dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanekud Haljala-Kukruse maanteelõigu riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise programmi kohta

Rahandusministeerium · 6. märts 2023
Viit
15-5/407-5
Registreeritud
6. märts 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-5 Riigi eriplaneeringute koostamise korraldamine
Toimik
15-5/22-006
Vastutaja
Anne Martin (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
6. aprill 2023

Failid

  • 📎Ettepanekud Haljala-Kukruse maanteelõigu riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise programmi kohta.asice375 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Teie 20.01.2023 nr 15-5/407-1 [email protected] Meie 03.03.2023 nr 6-5/23/1470-2 Ettepanekud Haljala-Kukruse maanteelõigu riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise programmi kohta Teavitasite Keskkonnaametit Haljala-Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ning mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi (edaspidi: LS ja programm) avaliku väljapaneku ja arutelude toimumisest võimalusega esitada arvamusi LS ja programmile. Keskkonnaamet esitab järgmised ettepanekud avalikustatud LS ja programmi kohta: 1. LS ja programmis ning selle lisas 1 ei ole nimetatud projekteeritavaid loodusobjekte, teeme ettepaneku need lisada. Planeeringualale jäävad Kuresoo metsise ja Sonda lendorava püsielupaigad, millega tuleb samuti riigi eriplaneeringu koostamisel ja selle mõju hindamisel arvestada. 2. LS ja programmi ptk-s 2 on kirjeldatud trassivaliku põhimõtteid. Selle kohaselt riigi eriplaneeringu asukohavaliku teostamisel lähtutakse järgmistest sammudest: olemasoleva maanteekoridori sobivusanalüüs, aluskriteeriumide kohaldamine, trassikoridori visandamine ja trassikoridori võrdlemine. Ptk 2.3 kohaselt trassikoridori hindamisel ja võrdlemisel on üheks võrdluskriteeriumiks keskkonna võrdluskriteeriumid ehk olemasolevad keskkonnaväärtused, mis võivad saada maantee ja sellega seotud rajatiste tõttu kahjustatud. See võrdluskriteeriumigrupp seab omaltpoolt piiranguid maantee ja sellega seotud rajatiste projekteerimisele. LS ja programmi ptk 5 annab mõju hindamise kirjelduse. Ptk-s 5.1 on märgitud, et asukohavaliku koostamise etapis on uuringud vajalikud ruumiandmete kogumiseks ning teisalt ka asukohavaliku teostamiseks – asukohavaliku etapiks peab selguma veendumus, et valitud asukohaalternatiiv on 2+2 ristlõikega maanteekoridori rajamiseks sobivaim. Detailse lahenduse koostamisel läbiviidavad uuringud on pigem mõjuhindamise läbiviimiseks vajalikud uuringud, mis teostatakse konkreetsele asukohaalternatiivile selle detailse lahenduse koostamisel. Ptk 5.1.1 ja 5.1.2 järgi asukohavaliku teostamise käigus on kavas keskkonnauuringutest teha ulukiuuringu (sh kahepaiksed ja roomajad) I etapp; detailse lahenduse etappi jääksid nt ulukiuuringu (sh kahepaiksed ja roomajad) II etapp, planeeringuala elustiku (taimestik, kahepaiksed, imetajad, sh käsitiivalised, linnud) uuringud ja seisundihinnangud jm. Planeerimisseaduse (PlanS) § 27 lg 9 kohaselt riigi eriplaneeringu menetlus koosneb ehitise asukoha eelvaliku tegemisest, mille eesmärk on ehitisele sobivaima asukoha leidmine, ja detailse lahenduse koostamise menetlusest. Nii riigi eriplaneeringu asukoha Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 eelvaliku kui ka detailse lahenduse etapis tuleb läbi viia mõjude hindamine (sh KSH) vastavas täpsusastmes. PlanS § 41 lg 2 ühtlasi sätestab, et asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisega kinnitab Vabariigi Valitsus, et valitud asukoht on kõige sobivam riigi eriplaneeringuga kavandatava ehitise püstitamiseks ning et ehitise asukoht, püstitamise üldised tingimused, asukoha eelvaliku tegemine, asukoha eelvaliku otsus ja KSH esimese etapi aruanne vastavad õigusaktidele ning KSH esimese etapi aruandes sisalduv teave on piisav erinevate kaalutud asukohtade vahel valiku tegemiseks. Sellest lähtuvalt palume LS ja programmis selgelt välja tuua, mis info alusel asukoha eelvaliku etapp ja selle käigus tehtav mõju hindamine (vastavas täpsusastmes) läbitakse ning sellega seotud otsused tehakse. LS ja programmi kohaselt on enamik keskkonnauuringuid kavandatud riigi eriplaneeringu detailse lahenduse etappi. Mööname, et kõikide uuringute tegemine riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis võib osutuda väga mahukaks ja lõplik veendumus riigi eriplaneeringu elluviimisega kaasnevate tagajärgede ning mõjude (sh Natura 2000 võrgustiku alade kaitse- eesmärkide) osas peab tekkima planeeringu kehtestamise ajaks. Märgime, et trassivaliku käigus peab saama selgeks, kui kaugel loodusaladest peab tee paiknema, et ebasoodne mõju loodusala kaitse-eesmärkidele oleks välistatud. Näiteks, kuna planeeringualasse jäävad loodusalad, mille kaitse-eesmärgiks on mõni sooelupaik, peab trassi valikut tehes olema selge, kas ja kuidas valitud trass mõjutaks sooelupaiku. Trassi valikul peab olema teada trassi ja Natura 2000 võrgustiku ala vahele jääva ala geoloogia, kuidas veed liiguvad ja kui lähedal konkreetsele märgalale võib trass kulgeda, et see ei mõjutaks ebasoodsalt loodusala kaitse-eesmärke. Selline analüüs peab olema riigi eriplaneeringu ja selle mõju hindamise materjalides näidatud. Ka LS ja programmi ptk-s 5.3.1 on selgitatud, et trassikoridori asukoha eelvaliku etapis peab mõjude hindamise tulemusena tekkima põhimõtteline veendumus, et planeeringu täpsusastet silmas pidades on olemasoleva info põhjal võimalik valitud asukohta kavandatavat tegevust realiseerida nii, et ebasoodne mõju Natura alade kaitse- eesmärkidele on välistatud; detailse lahenduse etapis võib esineda vajadus Natura hindamist ajakohastada, et saavutada lõplik veendumus ebasoodsa mõju puudumise osas. Sama põhimõte kehtib ka teiste kaitse-eesmärgiks olevate loodusväärtuste kohta. Seetõttu oleme seisukohal, juhul kui olemasolev info ei ole piisav, tuleb vähemalt osad elustiku ja elupaikade uuringud teha ka asukoha eelvaliku etapis. 3. Ptk-s 4.2 „Kaitstavad loodusobjektid“ on märgitud, et: „Kaitsealade kategooriasse kuuluvad ka kaitstavad pargid ja puistud, millel pole reeglina individuaalset kaitsekorda.“ Palume seda täpsustada, kuna kaitstavates parkides ja puistutes kehtib looduskaitseseaduses sätestatud kaitsekord Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määruses nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri” sätestatud erisustega. 4. Palume korrigeerida ptk-s 4.9 „Maavarad ja maardlad“ toodud tabelit 2: keskkonnakaitseluba nr L.MK/330055 on antud Osaühingule VKG Tsement, vt keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS1. 5. Ptk-s 4.12 „Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid“ (lk 42) on märgitud, et maaparandussüsteeme ja märgalasid ei ole trassikoridori alana välistatud. Sellega seoses palume ptk 5.3.7 „Mõju hindamine kliimale“ lisada hinnatavaks valdkonnaks ka looduslikus seisundis märgalade hävimisel tekkiv süsinikuheide. 6. Ptk-s 5.2 kohaselt on ekspertide pädevustingimuseks magistrikraadi ja töökogemuse või eelneva osaluse olemasolu sisulise eksperdina keskkonnamõju hindamise eksperdirühma töös. 1 KOTKAS - AVE 2.7.22 (envir.ee) 2 (4) Teeme ettepaneku, et Natura hindamise eksperdil peab kindlasti olema varasem Natura asjakohase hindamise kogemus keskkonnamõju hindamise või planeeringu KSH raames (mitte kas eelnev töökogemus või eksperdirühmas osalemise kogemus). Kliimamuutuste eksperdi osas tuleks täpsustada, et mis koolitust on mõeldud, kuna praegu kliimaspetsialiste eraldi ei koolitata. Ettepanek hariduse tingimuseks seada magistrikraad keskkonna valdkonnas. Teeme ka ettepaneku eksperdirühma kaasata kogenud ornitoloog. LS ja programmi ptk 5.2 on kogemata sattunud viide keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 34 lõikele 6 (õige on lõige 5, kui mõeldud, et töögruppi kaasata KeHJS § 14 lg 1 nõuetele vastav juhtekspert). 7. Ptk-s 5.3 „Asukoha eelvaliku KSH läbiviimise metoodika“ on käsitletud asukohavaliku etapis hinnatavaid valdkondi, millest üheks on mõju taimestikule ja rohevõrgustikule (ptk 5.3.5), mille käigus hinnatakse väärtusliku taimkatte kadu. Palume selle valdkonna sisu laiendada, tuues välja ka trassivalikute mõju loodus- (metsa-)maastike ja elupaikade funktsionaalsele sidususele. 8. Ptk 5.3 allmärkus nr 57 nimetab eriplaneeringu detailse lahenduse ja selle mõju hindamise programmi koostamist. Palume korrigeerida, kuna eriplaneeringu detailse lahenduse etapis ei koostata enam mõju hindamise programmi. KeHJS § 40 lg-te 41 ja 42 kohaselt on riigi eriplaneeringu KSH esimese etapi aruanne KSH aruande koostamise alus. 9. Ptk 5.3.1 viitab LS ja programmi ptk-le 4.1, kus on nimetatud planeeringualal asuvad Natura 2000 võrgustiku alad. Selguse huvides tuleb ära märkida, et kui mõju ulatub planeeringualast väljapoole ja sinna jääb mõni Natura 2000 võrgustiku ala, siis Natura hindamisel tuleb käsitleda ka neid alasid ja hinnata mõju nende alade kaitse- eesmärkidele. 10. Lisa 1 „Võrdluskriteeriumite maatriks“ kohaselt on kavas kriteeriumi „hüdrogeoloogia ja põhjavesi“ osas hinnata maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi looduslikku kaitstust maapinnalt lähtuva potentsiaalse reostuse eest trassikoridoride alal. Trassikoridori alale jäävaid kaevusid käsitletakse eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel. Oleme seisukohal, et lisaks reostuse vaatenurgale on väga oluline hinnata, kas uue trassiga kaasneb kuivenduse mõju, palume see lisada. Veerežiimi muutus on LS ja programmis mitmel pool nimetatud olulise mõjutegurina. Oluline on teha vete praeguse liikumise ja uue tee järgse vete liikumise analüüs. 11. Palume täiendada lisas 1 „Võrdluskriteeriumite maatriks“ toodud kriteeriumi „kaitsealad“ kirjeldust: sarnaselt Natura 2000 võrgustiku aladele peab ka kaitsealade korral hindama, kas kavandatav tegevus on kooskõlas alade kaitse-eesmärkidega või mitte (kui esineb vastuolu või seisund halveneb, siis ei saa tegevust lubada). Lisaks kaitsealadele nimetada ka hoiualad, püsielupaigad ja kaitstavad looduse üksikobjektid. 12. Palume täiendada lisas 1 „Võrdluskriteeriumite maatriks“ toodud kriteeriumi „kaitstavad liigid“ kirjeldust: Püsielupaigas ei saa tegevust lubada, kui esineb vastuolu kaitse-eesmärkidega ja seisund halveneb, ülejäänud liikide elupaikades sõltub, kas tegemist on väljaspool kaitstavaid alasid olevate liikidega või mitte. 13. Lisa 2 „Ulukiuuringu I etapi lähteülesanne“ ptk-s 5 „Metoodika“ ei ole nimetatud seireandmestikku (ptk-s 3 „Varem teostatud uuringute ja analüüside ülevaade“ on ulukiseire ja ulukite küttimise andmestik nimetatud). Kuigi ptk 5 järgi kasutatakse ulukiuuringu läbiviimisel lisaks välitöödel kogutud andmestikule ka olemasolevat andmestikku, siis palume täpsustada, et mh kasutatakse ka riiklikku ulukiseire ja ulukite 3 (4) küttimise andmestikku. Seire- ja jahistatistika andmete saamiseks palume pöörduda Keskkonnaagentuuri poole. 14. Lisa 3 „Raadamise uuringu lähteülesanne“ kohaselt raadamise uuringus hinnatakse raadamise mõju piirkonna metsamaastikele, sh mõjusid metsade killustamise ja metsasuse vähenemise näol, samuti tuleb hinnata võimalikke kumulatiivseid mõjusid seoses muude piirkonnas aset leidvate/kavandatavate tegevustega. Sellega seoses palume kaasatavate ekspertide loetellu lisada loodus- (sh metsa-)maastike sidususe temaatika valdkonna ekspert. Ühtlasi märgime, et Keskkonnaamet on varem Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ja KSH koostamist koordineeriva juhtrühma töö raames andnud Rahandusministeeriumile üldised ettepanekud LS ja programmi täiendamiseks. Nendega on suures osas arvestatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Irma Pakkonen 5683 1311 (keskkonnakorraldus) [email protected] Liggi Namm 522 6894 (looduskaitse planeerimine) [email protected] Triin Amos 5629 6403 (looduskaitse planeerimine) [email protected] Katrin Jürgens 523 8548 (loodushoiutööd) [email protected] 4 (4)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →