Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 07.03.2023 17:32
Adressaat: <"RAM Info">
Teema: 8-3/8251/2023-7 Ettepanekud Pärnu jõe teemaplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelnõu aruande kohta / Rahandusministeerium
Manused: Ettepanekud Pärnu jõe teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateeg.asice
Teile on saadetud Pärnu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument.
Ettepanekud Pärnu jõe teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu
aruande kohta 8-3/8251/2023-7.
Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks on vaja ID-tarkvara, mis on kättesaadav internetis:
https://installer.id.ee/
Kui Te ei ole selle kirja õige adressaat, siis palun teavitage sellest kohe kirja saatjat ja
kustutage kiri koos kõikide lisadega ning ärge avaldage kirjas sisalduvat teavet kolmandatele
isikutele.
Pärnu Linnavalitsus
Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn
444 8200 |
[email protected]
Raine Viitas Teie 27.12.2022 nr 15-2/10190-1
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 07.03.2023 nr 8-3/8251-7
Ettepanekud Pärnu jõe teemaplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu
aruande kohta
Pärnu Linnavalitsus on tutvunud avalikul väljapanekul oleva Pärnu jõe temaplaneeringu ja selle
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu aruandega.
Materjalidega oli võimalik tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel.
Planeeringuala hõlmab Pärnu jõe veeala koos kaldaaladega Kurgjalt kuni suubumiseni merre.
Planeeringuala suurus on 42 000 ha, koos mõjualaga 112 000 ha. Planeeringualasse on haaratud
jõe kaldaalad Pärnu linnas ning Tori ja Põhja-Pärnumaa valdades. Sauga jõgi on haaratud
planeeringualasse kuni lennuväljani (Sauga kalurikülani) ning Reiu jõgi ca 1,2 km ulatuses kuni
raudteesillani (Reiu vabaõhulavani).
Tutvunud materjalidega, esitab Pärnu Linnavalitsus alljärgnevalt järgmised ettepanekud:
1. Võttes arvesse Pärnu linna haldusterritooriumi suurust (850,07 km2), palume
teemaplaneeringus kirjeldada läbivalt Pärnu linna asustusüksust Pärnu keskuslinnana.
2. Ptk. 3.1.2 linnalise piirkonna arendamise üldised suunised. Kaaluda täiendavaks
suuniseks, et kaldapromenaade arendatakse ümbritsevasse linnaruumi arhitektuurselt
sobivana, mitte ainuüksi uushooned.
3. Ptk. 3.1.2 linnalise piirkonna arendamise üldised suunised. Kaaluda täiendavaks
suuniseks, et veekogu äärsete alade ehitamisel tuleb rakendada meetmeid, et hoida ära
võimalik negatiivne mõju vee elustikule (nt ehitustööde tegemine peab toimuma sobival
ajal).
4. Ptk. 3.1.1 ja 3.1.2 piirkonna arendamise üldised suunised. Kaaluda täiendavaks
suuniseks, et paadisilla rajamisel tuleb arvestada kallasraja säilimisega ja tagada
katkematu teerada, selliselt, et rada on takistusteta läbiv jalakäijatele, ratturitele ja
seejuures olema ühendatud teedevõrgustikuga.
5. Ptk. 3.1.2. piirkonna arendamise üldised suunised, täiendada, et vaba ligipääsu tagamine
Pärnu jõe kallastel on avalikes huvides, et tagada piirkonna elanikele ja selle külastajatele
võimalus jõeäärsetel aladel viibida.
6. Ptk. 3.1.2.1 sadama akvatooriumil planeerimisel on oluline võtta arvesse erineva
funktsiooniga tegevusi (tööstussadam, puhkesadam, äri- ja elupiirkond). Kas on võimalik
seada suunised, kuidas piirkonna ei domineeriks äri- ja elamupiirkond sadamat ja
vastupidi.
7. Ptk. 3.1.2.2. lk 20 teine lõik kirjeldab, et jõele on kehtestatud sõudmise eripiirkond ning
kavandatud sõudmise ja aerutamise staadion, sh asjaolu, et võistluste ajal staadioni
veeliiklus kasutuseks suletud. Täpsustame, et eripiirkonnas ei tohi viibida kõrvalised
Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200
[email protected] www.parnu.ee
isikud, olenemata asjaolust, kas toimuvad võistlused või mitte. Palume kirjeldav skeemile
märkida eripiirkonna territoorium.
8. Skeem 8. Joonisel tuua esile Reiu jõelõik, roheala tsoneerimine peidab Reiu jõge.
9. Kirjeldada võimalused ja suunised, kuidas peaks kavandama jõe äärsetel aladel
suurüritusi.
10. Sildade kui oluliste ühenduskohtade juures kaaluda erinevate liikumisviiside ühildamise
võimalust (näiteks parkla, jalgrattaparklad koos laadimise, jalgratta hoolduse ja rendi
taristuga linnalise asustusega alal, parklad koos veeskamise võimalusega maalise
asustusega alal jms). Mõju hindajate arvates oleks see otstarbekas ja võimendab jõe kui
liikuvuskoridori mõju.
11. Võimalusel kirjeldada planeeringulahenduses meetmeid, mida tuleb võtta arvesse
kaldarajatiste projekteerimisel, mis vähendavad juhusliku vette kukkumise riski (sh
füüsilised kaldapiirded) ja parandavad avalikku korda selliselt, et väheneks uppumise risk
(valgustus, valvekaamerad jms).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaido Koppel
planeerimisosakonna juhataja
Alice Närep
5307 1185,
[email protected]
2