OTSUS
27.05.2021 nr 7-10/2021-001
Eesti Energia AS üldteenuse tüüptingimuste muudatuste kooskõlastamine
1. Haldusmenetluse alustamine
Elektrituruseaduse (ELTS) § 762 lg 1 kohaselt võrguettevõtja või tema nimetatud müüja
kooskõlastab üldteenuse tüüptingimused Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet ei kooskõlasta
tüüptingimusi, kui tüüptingimus ei ole kooskõlas käesoleva seadusega või kui tüüptingimuse
sisu, väljendusviis või esituslaad on ebatavaline või arusaamatu võlaõigusseaduse § 37 lõike 3
tähenduses või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse § 42
tähenduses.
ELTS § 761 lg 2 alusel võrguettevõtja osutab üldteenust ise või kui ta ise elektrienergiat ei müü,
nimetab ta teenust osutama tegevusloaga müüja.
Elektrilevi OÜ (Veskiposti 2, 10138 Tallinn) on oma teeninduspiirkonnas nimetanud üldteenuse
osutajaks Eesti Energia AS-i.
Sellekohane informatsioon on avaldatud ka Elektrilevi OÜ veebilehel
(https://www.elektrilevi.ee/et/ettevottest/elektriturg?modal=elektrituru-
lisainfo&tabgroup_1=electricity_market ).
Seega, arvestades eeltooduga, on Eesti Energia AS üldteenuse osutajaks Elektrilevi OÜ
teeninduspiirkonnas ning on kohustatud üldteenuse osutamise tüüptingimused
Konkurentsiametiga kooskõlastama.
2. Menetlusosalised
Eesti Energia AS, aadress Lelle 22, 11318 Tallinn; registrikood 10421629; e-post
[email protected] .
3. Asjaolud ja menetluse käik
26.05.2021 registreeriti Konkurentsiametis Eesti Energia AS taotlus Elektrilevi OÜ nimetatud
2 (6)
müüja Eesti Energia AS üldteenuse tüüptingimuste muudatuste kooskõlastamiseks.
Taotluse kohaselt palus Eesti Energia AS kooskõlastada järgmised tüüptingimuste muudatused:
1. Asendada Tüüptingimuste punkt 2.2. alljärgneva redaktsiooniga:
„2.2. Müüja müüb elektrienergiat hinnastades kilovatt-tunde põhihinnaga.“
Kustutada tüüptingimuste punktid 2.3.1 ja 2.3.2.
Eesti Energia AS selgitas, et soovib üldteenusele kohaldada üksnes põhihinda. Muudatusega
eemaldatakse tüüptingimustest viited kahe-tariifsele (päeva ja öö) üldteenuse hinnale ja
kohaldatakse üldteenuse raames müüdavale elektrienergiale alati põhihinda, olenemata ostja
poolt sõlmitud võrguteenuse lepingust.
Lisaks toob Eesti Energia AS välja, et muudatuse eesmärgiks on tagada, et üldteenuse
osutamine toimub kõigile ühetaoliselt.
Muudatus mõjub positiivselt ostjatele, kellele käesoleval hetkel osutatakse üldteenust
kahetariifse (päeva ja öö) hinna alusel. Nimelt vähendab muudatus hinda, mida sellised ostjad
maksavad päevasel ajal, mil toimub põhiline elektri tarbimine.
Muudatust võib muuhulgas pidada ka elektriturgu elavdavaks meetmeks, sest juhul kui ostja
soovib osta erineva tariifsusega elektrit, siis annab muudatus initsiatiivi pöörduda elektrilepingu
sõlmimiseks elektrimüüja poole.
2. Kustutada tüüptingimuste punktid 10.3, 10.3.1; 10.3.2; 10.3.3; 10.4; 10.5 ja 10.6.
Eesti Energia AS selgitas, et muudatusega eemaldatakse tüüptingimustest sätted, mis
reguleerivad detailselt füüsilisest isikust ostja isikuandmete töötlemist. Selle asemel viidatakse
tüüptingimustes Eesti Energia AS kliendiandmete töötlemise põhimõtetele, mis sisaldab
vastavat regulatsiooni. Muudatuse eesmärgiks on välistada vastuolud tüüptingimuste ja Eesti
Energia AS kliendiandmete töötlemise põhimõtete vahel, muutes isikuandmete töötlemise
regulatsiooni seeläbi ostjale selgemaks ja arusaadavamaks.
3. Asendada tüüptingimuste punkt 5.5. alljärgneva redaktsiooniga:
„5.5. Kui ostja ei maksa arvet maksetähtpäevaks, on müüjal õigus nõuda juriidilisest isikust
ostjalt kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata põhivõlgnevuselt 0,1% päevas ja
füüsilisest isikust ostjalt 0,066% päevas. Viivise arvestus algab maksetähtpäevale järgnevast
päevast ja lõpeb tasude laekumise päeval (kaasaarvatud).“
Eesti Energia AS märkis selgituseks, et muudatusega vähendatakse füüsilisest isikust ostjate
viivisemäära 0,1%-lt 0,066%-ni päevas.
Muudatuse eesmärgiks on viia tüüptingimused kooskõlla kehtiva Riigikohtu praktikaga, mille
kohaselt on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud kokkuleppe, kus viivisemäär ületab
kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt RKTKo 3-2-1-25-16 p 13).
Alates aastast 2017 on seadusjärgne viivisemäär (ümardatult) 0,022% päevas. Sellest tulenevalt
on kolmekordseks ja Riigikohtu praktikaga kooskõlas olevaks viivisemääraks 0,066%
3 (6)
põhivõlgnevuselt päevas.
Enne tüüptingimuste muudatuste taotluse esitamist Konkurentsiametile toimus Eesti Energia
AS-i ja ameti esindajate vaheline nõupidamine 20.05.2021. Nimetatud nõupidamisel käsitleti
muudatuste kooskõlastamise taotluses märgitud punkte sisuliselt.
Nõupidamisel ameti esindajad märkisid, et üldteenuse ja selle tingimuste puhul on määravaks
ELTS § 761, 762 ja 763 toodud alused.
ELTS § 763 lg 1 järgi üldteenuse osutaja arvutab üldteenuse korras müüdava elektrienergia
kalendrikuu hinna selles kuus üldteenuse korras müüdud elektrienergia tunnipõhiste koguste
ning elektribörsil avaldatud tunnipõhiste elektrihindade omavahel kaalutud keskmise hinna
alusel. Arvutatavale hinnale lisatakse üldteenuse osutamisega seotud põhjendatud kulud ning
mõistlik ärikasum.
Nõupidamisel sai välja toodud, et seaduse järgi puudub kohustus üldteenusele kohaldada
ajatariifset hinnastamist (näiteks öö ja päevatariif vms) ja ELTS § 763 lg 1 määrab väga selged
alused, kuidas hinda arvutada (tunnipõhiste koguste alusel ja elektribörsil avaldatud
tunnipõhiste elektrihindade omavahel kaalutud keskmise hinna alusel).
20.05.2021 nõupidamisel sai välja toodud, et kaasajastamist vajavad isikuandmete kaitse ja
töötlemisega seotud sätted. Kuna isikuandmete kaitset ja töötlemist reguleerivad eraldi
õigusaktid, mille üle Konkurentsiamet järelevalvet ei teosta, ei ole otstarbekas isikuandmete
kaitse ja töötlemisega seotud erijuhte tüüptingimustes käsitleda. Juhul, kui peaks tekkima
küsimus või vaidlus isikuandmete kaitse ning töötlemisega seonduvalt, siis tuleb lähtuda
konkreetset valdkonda reguleerivatest õigusaktidest (Isikuandmete kaitse seadus, Isikuandmete
kaitse üldmäärus jne.).
4. Konkurentsiameti hinnang kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimuste
muudatuste osas
Konkurentsiamet töötas esitatud taotluse läbi ning leidis, et see on põhjendatud ja taotlus kuulub
rahuldamisele.
Tüüptingimuste punkti 2.2. asendamine redaktsiooniga „2.2. Müüja müüb elektrienergiat
hinnastades kilovatt-tunde põhihinnaga.“ ning punktide 2.3.1 ja 2.3.2 kustutamine ei ole
vastuolus ELTS § 763 lõikega 1.
Eelnimetatud seadusesätte kohaselt üldteenuse osutaja arvutab üldteenuse korras müüdava
elektrienergia kalendrikuu hinna selles kuus üldteenuse korras müüdud elektrienergia
tunnipõhiste koguste ning elektribörsil avaldatud tunnipõhiste elektrihindade omavahel
kaalutud keskmise hinna alusel. Arvutatavale hinnale lisatakse üldteenuse osutamisega seotud
põhjendatud kulud ning mõistlik ärikasum.
4 (6)
Seega, lähtudes ELTS § 763 lõikest 1, ei saa kohustada üldteenuse osutajat müüma
elektrienergiat ajatariifsete hindade alusel. Soovi korral võib ta seda teha. Seaduse kohaselt
tuleb lähtuda üldteenuse korras müüdava elektrienergia kogustest ning elektribörsil avaldatud
tunnipõhiste elektrihindade omavahel kaalutud keskmisest hinnast.
Seega peab amet põhjendatuks ka Eesti Energia AS selgitust, et muudatuse eesmärgiks on
tagada kõigile ühetaoline üldteenuse osutamine. Juhul, kui ei soovita üldteenust kasutada, on
kõigil isikutel võimalus pöörduda mõne elektrimüüja poole lepingu sõlmimiseks. Eestis on
avatud elektrimüügi turg paljude müüjatega, kes pakuvad väga erinevate tingimustega
võimalusi elektri ostmiseks (näiteks ajatariifidega, fikseeritud tariifidega jne.).
Põhjendatud on tüüptingimustest punktide 10.3, 10.3.1; 10.3.2; 10.3.3; 10.4; 10.5 ja 10.6
kustutamine. Nimetatud punktid olid seotud isikuandmete kaitse ja töötlemisega. Kuna
elektrituruseadus ei reguleeri isikuandmete kaitsega seonduvat, siis ei oleks Konkurentsiametil
olnud võimalik ka sisulist hinnangut eeltoodud punktide osas anda. Põhjendatud on see,
vastavalt 20.05.2021 toimunud kohtumisel arutatule, et Eesti Energia AS eemaldab
tüüptingimustest sätted, mis reguleerivad detailselt füüsilisest isikust ostja isikuandmete
töötlemist. Selle asemel viidatakse tüüptingimustes Eesti Energia AS kliendiandmete
töötlemise põhimõtetele, mis sisaldab vastavat regulatsiooni.
Konkurentsiamet peab põhjendatuks tüüptingimuste punkti 5.5. täpsustamist osas, mis
puudutab füüsilisest isikust ostjate viivisemäära.
Nagu ka Eesti Energia AS on välja toonud, siis muu hulgas Riigikohus märgib oma lahendi nr
3-2-1-25-16 punktis 13 järgmist
„Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud
intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (enne 15. aprilli 2013 kehtiva
sõnastuse kohaselt seitse protsenti aastas). VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta
kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane
intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (referentsintressimäär). Arvestades
vaidlusalusel ajal kehtestatud referentsimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär
suurusjärgus, mis jääb alla 9% aastas (s.o alla 0,025% päevas). Võrdluses praeguses asjas
kokkulepitud viivisemääraga, ületab lepingus kokkulepitu seaduslikku viivisemäära üle
kahekümne korra. Kolleegium leiab, et sellist selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat)
ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks.
Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt, Siiski tuleks
kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt
selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset
seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline
viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi,
kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.“
Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks, et füüsilisest isikust ostjate puhul
rakendatakse viivisemäära 0,066% päevas. See on kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 94
5 (6)
lõikes 1 sätestatud alustega.
5. Kokkuvõte
ELTS § 762 lg 1 kohaselt võrguettevõtja või tema nimetatud müüja kooskõlastab üldteenuse
tüüptingimused Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui
tüüptingimus ei ole kooskõlas käesoleva seadusega või kui tüüptingimuse sisu, väljendusviis
või esituslaad on ebatavaline või arusaamatu võlaõigusseaduse § 37 lõike 3 tähenduses või kui
tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse § 42 tähenduses.
VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja
töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi
rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise
lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.
VÕS § 42 lõige 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise
viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt
ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste
tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele
kommetele.
VÕS § 42 lõige 2 sätestab, et ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega
kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole
lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine
muutub küsitavaks. Tüüptingimust ei vaadelda ebamõistlikult kahjustavana, kui see puudutab
lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet.
Kooskõlastamiseks esitatud üldteenuse tüüptingimuste muudatused ei ole vastuolus VÕS § 42
lõike 1 sätetega. Samuti ei ole kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimused vastuolus VÕS § 42
lõike 2 sätetega, kuna ei kalduta kõrvale seaduse olulistest põhimõtetest.
Lisaks on Konkurentsiamet seisukohal, et nimetatud tüüptingimused ei piira teise lepingupoole
lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et oleks küsitav lepingu eesmärgi
saavutamine. Kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimuste muudatused on lepingupoolte õiguste
ning kohustuste osas tasakaalus ning võimaldavad mõlemal poolel realiseerida nii seadusest kui
lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.
6 (6)
Arvestades eeltoodut ja tuginedes ELTS § 762 lg 1 ja § 93 lg 6 p 6
otsustan:
kooskõlastada Eesti Energia AS üldteenuse tüüptingimuste muudatused, millega:
1. . Asendatakse tüüptingimuste punkt 2.2. alljärgneva redaktsiooniga:
„2.2. Müüja müüb elektrienergiat hinnastades kilovatt-tunde põhihinnaga.“
2. Kustutatakse tüüptingimuste punktid 2.3.1 ja 2.3.2.
3. Kustutatakse tüüptingimuste punktid 10.3, 10.3.1; 10.3.2; 10.3.3; 10.4; 10.5 ja 10.6.
4. Asendatakse Tüüptingimuste punkt 5.5. alljärgneva redaktsiooniga:
„5.5. Kui ostja ei maksa arvet maksetähtpäevaks, on müüjal õigus nõuda
juriidilisest isikust ostjalt kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata
põhivõlgnevuselt 0,1% päevas ja füüsilisest isikust ostjalt 0,066% päevas.
Viivise arvestus algab maksetähtpäevale järgnevast päevast ja lõpeb tasude
laekumise päeval (kaasaarvatud).“
Käesoleva otsusega mittenõustumisel on õigus otsuse või selle osa tühistamiseks esitada 30
päeva jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus
Tallinna Halduskohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Märt Ots
peadirektor