dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Narva Vanalinna Riigikooli ümberkorraldamine

Rahandusministeerium · 7. märts 2023
Viit
1.1-11/1737-1
Registreeritud
7. märts 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2023
Vastutaja
Kutt Kommel (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Strateegia talitus)
Lahendamise tähtaeg
28. märts 2023

Failid

  • 📎Haridus- ja teadusministri käskkirja esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks_Narva Vanalinna Riigikooli ümberkorraldamine (1).asice1368 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/23-0268 - Narva Vanalinna Riigikooli ümberkorraldamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 28.03.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d29ad8e0-99ab-45a4-a60c-d4876dbefecc Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d29ad8e0-99ab-45a4-a60c-d4876dbefecc?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Kooskõlastamiseks: 7.03.2023 nr 8-2/23/1144 Rahandusministeerium Arvamuse avaldamiseks: Narva linn Narva Vanalinna Riigikooli hoolekogu Narva Vanalinna Riigikooli õpilasesindus Haridus- ja teadusministri käskkirja esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Narva Vanalinna Riigikooli ümberkorraldamine“ eelnõu. Eelnõu ja ümberkorraldusettepanekuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisad: 1. Ministri käskkirja eelnõu 2. Lisa 1 Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse Narva Vanalinna Riigikooli ümberkorraldamisettepanek 3. Lisa 2 Narva Vanalinna Põhikooli põhimääruse eelnõu 4. Lisa 3 Narva Vanalinna Põhikooli põhimääruse eelnõu seletuskiri Triin Kaaver 735 4004 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EELNÕU 06.03.2023 MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Narva Vanalinna Riigikooli ümberkorraldamine Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määruse nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine“ punkti 29 alapunkti 1 ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 80 lõike 1 ja lõike 2 punkti 5 alusel: 1. Korraldan 1. septembrist 2023. a ümber Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse Narva Vanalinna Riigikooli, muutes kooli tegutsemisevormi põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 2 lõike 3 punkti 1 mõistes põhikooliks. Ümberkorraldamisvajadus ja täpsem põhjendus on esitatud käesoleva otsuse lisas 1 Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse Narva Vanalinna Riigikooli ümberkorraldamise ettepanekus. 2. Moodustan punktis 1 nimetatud kooli ümberkorraldamiseks komisjoni järgmises koosseisus: Raivo Trummal – komisjoni esimees, Haridus- ja Teadusministeeriumi riigikoolide pidamise valdkonna juht; Triin Kaaver – Haridus- ja Teadusministeeriumi riigikoolide pidamise valdkonna riigigümnaasiumite rajamise koordinaator; Indrek Riisaar – Haridus- ja Teadusministeeriumi riigivara valitsemise valdkonna juht; Irene Käosaar – Narva Eesti Riigigümnaasiumi direktor; Tatjana Stepanova– Narva Vanalinna Riigikooli direktor; Stiina Koit - Narva Vanalinna Riigikooli töötaja. 3. Määran komisjoni ülesanneteks korraldada Narva Vanalinna Riigikooli ümberkorraldamine kooskõlas Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine“. 4. Ümberkorraldatava Narva Vanalinna Riigikooli 2023. a eelarve on planeeritud arvestusega, et kooli gümnaasiumiosa lõpetab tegevuse 31. augustil 2023. a. 5. Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleril teavitada ümberkorraldamisotsusest ümberkorraldatava kooli ja selle direktorit, vanemaid, õpilasi ja õpilaste elukohajärgseid valla- või linnavalitsusi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 6. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse Narva Vanalinna Riigikooli ümberkorraldamisettepanek Austatud haridus- ja teadusminister Käesolevaga esitan Teile ettepaneku korraldada ümber Narva linnas Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus nimega Narva Vanalinna Riigikooli põhikooliks nimega Narva Vanalinna Põhikool. Narva Vanalinna Riigikooli ümberkorraldamise põhjendus Riigil ja kohalikul omavalitsusel on kohustus luua avalik koolivõrk, mis võimaldab omandada nii kohustuslikku tasuta haridust kui ka haridust sellele järgnevatel haridustasemetel. Hariduse kättesaadavuse kindlustamiseks tuleb lisaks piisavale hulgale haridusasutustele ja õppekohtadele tagada ka kvalifitseeritud õpetajate olemasolu ning kaasaegne õppevara ja õppekeskkond. Uuenenud õpikäsituse rakendumine ning põhikooli ja gümnaasiumi riiklikust õppekavast tulenevate eesmärkide saavutamine eeldab kaasaegset ja õppe seisukohast otstarbekat füüsilist keskkonda ning õpilaste vaimset ja füüsilist tervist edendavat õppekorraldust. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kohustub riik pidama igas maakonnas vähemalt ühte gümnaasiumi. Haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035 seatud eesmärkide elluviimiseks koostatud Haridus- ja Noorteprogrammi tegevuse „Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine“ eesmärk on luua õpilaste arvu muutusi arvestav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv koolivõrk, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele kõigis Eesti piirkondades. Aastaks 2023 tegutseb Eestis 26 riigigümnaasiumi sh igas maakonnas vähemalt üks. Riik loob ca 11 000 gümnaasiumi õppekohta. Haridus- ja noorteprogrammi raames rajatakse Ida-Virumaale 4 riigigümnaasiumit. Alates 2015. aastast tegutseb riigi pidamisel Jõhvi Gümnaasium ja alates 2019. aastast Kohtla-Järve Gümnaasium. Narva rajatakse Narva linnaga koostöökokkuleppe alusel kaks riigigümnaasiumi, mis alustavad õppetööd 1. septembril 2023. a. Senini on tegutsenud Narva linnas riigi pidamisel põhikooli- ja gümnaasiumiosaga Narva Vanalinna Riigikool ja alates 1. septembrist 2021. ka Narva Eesti Gümnaasium, mis võeti Narva linnalt üle riigi pidamisele. Lisaks võtab riik 2023. a üle Sillamäe Gümnaasiumi pidamise ja täistsüklikoolina toimiva Kiviõli 1. Keskkooli pidamise. Narva linna ja Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel 2020. aastal sõlmitud koostöökokkuleppe alusel korrastab linn hiljemalt 1. septembril 2023. gümnaasiumivõrgu ja riik alustab uute riigigümnaasiumite tööd ning korraldab ümber senise kahe Narvas tegutseva riigikooli töö. Riigigümnaasiumite tegevuse alustamisega 1. septembril teeme ettepaneku korraldada ümber seni riigi poolt peetud Narva Vanalinna Riigikool põhikooliks arvestusega, et kooli gümnaasiumiastmes õppivad õppurid saavad oma gümnaasiumiõpinguid jätkata Narva Eesti Riigigümnaasiumis ning põhihariduses õppivad õppurid jätkavad õpinguid ümberkorraldatud põhikoolis. 2023. aasta kevadel Narva Vanalinna Riigikooli 9. klassi õppurid kandideerivad 1. septembril alustavasse riigigümnaasiumisse konkursi korras. Põhikooliosas õpetavad õpetajad saavad oma tööga jätkata ümberkorraldatud põhikoolis, gümnaasiumiosaõpetajatel on võimalus kandideerida Narva Eesti Riigigümnaasiumi ja Narva Gümnaasiumi õpetajaks. Narva Vanalinna Riigikooli põhikooliks ümberkorraldamisel hakkab kool kandma nime Narva Vanalinna Põhikool. Ümberkorraldatavast Narva Vanalinna Riigikoolist saab üldhariduslik riigikool, kus õpe toimub põhihariduse tasemel statsionaarses õppevormis. Kool jätkab põhikoolina tegutsemist 1. septembrist 2023. Ida-Virumaa riigikoolide võrgustiku loomise kaudu panustatakse riigile strateegiliselt olulise regiooni arengusse sidustades hariduse kaudu suur osa eesti keelest erineva emakeelega inimesi (eeskätt venekeelne kogukond) muu Eesti ühiskonnaeluga. Riigikoolide tegevusega aidatakse kaasa eesti keele positsiooni parenemisele regioonis. Mõlemad koolid täidavad riiklikult olulist ülesannet eestikeelsele õppele üleminekul olles partneriks teistele Narva koolidele eesti keeles õppimis- ja õpetamiskompetentsi jagamisel ning keelekeskkonna loomisel. Ümberkorraldamise tulemusena koostöö Narva Eesti Riigigümnaasiumi ja Narva Vanalinna Põhikooli vahel jätkub, sest koolihooned asuvad kõrvuti ja ühise juhtimise all. Haridus- ja Teadusministeerium alustab koostöös Riigi Kinnisvara AS-iga 2023.a Narva Vanalinna Põhikooli taristu rekonstrueerimise projekteerimisega, et tagada ka selles võrdväärsed õppe- ja töötingimused teiste uute riigikoolidega. Ümberkorraldamise majanduslikud kaalutlused Riigikooli kulud kaetakse iga-aastase riigieelarve seadusega Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarvest. 2023. aasta Narva Vanalinna Riigikooli eelarve on kinnitatud eeldusega, et kooli gümnaasiumiosa lõpetab tegevuse. Õpilaste arvu täpsustumine ning täiendavate halduskulude prognoos arvestatakse iga-aastaselt majandusprognoosis. 2023. aasta kinnitatud eelarve on lisatud ümberkorraldamise otsuse lisasse 3. 2023 2024* 2025* Kulu kokku 2 598 954 2 844 249 3 114 311 Tegevuskulud 2 440 284 2 684 312 2 952 743 Vahendid Riigi Kinnisvara AS-le 158 670 159 937 161 568 *Kavandatud eelarve on hinnanguline. Täpsem arvestus selgub vastavalt õpilaste arvu muutusele. Narva Vanalinna Riigikoolis töötab täna 46 ametikohal 49 õpetajat, kellest 39 vastavad kvalifikatsiooninõuetele, ja õpib 576 õpilast, neist põhikooliosas 496 ja gümnaasiumiosas 80. Kooli ümberkorraldamise tulemusena tekib koondamissituatsioon kuni kuuele õpetaja ametikohale. Kuna kaks Narvas alustavat riigigümnaasiumit otsivad 2023. aastal kevadel endale samuti õpetajaid, siis tööpuudust õpetajatel Narvas karta ei ole. Kooli ümberkorraldamisel antakse gümnaasiumiosa õppevahendid üle Narva Eesti Riigigümnaasiumile. Ümberkorraldamise tingitud muudatused õigusaktides Narva Vanalinna Riigikooli ümberkorraldamine põhikooliks ei too kaasa muudatusi seadustes. Narva Vanalinna Riigikooli senine põhimäärus nõuab ümberkorraldusotsuse jõustumisel muutmist ning see kehtestatakse tervikuna uues redaktsioonis. Põhimääruse muutmise eelnõu on lisatud käesolevale ettepanekule Lisa 2 ja selle seletuskiri Lisa 3. Ümberkorraldamise kuupäev Kool korraldatakse ümber ajavahemikul 1. juuli kuni 31. august 2023. a. Ümberkorraldatud Narva Vanalinna Põhikool jätkab tegevust 1. septembril 2023. a. Ümberkorraldamise ettepaneku kooskõlastamine Ümberkorraldamisettepanek esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Narva Vanalinna Riigikooli hoolekogule, õpilasesindusele ja Narva linnale. Kristi Vinter-Nemvalts Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Narva Vanalinna Põhikooli põhimääruse eelnõu Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kooli nimetus Kooli nimetus on Narva Vanalinna Põhikool (edaspidi kool). § 2. Kooli õiguslik seisund ja tegutsemise vorm (1) Kool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus. (2) Kooli tegutsemise vorm on põhikool. § 3. Kooli asukoht ja tegutsemiskoht Kooli asukoht ja tegutsemiskoht on Narva linn, Ida-Viru maakond. § 4. Pitsat ja sümboolika Koolil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning sümbolid. § 5. Asjaajamise keel ja õppekeel (1) Kooli asjaajamise keel on eesti keel. (2) Kooli õppekeel on eesti keel. § 6. Kooli tegevuse eesmärgid ja ülesanded (1) Kooli tegevuse eesmärk on pakkuda võimalust omandada heatasemeline eestikeelne põhiharidus õppija individuaalset arengut ja identiteeti toetavas koolikeskkonnas. (2) Kool pakub õpilastele võimalust omandada tänapäevane ühiskonna vajadustele vastav haridus, mille kaudu kujuneb õppijates valmisolek elukestvaks õppeks ja teadlikuks karjäärivalikuks, suutlikkus rakendada kriitilist analüüsioskust mitmekesises teabekeskkonnas, valmidus kodanikualgatuseks ja ettevõtlikkuseks ning soov hoolida endast, kaasinimestest ja ümbritsevast keskkonnast. 2 (3) Lõikes 2 kirjeldatud ülesande täitmisel teeb kool koostööd piirkonna haridusasutuste, ettevõtjate, omavalitsuste ja kohaliku kogukonnaga. 2. peatükk KOOLI ÕPPE JA KASVATUSE KORRALDUS § 7. Õppe ja kasvatuse korralduse alused (1) Koolis omandatakse põhiharidust statsionaarses õppes. (2) Õpingute alusdokumendiks on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 15 lõike 2 alusel kehtestatud „Põhikooli riikliku õppekava“ alusel koostatud kooli õppekava. § 8. Kooli raamatukogu Koolil on raamatukogu, mille põhiülesanne on toetada trükiste, audiovisuaalsete ja muude teabekandjate hoidmise ja kättesaadavaks tegemise kaudu kooli õppekava järgset õpet, arendada õpilaste iseseisva õpitöö ja teabe hankimise oskusi ning lugemishuvi. 3. peatükk KOOLI ÕPPEKAVAVÄLINE TEGEVUS § 9. Kooli õppekavaväline tegevus (1) Lisaks õppetööle tegeleb kool ka õppekavavälise tegevusega. Tegevused jagunevad: 1) õppekavavälisteks tegevusteks, mis on kooli või kolmandate isikute poolt koolis korraldatud ja suunatud kooli õpilastele; 2) õppekavavälisteks tegevusteks, mis on kooli või kolmandate isikute poolt koolis pakutavad teenused kolmandatele isikutele. (2) Tingimusel, et see ei lähe vastuollu kooli põhitegevuse ja õigusaktides sätestatud nõuetega, võib kooli õppekavaväliseks tegevuseks lugeda käesoleva põhimääruse tähenduses: 1) kooli korraldatud aineõppevälist või kursustevälist huvitegevust; 2) õppematerjalide koostamist ja levitamist; 3) kooli kasutuses oleva vara üürimist ja rentimist; 4) õppe- ja kasvatusalase tegevusega seotud ürituste ja koolituste korraldamist. (3) Õppekavavälist tegevust, mis on kooli poolt või kolmandate isikute poolt koolis korraldatud ja õpilastele suunatud, kajastatakse kooli päevakavas ja selle korraldamisel lähtutakse kooli kodukorrast. (4) Õppekavavälised tegevused võivad kooli poolt sätestatud korras olla tasulised või tasuta. (5) Juhul kui kooli poolt osutatav õppekavaväline tegevus on tasuline, võtab kool selle eest tasu teenuste hinnakirja alusel. Teenuste osutamise tingimused ja korra ning teenuste hinnakirja kehtestab direktor, esitades eelnevalt eelnõu koos kalkulatsioonidega arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule ning seejärel kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile. 3 4. peatükk KOOLI JUHTIMINE § 10. Direktor (1) Kooli juhib direktor. Direktor tagab koostöös õppenõukogu, kooli hoolekogu ja õpilasesindusega kooli tulemusliku ja häireteta töö ning kooli arengukava, õppekava ja kodukorra täitmise. Direktor juhib õppe- ja kasvatustegevust. (2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides, sealhulgas põhimääruses sätestatud ülesannete täitmisega. (3) Direktor täidab talle õigusaktide, töölepingu ja ametijuhendiga pandud ülesandeid ja on kooli töötajate jaoks tööandja esindaja. Direktori äraolekuajaks määrab talle direktori ettepanekul asendaja kooli pidaja. (4) Direktor võib moodustada õppe- ja kasvatustegevuse ning koolieluga seotud küsimuste lahendamiseks nõuandvaid komisjone ja töörühmasid. (5) Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe-, kasvatus- ja muu tegevuse, kooli üldseisundi ja arengu eest, samuti kooli vara, sealhulgas eelarvevahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. (6) Direktor esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile viimase nõudel kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente. § 11. Kooli hoolekogu (1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on tagada kooli õpilaste, õpetajate, Haridus- ja Teadusministeeriumi, vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, kavandamisel ja jälgimisel ning luua õppeks ja kasvatuseks paremad tingimused. (2) Kooli hoolekogu täidab oma ülesandeid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja teistes õigusaktides sätestatu alusel. § 12. Kooli õppenõukogu Koolil on õppenõukogu, kelle ülesanne on korraldada ja hinnata oma pädevuse piires õpet ja kasvatust ning teha kooli juhtimiseks vajalikke otsuseid. 5. peatükk ÕPILASTE, VANEMATE JA TÖÖTAJATE ÕIGUSED NING KOHUSTUSED § 13. Õpilase õigused ja kohustused (1) Õpilasel on õigus: 1) võtta osa õppetööst; 2) saada õppekavas ettenähtu omandamiseks täiendavalt õpiabi, sealhulgas tugimeetmete rakendamist põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning selle alusel kehtestatud tingimustel ja korras; 3) võtta osa õppekavavälisest tegevusest, mis on ette nähtud kooli päevakavas; 4 4) luua koolis ühinguid, klubisid, ringe ja stuudioid ning osaleda nende töös, arvestades õigusaktides sätestatut; 5) kasutada kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi- ja tehnilisi vahendeid õppekavaväliseks tegevuseks direktori kehtestatud korras tasuta; 6) moodustada koolis õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega, ning osaleda selle töös; 7) osaleda õpilasesindajate kaudu koolielu korraldamises; 8) saada koolist teavet koolikorralduse ja oma õiguste kohta; 9) teha direktorile, õpetajatele ja teistele töötajatele ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse ning õppekavavälise tegevuse kohta; 10) pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli juhtkonna, hoolekogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole; 11) kasutada muid õigusi, mis on ette nähtud kooli tegevust reguleerivates õigusaktides. (2) Õpilane on kohustatud: 1) osalema õppetöös kooli tunniplaani ja õppekorralduse kohaselt; 2) täitma õpiülesandeid ning omandama teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt; 3) täitma mõjutusmeetmeid ja kasutama kokkulepitud tugimeetmeid; 4) suhtuma kaasinimestesse lugupidavalt ja järgima üldtunnustatud moraalinorme; 5) täitma kooli kodukorda; 6) hoidma kooli head mainet; 7) järgima tervislikke eluviise; 8) hoidma kooli kasutuses olevat vara; 9) täitma teisi õigusaktidest tulenevaid kohustusi. § 14. Vanemate õigused ja kohustused (1) Vanemal on õigus: 1) saada koolist teavet oma lapse kohta ning selgitusi õppe- ja kasvatustegevuse teemal; 2) teha koolielu korralduse kohta ettepanekuid; 3) taotleda haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras oma lapsele koduõppe rakendamist; 4) otsustada õigusaktides sätestatud juhtudel oma lapsele kooli pakutavate tugimeetmete rakendamise üle; 5) osaleda vanemate koosolekul; 6) kandideerida kooli hoolekogusse; 7) pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli juhtkonna, hoolekogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole. (2) Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama õpilase osalemist õppes, sealhulgas: 1) looma oma lapsele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused; 2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama kooli nende muutumisest; 3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega; 4) tegema põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras kooliga koostööd; 5) kasutama meetmeid, mida kool või elukohajärgne valla- või linnavalitsus talle pakub; 6) pöörduma kooli ettepanekul koolivälise nõustamismeeskonna poole. § 15. Töötajate õigused ja kohustused (1) Töötajal on õigus: 1) saada koolilt teavet õppe- ja töökorralduse reeglite kohta; 5 2) saada täiskasvanute koolituse seaduses ja koolis sätestatud tingimuste kohaselt täienduskoolitust; 3) töötada õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates tingimustes; 4) kasutada kooli eesmärkidest tulenevaks õppekavaväliseks tegevuseks kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid direktori kehtestatud tingimustel ja korras tasuta; 5) esitada direktorile ja hoolekogule õppetegevuse ja töökorralduse parendamise ettepanekuid; 6) kasutada muid õigusaktides sätestatud töötajate õigusi. (2) Õpetajate ja teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate töötajate ülesanne on tagada õpilaste areng õppe- ja kasvatustegevuse abil, mis tugineb ühiselt seatud eesmärkidele ja kokkulepitud hindamispõhimõtetele. Teiste töötajate ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majanduslik teenindamine. (3) Töötajad on kohustatud lähtuma oma ülesannete täitmisel, omavahelises suhtluses ning suhtluses õpilaste ning nende vanematega kooli arengukavas ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 15 lõike 2 alusel kehtestatud „Põhikooli riiklikus õppekavas” sätestatud põhihariduse alusväärtustest ning sihiseadest. (4) Töötajate täpsemad õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks tööandja kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga. 6. peatükk KOOLI MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED § 16. Kooli vara ja eelarve (1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar, muu vara ja eelarvevahendid, mille Haridus- ja Teadusministeerium on andnud koolile sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks. (2) Kool kasutab ja valdab tema kasutuses ning valduses olevat vara riigieelarve seaduse, riigivaraseaduse ja teiste õigusaktide kohaselt. (3) Koolil on oma eelarve, mille kinnitab haridus- ja teadusminister. (4) Kooli tegevust rahastatakse kooli eelarvest, mis moodustub riigieelarvest, laekumistest sihttoetusteks, annetustest ja käesoleva määruse § 9 lõikes 2 nimetatud kooli õppekavavälise tegevuse tulemusena saadud tuludest. § 17. Asjaajamine ja aruandlus (1) Asjaajamine tugineb Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määrusele nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused”. (2) Õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmisel ja hoidmisel lähtub kool haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavate andmete ning dokumentide täitmise ja pidamise korrast. (3) Kool annab oma tegevuse kohta aru õigusaktidega sätestatud korras ja tähtajal. 6 7. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 18. Esimese õpilasesinduse valimise ning õpilaskonna poolt õpilasesinduse põhimääruse heakskiitmise kord (1) Direktor korraldab õpilaste teavitamise põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevast õigusest valida õpilasesindus. Direktor korraldab esimese õpilasesinduse valimise juhul, kui selleks on soovi avaldanud 1/10 kooli õpilaskonnast. (2) Esimene õpilasesindus valitakse õpilaskonna üldkoosolekul. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 õpilaskonnast. Kui õpilaskonna üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub direktor hiljemalt järgmisel poolaastal kokku uue üldkoosoleku. (3) Õpilasesinduse liikmete arvu otsustab õpilaskonna üldkoosolek lihthäälteenamusega. Õpilasesinduse liikmete valimiseks on igal üldkoosolekul osalejal õpilasesinduse liikmete arvule vastav häälte arv. Õpilasesinduse liikmeteks valitakse koosolekul enam hääli saanud õpilased. (4) Kui esimene õpilasesindus on valitud, koostab õpilaskond direktori määratud koolitöötaja abil õpilasesinduse põhimääruse. Õpilasesinduse põhimäärus ja selle muudatused kiidetakse heaks õpilaskonna üldkoosolekul, mis on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 õpilaskonnast. Õpilasesinduse põhimäärus kiidetakse heaks lihthäälteenamusega. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatud õpilaskonna üldkoosoleku kutsub kokku direktor, kes teavitab õpilasi koosoleku toimumise ajast ja kohast kooli infotahvlil või muul neile kõige enam kättesaadaval viisil vähemalt kaks nädalat ette. § 19. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2023. a. § 20. Määruse kehtetuks tunnistamine Haridus- ja teadusministri 28. juuni 2011. a määrus nr 31 „Narva Vanalinna Riigikooli põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas (allkirjastatud digitaalselt) minister Kristi Vinter-Nemvalts kantsler Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Narva Vanalinna Põhikooli põhimäärus“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Käesolev määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 2 alusel. Narva linna ja Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel 2020. aastal sõlmitud koostöökokkuleppe alusel korrastavad riigigümnaasiumite alustamisega 1. septembril 2023 oma gümnaasiumivõrgu ümber nii riik kui linn. Riigigümnaasiumite alustamisega 1. septembril tegi Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler haridus- ja teadusministrile ettepaneku korraldada ümber seni riigi poolt peetud Narva Vanalinna Riigikool põhikooliks arvestusega, et koolis õppivad õppurid saavad oma gümnaasiumiõpinguid jätkata Narva Eesti Riigigümnaasiumis. Narva Vanalinna Riigikooli põhikooliks ümberkorraldamise otsusega hakkab kool kandma nime Narva Vanalinna Põhikool. Põhimääruse muudatus on tingitud haridus- ja teadusministri .. märtsi 2023. a käskkirjast nr .. „Narva Vanalinna Riigikooli ümberkorraldamine“, millega korraldatakse ümber kooli tegutsemise vorm põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena, põhikooliks. Ümberkorraldatavast Narva Vanalinna Riigikoolist saab üldhariduslik riigikool, kus õpe toimub põhihariduse tasemel statsionaarses õppevormis. Kool jätkab põhikoolina tegutsemist 1. septembrist 2023. Põhimäärus kehtestatakse uues terviklikus redaktsioonis, sest eelmine põhimäärus on üle kümne aasta vana. Riigigümnaasiumite moodustamisest alates 2013. aastal on riigigümnaasiumite ja riigi üldhariduskoolide põhimäärused järk-järgult uuenenud ning sestap on mõistlik kehtestada ka Narva Vanalinna Põhikooli põhimäärus uue tervikliku redaktsioonina. Käesoleva eelnõu on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna riigikoolide pidamise valdkonna riigigümnaasiumite rajamise koordinaator Triin Kaaver (tel 735 4004, [email protected]) ja õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kristi Aule Parmas ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 1 kohaselt peab kooli põhimäärus sisaldama järgmist teavet: 1) kooli nimetus; 2) kooli asukoht ja tegutsemiskohad; 3) kooli tegutsemise vorm; 4) kooli hoolekogu ja direktori ülesanded; 5) õppe ja kasvatuse korraldus koolis, sealhulgas koolis omandatava hariduse liik ja tase, õppekeel või õppekeeled, koolis toimuv statsionaarne või mittestatsionaarne õpe või mõlemad; 6) koolis toimuva õppekavavälise tegevuse korraldamise alused; 7) õpilaste ja vanemate õigused ja kohustused, sealhulgas esimese õpilasesinduse valimise kord, ning õpilaskonna poolt õpilasesinduse põhimääruse heakskiitmise kord; 8) koolitöötajate õigused ja kohustused; 9) majandamise ja asjaajamise alused. Põhimäärus on jagatud seitsmeks peatükiks. 1. peatükk „Üldsätted” Peatükis esitatakse kooli üldandmed: kooli nimetus, õiguslik seisund ja tegutsemise vorm, asukoht ja tegutsemiskoht, pitsat ja sümbolid, asjaajamise keel ja õppekeel, tegevuse eesmärgid ja ülesanded. Ümberkorraldatava kooli nimetuseks jääb pärast otsuse jõustumist Narva Vanalinna Põhikool, kool asub Narva linnas, Ida-Viru maakonnas. Kooli asjaajamis- ja õppekeeleks on eesti keel. 2. peatükk „Kooli õppe ja kasvatuse korraldus” Peatükis kirjeldatakse kooli õppe- ja kasvatustegevuse korraldust. Koolis omandatakse põhiharidust statsionaarses õppes ja õpetatakse „Põhikooli riikliku õppekava“ alusel koostatud kooli õppekava järgi. Samuti on kooli õppekorralduse aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 3. ptk „Kooli õppekorraldus“. Koolil on raamatukogu. 3. peatükk „Kooli õppekavaväline tegevus” Peatükis sätestatakse kooli õppekavaväline tegevus, sh kooli poolt osutatavad tasulised teenused ja nende tasustamise kord. 4. peatükk „Kooli juhtimine” Peatükis kirjeldatakse kooli juhtimist, juhtimisorganeid ja nende pädevust. Üldhariduskooli juhib direktor. Peatükis on sätestatud direktori ülesanded. Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe-, kasvatus- ja muu tegevuse korralduse ja tulemuslikkuse, kooli üldseisundi ja arengu eest, samuti kooli vara, sealhulgas eelarvevahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. Õppe- ja kasvatustöö ning kooli muude ülesannete paremaks korraldamiseks võib direktor vajaduse korral moodustada oma käskkirjaga nõuandvaid ja korraldavaid komisjone. Direktori ülesanded tulenevad ka põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, teistest õigusaktidest, direktori töölepingust ja ametijuhendist. Direktori äraolekul määrab talle asendaja kooli pidaja. Kooli hoolekogu, mis on alaliselt tegutsev organ, moodustab haridus- ja teadusminister eraldi õigusaktiga. Hoolekogu tegutseb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning haridus- ja teadusministri 3. detsembri 2010. aasta määruse nr 69 „Riigi üldhariduskooli hoolekogu moodustamise kord ja töökord” alusel. Kooli hoolekogu ülesanne on tagada määruses nimetatud partnerite (kooli õpilaste, õpetajate, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide) ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, kavandamisel ja jälgimisel ning luua õpilase arengu toetamiseks, õppeks ja kasvatuseks paremad tingimused. Õppenõukogu tegutseb haridus- ja teadusministri 23. augusti 2010. aasta määruse nr 44 „Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord” alusel. Õppenõukogu lahendab oma pädevuse piires kooli õppe- ja kasvatustegevusega seotud küsimusi. 5. peatükk „Õpilaste, vanemate ja töötajate õigused ja kohustused” Kooli liikmeskonna moodustavad kooli õpetajad ja teised töötajad (personal) ning õpilased. Kooli õpilased moodustavad õpilaskonna. Peatükis määratletakse õpilaste, vanemate ja töötajate õigused ning kohustused. Personali ametikohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks nende töölepingus, ametijuhendis ja töösuhteid reguleerivates õigusaktides. 6. peatükk „Kooli majandamise ja asjaajamise alused” Kooli tegevust rahastatakse kooli eelarvest, mis moodustub riigieelarvest, laekumistest sihttoetusteks, annetustest ja põhimääruses sätestatud tasulistest teenustest saadud tuludest. Koolil on iseseisev eelarve. Koolil on õppe- ja kasvatustöö korraldamiseks vara, mille moodustavad talle sihtkasutusse antud maa, hooned ja rajatised, seadmed, inventar ning muud õppetööks ja praktiliseks tööks vajalikud materiaalsed väärtused. Oma tegevuse kohta annab kool aru õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtajal. Kool korraldab oma asjaajamist õigusaktidega kehtestatud nõuete ja kooli asjaajamiskorra kohaselt. 7. peatükk „Rakendussätted“ Sätestatud on esimese õpilasesinduse valimise alused ning õpilaskonna poolt õpilasesinduse põhimääruse heakskiitmise kord. Määrus jõustub 1. septembril 2023. a, millega tunnistatakse haridus- ja teadusministri 28. juuni 2011. a määrus nr 31 „Narva Vanalinna Riigikooli põhimäärus“ kehtetuks. Põhimäärus on kooskõlas põhiseaduse, reguleeritava valdkonna seaduste ja teiste õigusaktidega. Põhimääruse koostamisel ei ole seda teiste riikide õigusaktidega võrreldud. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Põhimäärusega seotud valdkonda Euroopa Liidu õigusaktid ei reguleeri. 4. Määruse mõjud Eelnõu sätestab raamid õppeasutuse töö korraldamiseks ja arenguks ning loob õpilastele eeldused põhihariduse omandamiseks statsionaarses õppes Ida-Virumaal, eeskätt Narva linnas. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Kulud kaetakse riigieelarve seaduses Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kuludes riigikoolidele ettenähtud vahenditest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2023. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine Põhimääruse eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Narva Vanalinna Riigikooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Muus osas kooskõlastatakse eelnõu Haridus- ja Teadusministeeriumi siseselt, kuna muudatused puudutavad üht konkreetset kooli, mille pidaja ülesandeid täidab Haridus- ja Teadusministeerium. Ülle Matsin üldhariduspoliitika osakonna juhataja
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel