dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
Väljaminev kiriAvalik

Väljaminev kiri

Konkurentsiamet · 7. mai 2021
Viit
9-2/21-0084-019-1
Registreeritud
7. mai 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium, Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
9 Veevaldkond
Sari
9-2 Veevaldkonna hindade menetluste toimikud
Toimik
9-2/21-0084
Vastutaja
Marek Piiroja (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Õigusosakond)

Failid

  • 📎9-221-0084-019-1 07.05.2021 Väljaminev kiri.asice343 KB

Sisu (failidest)

Keskkonnaministeerium Narva mnt 7a Teie 15.03.2021 nr 1-4/21/1198 Tallinn 10614 E-post: [email protected] Meie 07.05.2021 nr 9-2/21-0084-019-1 Koopia: Justiitsministeerium Suur-Ameerika 1 Tallinn 10122 E-post: [email protected] Konkurentsiameti ettepanek ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise eelnõu kohta 15.03.2021 kirjaga esitas Keskkonnaministeerium teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) eelnõu. Konkurentsiamet teeb Keskkonnaministeeriumile ettepaneku muuta eelnõud ning kaasnevat seletuskirja järgnevalt: 1. Eelnõu paragrahvis 60 on välja toodud, et Konkurentsiamet võib kehtestada vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse ajutise hinna, kui vee-ettevõtja osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust hinnaga, mis ei vasta eelnõu §-des 50–55 sätestatud põhimõtetele. Eelnõu seletuskirja lk 57 järgi reguleerib nimetatud paragrahv olukorda, kus Konkurentsiamet on tuvastanud ÜVVK teenuse hinna, mis ei vasta ÜVVKS-is sätestatud nõuetele ning vee- ettevõtja on jätnud vastavasisulise Konkurentsiameti ettekirjutuse täitmata. Eelnõu paragrahv 60 ei sisalda seletuskirjas viidatud ettekirjutuse nõuet. Palume viia seletuskiri eelnõuga kooskõlla, kustutades seletuskirjast viite Konkurentsiameti ettekirjutuse tegemise vajalikkusele. 2. Eelnõu paragrahvi 68 lõigete 1 ja 2 järgi: (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise eest hinnaotsuses määratust erineva hinnaga – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga, mis moodustab kuni kümme protsenti vee-ettevõtja viimase auditeeritud majandusaasta käibest. Eelnõu paragrahvi 70 lõike 3 järgi on eelnõu paragrahvis 68 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja Konkurentsiamet. Konkurentsiamet juhib tähelepanu, et kuna veeteenuse hinda kooskõlastavad ning selle üle teostavad seadusest tulenevat järelevalvet ka kohaliku omavalitsuse üksused (eelnõu paragrahv 57), siis peaks eelnõud täpsustama nii, et ka paragrahvis 68 nimetatud väärteomenetlust viivad vastavalt oma seadusest tulenevatele pädevustele veeteenuse hinna kooskõlastamisel läbi kas Konkurentsiamet või kohalik omavalitsus (KOV). Konkurentsiamet ei saa viia Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 väärteomenetlust läbi juhtumite osas, kus vee-ettevõtja ei järgi teenuse osutamisel KOV-i hinnaotsuse kehtestatud teenuse hinda. 3. Lisaks eelnõu paragrahvis 68 nimetatud väärteomenetluse läbiviimise õigusele antakse Konkurentsiametile eelnõu paragrahvi 70 lg 2 alusel õigus viia läbi väärteomenetlusi ka eelnõu paragrahvis 67 toodud juhtudel: § 67. Teabe moonutamine või esitamata jätmine (1) Ühiskanalisatsiooni juhitavaid aineid käsitleva teabe varjamise, moonutamise või esitamata jätmise eest Konkurentsiametile, kohaliku omavalitsuse üksusele või Keskkonnaametile – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot. Konkurentsiamet juhib tähelepanu, kui konkreetne tegevus muudetakse eriseaduses väärteo korras karistatavaks, peab vastavasisuline kohustus tulenema ka konkreetsest eriseadusest. Seega, kui muudetakse karistatavaks andmete esitamata jätmine, mis seisneb süüteokoosseisu objektiivse külje olemusena isiku käitumises tegevusetusena, peab vastavasisuline kohustus nähtuma sõnaselgelt eriseadusest enesest. ÜVVKS-i eelnõu ei näe eraldi kohustusena ette esitada Konkurentsiametile või kohalikule omavalitsusele andmeid ühiskanalisatsiooni juhitavate (reostus-)ainete kohta. ÜVVKS-i eelnõu paragrahv 36 lg 4 ja lg 5 näeb ette kohustust esitada andmeid vaid ohtlike ainete osas Keskkonnaametile ja viimase pädevuses on ka nende andmete õigsust kontrollida ja järelevalvet teostada (eelnõu § 62 lg 5 ja lg 6). Konkurentsiametil ja kohalikul omavalitsusel vastav pädevus puudub. Konkurentsiametil või kohalikul omavalitsusel on võimalik väärteomenetluse seadustiku § 52 lg-te 9 ja 10 alusel kohaldada meetmeid, kui takistatakse haldusorgani pädevuse piires riiklikku ja haldusjärelevalvet sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist või kui haldusorganile osutatakse teadvalt valeandmeid (karistusseadustiku §-d 279 ja 280). Lisaks juhib Konkurentsiamet tähelepanu, et kuna sarnaseid aluseid teistes ameti poolt reguleeritavate sektorite eriseadustest (nt maagaasi-, elektrituru- ja kaugkütte seadusest) ei tulene samuti, võib see minna vastuollu põhimõttega, et kõikidest nimetatud eriseadustest tulenevad põhimõtted peaksid olema sarnased või need tuleks ühtlustada. Samuti on küsimuseks, kas praktikas on tõstatunud taolisi probleeme (eelnõu seletuskirjast seda ei tulene), mis tingiksid taolise regulatsiooni ÜVVKS-is taaskehtestamise vajaduse.1 4. ÜVVKS-i eelnõus on sätestatud Konkurentsiametile erinevad pädevuse piirid veeteenuse hinna kooskõlastamisel eelnõu 6.peatükis paragrahvis 57 ja liitumistasu arvutamise metoodika kooskõlastamisel eelnõu 3.peatükis paragrahvis 21. Eelnõu 6.peatüki paragrahv 57 sätestab Konkurentsiameti ja kohaliku omavalitsuse pädevuse piirid veeteenuse hinna kooskõlastamisel järgnevalt: § 57. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnataotlus 1 ÜVVKS-i § 15¹ lg 4 sätestatud regulatsioon, mille järgi vee-ettevõtja poolt liitumistasu arvutamise metoodikale mittevastava liitumistasu või seaduse nõuetele mittevastava veeteenuse hinna kehtestamise eest, samuti ÜVVKS-s sätestatud raamatupidamise, teabe andmise, hinna või liitumistasu kehtestamise kohustusega seotud või muu nõude, mille mittetäitmine võib takistada veeteenuse hinnaregulatsiooni või järelevalve teostamist täitmise üle, rikkumise eest võis karistada rahatrahviga kuni 32 000 eurot, kustutati ÜVVKS-ist alates 01.01.2015 karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014001 2 (7) (1) Kui vee-ettevõtja tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on 2000 inimekvivalenti või suurem, esitab vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnataotluse koos põhiteenustega seotud teenuste hinnakirjaga, käesoleva seaduse § 49 lõike 4 alusel määratud reostusgruppidega ja muu hinnataotluse aluseks oleva dokumentatsiooniga Konkurentsiametile hinnaotsuse tegemiseks. (2) Kui vee-ettevõtja tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on väiksem kui 2000 inimekvivalenti, või väljaspool reoveekogumisala, esitab vee-ettevõtja hinnataotluse koos põhiteenustega seotud teenuste hinnakirjaga, käesoleva seaduse § 49 lõike 4 alusel määratud reostusgruppidega ja muu hinnataotluse aluseks oleva dokumentatsiooniga kohaliku omavalitsuse üksusele hinnaotsuse tegemiseks. (3) Kui vee-ettevõtja teenindab mitut reoveekogumisala, mille summaarne reostuskoormus on 2000 inimekvivalenti või suurem, ning nendes piirkondades soovitakse kehtestada ühesuurune ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind, esitab vee-ettevõtja hinnataotluse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentatsiooniga Konkurentsiametile hinnaotsuse tegemiseks. (4) Kui vee-ettevõtja teenindab ühte või mitut reoveekogumisala, mille summaarne reostuskoormus on väiksem kui 2000 inimekvivalenti, ja mis hõlmavad mitut kohaliku omavalitsuse üksust, ning soovib kehtestada nendel reoveekogumisaladel ühesuuruse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna, esitab ta hinnataotluse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentatsiooniga Konkurentsiametile hinnaotsuse tegemiseks. Eelnõu 3.peatüki paragrahv 21 sätestab seevastu Konkurentsiameti ja kohaliku omavalitsuse pädevuse piirid liitumise tasude arvutamise metoodika kooskõlastamisel järgnevalt: § 21. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu arvutamise metoodika (2) Kui vee-ettevõtja tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on väiksem kui 2000 inimekvivalenti, või väljaspool reoveekogumisala, kooskõlastab vee-ettevõtja metoodika kohaliku omavalitsuse üksusega. Kui vee-ettevõtja tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on 2000 inimekvivalenti või suurem, kooskõlastab vee-ettevõtja metoodika Konkurentsiametiga. (3) Kui vee-ettevõtja soovib rakendada kõigis oma tegevuspiirkondades ühesugust liitumistasu arvutamise metoodikat, kooskõlastab ta metoodika Konkurentsiametiga, kui tegevuspiirkondade summaarne reostuskoormus on vähemalt 2000 inimekvivalenti, ning kohaliku omavalitsuse üksusega, kui vee-ettevõtja tegevuspiirkondade summaarne reostuskoormus on väiksem kui 2000 inimekvivalenti. Konkurentsiamet juhib tähelepanu, et Konkurentsiameti ja kohaliku omavalitsuse pädevuse piiride erinevus tuleneb eelnõu paragrahvist 57 lg 4, mis seab Konkurentsiameti kohustuseks kooskõlastada hind (ühesuuruse hinna taotlemisel) ka summaarselt alla 2000 inimekvivalendiga reostuskoormusega reoveekogumisaladel juhul kui need hõlmavad mitut kohaliku omavalitsuse üksust. Seevastu eelnõu paragrahv 21 lg 3 sellist pädevust Konkurentsiametile ette ei näe ja liitumistasu arvutamise metoodika (kõikides piirkondades ühesuguse metoodika) kooskõlastatakse summaarselt alla 2000 inimekvivalendiga reostuskoormusega tegevuspiirkondades vaid kohaliku omavalitsusega sõltumata kas tegevuspiirkonnad hõlmavad mitut kohaliku omavalitsuse üksust või mitte. Samas veeteenuse hinda (ühesuuruse hinna taotlemisel) kohalik omavalitsus antud olukorras kooskõlastada ei saaks. Lisaks sätestab eelnõu paragrahv 62 lg 3 veeteenuse hinna ja liitumistasu õigusaktidele vastavuse järelevalve pädevuse Konkurentsiameti ja kohaliku omavalitsuse vahel lähtuvalt § 57 lg 1 - 4 sätestatust. Kehtivas ÜVVKS-s ei ole Konkurentsiameti ja kohaliku omavalitsuse pädevuse piirides erinevust veeteenuse hinna ja liitumistasu arvutamise metoodika kooskõlastamisel. 3 (7) Konkurentsiamet teeb ettepaneku ühtlustada õigusselguse huvides ÜVVKS-i eelnõus Konkurentsiameti ja kohaliku omavalitsuse pädevus veeteenuse hinna kooskõlastamisel ja liitumistasu arvutamise metoodika kooskõlastamisel. Oluline on märkida, et vee-ettevõtjad kasutavadki praktikas kõikides tegevuspiirkondades valdavalt ühesugust liitumistasu arvutamise metoodikat, sest metoodika sisaldab endas liitumistasu arvutamise põhialuseid ning ei ole reeglina seotud ühegi konkreetse piirkonnaga. Samas, kui peaks ilmnema teistsugune vajadus (erinev metoodika), võimaldab eelnõu paragrahv 21 lg 2 kooskõlastada metoodika konkreetses piirkonnas pädeva haldusorganiga eraldi. 5. ÜVVKS-i eelnõu 10. peatükis on rakendussättena paragrahvis 71 märgitud, et kui vee- ettevõtja on kehtestanud juriidilistele ja füüsilistele isikutele erinevad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnad, kohustub vee-ettevõtja viima hinnad võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlla hiljemalt 2023. aasta 1. jaanuariks. Uue ÜVVKS-i jõustumine on plaanitud eelnõu kohaselt 01.01.2022. Seega jääb seaduse jõustumise ning eelnõu paragrahvis 71 märgitud kohustuse vahele vaid üks aasta. Konkurentsiamet teavitab, et kuna ameti järelevalve pädevuse all on neid vee-ettevõtjaid, kes rakendavad kehtiva ÜVVKS-i kohaselt erinevat veeteenuse hinda füüsilistele ja juriidilistele isikutele mitukümmend, siis aastase perioodi jooksul oleks mõeldamatu viia kõikide nende vee- ettevõtjate hinnad vastavusse eelnõu § 71 sätestatud nõudega. Uute hindade kooskõlastamisel lasub ametil kohustus viia läbi ettevõtja majandusnäitajate põhjalik kontroll ÜVVKS-ile vastava hinna tuvastamiseks. Seega põhjustaks Konkurentsiametile erakordselt suure halduskoormuse, kui kõik vastavad vee-ettevõtjad tulevad aastasel perioodil uut hinda kooskõlastama. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et eelnõu paragrahvid 21 ja 57 Konkurentsiameti pädevuse laiendamise osas suurendavad ameti halduskoormust veelgi, ehk Konkurentsiameti pädevusse lisandub ridamisi uusi vee-ettevõtjaid, kelle veeteenuse hinda või liitumistasu arvutamise metoodikat tuleb eelnõu jõustumisel hakata kooskõlastama. Eeltoodule tuginedes teeb Konkurentsiamet ettepaneku muuta eelnõu paragrahvis 71 sätestatud tähtaeg „…hiljemalt 2023. aasta 1. jaanuariks“ „…hiljemalt kolme aasta jooksul seaduse jõustumisest“. Ehkki Konkurentsiamet igati toetab eelnõu paragrahvis 71 sätestatud kavandatavat muudatust, peab amet siinkohal täiendavalt vajalikuks juhtida tähelepanu füüsiliste ja juriidiliste isikute hindade ühtlustamisega kaasnevatele mõjudele veeteenuse hinnas. Nimelt võib füüsiliste ja juriidiliste isikute hindade ühtlustamine (võrdse hinna kujundamine) kaasa tuua märkimisväärse hinnatõusu nende vee-ettevõtjate kodutarbijatele, millistele ettevõtetele oli kohalik omavalitsus kehtestanud ÜVVKS 2010.a 31. oktoobrini kehtinud redaktsiooni paragrahv 14 alusel füüsilistele isikutele oluliselt väiksema veeteenuse hinna kui juriidilistele isikutele. Sisuliselt tähendas veeteenuse hindade erinevus seda, et kodutarbijatele osutatavat veeteenust subsideeriti osaliselt äritarbijate arvelt. Kehtiva ÜVVKS-i rakendussätte § 16 lg 11 kohaselt tuli sellistel juhtudel viia aja jooksul veeteenuse hinnad kooskõlla võrdse kohtlemise nõuetega nii, et füüsiliste ja juriidiliste isikute hinnavahet kahandati hinnamenetlustes 1/15 määras., Kuigi hindade võrdse kohtlemise nõuetega vastavusse viimise ülemineku tähtaeg on olnud sedavõrd pikk, ei ole siiski kõigi vee-ettevõtjate puhul hinnavahe tänaseks oluliselt kahandunud. Seetõttu Harjumaal, sh Tallinna piirkonnas tegutsevate vee-ettevõtjate klientidele tooks eelnõu paragrahvi 71 jõustumisel füüsiliste ja juriidiliste isikute hindade ühtlustamine, sõltuvalt piirkonnast, kaasa hinnatõusu kodutarbijale isegi kuni 44%. Ida-Virumaa suuremates linnades tooks hinna ühtlustamine kaasa kodutarbijale hinnatõusu kuni 21%. Teistes piirkondades, Lõuna-Eestis, Lääne-Virumaal ning saartel, oleks hinnatõus kodutarbijatele tagasihoidlikum jäädes 2-11% piiresse. Hinnatõus füüsilistele isikutele puudutab vaid vee-ettevõtjaid, kellel kehtiva seaduse kohaselt oli kehtestatud kodutarbijatele madalam hind kui äritarbijatele. Suurem osa Eesti vee-ettevõtjatest, kellel erinevat hinda füüsiliste ja juriidiliste isikute vahel 4 (7) kehtestatud ei olnud, hindade ühtlustamine ei puuduta ja hinnatõusu kodutarbijatele kaasa ei too. Ka ei oma marginaalsetki mõju hindade ühtlustamine nende vee-ettevõtjate puhul, kellel kehtivate hindade vahe kodu- ja äritarbijatele on juba praegu väga väike. 6. ÜVVKS-i eelnõus ei ole üheselt selge, kas hinnaregulaator (Konkurentsiamet või kohalik omavalitsus) on veeteenuse hinna kehtestaja (määraja) või kooskõlastaja. Erinevates eelnõu sätetes kasutatakse erinevat terminoloogiat. Sama kehtib ka seletuskirja kohta. Eelnõu 6.peatüki 2.jao paragrahv 57 räägib ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse hinna määramisest ehk hinnaotsuse tegemisest regulaatori poolt. Antud sõnastus viitab, et regulaator määrab/kehtestab hinna. Sama toetab eelnõu paragrahv 58 lg 9, mis reguleerib menetluse peatumist juhul kui regulaatoril puudub teave, mis on vajalik hinna kehtestamiseks. Seevastu eelnõu paragrahv 57 lg 8 sätestab, et juhul kui hinnaregulaator ei kinnita vee-ettevõtja hinnataotlust, siis on vee- ettevõtjal õigus kooskõlastamata jätmine halduskohtus vaidlustada. Eelnõu paragrahv 57 lõikes 3 ja 4 viidatakse aga vee-ettevõtjale kui hinna kehtestajale (soov kehtestada ühesuurune veeteenuse hind). Eelnõu paragrahv 59 räägib sõnaselgelt taas hinnaotsusega määratud hindadest märkides, et vee-ettevõtja vaid rakendab hinda. Eelnõu paragrahv 30 lg 3 räägib samuti veeteenuse hinna määramisest. Erinevat käsitlust sisaldab veeteenuse hinna määramise ja kehtestamise vahel ka eelnõu seletuskiri. Seletuskiri viitab ÜVVKS-i eelnõu paragrahv 58 lg 9 lahti selgitamisel (lk 57) menetluse tähtaja peatumisel kord nii veehinna kehtestamisele kui ka veehinna kooskõlastamisele, mis on vastuoluline. Seletuskirjas on aga viidatud eelnõu paragrahvi 60 lg1 lahti selgitamisel (lk 57-58) ajutise hinna määramise osas, et see kehtib kuni vee-ettevõtja kooskõlastab uue ÜVVK teenuse hinna regulaatoriga vastavalt nende pädevusele. Seletuskirja alusel võib väita, et eelnõu koostaja on siiski mõelnud hinnaregulaatori pädevusest kui hinna kooskõlastajast (vt lk 54, 64, 94). Eeskätt tuleneb see seletuskirja peatükist 6.13.8 „Mõju halduskoormusele“ lahti selgitamisel (lk 97), mida veeteenuse hinna kooskõlastamine täiendavate piirkondade lisandumise tõttu Konkurentsiametile kaasa toob. Konkurentsiamet teeb ettepaneku kasutada nii seaduses (eelnõus) kui ka seletuskirjas läbivalt ühtset terminoloogiat hinna kooskõlastamise osas, kuna seadus ei tohiks sisaldada mitmeti mõistetavust, konkreetsel juhul hinnaregulaatori pädevuse/ülesannete osas. On vahe, kas hind kehtestatakse või hind kooskõlastatakse. Esimesel juhul hindab regulaator vaid vee-ettevõtja majandusandmeid, mille põhjal kehtestab ise põhjendatud veeteenuse hinna. Vee-ettevõtja hinnaettepanek ei ole oluline, sest pädevust hinda kehtestada tal ei oleks. Teisel juhul aga regulaator vaid kooskõlastab hinna ja ettevõtja on hinna kehtestaja. Vee-ettevõtja hinna ettepanek on oluline ja annab vee-ettevõtjale oluliselt suurema õiguse veeteenuse hinna kujundamisele kaasa rääkida. Riigikohus on 12.12.2017 otsuses nr 3-11-1355 (leitav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-11-1355/319 piiritlenud punktides 20.1 ja 20.2 selget erisust veeteenuse hinna kooskõlastaja ja hinna kehtestaja pädevuse vahel märkides muuhulgas järgmist: …Kui ÜVVKS-i varasem säte § 14 lg 2 nägi ette kohaliku omavalitsuse volikogu pädevuse kehtestada hinna reguleerimise kord ja linna- või vallavalitsuse pädevuse kehtestada veeteenuse hind, siis alates 1. novembrist 2010 kehtiv ÜVVKS § 14 lg 9 annab Konkurentsiametile vaid pädevuse koostada veeteenuse hinna arvutamise soovituslikud põhimõtted ning § 141 lg 1 annab veeteenuse hinna määramise pädevuse vee-ettevõtjale endale, jättes Konkurentsiametile kui regulaatorile vaid hinna kooskõlastamise pädevuse (ÜVVKS § 142 lg 1). Kui varem oli ühel kohaliku omavalitsuse organil pädevus siduvalt kindlaks määrata hinna reguleerimise kord ja teisel KOV organil pädevus kehtestada ühepoolselt veeteenuse hind, siis uues õiguslikus olukorras on Konkurentsiameti juhised veeteenuse hinna arvutamiseks üksnes soovituslikud ja Konkurentsiamet ei määra üldjuhul hinda ise, vaid saab üksnes kooskõlastada või jätta kooskõlastamata vee-ettevõtja taotletud hinna. … Õigusjärgluse puudumist toetab ka monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduse eelnõu seletuskiri (seletuskiri eelnõu 597SE esimeseks lugemiseks esitatud muudetud tekstile). Seletuskirjas 5 (7) rõhutatakse korduvalt, et veeteenuse hinda hakkab kohaliku omavalitsuse asemel kehtestama vee-ettevõtja ise, st ei nähta kohaliku omavalitsuse rolli üleminekut Konkurentsiametile.… Eeltoodust tulenevalt on oluline, et ÜVVKS-is oleks selgelt määratletud haldusorgani pädevus hinna kooskõlastajana või hinna kehtestajana, sest erinev pädevus toob kaasa ka erinevad õiguslikud tagajärjed ja vastutuse. Kaugkütte, elektri ja gaasi võrguteenuse hinda reguleerivates seadustes on haldusorganil sõnaselgelt vaid hinna kooskõlastaja pädevus. 7. ÜVVKS-i eelnõu paragrahvi 50 lõike 1 punkti 4 järgi kujundatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind muuhulgas selliselt, et vee-ettevõtjal on tagatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemine (lisaks punktis 3 nimetatud investeeringutele olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse tagamiseks), välja arvatud investeeringud, mis on saadud tagastamatu abina või käesoleva seaduse paragrahv 20 lg 3 alusel liitumistasudena. Eelnõu seletuskirja järgi (lk 50) peetakse paragrahvi 50 lõike 1 punkti 4 kohal silmas uusi arendusi, mitte olemasolevate süsteemide rekonstrueerimist (lõige 1 punkt 3). Märgitud on, et veeteenuse hinda ei saa lülitada investeeringuid, mis on tehtud tagastamatust abist või liitumistasudest. Eelnõu paragrahvi 20 lõike 1 järgi on vee-ettevõtjal õigus võtta tarbimiskoha omanikult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest põhjendatud liitumistasu. Eelnõu paragrahvi 20 lõike 3 punkti 1 kohaselt tagatakse liitumistasuga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine vaid siis, kui konkreetse arendustegevuse rahastamine liitumistasude arvelt on ette nähtud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas. Eelnõu paragrahvi 50 lõike 1 punkti 4 ja eelnõu paragrahvi 20 lõike 3 punkti 1 koosmõjust järeldub, et uusarenduste ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamise kulud kannab konkreetse arenduspiirkonna kinnistu omanik vaid siis, kui selline rahastus liitumistasudest on ette nähtud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas (arendamise kava). Juhul kui arendamise kava seda ette ei näe, lülitatakse eelnõu kohaselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamise kulud veeteenuse hinda, sõltumata sellest, et vee-ettevõtja teiste klientide huvides neid investeeringuid ei tehta ega pole nendele klientidele veeteenuse osutamise seisukohalt vajalikud. Teisisõnu, kui kohalik omavalitsus jätab arendamise kava koostamisel reguleerimata, kuidas konkreetses uues arenduspiirkonnas rajatava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kulud saavad kaetud, ehk kas liitumistasudega või mitte, siis ÜVVKS-i eelnõu paragrahvi 20 lõike 3 punkti 1 kohaselt liitumistasu arenduspiirkonna liitujatelt võtta ei saa ning investeeringud lülitatakse veeteenuse hinda. Konkurentsiameti hinnangul on selline seaduse regulatsioon vee-ettevõtja teiste klientide (kes ei ole seotud uusarendustega) suhtes ebaõiglane ja ei järgi üldist printsiipi, et klient peab katma üldjuhul kulud, mida tehakse kliendile osutatava teenuse tarbeks. Lisaks võib see kaasa tuua klientide ebavõrdse kohtlemise. Kui vee-ettevõtja liidab senistele tegevuspiirkondadele uusarendusi, tuleks ka nende arenduste ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamise kulud katta vastavates piirkondades liituvate kinnistute omanike poolt, kelle tarbeks neid investeeringuid tehakse. Täiendavalt tuleb rõhutada, et taoliste investeeringute mõju veeteenuse hinnatõusule võib olla väiksema müügimahuga vee-ettevõtjate puhul märkimisväärne, mis ei oleks vee- ettevõtja teiste klientide suhtes õigustatud. Veeteenuse hinna mõistlikkuse seisukohalt tuleks tagada, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise/rajamise kulud/investeeringud kaetakse liitumistasudega ning veeteenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks tehtavad kulud/investeeringud kaetakse vee-ettevõtja kõigi klientide poolt läbi veeteenuse hinna. Amet juhib tähelepanu, et kehtivas ÜVVKS-s on ülalkirjeldatud olukord välistatud, kuna veeteenuse hinna kujundamise alused seaduse paragrahvi 14 lõikes 2 võimaldavad veeteenuse hinda lülitada vaid neid investeeringuid, mis on vajalikud olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks (punkt 2). Nimetatud investeeringud 6 (7) hõlmavad sisuliselt kõiki – nii arendamise kavas ettenähtud kui ka arendamise kava väliseid investeeringuid, mida vee-ettevõtjal tuleb teha selleks, et tagada klientidele jätkusuutlik veeteenus, s.h toimiv infrastruktuur. Et uusarenduste ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamise kulusid pole kehtiva ÜVVKS-i kohaselt mõeldud veeteenuse hinnaga katta, siis on vee- ettevõtjatel põhjendatud huvi saada vastavatele investeeringutele katet liitumistasudega, mida reguleerib kehtivas ÜVVKS-s paragrahv 6 (lõiked 1 ja 6). Seejuures ei sea kehtiv ÜVVKS võrreldes eelnõuga piirangut, et liitumistasude võtmise õiguse realiseerimiseks peab selline rahastus olema tingimata ettenähtud arendamise kavas. Konkurentsiameti hinnangul võiks seni hästi toimivat regulatsiooni jätkata ka tulevikus. Konkurentsiamet teeb ettepaneku täiendada eelnõu paragrahvi 50 lõike 1 punkti 4 nii, et sealt tuleneks üheselt, et uusarenduspiirkondade ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamise kulud tuleb katta arenduspiirkonna kinnistute omanike liitumistasude arvelt. Muudatusettepanek (alla kriipsutatult) on järgmine: 4) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemine, välja arvatud investeeringud, mis on saadud tagastamatu abina ja § 20 lõikes 3 ettenähtud investeeringud, mida tehakse konkreetses arenduspiirkonnas uute liitujate tarbeks. Eelnõu muudatustega vastavusse tuleks viia ka seletuskirjas lk 50 toodud selgitused. Vajadusel on Konkurentsiamet valmis esitatud ettepanekuid täiendavalt selgitama. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Märt Ots peadirektor Aurelie Grenman 667 2588 Marek Piiroja 667 2541 [email protected] [email protected] 7 (7)
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel