Rahandusministeerium Teie 20.01.2023 nr 15-5/407-1
[email protected]
Meie 03.03.2023 nr 6-5/23/1470-2
Ettepanekud Haljala-Kukruse maanteelõigu
riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja
mõjude hindamise programmi kohta
Teavitasite Keskkonnaametit Haljala-Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi
eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ning mõjude hindamise, sh keskkonnamõju
strateegilise hindamise (KSH) programmi (edaspidi: LS ja programm) avaliku väljapaneku ja
arutelude toimumisest võimalusega esitada arvamusi LS ja programmile.
Keskkonnaamet esitab järgmised ettepanekud avalikustatud LS ja programmi kohta:
1. LS ja programmis ning selle lisas 1 ei ole nimetatud projekteeritavaid loodusobjekte,
teeme ettepaneku need lisada. Planeeringualale jäävad Kuresoo metsise ja Sonda
lendorava püsielupaigad, millega tuleb samuti riigi eriplaneeringu koostamisel ja selle
mõju hindamisel arvestada.
2. LS ja programmi ptk-s 2 on kirjeldatud trassivaliku põhimõtteid. Selle kohaselt riigi
eriplaneeringu asukohavaliku teostamisel lähtutakse järgmistest sammudest:
olemasoleva maanteekoridori sobivusanalüüs, aluskriteeriumide kohaldamine,
trassikoridori visandamine ja trassikoridori võrdlemine. Ptk 2.3 kohaselt trassikoridori
hindamisel ja võrdlemisel on üheks võrdluskriteeriumiks keskkonna
võrdluskriteeriumid ehk olemasolevad keskkonnaväärtused, mis võivad saada maantee
ja sellega seotud rajatiste tõttu kahjustatud. See võrdluskriteeriumigrupp seab
omaltpoolt piiranguid maantee ja sellega seotud rajatiste projekteerimisele. LS ja
programmi ptk 5 annab mõju hindamise kirjelduse. Ptk-s 5.1 on märgitud, et
asukohavaliku koostamise etapis on uuringud vajalikud ruumiandmete kogumiseks ning
teisalt ka asukohavaliku teostamiseks – asukohavaliku etapiks peab selguma
veendumus, et valitud asukohaalternatiiv on 2+2 ristlõikega maanteekoridori rajamiseks
sobivaim. Detailse lahenduse koostamisel läbiviidavad uuringud on pigem
mõjuhindamise läbiviimiseks vajalikud uuringud, mis teostatakse konkreetsele
asukohaalternatiivile selle detailse lahenduse koostamisel. Ptk 5.1.1 ja 5.1.2 järgi
asukohavaliku teostamise käigus on kavas keskkonnauuringutest teha ulukiuuringu (sh
kahepaiksed ja roomajad) I etapp; detailse lahenduse etappi jääksid nt ulukiuuringu (sh
kahepaiksed ja roomajad) II etapp, planeeringuala elustiku (taimestik, kahepaiksed,
imetajad, sh käsitiivalised, linnud) uuringud ja seisundihinnangud jm.
Planeerimisseaduse (PlanS) § 27 lg 9 kohaselt riigi eriplaneeringu menetlus koosneb
ehitise asukoha eelvaliku tegemisest, mille eesmärk on ehitisele sobivaima asukoha
leidmine, ja detailse lahenduse koostamise menetlusest. Nii riigi eriplaneeringu asukoha
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
eelvaliku kui ka detailse lahenduse etapis tuleb läbi viia mõjude hindamine (sh KSH)
vastavas täpsusastmes. PlanS § 41 lg 2 ühtlasi sätestab, et asukoha eelvaliku otsuse
vastuvõtmisega kinnitab Vabariigi Valitsus, et valitud asukoht on kõige sobivam riigi
eriplaneeringuga kavandatava ehitise püstitamiseks ning et ehitise asukoht, püstitamise
üldised tingimused, asukoha eelvaliku tegemine, asukoha eelvaliku otsus ja KSH
esimese etapi aruanne vastavad õigusaktidele ning KSH esimese etapi aruandes sisalduv
teave on piisav erinevate kaalutud asukohtade vahel valiku tegemiseks.
Sellest lähtuvalt palume LS ja programmis selgelt välja tuua, mis info alusel asukoha
eelvaliku etapp ja selle käigus tehtav mõju hindamine (vastavas täpsusastmes) läbitakse
ning sellega seotud otsused tehakse. LS ja programmi kohaselt on enamik
keskkonnauuringuid kavandatud riigi eriplaneeringu detailse lahenduse etappi.
Mööname, et kõikide uuringute tegemine riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis
võib osutuda väga mahukaks ja lõplik veendumus riigi eriplaneeringu elluviimisega
kaasnevate tagajärgede ning mõjude (sh Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-
eesmärkide) osas peab tekkima planeeringu kehtestamise ajaks.
Märgime, et trassivaliku käigus peab saama selgeks, kui kaugel loodusaladest peab tee
paiknema, et ebasoodne mõju loodusala kaitse-eesmärkidele oleks välistatud. Näiteks,
kuna planeeringualasse jäävad loodusalad, mille kaitse-eesmärgiks on mõni sooelupaik,
peab trassi valikut tehes olema selge, kas ja kuidas valitud trass mõjutaks sooelupaiku.
Trassi valikul peab olema teada trassi ja Natura 2000 võrgustiku ala vahele jääva ala
geoloogia, kuidas veed liiguvad ja kui lähedal konkreetsele märgalale võib trass
kulgeda, et see ei mõjutaks ebasoodsalt loodusala kaitse-eesmärke. Selline analüüs peab
olema riigi eriplaneeringu ja selle mõju hindamise materjalides näidatud. Ka LS ja
programmi ptk-s 5.3.1 on selgitatud, et trassikoridori asukoha eelvaliku etapis peab
mõjude hindamise tulemusena tekkima põhimõtteline veendumus, et planeeringu
täpsusastet silmas pidades on olemasoleva info põhjal võimalik valitud asukohta
kavandatavat tegevust realiseerida nii, et ebasoodne mõju Natura alade kaitse-
eesmärkidele on välistatud; detailse lahenduse etapis võib esineda vajadus Natura
hindamist ajakohastada, et saavutada lõplik veendumus ebasoodsa mõju puudumise
osas. Sama põhimõte kehtib ka teiste kaitse-eesmärgiks olevate loodusväärtuste kohta.
Seetõttu oleme seisukohal, juhul kui olemasolev info ei ole piisav, tuleb vähemalt osad
elustiku ja elupaikade uuringud teha ka asukoha eelvaliku etapis.
3. Ptk-s 4.2 „Kaitstavad loodusobjektid“ on märgitud, et: „Kaitsealade kategooriasse
kuuluvad ka kaitstavad pargid ja puistud, millel pole reeglina individuaalset
kaitsekorda.“ Palume seda täpsustada, kuna kaitstavates parkides ja puistutes kehtib
looduskaitseseaduses sätestatud kaitsekord Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määruses nr
64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri” sätestatud erisustega.
4. Palume korrigeerida ptk-s 4.9 „Maavarad ja maardlad“ toodud tabelit 2:
keskkonnakaitseluba nr L.MK/330055 on antud Osaühingule VKG Tsement, vt
keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS1.
5. Ptk-s 4.12 „Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid“ (lk 42) on märgitud, et
maaparandussüsteeme ja märgalasid ei ole trassikoridori alana välistatud. Sellega seoses
palume ptk 5.3.7 „Mõju hindamine kliimale“ lisada hinnatavaks valdkonnaks ka
looduslikus seisundis märgalade hävimisel tekkiv süsinikuheide.
6. Ptk-s 5.2 kohaselt on ekspertide pädevustingimuseks magistrikraadi ja töökogemuse või
eelneva osaluse olemasolu sisulise eksperdina keskkonnamõju hindamise
eksperdirühma töös.
1
KOTKAS - AVE 2.7.22 (envir.ee)
2 (4)
Teeme ettepaneku, et Natura hindamise eksperdil peab kindlasti olema varasem Natura
asjakohase hindamise kogemus keskkonnamõju hindamise või planeeringu KSH
raames (mitte kas eelnev töökogemus või eksperdirühmas osalemise kogemus).
Kliimamuutuste eksperdi osas tuleks täpsustada, et mis koolitust on mõeldud, kuna
praegu kliimaspetsialiste eraldi ei koolitata. Ettepanek hariduse tingimuseks seada
magistrikraad keskkonna valdkonnas.
Teeme ka ettepaneku eksperdirühma kaasata kogenud ornitoloog.
LS ja programmi ptk 5.2 on kogemata sattunud viide keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 34 lõikele 6 (õige on lõige 5, kui
mõeldud, et töögruppi kaasata KeHJS § 14 lg 1 nõuetele vastav juhtekspert).
7. Ptk-s 5.3 „Asukoha eelvaliku KSH läbiviimise metoodika“ on käsitletud asukohavaliku
etapis hinnatavaid valdkondi, millest üheks on mõju taimestikule ja rohevõrgustikule
(ptk 5.3.5), mille käigus hinnatakse väärtusliku taimkatte kadu. Palume selle valdkonna
sisu laiendada, tuues välja ka trassivalikute mõju loodus- (metsa-)maastike ja
elupaikade funktsionaalsele sidususele.
8. Ptk 5.3 allmärkus nr 57 nimetab eriplaneeringu detailse lahenduse ja selle mõju
hindamise programmi koostamist. Palume korrigeerida, kuna eriplaneeringu detailse
lahenduse etapis ei koostata enam mõju hindamise programmi. KeHJS § 40 lg-te 41 ja
42 kohaselt on riigi eriplaneeringu KSH esimese etapi aruanne KSH aruande koostamise
alus.
9. Ptk 5.3.1 viitab LS ja programmi ptk-le 4.1, kus on nimetatud planeeringualal asuvad
Natura 2000 võrgustiku alad. Selguse huvides tuleb ära märkida, et kui mõju ulatub
planeeringualast väljapoole ja sinna jääb mõni Natura 2000 võrgustiku ala, siis Natura
hindamisel tuleb käsitleda ka neid alasid ja hinnata mõju nende alade kaitse-
eesmärkidele.
10. Lisa 1 „Võrdluskriteeriumite maatriks“ kohaselt on kavas kriteeriumi „hüdrogeoloogia
ja põhjavesi“ osas hinnata maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi looduslikku
kaitstust maapinnalt lähtuva potentsiaalse reostuse eest trassikoridoride alal.
Trassikoridori alale jäävaid kaevusid käsitletakse eriplaneeringu detailse lahenduse
koostamisel. Oleme seisukohal, et lisaks reostuse vaatenurgale on väga oluline hinnata,
kas uue trassiga kaasneb kuivenduse mõju, palume see lisada. Veerežiimi muutus on LS
ja programmis mitmel pool nimetatud olulise mõjutegurina. Oluline on teha vete
praeguse liikumise ja uue tee järgse vete liikumise analüüs.
11. Palume täiendada lisas 1 „Võrdluskriteeriumite maatriks“ toodud kriteeriumi
„kaitsealad“ kirjeldust: sarnaselt Natura 2000 võrgustiku aladele peab ka kaitsealade
korral hindama, kas kavandatav tegevus on kooskõlas alade kaitse-eesmärkidega või
mitte (kui esineb vastuolu või seisund halveneb, siis ei saa tegevust lubada). Lisaks
kaitsealadele nimetada ka hoiualad, püsielupaigad ja kaitstavad looduse üksikobjektid.
12. Palume täiendada lisas 1 „Võrdluskriteeriumite maatriks“ toodud kriteeriumi
„kaitstavad liigid“ kirjeldust: Püsielupaigas ei saa tegevust lubada, kui esineb vastuolu
kaitse-eesmärkidega ja seisund halveneb, ülejäänud liikide elupaikades sõltub, kas
tegemist on väljaspool kaitstavaid alasid olevate liikidega või mitte.
13. Lisa 2 „Ulukiuuringu I etapi lähteülesanne“ ptk-s 5 „Metoodika“ ei ole nimetatud
seireandmestikku (ptk-s 3 „Varem teostatud uuringute ja analüüside ülevaade“ on
ulukiseire ja ulukite küttimise andmestik nimetatud). Kuigi ptk 5 järgi kasutatakse
ulukiuuringu läbiviimisel lisaks välitöödel kogutud andmestikule ka olemasolevat
andmestikku, siis palume täpsustada, et mh kasutatakse ka riiklikku ulukiseire ja ulukite
3 (4)
küttimise andmestikku. Seire- ja jahistatistika andmete saamiseks palume pöörduda
Keskkonnaagentuuri poole.
14. Lisa 3 „Raadamise uuringu lähteülesanne“ kohaselt raadamise uuringus hinnatakse
raadamise mõju piirkonna metsamaastikele, sh mõjusid metsade killustamise ja
metsasuse vähenemise näol, samuti tuleb hinnata võimalikke kumulatiivseid mõjusid
seoses muude piirkonnas aset leidvate/kavandatavate tegevustega. Sellega seoses
palume kaasatavate ekspertide loetellu lisada loodus- (sh metsa-)maastike sidususe
temaatika valdkonna ekspert.
Ühtlasi märgime, et Keskkonnaamet on varem Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise
teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ja KSH koostamist koordineeriva
juhtrühma töö raames andnud Rahandusministeeriumile üldised ettepanekud LS ja
programmi täiendamiseks. Nendega on suures osas arvestatud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Irma Pakkonen 5683 1311 (keskkonnakorraldus)
[email protected]
Liggi Namm 522 6894 (looduskaitse planeerimine)
[email protected]
Triin Amos 5629 6403 (looduskaitse planeerimine)
[email protected]
Katrin Jürgens 523 8548 (loodushoiutööd)
[email protected]
4 (4)