Hr Kristen Michal
Riigikogu Majanduskomisjon
Lossi plats 1 A Meie: 11.06.2021 nr 7-12/21-0108-152-1
15165 Tallinn
E-post:
[email protected]
Koopia: 1. Justiitsministeerium
2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
iitsministeerium
Konkurentsiameti seisukoht elektrituruseaduse muutmise seaduse
eelnõu 156SE kohta Riigikogu Majanduskomisjoni 11.06.2021
erakorralisele istungile
Austatud Kristen Michal
Riigikogu menetluses on elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 156SE, mis
kavandatakse saata teisele lugemisele täiskogus 16.06.2021.
Eelnõuga soovitakse reguleerida kahte valdkonda. Suunatud taastuvenergia oksjonid, eelkõige
toetus Narva Elektrijaamadele puidu põletamiseks. Süsteemihaldur Elering AS-i (Elering)
teenitud lisatulu kasutamine.
Konkurentsiamet on nimetatud eelnõu osas avaldanud arvamust oma 23.04.2020 kirjaga, mis
on lisatud käesoleva kirja juurde. Amet on eelnõu osas samal seisukohal, samas peame oluliseks
mõningaid aspekte veelkord rõhutada.
Toetus Narva Elektrijaamadele on eelkõige energiajulgeoleku ja sotsiaalmajanduslik
küsimus. Otsetoetuse andmine eesmärgiga tagada Narvas elektrilised võimsused, säilitada
töökohad, tagada stabiilne soojuse hind, ei ole lubatud riigiabi reeglite kohaselt ning toetuse
andmiseks on vajalik riigiabi luba. Vastava suunitlusega on koostatud ka eelnõu ehk Narva
jaamade toetamine toimub rohelise energia edendamise egiidi all, põlevkivi asendamisel
biomassiga. Kui nimetatud skeemi kasutatakse vaid piiratult Narva jaamade probleemide
lahendamiseks, on Konkurentsiameti hinnangul tegemist energiajulgeoleku ja
sotsiaalmajandusliku küsimusega. Samas näeb amet probleeme kui nimetatud eelnõud
rakendatakse ka muude suunatud taastuvenergia oksjonite korraldamiseks. Seega oleks
parim leida lahendus konkreetselt Narva jaamade probleemide lahendamiseks. 2019 a. EL
elektrituru regulatsioon1 näeb ette võimaluse võimsuse oksjonite korraldamiseks ning amet
soovitus oleks töötada välja vastav skeem Narva Elektrijaamade kui olulise võimsuse reservi
1
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/944; EUROOPA PARLAMENDI JA
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/943
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
toetamiseks.
Lähtudes vaba konkurentsi ja energiakasutuse efektiivsuse temaatikast on eelnõu osas mitmeid
küsitavusi. Alljärgnevalt juhime neile tähelepanu.
1. Loobutakse konkurentsi neutraalsuse printsiibist kus pakkumise võib teha erineva
tehnoloogiaga (päike, tuul, biomass, koostootmisjaamad, jne) ning minnakse üle suunatud,
kindlaks määratud tehnoloogiaga oksjonitele. Selle tulemuseks on suunatud pakkumine
ilma konkursita ehk reaalselt saab pakkumise teha vaid üks ettevõte. Näiteks defineerides
oksjoni tingimustes elektri tootmismahu biomassist 500 kuni 700 GWh aastas, on selge, et
sellisele pakkumise vastab vaid üks konkreetne ettevõte, sest konkurentidel vastavad
tootmisvõimsused puuduvad. Tulemuseks on maksimaalne toetuse määr, mis on küll
eelnõus piiratud 15 €/MWh ning turuhind + toetus maksimaalselt 60 €/MWh ehk börsihinna
60 €/MWh korral toetust ei maksta.
2. Toimub puidu kasutamine suhteliselt madala elektritootmise kasuteguriga, mitte üle 40%.
Kuna Balti 11 plokk osaleb koostootmises, siis on nimetatud jaama kogukastegur (elekter
+ soojus) mõnevõrra kõrgem. Auvere elektrijaamas toimub vaid elektri tootmine.
3. Toetuse maksmine ei avalda otsest mõju kaugkütte hinnale. Olenemata sellest kas Narva
jaamad saavad toetust või mitte, soojuse hinna kujundamisel sellega ei arvestata. Küll võib
toetuse maksmine avaldada mõju Balti jaama 11. ploki töö jätkamisele, millega toimub
Narva linna soojusvarustus. Näiteks võib Eesti Energia AS teha otsuse nimetatud
energiaploki konserveerimiseks, põhjusel et elektri tootmine ei ole majanduslikult tasuv.
Sellisel juhul tuleks toota soojust maagaasist, mis on kallim kui tootmine nimetatud plokiga.
Seetõttu on eelnõul mõju Narva soojusvarustusele. Kui toetuse maksmine tagab Balti jaama
11. ploki töö, on tagatud ka soojusvarustus nimetatud plokiga ning stabiilsem soojuse hind.
4. Kui tootja on saanud varasemalt toetust, siis oksjonil saab osaleda vaid seade mille vanus
on üle 20 aasta. Oma olemuselt on tegemist vastuolulise regulatsiooniga kus soositakse vana
tehnoloogiat. Näiteks kui oksjoni tingimuseks on saada tuulest toodetud energiat 100 GWh
ulatuses, siis ei saa seda pakkuda uus kaasaaegne tuulik, vaid näiteks aastal 2025 saab
pakkumise esitada tuulik mis on ehitatud aastal 2005 või enne seda. Seega ei aitaks selline
skeem kuidagi kaasa tehnoloogia arengule. Vana tuulik, mis töötab niikuinii ning toodab
rohelist elektrit saab oksjonil osaleda, samas kui uus tuulik nimetatud skeemis osaleda ei
saa. Seega ei panustaks nimetatud skeem ka taastuvenergia koguse suurendamisse.
Eleringi lisatulu tariifi rakendamisest Venemaa elektri impordile. Seniajani ei ole
Venemaalt imporditavale elektrile võrgutariifi rakendatud. Samas on see kehtiva seaduse alusel
lubatud ning vastavalt kokkuleppele Läti süsteemihalduriga on plaan rakendada Venemaalt
imporditavale elektrile võrgutasu. Võrgutasu rakendamise üheks eesmärgiks on ka võrdsustada
EL-s ja Venemaal toodetud elektri konkurentsivõimet. Teatavasti ei maksa Venemaa tootjad
CO2 emissiooni eest, mis tõstab kunstlikult nende konkurentsivõimet. Ameti hinnangul on
taolise võrgutasu rakendamine igatepidi põhjendatud. Samas oleme seisukohal, et Eleringi
teenitava lisatulu kasutamine eelnõus sätestatud printsiibil ei ole põhjendatud ega kooskõlas
tarbijate huvidega.
Kehtiva elektrituruseaduse kohaselt kasutatakse Eleringi kui monopoolse teenuse osutaja
teenitud lisatulu (sh. võrgutasu rakendamist Venemaa elektri impordile) tarbijate võrgutasude
vähendamiseks. Eelnõuga soovitakse täna kehtivat regulatsiooni muuta ning jätta teenitud
lisatulu ettevõttesse. Konkurentsiameti hinnangul on tegemist põhjendamatu
regulatsiooniga, mis vastupidiselt võib tuua kaasa võrgutasude tõusu. Nimelt ei ole
Venemaa elektrisüsteem esitanud arveid Eesti süsteemi sünkroniseerimise eest – aastani 2025
töötavad Balti riigid endiselt sünkroonis Venemaa süsteemiga. Võrgutasude rakendamisel
impordile võib kaasneda arvete esitamine sünkroniseerimise eest. Kui täna kehtiva seaduse
raames saaks nimetatud kulud katta lisatulust, siis eelnõus pakutud regulatsioon seda ei
2 (3)
võimaldaks ja lisanduvad kulud tuleks katta tarbijal.
Lisaks tuleb rõhutada, et tegemist on olukorraga kus ühe spetsiifilise võrguettevõtte üksiku
tariifi kujundamist lahendatakse erandkorras, samas kui kõikide ülejäänud monopoolsete
ettevõtete hinnakujundus toimub sarnaste printsiipide kohaselt. Ka tuleb silmas pidada, et
nimetatud rakendus on lühiajaline – aastal 2025 lõpeb nii Venemaalt elektri import kui ka
vajadus sellele võrgutariifi rakendamiseks ehk tegemist on spetsiifilise teema reguleerimisega
vaid kolme aastaseks perioodiks.
Lisa: Konkurentsiameti 23.04.2020 kiri
Lugupidamisega
Märt Ots
Peadirektor
Marek Piiroja 667 2541
[email protected]
3 (3)
Hr Sven Sester
Riigikogu majanduskomisjon Meie: 23.04.2020 nr 1-6/2019-020-4
Lossi plats 1 A
15165 Tallinn
E-post:
[email protected]
Konkurentsiameti
iitsministeerium arvamus elektrituruseaduse
muutmise seaduse eelnõu kohta
Austatud Sven Sester
Riigikogu menetluses on elektrituruseaduse muutmise seadus 156 SE, mis on saadetud
esimesele lugemisele täiskogus 06.05.2020.
Konkurentsiamet on nimetatud seaduse eelnõu kohta eelnevalt esitanud oma seisukohad ja
ettepanekud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 21.08.2019 kirjaga nr 1-6/2019-
020-2 (lisa 1) ja 29.10.2019 kirjaga nr1-6/2019-020-3 (lisa 2).
1. Eelnõu punkti 4 järgi täiendatakse elektrituruseaduse §-i 594 lõikega 5² järgmises sõnastuses:
„Sõltuvalt elektrisüsteemi vajadustest võib vähempakkumine olla suunatud taastuvast
energiaallikast täiendava elektrienergia tootmisele, mida toodetakse:
1) energiamajanduse korralduse seaduse § 8 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud
tõhusa kootootmise nõuetele vastava tootmisseadmega või
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud nõuetele mittevastava tootmisseadmega või
3) reguleerimisvõimaluseta tootmisvõimsusega tootmisseadmega“
Vastavalt seletuskirjale on seaduse muudatuse peamiseks eesmärgiks tagada Eesti
elektritootmise varustuskindlus läbi biomassi kasutamise Narva Elektrijaamades. Võttes
arvesse tänast erakorralist olukorda ning rakendatavat majanduse stimuleerimise paketti,
soovitab Konkurentsiamet ka nimetatud eelnõu raames kontsentreeruda just sellele eesmärgile.
Eestile olulise tootmisvõimsuse säilitamine on oluline ülesanne tänases majandusolukorras ning
lisaks tuleb arvesse võtta ka sotsiaalmajanduslikku olukorda. Ka tuleb arvestada tänase
olukorraga, kus konkreetsele sotsiaal-majanduslikule meetmele Euroopa Liidult riigiabi
küsimine võib olla oluliselt lihtsam ja kiirem, kui et avada kogu taastuvenergia toetuste pakett,
mis ei ole tänase muutunud olukorraga kuidagi seotud. Eeltoodust lähtudes soovitame
rakendada piiratud tähtajaga suunatud toetusskeemi Narva Elektrijaamadele ning mitte muuta
kehtivat taastuvelektri toetussüsteemi. Ameti hinnangul kaasneb kehtiva toetusskeemi
muutmisel olulisi konkurentsivaldkonna probleeme.
Konkurentsiamet märgib, et tagamaks ausa konkurentsi toimimise, on vajalik, et elektrisektoris
arvestatakse vajadust säilitada tehnoloogia neutraalsuse printsiip. Tehnoloogia neutraalsuse
printsiibi alusel ei soosita konkreetset liiki tehnoloogia kasutamist vaid vähempakkumisel
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
võidab soodsama pakkumise teinud ettevõtja, sõltumata kasutatavast tehnoloogiast. Nimetatud
printsiibi rakendamine tagab tarbijale väikseima koormuse. Eelnõu kavandatava muudatusega
tehnoloogia neutraalsuse printsiibist loobutakse.
Kui loobuda kehtivas seaduses sätestatud konkurentsineutraalsusest, ei saa välistada olukorda,
kus suunatud pakkumise tulemusel kujuneb kõrge toetuse määr koos olulise koormisega
elektritarbijale. Ühe võimaliku näitena võib tuua maakondade keskustes paiknevad
soojusettevõtted (Võru, Valga, Haapsalu, jt. analoogse soojuskoormusega kaugkütte võrgud).
Alates 2007. a. kehtinud taastuvenergia toetuse määra 0,0537 €/kWh1 juures ei ole nimetatud
soojusettevõtetes rajatud koostootmise jaamu, mis on selgeks indikaatoriks majandusliku
tasuvuse osas. Suunatud pakkumise tulemusel võib kujuneda olukord, kus koostootmisjaama
rajamiseks on vaja oluliselt kõrgem toetuse määr kui sätetatud hetkel kehtivas seaduses, sest
eelnõu punkti 6 järgi tunnistatakse kehtetuks elektrituruseaduse § 594 lõige 9 alusel sätestatud
toetuse ülemmäär.
Rakendades tehnoloogia neutraalsuse printsiipi oleks võimalik saavutada kordades madalamad
toetuse määrad ja väiksem koormis tarbijatele. Konkreetseks näiteks on vähempakkumise
tulemused Soomes, millele on viidatud eelnõu seletuskirja leheküljel 42.
Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet ettepaneku mitte muuta kehtivat toetuste
skeemi, vaid töötada välja konkreetne eelnõu Narva Elektrijaamade toetamiseks.
2. Eelnõu punkti 8 järgi täiendatakse elektrituruseadust §-ga 721 järgmises sõnastuses:
„§ 721. Piiriüleste võimsuste kasutusele andmisest teenitud tulu
(1) Süsteemihalduri võrgutasu arvestamise aluseks oleva põhjendatud müügitulu hulka ei loeta
tulu, mida süsteemihaldur saab Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste
piiriüleste võimsuste kasutusele andmisest, sealhulgas süsteemihaldurite mitmepoolsete
lepingute alusel piiriüleste võimsuste kasutusele andmisest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tulu kasutab süsteemihaldur Eesti elektrisüsteemi
Kesk-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimisega seotud investeeringukulude katmiseks. Tulu
ja selle kasutamise üle peab süsteemihaldur raamatupidamisarvestuses eraldi arvestust.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud investeerimiskulud on kaetud, arvestatakse
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tulu kasutamata osa süsteemihalduri põhjendatud
müügitulu hulka.
(4) Süsteemihaldur esitab Konkurentsiametile iga aasta 31. juuliks aruande, milles toob välja:
1) aruande esitamisele eelnenud kalendriaasta jooksul teenitud käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud tulu suuruse;
2) andmed käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel eelnenud kalendriaastal tehtud või teha
kavandatud investeeringukulude kohta.“;
Konkurentsiamet toetab Balti riikide süsteemihaldurite poolt ühiselt rakendatavat võrgutasu,
mis on kooskõlas üldiste kliimapoliitika eesmärkidega ning millega lõpetatakse CO2
kaubandusskeemis osalevate Euroopa Liidu tootjate ebavõrdne kohtlemine võrreldes
tootjatega, kes nimetatud skeemis ei osale.
2
Vastavalt seletuskirjale kujunes Soomes keskmiseks toetuseks 2,52 €/MWh ehk 0,00252 €/kWh, mis on üle 20
korra madalam kui kehtivas seaduses sätestatud toetuse piirmäär.
2 (3)
Vaatamata eeltoodule, märgib amet, et eelnõuga kavandatavad muudatustega kaasneb risk, et
regulatsiooni tulemus toob kaasa tarbijate võrgutasude põhjendamatu tõusu, sest eelnõu §-s 721
nimetatud täiendava tulu teenimine võib kaasa tuua süsteemihalduri poolt makstavate
süsteemiteenuste kulude kasvu. Selgitame, et süsteemiteenused on kulu, mis tuleb lülitada
võrgutasudesse. Juhul, kui süsteemiteenuste suurenenud kulu ei saa kompenseerida
eelpoolnimetatud täiendava tulu arvelt, toob see tarbijatele kaasa võrgutasude tõusu.
Amet on jätkuvalt seisukohal, et kehtiv seadusandlus reguleerib võrgutasude moodustamise
aluseid piisavalt. Lisaks erisuse tegemise vajaduse puudumisele, võib see seada kahtluse alla
ühtseid, ka teistes sektorites kohalduvaid hinnaregulatsiooni printsiipe. Üldise
hinnaregulatsiooni printsiibi kohaselt kujundatakse erinevate monopoolsete teenuste hinnad
lähtuvalt kulupõhisuse printsiibist, kus hindadesse lülitatakse ettevõtte põhjendatud kulud ja
tulukus. Nimetatud seaduse eelnõu sätestab aga ühele konkreetsele võrgutasule erisuse, kus
võrgutasu rakendamisel teenitakse küll tulu, kuid omistamata sellele selgelt ainult põhjendatud
kulusid ja tulukust. Samuti piiraks antud muudatuse seadusesse sisseviimine oluliselt ameti
diskretsiooni ulatust võrgutasude aluseks olevate kulude ja tulukuse põhjendatuse hindamisel.
Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet ettepaneku jätta eelnõust § 721 välja.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Märt Ots
Peadirektor
Lisad:
1. Konkurentsiameti 21.08.2019 kiri nr 1-6/2019-020-2;
2. Konkurentsiameti 29.10.2019 kiri nr 6/2019-020-3;
Marek Piiroja 667 2541
[email protected]
3 (3)
Hr Taavi Aas Teie: 07.08.2019 nr 2-2/17-0501/5974
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie: 21.08.2019 nr 1-6/2019-020-2
10122 Tallinn
e-post:
[email protected]
Koopia: Justiitsministeerium
Konkurentsiameti arvamus elektrituruseaduse
iitsministeerium
muutmise seaduse eelnõu kohta
Austatud minister
07.08.2019 edastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Konkurentsiametile
arvamuse avaldamiseks elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on
parandada riigisisese taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgi saavutamiseks
korraldatava vähempakkumise konkurentsitingimusi.
Konkurentsiameti seisukohad ja ettepanekud on järgnevad.
1. Eelnõu punkti 1 järgi muudetakse elektrituruseaduse § 594 lõiget 2 nii, et pärast 2020. aastat
taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgid sätestab valdkonna eest vastutava
ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus asjakohase Euroopa Liidu seadusandluse alusel
koostatavas lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas.
Riigi poolt korraldatav strateegilise planeerimine Eestis lähtub riigieelarve seaduses kirjeldatud
alustest, mille järgi poliitika põhialused kinnitatakse Riigikogu otsusega ning arengukavad
kinnitatakse Vabariigi Valitsuse poolt pärast selle arutamist Riigikogus. Kavandatava
muudatusega antakse taastuvast energiaallikast tootmise eesmärkide sätestamine riiklikus
energia- ja kliimakavas valdkonna eest vastutava ministri ja Vabariigi Valitsuse pädevusse.
Võttes arvesse meetme olulisust ning asjaolu, et muuhulgas avaldab taastuvenergia toetuste
maksmine otsest koormavat mõju tarbijate poolt makstavale elektrienergia hinnale, teeb
Konkurentsiamet ettepaneku täiendavalt kaaluda, jätta nimetatud eesmärkide seadmine siiski
Riigikogu pädevusse.
2. Eelnõu punkti 4 järgi täiendatakse elektrituruseaduse § 594 lõiget 5 teise lausega järgmises
sõnastuses: „Sõltuvalt elektrisüsteemi vajadustest võib vähempakkumine olla suunatud
taastuvast energiaallikast täiendava elektrienergia tootmisele, mida toodetakse:
1) energiamajanduse korralduse seaduse § 8 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud
tõhusa kootootmise nõuetele vastava tootmisseadmega või
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud nõuetele mittevastava tootmisseadmega või
3) reguleerimisvõimaluseta tootmisvõimsusega tootmisseadmega“
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
Tagamaks teenuste osutamise valikut ja ausa konkurentsi toimimist, on vajalik, et
elektrisektoris arvestatakse vajadust säilitada tehnoloogilise neutraalsuse printsiip, st et ei
soosita konkreetset liiki tehnoloogia kasutamist vaid vähempakkumisel võidab soodsama
pakkumise teinud ettevõtja, sõltumata kasutatavast tehnoloogiast. Nimetatud printsiibi
rakendamine tagab tarbijale väikseima koormuse.
Konkurentsiameti hinnangul aga eelnõu kavandatava muudatusega tehnoloogia neutraalsuse
printsiibist loobutakse. See võib mõjutada negatiivselt tarbijaid, kes taoliste administratiivsete
piirangute tõttu peavad hakkama sellest tulenevalt elektrienergia eest rohkem maksma. Kui
kavandatava regulatsiooni eesmärgiks on muuhulgas tagada regionaalne varustuskindlus ning
vastavalt seletuskirjale biomassi kasutamine Eesti, Balti ja Auvere elektrijaamades, võiks
taolise erisuse selgelt eelnõus sätestada, andes näiteks valdkonna eest vastutavale ministrile
õiguse korraldada ühekordne ning vastava kehtivusajaga1 fikseeritud kogusele suunatud
vähempakkumise läbiviimine. Ülejäänud vähempakkumiste osas peaks aga tehnoloogiline
neutraalsus olema jätkuvalt tagatud.
Samuti teeb amet ettepaneku sätestada elektrituruseaduses eelnõu punkti 4 alapunktis 3
nimetatud reguleerimisvõimaluseta tootmisvõimsusega tootmisseadme definitsioon. Vaatama
eelnõu seletuskirjas (lk 3-4) toodud selgitusele võib nimetatud definitsiooni, võttes arvesse
olulisust, seaduses sätestamine tagada parema selguse.
3. Eelnõu punkti 4 järgi 6 järgi muudetakse elektrituruseaduse § 594 lõiget 9 järgmiselt:
„9) Vähempakkumise võitja toetuse ülemäära määrab kindlaks valdkonna eest vastutav
minister vähempakkumise korraldamise teates. Ülemmäära määramisel lähtub minister
vähempakkumise korraldamise ajal kehtivast elektrienergia turuolukorrast ning taastuvat
energiaallikat kasutatavate tootmisseadmete investeeringu- ja tegevuskuludest“
Võttes arvesse meetme rakendamisega seonduvat tarbijatele suunatud täiendatavat koormist,
teeb Konkurentsiamet ettepaneku analüüsida, kas valdkonna eest vastutavale ministrile toetuse
ülemäära kehtestamise diskretsiooniõiguse andmine on eeltoodut arvestades proportsionaalne.
Ameti hinnangul peaksid siiski toetuste ülemmäärad ning tootja poolt saadav tasu olema
sätestatud seaduses (hetkel elektrituruseaduse § 594 lõike 9 punktid 1 ja 2).
Samuti juhime tähelepanu, et kui loobuda seaduses sätestatud toetuste ülemmäärast, piirist
tootja poolt saadavale tasule ning konkurentsineutraalsusest, ei saa nende koosmõjus välistada
olukorda, kus suunatud pakkumise tulemusel kujuneb kõrge toetuse määr koos olulise
koormisega elektritarbijale. Näitena võib tuua maakondade keskustes paiknevad
soojusettevõtted (Võru, Valga, Haapsalu, jt. analoogse soojuskoormusega kaugkütte võrgud).
Alates 2007. a. kehtinud taastuvenergia toetuse määra 0,0537 €/kWh2 juures ei ole nimetatud
soojusettevõtetes rajatud koostootmise jaamu, mis on selgeks indikaatoriks majandusliku
tasuvuse osas. Suunatud pakkumise tulemusel võib kujuneda olukord, kus koostootmisjaama
rajamiseks on vaja oluliselt kõrgem toetuse määr kui sätetatud hetkel kehtivas seaduses. Samas
rakendades konkurentsi neutraalsuse printsiipi oleks võimalik saavutada kordades madalamad
toetuse määrad ja väiksem koormis tarbijatele. Konkreetseks näiteks on vähempakkumise
tulemused Soomes, millele on viidatud eelnõu seletuskirja leheküljel 43.
4. Eelnõu punktide 7 ja 8 järgi täiendatakse elektrituruseaduse § 72 lõiget 9 punktidega 6 ja 15
järgmises sõnastuses:
1
Eelnõu punktis 9, millega muudetakse seaduse paragrahv 108 lõiget 1, on viidatud 3-aastasele perioodile.
2
Sama ülemmäär on sätestatud kehtivas seaduses (§ 594 lg 9 punkt 1).
3
Vastavalt seletuskirjale kujunes Soomes keskmiseks toetuseks 2,52 €/MWh ehk 0,00252 €/kWh, mis on üle 20
korra madalam kui kehtivas seaduses sätestatud toetuse piirmäär.
2 (3)
„ 6) käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud tulu arvelt soetatud põhivara.
(15) Süsteemihalduri võrgutasu arvestamise aluseks oleva põhjendatud müügitulu hulka ei
loeta tulu, mida süsteemihaldur saab Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide
vaheliste piiriüleste võimsuste kasutusele andmisest ja süsteemihaldurite mitmepoolsete
lepingute alusel piiriüleste võimsuste kasutusele andmisest.”
Konkurentsiamet kavandatavate muudatustega ei nõustu. Lisaks asjaolule, et puuduvad alused,
mille järgi peab süsteemihaldur lisanduva tulu investeerima, on risk et taoline regulatsioon
tõstab põhjendamatult tarbijate võrgutasusid. Eelnõu punktis 8 nimetatud täiendava tulu
teenimine võib kaasa tuua süsteemihalduri poolt makstavate süsteemiteenuste kulude kasvu.
Süsteemiteenused on kulu mis tuleb lülitada võrgutasudesse. Juhul, kui süsteemiteenuste
suurenenud kulu ei saa kompenseerida eelpoolnimetatud täiendava tulu arvelt, toob see
tarbijatele kaasa võrgutasude tõusu. Amet on seisukohal, et kehtiv seadusandlus reguleerib
võrgutasude moodustamise aluseid piisavalt. Lisaks erisuse tegemise vajaduse puudumisele,
võib see seada kahtluse alla ühtseid, ka teistes sektorites kohalduvaid regulatsiooniprintsiipe.
Ameti hinnangul taoline olukord õigusselguse tagamisele kaasa ei aita. Lähtudes eeltoodust,
teeb Konkurentsiamet ettepaneku jätta eelnõust välja sätted, millega kavandatakse täiendada
elektrituruseaduse § 72 lõiget 9 punktidega 6 ja 15.
5. Eelnõu seletuskirjas (lk 2-3) selgitatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud
elektrienergia eesmärke kuni aastaks 2025. Eelnõu puntki 1 lõigete 1 ja 2 järgi seonduvad
nimetatud eesmärgid aga kas aastaga 2020 või perioodiga pärast seda.
Teeme ettepaneku vastavasisulise täpsustuse sisseviimiseks.
6. Eelnõu seletuskirjas punkti 6 all (lk 8) on toodud välja, et vähempakkumiste võitjale
makstakse toetust kuni ühe aasta jooksul alates vähempakkumise objektiks olnud taastuvast
energiaallikast tootmise alustamisest. Samas lk 6 mainiti toetuse perioodina kolme aastat. Jääb
selgusetuks mis on sellisel juhul plaanitav toetuse maksmise aeg.
Amet on eelnõud puudutavates küsimustes meeleldi valmis tegema MKM-iga koostööd.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marilin Tilkson
Regulatsiooniteenistuse juhataja – peadirektori asetäitja
Marek Piiroja 667 2541
[email protected]
3 (3)
Hr Taavi Aas Teie: 07.08.2019 nr 2-2/17-0501/5974
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie: 21.08.2019 nr 1-6/2019-020-2
10122 Tallinn
e-post:
[email protected]
Koopia: Justiitsministeerium
Konkurentsiameti arvamus elektrituruseaduse
iitsministeerium
muutmise seaduse eelnõu kohta
Austatud minister
07.08.2019 edastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Konkurentsiametile
arvamuse avaldamiseks elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on
parandada riigisisese taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgi saavutamiseks
korraldatava vähempakkumise konkurentsitingimusi.
Konkurentsiameti seisukohad ja ettepanekud on järgnevad.
1. Eelnõu punkti 1 järgi muudetakse elektrituruseaduse § 594 lõiget 2 nii, et pärast 2020. aastat
taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgid sätestab valdkonna eest vastutava
ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus asjakohase Euroopa Liidu seadusandluse alusel
koostatavas lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas.
Riigi poolt korraldatav strateegilise planeerimine Eestis lähtub riigieelarve seaduses kirjeldatud
alustest, mille järgi poliitika põhialused kinnitatakse Riigikogu otsusega ning arengukavad
kinnitatakse Vabariigi Valitsuse poolt pärast selle arutamist Riigikogus. Kavandatava
muudatusega antakse taastuvast energiaallikast tootmise eesmärkide sätestamine riiklikus
energia- ja kliimakavas valdkonna eest vastutava ministri ja Vabariigi Valitsuse pädevusse.
Võttes arvesse meetme olulisust ning asjaolu, et muuhulgas avaldab taastuvenergia toetuste
maksmine otsest koormavat mõju tarbijate poolt makstavale elektrienergia hinnale, teeb
Konkurentsiamet ettepaneku täiendavalt kaaluda, jätta nimetatud eesmärkide seadmine siiski
Riigikogu pädevusse.
2. Eelnõu punkti 4 järgi täiendatakse elektrituruseaduse § 594 lõiget 5 teise lausega järgmises
sõnastuses: „Sõltuvalt elektrisüsteemi vajadustest võib vähempakkumine olla suunatud
taastuvast energiaallikast täiendava elektrienergia tootmisele, mida toodetakse:
1) energiamajanduse korralduse seaduse § 8 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud
tõhusa kootootmise nõuetele vastava tootmisseadmega või
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud nõuetele mittevastava tootmisseadmega või
3) reguleerimisvõimaluseta tootmisvõimsusega tootmisseadmega“
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
Tagamaks teenuste osutamise valikut ja ausa konkurentsi toimimist, on vajalik, et
elektrisektoris arvestatakse vajadust säilitada tehnoloogilise neutraalsuse printsiip, st et ei
soosita konkreetset liiki tehnoloogia kasutamist vaid vähempakkumisel võidab soodsama
pakkumise teinud ettevõtja, sõltumata kasutatavast tehnoloogiast. Nimetatud printsiibi
rakendamine tagab tarbijale väikseima koormuse.
Konkurentsiameti hinnangul aga eelnõu kavandatava muudatusega tehnoloogia neutraalsuse
printsiibist loobutakse. See võib mõjutada negatiivselt tarbijaid, kes taoliste administratiivsete
piirangute tõttu peavad hakkama sellest tulenevalt elektrienergia eest rohkem maksma. Kui
kavandatava regulatsiooni eesmärgiks on muuhulgas tagada regionaalne varustuskindlus ning
vastavalt seletuskirjale biomassi kasutamine Eesti, Balti ja Auvere elektrijaamades, võiks
taolise erisuse selgelt eelnõus sätestada, andes näiteks valdkonna eest vastutavale ministrile
õiguse korraldada ühekordne ning vastava kehtivusajaga1 fikseeritud kogusele suunatud
vähempakkumise läbiviimine. Ülejäänud vähempakkumiste osas peaks aga tehnoloogiline
neutraalsus olema jätkuvalt tagatud.
Samuti teeb amet ettepaneku sätestada elektrituruseaduses eelnõu punkti 4 alapunktis 3
nimetatud reguleerimisvõimaluseta tootmisvõimsusega tootmisseadme definitsioon. Vaatama
eelnõu seletuskirjas (lk 3-4) toodud selgitusele võib nimetatud definitsiooni, võttes arvesse
olulisust, seaduses sätestamine tagada parema selguse.
3. Eelnõu punkti 4 järgi 6 järgi muudetakse elektrituruseaduse § 594 lõiget 9 järgmiselt:
„9) Vähempakkumise võitja toetuse ülemäära määrab kindlaks valdkonna eest vastutav
minister vähempakkumise korraldamise teates. Ülemmäära määramisel lähtub minister
vähempakkumise korraldamise ajal kehtivast elektrienergia turuolukorrast ning taastuvat
energiaallikat kasutatavate tootmisseadmete investeeringu- ja tegevuskuludest“
Võttes arvesse meetme rakendamisega seonduvat tarbijatele suunatud täiendatavat koormist,
teeb Konkurentsiamet ettepaneku analüüsida, kas valdkonna eest vastutavale ministrile toetuse
ülemäära kehtestamise diskretsiooniõiguse andmine on eeltoodut arvestades proportsionaalne.
Ameti hinnangul peaksid siiski toetuste ülemmäärad ning tootja poolt saadav tasu olema
sätestatud seaduses (hetkel elektrituruseaduse § 594 lõike 9 punktid 1 ja 2).
Samuti juhime tähelepanu, et kui loobuda seaduses sätestatud toetuste ülemmäärast, piirist
tootja poolt saadavale tasule ning konkurentsineutraalsusest, ei saa nende koosmõjus välistada
olukorda, kus suunatud pakkumise tulemusel kujuneb kõrge toetuse määr koos olulise
koormisega elektritarbijale. Näitena võib tuua maakondade keskustes paiknevad
soojusettevõtted (Võru, Valga, Haapsalu, jt. analoogse soojuskoormusega kaugkütte võrgud).
Alates 2007. a. kehtinud taastuvenergia toetuse määra 0,0537 €/kWh2 juures ei ole nimetatud
soojusettevõtetes rajatud koostootmise jaamu, mis on selgeks indikaatoriks majandusliku
tasuvuse osas. Suunatud pakkumise tulemusel võib kujuneda olukord, kus koostootmisjaama
rajamiseks on vaja oluliselt kõrgem toetuse määr kui sätetatud hetkel kehtivas seaduses. Samas
rakendades konkurentsi neutraalsuse printsiipi oleks võimalik saavutada kordades madalamad
toetuse määrad ja väiksem koormis tarbijatele. Konkreetseks näiteks on vähempakkumise
tulemused Soomes, millele on viidatud eelnõu seletuskirja leheküljel 43.
4. Eelnõu punktide 7 ja 8 järgi täiendatakse elektrituruseaduse § 72 lõiget 9 punktidega 6 ja 15
järgmises sõnastuses:
1
Eelnõu punktis 9, millega muudetakse seaduse paragrahv 108 lõiget 1, on viidatud 3-aastasele perioodile.
2
Sama ülemmäär on sätestatud kehtivas seaduses (§ 594 lg 9 punkt 1).
3
Vastavalt seletuskirjale kujunes Soomes keskmiseks toetuseks 2,52 €/MWh ehk 0,00252 €/kWh, mis on üle 20
korra madalam kui kehtivas seaduses sätestatud toetuse piirmäär.
2 (3)
„ 6) käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud tulu arvelt soetatud põhivara.
(15) Süsteemihalduri võrgutasu arvestamise aluseks oleva põhjendatud müügitulu hulka ei
loeta tulu, mida süsteemihaldur saab Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide
vaheliste piiriüleste võimsuste kasutusele andmisest ja süsteemihaldurite mitmepoolsete
lepingute alusel piiriüleste võimsuste kasutusele andmisest.”
Konkurentsiamet kavandatavate muudatustega ei nõustu. Lisaks asjaolule, et puuduvad alused,
mille järgi peab süsteemihaldur lisanduva tulu investeerima, on risk et taoline regulatsioon
tõstab põhjendamatult tarbijate võrgutasusid. Eelnõu punktis 8 nimetatud täiendava tulu
teenimine võib kaasa tuua süsteemihalduri poolt makstavate süsteemiteenuste kulude kasvu.
Süsteemiteenused on kulu mis tuleb lülitada võrgutasudesse. Juhul, kui süsteemiteenuste
suurenenud kulu ei saa kompenseerida eelpoolnimetatud täiendava tulu arvelt, toob see
tarbijatele kaasa võrgutasude tõusu. Amet on seisukohal, et kehtiv seadusandlus reguleerib
võrgutasude moodustamise aluseid piisavalt. Lisaks erisuse tegemise vajaduse puudumisele,
võib see seada kahtluse alla ühtseid, ka teistes sektorites kohalduvaid regulatsiooniprintsiipe.
Ameti hinnangul taoline olukord õigusselguse tagamisele kaasa ei aita. Lähtudes eeltoodust,
teeb Konkurentsiamet ettepaneku jätta eelnõust välja sätted, millega kavandatakse täiendada
elektrituruseaduse § 72 lõiget 9 punktidega 6 ja 15.
5. Eelnõu seletuskirjas (lk 2-3) selgitatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud
elektrienergia eesmärke kuni aastaks 2025. Eelnõu puntki 1 lõigete 1 ja 2 järgi seonduvad
nimetatud eesmärgid aga kas aastaga 2020 või perioodiga pärast seda.
Teeme ettepaneku vastavasisulise täpsustuse sisseviimiseks.
6. Eelnõu seletuskirjas punkti 6 all (lk 8) on toodud välja, et vähempakkumiste võitjale
makstakse toetust kuni ühe aasta jooksul alates vähempakkumise objektiks olnud taastuvast
energiaallikast tootmise alustamisest. Samas lk 6 mainiti toetuse perioodina kolme aastat. Jääb
selgusetuks mis on sellisel juhul plaanitav toetuse maksmise aeg.
Amet on eelnõud puudutavates küsimustes meeleldi valmis tegema MKM-iga koostööd.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marilin Tilkson
Regulatsiooniteenistuse juhataja – peadirektori asetäitja
Marek Piiroja 667 2541
[email protected]
3 (3)
Hr Raivo Aeg
Justiitsministeerium Meie: 29.10.2019 nr1-6/2019-020-3
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
e-post:
[email protected]
Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
iitsministeerium
Konkurentsiameti arvamus elektrituruseaduse
muutmise seaduse eelnõu kohta
Austatud minister
07.08.2019 edastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Konkurentsiametile
arvamuse avaldamiseks elektrituruseaduse (ELTS) muutmise seaduse eelnõu (eelnõu), mille
eesmärgiks on parandada riigisisese taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgi
saavutamiseks korraldatava vähempakkumise konkurentsitingimusi.
21.08.2019 kirjaga nr 1-6/2019-020-2 (lisa 1) esitas Konkurentsiamet eelnõu kohta seisukoha.
17.10.2019 esitas MKM kirjaga nr 2-2/17-0501/7665 eelnõu koos seletuskirjaga (lisad 2 ja 3)
Justiitsiministeeriumile kooskõlastamiseks. MKM on koostanud eelnõu seletuskirja lisa
„Ettepanekute tabel“ (lisa 4).
1. Eelnõust nähtuvalt ei ole MKM arvestanud Konkurentsiameti 21.08.2019 kirjas esitatud
ettepanekutega, mille järgi peaks taastuvenergia toetuste eesmärkide seadmine jätma
Riigikogu pädevusse ning säilitada tuleks tehnoloogilise neutraalsuse printsiip.
Konkurentsiamet jääb seisukohale, et võttes arvesse meetme olulisust ning asjaolu, et
muuhulgas avaldab taastuvenergia toetuste maksmine otsest koormavat mõju tarbijate poolt
makstavatele elektrienergia hinnale, tuleks nimetatud eesmärkide seadmine jätta Riigikogu
pädevusse. Samuti, tagamaks teenuste osutamise valikut ja ausat konkurentsi toimimist, on
vajalik, et elektrisektoris arvestatakse vajadust säilitada tehnoloogilise neutraalsuse printsiip, st
et ei soosita konkreetset liiki tehnoloogia kasutamist vaid vähempakkumisel võidab soodsama
pakkumise teinud ettevõtja, sõltumata kasutatavas tehnoloogiast.
2. Ka leiab amet jätkuvalt, et parema selguse tagamiseks peaks eelnõus sätestama
reguleerimisvõimaluseta tootmisvõimsusega tootmisseadme definitsiooni ning toetuste
ülemmäärad ning tootja poolt saadav tasu peaks olema sätestatud seaduses. Hetkel on
nimetatud alused sätestatud ELTS § 594 lõike 9 punktides 1 ja 2. Amet ei saa tootmisseadme
definitsiooni silmas pidades nõustuda MKM-i selgitusega, mille järgi ettepanekute
mittearvestamise põhjusena on välja toodud, et reguleerimisvõimaluseta tootmisseade on
üldtehniline termin, mille sisustamiseks ei pea ELTS-i eraldi mõistet sisse tooma. Samuti, et
toetuste ülemmäärade ning tootja poolt saadav tasu seaduses sätestamata jätmise põhjenduseks
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
on asjaolu, et seaduses sätestatud ülemmäärad on ajale jalgu jäänud. Tegemist on selge
vastuoluga, sest eelnõu seletuskirjas juhitakse tähelepanu et Soomes kujunes keskmiseks
toetuseks 2,52 €/MWh ehk 0,00252 €/kWh, mis on üle 20 korra madalam kui kehtivas seaduses
sätestatud toetuse piirmäär. Ajale jalgu jäänud toetuse ülemmäär tuleks vastavalt madalamaks
korrigeerida, mitte aga loobuda toetuse ülemmäära sätestamisest.
3. 21.08.2019 kirjas tõi Konkurentsiamet välja, et ei saa nõustuda eelnõu punktidega 7 ja 8,
mille järgi täiendatakse ELTS § 72 lõiget 9 punktidega 6 ja 15 järgmises sõnastuses:
„ 6) käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud tulu arvelt soetatud põhivara.
(15) Süsteemihalduri võrgutasu arvestamise aluseks oleva põhjendatud müügitulu hulka ei
loeta tulu, mida süsteemihaldur saab Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide
vaheliste piiriüleste võimsuste kasutusele andmisest ja süsteemihaldurite mitmepoolsete
lepingute alusel piiriüleste võimsuste kasutusele andmisest.”
Kirjas toodud põhjendustel tegi Konkurentsiamet ettepaneku nimetatud sätted eelnõust välja
jätta.
MKM Konkurentsiameti ettepanekuga arvestanud ei ole, põhjendades seda järgnevalt:
Ülekandetasu kehtestamine kolmandate riikide piirile ei tekita süsteemiteenuste kulude kasvu.
Tegemist on juba täna tasuta kolmandate riikide kaubandusele antud võimsusega, mis on
ülejääk EL sisesest ülekandevõimsusest. Potentsiaalse kolmandate riikide ülekandetulu
kogumine müügitulust eraldi aitab hoida ära võrgutasu tõusu seoses sünkroniseerimisega.
Potentsiaalse kolmandate riikide ülekandetulu arvelt teeb Elering mandri Euroopaga
sünkroniseerimise investeeringuid, mis seetõttu ei liigu reguleeritud varadesse ega suurenda
Eleringi põhjendatud müügitulu. Tegemist ei ole uue lahendusega Eesti õiguses. Samamoodi
põhjendatud müügitulust eraldi käsitletakse ka ülekoormustulu, mis tekib riikidevahelise
ülekandevõimsuse ebapiisavuse korral. Sellisel juhul kasutatakse kogutud tulu
investeeringuteks, et riikidevahelisi ülekandevõimsuseid suurendada
Vastavalt ELTS-ile on Konkurentsiameti ülesanne teostada järelevalvet süsteemihalduri tulude
ja kulude osas ning kooskõlastada võrgutasud. Konkurentsiamet on seisukohal, et kavandatav
eelnõu muudaks süsteemihalduri müügitulu kujunemise alused läbipaistmatuks. See oleks aga
vastuolus nõudega, mille järgi ülekande tasud peavad olema kehtestatud läbipaistvatel alustel 1.
Seega, amet ei saa MKM-ga nõustuda.
Amet jääb seisukohale, et lisaks asjaolule, et eelnõus puuduvad alused, mille järgi peab
süsteemihaldur lisanduva tulu investeerima, on risk, et taoline regulatsioon tõstab
põhjendamatult tarbijate võrgutasusid,
Amet on seisukohal, et kehtiv seadusandlus reguleerib võrgutasude moodustamise aluseid
piisavalt. Lisaks erisuse tegemise vajaduse puudumisele, võib see seada kahtluse alla ühtseid,
ka teistes sektorites kohalduvaid regulatsiooniprintsiipe. Ameti hinnangul taoline olukord
õigusselguse tagamisele kaasa ei aita.
Samuti on Konkurentsiamet erinevalt MKM-st seisukohal, et ülekandetulu lisamine võrgutasu
müügitulusse aitab vähendada võrgutasude võimalikku tõusu seoses sünkroniseerimisega.
Kuna sünkroniseerimise investeeringud võetakse arvesse võrgutasudes, jääb seega
arusaamatuks, miks on vajalik mingi osa sünkroniseerimise investeeringutest käsitada
läbipaistmatult ning võrgutasudest lahus.
1
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/944, 5. juuni 2019, elektrienergia
siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158/125, 14.6.2019, art 59
lõige 1 punkt a). Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2019.158.01.0125.01.EST&toc=OJ:L:2019:158:FULL
2 (3)
4. 21.08.2019 kirjas juhtis Konkurentsiamet MKM-i tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas (lk 2-
3) selgitatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia eesmärke kuni aastaks
2025. Eelnõu puntki 1 lõigete 1 ja 2 järgi seonduvad nimetatud eesmärgid aga kas aastaga 2020
või perioodiga pärast seda. Samuti, et eelnõu seletuskirjas punkti 6 all (lk 8) on toodud välja, et
vähempakkumiste võitjale makstakse toetust kuni ühe aasta jooksul alates vähempakkumise
objektiks olnud taastuvast energiaallikast tootmise alustamisest. Samas lk 6 mainiti toetuse
perioodina kolme aastat. Jääb selgusetuks mis on sellisel juhul plaanitav toetuse maksmise aeg.
Konkurentsiamet tegi ettepaneku eelnõu ja seletuskirja täpsustamiseks.
MKM on Ettepanekute tabelis märkinud, et on Konkurentsiameti tähelepanekutega arvestanud.
Samas ameti hinnangul seda eelnõust ja seletuskirjast ei tulene.
Kokkuvõtvalt on Konkurentsiamet seisukohal, et nimetatud olulistes küsimustes vajab eelnõu
ümbervaatamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Märt Ots
Peadirektor
Lisad:
1. Konkurentsiameti 21.08.2019 kiri nr 1-6/2019-020-2;
2. ELTS eelnõu seisuga 17.10.2019;
3. ELTS eelnõu seletuskiri seisuga 17.10.2019;
4. Ettepanekute tabel.
Marek Piiroja 667 2541
[email protected]
3 (3)
EELNÕU
09.10.2019
Elektrituruseaduse muutmise seadus
§ 1. Elektrituruseaduse muutmine
Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 594 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesoleva paragrahvi kohaselt makstakse toetust, et toota 2020. aastal taastuvast
energiaallikast elektrienergiat 24 protsendi ulatuses Eestis tarbitavast elektrienergiast ning täita
lõikes 2 nimetatud eesmärgid.
(2) Pärast 2020. aastat taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgid sätestab
valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EÜ) nr 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete
juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009
ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ,
2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive
2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77) alusel koostatavas lõimitud
riiklikus energia- ja kliimakavas.“;
2) paragrahvi 594 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 594 lõikeid 4 ja 5 täiendatakse pärast sõnu „lõikes 1“ sõnadega „või 2“;
4) paragrahvi 594 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Sõltuvalt elektrisüsteemi vajadustest võib vähempakkumine olla suunatud taastuvast
energiaallikast täiendava elektrienergia tootmisele, mis toodetakse:
1) energiamajanduse korralduse seaduse § 8 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud
tõhusa koostootmise nõuetele vastava tootmisseadmega või
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud nõuetele mittevastava koostootmisseadmega või
3) reguleerimisvõimaluseta tootmisvõimsusega tootmisseadmega.“;
5) paragrahvi 594 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Vähempakkumisele ei saa esitada taastuvast energiaallikast toodetavat elektrienergiat, mis
panustab vähempakkumise ajal käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kavas toodud
taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgi täitmisesse või sellise
tootmisseadmega toodetud elektrienergiat, millega toodetud elektrienergia eest on tootja
vähempakkumise väljakuulutamise ajaks saanud käesoleva paragrahvi või käesoleva seaduse §
59, § 595 või 596 alusel toetust kokku 12 aasta jooksul.“;
6) paragrahvi 594 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Vähempakkumise võitja toetuse ülemmäära määrab kindlaks valdkonna eest vastutav
minister vähempakkumise korraldamise teates. Ülemmäära määramisel lähtub minister
vähempakkumise korraldamise ajal kehtivast elektrienergia turuolukorrast ning taastuvat
energiaallikat kasutavate tootmisseadmete investeeringu- ja tegevuskulust.“;
7) seadust täiendatakse §-ga 597 järgmises sõnastuses:
„§ 597. Pakkumise tagatise nõudmine ja tagastamine
(1) Vabariigi Valitsus võib käesoleva seaduse § 594 lõikes 10 või § 595 lõikes 4 nimetatud
määrusega kehtestada vähempakkumise osalejale tagatise andmise kohustuse ja tagatisele
esitatavad tingimused vähempakkumise võitmisega võetud energia tootmisega seotud
kohustuste täitmise tagamiseks. Tagatise andmise kohustuse võib kehtestada pakkumistele,
mille raames pakutav elektrienergia toodetakse üle 1 MW elektrilise võimsusega
tootmisseadmetega.
(2) Tagatise suurus ei tohi ületada 20 eurot pakkumises esitatud aastase tootmismahu megavatt-
tunni kohta.
(3) Tagatiseks võib olla:
1) krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii;
2) tagatisraha kantuna käesoleva seaduse § 594 lõike 10 või § 595 lõike 4 alusel kehtestatud
määruses nimetatud vähempakkumise läbiviija (edaspidi vähempakkumise läbiviija)
arvelduskontole.
(4) Kui pakkuja ei osutunud vähempakkumise võitjaks, tagastab vähempakkumise läbiviija
tagatise pakkujale viie tööpäeva jooksul alates käesoleva seaduse § 594 lõikes 11 või § 595
lõikes 5 nimetatud korralduse jõustumisest.
(5) Kui pakkuja osutus vähempakkumise võitjaks, tagastab vähempakkumise läbiviija
tagatisraha pakkujale või teatab tagatiseks oleva garantii andjale garantiist tulenevatest
õigustest loobumisest viie tööpäeva jooksul alates hetkest, kui võitja toodab energiat käesoleva
seaduse § 594 lõikes 11 või § 595 lõikes 5 nimetatud korralduses toodud aastases mahus.
(6) Tagatisraha ei tagastata vähempakkumise võitjale ja see läheb riigi omandisse ning
käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud tagatise puhul on vähempakkumise läbiviijal
õigus nõuda garantiiandjalt väljamakse tegemist, kui:
1) pakkumise võitja ei tooda käesoleva seaduse § 594 lõikes 11 või § 595 lõikes 5 nimetatud
korralduses toodud tootmise alustamise tähtpäevast energiat korralduses toodud aastasest
mahust esimese 12 kuu jooksul vähemalt 60% ulatuses või 24 kuu jooksul vähemalt 80%
ulatuses või
2) käesoleva § 594 lõikes 11 või § 595 lõikes 5 nimetatud korraldus tunnistatakse käesoleva
seaduse § 594 lõike 12 või § 595 lõike 7 alusel kehtetuks.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel riigi omandisse läinud tagatisraha vahendeid ja
garantiiandjalt laekunud vahendeid kasutatakse vahendite riigi omandisse minemise või riigile
2
laekumise aastal käesoleva seaduse § 592 lõike 4 alusel määratava toetuse rahastamiseks. Kui
riigi omandisse läinud või garantiiandjalt laekunud summa ületab käesoleva seaduse § 592 lõike
4 alusel määratava toetuse vastava aasta rahastamise kulu, kantakse kasutamata jäänud
vahendid riigi tuludesse.“;
8) paragrahvi 72 lõiget 9 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud tulu arvelt soetatud põhivara.”;
9) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:
„(15) Süsteemihalduri võrgutasu arvestamise aluseks oleva põhjendatud müügitulu hulka ei
loeta tulu, mida süsteemihaldur saab Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide
vaheliste piiriüleste võimsuste kasutusele andmisest ja süsteemihaldurite mitmepoolsete
lepingute alusel piiriüleste võimsuste kasutusele andmisest.”;
10) paragrahvi 108 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesoleva seaduse § 59 lõikes 2 nimetatud toetust makstakse tootmise alustamisest ja §-s
594 nimetatud toetust vähempakkumise võitmisega seotud uue tootmisseadmega tootmise
alustamisest 12 aasta jooksul. Kui käesoleva seaduse §-s 594 nimetatud toetuse saajaks on
tootja, kelle asjakohase tootmisseadmega on vähempakkumisele eelnevalt taastuvast
energiaallikast elektrienergiat toodetud, makstakse toetust iga vähempakkumise võitmise korral
kuni kolme aasta jooksul alates vastava vähempakkumisega seotud taastuvast energiaallikast
elektrienergia tootmise alustamisest. Enne 2002. aasta 1. jaanuari tööd alustanud
tootmisseadmega taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia eest võib §-s 59 nimetatud
toetust maksta kuni 2012. aasta 31. detsembrini.“;
11) paragrahvi 108 lõike 7 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Pärast 2018. aasta 31. detsembrit olemasoleva tootmisseadme juurde rajatud elektrienergia
tootmiseks mõeldud täiendava elektripaigaldisega toodetud elektrienergia eest, kui olemasoleva
ja elektrienergia tootmiseks mõeldud täiendaval elektripaigaldisel on ühine liitumispunkt
võrguette võrguga, makstakse toetust üksnes käesoleva seaduse § 594, 595 või 596 alusel.“.
§ 2. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub nõukogu määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse
üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT
L 248, 24.09.2015, lk 9‒29), artikli 4 lõike 3 või artikli 9 lõike 3 kohase käesoleva seadusega
kehtestatavate muudatustega seotud Euroopa Komisjoni otsuse tegemisele järgneval
kümnendal tööpäeval.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn „…“ ………2019
Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ….. 2019
3
07.10.2019
Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu sihiks on suurendada konkurentsi taastuvast
energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumistel, vähendada fossiilkütuste kasutamist
elektritootmisel ning parandada Eesti elektrienergia tootmise varustuskindlust. Senise
regulatsiooni kohaselt tohib siseriikliku taastuvenergia eesmärgi täitmiseks korraldatavatel
vähempakkumisel osaleda vaid selline tootmisseade, mis ei ole enne vähempakkumist
elektrienergiat tootnud. Muudatuse kohaselt võib tulevikus sellisel vähempakkumisel osaleda
ka olemasolev tootja, motiveerimaks selliseid tootjaid edaspidi kasutama elektritootmise
sisendina fossiilkütuste asemel taastuvaid energiaallikaid. Sellisel juhul võib vähempakkumise
võitjale maksta toetust iga vähempakkumise kohta kuni kolme aasta jooksul alates
vähempakkumise objektiks olnud taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise
alustamisest.
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks (625 6347;
[email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel 715 3403,
[email protected]).
Eelnõuga tehtavate muudatuste rakendamine eeldab Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi
andmist võimaldavat otsust.
Eelnõu väljatöötamine on kiireloomuline, mistõttu ei ole eelnõu koostamisele eelnenud eelnõu
väljatöötamiskavatsust. Vabariigi Valitsuse 2019. aasta 13. juuni kabinetinõupidamisel volitas
Vabariigi Valitsus majandus- ja taristuministrit käesolevat eelnõu kiirkorras välja töötama ja
esitama sellest lähtuvalt Euroopa Komisjonile teatis riigiabi alla kuuluva toetusskeemi
muutmiseks.
Eelnõuga muudetakse elektrituruseadust (RT I, 13.03.2019, 46). Eelnõu vastuvõtmiseks
Riigikogus on vaja poolthäälteenamust.
2. Eelnõu eesmärk
Seaduseelnõu eesmärk on parandada riigisisese taastuvast energiaallikast elektrienergia
tootmise eesmärgi saavutamiseks korraldatava vähempakkumise konkurentsitingimusi.
Perioodil 2017-2019 on Euroopa Liidu sisestel enampakkumistel CO2 lubatud heitkoguste
1
ühiku hind mitmekordistunud (viimased kauplemishinnad tasemel 26 €/t). Elektrienergia
turuhind on samal perioodil jäänud stabiilseks. Kuivõrd Eesti põlevkivil põhinev
elektritootmine on väga süsinikumahukas, on CO2 hinna mitmekordistumine vähendanud
oluliselt nende jaamade konkurentsivõimet elektriturul.
Praeguses turuolukorras on Põhjamaade ja Balti piirkonna elektriturul konkurentsivõimelised
kõige uuemad põlevkivi elektrijaamad: Auvere elektrijaam, Balti elektrijaama 11. plokk ning
Eesti elektrijaama 8. plokk (kokku 660 MW).
Ülejäänud tolmpõletusplokid (Eesti elektrijaama 3...6 plokk – kokku 672 MW) on varustatud
väävli- ning lämmastikuühendite vähendamise tehnoloogiatega ning tänastele
keskkonnanõuetele vastavad, kuid ei ole elektriturul kõrge CO2 eriemissiooni tõttu
konkurentsivõimelised. Seeläbi on oluliselt vähenenud Eesti omatoodetud elektrienergiaga
varustatuse kindlus. Varustuskindlust aitaks parandada biomassi põletamine energiaplokkides,
mis on võimelised põlevkivi kõrval ka biomassi kasutama. Eelnõu koostamise ajal kehtinud
tingimustel suudavad elektriturul edukalt konkureerida uuemad energiaplokid (Auvere, Balti
elektrijaama 11. plokk, Eesti elektrijaama 8. plokk). Turuolukorra edasi halvenedes (CO2
lubatud heitkoguste ühiku hind kasvab, elektri hind ei kasva), satub ka nende jaamade
konkurentsivõime ohtu. Kuivõrd nendes plokkides on võimalik põlevkiviga koos põletada
biomassi (kuni 50%), aitab nende jaamade konkurentsivõimet ja ühes sellega Eesti
varustuskindlust parandada üleminek osalisele taastuvate kütuse kasutamisele ning
taastuvenergia toodangu eest toetuse saamine.
Kõrge CO2 hind vähendab seega riigi energiajulgeolekut – põlevkivi ja biomassi
koospõletamist võimaldavad elektrijaamad ei konkureeri kallineva CO2 lubatud heitkoguste
hinnataseme juures seniste elektrituruhindadega. See tähendab omakorda, et riigisiseselt ei ole
tagatud elektrienergia tootmine ning riigi elektrienergiaga varustamise kindlus sõltub Eestit
teiste riikidega ühendatavatest ülekandeliinidest. Biomassi kasutamise eest ei pea emiteeritud
CO2 eest tasu maksma – biomassi kasutamine on CO2-neutraalne. Arvestades elektrituru hinda,
CO2 hinda ning biomassi kehtivaid hindu, on mõistlik kasutada biomassi turutingimustes ca
100 GWh elektrienergia tootmiseks. Täiendavalt on biomassist võimalik toota kuni 500 GWh
elektrienergiat. Selleks ei ole aga tänaste hindade juures majanduslikku mõistlikkust – kütuste
hindade vahe on elektrienergia turuhinda arvestades liiga suur. Põhjus peitub asjaolus, et seniste
koguste tootmiseks on väheväärtuslikku puitu sisuliselt tasuta ära antud. Suuremate koguste
väheväärtusliku puidu kasutamiseks on tarvis biomassi eest maksta. Tagamaks biomassi
kasutamist vähemalt 500 GWh elektrienergia tootmiseks, tuleb riigil biomassi kasutamise
hinnavahe kompenseerida.
Elektrituruseaduse kehtiva redaktsiooni kohaselt tohib vähempakkumisel osaleda vaid uus
tootmisseade (elektrituruseaduse § 594 lg 7). Eestis on ajamahukas ja keeruline alustada näiteks
uue tuulepargi rajamist ajani, mil riiklikul tasemel on olemas lahendused raadioside
kompenseerimismeetmete rakendamiseks. Indikatiivselt on kompenseerimismeetmed olemas
aastaks 2025, mil vajalikud uued radarid saavad paigaldatud. Seejärel on võimalik alustada ka
uute tuulikute rajamist. Samas on riigil jätkuvalt vajalik täita Euroopa Komisjoni ees võetud
2
kohustust tarbida järjest rohkem taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat. Aastaks
2025 on vaja täiendavalt toota senisest kuni 800 GWh/a ulatuses taastuvast energiaallikast
elektrienergiat. Selleks, et selline kogus energiat oleks õigeaegselt võimalikult soodsalt
toodetud, peab vähempakkumise regulatsioon olema soodsaid lahendusi soosiv.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu selgitused on esitatud elektrituruseaduse (edaspidi seadus) paragrahvide muudatuste
kaudu.
Muudatusete rakendamine on seotud riigiabi andmist käsitlevate otsuste nr SA.36023 ja
SA.47354 muutmisega. Enne, kui käesolev seadus saab jõustuda, peab Euroopa Komisjon
käesolevas eelnõus nimetatud muudatused oma otsusega heaks kiitma. Eelnõuga muudetavad
detailid, mis puudutavad riigiabi osutamist, on järgmised:
1) Siseriikliku eesmärgi täitmiseks loodud vähempakkumise formaadis võib osaleda ka
tootmisseade, mis on juba elektrienergiat tootnud;
2) Vähempakkumise võib kuulutada välja nii juhitamatute kui juhitavate
tootmisseadmetega taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia turule toomiseks;
3) Vähempakkumise toetusmäära sätestab valdkonna eest vastutav minister iga
vähempakkumise väljakuulutamisel.
Ministeerium esitab riigiabi eelteatise Euroopa Komisjonile 2019. aasta septembrikuus ehk
paralleelselt käesoleva eelnõu kooskõlastusmenetlusega.
Eelnõu § 1 käsitleb elektrituruseaduse muudatusi seaduse §-de järjekorras.
Paragrahv 594
Lõike 1 muutmisega seatakse Eesti 2020. a taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise
eesmärgiks 24% tarbitud elektrienergiast. Seniajani oli eesmärk 17,6%. Kui senise eesmärgi
kohaselt pidi aastaks 2020 olema taastuvast energiaallikast tootmist mahus 1760 GWh, siis uue
taseme järgi kujuneb 2020. a tasemeks 2400 GWh. Arvestades taastuvast energiaallikast
elektrienergia tootmise seniseid arenguid, kujuneb tõenäoliselt täiendavate meetmeteta 2020.
aasta taastuvast energiaallikast toodetava elektrienergia osakaaluks tarbimises 19% ehk
hinnanguliselt kuni 1900 GWh. Selle koguse sees on ka juba toodetav 100 GWh elektrienergiat,
mille tootmise eest täiendavat toetust maksta ei tohi.
Taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia eesmärgi suurendamine panustab CO2
intensiivsete katelseadmete konkurentsivõime parandamisse. Eelnõu koostamise ajal kehtinud
CO2 hinnad, elektrituruhinnad ja biomassi hinnad ei soodusta senisel viisil elektrienergia
tootmise jätkumist. Tagamaks, et elektrienergiat jätkuvalt vajalikus mahus Eestis toodetakse,
peab tootja kasutama senisest rohkem biomassi. Tänaste hinnatasemete juures on võimalik
aastas kasutada biomassi kuni 100 GWh ulatuses elektrienergia tootmiseks. Eesmärgi
3
suurendamine aitab parandada Eesti elektrienergiaga varustamist hinnanguliselt 270 MW
ulatuses.
Lõike 2 muutmise eesmärk on muuta Eesti tulevikus taastuvast energiaallikast elektrienergia
tootmise eesmärkide seadmine tõhusamaks ja läbipaistvamaks. Eelnõu koostamise ajal
kehtinud sõnastuse kohaselt kinnitab Eesti taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise
eesmärgid Riigikogu oma otsusega. Printsiibis on selline teguviis paralleeltegevus, mille järgi
tegelikkuses vajadust ei ole. Eesti taastuvast energiaallikast toodetava energia eesmärgid
sätestatakse riikliku energia- ja kliimakavaga. Vabariigi Valitsus võtab kava vastu hiljemalt
2019. aasta lõpuks.
Lõike 3 kehtetuks tunnistamine on seotud lõike 2 muutmisega. Kuivõrd uued taastuvat
energiaallikat puudutavad eesmärgid sätestatakse energia- ja kliimakavaga, ei ole Riigikogul
vajadust eraldi eesmärke sätestada.
Muudatused lõigetes 4 ja 5 on põhjustatud lõigete 1 ja 2 muutmisest. Eelnõu koostamise ajal
kehtinud redaktsioonis viitasid § 594 lõiked 4 ja 5 sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud
eesmärkidele. Kuna lõikeis 1 ja 2 muudeti, peab lõigetes 4 ja 5 viitama sama paragrahvi lõigetes
1 ja 2 sätestatud eesmärkidele.
Lõikele 5 lisatakse täiendus, mille kohaselt võib vähempakkumisega hankida nii reguleeritavaid
ehk juhitavaid tootmisvõimsuseid kui reguleerimisvõimaluseta ehk juhitamatuid võimsuseid.
Juhitav tootmisvõimsus on igasugune tootmisseade, mille tootmisvõimsust on võimalik
kiireloomuliselt reguleerida. Selliseks tootmisseadmeks on näiteks koostootmisjaam.
Juhitamatu tootmisvõimsus on tootmisseade, mille tootmisvõimsus ei allu tootja soovile ehk
mille tootmisvõimsus sõltub ilmastikuoludest. Juhitamatuteks tootmisvõimsusteks on näiteks
päikesepaneelid või tuuleelektrijaamad. Elektrisüsteem sõltub juhitavatest tootmisseadmetest.
Kui süsteemis on vajadus täiendavate juhitavate tootmisseadmete järgi, võib majandus- ja
taristuminister vähempakkumisel otsitava taastuvast energiaallikast elektrienergia
tootmismahus jagada ära tootmisseadmete vahel, mis on reguleeritavad ning mis ei ole
reguleeritavad. Sellise diferentseerimiseta ei ole võimalik tagada, et vähempakkumiste
tulemusena on turule lisandumas nii juhitavaid kui juhitamatuid tootmisseadmeid ehk tuulest,
päikesest kui ka biomassist toodetav elektrienergia. Sellest lähtuvalt on muudatus kooskõlas
Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalaste riigiabi suuniste 2014-2020 (edaspidi
suunised) punktiga 126.
Lõiget 7 muudetakse selliselt, et siseriikliku eesmärgi täitmiseks korraldataval
vähempakkumisel on võimalik osaleda lisaks pakkujatele, kes teevad pakkumise uute rajatavate
tootmisseadmetega toodetava elektrienergia osas ka pakkujatel, kes teevad pakkumise
olemasolevate tootmisseadmetega täiendavalt taastuvast energiaallikast toodetava
elektrienergia osas. Eelnõu koostamise ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt saavad
vähempakkumisel osaleda vaid sellised pakkujad, kelle vähempakkumise võitmise korral
rajatav tootmisseade alustab esmakordselt taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmist. See
on aga oluline konkurentsi piirav nõue, mis välistab automaatselt kõige odavama ja kiirema
4
taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise viisi. On oluline, et vähempakkumisele
esitatakse ainult selline elektrienergia, mis ei panusta vähempakkumise läbiviimise ajal
riiklikusse taastuvenergia statistikasse.
Tagamaks riigiabi andmisest tulenevate kriteeriumite täitmist (suuniste p 129
ülekompenseerimise kohta), ei tohi vähempakkumise raames anda toetust selle
tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest, mille eest on elektrituruseaduse §-s 59 või § 594–
596 nimetatud toetust maksimaalses ulatuses ehk 12 aasta jooksul kokku juba makstud.
Lõike 9 muudatuse tulemusena ei sätestata vähempakkumise toetusmäära maksimaalset taset
seadusega. Piirimäära seadmine jääb eelnõu kohaselt valdkonna eest vastutava ministri
kohustuseks. Seejuures peab minister toetusmäära lae kehtestamisel lähtuma vähempakkumise
ajal kehtivast turuolukorrast ning tootmisseadmete samal ajahorisondil teadaolevatest
investeeringu- ja tegevuskuludest. Sellise määratluse eesmärk on tagada, et toetusmäära lagi
oleks piisav uute tootjate turule tulekuks ning samas ei võimaldaks tootjatel teenida ülemäärast
tulu. Eelnõu koostamise ajal kehtinud redaktsioonis on äärmuslikeks olukordadeks vajalikud
suured piirmäärad, nt taastuvenergia toetuse piirmäär on 53,7 €/MWh. Toome võrdluseks
Soomes 2018. a. lõpus korraldatud vähemapakkumise, kus pakkumiste tingimustes oli
kehtestatud piirmääraks 53,5 €/MWh, kuid vähempakkumise tulemusel tekkis tegelik kaalutud
keskmine toetus vaid 2,52 €/MWh. Seadusesse pandud suur toetuse piirmäär võib põhjustada
toetuse maksmisega kaasnevate kulude kohta ülepaisutatud ning põhjendamatuid
spekulatsioone, kuid liiga madalate piirmäärade kehtestamine seaduses võib põhjustada
vähempakkumise luhtumise kriitilistes turuolukordades. Seetõttu on otstarbekas kaotada
seadusest üldine taastuvenergia toetuse piirmäär ning kehtestada piirmäär vastutava ministri
otsusega iga vähempakkumise jaoks eraldi. Sarnaselt on käitunud ka Malta, kelle riigiabi
osutamist võimaldava otsuse nr SA.43995 punktis 64 on toetusmäära lae sätestamist Euroopa
Komisjon vastavalt põhjendanud.
Paragrahv 597
Seadust täiendatakse uue paragrahviga 597, mis käsitleb § 594 ja 595 nimetatud
vähempakkumisel osalevatelt pakkujatelt tagatise nõudmist ja selle tagastamist. Alla 1 MW
võimsusega tootmisseadmete puhul ei ole ehitustagatis nõutud.
Lõike 1 järgi on majandus- ja taristuministril õigus nõuda ELTS § 594 lõike 10 ja § 595 lõike 4
alusel kehtestatavas määruses pakkujalt tagatist. Tagatise eesmärk on tagada, et
vähempakkumise võitja täidab riigi ees võetud kohustuse toota selline kogus elektrienergiat,
mis lubati vähempakkumise raames toota.
Lõige 2 sätestab tagatise maksimumsuuruse. Selleks on 20 € pakkumises toodud aastase
energiatoodangu MWh eest. Kui pakkumises on toodud tootmismahuks 200 GWh/a, kujuneb
tagatiseks 20 €/MWh x 200 000 MWh = 4 000 000 €.
5
Lõige 3 loetleb võimalikud tagatise liigis. Loetelu kohaselt võib tagatiseks olla nii krediidi- või
finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii kui vähempakkumise läbiviija pangakontole
kantud tagatisraha.
Lõike 4 kohaselt tagastab vähempakkumise läbiviija tagatise pakkujale viie tööpäeva jooksul
pärast Vabariigi Valitsuse poolt võitja väljakuulutamist, kui pakkuja ei osutunud
vähempakkumise võitjaks. Seega saavad kõik pakkujad, kes ei osutunud vähempakkumise
võitjateks, tagatise tagasi viie tööpäeva jooksul pärast Vabariigi Valitsuse korralduse tegemise
kuupäeva.
Lõike 5 alusel kuulub tagatis tagastamisele, kui tootja saavutab Vabariigi Valitsuse
vähempakkumise võitjat puudutavas korralduses nimetatud aastase tootmismahu. Kui tootja
lubas vähempakkumise raames toota näiteks 200 GWh/a, saab see tootja tagatise tagasi viis
tööpäeva hetkest, mil selline kogus energiat toodeti.
Lõike 6 eesmärgiks on sätestada, millistel juhtudel vähempakkumise läbiviija ei tagasta
pakkujale pakkumise käigus tehtud tagatist. Sellisteks juhtudeks on olukord, kui
vähempakkumise võitja ei tooda 12 kuu jooksul pärast vähempakkumise teates toodud tähtaega
vähemalt 60% ulatuses ning 24 kuu möödudes vähemalt 80% ulatuses elektrienergiat, mille
tootmise vähempakkumise võitmisega endale kohustuseks võttis. Näiteks kui kohustus oli 400
GWh, siis esimese 12 kuu jooksul pärast teates toodud alustamise tähtaega peab olema toodetud
vähemalt 240 GWh. Kui tootja sellise aja jooksul nõutud mahus energiat ei tooda, ei kuulu
tagatis tagastamisele. Ühtlasi ei kuulu tagatis tagastamisele, kui Vabariigi Valitsus on
otsustanud rakendada ELTS § 594 lõikes 12 või § 595 lõikes 7 nimetatud õigust tunnistada võitja
nimetamise korraldus kehtetuks.
Lõike 7 järgi suunatakse realiseeritud tagatis taastuvenergia tasu eelarvesse. Realiseeritud
tagatise võrra väheneb tarbijatelt kaasatav taastuvenergia tasu.
Paragrahv 72
Paragrahvi 72 muudatuste puhul on tegemist süsteemihalduri piiriüleste võimsuste kasutusele
andmisest teenitud tulu võrguteenuse tasus arvestamise põhimõtete täpsustamisega. Lõike 9
muutmise eesmärk on välistada sellise põhivara arvestamine lubatud tulukuse arvutamisel, mis
on soetatud võimsuste kasutamisest teenitud tuluga. Lõike 15 eesmärgiks on täpselt selgitada,
et võimsuste kasutusele andmisest teenitud tulu ei loeta põhjendatud müügitulu hulka. Tegemist
ei ole tuluga, mis on seotud võrguteenuse osutamise kohustusega.
Paragrahv 108
Paragrahvi lõiget 1 muudetakse selliselt, et olemasoleva tootmisseadmega siseriikliku eesmärgi
täitmiseks korraldatud vähempakkumise võitnud elektrienergia tootjale võib maksta toetust
kuni kolme aasta jooksul alates hetkest, mil see tootmisseade vähempakkumise esemeks olnud
elektrienergia tootmist vähempakkumise võitmisel alustas. Kuni kolmeaastane periood kehtib
6
iga vähempakkumise võitmise korral. Senise sõnastuse kohaselt sai vähempakkumise võitja
toetust 12 aasta jooksul tootmise alustamisest. Olemasolevad taastuvast energiaallikast
elektrienergia tootjad toodavad taastuvast energiaallikast elektrienergiat muutuvkulude ehk
kütuse hinna vastu. Seega saab riik teha vähempakkumisi aastase eesmärgi täitmiseks
toetusega, mille kestvus on maksimaalselt kolm aastat.
Lõike 7 muutmine on tehniline parandus. Eelnõu koostamise ajal kehtinud redaktsioonis on
viidatud, et tootmisseadme juurde saab rajada täiendava tootmisseadme. See ei ole korrektne,
sest üks tootmisseade on elektrienergia tootmiseks mõeldud elektripaigaldiste kogum, mille
hulka kuulub ka liitumispunkt. Õige on viidata, et ühe tootmisseadme juurde saab rajada
täiendava elektrienergia tootmiseks mõeldud elektripaigaldise. Näiteks kui tuuleparki lisatakse
täiendav tuulik, siis tegemist on täiendava elektrienergia tootmiseks ettenähtud
elektripaigaldisega. Tuulikupark ise on ühe liitumispunkti taha koondunud terviklik
tootmisseade.
Eelnõu § 2 käsitleb seaduse jõustumist. Seadus jõustub 10. tööpäeval pärast Euroopa
Komisjoni otsust eelnõus kajastatud muudatuste heakskiitmise kohta.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõu terminoloogia on eestikeelne. Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni energeetika ja keskkonnakaitse alase riigiabi
suunistega 2014-2020 (ELT C 200, 28.06.2014, muudetud ELT C 290, 10.08.2016). Enne
eelnõus sätestatud muudatuste rakendamist tuleb saada Euroopa Komisjonilt asjakohane
riigiabi andmist võimaldav otsus. Selleks esitab eelnõu algataja 2019. aasta oktoobrikuu
esimese nädala jooksul Euroopa Komisjonile läbi keskkonna SANI2 riigiabi osutamise
eelteatise, millega muudetakse Euroopa Komisjoni väljastatud riigiabi osutamist lubavaid
otsuseid nr SA.36023 ja SA.47354.
Eelnõu lähtub Euroopa Komisjoni poolt 6.12.2017. a. Eesti taastuvenergia riigiabi kinnitamise
teatise p. 90 sätestatud Euroopa Komisjoni rõhutusest: „the Commission notes that the EEAG
explicitly provide for the possibility to grant support to existing fossil-fuel power plants which
have the option of co-firing biomass, in order to promote the use of biomass rather than fossil
fuels (see paragraph (132) seq. EEAG).“
6. Seaduse mõju
Viimase kahe aasta jooksul on Euroopa Liidu heitmekaubanduse süsteemi reformi (Market
Stability Reserve juurutamine jms) tulemusel selles süsteemis kaubeldava CO2 heitkoguse
ühiku hind mitmekordistunud (eelnõu koostamise ajal on hinnatase ca 26 €/t). See omakorda
on suurendanud elektrienergia tootmise omahinda fossiilkütuseid kasutavates elektrijaamades
7
ning seeläbi nõrgestanud Eesti varustuskindlust tagavate elektrijaamade konkurentsivõimet
regionaalsel elektriturul.
Eesti varustuskindlust tagavad tootmisseadmed (sh Auvere elektrijaam ja Balti elektrijaama
koostootmisplokk) kasutavad hetkel kütusena peamiselt põlevkivi. Põlevkivielekter on väga
CO2 heite mahukas (tolmpõletusplokkide puhul isegi mahukam kui kivisüsi). Sisuliselt lisandub
CO2 tonni hind peaaegu üks-ühele toodetud elektrienergia MWh omahinnale. Arvestades, et
Eesti hinnapiirkonna keskmine elektrienergia hind on ca 45 €/MWh juures, esineb juba praegu
tunde, millal põlevkivist elektrienergia tootjal pole võimalik tootmiskuludele lisanduva kõrge
CO2 hinna tõttu elektriturul konkurentsivõimeliselt osaleda.
Ühtlasi on Eestis järjest keerulisem liikuda edasi taastuvast energiaallikast toodetud
elektrienergia tootmismahtude suurendamisega. Tuuleenergia areng on takerdunud erinevate
riigikaitseliste, looduskaitseliste ja avaliku arvamusega seonduvate piirangute taha. Olgugi, et
riik tegeleb taastuvenergia arengut takistavate piirangute lahendamisega on kavandatavad
leevendusmeetmed rakendumas pigem pärast 2024. aastat. Selle ajani on vaja aga suurendada
riigis taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia osakaalu. Kiireim ja kõige paindlikum
viis selleks on soodustada hübriidse iseloomuga tootmisseadmete vähemalt osalist
kütusevahetust ning teha seda taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise
vähempakkumistel osalemise teel. Nimetatud hübriidelektrijaamade hulka kuuluvad näiteks
Auvere elektrijaam ja Balti elektrijaama koostootmisplokk, mis suudavad tahked fossiilsed
kütused asendada enda kütusesegus osaliselt biomassiga.
Biomassi kasutamise eest elektritootmisel CO2 kvooti ostma ei pea. Samas on biomass enamasti
kallim kütus kui põlevkivi. Madalakvaliteedilise ja seetõttu odavamate puidujäätmete
kättesaadavus Eesti turult on väga piiratud, mistõttu on kütuse hankimiseks vaja kindlasti
vaadata ka välisturgude poole. Turupõhiselt (ilma toetuseta) on viimastel aastatel Eestis
toodetud keskmiselt ca 100 GWh taastuvelektrit aastas. Seega eeldab sellest suurema
kütusevahetuse ellu viimine ka taastuvenergia toetuse võimaldamist kütust vahetada suutvatele
elektrijaamadele. Kehtiv seadusandlus seda ei võimalda. Kütusevahetust soodustav seaduse
muudatus on kavandatud paindlikuna, mis võimaldab võrdlemisi kiiresti reageerida turgudel
toimuvatele arengutele. Sellest eesmärgist lähtudes võib vähempakkumise võitjale maksta
toetust iga vähempakkumise kohta kuni ühe aasta jooksul alates vähempakkumise objektiks
olnud taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise alustamisest.
Seaduseelnõuga suurendatakse Eesti 2020. a taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise
eesmärki seniselt 17,6% tasemelt 24% tasemele, et tagada Eesti 2020. a. taastuvenergia
kohustuste täitmine ka ebasoodsas turuolukorras. Ühtlasi võimaldatakse selle eesmärgi
täitmiseks korraldatavatel vähempakkumistel osaleda juba olemasolevatel tootmisseadmetel.
Muudatuste eesmärgiks on suurendada konkurentsi taastuvast energiaallikast elektrienergia
tootmise vähempakkumistel, vähendada fossiilkütuste kasutamist elektritootmisel ning
parandada Eesti elektrienergia tootmise varustuskindlust üha kasvava CO2 heitkoguste ühiku
hinna kontekstis.
8
Eesmärgi suurendamisel tekib aastal 2020 vajadus toota lisaks juba olemasoleva taastuvast
energiaallikast toodetud elektrienergiale veel täiendavalt 500 GWh ulatuses taastuvast
energiaallikast elektrienergiat.
Muudatused omavad mõju majandusele ning keskkonna ja sotsiaalmõju. Alljärgnevalt on
toodud eelnõuga kaasnevate mõjude analüüs.
Mõju majandusele
Läbi täiendava nõudluse taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmisele omab eelnõu mõju
majandusele, ennekõike puidujäätmetega kauplemisega ja puiduhakke tootmisega seotud
isikutele. 500 GWh ulatuses taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmiseks kulub
hinnanguliselt kuni 1,2 TWh ulatuses hakkepuitu (ca 600 000 m3 biomassi). Kaasnevalt on
võimalik asendada ka ca 20 GWh ulatuses fossiilkütustest toodetud soojusenergia taastuvast
energiaallikast toodetud soojusenergiaga. Arvestades elektrienergia turuhinnaks ca 40 €/MWh,
on toetuse alusel täiendavalt toodetud elektrienergia aastane käive turuhindades 20 M€.
Käesoleval ajal kasutatakse Eestis hakkepuitu ca 5 TWh ulatuses. MTÜ Eesti Erametsaliit
hinnangul pakub väheväärtusliku hakkepuidu kasutamise soodustamine Eesti metsaomanikule
senisest täiendavaid võimalusi väheväärtusliku puidu turustamiseks1. See tähendab, et
täiendavalt vajaliku väheväärtusliku puidu mahtu ei pea otsima juba turul olevast mahust vaid
selle saab osaliselt kätte ka seni kasutust mitte leidnud pindadelt. Keskkonnaagentuuri
aruannete kohaselt oli perioodi 2011–2018 aasta keskmine raiemaht 10,6 milj tm. Metsanduse
arengukavas on raiemahuks prognoositud 12–15 milj tm aastas. Seega on ilmne, et raiemahud
ei ole saavutanud sellist taset, mida arengukava mõistlikuks on pidanud.
Eestis saab 2020. a. aastase toetusperioodi vältel toota taastuvatest energiaallikatest
elektrienergiat Ida-Virumaal, kus on selleks ettenähtud tootmisseadmed olemas. Teised Eestis
hakkepuidu kasutamise võimalusega elektrienergia tootmisseadmed juba kasutavad 2020. a.
maksimaalses ulatuses hakkepuitu. Ida-Virumaa eeliseks hakkepuidu hankimisel on Sillamäe
sadam, kuhu on võimalik suurtes kogustes puidujäätmeid ja hakkepuitu laevateid kasutades
transportida. Antud asjaolu võimaldab võrdlemisi tõhusalt biomassi sisseostuhinda kontrollida
ja hoida seda mõistlikul tasemel. Selle alusel leiab eelnõu ettevalmistaja, et ainult aastaseks
perioodiks täiendavalt 1,2 TWh ulatuses biomassi varumine omab Eesti kohalikku päritolu
puidu turule väikest mõju. Eeltoodust lähtuvalt on ka sihtrühma suurus antud juhul piiratud ehk
eelnõu koostaja vaates väike.
Hinnang lisanduva mõju väiksusele põhineb eelkõige mineviku kogemusel, mille järgi aastatel
2011–2016 suurenes tahkete biokütuste eksport Eestist üle 4 TWh võrra, kuid puiduhakke
turuhind tõusis selle ajaga tasemelt 25 €/m3 vaid tasemele 28 €/m3, seega vaid 3 €/m3 võrra.
Need asjaolud näitavad, et rohkem kui 3 korda väiksema nõudluse kasvu mõju Eesti sisesele
puiduturule, mis peaasjalikult kaetakse ka kütuse impordiga, ei saa olla märkimisväärne.
1
MTÜ Eesti Erametsaliit pressiteade - https://erametsaliit.ee/2019/09/23/vahevaartuslik-puit-pakub-
polevkivile-kliimasobralikuma-alternatiivi/
9
Energiatootmise mõju kohalikule puiduturule on varasemalt korduvalt diskuteeritud Narva
elektrijaamade näitel perioodil 2009 kuni 2012. Kodumaist puiduturgu iseloomustas siis
taastumine majanduskriisi järgsest suurest hinnakukkumisest (vt. lisatud joonist).
Alates 2018. a III kvartalist on hakkepuidu turuhinnad Eestis juba oluliselt tõusnud üle 2011.
a. saavutatud hinnataseme, 2018. a. II kvartali hinnast 30 €/m3 jõudist puiduhakke hind 2018. a
IV kvartaliks tasemele 35 €/m3, kuid on eelnõu koostamise ajaks langenud tasemele 32 €/m3.2
Lisaks väärib ära märkimist, et 2009. a kehtinud toetusskeem tagas taastuvatest
energiaallikatest elektritootjatele toetuse 53,7 €/MWh. Selline (suur) toetusmäär vähendas
tootjate hinnatundlikkuse biomassi hankimisel väga madalale tasemele, millest tulenevalt
kosusid puiduturu hinnad kriisi järgselt ka võrdlemisi kiiresti. Tänasel puhul tootjate sarnast
hinnatundetust ette näha ei ole, sest vähempakkumise väljakuulutamisel kindlaks määratav
toetuse lagi saab kindlasti olema oluliselt madalam kui 53,7 €/MWh. Pigem jääb lagi ca 15
€/MWh juurde. See tähendab, et ka võimalik mõju hindadele kodumaisel puiduturul jääb
oluliselt väiksemaks kui oli eelmisel perioodil.
2
MKM veebileht - (vt. https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/energiatoodete-hinnad)
10
Eraldi aspekt majandusliku mõju juures väljendub riigi elektrivarustuskindluse tagamises.
Nagu eelnevalt selgitatud kasutab suur osa riigi varustuskindlust tagavatest elektrijaamadest
hetkel fossiilseid kütuseid, mille konkurentsivõime on kõrge CO2 heitkoguse ühiku hinna
tingimustes vähenenud. Seetõttu aitab nende tootmisseadmete (osalise) kütusevahetuse
soodustamine taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumistel osalemise
teel parandada ka Eesti elektrienergiaga varustatust.
Kavandatava meetme soovimatu kõrvalmõju ulatus on eelnõu algataja hinnangul väike.
Meetmega kaasnev otsene lisatulu energiasektoris ning metsanduses on marginaalne võrreldes
üldise majanduse seisuga. Samuti ei ole muudatuse puhul näha ette ebasoovitavaid riske.
Eelnevat arvesse võttes, kujuneb muudatuse mõju majandusele eelnõu algataja hinnangul
väikeseks.
Mõju keskkonnale
Muudatuse tulemusel võib prognoosida biomassile täiendava nõudluse teket mahus kuni 1,2
TWh (ca 600 000 m3) aastas. Varasemalt on 2019. aastaks prognoositud3 puidu kasutusmahuks
Eesti energeetikas ca 4,4 miljonit m3. Seega moodustab biomassi nõudluse võimalik kasv seni
prognoositud mahust ca 14%. Samas võttes arvesse, et väheväärtuslikku puitu on
konkurentsivõimelise hinnaga võimalik importida läbi sadamate ka välisriikidest, siis ei saa
eelnõu Eesti puiduturgu olulisel määral mõjutama. Lisaks aitab siseriikliku hakkepuidu
nõudluse kasvu piiramisele kaasa toetusmäärale kehtestatav hinnapiir. Senise kogemuse põhjal
saab järeldada, et toetuse taseme lagi mahus ca 15 €/MWh (lisandub turuhind) on piisav, et
hoida Eestisisese hakkepuidu kasutusmaht stabiilsena. Eelnõu mõju metsade elurikkusele on
väike, kuna eelnõus kirjeldatud meede ei soosi ainult puidu põletamise eesmärgil metsaraiet
teostama. Toetusmäär on piisavalt madal soosimaks vaid madalakvaliteetse puidu kasutamist
energia tootmisel. Seetõttu hindab eelnõu koostaja eelnõu mõju keskkonnale väikeseks.
Sotsiaalne, sh demograafiline mõju
Eelnõu väljatöötamise ajal töötas Eesti Energia AS elektritootmisega seotud suurenergeetika
valdkonnas ca 3600 inimest. Aasta algusest on see ca 450 võrra vähem. Töötajate arvu
vähendamine 2019. aasta alguses oli tingitud asjaolust, et lõpetati energiatootmine
keskkonnanõuetele mittevastavates energiatootmisplokkides.
Lisaks juba suletud energiaplokkidele on sulgemisohus veel 670 MW jagu tootmisüksusi.
Tegemist on keskkonnanõuete vastavate tolmpõletusplokkidega. Nende sulgemine tooks
endaga kaasa täiendavalt 400...600 töökoha kadumise.
Eelnõu koostamise ajal kehtinud tingimustel suudavad turul konkureerida Eesti Energia AS
uuemad plokid (Auvere EJ, Balti elektrijaama 11. plokk, Eesti elektrijaama 8. plokk).
Turuolukorra edasi halvenedes (CO2 lubatud heitkoguse ühikuhind kasvab, elektri hind ei
3
Eesti Metsa ja Puidutööstuse Liidu puidubilanss aastateks 2016-2019 - http://empl.ee/wp-
content/uploads/2015/01/Puidubilanss-2016-ja-2019.pdf
11
kasva) satub ka nende jaamade konkurentsivõime ohtu. Kuivõrd nendes plokkides on võimalik
põlevkiviga koos põletada biomassi (kuni 50%), aitab nende jaamade konkurentsivõimet
parandada üleminek osalisele taastuvate kütuse kasutamisele ning taastuvenergia toodangu eest
toetuse saamine.
Ühe ploki tööshoidmine hõlmab ca 100 töötajat. Kui Eesti Energia AS hakkab
vähempakkumise võitmise tagajärjel elektrienergiat hakkepuidust tootma, võimaldab see
säilitada muidu konkurentsivõimetu hinna juures ühe energiaploki pealt ca 100 töökohta.
Arvestades piirkonnas hõivatute arvu (ca 56 000 töötajat), on eelnõu mõju ulatus ja sihtrühma
suurus siiski väike.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,
eeldatavad kulud ja tulud
Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile või kohaliku omavalitsusele täiendavaid kulusid.
8. Rakendusaktid
Eelnõu jõustumisega ei kaasne rakendusaktide vastuvõtmise või muutmise vajadust.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 10. tööpäeval pärast seda, kui Euroopa Komisjon on väljastanud positiivse
otsuse eelnõus kirjeldatud muudatuste rakendumiseks.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Seaduseelnõu kooskõlastati ministeeriumite vahel eelnõude infosüsteemis EIS ning saadeti
ettepanekute ja märkuste esitamiseks Konkurentsiametile, Elering AS-le, Eesti Energia AS-le,
MTÜ-le Eesti Taastuvenergia Koda ja MTÜ-le Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit. Laekunud
märkused ja ettepanekud on toodud seletuskirja lisas 1.
Algatab Vabariigi Valitsus
Tallinn, „…“ …. 2019
12
Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 1
Ettepanekute tabel
Rahandusministeerium
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Eelnõu punkti 4 (§ 594 lg 5 täiendamine) kohta Arvestatud. Eelnõu seletuskirja
tuleks seletuskirjas selgitada, kas ja kuidas on § 594 lõike 5 juures vastavalt
vähempakkumise suunamine teatud täiendatud.
tehnoloogiatele (nt vaid „reguleerimisvõimaluseta
tootmisvõimsusega tootmisseadmetega toodetav
elektrienergia) kooskõlas Euroopa Komisjoni
keskkonna- ja energiaalaste riigiabi suuniste 2014-
2020 (ELT C 200, 28.06.2014, muudetud ELT C
290, 10.08.2016, edaspidi EEAG) punktis 126
toodud järgmise nõudega:
„Pakkumismenetlus võib piirduda konkreetsete
tehnoloogiatega, kui kõigile tootjatele avatud
menetlus ei võimaldaks menetluse kavandamisest
sõltumatult saavutada optimaalset tulemust,
pidades silmas eelkõige
a) teatava uue ja innovatiivse tehnoloogia
pikemaajalist potentsiaali või
b) mitmekesistamise vajadust või
c) võrkude piiranguid ja stabiilsust või
d) süsteemi (integratsiooni)kulusid või
e) vajadust vältida tooraineturgude moonutamist
biomassi toetusega.“
2. Eelnõu punkti 5 (§ 594 lg 7 muutmine) kohta on Arvestatud. Eelnõu seletuskirja
seletuskirjas viidatud, et tulenevalt riigiabi nõuetest § 594 lõike 7 juures vastavalt
ei anta vähempakkumise raames toetust selle täiendatud.
tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest,
mille eest on juba saadud toetust maksimaalses
ulatuses ehk 12 aasta jooksul. Ilmselt on tegemist
ülekompenseerimise vältimisega, kuid palume
täpsustada seda selgitust viitega EEAG (või
Euroopa Komisjoni vastavate otsuste)
konkreetsetele punktidele - nt kas see tuleneb
EEAG punktist 129?
3. Eelnõu punkti 6 (vähempakkumise raames antava Arvestatud. Seletuskirjas § 594
toetuse ülemmäära kehtestamine ministri poolt) lõike 9 juures lisatud KOM
kohta palume selgitada, kas see on EEAG-s toodud heakskiidu saanud näide Malta
tingimustega kooskõlas ning võimalusel tuua ka kohta, kes on muudatust
näiteid teiste liikmesriikide meetmetest, mille sarnaselt rakendanud.
puhul Euroopa Komisjon on sellist lähenemist
toetanud (nt Soome).
4. Palume täiendada eelnõu rakendussättega, mille Arvestatud. Eelnõu täiendatud
kohaselt ei jõustu kavandatud muudatused enne seaduse jõustumise sättega
Euroopa Komisjonilt lubava otsuse saamist. (eelnõu § 2)
5. Eelnevast tulenevalt palume seletuskirja lisada Arvestatud. Eelnõu 3. ja 5.
eraldi osa riigiabi kohta, kus muu hulgas peatükki lisatud riigiabi
selgitataks, millistele keskkonnakaitse- ja puudutav detailsem info.
energiaalaste riigiabi suuniste konkreetsetele
sätetele tuginedes on plaanis Euroopa Komisjonilt
taotleda olemasoleva riigiabi loa (komisjoni otsus
SA.47352(2017/NN)) muutmist (nt kas suuniste
osa 3.3.2.1 – Abi taastuvatest energiaallikates
toodetud elektrienergiale; osa 3.3.2.3 – Abi
olemasolevatele biomassi kasutavatele käitistele
pärast käitise amortiseerimist; punkt 151?). Ühtlasi
palume selgitada, millises eelnõu menetlemise
etapis plaanib MKM esitada Euroopa Komisjonile
riigiabi andmise loa taotluse.
6. Lisaks juhime tähelepanu, et seletuskirjas puudub Arvestatud. § 594 lõike 3
selgitus eelnõu p 2 kohta ning seletuskirja punktis muutmise selgitus seletuskirja
5 tuleks täpsustada komisjoni suuniste pealkirja lisatud.
(lisada tuleb ka avaldamisviide), samuti on
ebaselge, miks on lisatud p 5 teine lause (sh tuleks
viidata komisjoni otsusele SA.47352(2017/NN)).
Palume seda selgitada, kuna viidatud EEAG punkt
132 kehtib tegevusabi kohta, mida antakse
olemasolevatele biomassi kasutavatele käitistele
pärast käitise amortiseerimist.
Keskkonnaministeerium
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Eelnõu seletuskirja kohaselt: „Arvestades Arvestatud. Esimesele
elektrituru hinda, CO2 hinda ning biomassi kooskõlastusringile saadetud
kehtivaid hindu, on mõistlik kasutada biomassi eelnõu seletuskirjas oli 320 GWh
turutingimustes ca 320 GWh elektrienergia ekslik. Õige peab olema 100
tootmiseks. Täiendavalt on biomassist võimalik GWh.
toota kuni 180 GWh elektrienergiat. Selleks ei ole Seletuskirja vastavalt muudetud.
aga tänaste hindade juures majanduslikku
mõistlikkust – kütuste hindade vahe on
elektrienergia turuhinda arvestades liiga suur.“.
Samas jääb ebaselgeks, millest tuleneb, et 320
GWh elektrit biomassist on võimalik toota ilma
toetuseta, kuid 180 GWh tootmiseks on vaja
2
dotatsiooni. Samuti märgitakse seletuskirjas, et
viimastel aastatel on Eestis turupõhiselt toodetud
100 GWh elektrit aastas. Kas kirjeldatud 320+180
GWh lisanduks antud 100 GWh turupõhisele
kogusele, või on see osa 320 GWh-st? Palume
täpsemalt selgitada selle mahu toetamise vajadust
ning põhjust, miks 320 GWh elektrit toetust ei vaja.
2. Eelnõu seletuskirja kohaselt: „Kui senise eesmärgi Arvestatud. Seletuskirja
kohaselt pidi aastaks 2020 olema taastuvast vastavalt täiendatud. 100 GWh
energiaallikast tootmist mahus 1760 GWh, siis uue on juba 1900 GWh hulgas.
taseme järgi kujuneb 2020. a tasemeks 2400 GWh. Sellise koguse tootmise eest
Arvestades taastuvast energiaallikast täiendavalt toetust ei maksta.
elektrienergia tootmise seniseid arenguid, kujuneb
tõenäoliselt täiendavate meetmeteta 2020. aasta
taastuvast energiaallikast toodetava elektrienergia
osakaaluks tarbimises 19% ehk hinnanguliselt kuni
1900 GWh.“. Palume selgitada, kas viidatud 320
GWh läheb 1900 GWh hulka, lisandub see
täiendavalt 1900 GWh-le või tuleb seda hakata
eelnõukohase seaduse alusel doteerima.
3. Kuna eelnõu seletuskiri keskendub suuresti Narva Arvestatud. Seletuskirja mõjude
elektrijaamade biomassi kasutamise toetamisele, osas on kajastatud, et oodatav
siis leiame, et oleks vajalik välja tuua ka hinnang toetus on antud juhul ca 15
ning põhjendus selle kohta, kui suur on €/MWh.
toetusvajadus (MWh kohta) biomassist täiendava
180 GWh elektrienergia tootmise tagamiseks
Narva elektrijaamades.
4. Palume seletuskirja 6. peatükis välja tuua, Osaliselt arvestatud.
missugustele käitistele (missugustele Narva Eelnõus on eelnevalt selgitatud,
elektrijaamade plokkidele) hakatakse eelnõukohase et vähempakkumise raames on
seaduse alusel toetust andma 2020. aastal. Samuti võimalik saada turule 270 MW
palume selgitada, missugustes käitistes ulatuses juhitavat võimsust.
(missugustes Narva elektrijaamade plokkides) Selline võimsus on Balti
toimuks biomassist elektrienergia tootmine elektrijaama energiaplokkidel.
turupõhiselt (viidatud 320 GWh mahus). Praegu ei
tule see seletuskirjast üheselt välja. Juba toodetava koguse osas on
tegemist konfidentsiaalse infoga,
mis ei kuulu kolmandatele
isikutele avaldamisele.
5. Seletuskirja kohaselt on täiendav puitse biomassi Siinkohal ei ole relevantne, kas
nõudluse kasv ca 600 000 m3 aastas, mis vajalik hakkepuit tuleb
moodustaks senisest prognoositud kasutusmahust siseriiklikult või see ostetakse
ca 14% ning tuuakse välja, et väheväärtuslikku sisse.
puitu on võimalik importida. Samas puudub Keskkonnaagentuuri aruannete
mõjude hinnangust ülevaade, mis mahus ja kohaselt oli perioodi 2011–2018
millistest sihtriikidest oleks võimalik sellises aasta keskmine raiemaht 10,6
3
koguses küttepuitu importida või kuidas tagatakse milj tm. Metsanduse
impordi korral piisava ressursi pikaajaline arengukavas on raiemahuks
olemasolu. Palume seletuskirja vastavalt täiendada. prognoositud 12–15 milj tm
aastas. Seega on ilmne, et
raiemahud ei ole saavutanud
sellist taset, mida arengukava
mõistlikuks on pidanud.
Vastavalt ka seletuskirja
täiendatud.
6. Kuna vastavalt seletuskirjale on imporditava puidu Eelnõu eesmärk on toota senisest
kasutamine oletuslik, siis tuleb mõjude hindamisel suuremas mahus taastuvast
arvestada võimalusega, et sellist kogust puitu ei ole energiaallikast elektrienergiat.
võimalik importida ning hinnata sellise Eelnõu ei sätesta, et eesmärgi
stsenaariumi mõju nii majandusele kui ka peab täitma igal juhul
keskkonnale, sh piirkondlikku mõju. Palume olemasolevate
seletuskirja vastavalt täiendada. Seejuures tuleb tootmisseadmetega.
arvestada olemasoleva puiduressursi
kasutusvõimalusi arvestades riigisiseste Kui vähempakkumine
(metsanduse arengukava aastani 2020 ning kuulutatakse välja olemasolevate
koostatav metsanduse arengukava aastani 2030) tootmisseadmetega toodetava
ning rahvusvaheliste kokkulepetega (Euroopa elektrienergia osas, sätestab
Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL)2018/841), minister ka toetuse ülempiiri.
mis seavad piiranguid või tingumusi kasutatava Ülempiir seab paika, millises
puiduressursi mahule. Kuna ca 600 000 m3 ulatuses ja millise kvaliteediga
täiendava energeetikas kasutatava puidu saamine toorainet elektrienergia
siseriiklikult tähendaks raiemahtude kasvu, siis on tootmiseks kasutada saab.
vaja mõjude hindamisel arvestada ka selle
võimalusega. Oluline on siinkohal märkida, et
raiemaht peab sel juhul tõusma rohkem kui 600 000
m3 võrra aastas. Näiteks Keskkonnaagentuuri
koostatud 2017. aasta puidubilansi kohaselt
moodustavad küttepuit ja raidmed 36% metsamaalt
pärit likviidse puidu mahust, seega peaks vastavalt
puidubilansile täiendava 600 000 m3 energeetikas
kasutatava puidu saamiseks raiemaht tõusma ca 1,6
miljoni m3 võrra.
Muuhulgas tuleb arvestada, et biomassi
energeetikas kasutamise toetamisel tuleb vältida
olukorda, kus energeetikaks kasutatakse puitu,
millest oleks võimalik toota kestvustooteid või
suurema lisandväärtusega tooteid, mille positiivne
mõju on oluliselt pikemaajalisem kui puidu
põletamisel.
7. Kui plaanitakse kasutada kohapealset puitset Arvestatud. Seletuskirja
biomassi ilma raiemahte tõstmata ja importi vastavalt täiendatud.
kasutamata, siis tuleb seletuskirja mõjuhinnangus Toetusmäär 15 €/MWh ei sunni
välja tuua, mis mõju on võimalikul riigisisesel ühtegi senist kasutusala
4
puiduressursi ümberjagamisel teistele ressursi biomassist loobuma. Pigem on
kasutajatele. võimalik leida kasutusala
väheväärtuslikule biomassile,
mis täna erinevatel põhjustel
raiejäätmetena metsa jääb.
Konkurentsiamet
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Võttes arvesse meetme olulisust ning asjaolu, et Mittearvestatud. REKK ei ole
muuhulgas avaldab taastuvenergia toetuste maksmine ühe ministri pärusmaa, selle peab
otsest koormavat mõju tarbijate poolt makstavale võtma vastu Vabariigi Valitsus.
elektrienergia hinnale, teeb Konkurentsiamet Lisaks käib REKK avaliku
ettepaneku täiendavalt kaaluda, jätta nimetatud konsultatsiooni raames läbi ka
eesmärkide seadmine siiski Riigikogu pädevusse. Riigikogust. Seega ei ole
vajadust jätta seadusesse
Riigikogu kohustust otsustada,
milline on taastuvenergia osakaal
tarbimises.
Lisaks on Riigikogu võtnud
vastu seaduse, mille tulemusena
on riiklikud taastuvenergiat
käsitlevate eesmärkide täitmine
seotud vähempakkumistega.
2. Tagamaks teenuste osutamise valikut ja ausa Mittearvestatud. Tänaste
konkurentsi toimimist, on vajalik, et elektrisektoris toetusvajaduste järgi on ilmne, et
arvestatakse vajadust säilitada tehnoloogilise juhitamatud tehnoloogiad
neutraalsuse printsiip, st et ei soosita konkreetset liiki suudavad vähempakkumistel
tehnoloogia kasutamist vaid vähempakkumisel kõige madalama pakkumise teha.
võidab soodsama pakkumise teinud ettevõtja, Samas on vaja, et
sõltumata kasutatavast tehnoloogiast. Nimetatud elektrisüsteemis on olemas ka
printsiibi rakendamine tagab tarbijale väikseima juhitavaid võimsuseid. Selleks ka
koormuse. võimalus korraldada
vähempakkumine nii juhitava
kui juhitamatu võimsuse turule
toomise vastu.
Oluline on siinkohal toonitada, et
vähempakkumise raames turule
tulnud lahendus on lõpptarbijale
odavam kui alternatiiv ehk
võimalus saada süsteemi
juhitavat võimsust läbi
süsteemihalduri kohustuse.
3. Samuti teeb amet ettepaneku sätestada Mittearvestatud.
elektrituruseaduses eelnõu punkti 4 alapunktis 3 Reguleerimisvõimaluseta
5
nimetatud reguleerimisvõimaluseta tootmisseade on üldtehniline
tootmisvõimsusega tootmisseadme definitsioon. termin, mille sisustamiseks ei
Vaatama eelnõu seletuskirjas (lk 3-4) toodud pea ELTS-i eraldi mõistet sisse
selgitusele võib nimetatud definitsiooni, võttes tooma.
arvesse olulisust, seaduses sätestamine tagada parema
selguse.
4. Võttes arvesse meetme rakendamisega seonduvat Arvestatud. MKM on tänast
tarbijatele suunatud täiendatavat koormist, teeb regulatsiooni analüüsinud ning
Konkurentsiamet ettepaneku analüüsida, kas jõudnud järeldusele, et seaduses
valdkonna eest vastutavale ministrile toetuse sätestatud ülemmäärad annavad
ülemäära kehtestamise diskretsiooniõiguse andmine on ajale jalgu jäänud. Seaduses
on eeltoodut arvestades proportsionaalne. Ameti sätestatud ülemmäärade
hinnangul peaksid siiski toetuste ülemmäärad ning muutmine on keeruline ja aega
tootja poolt saadav tasu olema sätestatud seaduses. nõudev protsess, mistõttu ei ole
mõistlik tehnoloogia odavnemise
kiirust silmas pidades sätestada
vähempakkumiste toetuste lage
seaduses. Vajaliku paindlikkuse
tagab VV välja kuulutatud
vähempakkumises nimetatud
taseme sätestamine.
5. Konkurentsiamet ei nõustu ELTS § 72 lõike 9 Mittearvestatud.
punktide 6 ja 15 muudatusega.
Ülekandetasu kehtestamine
Lisaks asjaolule, et puuduvad alused, mille järgi peab kolmandate riikide piirile ei
süsteemihaldur lisanduva tulu investeerima, on risk et tekita süsteemiteenuste kulude
taoline regulatsioon tõstab põhjendamatult tarbijate kasvu. Tegemist on juba täna
võrgutasusid. Eelnõu punktis 8 nimetatud täiendava tasuta kolmandate riikide
tulu teenimine võib kaasa tuua süsteemihalduri poolt kaubandusele antud võimsusega,
makstavate süsteemiteenuste kulude kasvu. mis on ülejääk EL sisesest
ülekandevõimsusest.
Süsteemiteenused on kulu mis tuleb lülitada
võrgutasudesse. Juhul, kui süsteemiteenuste
Potentsiaalse kolmandate riikide
suurenenud kulu ei saa kompenseerida
ülekandetulu kogumine
eelpoolnimetatud täiendava tulu arvelt, toob see
tarbijatele kaasa võrgutasude tõusu. Amet on müügitulust eraldi aitab hoida ära
seisukohal, et kehtiv seadusandlus reguleerib võrgutasu tõusu seoses
võrgutasude moodustamise aluseid piisavalt. Lisaks sünkroniseerimisega.
erisuse tegemise vajaduse puudumisele, võib see
seada kahtluse alla ühtseid, ka teistes sektorites Potentsiaalse kolmandate riikide
kohalduvaid regulatsiooniprintsiipe. Ameti hinnangul ülekandetulu arvelt teeb Elering
taoline olukord õigusselguse tagamisele kaasa ei aita. mandri Euroopaga
sünkroniseerimise
Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet investeeringuid, mis seetõttu ei
ettepaneku jätta eelnõust välja sätted, millega liigu reguleeritud varadesse ega
kavandatakse täiendada elektrituruseaduse § 72 lõiget suurenda Eleringi põhjendatud
9 punktidega 6 ja 15. müügitulu.
6
Tegemist ei ole uue lahendusega
Eesti õiguses. Samamoodi
põhjendatud müügitulust eraldi
käsitletakse ka ülekoormustulu,
mis tekib riikidevahelise
ülekandevõimsuse ebapiisavuse
korral. Sellisel juhul kasutatakse
kogutud tulu investeeringuteks,
et riikidevahelisi
ülekandevõimsuseid suurendada.
6. Eelnõu seletuskirjas (lk 2-3) selgitatakse taastuvatest Arvestatud.
energiaallikatest toodetud elektrienergia eesmärke
kuni aastaks 2025. Eelnõu puntki 1 lõigete 1 ja 2 järgi
seonduvad nimetatud eesmärgid aga kas aastaga 2020
või perioodiga pärast seda.
Teeme ettepaneku vastavasisulise täpsustuse
sisseviimiseks.
7. Eelnõu seletuskirjas punkti 6 all (lk 8) on toodud Arvestatud.
välja, et vähempakkumiste võitjale makstakse toetust
kuni ühe aasta jooksul alates vähempakkumise
objektiks olnud taastuvast energiaallikast tootmise
alustamisest. Samas lk 6 mainiti toetuse perioodina
kolme aastat. Jääb selgusetuks mis on sellisel juhul
plaanitav toetuse maksmise aeg.
AS Eesti Energia
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
Muuta eelnõu selliselt, et vähempakkumisel võib Mittearvestatud. Eestil ei ole
osaleda ka kondensatsioonirežiimil elektrienergiat huvi toetada biomassi kasutamist
tootev tootmisseade. elektrijaamades, mis toodavad
elektrienergiat
kondensatsioonirežiimis.
AS Estonian Cell
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Anda sama seadusemuudatusega majandus- ja Arvestatud osaliselt. Muudatus
kommunikatsiooniministrile õigus kehtestada läheb ELTS eelnõu skoobist
maksulagi taastuvenergia toetusele kooskõlas EL-i välja. Siiski plaanib MKM selle
riigiabi juhistes soovitatuga, et tagada teema osas eraldi eelnõu
energiaintensiivse tootmise konkurentsivõime algatamist toetada.
rahvusvahelistel turgudel.
7
2. Piirata elektrihinnast sõltuva piirmääraga Arvestatud osaliselt. Eelnõus on
taastuvenergia tasu maksmist puidu kasutamisel antud majandus- ja
energiatootmiseks ja välistada toetuste maksmine taristuministrile kohustus seada
mittetõhusal koostootmisrežiimil. vähempakkumise korraldamisel
toetusele lagi.
3. Keelata mittetõhusal elektritootmisel Printsiip arvestatud. Majandus-
koostootmisrežiimil kasutada ümarpuitu (sh ja taristuminister kehtestab
paberipuu) ja sellest tehtavat haket. vähempakkumise teates toetuse
lae. Lisaks sellele kehtestatakse
Kehtestada põhimõte, et energiatootmiseks lubada direktiivi nr (EL) 2018/2001
kasutada ainult sellist puitu, mis ei sobi muul viisil ülevõtmisega energia tootmisel
väärindamiseks (oksad, juured, võsa, puidu- ja kasutatavale biomassile
ehituspuidujäätmeid jms), või millel pole kasutust säästlikkuse kriteeriumid.
muudes sektorites. Kuna praktikas on kütte- ja
paberipuidu eristamine komplitseeritud, siis on
selle punkti tõhus rakendamine ülioluline.
4. Lubada suurendada biomassi kasutamist Mittearvestatud.
elektritootmiseks piiratud mahus ja kasutamise Keskkonnasäästlikkuse
suurendamist väikeste sammudena ja sama suurendamiseks on oluline, et
regulaarsusega hinnata mõju kohalikule taastuvast energiaallikast
puiduturule, eriti küttepuiduga ligilähedase toodetud elektrienergia osakaal
kvaliteediga paberipuule, sh madalaima oleks 2020. aastal 24%
kvaliteediklassiga haavapaberipuule. elektrienergia siseriiklikust
tarbimisest. Sellist eesmärki ei
ole võimalik aastate lõikes
tükeldada.
MTÜ Eesti Taastusvenergia Koda
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
Teeme ettepaneku täiendada eelnõu raames ELTS Mittearvestatud. Ei ole vajadust
§ 594 § 595 lõike 6 sisuga, mis käsitleb analüüsi eelnõu selliselt täiendada.
koostamise vajalikkust olukorras kus Vähempakkumise
vähempakkumisel parima pakkumise teinud tootja väljakuulutamisel seab minister
kasutab energia tootmiseks biomassi. Analüüsi ka lae võitja väljamakstavale
eesmärgiks on omandada sisuline arusaam sellest, toetusele. Lae seadmisel lähtub
millist mõju avaldab energia tootmiseks vajaliku minister energiaturu olukorrast ja
biomassi koguse hankimine Eesti puiduturule. biomassi hankimisel tekkivast
mõjust.
MTÜ Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
8
1. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu seletuskirja Mittearvestatud. Biomassi
ning suunata see uuele kooskõlastusringile, kasutamine põlevkivi asemel on
millesse kaasatakse ka keskkonnaühendused. olulise CO2 õhku paiskamist
Seletuskirja tuleb täiendada sisulise keskkonnale piirava meetmena tõestamist
avalduvate mõjude analüüsiga, milles käsitletakse leidnud. Ei ole vajadust selle
biomassi põletamise mõju süsinikuringele ning tõendamiseks täiendavaid
tuuakse selgelt välja sellise tegevuse hinnanguid tellida.
kasulikkus/kahjulikkus, arvestades Eesti ja ka
rahvusvahelisi kliimaeesmärke.
2. Eelnõu seletuskirjaga tuleb välja tuua kasvava Arvestatud. Seletuskirja mõjude
biomassi kasutamisega kaasnevad mõjud metsade analüüsi vastavalt täiendatud.
elurikkusele. Seejuures on vältimatu arvestada ka
nende mõjudega, mis avalduvad kusagil mujal
juhul, kui kasutatakse imporditud puitu.
MTÜ Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
Narva elektrijaamades puidu põletamine loob Teadmiseks võetud.
võimaluse majandada regiooni madala
majandusliku väärtusega metsasid ja neid uuendada
väärtuslikema puuliikidega, mis looksid tulevastele
põlvedele suuremat hüve. Lisanduv nõudlus
madala väärtusega küttepuidule loob paremad
metsa majandamise võimalused
erametsaomanikule ja võimaldab seeläbi täita
Metsanduse arengukavas 2020 seatud raiemahtude
eesmärke.
AS Repo Vabrikud
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
Teeme alljärgnevad ettepanekud: Mittearvestatud. Biomassi
- mitte suurendada puitmaterjalide kasutamist kasutamine ei tähenda
elektrienergia tootmisel, puitmaterjali kasutamist.
- piirata taastuvenergia tasu maksmist puidu Hetkeolukorda ei tohi ajada sassi
kasutamisel energiatootmiseks, 2012. aastaga, mil toetuse määr
- kasutada energia tootmiseks ainult raiejäätmeid ja oli 53,7 €/MWh. Tänaste
muud väärtustamiseks mittesobivat puitmaterjali, prognooside kohaselt on uus
- kaasata Virumaa puidutööstusettevõtete esindajad toetusemäär ca 15 €/MWh
eelnõu väljatöötamisse, analüüsimaks puidu lähedal, mis ei võimalda
ressursi (millele täna on tarbija olemas) olemasolu puitmaterjali energia tootmiseks
ning reaalseid impordivõimalusi ja jälgimaks puidu kasutada.
9
hinna muutust ning kättesaadavust puidu Eelnõu on olnud avalikus
väärtustajatele. konsultatsioonis alates 2019.
aasta juulikuust. Muuhulgas on
arvamust avaldanud ka
puidutööstuse alaliidud, vt nr
EMPL arvamust.
10