsuste kasutusele andmisest teenitud tulu (1) Süsteemihalduri võrgutasu arvestamise aluseks oleva põhjendatud müügitulu hulka ei loeta tulu, mida süsteemihaldur saab Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste piiriüleste võimsuste kasutusele andmisest, sealhulgas süsteemihaldurite mitmepoolsete lepingute alusel piiriüleste võimsuste kasutusele andmisest. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tulu kasutab süsteemihaldur Eesti elektrisüsteemi Kesk-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimisega seotud investeeringukulude katmiseks. Tulu ja selle kasutamise üle peab süsteemihaldur raamatupidamisarvestuses eraldi arvestust. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud investeerimiskulud on kaetud, arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tulu kasutamata osa süsteemihalduri põhjendatud müügitulu hulka. (4) Süsteemihaldur esitab Konkurentsiametile iga aasta 31. juuliks aruande, milles toob välja: 1) aruande esitamisele eelnenud kalendriaasta jooksul teenitud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tulu suuruse; 2) andmed käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel eelnenud kalendriaastal tehtud või teha kavandatud investeeringukulude kohta.“; Konkurentsiamet toetab Balti riikide süsteemihaldurite poolt ühiselt rakendatavat võrgutasu, mis on kooskõlas üldiste kliimapoliitika eesmärkidega ning millega lõpetatakse CO2 kaubandusskeemis osalevate Euroopa Liidu tootjate ebavõrdne kohtlemine võrreldes tootjatega, kes nimetatud skeemis ei osale. 2 Vastavalt seletuskirjale kujunes Soomes keskmiseks toetuseks 2,52 €/MWh ehk 0,00252 €/kWh, mis on üle 20 korra madalam kui kehtivas seaduses sätestatud toetuse piirmäär. 2 (3) Vaatamata eeltoodule, märgib amet, et eelnõuga kavandatavad muudatustega kaasneb risk, et regulatsiooni tulemus toob kaasa tarbijate võrgutasude põhjendamatu tõusu, sest eelnõu §-s 721 nimetatud täiendava tulu teenimine võib kaasa tuua süsteemihalduri poolt makstavate süsteemiteenuste kulude kasvu. Selgitame, et süsteemiteenused on kulu, mis tuleb lülitada võrgutasudesse. Juhul, kui süsteemiteenuste suurenenud kulu ei saa kompenseerida eelpoolnimetatud täiendava tulu arvelt, toob see tarbijatele kaasa võrgutasude tõusu. Amet on jätkuvalt seisukohal, et kehtiv seadusandlus reguleerib võrgutasude moodustamise aluseid piisavalt. Lisaks erisuse tegemise vajaduse puudumisele, võib see seada kahtluse alla ühtseid, ka teistes sektorites kohalduvaid hinnaregulatsiooni printsiipe. Üldise hinnaregulatsiooni printsiibi kohaselt kujundatakse erinevate monopoolsete teenuste hinnad lähtuvalt kulupõhisuse printsiibist, kus hindadesse lülitatakse ettevõtte põhjendatud kulud ja tulukus. Nimetatud seaduse eelnõu sätestab aga ühele konkreetsele võrgutasule erisuse, kus võrgutasu rakendamisel teenitakse küll tulu, kuid omistamata sellele selgelt ainult põhjendatud kulusid ja tulukust. Samuti piiraks antud muudatuse seadusesse sisseviimine oluliselt ameti diskretsiooni ulatust võrgutasude aluseks olevate kulude ja tulukuse põhjendatuse hindamisel. Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet ettepaneku jätta eelnõust § 721 välja. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Märt Ots Peadirektor Lisad: 1. Konkurentsiameti 21.08.2019 kiri nr 1-6/2019-020-2; 2. Konkurentsiameti 29.10.2019 kiri nr 6/2019-020-3; Marek Piiroja 667 2541 [email protected] 3 (3) Hr Taavi Aas Teie: 07.08.2019 nr 2-2/17-0501/5974 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 Meie: 21.08.2019 nr 1-6/2019-020-2 10122 Tallinn e-post: [email protected] Koopia: Justiitsministeerium Konkurentsiameti arvamus elektrituruseaduse iitsministeerium muutmise seaduse eelnõu kohta Austatud minister 07.08.2019 edastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Konkurentsiametile arvamuse avaldamiseks elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on parandada riigisisese taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgi saavutamiseks korraldatava vähempakkumise konkurentsitingimusi. Konkurentsiameti seisukohad ja ettepanekud on järgnevad. 1. Eelnõu punkti 1 järgi muudetakse elektrituruseaduse § 594 lõiget 2 nii, et pärast 2020. aastat taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgid sätestab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus asjakohase Euroopa Liidu seadusandluse alusel koostatavas lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas. Riigi poolt korraldatav strateegilise planeerimine Eestis lähtub riigieelarve seaduses kirjeldatud alustest, mille järgi poliitika põhialused kinnitatakse Riigikogu otsusega ning arengukavad kinnitatakse Vabariigi Valitsuse poolt pärast selle arutamist Riigikogus. Kavandatava muudatusega antakse taastuvast energiaallikast tootmise eesmärkide sätestamine riiklikus energia- ja kliimakavas valdkonna eest vastutava ministri ja Vabariigi Valitsuse pädevusse. Võttes arvesse meetme olulisust ning asjaolu, et muuhulgas avaldab taastuvenergia toetuste maksmine otsest koormavat mõju tarbijate poolt makstavale elektrienergia hinnale, teeb Konkurentsiamet ettepaneku täiendavalt kaaluda, jätta nimetatud eesmärkide seadmine siiski Riigikogu pädevusse. 2. Eelnõu punkti 4 järgi täiendatakse elektrituruseaduse § 594 lõiget 5 teise lausega järgmises sõnastuses: „Sõltuvalt elektrisüsteemi vajadustest võib vähempakkumine olla suunatud taastuvast energiaallikast täiendava elektrienergia tootmisele, mida toodetakse: 1) energiamajanduse korralduse seaduse § 8 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud tõhusa kootootmise nõuetele vastava tootmisseadmega või 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud nõuetele mittevastava tootmisseadmega või 3) reguleerimisvõimaluseta tootmisvõimsusega tootmisseadmega“ Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 Tagamaks teenuste osutamise valikut ja ausa konkurentsi toimimist, on vajalik, et elektrisektoris arvestatakse vajadust säilitada tehnoloogilise neutraalsuse printsiip, st et ei soosita konkreetset liiki tehnoloogia kasutamist vaid vähempakkumisel võidab soodsama pakkumise teinud ettevõtja, sõltumata kasutatavast tehnoloogiast. Nimetatud printsiibi rakendamine tagab tarbijale väikseima koormuse. Konkurentsiameti hinnangul aga eelnõu kavandatava muudatusega tehnoloogia neutraalsuse printsiibist loobutakse. See võib mõjutada negatiivselt tarbijaid, kes taoliste administratiivsete piirangute tõttu peavad hakkama sellest tulenevalt elektrienergia eest rohkem maksma. Kui kavandatava regulatsiooni eesmärgiks on muuhulgas tagada regionaalne varustuskindlus ning vastavalt seletuskirjale biomassi kasutamine Eesti, Balti ja Auvere elektrijaamades, võiks taolise erisuse selgelt eelnõus sätestada, andes näiteks valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse korraldada ühekordne ning vastava kehtivusajaga1 fikseeritud kogusele suunatud vähempakkumise läbiviimine. Ülejäänud vähempakkumiste osas peaks aga tehnoloogiline neutraalsus olema jätkuvalt tagatud. Samuti teeb amet ettepaneku sätestada elektrituruseaduses eelnõu punkti 4 alapunktis 3 nimetatud reguleerimisvõimaluseta tootmisvõimsusega tootmisseadme definitsioon. Vaatama eelnõu seletuskirjas (lk 3-4) toodud selgitusele võib nimetatud definitsiooni, võttes arvesse olulisust, seaduses sätestamine tagada parema selguse. 3. Eelnõu punkti 4 järgi 6 järgi muudetakse elektrituruseaduse § 594 lõiget 9 järgmiselt: „9) Vähempakkumise võitja toetuse ülemäära määrab kindlaks valdkonna eest vastutav minister vähempakkumise korraldamise teates. Ülemmäära määramisel lähtub minister vähempakkumise korraldamise ajal kehtivast elektrienergia turuolukorrast ning taastuvat energiaallikat kasutatavate tootmisseadmete investeeringu- ja tegevuskuludest“ Võttes arvesse meetme rakendamisega seonduvat tarbijatele suunatud täiendatavat koormist, teeb Konkurentsiamet ettepaneku analüüsida, kas valdkonna eest vastutavale ministrile toetuse ülemäära kehtestamise diskretsiooniõiguse andmine on eeltoodut arvestades proportsionaalne. Ameti hinnangul peaksid siiski toetuste ülemmäärad ning tootja poolt saadav tasu olema sätestatud seaduses (hetkel elektrituruseaduse § 594 lõike 9 punktid 1 ja 2). Samuti juhime tähelepanu, et kui loobuda seaduses sätestatud toetuste ülemmäärast, piirist tootja poolt saadavale tasule ning konkurentsineutraalsusest, ei saa nende koosmõjus välistada olukorda, kus suunatud pakkumise tulemusel kujuneb kõrge toetuse määr koos olulise koormisega elektritarbijale. Näitena võib tuua maakondade keskustes paiknevad soojusettevõtted (Võru, Valga, Haapsalu, jt. analoogse soojuskoormusega kaugkütte võrgud). Alates 2007. a. kehtinud taastuvenergia toetuse määra 0,0537 €/kWh2 juures ei ole nimetatud soojusettevõtetes rajatud koostootmise jaamu, mis on selgeks indikaatoriks majandusliku tasuvuse osas. Suunatud pakkumise tulemusel võib kujuneda olukord, kus koostootmisjaama rajamiseks on vaja oluliselt kõrgem toetuse määr kui sätetatud hetkel kehtivas seaduses. Samas rakendades konkurentsi neutraalsuse printsiipi oleks võimalik saavutada kordades madalamad toetuse määrad ja väiksem koormis tarbijatele. Konkreetseks näiteks on vähempakkumise tulemused Soomes, millele on viidatud eelnõu seletuskirja leheküljel 43. 4. Eelnõu punktide 7 ja 8 järgi täiendatakse elektrituruseaduse § 72 lõiget 9 punktidega 6 ja 15 järgmises sõnastuses: 1 Eelnõu punktis 9, millega muudetakse seaduse paragrahv 108 lõiget 1, on viidatud 3-aastasele perioodile. 2 Sama ülemmäär on sätestatud kehtivas seaduses (§ 594 lg 9 punkt 1). 3 Vastavalt seletuskirjale kujunes Soomes keskmiseks toetuseks 2,52 €/MWh ehk 0,00252 €/kWh, mis on üle 20 korra madalam kui kehtivas seaduses sätestatud toetuse piirmäär. 2 (3) „ 6) käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud tulu arvelt soetatud põhivara. (15) Süsteemihalduri võrgutasu arvestamise aluseks oleva põhjendatud müügitulu hulka ei loeta tulu, mida süsteemihaldur saab Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste piiriüleste võimsuste kasutusele andmisest ja süsteemihaldurite mitmepoolsete lepingute alusel piiriüleste võimsuste kasutusele andmisest.” Konkurentsiamet kavandatavate muudatustega ei nõustu. Lisaks asjaolule, et puuduvad alused, mille järgi peab süsteemihaldur lisanduva tulu investeerima, on risk et taoline regulatsioon tõstab põhjendamatult tarbijate võrgutasusid. Eelnõu punktis 8 nimetatud täiendava tulu teenimine võib kaasa tuua süsteemihalduri poolt makstavate süsteemiteenuste kulude kasvu. Süsteemiteenused on kulu mis tuleb lülitada võrgutasudesse. Juhul, kui süsteemiteenuste suurenenud kulu ei saa kompenseerida eelpoolnimetatud täiendava tulu arvelt, toob see tarbijatele kaasa võrgutasude tõusu. Amet on seisukohal, et kehtiv seadusandlus reguleerib võrgutasude moodustamise aluseid piisavalt. Lisaks erisuse tegemise vajaduse puudumisele, võib see seada kahtluse alla ühtseid, ka teistes sektorites kohalduvaid regulatsiooniprintsiipe. Ameti hinnangul taoline olukord õigusselguse tagamisele kaasa ei aita. Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet ettepaneku jätta eelnõust välja sätted, millega kavandatakse täiendada elektrituruseaduse § 72 lõiget 9 punktidega 6 ja 15. 5. Eelnõu seletuskirjas (lk 2-3) selgitatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia eesmärke kuni aastaks 2025. Eelnõu puntki 1 lõigete 1 ja 2 järgi seonduvad nimetatud eesmärgid aga kas aastaga 2020 või perioodiga pärast seda. Teeme ettepaneku vastavasisulise täpsustuse sisseviimiseks. 6. Eelnõu seletuskirjas punkti 6 all (lk 8) on toodud välja, et vähempakkumiste võitjale makstakse toetust kuni ühe aasta jooksul alates vähempakkumise objektiks olnud taastuvast energiaallikast tootmise alustamisest. Samas lk 6 mainiti toetuse perioodina kolme aastat. Jääb selgusetuks mis on sellisel juhul plaanitav toetuse maksmise aeg. Amet on eelnõud puudutavates küsimustes meeleldi valmis tegema MKM-iga koostööd. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marilin Tilkson Regulatsiooniteenistuse juhataja – peadirektori asetäitja Marek Piiroja 667 2541 [email protected] 3 (3) Hr Taavi Aas Teie: 07.08.2019 nr 2-2/17-0501/5974 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 Meie: 21.08.2019 nr 1-6/2019-020-2 10122 Tallinn e-post: [email protected] Koopia: Justiitsministeerium Konkurentsiameti arvamus elektrituruseaduse iitsministeerium muutmise seaduse eelnõu kohta Austatud minister 07.08.2019 edastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Konkurentsiametile arvamuse avaldamiseks elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on parandada riigisisese taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgi saavutamiseks korraldatava vähempakkumise konkurentsitingimusi. Konkurentsiameti seisukohad ja ettepanekud on järgnevad. 1. Eelnõu punkti 1 järgi muudetakse elektrituruseaduse § 594 lõiget 2 nii, et pärast 2020. aastat taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgid sätestab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus asjakohase Euroopa Liidu seadusandluse alusel koostatavas lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas. Riigi poolt korraldatav strateegilise planeerimine Eestis lähtub riigieelarve seaduses kirjeldatud alustest, mille järgi poliitika põhialused kinnitatakse Riigikogu otsusega ning arengukavad kinnitatakse Vabariigi Valitsuse poolt pärast selle arutamist Riigikogus. Kavandatava muudatusega antakse taastuvast energiaallikast tootmise eesmärkide sätestamine riiklikus energia- ja kliimakavas valdkonna eest vastutava ministri ja Vabariigi Valitsuse pädevusse. Võttes arvesse meetme olulisust ning asjaolu, et muuhulgas avaldab taastuvenergia toetuste maksmine otsest koormavat mõju tarbijate poolt makstavale elektrienergia hinnale, teeb Konkurentsiamet ettepaneku täiendavalt kaaluda, jätta nimetatud eesmärkide seadmine siiski Riigikogu pädevusse. 2. Eelnõu punkti 4 järgi täiendatakse elektrituruseaduse § 594 lõiget 5 teise lausega järgmises sõnastuses: „Sõltuvalt elektrisüsteemi vajadustest võib vähempakkumine olla suunatud taastuvast energiaallikast täiendava elektrienergia tootmisele, mida toodetakse: 1) energiamajanduse korralduse seaduse § 8 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud tõhusa kootootmise nõuetele vastava tootmisseadmega või 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud nõuetele mittevastava tootmisseadmega või 3) reguleerimisvõimaluseta tootmisvõimsusega tootmisseadmega“ Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 Tagamaks teenuste osutamise valikut ja ausa konkurentsi toimimist, on vajalik, et elektrisektoris arvestatakse vajadust säilitada tehnoloogilise neutraalsuse printsiip, st et ei soosita konkreetset liiki tehnoloogia kasutamist vaid vähempakkumisel võidab soodsama pakkumise teinud ettevõtja, sõltumata kasutatavast tehnoloogiast. Nimetatud printsiibi rakendamine tagab tarbijale väikseima koormuse. Konkurentsiameti hinnangul aga eelnõu kavandatava muudatusega tehnoloogia neutraalsuse printsiibist loobutakse. See võib mõjutada negatiivselt tarbijaid, kes taoliste administratiivsete piirangute tõttu peavad hakkama sellest tulenevalt elektrienergia eest rohkem maksma. Kui kavandatava regulatsiooni eesmärgiks on muuhulgas tagada regionaalne varustuskindlus ning vastavalt seletuskirjale biomassi kasutamine Eesti, Balti ja Auvere elektrijaamades, võiks taolise erisuse selgelt eelnõus sätestada, andes näiteks valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse korraldada ühekordne ning vastava kehtivusajaga1 fikseeritud kogusele suunatud vähempakkumise läbiviimine. Ülejäänud vähempakkumiste osas peaks aga tehnoloogiline neutraalsus olema jätkuvalt tagatud. Samuti teeb amet ettepaneku sätestada elektrituruseaduses eelnõu punkti 4 alapunktis 3 nimetatud reguleerimisvõimaluseta tootmisvõimsusega tootmisseadme definitsioon. Vaatama eelnõu seletuskirjas (lk 3-4) toodud selgitusele võib nimetatud definitsiooni, võttes arvesse olulisust, seaduses sätestamine tagada parema selguse. 3. Eelnõu punkti 4 järgi 6 järgi muudetakse elektrituruseaduse § 594 lõiget 9 järgmiselt: „9) Vähempakkumise võitja toetuse ülemäära määrab kindlaks valdkonna eest vastutav minister vähempakkumise korraldamise teates. Ülemmäära määramisel lähtub minister vähempakkumise korraldamise ajal kehtivast elektrienergia turuolukorrast ning taastuvat energiaallikat kasutatavate tootmisseadmete investeeringu- ja tegevuskuludest“ Võttes arvesse meetme rakendamisega seonduvat tarbijatele suunatud täiendatavat koormist, teeb Konkurentsiamet ettepaneku analüüsida, kas valdkonna eest vastutavale ministrile toetuse ülemäära kehtestamise diskretsiooniõiguse andmine on eeltoodut arvestades proportsionaalne. Ameti hinnangul peaksid siiski toetuste ülemmäärad ning tootja poolt saadav tasu olema sätestatud seaduses (hetkel elektrituruseaduse § 594 lõike 9 punktid 1 ja 2). Samuti juhime tähelepanu, et kui loobuda seaduses sätestatud toetuste ülemmäärast, piirist tootja poolt saadavale tasule ning konkurentsineutraalsusest, ei saa nende koosmõjus välistada olukorda, kus suunatud pakkumise tulemusel kujuneb kõrge toetuse määr koos olulise koormisega elektritarbijale. Näitena võib tuua maakondade keskustes paiknevad soojusettevõtted (Võru, Valga, Haapsalu, jt. analoogse soojuskoormusega kaugkütte võrgud). Alates 2007. a. kehtinud taastuvenergia toetuse määra 0,0537 €/kWh2 juures ei ole nimetatud soojusettevõtetes rajatud koostootmise jaamu, mis on selgeks indikaatoriks majandusliku tasuvuse osas. Suunatud pakkumise tulemusel võib kujuneda olukord, kus koostootmisjaama rajamiseks on vaja oluliselt kõrgem toetuse määr kui sätetatud hetkel kehtivas seaduses. Samas rakendades konkurentsi neutraalsuse printsiipi oleks võimalik saavutada kordades madalamad toetuse määrad ja väiksem koormis tarbijatele. Konkreetseks näiteks on vähempakkumise tulemused Soomes, millele on viidatud eelnõu seletuskirja leheküljel 43. 4. Eelnõu punktide 7 ja 8 järgi täiendatakse elektrituruseaduse § 72 lõiget 9 punktidega 6 ja 15 järgmises sõnastuses: 1 Eelnõu punktis 9, millega muudetakse seaduse paragrahv 108 lõiget 1, on viidatud 3-aastasele perioodile. 2 Sama ülemmäär on sätestatud kehtivas seaduses (§ 594 lg 9 punkt 1). 3 Vastavalt seletuskirjale kujunes Soomes keskmiseks toetuseks 2,52 €/MWh ehk 0,00252 €/kWh, mis on üle 20 korra madalam kui kehtivas seaduses sätestatud toetuse piirmäär. 2 (3) „ 6) käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud tulu arvelt soetatud põhivara. (15) Süsteemihalduri võrgutasu arvestamise aluseks oleva põhjendatud müügitulu hulka ei loeta tulu, mida süsteemihaldur saab Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste piiriüleste võimsuste kasutusele andmisest ja süsteemihaldurite mitmepoolsete lepingute alusel piiriüleste võimsuste kasutusele andmisest.” Konkurentsiamet kavandatavate muudatustega ei nõustu. Lisaks asjaolule, et puuduvad alused, mille järgi peab süsteemihaldur lisanduva tulu investeerima, on risk et taoline regulatsioon tõstab põhjendamatult tarbijate võrgutasusid. Eelnõu punktis 8 nimetatud täiendava tulu teenimine võib kaasa tuua süsteemihalduri poolt makstavate süsteemiteenuste kulude kasvu. Süsteemiteenused on kulu mis tuleb lülitada võrgutasudesse. Juhul, kui süsteemiteenuste suurenenud kulu ei saa kompenseerida eelpoolnimetatud täiendava tulu arvelt, toob see tarbijatele kaasa võrgutasude tõusu. Amet on seisukohal, et kehtiv seadusandlus reguleerib võrgutasude moodustamise aluseid piisavalt. Lisaks erisuse tegemise vajaduse puudumisele, võib see seada kahtluse alla ühtseid, ka teistes sektorites kohalduvaid regulatsiooniprintsiipe. Ameti hinnangul taoline olukord õigusselguse tagamisele kaasa ei aita. Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet ettepaneku jätta eelnõust välja sätted, millega kavandatakse täiendada elektrituruseaduse § 72 lõiget 9 punktidega 6 ja 15. 5. Eelnõu seletuskirjas (lk 2-3) selgitatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia eesmärke kuni aastaks 2025. Eelnõu puntki 1 lõigete 1 ja 2 järgi seonduvad nimetatud eesmärgid aga kas aastaga 2020 või perioodiga pärast seda. Teeme ettepaneku vastavasisulise täpsustuse sisseviimiseks. 6. Eelnõu seletuskirjas punkti 6 all (lk 8) on toodud välja, et vähempakkumiste võitjale makstakse toetust kuni ühe aasta jooksul alates vähempakkumise objektiks olnud taastuvast energiaallikast tootmise alustamisest. Samas lk 6 mainiti toetuse perioodina kolme aastat. Jääb selgusetuks mis on sellisel juhul plaanitav toetuse maksmise aeg. Amet on eelnõud puudutavates küsimustes meeleldi valmis tegema MKM-iga koostööd. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marilin Tilkson Regulatsiooniteenistuse juhataja – peadirektori asetäitja Marek Piiroja 667 2541 [email protected] 3 (3) Hr Raivo Aeg Justiitsministeerium Meie: 29.10.2019 nr1-6/2019-020-3 Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn e-post: [email protected] Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium iitsministeerium Konkurentsiameti arvamus elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Austatud minister 07.08.2019 edastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Konkurentsiametile arvamuse avaldamiseks elektrituruseaduse (ELTS) muutmise seaduse eelnõu (eelnõu), mille eesmärgiks on parandada riigisisese taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgi saavutamiseks korraldatava vähempakkumise konkurentsitingimusi. 21.08.2019 kirjaga nr 1-6/2019-020-2 (lisa 1) esitas Konkurentsiamet eelnõu kohta seisukoha. 17.10.2019 esitas MKM kirjaga nr 2-2/17-0501/7665 eelnõu koos seletuskirjaga (lisad 2 ja 3) Justiitsiministeeriumile kooskõlastamiseks. MKM on koostanud eelnõu seletuskirja lisa „Ettepanekute tabel“ (lisa 4). 1. Eelnõust nähtuvalt ei ole MKM arvestanud Konkurentsiameti 21.08.2019 kirjas esitatud ettepanekutega, mille järgi peaks taastuvenergia toetuste eesmärkide seadmine jätma Riigikogu pädevusse ning säilitada tuleks tehnoloogilise neutraalsuse printsiip. Konkurentsiamet jääb seisukohale, et võttes arvesse meetme olulisust ning asjaolu, et muuhulgas avaldab taastuvenergia toetuste maksmine otsest koormavat mõju tarbijate poolt makstavatele elektrienergia hinnale, tuleks nimetatud eesmärkide seadmine jätta Riigikogu pädevusse. Samuti, tagamaks teenuste osutamise valikut ja ausat konkurentsi toimimist, on vajalik, et elektrisektoris arvestatakse vajadust säilitada tehnoloogilise neutraalsuse printsiip, st et ei soosita konkreetset liiki tehnoloogia kasutamist vaid vähempakkumisel võidab soodsama pakkumise teinud ettevõtja, sõltumata kasutatavas tehnoloogiast. 2. Ka leiab amet jätkuvalt, et parema selguse tagamiseks peaks eelnõus sätestama reguleerimisvõimaluseta tootmisvõimsusega tootmisseadme definitsiooni ning toetuste ülemmäärad ning tootja poolt saadav tasu peaks olema sätestatud seaduses. Hetkel on nimetatud alused sätestatud ELTS § 594 lõike 9 punktides 1 ja 2. Amet ei saa tootmisseadme definitsiooni silmas pidades nõustuda MKM-i selgitusega, mille järgi ettepanekute mittearvestamise põhjusena on välja toodud, et reguleerimisvõimaluseta tootmisseade on üldtehniline termin, mille sisustamiseks ei pea ELTS-i eraldi mõistet sisse tooma. Samuti, et toetuste ülemmäärade ning tootja poolt saadav tasu seaduses sätestamata jätmise põhjenduseks Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 on asjaolu, et seaduses sätestatud ülemmäärad on ajale jalgu jäänud. Tegemist on selge vastuoluga, sest eelnõu seletuskirjas juhitakse tähelepanu et Soomes kujunes keskmiseks toetuseks 2,52 €/MWh ehk 0,00252 €/kWh, mis on üle 20 korra madalam kui kehtivas seaduses sätestatud toetuse piirmäär. Ajale jalgu jäänud toetuse ülemmäär tuleks vastavalt madalamaks korrigeerida, mitte aga loobuda toetuse ülemmäära sätestamisest. 3. 21.08.2019 kirjas tõi Konkurentsiamet välja, et ei saa nõustuda eelnõu punktidega 7 ja 8, mille järgi täiendatakse ELTS § 72 lõiget 9 punktidega 6 ja 15 järgmises sõnastuses: „ 6) käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud tulu arvelt soetatud põhivara. (15) Süsteemihalduri võrgutasu arvestamise aluseks oleva põhjendatud müügitulu hulka ei loeta tulu, mida süsteemihaldur saab Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste piiriüleste võimsuste kasutusele andmisest ja süsteemihaldurite mitmepoolsete lepingute alusel piiriüleste võimsuste kasutusele andmisest.” Kirjas toodud põhjendustel tegi Konkurentsiamet ettepaneku nimetatud sätted eelnõust välja jätta. MKM Konkurentsiameti ettepanekuga arvestanud ei ole, põhjendades seda järgnevalt: Ülekandetasu kehtestamine kolmandate riikide piirile ei tekita süsteemiteenuste kulude kasvu. Tegemist on juba täna tasuta kolmandate riikide kaubandusele antud võimsusega, mis on ülejääk EL sisesest ülekandevõimsusest. Potentsiaalse kolmandate riikide ülekandetulu kogumine müügitulust eraldi aitab hoida ära võrgutasu tõusu seoses sünkroniseerimisega. Potentsiaalse kolmandate riikide ülekandetulu arvelt teeb Elering mandri Euroopaga sünkroniseerimise investeeringuid, mis seetõttu ei liigu reguleeritud varadesse ega suurenda Eleringi põhjendatud müügitulu. Tegemist ei ole uue lahendusega Eesti õiguses. Samamoodi põhjendatud müügitulust eraldi käsitletakse ka ülekoormustulu, mis tekib riikidevahelise ülekandevõimsuse ebapiisavuse korral. Sellisel juhul kasutatakse kogutud tulu investeeringuteks, et riikidevahelisi ülekandevõimsuseid suurendada Vastavalt ELTS-ile on Konkurentsiameti ülesanne teostada järelevalvet süsteemihalduri tulude ja kulude osas ning kooskõlastada võrgutasud. Konkurentsiamet on seisukohal, et kavandatav eelnõu muudaks süsteemihalduri müügitulu kujunemise alused läbipaistmatuks. See oleks aga vastuolus nõudega, mille järgi ülekande tasud peavad olema kehtestatud läbipaistvatel alustel 1. Seega, amet ei saa MKM-ga nõustuda. Amet jääb seisukohale, et lisaks asjaolule, et eelnõus puuduvad alused, mille järgi peab süsteemihaldur lisanduva tulu investeerima, on risk, et taoline regulatsioon tõstab põhjendamatult tarbijate võrgutasusid, Amet on seisukohal, et kehtiv seadusandlus reguleerib võrgutasude moodustamise aluseid piisavalt. Lisaks erisuse tegemise vajaduse puudumisele, võib see seada kahtluse alla ühtseid, ka teistes sektorites kohalduvaid regulatsiooniprintsiipe. Ameti hinnangul taoline olukord õigusselguse tagamisele kaasa ei aita. Samuti on Konkurentsiamet erinevalt MKM-st seisukohal, et ülekandetulu lisamine võrgutasu müügitulusse aitab vähendada võrgutasude võimalikku tõusu seoses sünkroniseerimisega. Kuna sünkroniseerimise investeeringud võetakse arvesse võrgutasudes, jääb seega arusaamatuks, miks on vajalik mingi osa sünkroniseerimise investeeringutest käsitada läbipaistmatult ning võrgutasudest lahus. 1 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/944, 5. juuni 2019, elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158/125, 14.6.2019, art 59 lõige 1 punkt a). Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2019.158.01.0125.01.EST&toc=OJ:L:2019:158:FULL 2 (3) 4. 21.08.2019 kirjas juhtis Konkurentsiamet MKM-i tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas (lk 2- 3) selgitatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia eesmärke kuni aastaks 2025. Eelnõu puntki 1 lõigete 1 ja 2 järgi seonduvad nimetatud eesmärgid aga kas aastaga 2020 või perioodiga pärast seda. Samuti, et eelnõu seletuskirjas punkti 6 all (lk 8) on toodud välja, et vähempakkumiste võitjale makstakse toetust kuni ühe aasta jooksul alates vähempakkumise objektiks olnud taastuvast energiaallikast tootmise alustamisest. Samas lk 6 mainiti toetuse perioodina kolme aastat. Jääb selgusetuks mis on sellisel juhul plaanitav toetuse maksmise aeg. Konkurentsiamet tegi ettepaneku eelnõu ja seletuskirja täpsustamiseks. MKM on Ettepanekute tabelis märkinud, et on Konkurentsiameti tähelepanekutega arvestanud. Samas ameti hinnangul seda eelnõust ja seletuskirjast ei tulene. Kokkuvõtvalt on Konkurentsiamet seisukohal, et nimetatud olulistes küsimustes vajab eelnõu ümbervaatamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Märt Ots Peadirektor Lisad: 1. Konkurentsiameti 21.08.2019 kiri nr 1-6/2019-020-2; 2. ELTS eelnõu seisuga 17.10.2019; 3. ELTS eelnõu seletuskiri seisuga 17.10.2019; 4. Ettepanekute tabel. Marek Piiroja 667 2541 [email protected] 3 (3) EELNÕU 09.10.2019 Elektrituruseaduse muutmise seadus § 1. Elektrituruseaduse muutmine Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 594 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva paragrahvi kohaselt makstakse toetust, et toota 2020. aastal taastuvast energiaallikast elektrienergiat 24 protsendi ulatuses Eestis tarbitavast elektrienergiast ning täita lõikes 2 nimetatud eesmärgid. (2) Pärast 2020. aastat taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgid sätestab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77) alusel koostatavas lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas.“; 2) paragrahvi 594 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 594 lõikeid 4 ja 5 täiendatakse pärast sõnu „lõikes 1“ sõnadega „või 2“; 4) paragrahvi 594 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Sõltuvalt elektrisüsteemi vajadustest võib vähempakkumine olla suunatud taastuvast energiaallikast täiendava elektrienergia tootmisele, mis toodetakse: 1) energiamajanduse korralduse seaduse § 8 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud tõhusa koostootmise nõuetele vastava tootmisseadmega või 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud nõuetele mittevastava koostootmisseadmega või 3) reguleerimisvõimaluseta tootmisvõimsusega tootmisseadmega.“; 5) paragrahvi 594 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Vähempakkumisele ei saa esitada taastuvast energiaallikast toodetavat elektrienergiat, mis panustab vähempakkumise ajal käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kavas toodud taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgi täitmisesse või sellise tootmisseadmega toodetud elektrienergiat, millega toodetud elektrienergia eest on tootja vähempakkumise väljakuulutamise ajaks saanud käesoleva paragrahvi või käesoleva seaduse § 59, § 595 või 596 alusel toetust kokku 12 aasta jooksul.“; 6) paragrahvi 594 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Vähempakkumise võitja toetuse ülemmäära määrab kindlaks valdkonna eest vastutav minister vähempakkumise korraldamise teates. Ülemmäära määramisel lähtub minister vähempakkumise korraldamise ajal kehtivast elektrienergia turuolukorrast ning taastuvat energiaallikat kasutavate tootmisseadmete investeeringu- ja tegevuskulust.“; 7) seadust täiendatakse §-ga 597 järgmises sõnastuses: „§ 597. Pakkumise tagatise nõudmine ja tagastamine (1) Vabariigi Valitsus võib käesoleva seaduse § 594 lõikes 10 või § 595 lõikes 4 nimetatud määrusega kehtestada vähempakkumise osalejale tagatise andmise kohustuse ja tagatisele esitatavad tingimused vähempakkumise võitmisega võetud energia tootmisega seotud kohustuste täitmise tagamiseks. Tagatise andmise kohustuse võib kehtestada pakkumistele, mille raames pakutav elektrienergia toodetakse üle 1 MW elektrilise võimsusega tootmisseadmetega. (2) Tagatise suurus ei tohi ületada 20 eurot pakkumises esitatud aastase tootmismahu megavatt- tunni kohta. (3) Tagatiseks võib olla: 1) krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii; 2) tagatisraha kantuna käesoleva seaduse § 594 lõike 10 või § 595 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud vähempakkumise läbiviija (edaspidi vähempakkumise läbiviija) arvelduskontole. (4) Kui pakkuja ei osutunud vähempakkumise võitjaks, tagastab vähempakkumise läbiviija tagatise pakkujale viie tööpäeva jooksul alates käesoleva seaduse § 594 lõikes 11 või § 595 lõikes 5 nimetatud korralduse jõustumisest. (5) Kui pakkuja osutus vähempakkumise võitjaks, tagastab vähempakkumise läbiviija tagatisraha pakkujale või teatab tagatiseks oleva garantii andjale garantiist tulenevatest õigustest loobumisest viie tööpäeva jooksul alates hetkest, kui võitja toodab energiat käesoleva seaduse § 594 lõikes 11 või § 595 lõikes 5 nimetatud korralduses toodud aastases mahus. (6) Tagatisraha ei tagastata vähempakkumise võitjale ja see läheb riigi omandisse ning käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud tagatise puhul on vähempakkumise läbiviijal õigus nõuda garantiiandjalt väljamakse tegemist, kui: 1) pakkumise võitja ei tooda käesoleva seaduse § 594 lõikes 11 või § 595 lõikes 5 nimetatud korralduses toodud tootmise alustamise tähtpäevast energiat korralduses toodud aastasest mahust esimese 12 kuu jooksul vähemalt 60% ulatuses või 24 kuu jooksul vähemalt 80% ulatuses või 2) käesoleva § 594 lõikes 11 või § 595 lõikes 5 nimetatud korraldus tunnistatakse käesoleva seaduse § 594 lõike 12 või § 595 lõike 7 alusel kehtetuks. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel riigi omandisse läinud tagatisraha vahendeid ja garantiiandjalt laekunud vahendeid kasutatakse vahendite riigi omandisse minemise või riigile 2 laekumise aastal käesoleva seaduse § 592 lõike 4 alusel määratava toetuse rahastamiseks. Kui riigi omandisse läinud või garantiiandjalt laekunud summa ületab käesoleva seaduse § 592 lõike 4 alusel määratava toetuse vastava aasta rahastamise kulu, kantakse kasutamata jäänud vahendid riigi tuludesse.“; 8) paragrahvi 72 lõiget 9 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud tulu arvelt soetatud põhivara.”; 9) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses: „(15) Süsteemihalduri võrgutasu arvestamise aluseks oleva põhjendatud müügitulu hulka ei loeta tulu, mida süsteemihaldur saab Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste piiriüleste võimsuste kasutusele andmisest ja süsteemihaldurite mitmepoolsete lepingute alusel piiriüleste võimsuste kasutusele andmisest.”; 10) paragrahvi 108 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva seaduse § 59 lõikes 2 nimetatud toetust makstakse tootmise alustamisest ja §-s 594 nimetatud toetust vähempakkumise võitmisega seotud uue tootmisseadmega tootmise alustamisest 12 aasta jooksul. Kui käesoleva seaduse §-s 594 nimetatud toetuse saajaks on tootja, kelle asjakohase tootmisseadmega on vähempakkumisele eelnevalt taastuvast energiaallikast elektrienergiat toodetud, makstakse toetust iga vähempakkumise võitmise korral kuni kolme aasta jooksul alates vastava vähempakkumisega seotud taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise alustamisest. Enne 2002. aasta 1. jaanuari tööd alustanud tootmisseadmega taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia eest võib §-s 59 nimetatud toetust maksta kuni 2012. aasta 31. detsembrini.“; 11) paragrahvi 108 lõike 7 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Pärast 2018. aasta 31. detsembrit olemasoleva tootmisseadme juurde rajatud elektrienergia tootmiseks mõeldud täiendava elektripaigaldisega toodetud elektrienergia eest, kui olemasoleva ja elektrienergia tootmiseks mõeldud täiendaval elektripaigaldisel on ühine liitumispunkt võrguette võrguga, makstakse toetust üksnes käesoleva seaduse § 594, 595 või 596 alusel.“. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub nõukogu määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9‒29), artikli 4 lõike 3 või artikli 9 lõike 3 kohase käesoleva seadusega kehtestatavate muudatustega seotud Euroopa Komisjoni otsuse tegemisele järgneval kümnendal tööpäeval. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn „…“ ………2019 Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ….. 2019 3 07.10.2019 Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu sihiks on suurendada konkurentsi taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumistel, vähendada fossiilkütuste kasutamist elektritootmisel ning parandada Eesti elektrienergia tootmise varustuskindlust. Senise regulatsiooni kohaselt tohib siseriikliku taastuvenergia eesmärgi täitmiseks korraldatavatel vähempakkumisel osaleda vaid selline tootmisseade, mis ei ole enne vähempakkumist elektrienergiat tootnud. Muudatuse kohaselt võib tulevikus sellisel vähempakkumisel osaleda ka olemasolev tootja, motiveerimaks selliseid tootjaid edaspidi kasutama elektritootmise sisendina fossiilkütuste asemel taastuvaid energiaallikaid. Sellisel juhul võib vähempakkumise võitjale maksta toetust iga vähempakkumise kohta kuni kolme aasta jooksul alates vähempakkumise objektiks olnud taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise alustamisest. Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks (625 6347; [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel 715 3403, [email protected]). Eelnõuga tehtavate muudatuste rakendamine eeldab Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist võimaldavat otsust. Eelnõu väljatöötamine on kiireloomuline, mistõttu ei ole eelnõu koostamisele eelnenud eelnõu väljatöötamiskavatsust. Vabariigi Valitsuse 2019. aasta 13. juuni kabinetinõupidamisel volitas Vabariigi Valitsus majandus- ja taristuministrit käesolevat eelnõu kiirkorras välja töötama ja esitama sellest lähtuvalt Euroopa Komisjonile teatis riigiabi alla kuuluva toetusskeemi muutmiseks. Eelnõuga muudetakse elektrituruseadust (RT I, 13.03.2019, 46). Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vaja poolthäälteenamust. 2. Eelnõu eesmärk Seaduseelnõu eesmärk on parandada riigisisese taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgi saavutamiseks korraldatava vähempakkumise konkurentsitingimusi. Perioodil 2017-2019 on Euroopa Liidu sisestel enampakkumistel CO2 lubatud heitkoguste 1 ühiku hind mitmekordistunud (viimased kauplemishinnad tasemel 26 €/t). Elektrienergia turuhind on samal perioodil jäänud stabiilseks. Kuivõrd Eesti põlevkivil põhinev elektritootmine on väga süsinikumahukas, on CO2 hinna mitmekordistumine vähendanud oluliselt nende jaamade konkurentsivõimet elektriturul. Praeguses turuolukorras on Põhjamaade ja Balti piirkonna elektriturul konkurentsivõimelised kõige uuemad põlevkivi elektrijaamad: Auvere elektrijaam, Balti elektrijaama 11. plokk ning Eesti elektrijaama 8. plokk (kokku 660 MW). Ülejäänud tolmpõletusplokid (Eesti elektrijaama 3...6 plokk – kokku 672 MW) on varustatud väävli- ning lämmastikuühendite vähendamise tehnoloogiatega ning tänastele keskkonnanõuetele vastavad, kuid ei ole elektriturul kõrge CO2 eriemissiooni tõttu konkurentsivõimelised. Seeläbi on oluliselt vähenenud Eesti omatoodetud elektrienergiaga varustatuse kindlus. Varustuskindlust aitaks parandada biomassi põletamine energiaplokkides, mis on võimelised põlevkivi kõrval ka biomassi kasutama. Eelnõu koostamise ajal kehtinud tingimustel suudavad elektriturul edukalt konkureerida uuemad energiaplokid (Auvere, Balti elektrijaama 11. plokk, Eesti elektrijaama 8. plokk). Turuolukorra edasi halvenedes (CO2 lubatud heitkoguste ühiku hind kasvab, elektri hind ei kasva), satub ka nende jaamade konkurentsivõime ohtu. Kuivõrd nendes plokkides on võimalik põlevkiviga koos põletada biomassi (kuni 50%), aitab nende jaamade konkurentsivõimet ja ühes sellega Eesti varustuskindlust parandada üleminek osalisele taastuvate kütuse kasutamisele ning taastuvenergia toodangu eest toetuse saamine. Kõrge CO2 hind vähendab seega riigi energiajulgeolekut – põlevkivi ja biomassi koospõletamist võimaldavad elektrijaamad ei konkureeri kallineva CO2 lubatud heitkoguste hinnataseme juures seniste elektrituruhindadega. See tähendab omakorda, et riigisiseselt ei ole tagatud elektrienergia tootmine ning riigi elektrienergiaga varustamise kindlus sõltub Eestit teiste riikidega ühendatavatest ülekandeliinidest. Biomassi kasutamise eest ei pea emiteeritud CO2 eest tasu maksma – biomassi kasutamine on CO2-neutraalne. Arvestades elektrituru hinda, CO2 hinda ning biomassi kehtivaid hindu, on mõistlik kasutada biomassi turutingimustes ca 100 GWh elektrienergia tootmiseks. Täiendavalt on biomassist võimalik toota kuni 500 GWh elektrienergiat. Selleks ei ole aga tänaste hindade juures majanduslikku mõistlikkust – kütuste hindade vahe on elektrienergia turuhinda arvestades liiga suur. Põhjus peitub asjaolus, et seniste koguste tootmiseks on väheväärtuslikku puitu sisuliselt tasuta ära antud. Suuremate koguste väheväärtusliku puidu kasutamiseks on tarvis biomassi eest maksta. Tagamaks biomassi kasutamist vähemalt 500 GWh elektrienergia tootmiseks, tuleb riigil biomassi kasutamise hinnavahe kompenseerida. Elektrituruseaduse kehtiva redaktsiooni kohaselt tohib vähempakkumisel osaleda vaid uus tootmisseade (elektrituruseaduse § 594 lg 7). Eestis on ajamahukas ja keeruline alustada näiteks uue tuulepargi rajamist ajani, mil riiklikul tasemel on olemas lahendused raadioside kompenseerimismeetmete rakendamiseks. Indikatiivselt on kompenseerimismeetmed olemas aastaks 2025, mil vajalikud uued radarid saavad paigaldatud. Seejärel on võimalik alustada ka uute tuulikute rajamist. Samas on riigil jätkuvalt vajalik täita Euroopa Komisjoni ees võetud 2 kohustust tarbida järjest rohkem taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat. Aastaks 2025 on vaja täiendavalt toota senisest kuni 800 GWh/a ulatuses taastuvast energiaallikast elektrienergiat. Selleks, et selline kogus energiat oleks õigeaegselt võimalikult soodsalt toodetud, peab vähempakkumise regulatsioon olema soodsaid lahendusi soosiv. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu selgitused on esitatud elektrituruseaduse (edaspidi seadus) paragrahvide muudatuste kaudu. Muudatusete rakendamine on seotud riigiabi andmist käsitlevate otsuste nr SA.36023 ja SA.47354 muutmisega. Enne, kui käesolev seadus saab jõustuda, peab Euroopa Komisjon käesolevas eelnõus nimetatud muudatused oma otsusega heaks kiitma. Eelnõuga muudetavad detailid, mis puudutavad riigiabi osutamist, on järgmised: 1) Siseriikliku eesmärgi täitmiseks loodud vähempakkumise formaadis võib osaleda ka tootmisseade, mis on juba elektrienergiat tootnud; 2) Vähempakkumise võib kuulutada välja nii juhitamatute kui juhitavate tootmisseadmetega taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia turule toomiseks; 3) Vähempakkumise toetusmäära sätestab valdkonna eest vastutav minister iga vähempakkumise väljakuulutamisel. Ministeerium esitab riigiabi eelteatise Euroopa Komisjonile 2019. aasta septembrikuus ehk paralleelselt käesoleva eelnõu kooskõlastusmenetlusega. Eelnõu § 1 käsitleb elektrituruseaduse muudatusi seaduse §-de järjekorras. Paragrahv 594 Lõike 1 muutmisega seatakse Eesti 2020. a taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgiks 24% tarbitud elektrienergiast. Seniajani oli eesmärk 17,6%. Kui senise eesmärgi kohaselt pidi aastaks 2020 olema taastuvast energiaallikast tootmist mahus 1760 GWh, siis uue taseme järgi kujuneb 2020. a tasemeks 2400 GWh. Arvestades taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise seniseid arenguid, kujuneb tõenäoliselt täiendavate meetmeteta 2020. aasta taastuvast energiaallikast toodetava elektrienergia osakaaluks tarbimises 19% ehk hinnanguliselt kuni 1900 GWh. Selle koguse sees on ka juba toodetav 100 GWh elektrienergiat, mille tootmise eest täiendavat toetust maksta ei tohi. Taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia eesmärgi suurendamine panustab CO2 intensiivsete katelseadmete konkurentsivõime parandamisse. Eelnõu koostamise ajal kehtinud CO2 hinnad, elektrituruhinnad ja biomassi hinnad ei soodusta senisel viisil elektrienergia tootmise jätkumist. Tagamaks, et elektrienergiat jätkuvalt vajalikus mahus Eestis toodetakse, peab tootja kasutama senisest rohkem biomassi. Tänaste hinnatasemete juures on võimalik aastas kasutada biomassi kuni 100 GWh ulatuses elektrienergia tootmiseks. Eesmärgi 3 suurendamine aitab parandada Eesti elektrienergiaga varustamist hinnanguliselt 270 MW ulatuses. Lõike 2 muutmise eesmärk on muuta Eesti tulevikus taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärkide seadmine tõhusamaks ja läbipaistvamaks. Eelnõu koostamise ajal kehtinud sõnastuse kohaselt kinnitab Eesti taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgid Riigikogu oma otsusega. Printsiibis on selline teguviis paralleeltegevus, mille järgi tegelikkuses vajadust ei ole. Eesti taastuvast energiaallikast toodetava energia eesmärgid sätestatakse riikliku energia- ja kliimakavaga. Vabariigi Valitsus võtab kava vastu hiljemalt 2019. aasta lõpuks. Lõike 3 kehtetuks tunnistamine on seotud lõike 2 muutmisega. Kuivõrd uued taastuvat energiaallikat puudutavad eesmärgid sätestatakse energia- ja kliimakavaga, ei ole Riigikogul vajadust eraldi eesmärke sätestada. Muudatused lõigetes 4 ja 5 on põhjustatud lõigete 1 ja 2 muutmisest. Eelnõu koostamise ajal kehtinud redaktsioonis viitasid § 594 lõiked 4 ja 5 sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärkidele. Kuna lõikeis 1 ja 2 muudeti, peab lõigetes 4 ja 5 viitama sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärkidele. Lõikele 5 lisatakse täiendus, mille kohaselt võib vähempakkumisega hankida nii reguleeritavaid ehk juhitavaid tootmisvõimsuseid kui reguleerimisvõimaluseta ehk juhitamatuid võimsuseid. Juhitav tootmisvõimsus on igasugune tootmisseade, mille tootmisvõimsust on võimalik kiireloomuliselt reguleerida. Selliseks tootmisseadmeks on näiteks koostootmisjaam. Juhitamatu tootmisvõimsus on tootmisseade, mille tootmisvõimsus ei allu tootja soovile ehk mille tootmisvõimsus sõltub ilmastikuoludest. Juhitamatuteks tootmisvõimsusteks on näiteks päikesepaneelid või tuuleelektrijaamad. Elektrisüsteem sõltub juhitavatest tootmisseadmetest. Kui süsteemis on vajadus täiendavate juhitavate tootmisseadmete järgi, võib majandus- ja taristuminister vähempakkumisel otsitava taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmismahus jagada ära tootmisseadmete vahel, mis on reguleeritavad ning mis ei ole reguleeritavad. Sellise diferentseerimiseta ei ole võimalik tagada, et vähempakkumiste tulemusena on turule lisandumas nii juhitavaid kui juhitamatuid tootmisseadmeid ehk tuulest, päikesest kui ka biomassist toodetav elektrienergia. Sellest lähtuvalt on muudatus kooskõlas Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalaste riigiabi suuniste 2014-2020 (edaspidi suunised) punktiga 126. Lõiget 7 muudetakse selliselt, et siseriikliku eesmärgi täitmiseks korraldataval vähempakkumisel on võimalik osaleda lisaks pakkujatele, kes teevad pakkumise uute rajatavate tootmisseadmetega toodetava elektrienergia osas ka pakkujatel, kes teevad pakkumise olemasolevate tootmisseadmetega täiendavalt taastuvast energiaallikast toodetava elektrienergia osas. Eelnõu koostamise ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt saavad vähempakkumisel osaleda vaid sellised pakkujad, kelle vähempakkumise võitmise korral rajatav tootmisseade alustab esmakordselt taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmist. See on aga oluline konkurentsi piirav nõue, mis välistab automaatselt kõige odavama ja kiirema 4 taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise viisi. On oluline, et vähempakkumisele esitatakse ainult selline elektrienergia, mis ei panusta vähempakkumise läbiviimise ajal riiklikusse taastuvenergia statistikasse. Tagamaks riigiabi andmisest tulenevate kriteeriumite täitmist (suuniste p 129 ülekompenseerimise kohta), ei tohi vähempakkumise raames anda toetust selle tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest, mille eest on elektrituruseaduse §-s 59 või § 594– 596 nimetatud toetust maksimaalses ulatuses ehk 12 aasta jooksul kokku juba makstud. Lõike 9 muudatuse tulemusena ei sätestata vähempakkumise toetusmäära maksimaalset taset seadusega. Piirimäära seadmine jääb eelnõu kohaselt valdkonna eest vastutava ministri kohustuseks. Seejuures peab minister toetusmäära lae kehtestamisel lähtuma vähempakkumise ajal kehtivast turuolukorrast ning tootmisseadmete samal ajahorisondil teadaolevatest investeeringu- ja tegevuskuludest. Sellise määratluse eesmärk on tagada, et toetusmäära lagi oleks piisav uute tootjate turule tulekuks ning samas ei võimaldaks tootjatel teenida ülemäärast tulu. Eelnõu koostamise ajal kehtinud redaktsioonis on äärmuslikeks olukordadeks vajalikud suured piirmäärad, nt taastuvenergia toetuse piirmäär on 53,7 €/MWh. Toome võrdluseks Soomes 2018. a. lõpus korraldatud vähemapakkumise, kus pakkumiste tingimustes oli kehtestatud piirmääraks 53,5 €/MWh, kuid vähempakkumise tulemusel tekkis tegelik kaalutud keskmine toetus vaid 2,52 €/MWh. Seadusesse pandud suur toetuse piirmäär võib põhjustada toetuse maksmisega kaasnevate kulude kohta ülepaisutatud ning põhjendamatuid spekulatsioone, kuid liiga madalate piirmäärade kehtestamine seaduses võib põhjustada vähempakkumise luhtumise kriitilistes turuolukordades. Seetõttu on otstarbekas kaotada seadusest üldine taastuvenergia toetuse piirmäär ning kehtestada piirmäär vastutava ministri otsusega iga vähempakkumise jaoks eraldi. Sarnaselt on käitunud ka Malta, kelle riigiabi osutamist võimaldava otsuse nr SA.43995 punktis 64 on toetusmäära lae sätestamist Euroopa Komisjon vastavalt põhjendanud. Paragrahv 597 Seadust täiendatakse uue paragrahviga 597, mis käsitleb § 594 ja 595 nimetatud vähempakkumisel osalevatelt pakkujatelt tagatise nõudmist ja selle tagastamist. Alla 1 MW võimsusega tootmisseadmete puhul ei ole ehitustagatis nõutud. Lõike 1 järgi on majandus- ja taristuministril õigus nõuda ELTS § 594 lõike 10 ja § 595 lõike 4 alusel kehtestatavas määruses pakkujalt tagatist. Tagatise eesmärk on tagada, et vähempakkumise võitja täidab riigi ees võetud kohustuse toota selline kogus elektrienergiat, mis lubati vähempakkumise raames toota. Lõige 2 sätestab tagatise maksimumsuuruse. Selleks on 20 € pakkumises toodud aastase energiatoodangu MWh eest. Kui pakkumises on toodud tootmismahuks 200 GWh/a, kujuneb tagatiseks 20 €/MWh x 200 000 MWh = 4 000 000 €. 5 Lõige 3 loetleb võimalikud tagatise liigis. Loetelu kohaselt võib tagatiseks olla nii krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii kui vähempakkumise läbiviija pangakontole kantud tagatisraha. Lõike 4 kohaselt tagastab vähempakkumise läbiviija tagatise pakkujale viie tööpäeva jooksul pärast Vabariigi Valitsuse poolt võitja väljakuulutamist, kui pakkuja ei osutunud vähempakkumise võitjaks. Seega saavad kõik pakkujad, kes ei osutunud vähempakkumise võitjateks, tagatise tagasi viie tööpäeva jooksul pärast Vabariigi Valitsuse korralduse tegemise kuupäeva. Lõike 5 alusel kuulub tagatis tagastamisele, kui tootja saavutab Vabariigi Valitsuse vähempakkumise võitjat puudutavas korralduses nimetatud aastase tootmismahu. Kui tootja lubas vähempakkumise raames toota näiteks 200 GWh/a, saab see tootja tagatise tagasi viis tööpäeva hetkest, mil selline kogus energiat toodeti. Lõike 6 eesmärgiks on sätestada, millistel juhtudel vähempakkumise läbiviija ei tagasta pakkujale pakkumise käigus tehtud tagatist. Sellisteks juhtudeks on olukord, kui vähempakkumise võitja ei tooda 12 kuu jooksul pärast vähempakkumise teates toodud tähtaega vähemalt 60% ulatuses ning 24 kuu möödudes vähemalt 80% ulatuses elektrienergiat, mille tootmise vähempakkumise võitmisega endale kohustuseks võttis. Näiteks kui kohustus oli 400 GWh, siis esimese 12 kuu jooksul pärast teates toodud alustamise tähtaega peab olema toodetud vähemalt 240 GWh. Kui tootja sellise aja jooksul nõutud mahus energiat ei tooda, ei kuulu tagatis tagastamisele. Ühtlasi ei kuulu tagatis tagastamisele, kui Vabariigi Valitsus on otsustanud rakendada ELTS § 594 lõikes 12 või § 595 lõikes 7 nimetatud õigust tunnistada võitja nimetamise korraldus kehtetuks. Lõike 7 järgi suunatakse realiseeritud tagatis taastuvenergia tasu eelarvesse. Realiseeritud tagatise võrra väheneb tarbijatelt kaasatav taastuvenergia tasu. Paragrahv 72 Paragrahvi 72 muudatuste puhul on tegemist süsteemihalduri piiriüleste võimsuste kasutusele andmisest teenitud tulu võrguteenuse tasus arvestamise põhimõtete täpsustamisega. Lõike 9 muutmise eesmärk on välistada sellise põhivara arvestamine lubatud tulukuse arvutamisel, mis on soetatud võimsuste kasutamisest teenitud tuluga. Lõike 15 eesmärgiks on täpselt selgitada, et võimsuste kasutusele andmisest teenitud tulu ei loeta põhjendatud müügitulu hulka. Tegemist ei ole tuluga, mis on seotud võrguteenuse osutamise kohustusega. Paragrahv 108 Paragrahvi lõiget 1 muudetakse selliselt, et olemasoleva tootmisseadmega siseriikliku eesmärgi täitmiseks korraldatud vähempakkumise võitnud elektrienergia tootjale võib maksta toetust kuni kolme aasta jooksul alates hetkest, mil see tootmisseade vähempakkumise esemeks olnud elektrienergia tootmist vähempakkumise võitmisel alustas. Kuni kolmeaastane periood kehtib 6 iga vähempakkumise võitmise korral. Senise sõnastuse kohaselt sai vähempakkumise võitja toetust 12 aasta jooksul tootmise alustamisest. Olemasolevad taastuvast energiaallikast elektrienergia tootjad toodavad taastuvast energiaallikast elektrienergiat muutuvkulude ehk kütuse hinna vastu. Seega saab riik teha vähempakkumisi aastase eesmärgi täitmiseks toetusega, mille kestvus on maksimaalselt kolm aastat. Lõike 7 muutmine on tehniline parandus. Eelnõu koostamise ajal kehtinud redaktsioonis on viidatud, et tootmisseadme juurde saab rajada täiendava tootmisseadme. See ei ole korrektne, sest üks tootmisseade on elektrienergia tootmiseks mõeldud elektripaigaldiste kogum, mille hulka kuulub ka liitumispunkt. Õige on viidata, et ühe tootmisseadme juurde saab rajada täiendava elektrienergia tootmiseks mõeldud elektripaigaldise. Näiteks kui tuuleparki lisatakse täiendav tuulik, siis tegemist on täiendava elektrienergia tootmiseks ettenähtud elektripaigaldisega. Tuulikupark ise on ühe liitumispunkti taha koondunud terviklik tootmisseade. Eelnõu § 2 käsitleb seaduse jõustumist. Seadus jõustub 10. tööpäeval pärast Euroopa Komisjoni otsust eelnõus kajastatud muudatuste heakskiitmise kohta. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu terminoloogia on eestikeelne. Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni energeetika ja keskkonnakaitse alase riigiabi suunistega 2014-2020 (ELT C 200, 28.06.2014, muudetud ELT C 290, 10.08.2016). Enne eelnõus sätestatud muudatuste rakendamist tuleb saada Euroopa Komisjonilt asjakohane riigiabi andmist võimaldav otsus. Selleks esitab eelnõu algataja 2019. aasta oktoobrikuu esimese nädala jooksul Euroopa Komisjonile läbi keskkonna SANI2 riigiabi osutamise eelteatise, millega muudetakse Euroopa Komisjoni väljastatud riigiabi osutamist lubavaid otsuseid nr SA.36023 ja SA.47354. Eelnõu lähtub Euroopa Komisjoni poolt 6.12.2017. a. Eesti taastuvenergia riigiabi kinnitamise teatise p. 90 sätestatud Euroopa Komisjoni rõhutusest: „the Commission notes that the EEAG explicitly provide for the possibility to grant support to existing fossil-fuel power plants which have the option of co-firing biomass, in order to promote the use of biomass rather than fossil fuels (see paragraph (132) seq. EEAG).“ 6. Seaduse mõju Viimase kahe aasta jooksul on Euroopa Liidu heitmekaubanduse süsteemi reformi (Market Stability Reserve juurutamine jms) tulemusel selles süsteemis kaubeldava CO2 heitkoguse ühiku hind mitmekordistunud (eelnõu koostamise ajal on hinnatase ca 26 €/t). See omakorda on suurendanud elektrienergia tootmise omahinda fossiilkütuseid kasutavates elektrijaamades 7 ning seeläbi nõrgestanud Eesti varustuskindlust tagavate elektrijaamade konkurentsivõimet regionaalsel elektriturul. Eesti varustuskindlust tagavad tootmisseadmed (sh Auvere elektrijaam ja Balti elektrijaama koostootmisplokk) kasutavad hetkel kütusena peamiselt põlevkivi. Põlevkivielekter on väga CO2 heite mahukas (tolmpõletusplokkide puhul isegi mahukam kui kivisüsi). Sisuliselt lisandub CO2 tonni hind peaaegu üks-ühele toodetud elektrienergia MWh omahinnale. Arvestades, et Eesti hinnapiirkonna keskmine elektrienergia hind on ca 45 €/MWh juures, esineb juba praegu tunde, millal põlevkivist elektrienergia tootjal pole võimalik tootmiskuludele lisanduva kõrge CO2 hinna tõttu elektriturul konkurentsivõimeliselt osaleda. Ühtlasi on Eestis järjest keerulisem liikuda edasi taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia tootmismahtude suurendamisega. Tuuleenergia areng on takerdunud erinevate riigikaitseliste, looduskaitseliste ja avaliku arvamusega seonduvate piirangute taha. Olgugi, et riik tegeleb taastuvenergia arengut takistavate piirangute lahendamisega on kavandatavad leevendusmeetmed rakendumas pigem pärast 2024. aastat. Selle ajani on vaja aga suurendada riigis taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia osakaalu. Kiireim ja kõige paindlikum viis selleks on soodustada hübriidse iseloomuga tootmisseadmete vähemalt osalist kütusevahetust ning teha seda taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumistel osalemise teel. Nimetatud hübriidelektrijaamade hulka kuuluvad näiteks Auvere elektrijaam ja Balti elektrijaama koostootmisplokk, mis suudavad tahked fossiilsed kütused asendada enda kütusesegus osaliselt biomassiga. Biomassi kasutamise eest elektritootmisel CO2 kvooti ostma ei pea. Samas on biomass enamasti kallim kütus kui põlevkivi. Madalakvaliteedilise ja seetõttu odavamate puidujäätmete kättesaadavus Eesti turult on väga piiratud, mistõttu on kütuse hankimiseks vaja kindlasti vaadata ka välisturgude poole. Turupõhiselt (ilma toetuseta) on viimastel aastatel Eestis toodetud keskmiselt ca 100 GWh taastuvelektrit aastas. Seega eeldab sellest suurema kütusevahetuse ellu viimine ka taastuvenergia toetuse võimaldamist kütust vahetada suutvatele elektrijaamadele. Kehtiv seadusandlus seda ei võimalda. Kütusevahetust soodustav seaduse muudatus on kavandatud paindlikuna, mis võimaldab võrdlemisi kiiresti reageerida turgudel toimuvatele arengutele. Sellest eesmärgist lähtudes võib vähempakkumise võitjale maksta toetust iga vähempakkumise kohta kuni ühe aasta jooksul alates vähempakkumise objektiks olnud taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise alustamisest. Seaduseelnõuga suurendatakse Eesti 2020. a taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärki seniselt 17,6% tasemelt 24% tasemele, et tagada Eesti 2020. a. taastuvenergia kohustuste täitmine ka ebasoodsas turuolukorras. Ühtlasi võimaldatakse selle eesmärgi täitmiseks korraldatavatel vähempakkumistel osaleda juba olemasolevatel tootmisseadmetel. Muudatuste eesmärgiks on suurendada konkurentsi taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumistel, vähendada fossiilkütuste kasutamist elektritootmisel ning parandada Eesti elektrienergia tootmise varustuskindlust üha kasvava CO2 heitkoguste ühiku hinna kontekstis. 8 Eesmärgi suurendamisel tekib aastal 2020 vajadus toota lisaks juba olemasoleva taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiale veel täiendavalt 500 GWh ulatuses taastuvast energiaallikast elektrienergiat. Muudatused omavad mõju majandusele ning keskkonna ja sotsiaalmõju. Alljärgnevalt on toodud eelnõuga kaasnevate mõjude analüüs. Mõju majandusele Läbi täiendava nõudluse taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmisele omab eelnõu mõju majandusele, ennekõike puidujäätmetega kauplemisega ja puiduhakke tootmisega seotud isikutele. 500 GWh ulatuses taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmiseks kulub hinnanguliselt kuni 1,2 TWh ulatuses hakkepuitu (ca 600 000 m3 biomassi). Kaasnevalt on võimalik asendada ka ca 20 GWh ulatuses fossiilkütustest toodetud soojusenergia taastuvast energiaallikast toodetud soojusenergiaga. Arvestades elektrienergia turuhinnaks ca 40 €/MWh, on toetuse alusel täiendavalt toodetud elektrienergia aastane käive turuhindades 20 M€. Käesoleval ajal kasutatakse Eestis hakkepuitu ca 5 TWh ulatuses. MTÜ Eesti Erametsaliit hinnangul pakub väheväärtusliku hakkepuidu kasutamise soodustamine Eesti metsaomanikule senisest täiendavaid võimalusi väheväärtusliku puidu turustamiseks1. See tähendab, et täiendavalt vajaliku väheväärtusliku puidu mahtu ei pea otsima juba turul olevast mahust vaid selle saab osaliselt kätte ka seni kasutust mitte leidnud pindadelt. Keskkonnaagentuuri aruannete kohaselt oli perioodi 2011–2018 aasta keskmine raiemaht 10,6 milj tm. Metsanduse arengukavas on raiemahuks prognoositud 12–15 milj tm aastas. Seega on ilmne, et raiemahud ei ole saavutanud sellist taset, mida arengukava mõistlikuks on pidanud. Eestis saab 2020. a. aastase toetusperioodi vältel toota taastuvatest energiaallikatest elektrienergiat Ida-Virumaal, kus on selleks ettenähtud tootmisseadmed olemas. Teised Eestis hakkepuidu kasutamise võimalusega elektrienergia tootmisseadmed juba kasutavad 2020. a. maksimaalses ulatuses hakkepuitu. Ida-Virumaa eeliseks hakkepuidu hankimisel on Sillamäe sadam, kuhu on võimalik suurtes kogustes puidujäätmeid ja hakkepuitu laevateid kasutades transportida. Antud asjaolu võimaldab võrdlemisi tõhusalt biomassi sisseostuhinda kontrollida ja hoida seda mõistlikul tasemel. Selle alusel leiab eelnõu ettevalmistaja, et ainult aastaseks perioodiks täiendavalt 1,2 TWh ulatuses biomassi varumine omab Eesti kohalikku päritolu puidu turule väikest mõju. Eeltoodust lähtuvalt on ka sihtrühma suurus antud juhul piiratud ehk eelnõu koostaja vaates väike. Hinnang lisanduva mõju väiksusele põhineb eelkõige mineviku kogemusel, mille järgi aastatel 2011–2016 suurenes tahkete biokütuste eksport Eestist üle 4 TWh võrra, kuid puiduhakke turuhind tõusis selle ajaga tasemelt 25 €/m3 vaid tasemele 28 €/m3, seega vaid 3 €/m3 võrra. Need asjaolud näitavad, et rohkem kui 3 korda väiksema nõudluse kasvu mõju Eesti sisesele puiduturule, mis peaasjalikult kaetakse ka kütuse impordiga, ei saa olla märkimisväärne. 1 MTÜ Eesti Erametsaliit pressiteade - https://erametsaliit.ee/2019/09/23/vahevaartuslik-puit-pakub- polevkivile-kliimasobralikuma-alternatiivi/ 9 Energiatootmise mõju kohalikule puiduturule on varasemalt korduvalt diskuteeritud Narva elektrijaamade näitel perioodil 2009 kuni 2012. Kodumaist puiduturgu iseloomustas siis taastumine majanduskriisi järgsest suurest hinnakukkumisest (vt. lisatud joonist). Alates 2018. a III kvartalist on hakkepuidu turuhinnad Eestis juba oluliselt tõusnud üle 2011. a. saavutatud hinnataseme, 2018. a. II kvartali hinnast 30 €/m3 jõudist puiduhakke hind 2018. a IV kvartaliks tasemele 35 €/m3, kuid on eelnõu koostamise ajaks langenud tasemele 32 €/m3.2 Lisaks väärib ära märkimist, et 2009. a kehtinud toetusskeem tagas taastuvatest energiaallikatest elektritootjatele toetuse 53,7 €/MWh. Selline (suur) toetusmäär vähendas tootjate hinnatundlikkuse biomassi hankimisel väga madalale tasemele, millest tulenevalt kosusid puiduturu hinnad kriisi järgselt ka võrdlemisi kiiresti. Tänasel puhul tootjate sarnast hinnatundetust ette näha ei ole, sest vähempakkumise väljakuulutamisel kindlaks määratav toetuse lagi saab kindlasti olema oluliselt madalam kui 53,7 €/MWh. Pigem jääb lagi ca 15 €/MWh juurde. See tähendab, et ka võimalik mõju hindadele kodumaisel puiduturul jääb oluliselt väiksemaks kui oli eelmisel perioodil. 2 MKM veebileht - (vt. https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/energiatoodete-hinnad) 10 Eraldi aspekt majandusliku mõju juures väljendub riigi elektrivarustuskindluse tagamises. Nagu eelnevalt selgitatud kasutab suur osa riigi varustuskindlust tagavatest elektrijaamadest hetkel fossiilseid kütuseid, mille konkurentsivõime on kõrge CO2 heitkoguse ühiku hinna tingimustes vähenenud. Seetõttu aitab nende tootmisseadmete (osalise) kütusevahetuse soodustamine taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumistel osalemise teel parandada ka Eesti elektrienergiaga varustatust. Kavandatava meetme soovimatu kõrvalmõju ulatus on eelnõu algataja hinnangul väike. Meetmega kaasnev otsene lisatulu energiasektoris ning metsanduses on marginaalne võrreldes üldise majanduse seisuga. Samuti ei ole muudatuse puhul näha ette ebasoovitavaid riske. Eelnevat arvesse võttes, kujuneb muudatuse mõju majandusele eelnõu algataja hinnangul väikeseks. Mõju keskkonnale Muudatuse tulemusel võib prognoosida biomassile täiendava nõudluse teket mahus kuni 1,2 TWh (ca 600 000 m3) aastas. Varasemalt on 2019. aastaks prognoositud3 puidu kasutusmahuks Eesti energeetikas ca 4,4 miljonit m3. Seega moodustab biomassi nõudluse võimalik kasv seni prognoositud mahust ca 14%. Samas võttes arvesse, et väheväärtuslikku puitu on konkurentsivõimelise hinnaga võimalik importida läbi sadamate ka välisriikidest, siis ei saa eelnõu Eesti puiduturgu olulisel määral mõjutama. Lisaks aitab siseriikliku hakkepuidu nõudluse kasvu piiramisele kaasa toetusmäärale kehtestatav hinnapiir. Senise kogemuse põhjal saab järeldada, et toetuse taseme lagi mahus ca 15 €/MWh (lisandub turuhind) on piisav, et hoida Eestisisese hakkepuidu kasutusmaht stabiilsena. Eelnõu mõju metsade elurikkusele on väike, kuna eelnõus kirjeldatud meede ei soosi ainult puidu põletamise eesmärgil metsaraiet teostama. Toetusmäär on piisavalt madal soosimaks vaid madalakvaliteetse puidu kasutamist energia tootmisel. Seetõttu hindab eelnõu koostaja eelnõu mõju keskkonnale väikeseks. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Eelnõu väljatöötamise ajal töötas Eesti Energia AS elektritootmisega seotud suurenergeetika valdkonnas ca 3600 inimest. Aasta algusest on see ca 450 võrra vähem. Töötajate arvu vähendamine 2019. aasta alguses oli tingitud asjaolust, et lõpetati energiatootmine keskkonnanõuetele mittevastavates energiatootmisplokkides. Lisaks juba suletud energiaplokkidele on sulgemisohus veel 670 MW jagu tootmisüksusi. Tegemist on keskkonnanõuete vastavate tolmpõletusplokkidega. Nende sulgemine tooks endaga kaasa täiendavalt 400...600 töökoha kadumise. Eelnõu koostamise ajal kehtinud tingimustel suudavad turul konkureerida Eesti Energia AS uuemad plokid (Auvere EJ, Balti elektrijaama 11. plokk, Eesti elektrijaama 8. plokk). Turuolukorra edasi halvenedes (CO2 lubatud heitkoguse ühikuhind kasvab, elektri hind ei 3 Eesti Metsa ja Puidutööstuse Liidu puidubilanss aastateks 2016-2019 - http://empl.ee/wp- content/uploads/2015/01/Puidubilanss-2016-ja-2019.pdf 11 kasva) satub ka nende jaamade konkurentsivõime ohtu. Kuivõrd nendes plokkides on võimalik põlevkiviga koos põletada biomassi (kuni 50%), aitab nende jaamade konkurentsivõimet parandada üleminek osalisele taastuvate kütuse kasutamisele ning taastuvenergia toodangu eest toetuse saamine. Ühe ploki tööshoidmine hõlmab ca 100 töötajat. Kui Eesti Energia AS hakkab vähempakkumise võitmise tagajärjel elektrienergiat hakkepuidust tootma, võimaldab see säilitada muidu konkurentsivõimetu hinna juures ühe energiaploki pealt ca 100 töökohta. Arvestades piirkonnas hõivatute arvu (ca 56 000 töötajat), on eelnõu mõju ulatus ja sihtrühma suurus siiski väike. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile või kohaliku omavalitsusele täiendavaid kulusid. 8. Rakendusaktid Eelnõu jõustumisega ei kaasne rakendusaktide vastuvõtmise või muutmise vajadust. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 10. tööpäeval pärast seda, kui Euroopa Komisjon on väljastanud positiivse otsuse eelnõus kirjeldatud muudatuste rakendumiseks. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Seaduseelnõu kooskõlastati ministeeriumite vahel eelnõude infosüsteemis EIS ning saadeti ettepanekute ja märkuste esitamiseks Konkurentsiametile, Elering AS-le, Eesti Energia AS-le, MTÜ-le Eesti Taastuvenergia Koda ja MTÜ-le Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit. Laekunud märkused ja ettepanekud on toodud seletuskirja lisas 1. Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn, „…“ …. 2019 12 Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 Ettepanekute tabel Rahandusministeerium Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Eelnõu punkti 4 (§ 594 lg 5 täiendamine) kohta Arvestatud. Eelnõu seletuskirja tuleks seletuskirjas selgitada, kas ja kuidas on § 594 lõike 5 juures vastavalt vähempakkumise suunamine teatud täiendatud. tehnoloogiatele (nt vaid „reguleerimisvõimaluseta tootmisvõimsusega tootmisseadmetega toodetav elektrienergia) kooskõlas Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalaste riigiabi suuniste 2014- 2020 (ELT C 200, 28.06.2014, muudetud ELT C 290, 10.08.2016, edaspidi EEAG) punktis 126 toodud järgmise nõudega: „Pakkumismenetlus võib piirduda konkreetsete tehnoloogiatega, kui kõigile tootjatele avatud menetlus ei võimaldaks menetluse kavandamisest sõltumatult saavutada optimaalset tulemust, pidades silmas eelkõige a) teatava uue ja innovatiivse tehnoloogia pikemaajalist potentsiaali või b) mitmekesistamise vajadust või c) võrkude piiranguid ja stabiilsust või d) süsteemi (integratsiooni)kulusid või e) vajadust vältida tooraineturgude moonutamist biomassi toetusega.“ 2. Eelnõu punkti 5 (§ 594 lg 7 muutmine) kohta on Arvestatud. Eelnõu seletuskirja seletuskirjas viidatud, et tulenevalt riigiabi nõuetest § 594 lõike 7 juures vastavalt ei anta vähempakkumise raames toetust selle täiendatud. tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest, mille eest on juba saadud toetust maksimaalses ulatuses ehk 12 aasta jooksul. Ilmselt on tegemist ülekompenseerimise vältimisega, kuid palume täpsustada seda selgitust viitega EEAG (või Euroopa Komisjoni vastavate otsuste) konkreetsetele punktidele - nt kas see tuleneb EEAG punktist 129? 3. Eelnõu punkti 6 (vähempakkumise raames antava Arvestatud. Seletuskirjas § 594 toetuse ülemmäära kehtestamine ministri poolt) lõike 9 juures lisatud KOM kohta palume selgitada, kas see on EEAG-s toodud heakskiidu saanud näide Malta tingimustega kooskõlas ning võimalusel tuua ka kohta, kes on muudatust näiteid teiste liikmesriikide meetmetest, mille sarnaselt rakendanud. puhul Euroopa Komisjon on sellist lähenemist toetanud (nt Soome). 4. Palume täiendada eelnõu rakendussättega, mille Arvestatud. Eelnõu täiendatud kohaselt ei jõustu kavandatud muudatused enne seaduse jõustumise sättega Euroopa Komisjonilt lubava otsuse saamist. (eelnõu § 2) 5. Eelnevast tulenevalt palume seletuskirja lisada Arvestatud. Eelnõu 3. ja 5. eraldi osa riigiabi kohta, kus muu hulgas peatükki lisatud riigiabi selgitataks, millistele keskkonnakaitse- ja puudutav detailsem info. energiaalaste riigiabi suuniste konkreetsetele sätetele tuginedes on plaanis Euroopa Komisjonilt taotleda olemasoleva riigiabi loa (komisjoni otsus SA.47352(2017/NN)) muutmist (nt kas suuniste osa 3.3.2.1 – Abi taastuvatest energiaallikates toodetud elektrienergiale; osa 3.3.2.3 – Abi olemasolevatele biomassi kasutavatele käitistele pärast käitise amortiseerimist; punkt 151?). Ühtlasi palume selgitada, millises eelnõu menetlemise etapis plaanib MKM esitada Euroopa Komisjonile riigiabi andmise loa taotluse. 6. Lisaks juhime tähelepanu, et seletuskirjas puudub Arvestatud. § 594 lõike 3 selgitus eelnõu p 2 kohta ning seletuskirja punktis muutmise selgitus seletuskirja 5 tuleks täpsustada komisjoni suuniste pealkirja lisatud. (lisada tuleb ka avaldamisviide), samuti on ebaselge, miks on lisatud p 5 teine lause (sh tuleks viidata komisjoni otsusele SA.47352(2017/NN)). Palume seda selgitada, kuna viidatud EEAG punkt 132 kehtib tegevusabi kohta, mida antakse olemasolevatele biomassi kasutavatele käitistele pärast käitise amortiseerimist. Keskkonnaministeerium Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Eelnõu seletuskirja kohaselt: „Arvestades Arvestatud. Esimesele elektrituru hinda, CO2 hinda ning biomassi kooskõlastusringile saadetud kehtivaid hindu, on mõistlik kasutada biomassi eelnõu seletuskirjas oli 320 GWh turutingimustes ca 320 GWh elektrienergia ekslik. Õige peab olema 100 tootmiseks. Täiendavalt on biomassist võimalik GWh. toota kuni 180 GWh elektrienergiat. Selleks ei ole Seletuskirja vastavalt muudetud. aga tänaste hindade juures majanduslikku mõistlikkust – kütuste hindade vahe on elektrienergia turuhinda arvestades liiga suur.“. Samas jääb ebaselgeks, millest tuleneb, et 320 GWh elektrit biomassist on võimalik toota ilma toetuseta, kuid 180 GWh tootmiseks on vaja 2 dotatsiooni. Samuti märgitakse seletuskirjas, et viimastel aastatel on Eestis turupõhiselt toodetud 100 GWh elektrit aastas. Kas kirjeldatud 320+180 GWh lisanduks antud 100 GWh turupõhisele kogusele, või on see osa 320 GWh-st? Palume täpsemalt selgitada selle mahu toetamise vajadust ning põhjust, miks 320 GWh elektrit toetust ei vaja. 2. Eelnõu seletuskirja kohaselt: „Kui senise eesmärgi Arvestatud. Seletuskirja kohaselt pidi aastaks 2020 olema taastuvast vastavalt täiendatud. 100 GWh energiaallikast tootmist mahus 1760 GWh, siis uue on juba 1900 GWh hulgas. taseme järgi kujuneb 2020. a tasemeks 2400 GWh. Sellise koguse tootmise eest Arvestades taastuvast energiaallikast täiendavalt toetust ei maksta. elektrienergia tootmise seniseid arenguid, kujuneb tõenäoliselt täiendavate meetmeteta 2020. aasta taastuvast energiaallikast toodetava elektrienergia osakaaluks tarbimises 19% ehk hinnanguliselt kuni 1900 GWh.“. Palume selgitada, kas viidatud 320 GWh läheb 1900 GWh hulka, lisandub see täiendavalt 1900 GWh-le või tuleb seda hakata eelnõukohase seaduse alusel doteerima. 3. Kuna eelnõu seletuskiri keskendub suuresti Narva Arvestatud. Seletuskirja mõjude elektrijaamade biomassi kasutamise toetamisele, osas on kajastatud, et oodatav siis leiame, et oleks vajalik välja tuua ka hinnang toetus on antud juhul ca 15 ning põhjendus selle kohta, kui suur on €/MWh. toetusvajadus (MWh kohta) biomassist täiendava 180 GWh elektrienergia tootmise tagamiseks Narva elektrijaamades. 4. Palume seletuskirja 6. peatükis välja tuua, Osaliselt arvestatud. missugustele käitistele (missugustele Narva Eelnõus on eelnevalt selgitatud, elektrijaamade plokkidele) hakatakse eelnõukohase et vähempakkumise raames on seaduse alusel toetust andma 2020. aastal. Samuti võimalik saada turule 270 MW palume selgitada, missugustes käitistes ulatuses juhitavat võimsust. (missugustes Narva elektrijaamade plokkides) Selline võimsus on Balti toimuks biomassist elektrienergia tootmine elektrijaama energiaplokkidel. turupõhiselt (viidatud 320 GWh mahus). Praegu ei tule see seletuskirjast üheselt välja. Juba toodetava koguse osas on tegemist konfidentsiaalse infoga, mis ei kuulu kolmandatele isikutele avaldamisele. 5. Seletuskirja kohaselt on täiendav puitse biomassi Siinkohal ei ole relevantne, kas nõudluse kasv ca 600 000 m3 aastas, mis vajalik hakkepuit tuleb moodustaks senisest prognoositud kasutusmahust siseriiklikult või see ostetakse ca 14% ning tuuakse välja, et väheväärtuslikku sisse. puitu on võimalik importida. Samas puudub Keskkonnaagentuuri aruannete mõjude hinnangust ülevaade, mis mahus ja kohaselt oli perioodi 2011–2018 millistest sihtriikidest oleks võimalik sellises aasta keskmine raiemaht 10,6 3 koguses küttepuitu importida või kuidas tagatakse milj tm. Metsanduse impordi korral piisava ressursi pikaajaline arengukavas on raiemahuks olemasolu. Palume seletuskirja vastavalt täiendada. prognoositud 12–15 milj tm aastas. Seega on ilmne, et raiemahud ei ole saavutanud sellist taset, mida arengukava mõistlikuks on pidanud. Vastavalt ka seletuskirja täiendatud. 6. Kuna vastavalt seletuskirjale on imporditava puidu Eelnõu eesmärk on toota senisest kasutamine oletuslik, siis tuleb mõjude hindamisel suuremas mahus taastuvast arvestada võimalusega, et sellist kogust puitu ei ole energiaallikast elektrienergiat. võimalik importida ning hinnata sellise Eelnõu ei sätesta, et eesmärgi stsenaariumi mõju nii majandusele kui ka peab täitma igal juhul keskkonnale, sh piirkondlikku mõju. Palume olemasolevate seletuskirja vastavalt täiendada. Seejuures tuleb tootmisseadmetega. arvestada olemasoleva puiduressursi kasutusvõimalusi arvestades riigisiseste Kui vähempakkumine (metsanduse arengukava aastani 2020 ning kuulutatakse välja olemasolevate koostatav metsanduse arengukava aastani 2030) tootmisseadmetega toodetava ning rahvusvaheliste kokkulepetega (Euroopa elektrienergia osas, sätestab Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL)2018/841), minister ka toetuse ülempiiri. mis seavad piiranguid või tingumusi kasutatava Ülempiir seab paika, millises puiduressursi mahule. Kuna ca 600 000 m3 ulatuses ja millise kvaliteediga täiendava energeetikas kasutatava puidu saamine toorainet elektrienergia siseriiklikult tähendaks raiemahtude kasvu, siis on tootmiseks kasutada saab. vaja mõjude hindamisel arvestada ka selle võimalusega. Oluline on siinkohal märkida, et raiemaht peab sel juhul tõusma rohkem kui 600 000 m3 võrra aastas. Näiteks Keskkonnaagentuuri koostatud 2017. aasta puidubilansi kohaselt moodustavad küttepuit ja raidmed 36% metsamaalt pärit likviidse puidu mahust, seega peaks vastavalt puidubilansile täiendava 600 000 m3 energeetikas kasutatava puidu saamiseks raiemaht tõusma ca 1,6 miljoni m3 võrra. Muuhulgas tuleb arvestada, et biomassi energeetikas kasutamise toetamisel tuleb vältida olukorda, kus energeetikaks kasutatakse puitu, millest oleks võimalik toota kestvustooteid või suurema lisandväärtusega tooteid, mille positiivne mõju on oluliselt pikemaajalisem kui puidu põletamisel. 7. Kui plaanitakse kasutada kohapealset puitset Arvestatud. Seletuskirja biomassi ilma raiemahte tõstmata ja importi vastavalt täiendatud. kasutamata, siis tuleb seletuskirja mõjuhinnangus Toetusmäär 15 €/MWh ei sunni välja tuua, mis mõju on võimalikul riigisisesel ühtegi senist kasutusala 4 puiduressursi ümberjagamisel teistele ressursi biomassist loobuma. Pigem on kasutajatele. võimalik leida kasutusala väheväärtuslikule biomassile, mis täna erinevatel põhjustel raiejäätmetena metsa jääb. Konkurentsiamet Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Võttes arvesse meetme olulisust ning asjaolu, et Mittearvestatud. REKK ei ole muuhulgas avaldab taastuvenergia toetuste maksmine ühe ministri pärusmaa, selle peab otsest koormavat mõju tarbijate poolt makstavale võtma vastu Vabariigi Valitsus. elektrienergia hinnale, teeb Konkurentsiamet Lisaks käib REKK avaliku ettepaneku täiendavalt kaaluda, jätta nimetatud konsultatsiooni raames läbi ka eesmärkide seadmine siiski Riigikogu pädevusse. Riigikogust. Seega ei ole vajadust jätta seadusesse Riigikogu kohustust otsustada, milline on taastuvenergia osakaal tarbimises. Lisaks on Riigikogu võtnud vastu seaduse, mille tulemusena on riiklikud taastuvenergiat käsitlevate eesmärkide täitmine seotud vähempakkumistega. 2. Tagamaks teenuste osutamise valikut ja ausa Mittearvestatud. Tänaste konkurentsi toimimist, on vajalik, et elektrisektoris toetusvajaduste järgi on ilmne, et arvestatakse vajadust säilitada tehnoloogilise juhitamatud tehnoloogiad neutraalsuse printsiip, st et ei soosita konkreetset liiki suudavad vähempakkumistel tehnoloogia kasutamist vaid vähempakkumisel kõige madalama pakkumise teha. võidab soodsama pakkumise teinud ettevõtja, Samas on vaja, et sõltumata kasutatavast tehnoloogiast. Nimetatud elektrisüsteemis on olemas ka printsiibi rakendamine tagab tarbijale väikseima juhitavaid võimsuseid. Selleks ka koormuse. võimalus korraldada vähempakkumine nii juhitava kui juhitamatu võimsuse turule toomise vastu. Oluline on siinkohal toonitada, et vähempakkumise raames turule tulnud lahendus on lõpptarbijale odavam kui alternatiiv ehk võimalus saada süsteemi juhitavat võimsust läbi süsteemihalduri kohustuse. 3. Samuti teeb amet ettepaneku sätestada Mittearvestatud. elektrituruseaduses eelnõu punkti 4 alapunktis 3 Reguleerimisvõimaluseta 5 nimetatud reguleerimisvõimaluseta tootmisseade on üldtehniline tootmisvõimsusega tootmisseadme definitsioon. termin, mille sisustamiseks ei Vaatama eelnõu seletuskirjas (lk 3-4) toodud pea ELTS-i eraldi mõistet sisse selgitusele võib nimetatud definitsiooni, võttes tooma. arvesse olulisust, seaduses sätestamine tagada parema selguse. 4. Võttes arvesse meetme rakendamisega seonduvat Arvestatud. MKM on tänast tarbijatele suunatud täiendatavat koormist, teeb regulatsiooni analüüsinud ning Konkurentsiamet ettepaneku analüüsida, kas jõudnud järeldusele, et seaduses valdkonna eest vastutavale ministrile toetuse sätestatud ülemmäärad annavad ülemäära kehtestamise diskretsiooniõiguse andmine on ajale jalgu jäänud. Seaduses on eeltoodut arvestades proportsionaalne. Ameti sätestatud ülemmäärade hinnangul peaksid siiski toetuste ülemmäärad ning muutmine on keeruline ja aega tootja poolt saadav tasu olema sätestatud seaduses. nõudev protsess, mistõttu ei ole mõistlik tehnoloogia odavnemise kiirust silmas pidades sätestada vähempakkumiste toetuste lage seaduses. Vajaliku paindlikkuse tagab VV välja kuulutatud vähempakkumises nimetatud taseme sätestamine. 5. Konkurentsiamet ei nõustu ELTS § 72 lõike 9 Mittearvestatud. punktide 6 ja 15 muudatusega. Ülekandetasu kehtestamine Lisaks asjaolule, et puuduvad alused, mille järgi peab kolmandate riikide piirile ei süsteemihaldur lisanduva tulu investeerima, on risk et tekita süsteemiteenuste kulude taoline regulatsioon tõstab põhjendamatult tarbijate kasvu. Tegemist on juba täna võrgutasusid. Eelnõu punktis 8 nimetatud täiendava tasuta kolmandate riikide tulu teenimine võib kaasa tuua süsteemihalduri poolt kaubandusele antud võimsusega, makstavate süsteemiteenuste kulude kasvu. mis on ülejääk EL sisesest ülekandevõimsusest. Süsteemiteenused on kulu mis tuleb lülitada võrgutasudesse. Juhul, kui süsteemiteenuste Potentsiaalse kolmandate riikide suurenenud kulu ei saa kompenseerida ülekandetulu kogumine eelpoolnimetatud täiendava tulu arvelt, toob see tarbijatele kaasa võrgutasude tõusu. Amet on müügitulust eraldi aitab hoida ära seisukohal, et kehtiv seadusandlus reguleerib võrgutasu tõusu seoses võrgutasude moodustamise aluseid piisavalt. Lisaks sünkroniseerimisega. erisuse tegemise vajaduse puudumisele, võib see seada kahtluse alla ühtseid, ka teistes sektorites Potentsiaalse kolmandate riikide kohalduvaid regulatsiooniprintsiipe. Ameti hinnangul ülekandetulu arvelt teeb Elering taoline olukord õigusselguse tagamisele kaasa ei aita. mandri Euroopaga sünkroniseerimise Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet investeeringuid, mis seetõttu ei ettepaneku jätta eelnõust välja sätted, millega liigu reguleeritud varadesse ega kavandatakse täiendada elektrituruseaduse § 72 lõiget suurenda Eleringi põhjendatud 9 punktidega 6 ja 15. müügitulu. 6 Tegemist ei ole uue lahendusega Eesti õiguses. Samamoodi põhjendatud müügitulust eraldi käsitletakse ka ülekoormustulu, mis tekib riikidevahelise ülekandevõimsuse ebapiisavuse korral. Sellisel juhul kasutatakse kogutud tulu investeeringuteks, et riikidevahelisi ülekandevõimsuseid suurendada. 6. Eelnõu seletuskirjas (lk 2-3) selgitatakse taastuvatest Arvestatud. energiaallikatest toodetud elektrienergia eesmärke kuni aastaks 2025. Eelnõu puntki 1 lõigete 1 ja 2 järgi seonduvad nimetatud eesmärgid aga kas aastaga 2020 või perioodiga pärast seda. Teeme ettepaneku vastavasisulise täpsustuse sisseviimiseks. 7. Eelnõu seletuskirjas punkti 6 all (lk 8) on toodud Arvestatud. välja, et vähempakkumiste võitjale makstakse toetust kuni ühe aasta jooksul alates vähempakkumise objektiks olnud taastuvast energiaallikast tootmise alustamisest. Samas lk 6 mainiti toetuse perioodina kolme aastat. Jääb selgusetuks mis on sellisel juhul plaanitav toetuse maksmise aeg. AS Eesti Energia Nr Ettepanek/märkus Selgitus Muuta eelnõu selliselt, et vähempakkumisel võib Mittearvestatud. Eestil ei ole osaleda ka kondensatsioonirežiimil elektrienergiat huvi toetada biomassi kasutamist tootev tootmisseade. elektrijaamades, mis toodavad elektrienergiat kondensatsioonirežiimis. AS Estonian Cell Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Anda sama seadusemuudatusega majandus- ja Arvestatud osaliselt. Muudatus kommunikatsiooniministrile õigus kehtestada läheb ELTS eelnõu skoobist maksulagi taastuvenergia toetusele kooskõlas EL-i välja. Siiski plaanib MKM selle riigiabi juhistes soovitatuga, et tagada teema osas eraldi eelnõu energiaintensiivse tootmise konkurentsivõime algatamist toetada. rahvusvahelistel turgudel. 7 2. Piirata elektrihinnast sõltuva piirmääraga Arvestatud osaliselt. Eelnõus on taastuvenergia tasu maksmist puidu kasutamisel antud majandus- ja energiatootmiseks ja välistada toetuste maksmine taristuministrile kohustus seada mittetõhusal koostootmisrežiimil. vähempakkumise korraldamisel toetusele lagi. 3. Keelata mittetõhusal elektritootmisel Printsiip arvestatud. Majandus- koostootmisrežiimil kasutada ümarpuitu (sh ja taristuminister kehtestab paberipuu) ja sellest tehtavat haket. vähempakkumise teates toetuse lae. Lisaks sellele kehtestatakse Kehtestada põhimõte, et energiatootmiseks lubada direktiivi nr (EL) 2018/2001 kasutada ainult sellist puitu, mis ei sobi muul viisil ülevõtmisega energia tootmisel väärindamiseks (oksad, juured, võsa, puidu- ja kasutatavale biomassile ehituspuidujäätmeid jms), või millel pole kasutust säästlikkuse kriteeriumid. muudes sektorites. Kuna praktikas on kütte- ja paberipuidu eristamine komplitseeritud, siis on selle punkti tõhus rakendamine ülioluline. 4. Lubada suurendada biomassi kasutamist Mittearvestatud. elektritootmiseks piiratud mahus ja kasutamise Keskkonnasäästlikkuse suurendamist väikeste sammudena ja sama suurendamiseks on oluline, et regulaarsusega hinnata mõju kohalikule taastuvast energiaallikast puiduturule, eriti küttepuiduga ligilähedase toodetud elektrienergia osakaal kvaliteediga paberipuule, sh madalaima oleks 2020. aastal 24% kvaliteediklassiga haavapaberipuule. elektrienergia siseriiklikust tarbimisest. Sellist eesmärki ei ole võimalik aastate lõikes tükeldada. MTÜ Eesti Taastusvenergia Koda Nr Ettepanek/märkus Selgitus Teeme ettepaneku täiendada eelnõu raames ELTS Mittearvestatud. Ei ole vajadust § 594 § 595 lõike 6 sisuga, mis käsitleb analüüsi eelnõu selliselt täiendada. koostamise vajalikkust olukorras kus Vähempakkumise vähempakkumisel parima pakkumise teinud tootja väljakuulutamisel seab minister kasutab energia tootmiseks biomassi. Analüüsi ka lae võitja väljamakstavale eesmärgiks on omandada sisuline arusaam sellest, toetusele. Lae seadmisel lähtub millist mõju avaldab energia tootmiseks vajaliku minister energiaturu olukorrast ja biomassi koguse hankimine Eesti puiduturule. biomassi hankimisel tekkivast mõjust. MTÜ Eesti Keskkonnaühenduste Koda Nr Ettepanek/märkus Selgitus 8 1. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu seletuskirja Mittearvestatud. Biomassi ning suunata see uuele kooskõlastusringile, kasutamine põlevkivi asemel on millesse kaasatakse ka keskkonnaühendused. olulise CO2 õhku paiskamist Seletuskirja tuleb täiendada sisulise keskkonnale piirava meetmena tõestamist avalduvate mõjude analüüsiga, milles käsitletakse leidnud. Ei ole vajadust selle biomassi põletamise mõju süsinikuringele ning tõendamiseks täiendavaid tuuakse selgelt välja sellise tegevuse hinnanguid tellida. kasulikkus/kahjulikkus, arvestades Eesti ja ka rahvusvahelisi kliimaeesmärke. 2. Eelnõu seletuskirjaga tuleb välja tuua kasvava Arvestatud. Seletuskirja mõjude biomassi kasutamisega kaasnevad mõjud metsade analüüsi vastavalt täiendatud. elurikkusele. Seejuures on vältimatu arvestada ka nende mõjudega, mis avalduvad kusagil mujal juhul, kui kasutatakse imporditud puitu. MTÜ Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Nr Ettepanek/märkus Selgitus Narva elektrijaamades puidu põletamine loob Teadmiseks võetud. võimaluse majandada regiooni madala majandusliku väärtusega metsasid ja neid uuendada väärtuslikema puuliikidega, mis looksid tulevastele põlvedele suuremat hüve. Lisanduv nõudlus madala väärtusega küttepuidule loob paremad metsa majandamise võimalused erametsaomanikule ja võimaldab seeläbi täita Metsanduse arengukavas 2020 seatud raiemahtude eesmärke. AS Repo Vabrikud Nr Ettepanek/märkus Selgitus Teeme alljärgnevad ettepanekud: Mittearvestatud. Biomassi - mitte suurendada puitmaterjalide kasutamist kasutamine ei tähenda elektrienergia tootmisel, puitmaterjali kasutamist. - piirata taastuvenergia tasu maksmist puidu Hetkeolukorda ei tohi ajada sassi kasutamisel energiatootmiseks, 2012. aastaga, mil toetuse määr - kasutada energia tootmiseks ainult raiejäätmeid ja oli 53,7 €/MWh. Tänaste muud väärtustamiseks mittesobivat puitmaterjali, prognooside kohaselt on uus - kaasata Virumaa puidutööstusettevõtete esindajad toetusemäär ca 15 €/MWh eelnõu väljatöötamisse, analüüsimaks puidu lähedal, mis ei võimalda ressursi (millele täna on tarbija olemas) olemasolu puitmaterjali energia tootmiseks ning reaalseid impordivõimalusi ja jälgimaks puidu kasutada. 9 hinna muutust ning kättesaadavust puidu Eelnõu on olnud avalikus väärtustajatele. konsultatsioonis alates 2019. aasta juulikuust. Muuhulgas on arvamust avaldanud ka puidutööstuse alaliidud, vt nr EMPL arvamust. 10
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →