Konkurentsiamet · 9. juuni 2021
Sisu (failidest)
ÄRAKIRI
Ärisaladused välja jäetud
OTSUS 09.06.2021 nr 5-5/2021-043
Koondumisele nr 20/2021 Elektrilevi OÜ / Imatra Elekter Aktsiaselts loa andmine
koos kohustustega
1. Koondumine
06.04.2021 esitas Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) volitatud esindaja
Konkurentsiametile koondumise teate, mille kohaselt sõlmisid Elektrilevi OÜ ja Imatra
FNW Oy (Soome registrikood 0159029-2) 10.03.2021 aktsiate ostu-müügilepingu
(edaspidi Leping). Lepingust tulenevalt kavatseb Elektrilevi OÜ omandada äriühingult
Imatra FNW Oy 100%-i äriühingu Imatra Elekter Aktsiaselts (registrikood 10224137)
aktsiatest.
Tehingu tulemusena kuulub Imatra Elekter Aktsiaselts koondumise teate esitanud äriühingu
Elektrilevi OÜ valitseva mõju alla konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 2 lõike 4
tähenduses ning antud juhul on tegemist koondumisega KonkS § 19 lõikes 1 punktis 2
sätestatud viisil.
2. Koondumise osalised
KonkS § 20 punkti 2 järgi on koondumise osaliseks füüsiline isik või ettevõtja, kes
omandab valitseva mõju ühe ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade
üle.
KonkS § 20 punkti 4 järgi on koondumise osaliseks ettevõtja, kelle üle või kelle osa üle
valitsev mõju omandatakse.
Seega on koondumise osalisteks Elektrilevi OÜ ja Imatra Elekter Aktsiaselts.
Elektrilevi OÜ on Eestis registreeritud äriühing, mis tegeleb elektrienergia
jaotusvõrguteenuste pakkumisega Eestis. Elektrilevi OÜ üle omab valitsevat mõju Eesti
Energia Aktsiaselts. Eesti Energia Aktsiaselts on Eesti riigile kuuluv rahvusvaheline
energiaettevõtja (ainuaktsionäriks on Rahandusministeerium), mille peamine tegevusala on
elektrienergia tootmine ja hulgimüük. Eesti Energia Aktsiaselts toodab energiat põlevkivist,
biomassist, rehvihakkest, olmejäätmetest, maagaasist, tuulest, päikesest ja veest. Eesti
Energia Aktsiaseltsi kontsern müüb elektrienergiat hulgi läbi NordPool elektribörsi. Eesti
Energia Aktsiaseltsi kontsern tegeleb ka elektrienergia jaemüügiga Eestis, Lätis, Leedus,
Poolas, Soomes ning bilansihalduse teenuse osutamisega Eestis, Lätis ja Leedus. Eesti
Energia Aktsiaseltsi kontserni kuuluvad ettevõtjad on tegevad veel mitmetel tegevusaladel,
näiteks soojusenergia tootmine ja müük Tallinnas, Narvas, Paides ja Lätis, põlevkivi
kaevandamise ja töötlemisega seonduv, erinevate hooldusteenuste osutamine jne.
Imatra Elekter Aktsiaselts on Eestis registreeritud äriühing, mille üle omab koondumise
eelselt valitsevat mõju Soomes registreeritud äriühing Imatra FNW Oy. Imatra Elekter
Aktsiaseltsi põhitegevuseks on võrguteenuste pakkumine ja ettevõtja teeninduspiirkond
asub Viimsi vallas, Lääne maakonnas ja Põhja-Pärnumaal. Samuti tegeleb Imatra Elekter
Aktsiaselts elektrienergia jaemüügiga Eestis.
3. Koondumise kontrolli kohaldamine
KonkS § 21 lõike 1 kohaselt kontrollitakse koondumist, kui koondumise osaliste eelnenud
majandusaasta käibed Eestis kokku ületavad 6 000 000 eurot ja vähemalt kahe koondumise
osalise käibed Eestis ületavad kummalgi 2 000 000 eurot.
Koondumise osaliste eelmise majandusaasta käive Eestis oli kokku üle 6 000 000 euro ja
koondumise osaliste Eesti käive eraldi ületas nimetatud perioodil 2 000 000 eurot, mistõttu
kuulub nimetatud koondumine KonkS § 21 lõike 1 kohaselt kontrollimisele.
4. Koondumise menetlemise käik
Konkurentsiamet avaldas 06.04.2021 koondumise teate saamise kohta teate väljaandes
Ametlikud Teadaanded. Kaks asjast huvitatud isikut esitasid Konkurentsiametile
koondumise kohta KonkS § 27 lõike 13 alusel vastuväited (sh üks arvamus ja üks
vastuväide). Üks märgukiri esitati veel enne koondumise teate esitamist ja menetluse
alustamist (23.03.2021) tulenevalt meedias kajastatud informatsioonist. Kuna üldjuhul ei
soovi vastuväidete esitajad avalikustada oma isikut ega vastuväite sisu, kajastab
Konkurentsiamet vastuväidetes väljatoodud argumente üldistatud kujul (edaspidi arvamus,
vastuväide ja märgukiri kõik koos – vastuväited).
15.04.2021 edastas Konkurentsiamet laekunud vastuväidete avalikud versioonid
koondumise osalistele vastuväidete osas seisukoha võtmiseks.
20.04.2021 esitas Elektrilevi OÜ omapoolsed seisukohad vastuväidetele.
22.04.2021 saatis Konkurentsiamet taotluse seisukoha saamiseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile kui energeetika valdkonna arengut koordineerivale
asutusele.
05.05.2021 tegi Konkurentsiamet otsuse nr 5-5/2021-033 täiendava menetluse alustamise
kohta vastavalt KonkS § 27 lõike 1 punktile 2 selleks, et teha kindlaks, kas koondumine
võib oluliselt kahjustada konkurentsi kaubaturul, eelkõige turgu valitseva seisundi
tekkimise või tugevnemise kaudu.
10.05.2021 esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium hinnangu Elektrilevi OÜ
ja Imatra Elekter Aktsiaseltsi koondumise mõju kohta olemasolevale olukorrale
elektrienergia võrguteenuse pakkumise valdkonnas.
20.05.2021 esitasid koondumise osalised Konkurentsiametile täiendatud kohustuste
võtmise ettepaneku.
5. Kaubaturud
2
KonkS § 3 lõike 1 kohaselt on kaubaturg hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste,
realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja
seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate (edaspidi asendatavate) kaupade
käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.07.2006 määruse nr 69 Koondumise teate
esitamise juhendi (edaspidi juhend) § 8 lõike 3 punkti 1 kohaselt on horisontaalselt
mõjutatud kaubaturuks selline kaubaturg, kus tegutseb vähemalt kaks koondumise osalist
või nendega samasse kontserni kuuluvat ettevõtjat ja koondumine tekitab vähemalt 15-
protsendilise ühise turuosa. Sama paragrahvi lõike 3 punkti 2 kohaselt on vertikaalselt
mõjutatud kaubaturuks iga kaubaturg, kus tegutseb üks või mitu koondumise osalist või
nendega samasse kontserni kuuluvat ettevõtjat, mis eelneb või järgneb kaubaturule, kus
tegutseb mõni teine koondumise osaline või temaga samasse kontserni kuuluv ettevõtja,
ning kus mõne osalise individuaalne turuosa või osaliste ühine turuosa on vähemalt 25
protsenti, olenemata sellest, kas nad on tegelikult müüja ja ostja suhetes või mitte.
Euroopa Komisjoni teatises asjaomase turu mõiste kohta ühenduse konkurentsiõiguses1
selgitatakse, et turu mõiste aitab kindlaks teha ja määratleda ettevõtjate vahelise
konkurentsi piire. Nii toote- kui geograafilise turu piiritlemise eesmärk on kindlaks määrata
koondumise osaliste need konkurendid, kes avaldavad neile konkurentsisurvet ning
piiravad nende sõltumatut tegevust.
Koondumise osaline Elektrilevi OÜ (omandaja) tegeleb elektrienergia jaotusvõrgu
opereerimisega, jaotusvõrguteenuste pakkumisega, sh üldteenuse osutamisega
teeninduspiirkonnas, mis hõlmab Eesti territooriumi, välja arvatud suurematest aladest
Narva ja selle ümbrus, Viimsi, Läänemaa ja osa Pärnumaast. Elektrilevi OÜ jaotusvõrku
on ühendatud üle 500 000 era- ja ärikliendi. Teine koondumise osaline Imatra Elekter
Aktsiaselts (omandatav) tegeleb jaotusvõrgu opereerimisega, jaotusvõrguteenuste
pakkumisega, sh üldteenuse osutamisega oma teeninduspiirkonnas Viimsi vallas,
Läänemaal ja Põhja-Pärnumaal. Imatra Elekter Aktsiaseltsi jaotusvõrku on ühendatud üle
25 600 era- ja ärikliendi.
Koondumise osalised, nii Elektrilevi OÜ emaettevõtja Eesti Energia Aktsiaselts kui ka
Imatra Elekter Aktsiaselts tegelevad ka elektrienergia jaemüügiga Eestis.
Seega tegelevad mõlemad koondumise osalised elektrienergia jaotusvõrgu opereerimisega,
jaotusvõrguteenuste pakkumisega, sh üldteenuse osutamisega ning elektrienergia
jaemüügiga.
Koondumise teates on koondumise osalised käsitlenud veel erinevaid jaotusvõrguteenuste
pakkumiseks vajalike kaupade ja teenuste ostuturge (edaspidi kõik koos ostuturud).
Kontrollimaks, kas antud koondumine mõjutab ostuturge ning kas koondumise osalised
saavad olla varustajatest sõltumatud, analüüsib Konkurentsiamet antud menetluses
olulisemaid osturge sh:
Side- ja elektrivõrkude projekteerimis-, ehitus- ja hooldusteenuste hankimise turg
Eestis;
1
97/C 372/03,
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:31997Y1209(01)&from=ET.
3
Side- ja elektrivõrkude opereerimiseks vajalike materjalide ja seadmete hankimise
turg Eestis;
IT-teenuste hankimise turg Eestis;
Elektrienergia tootmise ja hulgimüügi ning elektrienergia hulgiostu turg Eestis ja
Soomes.
5.1 Jaotusvõrgu opereerimise ja jaotusvõrguteenuste pakkumine, sh üldteenuse
osutamine
Vastavalt elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) §-le 8 jaotusvõrguettevõtja on
elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust jaotusvõrgu kaudu.
Mõlemad koondumise osalised Elektrilevi OÜ ja Imatra Elekter Aktsiaselts tegutsevad
võrguettevõtjatena.
Elektrilevi OÜ haldab kuni 110 kV pingega elektrivõrku (jaotusvõrku) ja kannab sellise
taristu vahendusel elektrienergia põhivõrguseadmetest üle tarbijate liitumispunktini (ja
väiksemate tootjate jaoks kannab elektrienergia ka liitumispunktist põhivõrguseadmeni).
Imatra Elekter Aktsiaselts haldab 0,4 kV–35 kV pingega 3091 km elektrivõrku ja 1322
alajaama.
Eestis oli 2019. aastal 33 jaotusvõrguettevõtjat. Suurim jaotusvõrguettevõtja on Elektrilevi
OÜ, kelle müügimaht oli 2019. aastal […] GWh, ettevõtja turuosa oli müügimahu alusel
[80-90]%. Järgnesid VKG Elektrivõrgud OÜ, mille müügimaht oli […] GWh ja turuosa [0-
5]% ja Imatra Elekter Aktsiaseltsi müügimahuga […] GWh ning turuosaga [0-5]%.
Ülejäänud 31 jaotusvõrgu müügimaht kokku oli […] GWh, mis teeb nende turuosaks kokku
[5-10]%.
Jaotusvõrguteenuste üheks osaks on üldteenuse osutamine. Üldteenus on võrguettevõtja või
tema nimetatud müüja poolt kodu- või väiketarbijale elektrienergia müümine
Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud üldteenuse tüüptingimuste alusel. Üldteenuse hind
kujuneb vastavalt turuhinnale ehk börsihinnale, millele üldteenuse osutaja võib lisada
põhjendatud kulud ja mõistliku kasumi. Konkurentsiamet kontrollib üldteenuse hinna
põhjendatust. Müüja on kohustatud avaldama iga järgneva kuu üheksandaks kuupäevaks
üldteenuse hinna moodustamise alused koos sinna juurde kuuluva arvestuskäiguga. 2019.
aastal ostsid 80% elektrienergia tarbijatest elektrit lepingu alusel. Seega moodustasid
üldteenuse tarbijad kõigist tarbijatest 20%. Reeglina on üldteenuse hind kallim kui
vabaturul pakutavate teenuste hinnad ning üldteenuse tarbijate protsent on olnud aastast
aastasse enam-vähem samasugune2. Konkurentsiameti ülevaatest elektri- ja gaasituru
toimimisest Eestis aastatel 2019-20203 tuleneb, et üldteenuse kogu maht Eestis oli 2019.
aastal 440,3 GWh, millest Imatra Elekter Aktsiaseltsi müügimaht moodustas umbes […]
GWh ja osakaal alla 5%.
Kuna Elektrilevi OÜ võrguga ühendatud tarbijate arv on suurem kui 100 000, siis vastavalt
ELTS § 16 lõikele 2 ei tohi Elektrilevi OÜ elektrienergiat toota ega müüa. Seetõttu peab
Elektrilevi OÜ nimetama üldteenuse osutajaks tegevusloaga müüja vastavalt ELTS § 761
2
Konkurentsiameti ülevaade elektri- ja gaasituru toimimisest Eestis aastatel 2019-2020,
https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/euroopa_aruanne-2019-2020.pdf
3
Vt eelmine.
4
lõikele 2. Elektrilevi OÜ on üldteenuse osutamisel ja avatud tarne ahela katkemisel
elektrimüügi osas nimetanud müüjaks Eesti Energia Aktsiaseltsi, kellega kuulub ühte
kontserni. […]
Antud menetluses ei erista Konkurentsiamet üldteenuse pakkumist jaotusvõrguteenustest
tervikuna, kuna üldteenuse pakkumise põhjus on ELTS-st võrguettevõtjale tulenev
kohustus selle võimaldamiseks. Kõnealuse koondumise menetluses ei ole eraldi üldteenuse
analüüsimine otstarbekas eelkõige seetõttu, et jaotusvõrguteenuse pakkujad ei konkureeri
sisuliselt elektrienergia jaemüüjatega ning üldteenuse tarbijad on sellised tarbijad, kes ei
ole pidanud vajalikuks või kes ei ole soovinud sõlmida elektrilepingut elektrienergia
jaemüüjaga, ehk tegemist on nn passiivsete klientidega. Ühtlasi on igal üldteenuse tarbijal
lihtne teostada üleminek elektrienergia ostmiseks jaemüüjalt, selleks piisab vaid
elektrienergia jaemüüja valimisest ning vastava lepingu sõlmimisest.
Jaotusvõrgu opereerimise ja jaotusvõrguteenuste pakkumise kaubaturu piiritlemisel
arvestab Konkurentsiamet Euroopa Komisjoni ning Konkurentsiameti varasemat praktikat.
Elektrienergia valdkonda puudutavates otsustes on Euroopa Komisjon piiritlenud
elektrienergia jaotusvõrguteenuste puhul geograafilise turu ühe jaotusvõrguga, leides, et
konkreetse tarbija jaoks ei ole elektrienergia jaotus läbi ühe jaotusvõrgu asendatav
jaotusega läbi mistahes teise jaotusvõrgu4 (ehk kuna ettevõtjate tegevuspiirkonnad ei kattu,
siis moodustab iga võrk eraldi kaubaturu). Ka Konkurentsiamet on oma varasemas
praktikas lähtunud samast turumääratlusest5.
Geograafilise turu piiritlemisel arvestab Konkurentsiamet ka ELTS § 62 lõikes 4 sätestatud
piiranguga, et jaotusvõrguettevõtjate teeninduspiirkonnad ei või kattuda.
Eeltoodust tulenevalt järeldab Konkurentsiamet, et kuigi Elektrilevi OÜ ja Imatra Elekter
Aktsiaselts tegelevad mõlemad elektrijaotusvõrkude opereerimisega ja jaotusvõrguteenuste
osutamisega, puudub nende jaotusvõrguteenuste osutamisel kattuvus ostja seisukohalt
omavahel asendatavate kaupade käibimise ala osas, kuna koondumise osalised pakuvad
teenuseid erinevates geograafilistes piirkondades Eestis, mille käibimise ala piirdub
jaotusvõrgu asukohaga.
Kuna koondumise osaliste teeninduspiirkonnad on täpselt määratletud Konkurentsiameti
poolt väljastatud tegevusloas ning vastavalt ELTS § 62 lõikele 4 ei või need kattuda, siis
on jaotusvõrguettevõtjate puhul tegemist olulist vahendit (loomulikku monopoli) omavate
4
Komisjoni otsused: M.7927 - EPH / ENEL / SE, p 36,
https://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/decisions/m7927_300_10.pdf;
COMP/M.5827 Elia / IFM / 50Hertz, p 23,
https://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/decisions/M5827_20100510_20310_749316_EN.pdf;
COMP/M.5467 - RWE / ESSENT p 21,
https://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/decisions/m5467_20090623_20212_en.pdf; COMP/M.3440
– EDP / ENI / GDP, p-d 34 ja 75,
https://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/decisions/m3440_20041209_610_en.pdf.
5
Konkurentsiameti otsused: 14.07.2006 nr 34-KO,
https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/varasem/public/Koondumised/2006/ko200634.pdf ja
22.02.2011 nr 5.1-5/11-002,
https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/varasem/public/Koondumised/2011/ko2011_1.pdf.
5
ettevõtjatega KonkS § 15 tähenduses, kelle turuosa jaotusvõrguteenuste müügi kaubaturul
on nii enne koondumist kui ka koondumise järgselt 100%.
Eeltoodust tulenevalt ei kattu kaubaturud, kus koondumise osalised tegutsevad ning seega
ei ole tegemist horisontaalselt mõjutatud kaubaturuga juhendi tähenduses.
5.2 Elektrienergia jaemüük
Elektrienergia jaemüügi kaubaturul käibivaks kaubaks on elektrienergia müük
lõpptarbijatele, millega tegeleb Eestis nii Elektrilevi OÜ emaettevõtja Eesti Energia
Aktsiaselts kui ka Imatra Elekter Aktsiaselts. Elektrienergia jaemüügi kaubaturu osas
nõustub Konkurentsiamet koondumise teate esitajaga, et kaubaturu geograafiline ulatus
hõlmab kogu Eesti territooriumi. Sarnaselt on elektrienergia jaemüügi kaubaturu piiritlenud
Konkurentsiamet ka hiljutistes otsustes6.
Eestis on elektrienergia jaemüügi kaubaturg täielikult avatud, mis tähendab, et kõik kehtiva
võrgulepinguga tarbijad saavad endale valida meelepärase elektrimüüja. Jaemüügi
kaubaturul on suurima turuosaga ettevõtja Eesti Energia Aktsiaselts. 2019. aastal vahetas
elektrimüüjat 2% kodutarbijatest ja 6% äritarbijatest. 80% tarbijatest omavad
elektrilepinguid ja 20% tarbijatest kasutavad üldteenust, ehk neil ei ole kehtivat
elektrilepingut.
Koondumise teate kohaselt7 tarbiti Eestis 2019. aastal 8231 GWh ja 2020. aastal 7954 GWh
elektrienergiat. Eesti Energia Aktisaseltsi elektrienergia jaemüük oli 2019. aastal […] GWh
ja 2020. aastal […] GWh. Imatra Elekter Aktsiaseltsi elektrienergia jaemüük (v.a üldteenus)
oli 2019. aastal […] GWh, 2020. aastal […] GWh. Koondumise osaliste poolt müüdud
elektrienergia osatähtsus moodustas 2019. aastal [50-60]% ja 2020. aastal [50-60]%.
Seega on elektrienergia jaemüügi kaubaturu puhul tegemist horisontaalselt mõjutatud
kaubaturgudega.
5.3 Ostuturud
Side- ja elektrivõrkude projekteerimis-, ehitus- ja hooldusteenuste hankimise turg Eestis
Koondumise osalised hangivad (või ostavad sisse) elektrivõrkude projekteerimis-, ehitus-
ja hooldusteenuseid erinevate tegevuste tarbeks, sh:
võrkude tavapäraseks hoolduseks, mis tuleneb nii võrgu kasutusega tekkivast
kulumisest, kuid ka ilmastiku vms põhjustel tekkivate kahjude kõrvaldamisest;
võrkude moderniseerimiseks;
võrkude laiendamiseks tarbijateni, kellel varasemalt on ühendus puudunud vms.
6
Konkurentsiameti otsus 06.11.2018 nr 5-5/2018-068,
https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/22-2018_arakiri_06.11.2018_otsus_nr_5-5-2018-
068.pdf;
Konkurentsiameti 02.08.2018 otsus nr 5-5/2018-051,
https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/varasem/public/Koondumised/2018/29-
2018_ARAKIRI_02.08.2018_otsus_nr_5-5-2018-051.pdf
7
Tuginedes NordPooli andmetele.
6
Võttes aluseks ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate teenuste osutamise
põhimõtted, nõustub Konkurentsiamet koondumise osaliste hinnanguga, et antud
menetluses ei ole oluline kitsam turgude jaotus kui elektri- ja sidevõrkude projekteerimis-,
ehitus- ja hooldusteenuste ost, kuna nii side- kui ka elektrivõrkude (sh madal-, kesk- ja
kõrgepinge) haldamisega tegelevad ettevõtjad ostavad samalaadseid teenuseid üldiselt
samadelt spetsialiseerunud teenuste pakkujatelt.
Elektrilevi OÜ ja Eesti Energia Aktsiaseltsi kontsern hangivad elektrienergia
jaotusvõrguteenuste pakkumiseks erinevaid elektrivõrkude projekteerimis-, ehitus- ja
hooldusteenuseid. Antud teenuste sisseostul on Eesti Energia Aktsiaseltsi kontsern (sh
Elektrilevi OÜ) riigihangete seaduse (edaspidi RHS) tähenduses käsitletav kui
võrgustikusektori hankija8. Võrgustikusektori hankija on kohustatud ostma sisse teenuseid,
tagades konkurentsi efektiivse ärakasutamise hankel ning viies läbi avalikke,
mittediskrimineerivaid ja vaba ligipääsuga hankeid9. Näiteks, Eesti Energia Aktsiaseltsi
kontserni poolt kolme aasta jooksul (2018-2020) hangitud elektrivõrkude projekteerimis-,
ehitus- ja hooldusteenuste mahust tulenevalt moodustas aasta keskmine hangitavate
teenuste maht ligikaudu […] eurot.
Jaotusvõrguteenuste pakkumiseks ostab ka Imatra Elekter Aktsiaselts projekteerimis-,
hooldus- ja ehitusteenuseid. Imatra Elekter Aktsiaseltsi poolt aastatel 2018-2020 ostetud
elektrivõrkude projekteerimis-, ehitus- ja hooldusteenuste mahust tulenevalt moodustas
aasta keskmine hangitavate teenuste maht ligikaudu […]. Imatra Elekter Aktsiaseltsile ei
kohaldu RHS sätestatud kohustused.
Kuna täpsed andmed side- ja elektrivõrkude projekteerimis-, ehitus- ja hooldusteenuste
pakkumise kaubaturu kogumahu kohta ei ole avalikult kättesaadavad, aktsepteerib
Konkurentsiamet antud juhul koondumise teate esitaja hinnangut ning esitatud selgitust.
Koondumise teate kohaselt on olulisemad spetsialiseerunud pakkujad Eestis Leonhard
Weiss OÜ, Empower AS, Connecto Eesti AS, Elektritsentrum AS ja Pluvo Eesti OÜ ning
lisaks veel ligikaudu 50 ettevõtjat, kes antud valdkonnas võivad osutada teenuseid
võrgustikusektorile. Koondumise teates esitatud andmetest ja arvutustest tulenevalt
moodustab koondumise osaliste turuosa Eestis side- ja elektrivõrkude projekteerimis-,
ehitus- ja hooldusteenuste hankimise kaubaturul kokku umbes 30-40%.
Side- ja elektrivõrkude opereerimiseks vajalike materjalide ja seadmete hankimise turg
Eestis
Jaotusvõrguteenuste pakkumine eeldab võrkudega seotud teenuste pakkumiseks vajalike
materjalide ja seadmete hankimist (või ostmist). Vajalikud materjalid on näiteks
elektripaigaldusmaterjalid, paigaldussüsteemid, kaablid ja juhtmed, tööriistad,
võrguseadmed ning olulised spetsiifilised seadmed (trafod, kioskalajaamad) jms.
Elektrilevi OÜ hangib jaotusvõrgu opereerimiseks vajalikke materjale erinevatelt
pakkujatelt. Siinjuures kehtivad samuti Elektrilevi OÜ-le kui võrgustikusektori hankijale
RHS-s sätestatud piirangud, sh kohustus osta sisse seadmeid ja materjale, tagades
konkurentsi efektiivse ärakasutamise hankel ning viies läbi avalikke,
mittediskrimineerivaid ja vaba ligipääsuga hankeid. Eesti Energia Aktsiaseltsi kontserni
8
RHS § 5 lg 3.
9
RHS § 3, § 4 p 18 ja § 147.
7
poolt hangitud kolme aasta jooksul (2018-2020) võrgustikusektori teenuste pakkumiseks
vajalike materjalide ja seadmete mahust tulenevalt, moodustas aasta keskmine hangitud
seadmete maht ligikaudu […] eurot.
Samuti ostab Imatra Elekter Aktsiaselts erinevaid seadmeid ja materjale jaotusvõrgu
opereerimiseks. Imatra Elekter Aktsiaseltsi poolt aastatel 2018-2020 ostetud materjalide ja
seadmete mahust tulenevalt moodustas aasta keskmine ostetud seadmete ja materjalide
maht ligikaudu […] eurot. […].
Kuivõrd puuduvad avalikult kättesaadavad andmed kogu side- ja elektrivõrkude
opereerimiseks vajalike materjalide ja seadmete müügi kaubaturu suuruse kohta, on
koondumise osalised tuletanud selle suuremate elektrimaterjalide hulgimüüjate
majandusaasta aruannete põhjal. Koondumise osaliste arvestuste kohaselt on hinnatud
kaubaturu suuruseks ligikaudu […] miljonit eurot. Ühtlasi on koondumise osalised
eristanud side- ja elektrivõrkudega seotud kaupade ostuturgu ning nende arvutuste kohaselt
võib elektrivõrkute opereerimiseks vajaminevate spetsiifiliste elektrimaterjalide ja
seadmete kaubaturu aastane ligikaudne suurus olla umbes […] miljonit eurot. Sellest
tulenevalt moodustab koondumise osaliste turuosa Eestis side- ja elektrivõrkude
opereerimiseks vajalike materjalide ja seadmete hankimise kaubaturul (kitsa piiritluse
puhul) kokku umbes [20-30]%.
Koondumise teate kohaselt on olulisemad side- ja elektrivõrkude opereerimiseks vajalike
materjalide ja seadmete tarnijad Eestis W.EG. Eesti OÜ, Harju Elekter Elektrotehnika AS,
Ericsson Eesti AS, Onninen AS ja ABB Aktsiaselts. Lisaks neile tegutseb Eestis veel üle
10 suurema elektrimaterjalide hulgimüüja, kes kõik võivad varustada võrgustikusektorit
olulisel määral. Samuti pakuvad materjale ja seadmeid müügiks otse ka nende tootjad ning
maaletoojad.
IT-teenuste hankimise turg Eestis
Elektrilevi OÜ hangib elektrienergia jaotusvõrguteenuste pakkumiseks erinevaid IT-
teenuseid. Eelkõige seonduvad sellised teenused kas spetsiifiliselt ettevõtja tarbeks
programmeeritud IT-lahendustega või valdkonnaspetsiifilise tarkvaraga. Vastavate IT-
lahenduste abil juhitakse tavapäraselt jaotusvõrgu toimimist, sh mõõdetakse võrku antud ja
sealt võetud elektrienergia koguseid, tagatakse võrgu optimaalsem toimimine vms.
Elektrilevi OÜ ostab sisse laia ringi IT-teenuseid. Jaotusvõrgu haldamiseks vajalikke
spetsiifilisi IT-teenuseid ostetakse sisse igal aastal suurusjärgus umbes […] euro eest.
Geograafiliselt on antud tooteturg Eestist oluliselt laiem, kuna puuduvad igasugused
takistused spetsiifiliste IT-lahenduste ostmiseks teistest riikidest.
Ka Imatra Elekter Aktsiaselts ostab jaotusvõrguteenuste pakkumiseks sisse erinevaid IT-
teenuseid. Näiteks antud teenuste ostumaht oli kolme aasta (2018-2020) kohta keskmiselt
aastas umbes […] eurot.
Hinnanguks kasutas koondumise teate esitaja andmeid Äripäeva infopanga väljaandest
„Programmeerimine. Valdkonna aastaraport“ (ilmumisaeg 2019). Vastavalt raportile
moodustas programmeerimisega tegelevate ettevõtjate kogu müügitulu 2018. aastal 584
miljonit eurot. Koondumise teates esitatud andmetest tulenevalt moodustab koondumise
osaliste turuosa IT-teenuste hankimise kaubaturul alla 1%.
8
Koondumise osaliste hinnangul on olulisemad võrgustikusektorit IT-lahendustega
varustavad ettevõtjad Ericsson Eesti AS, Schneider Electric Lietuva UAB, Trimble
Solutions Corporation, Siemens Oy Eesti filiaal, IPS Intelligent Process Solutions GmbH
jne.
Elektrienergia tootmise ja hulgimüügi ning elektrienergia hulgiostu turud Eestis ja
Soomes
Jaotusvõrguteenuste pakkumiseks on vajalik teataval määral elektrienergia sisseost
(võrgukadude katteks ning üldteenuse pakkumiseks). Koondumise osaliste hinnangul ei ole
sellistest sisseostudest mõjutatud elektrienergia tootmine ja hulgimüük, kuna vastavad
kogused ostab Eesti Energia Aktsiaseltsi kontsern sisse läbi elektribörsi (NordPool) ning
seega ei saa oma tegevuseks elektrienergiat ostvad ettevõtjad otseselt mõjutada tootjaid ja
hulgimüüjaid. Võttes arvesse, et koondumise osalised soovivad koondumise lõpuni viia
ilma Imatra Elekter Aktsiaseltsi elektrienergia jaemüügiga tegeleva ettevõtja osata, nõustub
Konkurentsiamet koondumise osaliste seisukohaga, et antud koondumine ei mõjuta
elektrienergia tootmise ja hulgimüügi kaubaturgu.
6. Koondumise kohta esitatud vastuväited ja seisukohad
KonkS § 27 lõike 13 alusel esitati Konkurentsiametile koondumise kohta vastuväited.
Kõigi kolme isiku poolt esitatud vastuväidetes on olulisematena välja toodud koondumise
võimalikud negatiivsed mõjud elektrienergia jaemüügi turule Eestis.
Ühtlasi palus üks isik koondumise hindamisel arvestada ELTS-st tulenevate piirangute ja
kohustustega. Teine isik on asunud seisukohale, et ka jaotusvõrguteenuste pakkumise turg
on antud koondumisest mõjutatud ning koondumise tulemusena väheneks efektiivne
konkurents nii asjaomasel kui ka vertikaalselt seotud kaubaturul. Ühtlasi toodi
põhjendustes välja, et kavandatav koondumine ei too kaasa kasu tarbijatele, sh ei alane
võrgutasud Imatra Elekter Aktsiaseltsi lõpptarbijatele, parane teenuse kvaliteet ega
efektiivsus ning seega puuduvad koondumisel positiivsed mõjud, mis õigustaksid
kavandatava koondumise lubamist.
Elektrilevi OÜ esitas omapoolsed seisukohad seoses koondumise kohta esitatud
vastuväidetega. Elektrilevi OÜ konstateeris, et antud koondumisel puuduvad mõjud
elektrienergia jaemüügi kaubaturule Eestis, kuna Elektrilevi OÜ on juba koondumise teates
teinud ettepaneku kohustuse võtmiseks, mille kohaselt Imatra Elekter Aktsiaseltsi ettevõtja
osa, mis tegeleb elektrienergia jaemüügiga, võõrandatakse Elektrilevi OÜ-ga valitseva
mõju kaudu mitteseotud omandajale hiljemalt samal ajal Elektrilevi OÜ poolt Imatra
Elekter Aktsiaseltsi üle valitseva mõju omandamisega. See tähendab, et koondumise
tulemusel ei omanda Elektrilevi OÜ valitsevat mõju Imatra Elekter Aktsiaseltsi
elektrienergia jaemüügi äritegevuse üle. Seega ei ole Konkurentsiameti hinnangul vajalik
põhjalikumalt käsitleda koondumise osaliste seisukohti esitatud vastuväidetele seoses
koondumise mõjuga elektrienergia jaemüügi kaubaturule. Konkurentsiamet toob vaid välja,
et koondumise osalised on seisukohal, et antud koondumisel puuduvad mõjud
elektrienergia jaemüügi kaubaturule.
Samuti tõi Elektrilevi OÜ esile, et mitmed esitatud vastuväidetest ei ole seotud teatatud
koondumise mõjudega konkurentsiõiguslikust aspektist. Eelkõige ei võimalda KonkS § 27
9
lõige 2 punkt 2 koondumist keelata põhjusel, et ühe ettevõtja suhtes on viidud läbi enam
järelevalvemenetlusi, ühe ettevõtja teenuse kvaliteet on olnud parem/halvem võrrelduna
teistega, või näiteks, et koondumine tuleks keelata, kuna vastasel juhul ei oleks
Konkurentsiameti regulatsiooniteenistusel võimalik Elektrilevi OÜ näitajaid enam võrrelda
Imatra Elekter Aktsiaseltsi omadega. Lisaks tõi Elektrilevi OÜ välja, et vastuväite põhjal
jäi ebaselgeks kuidas on käesoleva koondumise raames oluline viide Euroopa Parlamendi
ja Nõukogu direktiivi (EL) direktiivile nr 2019/94410 ning selle tulemusel tekkiv võimalus
tarbijatel luua energiakogukondasid, sh registreerida ennast jaotusvõrguettevõtjaks; samuti
tarkvõrkude kasutuselevõtt ning detsentraliseeritud tootmise soodustamine. Elektrilevi OÜ
selgitas, et koondumine ei piira energiakogukondade loomist. Ka ilma käesoleva
koondumiseta oleks Elektrilevi OÜ ja Imatra Elekter Aktsiaseltsi võrgupiirkondades juba
jaotusettevõtja. Sellistes piirkondades võimalike energiakogukondade loomist (selle
eeltingimusi) hakkaks omakorda mõjutama viidatud direktiivi Eesti õigusesse üle võttev
siseriiklik õigusakt. Selle osas puudub koondumisel igasugune mõju.
Seoses koondumise mõjudega jaotusvõrguteenuste kaubaturgudele on Elektrilevi OÜ
esitanud kokkuvõtlikult alljärgnevad seisukohad (ei sisalda Konkurentsiameti
kommentaare, täiendusi ega põhjendusi).
Elektrilevi OÜ ei nõustu seisukohaga, mille kohaselt esineb võrguettevõtjate vahel
konkurents, mis väljendub nende vahelises võrreldavuses ja esinevas rivaliteedis
ning justkui kaotaks koondumine ära võimaluse võrrelda erinevaid
võrguettevõtjaid, tuues selliselt kaasa konkurentsiolukorra halvenemise. KonkS §
27 lõike 2 punkti 2 alusel saab koondumise keelata, kui koondumine kahjustaks
oluliselt konkurentsi kaubaturul. Vastuväites ei sisaldu argumente, mis näitaks
viidatud kriteeriumi täitmist, st ei ole näidatud mõjusid asjakohastele
kaubaturgudele. Sealhulgas jäi Elektrilevi OÜ-le arusaamatuks, mida on vastuväites
loetud asjakohaseks kaubaturuks, millel mõlemad koondumise osalised tegutsevad
või mis on mõjutatud vertikaalse seotuse tõttu.
Elektrilevi OÜ hinnangul puudub hetkel kahtlus, et Imatra Elekter Aktsiaselts ning
Elektrilevi OÜ tegevuses jaotusvõrguteenuse osas ei esine horisontaalseid kattuvusi
ega vertikaalseid seoseid – koondumise osalised tegelevad mõlemad
jaotusvõrguteenuste pakkumisega, kuid erinevates teeninduspiirkondades ning
vastavalt ei konkureeri juba hetkel omavahel. Seda tunnistab sisuliselt ka vastuväite
esitaja: jaotusvõrguettevõtjate puhul on tegemist loomulikku monopoli omavate
ettevõtjatega, kelle turuosa konkreetse jaotusvõrguteenuse müügi kaubaturul on
100%. Eeltoodut arvesse võttes omavad nii Elektrilevi kui Imatra 100% turuosa
oma võrgupiirkondades jaotusvõrguteenuse müügi kaubaturul ning võrguettevõtjad
tegutsevad kui loomulikud monopolid ning nende tegevuses puudub geograafiline
kattuvus .
Elektrilevi OÜ rõhutab, et ettevõtjate vahelise konkureerimise välistab nii kehtiv
õigus (vastavalt ELTS § 62 lõikele 4 ei või jaotusvõrkude teeninduspiirkonnad
kattuda) kui ka majanduslik reaalsus, ehk alternatiivse võrgu rajamine (turule
sisenemine) on välistatud. Eelnev omakorda tähendab, et Elektrilevi OÜ ja Imatra
Elekter Aktsiaseltsi jaotusvõrguga seotud tegevuste osas puudub nii nõudluse
poolne asendatavus – Viimsi vallas elav tarbija ei saa Elektrilevi OÜ-lt ega kelleltki
10
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019L0944&from=ET
10
teiselt peale Imatra Elekter Aktsiaseltsi jaotusvõrguteenuseid osta – kui ka
pakkumise poolne asendatavus – Imatra Elekter Aktsiaselts/Elektrilevi OÜ ei saa
jaotusvõrguteenuseid pakkuda oma võrgupiirkonnast väljaspool. Vastavalt
moodustavad mõlemad teeninduspiirkonnad omaette geograafilised kaubaturud
KonkS § 3 lõike 1 tähenduses ning neil turgudel tegutsevad ettevõtjad ei konkureeri
omavahel.
Elektrilevi OÜ rõhutab, et vastavat turgude geograafilist piiritlust toetab nii Euroopa
Komisjoni kui ka Konkurentsiameti varasem praktika nii elektri- kui ka
soojusenergia võrkudega seoses. Elektrilevi OÜ on seisukohal, et erinevate
jaotusvõrkude vahel ei saa selliselt aset leida ka konkurentsi, mida koondumine
omakorda mõjutada võiks. Elektrilevi OÜ on seisukohal, et jaotusvõrguteenuste
kaubaturud ei ole omavahel ka vertikaalselt seotud kaubaturgudeks.
Elektrilevi OÜ hinnangul leiutatakse vastuväites väidetav konkureerimine läbi
rivaliteedi olemasolu ning Konkurentsiametile võimaluse [andmise] võrrelda
erinevate võrguettevõtjate tegevust, efektiivsust, kulusid ja muid tegevusnäitajaid.
Vastuväite kohaselt kahjustaks koondumine konkurentsi, kuna koondumise järgselt
ei oleks enam võimalik Elektrilevi OÜ tegevust võrrelda mõne teise ettevõtjaga.
Arvestades aga Eesti seadusandlust ning regulatsioonipraktikat ei ole eelnev väide
relevantne kuna:
o Elektrilevi OÜ nõustub, et Võrgutasude metoodikas on sätestatud võimalus
võrrelda näitajaid teiste jaotusvõrguteenuste pakkujatega. Samas Elektrilevi
OÜ puhul ei ole Konkurentsiamet nn võrdlevat meetodit kasutanud. Pigem
on asjakohase kulubaasi määramisel oluliseks elemendiks ettevõtja kulud
varasemal perioodil ning lähtutakse muutustest võrguettevõtja tegevuses (st
sisuliselt toimub võrdlus mineviku kulubaasiga). Samuti oleks
võrdlusmeetodi laialdane kasutamine (Konkurentsiameti
regulatsiooniteenistuse poolt tavapäraselt rakendatava kuludest lähtuva
käsitluse asemel) praktikas küsitav. ELTS § 71 lõike 5 kohaselt peab
võrguteenuste eest võetav tasu tagama ettevõtja kulude katmise ning
võimaldama mõistliku kasumlikkuse teenimise. Olukorras, kus
Konkurentsiamet hakkaks olulisel määral lähtuma teiste võrguettevõtjate
näitajatest, tekiks oht, et mõni võrguettevõtja ei saaks põhjendatud kulusid
kaetud ning teisalt, et mõni teine võrguettevõtja saaks ülemääraselt suurt
tulukust (näiteks tulenevalt konkreetse teeninduspiirkonna omapäradest).
Pärast kulude kindlaksmääramist lähtutakse konkreetse tariifi arvutamisel
ELTS § 72 lõike 6 kohaselt viimase kolme kalendriaasta aritmeetilisest
keskmisest müügikogusest, mille osas viiakse vajaduse korral müügikoguse
leidmiseks läbi lisaanalüüs. Lisaanalüüs omakorda viiakse Võrgutasude
metoodika kohaselt läbi, kui ettevõtja on tegutsenud alla kolme aasta või
tarbijate arvus, struktuuris ja müügikoguses on toimunud viimase kolme
majandusaasta jooksul muutusi, mis oluliselt müügikoguseid mõjutavad.
Igasugune võrguettevõtjate võrdlemine leiab aset alles viimases järgus (ning
praktikas pigem aset ei leiagi, kuna Konkurentsiamet tuvastab mõistlikud ja
põhjendatud kulud ettevõtjaspetsiifiliselt ning vajadusel ekspertide abi
kasutades).
11
o Isegi kui hinnaregulatsioonis oleks oluline osakaal võrguettevõtjate
majandusnäitajate võrdlemisel, siis ei muuda koondumine selles osas
oluliselt midagi, kuna Elektrilevi OÜ ning Imatra Elekter Aktsiaseltsi
näitajad ei ole juba hetkel võrreldavad. Praktikas rakendatavaks võrdluseks
tuleb kõrvutada kahte ettevõtjat, kelle majandustegevused on võrreldavad
(ettevõtjat saab võrrelda ainult teiste sellesarnaste ettevõtjatega). See
omakorda tähendab, et asjakohaste ettevõtjate teeninduspiirkondade suurus
ja teeninduspiirkondade tingimused (näiteks asustustihedus, kuid ka
geograafilised olud) peavad olema võrreldavad. Elektrilevi OÜ ning Imatra
Elekter Aktsiaseltsi osas selline võrreldavus puudub.
o Eestis on ainult üks põhivõrguettevõtja (AS Elering). Viidatud ettevõtja
opereerib kogu põhivõrku. Sellele vaatamata ei ole võimalik väita, et antud
ettevõtja osas ei oleks Konkurentsiametil võimalik viia läbi
hinnaregulatsiooni. Selle valguses on arusaamatu, miks peaks
hinnaregulatsiooni läbiviimine saama kahjustatud ka käesoleval juhul.
Elektrilevi OÜ ei nõustu seisukohaga, et koondumine (tulenevalt võrdlemise
võimaluste vähenemisest) viib paratamatult efektiivse hinna- ja muude
tegevusnäitajate võrdluse vähenemiseni, mis omakorda tähendab, et väheneb surve
efektiivsusele, kvaliteedile ja innovatsioonile antud turul ning seeläbi väheneb ka
hinnasurve ning tarbijate heaolu. Elektrilevi OÜ on selgitanud, et koondumine ei
mõjuta kuidagi jaotusvõrkude osas ELTS-i kohaselt teostatavat hinnaregulatsiooni.
Vastavalt ei muutu kuidagi surve hindade osas. Koondumise tulemusel ei saa
väheneda ka Elektrilevi OÜ ja Imatra Elekter Aktsiaseltsi jaotusvõrkude kvaliteet.
Võrguteenuste kvaliteedinõuded on sätestatud majandus- ja
kommunikatsiooniministri määrusega „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja
võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“11, mis
näeb muuhulgas ette võrguettevõtjale kohustuse vähendada võrgutasusid
kvaliteedinõuete rikkumise korral. Vastavad kvaliteedinõuded kohalduvad ka
koondumise järgselt. See tähendab omakorda ka seda, et Elektrilevi OÜ-l puudub
koondumise järgselt mistahes stiimul ja võimalus kvaliteedis järeleandmiste
tegemiseks, sest vastaval juhul kaotab ta võrgutasudes.
Elektrilevi OÜ on seisukohal, et kuigi vastuväites asutakse seisukohale, justkui
oleks suuremad jaotusvõrgud ebaefektiivsemad ja ebakvaliteetsemad, ei ole eelneva
tõendamiseks vastuväites toodud sisulisi tõendeid. Koondumise teate esitaja
arvamusel on vastuväites esitatud arvandmed ka sisult ekslikud. Koondumise teate
esitaja on seisukohal, et ekspertide analüüsid näitavad hoopis vastupidiselt
elektrivõrgu teenuste pakkumisel mastaabisäästu olemasolu. Elektrilevi OÜ
hinnangul on realistlik, et koondumisega kaasneb tõhususe kasv, mis läbi ELTS
sätestatud hinnaregulatsiooni kandub edasi lõpptarbijateni.
Elektrilevi OÜ hinnangul ei ole vastuväites esitatud tariifipakettide arvutused
asjakohased. Elektrilevi OÜ hinnangul on primaarselt asjakohane võtta arvesse
keskmiseid tariife. Üksikud tariifipaketid võivad sisaldada erinevaid tingimusi ning
sellest kantult on ka neist lähtuvad võrdlused subjektiivsed. Keskmised võrgutasu
hinnad omakorda näitavad pigem kogu võrgu kulude ja tulude tasakaalu ning
11
https://www.riigiteataja.ee/akt/1039867?leiaKehtiv
12
võimaldavad täpsemalt võrrelda võrgu toimimise efektiivsust. […]. Seega on
Elektrilevi OÜ tasud ligi […]% madalamad.
6.1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht
Koondumise menetlemise raames küsis Konkurentsiamet Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi kui energeetika valdkonna arengu koordineerimisega
tegeleva asutuse hinnangut koondumise võimaliku mõju kohta.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas alljärgnevad seisukohad.
Elektri võrguteenuse osutamine Eestis on loomulik monopol ning seetõttu on
võrguettevõtjate tegevus tugevalt reguleeritud ning nad kuuluvad Konkurentsiameti
järelevalve alla. Tarbijatele osutatava võrguteenuse hind peab olema põhjendatud ning see
kooskõlastatakse Konkurentsiametiga (elektrituruseaduse § 73 lg 1). Elektrituruseadusest
(edaspidi ELTS) lähtuvalt on igal jaotusvõrguettevõtjal oma teeninduspiirkond, mis on talle
tegevusloaga ettenähtud maa-ala (ELTS § 62 lg 1) ning jaotusvõrguettevõtjate
teeninduspiirkonnad ei või kattuda (ELTS § 62 lg 4). See tähendab, et puudub konkurents
nii võrguettevõtjate vahel kui ka konkurents võrguettevõtjate vahel võrguteenuse tarbijate
osas. Seetõttu ei oma Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul
koondumine olulist negatiivset mõju.
Oluline on märkida, et kehtivas õiguses on ette nähtud, et jaotusvõrguettevõtjad võivad
omavahel kokku leppida teeninduspiirkondade vastastikuses muutmises, sealjuures ka
juhul kui üks jaotusvõrguettevõtja soovib oma tegevust lõpetada (ELTS § 63 lg 1).
Teeninduspiirkondade muutmise teate ja jaotusvõrguettevõtjate vahelise asjakohase
kokkuleppe edastavad nad Konkurentsiametile (ELTS § 63 lg 2), kes teeb lõpliku otsuse
(ELTS § 63 lg 4).
Võrguettevõtjate ühinemisel võib tarbijate jaoks olla positiivseid mõjusid läbi
efektiivsemast juhtimisest ning investeeringute korraldamisest tekkivate sünergiate.
Näiteks 2019. aastal läbi viidud riigi äriühingutele kuuluvate energiavõrkude analüüsis12
toodi järeldustes välja, et võrguettevõtjate omavahelise koostöö tõhustamine ning võrkude
ühendamine toob endaga kaasa säästu investeeringutelt ning omab seeläbi positiivset mõju
võrguteenuse hinnale.
Energiaturgude üha hoogustuva lõimumise raames muutub jaotusvõrguettevõtja roll
senisest veelgi olulisemaks. Uute ärimudelite rakendamine sõltub järjest enam neutraalse
jaotusvõrguettevõtja olemasolust. Seetõttu on väga oluline tagada, et jaotusvõrguettevõtjad
oleksid neutraalsed ning usaldusväärseks partneriks kõigile turuosalistele ning jälgiksid
võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse printsiipe. Elektrilevi OÜ suuruse tõttu (>100 000
klienti) rakenduvad neile rangemad nõuded kui väiksematele võrguettevõtjatele (sh Imatra
Elekter Aktsiaseltsile). Võrguettevõtja tegevus peab olema kooskõlas lisaks siseriiklikele
õigusaktidele (eelkõige elektrituruseadus, aga ka näiteks hädaolukorra seadus) ka Euroopa
Liidu õigusaktidega (eelkõige direktiivi (EL) nr 2019/94413, mida Eesti üle võtmas on14).
12
https://vv.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-
editors/uuringud/elektrituru_analuusi_lopparuanne_final.pdf
13
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32019L0944
14
Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu ELTS-s,
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2a1f1ce8-12c9-4301-8fe9-3a2e4b9bc977#DxBRkRJF
13
Eelnevast tulenevalt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium seisukohal, et
Elektrilevi OÜ poolt valitseva mõju omandamine Imatra Elekter Aktsiaseltsi elektrivõrkude
üle ei oma olulist negatiivset mõju olemasolevale olukorrale elektrienergia võrguteenuse
pakkumise valdkonnas juhul, kui koondumise järgselt tagatakse kehtivate õigusaktide
järgimine. On tõenäoline, et see muudatus võimaldab elektrivõrkude efektiivsemat
majandamist ning seeläbi paremaid hindu ning kvaliteeti tarbijatele.
7. Koondumise osaliste kohustus
KonkS § 27 lõike 3 alusel võib Konkurentsiamet konkurentsi kahjustamise vältimiseks
anda koondumiseks loa tingimusel, et koondumise osalised täidavad endale võetud
kohustused.
Konkurentsiametile esitatud koondumise teates on Elektrilevi OÜ konkurentsi säilitamiseks
ning turuosaliste huvide tagamiseks pakkunud välja endale võetavad kohustused.
20.05.2021 esitas Elektrilevi OÜ Konkurentsiametile alljärgnevad kohustused:
Tuginedes KonkS § 27 lõikele 1 ja § 27 lõikele 3 palub Elektrilevi OÜ anda luba
koondumiseks, millega Elektrilevi OÜ omandab valitseva mõju Imatra Elekter Aktsiaseltsi
üle, tingimusel, et enne koondumise lõpuni viimist on täidetud järgmised tingimused:
(i) Imatra Elekter Aktsiaselts on sõlminud lepingu, mille kohaselt Imatra Elekter
Aktsiaselts võõrandab Imatra Elekter Aktsiaseltsi ettevõtja osa, mis tegeleb
lepingulistele elektrimüügi klientidele elektrienergia jaemüügiga ja koosneb
klientidega sõlmitud elektrienergia müügilepingutest (ei sisalda elektrienergiat
üldteenusena tarbivaid kliente), Elektrilevi OÜ-ga valitseva mõju kaudu
mitteseotud omandajale;
(ii) Lepingu sõlmimisel kohustub Elektrilevi OÜ edastama lepingu
Konkurentsiametile vähemalt viis tööpäeva enne Elektrilevi OÜ / Imatra Elekter
Aktsiaselts koondumise jõustamist; ning
(iii) Elektrilevi OÜ võib Imatra Elekter Aktsiaseltsi üle valitseva mõju omandada
ainult tingimusel, et kas vahetult enne või hiljemalt samal ajal Imatra Elekter
Aktsiaseltsi üle valitseva mõju omandamisega on Imatra Elekter Aktsiaselts ja
Imatra Elekter Aktsiaseltsi ettevõtja osa omandaja ning (vajadusel) Elektrilevi
OÜ esitanud tagasivõtmatult kõik vajalikud tahteavaldused ja teinud muud
tegevused võõrandamaks Imatra Elekter Aktsiaseltsi ettevõtja osa Elektrilevi
OÜ-ga valitseva mõju kaudu mitteseotud omandajale.
8. Konkurentsiameti hinnang kohustustele
Elektrilevi OÜ poolt pakutud kohustuste sisuks on mitte omandada Elektrilevi OÜ poolt
valitsevat mõju Imatra Elekter Aktsiaseltsi elektrienergia jaemüügiga tegeleva ettevõtja osa
üle. Kohustuste ettepaneku eesmärgiks on vältida koondumisega kaasnevat võimalikku
olukorda, kus Eesti Energia Aktisaseltsi kontserni niigi suur osatähtsus elektrienergia
14
jaemüügi kaubaturul suureneks veelgi. Ühtlasi on kohustuste eesmärgiks säilitada
konkurentsiolukorda elektrienergia jaemüügi kaubaturul Eestis.
Euroopa Komisjoni teatise nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 ja komisjoni määruse (EÜ)
nr 802/2004 seisukohalt vastuvõetavate parandusmeetmete kohta punkti 1015 kohaselt,
struktuurilised kohustused, eelkõige loovutamised, täidavad selle tingimuse üksnes siis, kui
neid on võimalik täita.
Konkurentsiameti hinnangul esitatud ettepanekud kohustuste võtmiseks võimaldavad
kohustuste täitmist ja sobivad koondumise eelneva konkurentsiolukorra kestvaks
tagamiseks ning hoiavad ära Eesti Energia Aktisaseltsi kontserni osatähtsuse suurenemise
elektrienergia jaemüügi kaubaturul. Välja pakutud kohustused tagavad, et Elektrilevi OÜ
ei saa enne koondumise jõustamist valitsevat mõju Imatra Elekter Aktsiaseltsi
elektrienergia jaemüügi äritegevuse üle, ehk Elektrilevi OÜ omandab Imatra Elekter
Aktsiaseltsi alles siis, kui Imatra Elekter Aktsiaseltsi elektrienergia jaemüügiga tegeleva
ettevõtja osa müüakse. Imatra Elekter Aktsiaselts jätkab elektrienergia jaemüügiga
iseseisvat tegevust ja tavapärasel viisil konkureerimist kuni ettevõtja osa müümiseni.
9. Hinnang koondumisele
Vastavalt KonkS § 22 lõikele 1 lähtub Konkurentsiamet koondumisele hinnangu andmisel
vajadusest säilitada ja arendada konkurentsi, võttes seejuures arvesse kaubaturgude
struktuuri ning tegelikku ja potentsiaalset konkurentsi, sealhulgas:
1) koondumise osaliste turupositsiooni, nende majanduslikku ja finantsjõudu ning
konkurentide juurdepääsu kaubaturule;
2) juriidilisi või muid kaubaturule sisenemise tõkkeid;
3) kaupade nõudlust ja pakkumist;
4) ostjate, müüjate ja tarbijate huvisid.
KonkS § 22 lõike 3 kohaselt keelab Konkurentsiamet koondumise, kui see oluliselt
kahjustab konkurentsi kaubaturul, eelkõige turgu valitseva seisundi tekkimise või
tugevnemise kaudu.
KonkS § 13 lõike 1 järgi omab turgu valitsevat seisundit ettevõtja või mitu samal kaubaturul
tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul tegutseda
arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva
seisundi olemasolu eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale
ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest.
Koondumisele hinnangu andmisel oli Konkurentsiametil vajalik välja selgitada, kas
Elektrilevi OÜ poolt Imatra Elekter Aktsiaseltsi üle valitseva mõju omandamine muudab
kaubaturgude struktuuri viisil, mis tooks kaasa konkurentsi olulise kahjustumise. Seega oli
esmalt vajalik piiritleda, milliseid kaubaturge koondumine mõjutab, ning seejärel hinnata
konkurentsiolukorda ja selle muutust nendel kaubaturgudel.
Elektrienergia valdkond tervikuna, sh jaotusvõrguteenuste osutamine on Eesti
õigusaktidega olulisel määral reguleeritud. Nimetatud valdkondades tegutsemiseks on
nõutav Konkurentsiameti poolt antav tegevusluba ning tegutsevatele ettevõtjatele on
15
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52008XC1022(01)&from=ET
15
kehtestatud mitmesugused piirangud. Elektrienergia edastamine jaotusvõrgu kaudu on
reguleeritud ELTS-ga. Jaotusvõrku opereerival ettevõtjal on ELTS-i alusel järgnevad
peamised kohustused:
Vastavalt § 65 lõikele 1 osutada tarbijatele, tootjatele, liinivaldajatele ja teistele
võrguettevõtjate tegevuspiirkonnas olevatele isikutele võrguteenust (kanda
liitumispunktini/liitumispunktis üle elektrienergiat);
Vastavalt § 65 lõikele 2 peab võrguettevõtja järgima võrguteenust osutades
turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet;
Vastavalt § 66 lõikele 1 hooldada ning arendada jaotusvõrku;
Vastavalt § 761 lõikele 1 pakkuda väiketarbijatele, kellel puudub elektrimüügi
leping elektrimüüjaga, mõistlikku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet
järgiva hinnaga elektrienergiat (üldteenuse pakkumine).
Samal geograafilisel alal mitme elektrivõrgu ehitamine ei ole majanduslikult otstarbekas,
praktikas realistlik ega kehtiva õiguse alusel lubatud (vastavalt ELTS § 62 lõikes 4
sätestatule ei või jaotusvõrguettevõtjate teeninduspiirkonnad kattuda). Seetõttu tegutseb
igas piirkonnas üks võrguettevõtja. Tulenevalt viidatud nn loomuliku monopoli seisundist
on võrguettevõtjatele, sh Elektrilevi OÜ-le, seaduse alusel kehtestatud ranged reeglid ja
ettevõtja tegutseb Konkurentsiameti järelevalve all. Selline järelevalve hõlmab ka ettevõtja
hinnakujundusega seonduvat, ehk vastavalt ELTS § 71, § 72 ja § 73 peab teenusepakkuja
kehtestama võrgutasud, mille arvutamise metoodika ning võrguteenuste osutamise
tüüptingimused on kooskõlastatud Konkurentsiametiga.
Käesoleva koondumise osalised tegelevad jaotusvõrguteenuste osutamisega, kelle valduses
on vastavat territooriumi kattev elektrivõrk.
Elektrilevi OÜ ja temaga valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad on suuremateks
jaotusvõrguteenuste osutamisega ja elektrienergia jaemüügiga tegelevatest ettevõtjatest
Eestis. Seetõttu arvestab Konkurentsiamet koondumisele hinnangu andmisel olulise
asjaoluna mittehorisontaalsete koondumiste eripära (eelkõige ohtusid, mida võib kaasa tuua
samas valdkonnas, kuid kaupade ja teenuste tootmise ja turustamise erinevatel
geograafilistel kaubaturgudel tegutsevate ettevõtjate koondumine). Ühtlasi analüüsib
Konkurentsiamet koondumise hindamisel, kas koondumise tulemusel võib ettevõtjal
tekkida võimalus oluliselt kahjustada konkurentsi, st antud juhul just koondumisest
tulenevast mõjust elektrienergia jaotusvõrguteenuste valdkonnas.
Võttes aluseks KonkS § 3 lõike 1 koosmõjus ELTS § 62 lõikega 4 piiritleb Konkurentsiamet
käesoleva koondumise puhul jaotusvõrguteenuste kaubaturu geograafilise ulatuse
elektrivõrkude teenuste piirkonnaga, kuna konkreetse tarbija jaoks ei ole elektrienergia
jaotus läbi ühe jaotusvõrgu asendatav jaotusega läbi mistahes teise jaotusvõrgu. Seega on
Konkurentsiamet järeldanud, et jaotusvõrgud moodustavad igaüks eraldi kaubaturu -
jaotusvõrguteenuste pakkumise kaubaturu, mille geograafiline ulatus on jaotusvõrguga
kattev territoorium või teenuste osutamise piirkond.
Võttes aluseks KonkS § 15 järeldab Konkurentsiamet, et jaotusvõrguettevõtjate puhul on
tegemist loomulikku monopoli omavate ettevõtjatega, kelle turuosa jaotusvõrguteenuste
müügi kaubaturul on 100%. Seega erinevalt teistest tegevustest ei leia jaotusvõrguteenuste
osutamisel aset nn tavapärast konkurentsi.
16
Otsuse alajaotuses 5 selgitas Konkurentsiamet, et koondumine puudutab eelkõige
jaotusvõrguteenuste valdkonda. Seoses koondumise osaliste poolt võetava kohustusega
koondumine lõpuni viia ilma Imatra Elekter Aktsiaseltsi elektrienergia jaemüügiga tegeleva
ettevõtja osata, ehk Elektrilevi OÜ ei omanda valitsevat mõju Imatra Elekter Aktsiaseltsi
elektrienergia jaemüügiga tegeleva ettevõtja osa üle, ei teki käesoleva koondumisega
horisontaalset kattuvust elektrienergia jaemüügi osas ning seega ei teki horisontaalselt ega
vertikaalselt mõjutatud kaubaturgusid juhendi § 8 lõike 3 punktide 1 ja 2 tähenduses.
Kuivõrd osana jaotusvõrguteenuse osutamisest tegelevad koondumise osalised ka
üldteenuse osutamisega, siis koondumise järgselt osutab Elektrilevi OÜ üldteenust ka
Imatra Elekter Aktsiaseltsi üldteenuse tarbijatele. Kuna Imatra Elekter Aktsiaseltsi
üldteenuse tarbijate osakaal üldteenuse kogu mahus on alla 5%, ei mõjuta nimetatud asjaolu
oluliselt konkurentsiolukorda jaotusvõrguteenuse osutamisel ega elektrienergia jaemüügil.
Kuna võrguettevõtjal on kohustus üldteenuse osutamiseks kodu- ja väiketarbijatele, kelle
elektripaigaldis on võrku ühendatud, siis on kõik tarbijad, kes ei ole soovinud elektrienergia
jaemüüjaga lepingut sõlmida, automaatselt üldteenuse tarbijad ning tegemist on pigem nn
asenduslahendusega passiivsetele tarbijatele elektrienergia varustuse tagamiseks. Samas on
üldteenuse tarbijal võimalik ja lihtne igal ajahetkel loobuda üldteenuse kasutamisest ja
sõlmida leping endale sobiva elektrienergia jaemüüjaga16, st puudub kohustus osta
üldteenust võrguettevõtjalt.
Elektrilevi OÜ ja Imatra Elekter Aktsiaseltsi koondumise menetluses esitati vastuväited,
mida Konkurentsiamet käesolevas otsuses kajastades soovib rõhutada, et koondumise
menetlemisel hinnatakse vaid konkreetse menetluses oleva koondumisega tekkivat muutust
kaubaturgude struktuuris, lähtudes vajadusest säilitada ja arendada konkurentsi vastavalt
KonkS-s sätestatud regulatsioonile. Koondumise menetlemisel ei hinnata
valdkonnaspetsiifilisi kriteeriume või muid võimalikke asjaolusid, mis alluvad ELTS-i või
mõne muu õigusakti regulatsioonile. Selles osas nõustub Konkurentsiamet Elektrilevi OÜ
seisukohaga, et mitmed esitatud vastuväited ei kuulu koondumiste kontrolli menetluse
pädevusse, mis on ajaliselt piiratud menetlus konkreetse koondumise mõjude hindamiseks.
Koondumise kohta esitatud vastuväited puudutasid ka konkurentsi võimalikku kahjustumist
elektrienergia jaemüügi kaubaturul. Kuna Elektrilevi OÜ ei omanda valitsevat mõju Imatra
Elekter Aktsiaseltsi elektrienergia jaemüügiga tegeleva ettevõtja osa üle, ei ole esitatud
vastuväited konkurentsi kahjustumise kohta nimetatud kaubaturul enam asjakohased ning
seetõttu ei käsitle Konkurentsiamet käesolevas otsuses elektrienergia jaemüügiga
seonduvaid aspekte.
Samas, võttes arvesse asjaolu, et vastavalt ELTS-le teostab riiklikku järelevalvet
Konkurentsiamet ELTS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise, sealhulgas
elektrituru toimimise ja turuosaliste tegevuse üle, kommenteerib Konkurentsiamet esitatud
vastuväited alljärgnevalt:
Vastavalt võrgutasu arvestamise alustele on Konkurentsiamet välja töötanud ja
avalikustanud võrgutasude arvutamise ühtse kaalutud keskmisel kapitalikulul
põhineva metoodika17 ning lähtub sellest võrguettevõtjate võrgutasude
kooskõlastamisel. Konkurentsiamet jälgib, et ELTS § 72 lõike 8 punkti 3 kohaselt
16
Konkurentsiameti tellitud uuring „Eesti elanikkonna teadlikkusest ja käitumisest elektriturul“, 2018,
https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/news-related-files/uuringu_aruanne.pdf.
17
https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/juhend_kaalutud_keskmise_kapitali_hinna_ar.pdf
17
hinna sisse arvestatud kulud oleksid põhjendatud, lähtuksid kuluefektiivsusest ning
võimaldaksid ettevõtjale õigusaktidega sätestatud kohustuste täitmist. Elektrilevi
OÜ tegevuskulude hindamisel ei ole lähtutud ELTS § 72 lõike 8 punktist 3, mis
lubab võrrelda ettevõtjate kulusid ja statistilisi näitajaid teiste sellesarnaste
ettevõtjate kuludega, vaid Konkurentsiamet on lähtunud Elektrilevi OÜ
tegevuskulude hindamisel ELTS § 72 lõike 8 punktidest 1 ja 2, mis annab võimaluse
jälgida kulu dünaamikat ajas ja selle võrdlemist tarbijahinnaindeksiga ning
analüüsida põhjalikumalt kulukomponentide põhjendatust koos
eksperdihinnangutega. Konkurentsiamet rõhutab, et Elektrilevi OÜ kulusid ei ole
võimalik võrrelda Imatra Elekter Aktsiaseltsi ja VKG Elektrivõrgud OÜ kuludega,
kuna Elektrilevi OÜ on oma käibe poolest ligikaudu 30 korda suurem nimetatud
ettevõtjatest ning seega Elektrilevi OÜ on võrreldamatu väiksemate
võrguettevõtjatega.
Võttes arvesse, et Konkurentsiamet lähtub võrguteenuse hindade kooskõlastamisel
ELTS-s sätestatud normidest ja elektrienergia võrgutasude arvutamise ühtsest
metoodikast, mille kohaselt peavad võrguettevõtja kulud olema põhjendatud,
lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama ettevõtjale õigusaktidega sätestatud
kohustuste täitmist, ei ole põhjust arvata, et kahe võrguettevõtja koondumine tõstab
automaatselt võrguteenuse hinda. Konkurentsiameti praktika kohaselt ei ole
võrguteenuste hinnad saanud kooskõlastust, kui võrguettevõtja kulud ei ole
põhjendatud ega kindlusta ettevõtjale kuluefektiivsust.
Konkurentsiameti andmetest tuleneb, et kehtivate hinnakirjade aluseks olevate
kulude ja müügikoguste osas on Imatra Elekter Aktsiaseltsi keskmine võrgutasu ligi
12% kõrgem kui Elektrilevi OÜ-l. Konkurentsiamet nõustub, et arvestades
võrguettevõtjate kujundatud võrgutasude pakette, võivad osadel Imatra Elekter
Aktsiaseltsi klientidel kujuneda tasud madalamaks kui Elektrilevi OÜ klientidel
(nagu on toodud vastuväites), kuid see ei ole reegel. Seega on kliente, kellele on
Imatra Elekter Aktsiaseltsi võrgutasudega võrguteenus soodsam ja on kliente,
kellele on Elektrilevi OÜ võrgutasudega võrguteenus soodsam. Seetõttu ei ole
põhjendatud vaadelda võrguettevõtjate võrgutasude erinevusi üksikute klientide
lõikes, vaid tuleb vaadelda kogu kliendibaasi ulatuses. Sellise analüüsi tulemus on
näidanud, et võrguettevõtjate kõiki kliente arvesse võttes on Elektrilevi OÜ
võrgutasud ligi 12% soodsamad kui teistel võrguettevõtjatel.
Konkurentsiamet nõustub vastuväidete esitajaga, et Imatra Elekter Aktsiaseltsil
võivad olla paremad nn SAIFI (System Average Interruption Frequency Index, st
võrgu keskmine häiretiheduse indeks) näitajad. Samas on oluline märkida, et Eesti
on võtnud eesmärgiks tõsta varustuskindluse taset jaotusvõrguettevõtjatel (allikas:
Eesti riiklik energia- ja kliimakava 2030. aastani
https://www.mkm.ee/sites/default/files/teatis_eesti_riiklik_energia-
_ja_kliimakava_aastani_2030.pdf). 2030. aastaks tohib jaotusvõrguettevõtjate
rikkeliste katkestuste keskmine kogukestus tarbimiskoha kohta aastas olla kuni 90
minutit. Elektrilevi OÜ on enda pressiteates öelnud, et 2020. aasta lõpu seisuga on
Elektrilevi OÜ võrgust ilmastikukindel 71 protsenti. Seatud eesmärkide kohaselt
peab 2023. aastaks ilmastikukindel olema 77 protsenti võrgust (allikas:
https://www.elektrilevi.ee/et/uudised/avaleht/-/newsv2/2021/03/31/kolmveerand-
elektrilevi-vorgust-on-peatselt-ilmastikukindel), selleks peab Elektrilevi OÜ
investeerima võrku. Kuna riiklik eesmärk on, et katkestuste keskmine kogukestvus
18
väheneks 90 minutini tarbimiskoha kohta, siis jaotusvõrguettevõtjad peavad võrku
investeerima, et tõsta võrkude töö- ja varustuskindlust.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) nr 2019/944 annab võimaluse luua
kodanike energiakogukondasid, samas see ei tähenda, et võrguettevõtjad kaovad
ära. Näiteks, ELTS-i eelnõu versioonis, mis on esitatud Vabariigi Valitsusele
18.01.202118, vastavalt § 122 lõikele 2, kui energiakogukond annab omatoodetud
elektrienergiat tarbimiseks oma liikmetele, kasutab ta selleks kogukonna rajatud
elektripaigaldist või piirkonna jaotusvõrguettevõtja teenust. Nimetatud säte
tähendab, et kogukond saab enda piirkonnas kasutada enda elektripaigaldist või
selles piirkonnas olevat võrguettevõtjat. Direktiivi kohaselt kogukonnas toodetud
energia pakub kõikidele tarbijatele võimalust osaleda ise tootmises, tarbimises ja
energia jagamises. Kogukondlikud energiaalgatused on peamiselt suunatud teatavat
liiki taskukohase energia, näiteks taastuvenergia tootmisele kogukonnas, selle
asemel et seada traditsiooniliste elektriettevõtjate eeskujul prioriteediks
kasumlikkus. Seega direktiiv annab võimaluse kogukonnas ise elektrit toota, tarbida
ja jagada, mitte kasutada selleks elektriettevõtja teenuseid, aga see ei tähenda, et
võrguettevõtjad kaovad ära. Nende roll on ja jääb väga oluliseks kogu süsteemi
varustuskindluse tagamisel.
Konkurentsiamet märgib, et koondumisega ei pea tingimata kaasnema otsene
positiivne mõju või kasu tarbijatele. Koondumise kontrolli eesmärgiks on ära hoida
selliste koondumiste toimumine, millega kaasneb konkurentsi oluline kahjustumine
ja seeläbi negatiivne mõju tarbijatele. Konkurentsiametil ei ole teada, et esineks
tunnuseid, mis viitaks Imatra Elekter Aktsiaseltsi efektiivsuse ja kvaliteedi
langusele. Võttes arvesse riiklike eesmärke, peab ka Elektrilevi OÜ enda poolt
osutatavate teenuste kvaliteeti tõstma.
Ehkki vastuväites on huvitatud isik palunud Konkurentsiametil keelata Elektrilevi
OÜ ja Imatra Elekter Aktsiaseltsi koondumine vastavalt KonkS § 22 lõikele 3, siis
Konkurentsiameti hinnangul olukorras, kus koondumine ei kahjusta oluliselt
konkurentsi, ei ole alust koondumise keelamiseks. Kõnealuse koondumise puhul
tegutsevad koondumise osalised jaotusvõrguteenuse osutamisel erinevates
piirkondades ning ei ole omavahel konkurendid, st ei avalda teineteisele
konkurentsisurvet. Ühtlasi puudub koondumise osaliste poolt osutatavate
jaotusvõrguteenuste ostjatel võimalus valida teine teenuseosutaja.
10. Kokkuvõte
Arvestades eelpool kirjeldatud asjaolusid ning tuginedes KonkS § 22 lõikele 1, mille
kohaselt Konkurentsiamet lähtub koondumisele hinnangu andmisel vajadusest säilitada ja
arendada konkurentsi, on Konkurentsiamet jõudnud järeldustele:
1) Koondumise osaliste poolt võetavatel kohustustel, mille kohaselt Elektrilevi OÜ ei
omanda valitsevat mõju Imatra Elekter Aktsiaseltsi ettevõtja osa üle, mille
äritegevuseks on elektrienergia jaemüük, on tasakaalustav mõju koondumisega
kaasnevale võimalikule konkurentsi kahjustumisele. Kohustuse võtmise kaudu ei
tugevne koondumisega Eesti Energia Aktsiaseltsi turuliidri positsioon
18
https://www.riigiteataja.ee/eelnoud/menetluskaik/MKM/20-0380
19
elektrienergia jaemüügi kaubaturul, kus teised konkurendid on oluliselt väiksemad.
Konkurentsiameti hinnangul ei muutu kohustuste võtmisega käesoleva koondumise
tulemusel konkurentsiolukord elektrienergia jaemüügi kaubaturul ning ei vähene
elektrienergia jaemüügiga tegelevate ettevõtjate konkurentsivõimalused.
2) Jaotusvõrguteenuste valdkonna analüüsist tulenevalt suureneb küll Elektrilevi OÜ
jaotusvõrguteenuste osutamisega seotud käibimise ala (geograafiline ulatus), kuid
kuna konkreetse tarbija jaoks ei ole elektrienergia jaotus läbi ühe jaotusvõrgu
asendatav jaotusega läbi mistahes teise jaotusvõrgu ning kuna jaotusvõrgud
moodustavad iga üks eraldi kaubaturu, säilib ka koondumise järgselt
jaotusvõrguteenuste osutamise kaubaturu struktuur koondumise eelsel tasemel, ehk
ei muutu osatähtsus kaubaturul, mis on igal võrguettevõtjal 100%. Seega käesoleva
koondumine ei avalda olulist mõju jaotusvõrguteenuste osutamise kaubaturu
struktuurile ega konkurentsiolukorrale. Koondumise järgselt muutub vaid Imatra
Elekter Aktsiaseltsi valitseva mõju struktuur selliselt, et vahetub Imatra Elekter
Aktsiaseltsi omanik, äriühingu Imatra FNW Oy asemele asub omaniku kohustusi
täitma Elektrilevi OÜ.
3) Koondumiste kontrolli eesmärgiks on hoida ära ettevõtjatel sellise positsiooni
tekkimine, mis võimaldaks neil muuhulgas tõsta hindu sõltumatult konkurentidest,
varustajatest ja ostjatest. Kuna võrguettevõtjate võrgutasud on reguleeritud
vastavalt ELTS-le ja kuuluvad kooskõlastamisele Konkurentsiameti poolt, ei ole
alust järeldada, et Elektrilevi OÜ saavutaks koondumise kaudu võimaluse hindu
olulisel määral ja teistest turuosalistest sõltumatult mõjutada.
4) Konkurentsiameti hinnangul ei kõrvalda käesolev koondumine konkurentsi ühelgi
ostuturul, sest ka koondumise järgselt jätkuvalt pakuvad tooteid ja teenuseid mitmed
ettevõtjad. Elektrilevi OÜ peab toodete ja teenuste ostmiseks läbi viima riigihanke,
koondumise järgselt laieneb riigihanke kaudu toodete ja teenuste ostmise kohustus
ka koondumise eelselt Imatra Elekter Aktsiaseltsi opereeritavale elektrienergia
jaotusvõrgule. Seega on elektrienergia jaotusvõrguteenuste osutamisest ja toodete
pakkumisest huvitatud ettevõtjatel võimalus osaleda vastaval hankel.
5) Elektrienergia jaotusvõrguteenuste osutamise kaubaturul sisuliselt ei eksisteeri ka
potentsiaalset konkurentsi. Samuti on väga väike osatähtsus konkurentide
sisenemisel kaubaturule, ehk ettevõtjate arv, kes elektrienergia jaotusvõrkude
ehitamise kaudu siseneks kaubaturule, on marginaalne. Seetõttu ei avalda antud
koondumine olulist mõju kaubaturule sisenemisele ega potentsiaalse konkurentsi
võimalustele KonkS § 22 tähenduses.
6) Koondumise osalised on juba olemuslikult loomulikku monopoli omavad
ettevõtjad, kes tegutsevad valdkonnas, kus konkurentsi toimimine ei ole üldjuhul
võimalik ning seetõttu on seadusandja kehtestanud antud valdkonna
reguleerimiseks eriseaduse, määrused ja juhendid.
Hinnates koondumise menetluse käigus kogutud teavet ja tõendeid kogumis ning arvestades
koondumise osaliste, teiste ettevõtjate seisukohti, sealhulgas vastuargumente koondumisele
ning koondumise osaliste vastuseid nendele, samuti Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta, on Konkurentsiamet jõudnud järeldusele, et
käesolev koondumine ei tekita ega tugevda turgu valitsevat seisundit KonkS § 13 lõike 1
20
tähenduses ühelgi koondumisega seotud kaubaturul ning koondumisega ei kaasne KonkS §
22 lõikes 3 nimetatud asjaolusid, mis tingiksid koondumise keelamise.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KonkS § 27 lõikest 2 punktist 1 ja § 27 lõikest 3 otsustab
Konkurentsiamet
anda loa Elektrilevi OÜ ja Imatra Elekter Aktsiaselts koondumisele tingimusel, et
koondumise osalised täidavad käesoleva otsuse punktis 7 nimetatud kohustused.
KonkS § 27 lõike 61 kohaselt peavad koondumise osalised koondumise jõustama kuue kuu
jooksul koondumiseks loa andmise otsuse kehtima hakkamisest arvates. Konkurentsiamet
võib koondumise osalise põhjendatud taotluse alusel seda tähtaega ühe korra pikendada
kuni ühe aastani.
Otsuse peale võib esitada vaide Konkurentsiameti peadirektorile haldusmenetluse seaduses
sätestatud korras või kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Märt Ots
Peadirektor
Konkurentsiameti 09.06.2021 otsuse nr 5-5/2021-043 ärakiri on samane
originaaliga. Ärakirjast on välja jäetud ärisaladused, vastavad kohad
on tekstis tähistatud nurksulgudega.
/Svetlana Ljutova/ 25.06.2021
21