EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 7.2.2023
COM(2023) 63 final
2023/0025 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,
millega muudetakse direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud
jäätmete (elektroonikaromude) kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
ET ET
SELETUSKIRI
1. ETTEPANEKU TAUST
• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
25. jaanuaril 2022 tunnistas Euroopa Liidu Kohus kohtuasjas C-181/20 tehtud otsuses1
elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmeid käsitleva direktiivi 2012/19/EL (edaspidi
„elektroonikaromude direktiiv“) artikli 13 lõike 1 põhjendamatu tagasiulatuva jõu tõttu
kehtetuks selles osas, milles on sätestatud, et tootjad peavad rahastama ajavahemikul 13.
augustist 2005 kuni 13. augustini 2012 turule lastud päikesepaneelidest tekkinud jäätmete
kogumise, töötlemise, taaskasutamise ja keskkonnaohutu kõrvaldamise kulusid. Viimati
nimetatud kuupäev on tollase uue elektroonikaromude direktiivi (millega asendati direktiiv
2002/96/EÜ) jõustumise kuupäev. Alates elektroonikaromude direktiivi jõustumisest lisati
selle kohaldamisalasse päikesepaneelid. Lisaks rakendati „avatud kohaldamisala“ 2012. aasta
direktiivis laiemalt, alates 15. augustist 2018, muutes sellega seoses varasema direktiivi
2002/96/EÜ kohaldamisala.
Euroopa Kohus väidab, et enne direktiivi 2012/19/EL vastuvõtmist oli liikmesriikidel
vastavalt jäätmeid käsitleva direktiivi 2008/98/EÜ2 artiklile 14 võimalus nõuda
päikesepaneelidest tekkinud jäätmete käitlemisega seotud kulude kandmist praegustelt või
varasematelt jäätmevaldajatelt või päikesepaneelide tootjalt või turustajalt. Hiljem direktiivi
2012/19/EL artikli 13 lõikes 1 kehtestatud reeglit, mille kohaselt peavad muude kui
kodumajapidamistes kasutatavate päikesepaneelide olelusringi lõpus kasutusest
kõrvaldamisega seotud kulud kandma kõigis liikmesriikides tootjad, sealhulgas juhul, kui
tooted olid juba turule lastud ajal, mil kehtisid varasemad õigusnormid, tuleb Euroopa Kohtu
sõnul pidada tagasiulatuvalt kohaldatavaks. Sellisena võib see rikkuda õiguskindluse
põhimõtet.
Otsuses nõutakse järelmeetmeid, muutes sihipäraselt elektroonikaromude direktiivi ja selle
artikli 13 lõiget 1, milles käsitletakse muude kasutajate kui kodumajapidamiste
elektroonikaromude kogumise ja töötlemise rahastamist.
Lisaks leiti, et muuta tuleks ka elektroonikaromude direktiivi artikli 12 lõiget 1, kuna see
sisaldab samalaadset sätet kodumajapidamiste elektri- ja elektroonikaseadmete kohta. Kuigi
Euroopa Kohtu otsuses ei käsitletud seda artiklit sõnaselgelt kõnealuse kohtuasjaga seotuna,
võib ka seda artiklit pidada kohtu põhjendusi arvesse võttes tagasiulatuvaks, mistõttu tuleb
teha sarnane muudatus.
Sihipärases komisjoni ettepanekus käsitletakse ka Euroopa Kohtu otsuse mõju muudele
toodetele, mis kuuluvad alates 15. augustist 2018 elektroonikaromude direktiivi artikli 2 lõike
1 punktis b sätestatud „avatud kohaldamisalasse“, mille puhul sarnaneb olukord
päikesepaneelide olukorraga, mida Euroopa Kohus käsitles sõnaselgelt. Eelkõige võib „avatud
kohaldamisala“ hõlmata nii kodumajapidamiste elektri- ja elektroonikaseadmeid kui ka
elektri- ja elektroonikaseadmeid, mis on mõeldud muudele kasutajatele kui
kodumajapidamised3. Mõlemal juhul peab Euroopa Kohtu otsusele tuginedes täpsustama, et
1
ELT C 222, 6.7.2020.
2
ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30.
3
Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule, milles käsitletakse direktiivi 2012/19/EL (elektri- ja
elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kohta) (uus elektroonikaromude direktiiv) kohaldamisala
läbivaatamist, uue elektroonikaromude direktiivi artikli 7 lõike 1 kohaste kogumismäärade saavutamise
ET 1 ET
tootjad on kohustatud „avatud kohaldamisalasse“ kuuluvate elektri- ja elektroonikaseadmete
jäätmekäitlust rahastama alles alates 15. augustist 2018.
Seega hõlmab komisjoni ettepanek ka artikli 12 lõike 1 muutmist. Tehakse ettepanek muuta
artikli 12 lõikeid 3 ja 4, et täpsustada, millal tootjate rahastamiskohustust kohaldatakse.
Selleks, et muuta Euroopa Kohtu põhjendustele tuginedes tagasiulatuvat jõudu, on komisjoni
ettepaneku eesmärk muuta ka artikli 15 lõiget 2, milles viidatakse elektri- ja
elektroonikaseadmete märgistusele.
Lisaks ajakohastatakse käesoleva ettepanekuga elektroonikaromude direktiivi artikli 14 lõike
4 ja artikli 15 lõike 2 viiteid Euroopa standardile EN 50419 elektri- ja elektroonikaseadmete
märgistuse kohta seoses elektroonikaromude liigiti kogumisega, asendades kõnealuse
standardi 2006. aasta versioonile osutava viite 2022. aasta versioonile osutava viitega.
• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Praegu kehtivad liidu õigusnormid elektroonikaromude käitluse kohta on sätestatud direktiivis
2012/19/EL.
Ettepaneku eesmärk on muuta elektroonikaromude direktiivi artikli 12 lõikeid 1, 3 ja 4, artikli
13 lõiget 1 ja artikli 15 lõiget 2 järelmeetmena Euroopa Liidu Kohtu otsusele kohtuasjas C-
181/20. Kõnealustes sätetes käsitletakse elektroonikaromude direktiivi aluspõhimõtteks olevat
laiendatud tootjavastutuse põhimõtet, mis oli sätestatud juba esimeses direktiivis 2002/96/EÜ,
ning Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud põhimõtte „saastaja maksab“ rakendamist.
Laiendatud tootjavastutuse põhimõte on üksikasjalikumalt sätestatud jäätmeid käsitlevas
direktiivis 2008/98/EÜ (jäätmete raamdirektiiv). Ettepanekuga säilitatakse laiendatud
tootjavastutust käsitlevate sätete täielik toime. Euroopa Kohtu otsust silmas pidades tuleb
siiski järgida tagasiulatuva jõu puudumise põhimõtet ja sellega seotud ettevõtjate huve seoses
ajaga, mil elektroonikaromude direktiiv ei olnud veel kohaldatav päikesepaneelide ega hiljem
direktiivi kohaldamisalasse lisatud muude toodete suhtes.
Ettepaneku eesmärk on muuta ka artikli 14 lõiget 4 ja artikli 15 lõiget 2, et ajakohastada viidet
Euroopa standardile EN 50419, asendades viite CENELECi poolt 2006. aasta märtsis vastu
võetud standardile EN 50419 selle standardi muudetud versiooniga, mis võeti vastu 2022.
aastal, ning ajakohastada standardi viiteid elektroonikaromude direktiivile (EN 50419:2022).
Need kavandatud sihipärased muudatused ei ole seotud ühegi teise elektroonikaromude
valdkonna poliitikasättega.
• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Kavandatud sihipäraste muudatuste puhul säilib direktiivi ja selle laiendatud tootjavastutuse
sätete sidusus liidu muude poliitikavaldkondadega.
tähtaegade läbivaatamist ning võimalust sätestada kõnealuse direktiivi III lisas esitatud elektri- ja
elektrooniliste seadmete ühe või mitme kategooria puhul individuaalsed kogumismäärad (COM/2017/0171
final).
ET 2 ET
2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
• Õiguslik alus
Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu keskkonnakaitset käsitleva artikli 192
lõikel 1, mis on muudetava õigusakti õiguslik alus.
• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Vastavalt direktiivi 2012/19/EL põhjendusele 36, kuna direktiivi eesmärki ei suuda
liikmesriigid piisavalt saavutada ning probleemi ulatuse tõttu on seda parem saavutada liidu
tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud
subsidiaarsuse põhimõttega.
Võttes arvesse, et sihipärase muudatuse eesmärk on muuta direktiivi juba olemasolevaid
sätteid kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega, võib järeldada, et järgitakse subsidiaarsuse ja ELi
lisaväärtuse põhimõtet, nagu see oli algselt kavandatud direktiivi 2012/19/EL vastuvõtmisega.
Lisaks, võttes arvesse, et liikmesriigid võivad erinevalt tõlgendada küsimust, millal laiendatud
tootjavastutust päikesepaneelide ning kohaldamisalasse kuuluvate uute elektri- ja
elektroonikaseadmete suhtes kohaldatakse, on muudatus vajalik.
• Proportsionaalsus
Vastavalt direktiivi 2012/19/EL põhjendusele 36 ja kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5
sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe elektroonikaromude direktiiv kaugemale
sellest, mis on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks.
Võttes arvesse, et sihipärase muudatuse eesmärk on muuta direktiivi juba olemasolevaid
sätteid kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega, võib järeldada, et järgitakse proportsionaalsuse
põhimõtet, nagu see oli algselt kavandatud direktiivi 2012/19/EL vastuvõtmisega.
• Vahendi valik
Võttes arvesse, et sihipärase muudatuse eesmärk on muuta elektroonikaromude direktiivi juba
olemasolevaid sätteid kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega, esitatakse käesolev ettepanek
direktiivi 2012/19/EL muutva direktiivi ettepanekuna.
3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU
HINDAMISE TULEMUSED
• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Ei kohaldata.
• Konsulteerimine sidusrühmadega
Liikmesriikide eksperte teavitati tagajärgedest, mida avaldab Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas
C-181/20, ja jäätmete eksperdirühma 7. aprilli 2022. aasta koosolekul elektroonikaromude
direktiivi 2012/19/EL rakendamise kohta,4 kus komisjon tutvustas sihipärase muudatuse
põhielemente ja palus tagasisidet. Kavandatavale edasisele tegevusele ei esitatud vastuväiteid
ega tehtud konkreetseid märkusi.
4
Koosoleku päevakord ja protokoll on kättesaadavad komisjoni eksperdirühmade ja muude sarnaste
üksuste registris (europa.eu). Vt eelkõige päevakorra punkt 3.
ET 3 ET
Võttes arvesse, et kohtu otsuse kohaselt peab komisjon kohtuotsust põhjendamatu viivituseta
rakendama, ja arvestades ettepaneku piiratud laadi, rohkem sidusrühmadega ei konsulteeritud.
• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Võttes arvesse käesoleva ettepaneku selgelt määratletud ja piiratud kohaldamisala Euroopa
Liidu Kohtu otsuse käsitlemiseks, ei olnud vaja kasutada väliseksperte.
• Mõju hindamine
Mõju ei hinnatud, kuna komisjonil ei olnud muud valikut kui muuta elektroonikaromude
direktiivi konkreetseid artikleid vastavalt Euroopa Liidu Kohtu otsusele kohtuasjas C-181/20.
• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Algatus piirdub elektroonikaromude direktiivi artikli 12 lõigete 1, 3 ja 4, artikli 13 lõike 1 ja
artikli 15 lõike 2 muutmisega järelmeetmena Euroopa Liidu Kohtu otsusele kohtuasjas C-
181/20 ning artikli 14 lõike 4 ja artikli 15 lõike 2 muutmisega, et ajakohastada viide Euroopa
standardile EN 50419. Seega on ettepanekul rangelt kindlaksmääratud kohaldamisala ja
formaat.
• Põhiõigused
Ettepanek ei mõjuta põhiõiguste kaitset. Võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu otsust
kohtuasjas C-181/20, tuleb järelmeetmed võtta komisjoni selle sihipärase ettepanekuga
elektroonikaromude direktiivi muutmiseks.
4. MÕJU EELARVELE
Kavandatud meede ei mõjuta Euroopa Komisjoni eelarvet. Seega ei ole finantsselgitust
esitatud.
5. MUU TEAVE
• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Aruandluse kord on juba sätestatud elektroonikaromude direktiivi artiklis 16, mida käesolev
sihipärane komisjoni ettepanek ei mõjuta.
Lisaks on elektroonikaromude direktiivi kohaldamisel andmete arvutamise, kontrollimise ja
esitamise eeskirjad sätestatud komisjoni 17. detsembri 2019. aasta rakendusotsuses (EL)
2019/2193.
Käesoleva ettepanekuga seoses ei ole vaja täiendavaid meetmeid ega mehhanisme.
• Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)
Komisjon leiab, et dokumendid, milles liikmesriigid selgitavad direktiivi ülevõtmise
meetmeid, on vajalikud selleks, et parandada direktiivi ülevõtmist käsitleva teabe kvaliteeti.
Kavandatud sätete põhieesmärk on tagada Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmine ja seega
täpsustada aega, millest alates peavad nii kodumajapidamiste kui ka muude kasutajate kui
kodumajapidamiste jaoks mõeldud elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad tagama oma
toodetest tulenevate jäätmete käitluse rahastamise. Seetõttu on uute õigusnormide täielik ja
ET 4 ET
nõuetekohane ülevõtmine oluline, et tagada selle eesmärgi saavutamine ja ühtlustatud
lähenemisviis kõigis liikmesriikides.
Selgitavate dokumentide esitamise nõue võib tekitada täiendavat halduskoormust mõnele
liikmesriigile. Selgitavad dokumendid on aga vajalikud selleks, et oleks võimalik kindlalt
tõendada, et direktiiv on täielikult ja nõuetekohaselt üle võetud, mis on tähtis eespool
nimetatud põhjustel, ning seda ei ole võimalik tulemuslikult tõendada vähem koormavate
meetmetega. Lisaks võivad selgitavad dokumendid oluliselt aidata vähendada komisjoni
halduskoormust nõuetele vastavuse seirel; ilma selgitavate dokumentideta läheks vaja
märkimisväärselt ressursse ja arvukalt kontakte riigiasutustega, et jälgida kõigis
liikmesriikides direktiivi ülevõtmise meetodeid.
Eespool öeldut silmas pidades on asjakohane liikmesriikidelt paluda, et nad lisaksid
ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost
elektroonikaromude direktiivi muutva direktiivi sätete ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide
vastavate osade vahel.
• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Artikliga 1 nähakse ette elektroonikaromusid käsitleva direktiivi 2012/19/EL järgmiste
artiklite muutmine.
Artikli 12 lõige 1.
Muudatusettepaneku eesmärk on täpsustada aega, millest alates peavad kodumajapidamiste
päikesepaneelide ning elektri- ja elektroonikaseadmete (mis kuuluvad elektroonikaromude
direktiivi kohaldamisalasse alles alates 15. augustist 2018 („avatud kohaldamisalasse
kuuluvad elektri- ja elektroonikaseadmed“)) tootjad rahastama kodumajapidamiste
elektroonikaromude kogumise, töötlemise, taaskasutamise ja keskkonnaohutu kõrvaldamise
kulusid. Eelkõige täpsustatakse lõikes, et kodumajapidamiste päikesepaneelide tootjad
rahastavad päikesepaneelidest tekkinud elektroonikaromude kogumist, töötlemist,
taaskasutamist ja keskkonnaohutut kõrvaldamist, kui sellised päikesepaneelid lasti turule
alates 13. augustist 2012.
Lõikes sätestatakse samuti, et kodumajapidamiste „avatud kohaldamisalasse“ kuuluvate
elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad rahastavad selliste elektroonikaromudega seoses
tekkinud eespool nimetatud kulusid, kui elektri- ja elektroonikaseadmed lasti turule alates 15.
augustist 2018.
Artikli 12 lõige 3.
Selle sätte eesmärk on jätta direktiivi tekstist välja esimese lause esimene osa „Toodete puhul,
mis on turule lastud pärast 13. augustit 2005“, kuna viide 13. augustile 2005 on Euroopa
Kohtu otsuse jõustamise tõttu aegunud.
Artikli 12 lõige 4.
Muudatusettepanekuga täpsustatakse, et see lõige viitab üksnes elektroonikaromude direktiivi
artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud toodetest tekkinud elektroonikaromudele, välja arvatud
päikesepaneelidele.
Artikli 13 lõige 1.
ET 5 ET
Muudatusettepaneku eesmärk on täpsustada aega, millest alates peavad muude kasutajate kui
kodumajapidamiste päikesepaneelide ning elektri- ja elektroonikaseadmete (mis kuuluvad
elektroonikaromude direktiivi kohaldamisalasse alles alates 15. augustist 2018 („avatud
kohaldamisalasse kuuluvad elektri- ja elektroonikaseadmed“)) tootjad rahastama
elektroonikaromude kogumise, töötlemise, taaskasutamise ja keskkonnaohutu kõrvaldamise
kulusid.
Eelkõige täpsustatakse lõikes, et muude kasutajate kui kodumajapidamiste päikesepaneelide
tootjad rahastavad vähemalt päikesepaneelidest tekkinud elektroonikaromude kogumist,
töötlemist, taaskasutamist ja keskkonnaohutut kõrvaldamist, kui sellised päikesepaneelid lasti
turule alates 13. augustist 2012.
Lõikes täpsustatakse samuti, et muude kasutajate kui kodumajapidamiste „avatud
kohaldamisalasse“ kuuluvate elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad rahastavad sellistest
elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud elektroonikaromudega seotud eespool nimetatud
kulusid, kui elektri- ja elektroonikaseadmed lasti turule alates 15. augustist 2018.
Artikli 14 lõige 4.
Selle muudatusettepanekuga ajakohastatakse elektroonikaromude direktiivis sisalduv viide
Euroopa standardile EN 50419. Kuna see standard vaadati 2022. aastal läbi, tehakse ettepanek
asendada viide standardi 2006. aasta versioonile viitega ajakohastatud, 2022. aasta
versioonile.
Artikli 15 lõige 2.
Muudatusettepanek tuleneb artiklite 12 ja 13 muudatustest, et täpsustada, et tootjate kohustust
märgistada elektri- ja elektroonikaseadmeid kohaldatakse päikesepaneelide puhul alles alates
13. augustist 2012 ning „avatud kohaldamisalasse“ kuuluvate elektri- ja elektroonikaseadmete
puhul alles alates 15. augustist 2018. Kavandatud muudatusega ajakohastatakse ka viide
Euroopa standardile EN 50419 kooskõlas artikli 14 lõike 4 vastava muudatusega.
Artikkel 2 sisaldab sätteid direktiivi liikmesriikide poolt ülevõtmise kohta.
Artikkel 3 sisaldab sätteid meetme jõustumise kohta.
Artiklis 4 on määratletud meetme adressaadid, kelleks on liikmesriigid.
ET 6 ET
2023/0025 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,
millega muudetakse direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud
jäätmete (elektroonikaromude) kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust5,
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust6,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1) 13. augustil 2012 jõustus direktiiv 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest
tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta, millega asendati direktiiv 2002/96/EÜ.
(2) Päikesepaneelid, mis ei kuulunud direktiivi 2002/96/EÜ kohaldamisalasse, lisati
direktiivi 2012/19/EL kohaldamisalasse alates 13. augustist 2012, kui need lisati
direktiivi 2012/19/EL artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud I ja II lisa 4. kategooriasse.
(3) Direktiivi 2012/19/EL artikli 13 lõikes 1 on sätestatud, et elektri- ja
elektroonikaseadmete tootjad rahastavad muude kasutajate kui kodumajapidamiste
elektroonikaromude kogumisest, töötlemisest, taaskasutamisest ja keskkonnaohutust
kõrvaldamisest tulenevad kulud, mis tulenevad pärast 13. augustit 2005 turule lastud
toodetest.
(4) 25. jaanuaril 2022 tunnistas Euroopa Liidu Kohus kohtuasjas C-181/20 tehtud otsuses7
põhjendamatu tagasiulatuva jõu tõttu kehtetuks direktiivi 2012/19/EL artikli 13 lõike 1
osas, mis puudutab ajavahemikul 13. augustist 2005 kuni 12. augustini 2012 turule
lastud päikesepaneele. Euroopa Kohus leidis, et kuna enne direktiivi 2012/19/EL
vastuvõtmist jättis liidu seadusandja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri
2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid)8 artikli 14 alusel
liikmesriikidele valiku nõuda päikesepaneelidest tekkinud jäätmete käitlemisega
seotud kulude kandmist praegustelt või varasematelt jäätmevaldajatelt või
päikesepaneelide tootjalt või turustajalt ning kehtestas seejärel direktiivi 2012/19/EL
artikli 13 lõikes 1 õigusnormi, mille kohaselt peavad need kulud kõikides
5
ELT C , , lk .
6
ELT C , , lk .
7
Euroopa Kohtu (suurkoja) 25. jaanuari 2022. aasta otsus (Nejvyšší soudi eelotsusetaotlus – Tšehhi
Vabariik) – VYSOČINA WIND a.s. vs. Česká republika – Ministerstvo životního prostředí (kohtuasi C-
181/20) (ELT C 222, 6.7.2020).
8
ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30.
ET 7 ET
liikmesriikides kandma tootjad, sealhulgas nende toodete puhul, mis tootjad olid
esimesena nimetatud õigusakti kehtivuse ajal juba turule lasknud, tuleb viimati
nimetatud reeglit pidada tagasiulatuvalt kohaldatavaks, mistõttu võib see rikkuda
õiguskindluse põhimõtet. Euroopa Kohus leidis, et selline tagasiulatuvus kehtib
päikesepaneelide suhtes, mis on turule lastud enne direktiivi 2012/19/EL jõustumist
13. augustil 2012.
(5) Euroopa Kohtu otsus, millega tunnistati direktiivi 2012/19/EL artikli 13 lõige 1
osaliselt kehtetuks, tähendab otseselt, et seda tuleks muuta nii, et see ei oleks
kohaldatav muude kasutajate kui kodumajapidamiste sellistest päikesepaneelidest
tekkinud jäätmete suhtes, mis on turule lastud ajavahemikul 13. augustist 2005 kuni
13. augustini 2012. Lisaks on Euroopa Kohtu otsuses esitatud kaalutlusi arvesse võttes
vaja muuta direktiivi 2012/19/EL ka seoses selliste kodumajapidamiste
päikesepaneelidest tekkinud jäätmete käitluse rahastamisega, mille suhtes
kohaldatakse direktiivi 2012/19/EL artiklit 12, ning seoses muude elektri- ja
elektroonikaseadmetega, mis on nii kodumajapidamistest kui ka muudelt kasutajatelt
kui kodumajapidamistelt pärit jäätmete puhul, mis on päikesepaneelidest tekkinud
jäätmetega võrreldavas olukorras.
(6) Direktiivi 2012/19/EL artikli 2 lõike 1 punktiga b laiendatakse kõnealuse direktiivi
kohaldamisala alates 15. augustist 2018 kõigile elektri- ja elektroonikaseadmetele.
Sarnaselt päikesepaneelidele, elektri- ja elektroonikaseadmed, mis ei kuulunud
direktiivi 2012/19/EL artikli 2 lõike 1 punkti a kohaselt direktiivi kohaldamisalasse,
kuid mis kuulusid selle kohaldamisalasse alates 15. augustist 2018 vastavalt selle
artikli 2 lõike 1 punktile b („avatud kohaldamisalasse kuuluvad elektri- ja
elektroonikaseadmed“), ei kuulunud varem ka direktiivi 2002/96/EÜ
kohaldamisalasse. Seega oli liikmesriikidel enne direktiivi 2012/19/EL vastuvõtmist
vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artiklile 14 võimalus nõuda kõnealustest elektri- ja
elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete käitlemisega seotud kulude kandmist
praegustelt või varasematelt jäätmevaldajatelt või nende seadmete tootjalt või
turustajalt. Seetõttu oleks direktiivi 2012/19/EL artikli 13 lõike 1 kohaldamine avatud
kohaldamisalasse kuuluvate elektri- ja elektroonikaseadmete suhtes Euroopa Kohtu
otsuses kohtuasjas C-181/20 esitatud põhjustel vastuolus õiguskindluse põhimõttega.
Kuna aga direktiiv 2012/19/EL hõlmab avatud kohaldamisalasse kuuluvaid elektri- ja
elektroonikaseadmeid alles alates 15. augustist 2018, tuleks artikli 13 lõiget 1 muuta,
et seda ei kohaldataks avatud kohaldamisalasse kuuluvate elektri- ja
elektroonikaseadmete suhtes, mis lasti turule ajavahemikul 13. augustist 2005 kuni 15.
augustini 2018.
(7) Sarnaselt direktiivi 2012/19/EL artikli 13 lõikele 1, mida kohaldatakse muude
kasutajate kui kodumajapidamiste suhtes, näeb direktiivi 2012/19/EL artikli 12 lõige 1
koostoimes artikli 12 lõikega 3 ette, et tootjad rahastavad kodumajapidamiste
elektroonikaromude kogumise, töötlemise, taaskasutamise ja keskkonnaohutu
kõrvaldamise kulusid seoses toodetega, mis lasti turule alates 13. augustist 2005.
Euroopa Kohtu otsuses kohtuasjas C-181/20 esitatud põhjustel, kuivõrd neid sätteid
kohaldatakse ajavahemikul 13. augustist 2005 kuni 13. augustini 2012 turule lastud
päikesepaneelide jäätmekäitluskulude ja 13. augustist 2005 kuni 15. augustini 2018
turule lastud avatud kohaldamisalasse kuuluvate elektri- ja elektroonikaseadmete
jäätmekäitluskulude rahastamise suhtes, kohaldataks neid samuti tagasiulatuvalt viisil,
mis on vastuolus õiguskindluse põhimõttega. Seepärast tuleks direktiivi 2012/19/EL
artiklit 12 muuta nii, et seda ei kohaldataks päikesepaneelide suhtes, mis lasti turule
ajavahemikul 13. augustist 2005 kuni 13. augustini 2012 ega avatud kohaldamisalasse
kuuluvate elektri- ja elektroonikaseadmete suhtes, mis lasti turule ajavahemikul 13.
augustist 2005 kuni 15. augustini 2018.
ET 8 ET
(8) Direktiivi 2012/19/EL artikli 14 lõikes 4 ja artikli 15 lõikes 2 on sätestatud, et turule
lastud elektri- ja elektroonikaseadmed tuleb märgistada, eelistatavalt vastavalt
Euroopa standardile EN 50419, mille CENELEC võttis vastu 2006. aasta märtsis.
Kõnealust standardit on muudetud, et ajakohastada selles sisalduvaid viiteid
direktiivile 2012/19/EL. Seepärast tuleks artikli 14 lõikes 4 ja artikli 15 lõikes 2
esitatud viidet standardile ajakohastada, et viidata standardi EN 50419 ajakohastatud
versioonile, mille CENELEC võttis vastu 2022. aasta juulis.
(9) Direktiivi 2012/19/EL artikli 15 lõikes 2 on sätestatud, et elektri- ja
elektroonikaseadme turulelaskmise kuupäeva üheseks kindlaksmääramiseks tagavad
liikmesriigid, et seadmel oleks tähis, millel on märgitud, et seade on turule lastud
pärast 13. augustit 2005. Artiklite 12 ja 13 muudatusettepanekutest tuleneva
muudatusena tuleks muuta artikli 15 lõiget 2 seoses päikesepaneelide ja avatud
kohaldamisalasse kuuluvate elektri- ja elektroonikaseadmetega, et täpsustada, et
märgistamiskohustust kohaldatakse päikesepaneelide puhul alles alates 13. augustist
2012 ja avatud kohaldamisalasse kuuluvate elektri- ja elektroonikaseadmete puhul
alles alates 15. augustist 2018.
(10) Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise
deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta9 kohustuvad liikmesriigid
põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu
dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike
õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et
nimetatud dokumentide edastamine on põhjendatud,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 2012/19/EL muutmine
Direktiivi 2012/19/EL muudetakse järgmiselt.
(1) Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:
(a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Liikmesriigid tagavad, et tootjad rahastavad vähemalt artikli 5 lõike 2 kohaselt
rajatud kogumiskohtadesse toodud kodumajapidamiste elektroonikaromude
kogumist, töötlemist, taaskasutamist ja keskkonnaohutut kõrvaldamist järgmiselt:
(a) elektroonikaromude puhul, mis on tekkinud artikli 2 lõike 1 punktis a
osutatud ning pärast 13. augustit 2005 turule lastud elektri- ja
elektroonikaseadmetest, välja arvatud päikesepaneelidest;
(b) elektroonikaromude puhul, mis on tekkinud alates 13. augustist 2012
turule lastud päikesepaneelidest, ning
(c) elektroonikaromude puhul, mis on tekkinud artikli 2 lõike 1 punktis b
osutatud ning alates 15. augustist 2018 turule lastud elektri- ja
elektroonikaseadmetest, mis ei kuulu artikli 2 lõike 1 punkti a
kohaldamisalasse.“;
(b) lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:
9
ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.
ET 9 ET
„3. Iga tootja vastutab lõikes 1 osutatud toimingute rahastamise eest, mis on
seotud tema enda toodetest tekkinud jäätmetega. Tootja võib valida, kas ta
täidab selle kohustuse individuaalselt või ühineb kollektiivse süsteemiga.“;
(c) lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. 13. augustil 2005 või enne seda turule lastud, artikli 2 lõike 1 punktis a
osutatud toodetest, välja arvatud päikesepaneelidest tekkinud
elektroonikaromude (edaspidi „endisaegsed jäätmed”) käitluskulud
rahastatakse ühe või mitme süsteemi poolt, milles kõik tootjad, kes vastavate
kulude tekkimise ajal turul tegutsevad, osalevad proportsionaalselt, st
proportsionaalselt nende vastava osaga seda tüüpi seadmete turul.“;
(2) artikli 13 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Liikmesriigid tagavad, et tootjad rahastavad muude kasutajate kui
kodumajapidamiste elektroonikaromude kogumisest, töötlemisest, taaskasutamisest ja
keskkonnaohutust kõrvaldamisest tulenevad kulud järgmiselt:
(a) elektroonikaromude puhul, mis on tekkinud artikli 2 lõike 1 punktis a
osutatud ning pärast 13. augustit 2005 turule lastud elektri- ja
elektroonikaseadmetest, välja arvatud päikesepaneelidest;
(b) elektroonikaromude puhul, mis on tekkinud alates 13. augustist 2012
turule lastud päikesepaneelidest, ning
(c) elektroonikaromude puhul, mis on tekkinud artikli 2 lõike 1 punktis b
osutatud ning alates 15. augustist 2018 turule lastud elektri- ja
elektroonikaseadmetest, mis ei kuulu artikli 2 lõike 1 punkti a
kohaldamisalasse.“;
(3) artikli 14 lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Elektroonikaromude sortimata olmejäätmetena kõrvaldamise vähendamiseks ja
nende liigiti kogumise soodustamiseks tagavad liikmesriigid, et tootjad märgistavad
turulelastud elektri- ja elektroonikaseadmed nõuetekohaselt IX lisas esitatud tähisega
eelistatavalt kooskõlas Euroopa standardiga EN 50419:2022. Tähise võib toote
suurusest või funktsioonist tulenevatel erandjuhtudel kanda elektri- ja
elektroonikaseadmete pakendile, kasutamisjuhendile ja garantiidokumendile.“;
(4) artikli 15 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Elektri- ja elektroonikaseadme turulelaskmise kuupäeva üheseks
kindlaksmääramiseks tagavad liikmesriigid, et seadmel on tähis, millel on märgitud, et
seade on turule lastud pärast 13. augustit 2005. Sel eesmärgil kohaldatakse
eelistatavalt Euroopa standardit EN 50419:2022.
Päikesepaneelide puhul kohaldatakse esimeses lõigus osutatud kohustust üksnes
päikesepaneelide suhtes, mis on turule lastud alates 13. augustist 2012.
Artikli 2 lõike 1 punktis b osutatud elektri- ja elektroonikaseadmete puhul, mis ei
kuulu artikli 2 lõike 1 punkti a kohaldamisalasse, kohaldatakse esimeses lõigus
osutatud kohustust üksnes selliste elektri- ja elektroonikaseadmete suhtes, mis on
turule lastud alates 15. augustist 2018.“
ET 10 ET
Artikkel 2
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja
haldusnormid hiljemalt [ühe aasta möödudes käesoleva direktiivi jõustumisest]. Nad
edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku
avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi
näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas
valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu
Teatajas.
Artikkel 4
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
ET 11 ET
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: 19.3/23-0054 - COM(2023) 63 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta
Arvamuse andmine eelnõu kohta Keskkonnaministeeriumile vastavalt Riigikantselei 06.03.2023 resolutsioonile.
Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Rahandusministeerium
Tähtaeg: 20.03.2023 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6657e08b-af7a-494e-b246-b45d6560a65b
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6657e08b-af7a-494e-b246-b45d6560a65b?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
EUROPEAN
COMMISSION
Brussels, 7.2.2023
COM(2023) 63 final
2023/0025 (COD)
Proposal for a
DIRECTIVE OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
amending Directive 2012/19/EU on waste electrical and electronic equipment (WEEE)
(Text with EEA relevance)
EN EN
EXPLANATORY MEMORANDUM
1. CONTEXT OF THE PROPOSAL
• Reasons for and objectives of the proposal
On 25 January 2022, the Court of Justice of the European Union in its judgement in case C-
181/201 declared as partially invalid Article 13(1) of Directive 2012/19/EU on waste electrical
and electronic equipment (“WEEE Directive”) by reason of non-justified retroactive effect,
insofar as it provides for producers to have to assume the financing of the costs of collection,
treatment, recovery and environmentally sound disposal of waste from photovoltaic panels
placed on the market between 13 August 2005 and 13 August 2012. The latter date is the
entry into force of the then new WEEE Directive, which replaced Directive 2002/96/EC.
From its entry into force, photovoltaic panels were added to the scope of the WEEE Directive.
Furthermore, the 2012 Directive more broadly implemented an ‘open scope’ as of 15 August
2018, changing in this respect from the scope of the earlier Directive 2002/96/EC.
The Court argues that prior to the adoption of Directive 2012/19/EU, Member States had,
pursuant to Article 14 of Directive 2008/98/EC on waste2, the choice of requiring the costs
relating to the management of waste from photovoltaic panels to be borne by current or
previous waste holders, or by the producer or the distributor of the photovoltaic panels.
According to the Court, the subsequently established rule, in Article 13(1) of Directive
2012/19/EU, under which the financing of costs related to the end-of- life treatment of
photovoltaic panels other than for private households must in all Member States be borne by
producers, including where products had already been placed on the market at a time when
the former legislation was in force, must be regarded as applying retroactively. It is therefore
liable to infringe the principle of legal certainty.
The judgement requires follow-up through a targeted amendment of the WEEE Directive and
its Article 13(1) on financing the WEEE collection and treatment in respect of WEEE from
users other than private households.
In addition, it was assessed that Article 12(1) of the WEEE Directive should also be amended
as it contained a parallel provision for electrical and electronic equipment (EEE) for private
households. While this Article was not explicitly targeted by the Court’s judgement as not
concerned by the underlying case, it can likewise be regarded as retroactive in the light of the
Court’s reasoning and therefore, a similar amendment is to be made.
The targeted Commission proposal also addresses the impact of the Court’s judgment on other
products falling under the ‘open scope’ set out in Article 2(1)(b) of the WEEE Directive as of
15 August 2018 with regard to which the situation is similar to the one of photovoltaic panels,
explicitly targeted by the Court’s judgement. In particular, the ‘open scope’ can include both
EEE for private households and EEE for users other than private households3. For both cases,
1
OJ C 222, 6.7.2020
2
OJ L 312, 22.11.2008, p. 3–30
3
Report from the Commission to the European Parliament and the Council on the review of the scope of
Directive 2012/19/EU on WEEE Directive and on the re-examination of the deadlines for reaching the
collection targets referred to in Article 7(1) of the new WEEE Directive and on the possibility of setting
individual collection targets for one or more categories of electrical and electronic equipment in Annex III to
the Directive (COM/2017/0171 final).
EN 1 EN
following the Court’s judgement, clarification is needed that producers are obliged only from
15 August 2018 to finance the management of waste from ‘open scope’ EEE.
Consequently, the Commission proposal also covers an amendment of Article 12, paragraph
1. Amendment of Article 12, paragraphs 3 and 4 is proposed to clarify the time when the
financing obligation for producers apply.
Likewise, to correct an otherwise retroactive effect based on the Court’s reasoning, the
Commission proposal furthermore aims to amend Article 15(2) referring to the marking of
EEE.
In addition, this proposal updates in Articles 14(4) and 15(2) of the WEEE Directive the
references to the European standard EN 50419 on marking of EEE in respect to separate
collection of WEEE by replacing the reference to the 2006 version of this standard with the
2022 version.
• Consistency with existing policy provisions in the policy area
The current Union rules on the management of WEEE are laid down in Directive
2012/19/EU.
The proposal aims to amend Article 12, paragraphs 1, 3 and 4, Article 13(1) and Article 15(2)
of the WEEE Directive as a follow-up to the judgement of the Court of Justice of the
European Union in case C-181/20. These provisions concern the principle of extended
producer responsibility (EPR), a key principle of the WEEE Directive already enshrined in
the first Directive 2002/96/EC and implementing the polluter pays principle as enshrined in
the Treaty on the Functioning of the European Union. The EPR principle is set out in more
detail in Directive 2008/98/EC on waste (Waste Framework Directive or WFD). The proposal
maintains the full effectiveness of the EPR provisions. However, in light of the Court’s
judgement, the principle of non-retroactivity and the related interests of economic actors have
to be respected as regards the time when the WEEE Directive did not yet apply to
photovoltaic panels and other products placed newly in its scope.
The proposal also aims at amending Article 14(4) and Article 15(2) in order to update the
reference to the European standard EN 50419 by replacing the reference to the standard EN
50419, adopted by Cenelec in March 2006, with the revised version of this standard, which
was adopted in 2022 and update the references in the standard to the WEEE Directive (EN
50419:2022).
These proposed targeted amendments do not relate to any other policy provision in the WEEE
area.
• Consistency with other Union policies
The proposed targeted amendments maintain coherence of the Directive and its EPR
provisions with other Union policies.
2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY
• Legal basis
The proposal is based on Article 192(1) of the Treaty on the Functioning of the European
Union relating to environmental protection, which is the legal basis of the Act it amends.
EN 2 EN
• Subsidiarity (for non-exclusive competence)
As referred to in Recital (36) of Directive 2012/19/EU, since the objective of the Directive
cannot be sufficiently achieved by the Member States and can by reason of the scale of the
problem, be better achieved at the level of the Union, the Union may adopt measures, in
accordance with the principle of subsidiarity as set out in Article 5 of the Treaty on European
Union.
Given that the targeted amendment aims to modify already existing provisions of the
Directive in line with the Court’s judgment, it can be concluded that the principle of
subsidiarity and EU-added value are respected, as originally intended by the adoption of
Directive 2012/19/EU. Moreover, given that there might be different interpretations by the
Member States regarding the question of when the extended producer responsibility applies to
photovoltaic panels and new in scope EEE, there is a necessity for the amendment.
• Proportionality
As indicated in Recital (36) of Directive 2012/19/EU, in accordance with the principle of
proportionality, as set out in Article 5 of the Treaty on European Union, the WEEE Directive
does not go beyond what is necessary in order to achieve its objective.
Given that the targeted amendment aims to modify already existing provisions of the
Directive in line with the Court’s judgment, it can be concluded that the principle of
proportionality is respected, as originally intended by the adoption of Directive 2012/19/EU.
• Choice of the instrument
Given that the targeted amendment aims to modify already existing provisions of the WEEE
Directive in line with the Court’s judgment, this proposal takes the form of a Directive
amending Directive 2012/19/EU.
3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER
CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS
• Ex-post evaluations/fitness checks of existing legislation
Not applicable.
• Stakeholder consultations
Member States’ experts were informed of the implications of the Court’s judgement in case
C-181/20 and during a meeting of the Expert Group on waste on 7 April 2022 on the
implementation of Directive 2012/19/EU on WEEE4, where the Commission presented the
main elements of the targeted amendment and asked for feedback. No objections to the
proposed way ahead were raised, nor were any specific comments made.
Given that the Court’s judgement requires the Commission to implement the judgment
without undue delay and taking into consideration the limited nature of the proposal, there
were no further stakeholder consultations.
4
The agenda and the minutes of the meeting are available under the Register of Commission expert
groups and other similar entities (europa.eu). See in particular agenda point 3.
EN 3 EN
• Collection and use of expertise
Given the clearly defined, limited scope of this proposal to address a judgement by the Court
of Justice of the European Union, no external expertise was required to be relied upon.
• Impact assessment
No impact assessment was carried out given that there was no choice for the Commission but
to amend specific articles of the WEEE Directive according to the judgment of the Court of
Justice of the European Union in case C-181/20.
• Regulatory fitness and simplification
The initiative is limited to amending Article 12, paragraphs 1, 3 and 4, Article 13(1) and
Article 15(2) of the WEEE Directive as a follow-up to the judgement of the Court of Justice
of the European Union in case C-181/20 and to amend Article 14(4) and Article 15(2) in order
to update the reference to the European standard EN 50419. Therefore, the proposal follows a
strictly defined legal scope and format.
• Fundamental rights
The proposal has no consequences for the protection of fundamental rights. Given the
judgement of the Court of Justice of the European Union in case C-181/20, follow-up has to
be given through this targeted Commission proposal for the amendment of the WEEE
Directive.
4. BUDGETARY IMPLICATIONS
The proposed measure does not envisage budgetary consequences for the European
Commission. Consequently, a legislative financial statement is not provided.
5. OTHER ELEMENTS
• Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements
Reporting arrangements are already provided for in Article 16 of the WEEE Directive, which
is not affected by this targeted Commission proposal.
In addition, the rules for the calculation, verification and reporting of data for the purposes of
the WEEE Directive are provided in Commission Implementing Decision (EU) 2019/2193 of
17 December 2019.
No additional measures or mechanisms are needed in relation to this proposal.
• Explanatory documents (for directives)
The Commission considers that documents explaining Member States' measures transposing
the Directives are necessary in order to improve the quality of information on the
transposition of the Directive.
The main objective of the proposed provisions is to ensure compliance with the Court of
Justice of the European Union judgement and thus to clarify the time from when producers of
different electrical and electronic equipment both for private households and for users other
than private households have to provide for the financing of the management of the waste that
occur from their products. Therefore, the complete and correct transposition of the new
EN 4 EN
legislation is essential to guarantee that this objective is achieved and there is a harmonised
approach across Member States.
The requirement to provide explanatory documents may create an additional administrative
burden on some Member States. However, explanatory documents are necessary to allow
effective verification of complete and correct transposition, which is essential for the reasons
mentioned above, and there are no less burdensome measures to allow efficient verification.
Moreover, explanatory documents can contribute significantly to reducing the administrative
burden of compliance monitoring by the Commission; without them, considerable resources
and numerous contacts with national authorities would be required to track the methods of
transposition in all Member States.
In view of the above, it is appropriate to ask Member States to accompany the notification of
their transposition measures with one or more documents explaining the relationship between
the provisions of the Directive amending the WEEE Directive and the corresponding parts of
national transposition instruments.
• Detailed explanation of the specific provisions of the proposal
Article 1 provides for the amendment of the following Articles of Directive 2012/19/EU on
WEEE:
Article 12, paragraph (1):
The proposed amendment aims at clarifying the time from when producers of photovoltaic
panels and of electrical and electronic equipment for private households that falls into the
scope of the WEEE Directive only from 15 August 2018 (‘open scope’ EEE) have to provide
for the financing of the costs for the collection, treatment, recovery and environmentally
sound disposal of WEEE from private households. In particular, it clarifies that producers of
photovoltaic panels for private households provide for the financing of the collection,
treatment, recovery and environmentally sound disposal of WEEE resulting from photovoltaic
panels where such photovoltaic panels were placed on the market from 13 August 2012.
It also lays down that producers of ‘open scope’ EEE for private households provide for
financing regarding the abovementioned costs for the resulting WEEE where the EEE was
placed on the market from 15 August 2018.
Article 12, paragraph (3):
This provision aims to delete from the text of the Directive the first part of the first sentence
“For products placed on the market later than 13 August 2005” given that the reference to 13
August 2005 is obsolete as a consequence to putting into effect the Court’s judgement.
Article 12, paragraph (4):
The proposed amendment clarifies that this paragraph refers only to WEEE from products
referred to in Article 2(1)(a) of the WEEE Directive other than photovoltaic panels.
Article 13, paragraph (1):
The proposed amendment aims at clarifying from when producers of photovoltaic panels and
of electrical and electronic equipment for users other than private households that falls into
the scope of the WEEE Directive only from 15 August 2018 (‘open scope’ EEE) have to
EN 5 EN
provide for the financing of the costs for the collection, treatment, recovery and
environmentally sound disposal of WEEE.
In particular, it clarifies that producers of photovoltaic panels for users other than private
households provide at least for the financing of the collection, treatment, recovery and
environmentally sound disposal of WEEE resulting from photovoltaic panels where such
photovoltaic panels were placed on the market from 13 August 2012.
It also clarifies that producers of ‘open scope’ EEE for users other than private households
shall provide for financing regarding the abovementioned costs for WEEE resulting from such
EEE where it was placed on the market from 15 August 2018.
Article 14(4):
This proposed amendment provides for an update as regards the reference in the WEEE
Directive to the European standard EN 50419. Since this standard has been revised in 2022,
the proposal is to replace the reference to the 2006 version of the standard with the updated
version of 2022.
Article 15(2):
The proposed amendment comes as a consequential amendment from the amendments to
Articles 12 and 13 to clarify that the obligation of producers to mark EEE applies only from
13 August 2012 in relation to photovoltaic panels and only from 15 August 2018 in relation to
‘open scope’ EEE. The proposed amendment also provides for an update as regards the
reference to the European standard EN 50419, coherent with the change at this respect in
Article 14(4).
Article 2 contains provisions regarding the transposition of the Directive by the Member
States.
Article 3 contains provisions regarding the entry into force of the measure.
Article 4 defines the addressees of the measure, being the Member States.
EN 6 EN
2023/0025 (COD)
Proposal for a
DIRECTIVE OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
amending Directive 2012/19/EU on waste electrical and electronic equipment (WEEE)
(Text with EEA relevance)
THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,
Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular
Article 192(1) thereof,
Having regard to the proposal from the European Commission,
After transmission of the draft legislative act to the national parliaments,
Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee5,
Having regard to the opinion of the Committee of the Regions6,
Acting in accordance with the ordinary legislative procedure,
Whereas:
(1) Directive 2012/19/EU on waste electrical and electronic equipment (WEEE) entered
into force on 13 August 2012, replacing Directive 2002/96/EC.
(2) Photovoltaic panels, which were not in the scope of Directive 2002/96/EC, were
included in the scope of Directive 2012/19/EU from 13 August 2012, when they were
added to category 4 of Annexes I and II referenced in Article 2(1)(a) of Directive
2012/19/EU.
(3) Article 13(1) of Directive 2012/19/EU establishes that producers of electrical and
electronic equipment (EEE) are to bear the costs for the collection, treatment, recovery
and environmentally sound disposal of waste EEE (WEEE) from users other than
private households resulting from products placed on the market after 13 August 2005.
(4) On 25 January 2022, the Court of Justice of the European Union, in its judgement in
case C-181/207, declared Article 13(1) of Directive 2012/19/EU invalid in so far as it
concerns photovoltaic panels placed on the market between 13 August 2005 and 12
August 2012, by reason of non-justified retroactive effect. The Court held that because
prior to the adoption of Directive 2012/19/EU, the EU legislature left Member States,
pursuant to Article 14 of Directive 2008/98/EC of the European Parliament and of the
Council of 19 November 2008 on waste8, the choice of requiring the costs relating to
the management of waste from photovoltaic panels to be borne by current or previous
waste holders or by the producer or distributor of the photovoltaic panels, and
subsequently established a rule, in Article 13(1) of Directive 2012/19/EU under which
5
OJ C , , p. .
6
OJ C , , p. .
7
Judgment of the Court (Grand Chamber) of 25 January 2022 (request for a preliminary ruling from the
Nejvyšší soud – Czech Republic) – VYSOČINA WIND a.s. v Česká republika – Ministerstvo životního
prostředí (Case C-181/20), OJ C 222, 6.7.2020
8
OJ L 312, 22.11.2008, p. 3–30
EN 7 EN
those costs must in all Member States be borne by producers, including in relation to
products the latter had already placed on the market at a time when the former
legislation was in force, the latter rule must be regarded as applying retroactively, and
is therefore liable to infringe the principle of legal certainty. The Court held that such
retroactivity applies as regards photovoltaic panels placed on the market prior to the
entry into force of Directive 2012/19/EU, on 13 August 2012.
(5) The Court’s judgment declaring Article 13(1) of Directive 2012/19/EU partially
invalid directly implies that it should be amended so that it does not apply with regard
to waste from photovoltaic panels from users other than private households placed on
the market between 13 August 2005 and 13 August 2012. Furthermore, in light of the
considerations spelled out in the Court’s judgement, it is necessary to amend Directive
2012/19/EU also in relation to the financing of waste from photovoltaic panels from
private households to which Article 12 of Directive 2012/19/EU applies and in
relation to other EEE, both regarding waste from private households and from users
other than private households, which are in a position comparable to that of
photovoltaic panels.
(6) Article 2(1)(b) of Directive 2012/19/EU from 15 August 2018 extends the scope of
application of that Directive to all EEE. Similarly to photovoltaic panels, EEE which
did not fall within the scope of Directive 2012/19/EU pursuant to its Article 2(1)(a),
but which entered in its scope from 15 August 2018 pursuant to its Article 2(1)(b)
(‘open scope EEE’), was previously not included either in the scope of application of
Directive 2002/96/EC. Therefore, prior to the adoption of Directive 2012/19/EU,
Member States were, pursuant to Article 14 of Directive 2008/98/EC, left the choice
of requiring the costs relating to the management of waste from that EEE to be borne
by current or previous waste holders or by the producer or distributor of that
equipment. Therefore, applying Article 13(1) of Directive 2012/19/EU to open scope
EEE would, for the reasons set out in the Court’s judgment in case C-181/20, be
contrary to the principle of legal certainty. As Directive 2012/19/EU however includes
open scope EEE only from 15 August 2018, Article 13(1) should be amended so to not
apply to open scope EEE placed on the market between 13 August 2005 and 15
August 2018.
(7) As a mirroring provision of Article 13(1) of Directive 2012/19/EU, which applies in
respect of users other than private households, Article 12(1) read in conjunction with
Article 12(3) of Directive 2012/19/EU imposes the financing of the costs for the
collection, treatment, recovery and environmentally sound disposal of WEEE from
private households on producers with regard to products placed on the market as from
13 August 2005. For the reasons set out in the Court’s judgment in case C-181/20, in
so far as these provisions apply to the financing of those waste management costs for
photovoltaic panels placed on the market between 13 August 2005 and 13 August
2012 and to open scope EEE placed on the market between 13 August 2005 and 15
August 2018, they would equally apply retroactively in a way that is contrary to the
principle of legal certainty. Therefore, Article 12 of Directive 2012/19/EU should be
amended in such a way as to not apply to photovoltaic panels placed on the market
between 13 August 2005 and 13 August 2012 neither to open scope EEE placed on the
market between 13 August 2005 and 15 August 2018.
(8) Articles 14(4) and 15(2) of Directive 2012/19/EU provide for EEE placed on the
market to be marked, preferably in accordance with the European standard EN 50419,
which was adopted by Cenelec in March 2006. This standard has been revised in order
to update the references it contains to Directive 2012/19/EU. Therefore, the reference
to the standard in Article 14(4) and in Article 15(2) should be updated to refer to the
EN 8 EN
updated version of the standard EN 50419, which was adopted by Cenelec in July
2022.
(9) Article 15(2) of Directive 2012/19/EU provides that in order to enable the date upon
which the EEE was placed on the market to be determined unequivocally, Member
States shall ensure that a mark on the EEE specifies that the latter was placed on the
market after 13 August 2005. As a consequential amendment from the amendments to
Articles 12 and 13, Article 15(2) should be amended with respect to photovoltaic
panels and open scope EEE, so that it clarifies that the marking obligation applies only
from 13 August 2012 in relation to photovoltaic panels and only from 15 August 2018
in relation to open scope EEE.
(10) In accordance with the Joint Political Declaration of 28 September 2011 of Member
States and the Commission on explanatory documents9, Member States have
undertaken to accompany, in justified cases, the notification of their transposition
measures with one or more documents explaining the relationship between the
components of a directive and the corresponding parts of national transposition
instruments. With regard to this Directive, the legislator considers the transmission of
such documents to be justified.
HAVE ADOPTED THIS DIRECTIVE:
Article 1
Amendment of Directive 2012/19/EU
Directive 2012/19/EU is amended as follows:
(1) Article 12 is amended as follows:
(a) paragraph 1 is replaced by the following:
‘1. Member States shall ensure that producers provide at least for the financing of
the collection, treatment, recovery and environmentally sound disposal of WEEE
from private households that has been deposited at collection facilities set up under
Article 5(2) according to the following:
(a) for WEEE resulting from EEE referred to in Article 2(1)(a) other than
photovoltaic panels where such EEE was placed on the market after 13
August 2005;
(b) for WEEE resulting from photovoltaic panels where such photovoltaic
panels were placed on the market from 13 August 2012; and
(c) for WEEE resulting from EEE referred to in Article 2(1)(b) and which
does not fall within the scope of Article 2(1)(a) where such EEE was
placed on the market from 15 August 2018.’;
(b) in paragraph 3, the first subparagraph is replaced by the following:
‘3. Each producer shall be responsible for financing the operations referred to
in paragraph 1 relating to the waste from his own products. The producer may
choose to fulfil this obligation either individually or by joining a collective
scheme.’;
(c) paragraph 4 is replaced by the following:
9
OJ C 369, 17.12.2011, p. 14.
EN 9 EN
‘4. The responsibility for the financing of the costs of the management of
WEEE from products referred to in Article 2(1)(a) other than photovoltaic
panels placed on the market on or before 13 August 2005 (‘historical waste’)
shall be borne by one or more systems to which all producers existing on the
market when the respective costs occur contribute proportionately, e.g. in
proportion to their respective share of the market by type of equipment.’;
(2) in Article 13, paragraph 1 is replaced by the following:
‘1. Member States shall ensure that the financing of the costs for the collection,
treatment, recovery and environmentally sound disposal of WEEE from users other
than private households is to be provided for by producers according to the following:
(a) for WEEE resulting from EEE referred to in Article 2(1)(a) other than
photovoltaic panels where such EEE was placed on the market after 13
August 2005;
(b) for WEEE resulting from photovoltaic panels where such photovoltaic
panels were placed on the market from 13 August 2012; and
(c) for WEEE resulting from EEE referred to in Article 2(1)(b) which does
not fall within the scope of Article 2(1)(a) where such EEE was placed
on the market from 15 August 2018’;
(3) in Article 14, paragraph 4 is replaced by the following:
‘4. With a view to minimising the disposal of WEEE as unsorted municipal waste and
to facilitating its separate collection, Member States shall ensure that producers
appropriately mark — preferably in accordance with the European standard EN
50419:2022 — EEE placed on the market with the symbol shown in Annex IX. In
exceptional cases, where this is necessary because of the size or the function of the
product, the symbol shall be printed on the packaging, on the instructions for use and
on the warranty of the EEE.’;
(4) in Article 15, paragraph 2 is replaced by the following:
‘2. In order to enable the date upon which the EEE was placed on the market to be
determined unequivocally, Member States shall ensure that a mark on the EEE
specifies that the latter was placed on the market after 13 August 2005. Preferably, the
European Standard EN 50419:2022 shall be applied for this purpose.
For photovoltaic panels, the obligation referred to in the first subparagraph shall only
apply to photovoltaic panels placed on the market from 13 August 2012.
For EEE referred to in Article 2(1)(b) and which do not fall within the scope of Article
2(1)(a) the obligation referred to in the first subparagraph shall only apply to the EEE
placed on the market from 15 August 2018.’
Article 2
Transposition
EN 10 EN
1. Member States shall bring into force the laws, regulations and administrative
provisions necessary to comply with this Directive by [one year after the entry into
force] at the latest. They shall forthwith communicate to the Commission the text of
those provisions.
When Member States adopt those provisions, they shall contain a reference to this
Directive or be accompanied by such a reference on the occasion of their official
publication. Member States shall determine how such reference is to be made.
2. Member States shall communicate to the Commission the text of the main provisions
of national law which they adopt in the field covered by this Directive.
Article 3
Entry into force
This Directive shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in
the Official Journal of the European Union.
Article 4
Addressees
This Directive is addressed to the Member States.
Done at Brussels,
For the European Parliament For the Council
The President The President
EN 11 EN
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi
2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta
Nimetus
ANDMED Proposal for a DIRECTIVE OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
ALGATUSE amending Directive 2012/19/EU on waste electrical and electronic equipment (WEEE)
KOHTA
ELTL art 338 lg1
(tavamenetlus,
Eelnõu nr COM (2023) 63 Esitamise kuupäev: 7.02.2023 Menetluskord EL-is:
kvalifitseeritud häälte
enamus)
RKKTS § 1521 lg 1
1. p1
- algatuse/teatise reguleerimisala nõuab seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist
RKKTS § 1521 lg 1
SEISUKOHA 2. - algatuse/ vastuvõtmisega või teatises toodud meetmete rakendamisega kaasneb oluline majanduslik , sotsiaalne või muu mõju
p2
VALITSUSSE
TOOMISE ALUS 3. RKKTS § 1521 lg 2 - Euroopa Liidu asjade komisjoni või väliskomisjoni nõue
4. VVS § 201 lg 1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab VV pädevusse kuuluva otsuse vastuvõtmist (määruse vastuvõtmine, muutmine, tühistamine)
5. VVS § 201 lg 2 - seisukoha võtmist algatuse/teatise osas peab oluliseks peaminister või minister (on poliitiliselt oluline või tundlik (Eestis või EL-is))
26.04.23 KOK;
VALITSUSELE EL menetluse
Kuupäev 04.05.23 VV
ESITAMINE ajakava Rootsi eesistuja alustab töögruppide aruteludega
istungile
Kaasata kõiki algatusse
puutuvaid huvigruppe ja
esindusorganisatsioone:
RAM, MKM, JUM;
SISERIIKLIK Vastutav Kaasatud Sotsiaalpartnerid, tootjate ühendusi ja elektri- ja
MENETLUS min KEM ministeeriumid (sisendi andmise huvigrupid elektroonikaseadmete
tähtaeg 20.03)
jäätmekäitlejaid. Peavastutaja
lepib kaasvastutajaga kokku,
kes keda kaasab.
EELNÕU ÜLEVAADE
KOKKUVÕTE
EELNÕU SISUST
JA
EESMÄRKIDEST
Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed (edaspidi „elektroonikaromud“) on üks kiiremini
kasvavaid jäätmeliike ELis (ja kogu maailmas) ning kui neid nõuetekohaselt ei töödelda, on need ohtlikud.
Elektroonikaromud sisaldavad samuti väärtuslikke ja kriitilise tähtsusega tooraineid, mille taaskasutamine on
ulatuslikuma ringmajanduse ja potentsiaalselt ka ELi avatud strateegilise autonoomia jaoks määrava
tähtsusega. Kasvav tarbimine ja tehnoloogia areng / üleminek digitehnoloogiale muudavad olukorra
lähiaastatel keerukaks.
Elektroonikaromude kohta võeti esimest korda õigusakt vastu 2002. aastal eesmärgiga vältida ja vähendada
elektroonikaromude kahjulikku mõju keskkonnale ja inimeste tervisele ELis. Pärast seda on komisjon
direktiivi hinnanud ning 2012. aastal täiendatud. Lisaks alates 2018. aastast rakendati „avatud
kohaldamisala“ 2012. aasta direktiivis laiemalt, muutes sellega seoses varasema direktiivi 2002/96/EÜ
kohaldamisala. Alates elektroonikaromude direktiivi jõustumisest lisati selle kohaldamisalasse
päikesepaneelid elektri- ja elektroonikaseadmete kategooriasse.
Ettepaneku eesmärgid:
Ettepaneku eesmärk on järelmeetmena Euroopa Liidu Kohtu otsusele muuta sihipäraselt elektroonikaromude
direktiivi artikleid, milles käsitletakse elektroonikaromude direktiivi aluspõhimõtteks olevat laiendatud
tootjavastutuse põhimõtet ning Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud põhimõtte „saastaja maksab“
rakendamist. Sätetes käsitletakse muude kasutajate kui kodumajapidamiste elektroonikaromude kogumise ja
töötlemise rahastamist, täpsustades lisaks, millal tootjate rahastamiskohustust kohaldatakse. Ettepanekuga
säilitatakse laiendatud tootjavastutust käsitlevate sätete täielik toime. Lisaks ajakohastatakse ettepanekuga
elektroonikaromude direktiivi viiteid Euroopa standardile EN 50419 elektri- ja elektroonikaseadmete
märgistuse kohta seoses elektroonikaromude liigiti kogumisega.
VÕIMALIKUD Mõjud ettevõtjatele ja jäätmekäitlejatele. Täpsustada seisukohtade kujundamise käigus.
SOTS-MAJ.
MÕJUD
VÕIMALIKUD Direktiivimuudatused on vaja üle võtta riigisisesesse õigusesse - jäätmeseaduse muutmine. Seaduste
ÕIGUSLIKUD
MUUDATUSED muutmise vajadust täpsustada seisukohtade kujundamise käigus.
MÕJU Tõenäolised mõjud riigieelarvele. Täpsustada seisukohtade kujundamise käigus
EELARVELE
KOMMENTAARID
SEISUKOHAD
1/2 Muudetud: 06.03.2023
EESTI
SEISUKOHT
TEISTE RIIKIDE
SEISUKOHAD
KOMMENTAARID
2/2 Muudetud: 06.03.2023
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Keskkonnaministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/23-00415
Resolutsiooni teema: Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude)
direktiiv
Adressaat: Keskkonnaministeerium
Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse
reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva
algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli:
- Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse
direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude)
kohta, COM(2023) 63.
EISi toimiku nr: 23-0054
Tähtaeg: 24.04.2023
Adressaat: Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Rahandusministeerium
Ülesanne: Palun esitada oma sisend Keskkonnaministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud
eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu).
Tähtaeg: 20.03.2023
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 04.05.2023 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi §
6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (26.04.2023) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid
EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 24.04.2023.
Kinnitaja: Merli Vahar, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja
Kinnitamise kuupäev: 06.03.2023
Resolutsiooni koostaja: Elen Nurme
[email protected], 693 5201