dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
OtsusAvalik

Otsus

Konkurentsiamet · 27. mai 2021
Viit
7-10/2021-001
Registreeritud
27. mai 2021
Dokumendi liik
Otsus
Funktsioon
7 Energiavaldkond
Sari
7-10 Energiavaldkonna üldteenuse, liitumistasude-, võrguteenuste tüüptingimuste ja –koormusgraafikute otsused
Toimik
7-10/2021
Vastutaja
Margus Kasepalu (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Energia- ja taristuosakond)

Failid

  • 📎7-102021-001 27.05.2021 Otsus.asice415 KB

Sisu (failidest)

OTSUS 27.05.2021 nr 7-10/2021-001 Eesti Energia AS üldteenuse tüüptingimuste muudatuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alustamine Elektrituruseaduse (ELTS) § 762 lg 1 kohaselt võrguettevõtja või tema nimetatud müüja kooskõlastab üldteenuse tüüptingimused Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui tüüptingimus ei ole kooskõlas käesoleva seadusega või kui tüüptingimuse sisu, väljendusviis või esituslaad on ebatavaline või arusaamatu võlaõigusseaduse § 37 lõike 3 tähenduses või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse § 42 tähenduses. ELTS § 761 lg 2 alusel võrguettevõtja osutab üldteenust ise või kui ta ise elektrienergiat ei müü, nimetab ta teenust osutama tegevusloaga müüja. Elektrilevi OÜ (Veskiposti 2, 10138 Tallinn) on oma teeninduspiirkonnas nimetanud üldteenuse osutajaks Eesti Energia AS-i. Sellekohane informatsioon on avaldatud ka Elektrilevi OÜ veebilehel (https://www.elektrilevi.ee/et/ettevottest/elektriturg?modal=elektrituru- lisainfo&tabgroup_1=electricity_market ). Seega, arvestades eeltooduga, on Eesti Energia AS üldteenuse osutajaks Elektrilevi OÜ teeninduspiirkonnas ning on kohustatud üldteenuse osutamise tüüptingimused Konkurentsiametiga kooskõlastama. 2. Menetlusosalised Eesti Energia AS, aadress Lelle 22, 11318 Tallinn; registrikood 10421629; e-post [email protected] . 3. Asjaolud ja menetluse käik 26.05.2021 registreeriti Konkurentsiametis Eesti Energia AS taotlus Elektrilevi OÜ nimetatud 2 (6) müüja Eesti Energia AS üldteenuse tüüptingimuste muudatuste kooskõlastamiseks. Taotluse kohaselt palus Eesti Energia AS kooskõlastada järgmised tüüptingimuste muudatused: 1. Asendada Tüüptingimuste punkt 2.2. alljärgneva redaktsiooniga: „2.2. Müüja müüb elektrienergiat hinnastades kilovatt-tunde põhihinnaga.“ Kustutada tüüptingimuste punktid 2.3.1 ja 2.3.2. Eesti Energia AS selgitas, et soovib üldteenusele kohaldada üksnes põhihinda. Muudatusega eemaldatakse tüüptingimustest viited kahe-tariifsele (päeva ja öö) üldteenuse hinnale ja kohaldatakse üldteenuse raames müüdavale elektrienergiale alati põhihinda, olenemata ostja poolt sõlmitud võrguteenuse lepingust. Lisaks toob Eesti Energia AS välja, et muudatuse eesmärgiks on tagada, et üldteenuse osutamine toimub kõigile ühetaoliselt. Muudatus mõjub positiivselt ostjatele, kellele käesoleval hetkel osutatakse üldteenust kahetariifse (päeva ja öö) hinna alusel. Nimelt vähendab muudatus hinda, mida sellised ostjad maksavad päevasel ajal, mil toimub põhiline elektri tarbimine. Muudatust võib muuhulgas pidada ka elektriturgu elavdavaks meetmeks, sest juhul kui ostja soovib osta erineva tariifsusega elektrit, siis annab muudatus initsiatiivi pöörduda elektrilepingu sõlmimiseks elektrimüüja poole. 2. Kustutada tüüptingimuste punktid 10.3, 10.3.1; 10.3.2; 10.3.3; 10.4; 10.5 ja 10.6. Eesti Energia AS selgitas, et muudatusega eemaldatakse tüüptingimustest sätted, mis reguleerivad detailselt füüsilisest isikust ostja isikuandmete töötlemist. Selle asemel viidatakse tüüptingimustes Eesti Energia AS kliendiandmete töötlemise põhimõtetele, mis sisaldab vastavat regulatsiooni. Muudatuse eesmärgiks on välistada vastuolud tüüptingimuste ja Eesti Energia AS kliendiandmete töötlemise põhimõtete vahel, muutes isikuandmete töötlemise regulatsiooni seeläbi ostjale selgemaks ja arusaadavamaks. 3. Asendada tüüptingimuste punkt 5.5. alljärgneva redaktsiooniga: „5.5. Kui ostja ei maksa arvet maksetähtpäevaks, on müüjal õigus nõuda juriidilisest isikust ostjalt kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata põhivõlgnevuselt 0,1% päevas ja füüsilisest isikust ostjalt 0,066% päevas. Viivise arvestus algab maksetähtpäevale järgnevast päevast ja lõpeb tasude laekumise päeval (kaasaarvatud).“ Eesti Energia AS märkis selgituseks, et muudatusega vähendatakse füüsilisest isikust ostjate viivisemäära 0,1%-lt 0,066%-ni päevas. Muudatuse eesmärgiks on viia tüüptingimused kooskõlla kehtiva Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud kokkuleppe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt RKTKo 3-2-1-25-16 p 13). Alates aastast 2017 on seadusjärgne viivisemäär (ümardatult) 0,022% päevas. Sellest tulenevalt on kolmekordseks ja Riigikohtu praktikaga kooskõlas olevaks viivisemääraks 0,066% 3 (6) põhivõlgnevuselt päevas. Enne tüüptingimuste muudatuste taotluse esitamist Konkurentsiametile toimus Eesti Energia AS-i ja ameti esindajate vaheline nõupidamine 20.05.2021. Nimetatud nõupidamisel käsitleti muudatuste kooskõlastamise taotluses märgitud punkte sisuliselt. Nõupidamisel ameti esindajad märkisid, et üldteenuse ja selle tingimuste puhul on määravaks ELTS § 761, 762 ja 763 toodud alused. ELTS § 763 lg 1 järgi üldteenuse osutaja arvutab üldteenuse korras müüdava elektrienergia kalendrikuu hinna selles kuus üldteenuse korras müüdud elektrienergia tunnipõhiste koguste ning elektribörsil avaldatud tunnipõhiste elektrihindade omavahel kaalutud keskmise hinna alusel. Arvutatavale hinnale lisatakse üldteenuse osutamisega seotud põhjendatud kulud ning mõistlik ärikasum. Nõupidamisel sai välja toodud, et seaduse järgi puudub kohustus üldteenusele kohaldada ajatariifset hinnastamist (näiteks öö ja päevatariif vms) ja ELTS § 763 lg 1 määrab väga selged alused, kuidas hinda arvutada (tunnipõhiste koguste alusel ja elektribörsil avaldatud tunnipõhiste elektrihindade omavahel kaalutud keskmise hinna alusel). 20.05.2021 nõupidamisel sai välja toodud, et kaasajastamist vajavad isikuandmete kaitse ja töötlemisega seotud sätted. Kuna isikuandmete kaitset ja töötlemist reguleerivad eraldi õigusaktid, mille üle Konkurentsiamet järelevalvet ei teosta, ei ole otstarbekas isikuandmete kaitse ja töötlemisega seotud erijuhte tüüptingimustes käsitleda. Juhul, kui peaks tekkima küsimus või vaidlus isikuandmete kaitse ning töötlemisega seonduvalt, siis tuleb lähtuda konkreetset valdkonda reguleerivatest õigusaktidest (Isikuandmete kaitse seadus, Isikuandmete kaitse üldmäärus jne.). 4. Konkurentsiameti hinnang kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimuste muudatuste osas Konkurentsiamet töötas esitatud taotluse läbi ning leidis, et see on põhjendatud ja taotlus kuulub rahuldamisele. Tüüptingimuste punkti 2.2. asendamine redaktsiooniga „2.2. Müüja müüb elektrienergiat hinnastades kilovatt-tunde põhihinnaga.“ ning punktide 2.3.1 ja 2.3.2 kustutamine ei ole vastuolus ELTS § 763 lõikega 1. Eelnimetatud seadusesätte kohaselt üldteenuse osutaja arvutab üldteenuse korras müüdava elektrienergia kalendrikuu hinna selles kuus üldteenuse korras müüdud elektrienergia tunnipõhiste koguste ning elektribörsil avaldatud tunnipõhiste elektrihindade omavahel kaalutud keskmise hinna alusel. Arvutatavale hinnale lisatakse üldteenuse osutamisega seotud põhjendatud kulud ning mõistlik ärikasum. 4 (6) Seega, lähtudes ELTS § 763 lõikest 1, ei saa kohustada üldteenuse osutajat müüma elektrienergiat ajatariifsete hindade alusel. Soovi korral võib ta seda teha. Seaduse kohaselt tuleb lähtuda üldteenuse korras müüdava elektrienergia kogustest ning elektribörsil avaldatud tunnipõhiste elektrihindade omavahel kaalutud keskmisest hinnast. Seega peab amet põhjendatuks ka Eesti Energia AS selgitust, et muudatuse eesmärgiks on tagada kõigile ühetaoline üldteenuse osutamine. Juhul, kui ei soovita üldteenust kasutada, on kõigil isikutel võimalus pöörduda mõne elektrimüüja poole lepingu sõlmimiseks. Eestis on avatud elektrimüügi turg paljude müüjatega, kes pakuvad väga erinevate tingimustega võimalusi elektri ostmiseks (näiteks ajatariifidega, fikseeritud tariifidega jne.). Põhjendatud on tüüptingimustest punktide 10.3, 10.3.1; 10.3.2; 10.3.3; 10.4; 10.5 ja 10.6 kustutamine. Nimetatud punktid olid seotud isikuandmete kaitse ja töötlemisega. Kuna elektrituruseadus ei reguleeri isikuandmete kaitsega seonduvat, siis ei oleks Konkurentsiametil olnud võimalik ka sisulist hinnangut eeltoodud punktide osas anda. Põhjendatud on see, vastavalt 20.05.2021 toimunud kohtumisel arutatule, et Eesti Energia AS eemaldab tüüptingimustest sätted, mis reguleerivad detailselt füüsilisest isikust ostja isikuandmete töötlemist. Selle asemel viidatakse tüüptingimustes Eesti Energia AS kliendiandmete töötlemise põhimõtetele, mis sisaldab vastavat regulatsiooni. Konkurentsiamet peab põhjendatuks tüüptingimuste punkti 5.5. täpsustamist osas, mis puudutab füüsilisest isikust ostjate viivisemäära. Nagu ka Eesti Energia AS on välja toonud, siis muu hulgas Riigikohus märgib oma lahendi nr 3-2-1-25-16 punktis 13 järgmist „Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (enne 15. aprilli 2013 kehtiva sõnastuse kohaselt seitse protsenti aastas). VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (referentsintressimäär). Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud referentsimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus, mis jääb alla 9% aastas (s.o alla 0,025% päevas). Võrdluses praeguses asjas kokkulepitud viivisemääraga, ületab lepingus kokkulepitu seaduslikku viivisemäära üle kahekümne korra. Kolleegium leiab, et sellist selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt, Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.“ Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks, et füüsilisest isikust ostjate puhul rakendatakse viivisemäära 0,066% päevas. See on kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 5 (6) lõikes 1 sätestatud alustega. 5. Kokkuvõte ELTS § 762 lg 1 kohaselt võrguettevõtja või tema nimetatud müüja kooskõlastab üldteenuse tüüptingimused Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui tüüptingimus ei ole kooskõlas käesoleva seadusega või kui tüüptingimuse sisu, väljendusviis või esituslaad on ebatavaline või arusaamatu võlaõigusseaduse § 37 lõike 3 tähenduses või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse § 42 tähenduses. VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lõige 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lõige 2 sätestab, et ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimust ei vaadelda ebamõistlikult kahjustavana, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet. Kooskõlastamiseks esitatud üldteenuse tüüptingimuste muudatused ei ole vastuolus VÕS § 42 lõike 1 sätetega. Samuti ei ole kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimused vastuolus VÕS § 42 lõike 2 sätetega, kuna ei kalduta kõrvale seaduse olulistest põhimõtetest. Lisaks on Konkurentsiamet seisukohal, et nimetatud tüüptingimused ei piira teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et oleks küsitav lepingu eesmärgi saavutamine. Kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimuste muudatused on lepingupoolte õiguste ning kohustuste osas tasakaalus ning võimaldavad mõlemal poolel realiseerida nii seadusest kui lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. 6 (6) Arvestades eeltoodut ja tuginedes ELTS § 762 lg 1 ja § 93 lg 6 p 6 otsustan: kooskõlastada Eesti Energia AS üldteenuse tüüptingimuste muudatused, millega: 1. . Asendatakse tüüptingimuste punkt 2.2. alljärgneva redaktsiooniga: „2.2. Müüja müüb elektrienergiat hinnastades kilovatt-tunde põhihinnaga.“ 2. Kustutatakse tüüptingimuste punktid 2.3.1 ja 2.3.2. 3. Kustutatakse tüüptingimuste punktid 10.3, 10.3.1; 10.3.2; 10.3.3; 10.4; 10.5 ja 10.6. 4. Asendatakse Tüüptingimuste punkt 5.5. alljärgneva redaktsiooniga: „5.5. Kui ostja ei maksa arvet maksetähtpäevaks, on müüjal õigus nõuda juriidilisest isikust ostjalt kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata põhivõlgnevuselt 0,1% päevas ja füüsilisest isikust ostjalt 0,066% päevas. Viivise arvestus algab maksetähtpäevale järgnevast päevast ja lõpeb tasude laekumise päeval (kaasaarvatud).“ Käesoleva otsusega mittenõustumisel on õigus otsuse või selle osa tühistamiseks esitada 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus Tallinna Halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Märt Ots peadirektor
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel