Vaidlustus riigihankes 259674

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn Advokaadibüroo NOVE OÜ Tallinn Registrikood: 12984303 10. märts 2023 Estonia pst 9, Solaris keskus 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Veiko Vaske Marika Mugur Allkirjastatud digitaalselt Arsi Pavelts, PhD Kristjan Tamm Maret Kruus Veikko Puolakainen Heili Püümann Mari Past Laura Raadik ESITATUD E-POSTI TEEL Indrek Niklus Kristiina Koll Sten Tikerpe Katrin Kalda [email protected] Mart Parind Madis Abel VA I D LUS T US Riigihange: „Härma ja Malmi tänavate rekonstrueerimine“ (viitenumber 259674) Vaidlustaja: Estvia OÜ Registrikood 12180289 Võrno, 46624 Kehala küla, Vinni vald Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Veikko Puolakainen Advokaadibüroo NOVE Estonia pst 9, 10143 Tallinn e-post: [email protected] Hankija: Rakvere Linnavalitsus Registrikood 75025064 Lai tn 20, 44308 Rakvere e-post: [email protected] TAOTLUSED: 1. Rahuldada vaidlustus ja tunnistada kehtetuks: a. Rakvere Linnavalitsuse 23.02.2023 otsused riigihankes „Härma ja Malmi tänavate rekonstrueerimine“ (viitenumber 259674), millega: (i) tunnistati MPI Kivipaigaldus OÜ pakkumus vastavaks; (ii) MPI Kivipaigaldus OÜ kvalifitseeriti. b. Rakvere Linnavalitsuse 27.02.2023 korralduse nr 162 p 1, millega tunnistati riigihankes „Härma ja Malmi tänavate rekonstrueerimine“ (viitenumber 259674) edukaks MPI Kivipaigaldus OÜ pakkumus. 2. Jätta kõik menetluskulud hankija kanda ning mõista vaidlustaja menetluskulud välja hankijalt vastavalt vaidlustaja esitatavale menetluskulude nimekirjale.  NOVE - 2/7 - 1. FAKTILISED ASJAOLUD 1. Rakvere Linnavalitsus („Hankija“) alustas 19.01.2023 avatud hankemenetlusena läbi- viidavat riigihanget „Härma ja Malmi tänavate rekonstrueerimine“ (viitenumber 259674). Pakkumusi hinnatakse üksnes maksumuse alusel. 2. Tähtajaks esitasid pakkumuse kümme pakkujat, kellest odavaimat hinda pakkus MPI Kivipaigaldus OÜ („MPI“, pakkumuse maksumus 587 329 eurot) ning kellele järgnesid ühis- pakkujad Estvia OÜ ja OÜ Mevot Invest (üheskoos „Estvia ja Co.“, pakkumuse maksumus 618 960,11 eurot). 3. 28.02.2023 teavitas Hankija pakkujaid hankes vastu võetud otsustest. Teate kohaselt on Hankija 23.02.2023 tunnistanud kõik pakkumused vastavaks ning 27.02.2023 andnud välja korralduse nr 162, mille p-ga 1 on edukaks tunnistatud MPI pakkumus. Samuti nähtub pakkujatele saadetud materjalidest, et Hankija on 23.02.2023 otsustanud MPI tõendite alusel kvalifitseerida ja jätta ta hankemenetlusest kõrvaldamata. Kuna 23.02.2023 ei olnud MPI pakkumust veel edukaks tunnistatud (see juhtus alles 27.02.2023), siis ei saa kõne- alused otsused kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste kohta olla eduka pakkuja suhtes tehtud otsused RHS § 104 lg 8 mõttes. Kõnealuste otsuste näol saab tegu olla vaid RHS § 104 lg 7 kohaste nn vabatahtliku kontrolli otsustega. 4. Kuna Estvia ja Co. ei nõustu MPI pakkumuse vastavaks tunnistamise ega kvalifitseeri- mise otsusega, esitab Estvia ja Co. ühispakkumuse juhtivpakkuja Estvia OÜ („Vaidlustaja“) käesolevaga nende otsuste peale riigihangete vaidlustuskomisjonile („VAKO“) vaidlustuse. Eelnevaga kaasuvalt ja lähtudes nn otsuste järgnevuse põhimõttest vaidlustab Vaidlustaja ka MPI pakkumuse edukaks tunnistamise. 2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 2.1. MPI pakkumuse vastavaks tunnistamise õigusvastasus 5. Esmajoones vaidlustab Vaidlustaja MPI pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse. Vaidlustaja on nimelt seisukohal, et MPI pakkumus on kahes aspektis puudulik. 2.1.1. „Pakkuja kinnitused“ ja tehnilise kirjelduse p 2 ls 1 6. Esiteks ei vasta MPI pakkumus riigihanke alusdokumendis „Vastavustingimused“ sätes- tatud tingimusele „Pakkuja kinnitused“, mis näeb ette, et „pakkuja esitab Lisa 3 kohase avalduse ja kinnitused“. Seda nõuet täpsustab tehnilise kirjelduse („TK“) p 2 ls 1: „Juhul kui pakkuja kasutab hanke esemeks olevate tööde teostamisel alltöövõttu, kohustub pakkuja esitama HD Lisa 3 vormikohase alltöövõtjate nimekirja koos andmetega konkreetse alltöövõtja poolt osutatava töömahu ja tegevusvaldkonna kohta.“ 7. Hankija on vormil nimega Lisa 3 kasutanud RHS § 122 lg-s 1 sätestatud võimalust nõuda pakkujatelt hankelepingu selle osa suuruse ja iseloomu näitamist, mille suhtes pakkuja kavatseb sõlmida allhankelepinguid koos kavandatavate alltöövõtjate nimedega. Lisa 3 on pakkujatele ette valmistatud nõnda, et seal on tarvis märgistada emb-kumb kastike: kas „Jah“ ehk „Kasutame hankeobjektiks olevate tööde teostamiseks alltöövõttu“ või siis „Ei“ ehk „Käesolevaga kinnitame, et me ei kasuta alltöövõttu“. Jaatava vastuse andmisel on tarvis täita tabel selle kohta, kes on konkreetsed alltöövõtjad (nimi ja registrikood), mis on nende tehtavad tööd, millised on nende tegevusload jm ja mis on nende teostatavate tööde osakaal lepingust.  NOVE - 3/7 - 8. MPI on Lisas 3 X-ga märgistanud alltöövõtu kasutamist eitava vastusevariandi. Lisaks – ja tõestamaks, et X on eitavasse lahtrisse märgitud tõepoolest tahtlikult – on MPI omalt poolt juurde lisanud veel sõnalise kinnituse „Kinnitame, et ei kasuta alltöövõttu.“ 9. Sellisele kinnitusele ei ole iseenesest midagi ette heita, sest põhimõtteliselt on iga pakkuja enda valik, kas ta soovib kõik hankelepingu järgsed tööd ise teha või kasutada selleks alltöövõtjaid. MPI antud kinnituste puhul on probleem aga selles, et kahel põhjusel on tegu (kas alternatiivselt või kumulatiivselt): (1) valekinnitusega; (2) kinnitusega, mis on vastuolus MPI teiste pakkumusdokumentidega; (3) kinnitusega, mis näitab, et MPI ei saa aru, kuidas ta soovib töid korraldada ja/või mida riigihankes osalemine temalt nõuab. 10. Nimelt, nagu esiteks nähtub Hankija 23.02.2023 otsustest ja MPI pakkumusdokumenti- dest, tugineb MPI referentslepinguid puudutava kvalifitseerimistingimuse täitmiseks Viaston Infra OÜ („Viaston“) vahenditele RHS § 103 mõttes (vt MPI hankepassi lk 4 ja Viastoni hanke- passi lk 18 jj). Asjaomane tingimus sätestab, et „pakkujal peab pakkumuse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul olema varasem avalike teede ja tänavate ehitustööde teostamise kogemus, kusjuures vähemalt ühe tema poolt pakkumuste esitamise kuupäevaks nõuetekohaselt täidetud lepingu maksumus peab seejuures olema olnud vähemalt 500 000 eurot (lisandub käibemaks).“ 11. Ehitustööde referentslepingute olemasolu kui kutsealast kogemust puudutava kvalifit- seerimistingimuse õiguslik alus on RHS § 101 lg 1 p 1. RHS § 103 lg 2 sätestab otsesõnu, et teise isiku vahenditele tuginemine on RHS § 101 lg 1 p 1 alusel sätestatud kogemusnõude puhul lubatav vaid siis, kui ettevõtja, kelle vahenditele tuginetakse, täidab vastavat hanke- lepingut või selle osa isiklikult. Seda nõuet on korduvalt toonitanud ka VAKO: ettevõtja, kes lubab pakkujal tugineda oma varasemale kogemusele, peab asjaomases osas hankelepingu täitmises ise kaasa lööma (hiljuti nt VAKOo 49-22/243701, p 10.3.1 ja 10.3.2). 12. Seega peaks MPI hankevõidu korral Viaston hankelepingu täitmises isiklikult kaasa lööma vähemalt osas, mis puudutab „teede ja tänavate ehitustöid“, kuivõrd asjasse puutuv kvalifitseerimistingimus nõudis just selle valdkonna kogemust. Õigupoolest on eelkasutatud väljendusviis – „vähemalt osas“ – konteksti arvestades isegi mõnevõrra eksitav, sest pidades silmas hanke eset (vt hanketeate p II.1.4), ongi teede ja tänavate ehitustööd domineerivalt või lausa eksklusiivselt lepingu sisuks. Lihtsustatult: Viaston peaks isiklikult ja MPI asemel täitma kui mitte kogu hankelepingu, siis väga suure osa sellest. 13. Niisiis on MPI pakkumusdokumendid omavahel otseses vastuolus. Hankepassis soovib MPI tugineda Viastoni vahenditele, mis asjaoludest tulenevalt tähendab, et viimane peab hankelepingu täitmises tingimata isiklikult kaasa lööma (st temast saaks MPI alltöövõtja), ent vormil Lisa 3 MPI selgelt eitab alltöövõtjate kasutamist. 14. Asjaolud viitavad, et MPI on ekslikult arvanud, et ta võib Viastoni vahenditele tugineda ilma viimast hankelepingu täitmisse reaalselt kaasamata. See järeldub kasvõi sellest, et MPI pakkumuses ei ole dokumenti, mis kajastaks Viastoni nõusolekut, et tema vahenditele tugine- takse, ega ka Viastoni kinnitust, et ta lööb hankelepingu täitmises kaasa, ehkki RHS § 103 lg 1 selliseid avaldusi nõuab (vrd TlnHKo 3-17-1306, p 35; VAKOo 241-18/202280, p 29; 168-19/ 212807, p 12). 15. Lisaks on MPI eitav vastus alltöövõtu kasutamisele ebaõige põhjusel, et MPI-l on igal juhul vaja kasutada alltöövõtjat sidekanalisatsioonitööde tarbeks. Nimelt viitab TK p 1 hangita- vate tööde täpsema sisu osas Jaama puiestee II etapi rekonstrueerimise põhiprojektile,  NOVE - 4/7 - lisades, et tööde teostamisel tuleb järgida kõiki kehtivaid õigusakte ja pakkumuses tuleb arves- tada kõikide tööde teostamisega, mis on vajalikud hankedokumentides kirjeldatud eesmärgi täitmiseks. Eelviidatud põhiprojektist (leitav hankedokumentide hulgast) nähtub, et projekt hõlmab ka sidekanalisatsiooni ehitustöid (vt seal lk 3, 7–9). Viimaste näol on tegemist elektri- paigaldisi hõlmavate eritöödega, mille jaoks on tarvis omada asjaomast registreeringut majan- dustegevuse registris („MTR“): „Elektritööd: Elektripaigaldise ehitamine, s.h. paigaldamine“. MPI-l niisugust registreeringut ei ole. 16. Eelöeldu tähendab, et MPI ei saa eitada alltöövõtu kasutamist, kuna tegelikult on tal sidekanalisatsiooni ehitustööde puhul seda kindlasti vaja teha. Siinjuures tuleb toonitada, et MPI ei saa toimida nõnda, et ta alles hankevõidu korral esitab MTR-ile vajaliku majandus- tegevusteate, nõnda et lepingu täitmisega alustamise ajaks on tal vajalik registreering olemas. Pakkumus peab kõikidele nõuetele vastama juba pakkumuse esitamise seisuga. Pakkumus ei saa nõuetele vastavaks muutuda millalgi hiljem hanke käigus (TrtHKo 3-22-1232, p 19.1; VAKOo 8-23/255129, p 9.3.1). TK p 2 ls 2 ja 3 valguses ei saa olla kahtlust, et MTR-i registreeringu näol on tegu justnimelt pakkumuse vastavustingimusega, mitte hankelepingu tingimusega, mida saab ja võib täitma asuda alles hankelepingu jõustumise hetkest. Nimelt on viidatud lauseis sätestatud, et „käesoleva dokumendi punktist 1 tuleneva registreeringu- kohustusega tööde teostamisel peab alltöövõtja omama hanketingimustele vastavat registreeringut. Hankija kontrollib Eestis registreeritud alltöövõtja osas tema poolt teostatava töö osas nõutud registreeringu olemasolu MTR päringu kaudu.“ 17. Kahte eelkäsitletud valekinnitust/ebakõla liites, siis sõltumata sellest, millisesse käes- oleva dokumendi p-s 9 toodud kategooriasse selline olukord liigitada, on tegemist puudus- (t)ega pakkumuses, mis on: (1) sisuline ja (2) kõrvaldamatu. Sisulise puudusega on tegemist põhjusel, et pakkumus annab hankelepingu täitmise viisi osas ebaõiget või vähemasti vastu- olulist infot. Tegemist ei ole pelga formaalsusega, ebaõnnestunud sõnastusega vms. MPI on selgelt lubanud, et ta ei kasuta alltöövõtjaid, ehkki tegelikult on see talle möödapääsmatu. Kõrvaldamatu on kõnealune puudus põhjusel, et MPI ei saa hanke praeguses staadiumis enam kõrvaldada tõika, et tal ei olnud pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga elektritööde MTR-registreeringut. Isegi kui see nii ei oleks, siis ikkagi tuleks MPI-l Lisas 3 kas jaatada alltöövõtu kasutamist või siis loobuda Viastoni vahenditele tuginemisest referentslepinguid puudutava kvalifitseerimistingimuse tarbeks. Mõlemad korrektsioonid sisuliselt ja kvalitatiivselt muudaksid pakkumust ning see ei ole vastavalt väljakujunenud VAKO ja kohtute praktikale lubatud (nt VAKOo 81-19/207406, p 15; 145-19/210602, p 28–29; TlnRKo 3-19-1523, p 18.2). Liiatigi tähendaks Viastoni vahenditele tuginemisest loobumine, et MPI igal juhul ei vasta ka ühele kvalifitseerimise tingimusele. 18. RHS § 114 lg 2 ls 1 järgi ei ole hankijal olukorras, kus pakkumuses esineb sisuline ja kõrvaldamatu puudus, muud seaduslikku valikut kui pakkumus tagasi lükata (VAKOo 8-22/ 244078, p 17). Seda pidanukski Hankija MPI pakkumuse puhul tegema, selmet tunnistada see vastavaks. 19. Veel tuleb toonitada, et eespool p-s 8 kajastatud põhjustel ei saa MPI antud eitav vastus alltöövõtu kasutamist puudutavale küsimusele olla „inimlik eksitus“ või „näpuviga“ vms. On selge, et MPI on soovinud anda just niisuguse vastuse. Liiatigi, isegi kui tegu oleks arusaama- tusest, kogenematusest vms tingitud veaga, siis vastavalt VAKO praktikale ei muuda see tehtud vea raskust ja iseloomu skaalal sisuline–mittesisuline (VAKOo 15-21/227696, p 13). Kui pakkumuses esineb sisuline ja oluline viga, siis jääb see selliseks sõltumata sellest, mis vea põhjustas. 20. VAKO on hiljuti otsustanud, et hankija peab saama pakkuja kvalifikatsiooni piisavuse üle otsustada üksnes kvalifitseerimise otstarbel esitatud dokumentide alusel ja hankija ei pea ega  NOVE - 5/7 - võigi otsustada pakkuja kvalifitseerimise üle lähtuvalt dokumentidest, mis on mõeldud kinnitama pakkumuse vastavust vastavustingimustele (VAKO 133-22/253694, p 8.3–8.3.2). Vaidlustaja arvates tuleneb sellest mõttekäigust loogiliselt ka see, et kui pakkuja on vastavus- kontrolli tarbeks esitatud dokumendis andnud mingi vastuse (antud juhul eitav vastus alltöö- võtu kasutamisele), mis muude pakkumusdokumentide ja õigusaktide valguses on ilmselgelt väär, siis ei saa ega tohi hankija seda vastavuskontrolli dokumenti omal initsiatiivil nende teiste allikate valguses meelevaldselt „õigeks tõlgendada“. 2.1.2. Tehnilise kirjelduse p 2 ls 2 ja 4 21. Nagu eespool juba välja toodud, tuleneb TK p 1 ja Jaama puiestee II etapi rekonstrueeri- mise põhiprojekti koosmõjust, et hankelepingu esemeks olevad tööd hõlmavad mh registreeri- miskohustusega elektritöid. Sellega seoses sätestab TK p 2 ls 2, et „käesoleva dokumendi punktist 1 tuleneva registreeringukohustusega tööde teostamisel peab alltöövõtja omama hanketingimustele vastavat registreeringut“ ning TK p 2 ls 4 täiendab, et „alltöövõtjal peab olema tema poolt läbiviidavate tööde osas vähemalt kaheaastane varasem kogemus.“ 22. Nagu ülal näidatud, on MPI tema esitatud vormil Lisa 3 ühemõtteliselt eitanud alltöövõtu kasutamist. See aga ei ole õige mh põhjusel, et MPI-l endal puudub MTR-i registreering alal „Elektritööd: Elektripaigaldise ehitamine, s.h. paigaldamine“ ning ta peab igal juhul asjaomaste tööde tarbeks kaasama alltöövõtja. Et aga MPI ei ole Lisas 3 nimetanud ühtegi alltöövõtjat, siis ei saa MPI pakkumus juba eos ja põhimõtteliselt vastata TK p 2 ls-dele 2 ja 4: ei ole ühtegi alltöövõtjat, kel oleks vastav MTR-i registreering ning vähemalt kaheaastane valdkondlik kogemus. Siinjuures on oluline toonitada, et sellest, et MPI on ühe kvalifitseerimistingimuse täitmiseks tuginenud Viastoni vahenditele, ei saa järeldada seda, et just Viaston on või oleks ka see ettevõtja, kes teostaks sidekanalisatsioonitöid. 23. Kokkuvõtlikult, kuna MPI on eitanud alltöövõtu kasutamist, siis tulenevalt sellest, et tal endal ei ole sidekanalisatsioonitööde tegemiseks vajalikku MTR-i registreeringut, on tema pakkumus automaatselt mittevastav mitmele TK sättele, mis puudutavad registreeringu- kohustusega alltöövõtutööde tegijaid. Siingi on tegu sisulise ja kõrvaldamatu puudusega, mille tõttu tulnuks MPI pakkumus § 114 lg 2 ls 1 alusel tagasi lükata. 2.2. MPI kvalifitseerimise otsuse õigusvastasus 24. Teiseks vaidlustab Vaidlustaja MPI kvalifitseerimise otsuse. Nagu p-s 3 selgitatud, siis kõik asjaolud viitavad, et kõnealune otsus on vastu võetud RHS § 104 lg 7 kohase vabatahtliku, pakkumuse edukaks tunnistamisele eelneva kvalifikatsiooni sisulise kontrolli raames. Igal juhul, kuna Hankija on välja toonud, et MPI on kvalifitseeritud „tõendite alusel“, siis on selge, et tegemist ei ole RHS § 104 lg 6 kohase formaalse kontrolliga hankepassi alusel, vaid Hankija on MPI kvalifikatsiooni kontrollinud (või vähemasti on pidanud seda tegema) sisuliselt. 25. Kordamata detailides eespool p-s 10 öeldut, siis MPI on referentslepinguid puudutava kvalifitseerimistingimuse osas tuginenud Viastoni vahenditele. Selline tegevus ei ole põhi- mõtteliselt keelatud, ent RHS § 103 lg 1 seab teise isiku vahenditele tuginemisele teatavad eeltingimused (vt ka VAKOo 168-19/212807, p 10). Täpsemalt sätestab RHS § 103 lg 1 ls 2, et tuginemaks teise isiku vahenditele, peab pakkuja hankijale vastuvõetaval viisil tõendama, et tuginetaval ettevõtjal on vastavad vahendid olemas, ta on nõus vahendite kasutamisega ja pakkuja kasutab neid hankelepingu täitmisel. Praktikas tähendab see, et pakkuja peab hankijale esitama esiteks tõendi selle kohta, et tuginetav ettevõtja on tema vahenditele tugine- misest teadlik ja sellega nõus (VAKOo 241-18/202280, p 29; VAKOo 8-21/226514, p 14) ning teiseks tõendi selle kohta, et viimane teeb isiklikult ära selle töölõigu, mille osas tema varase- male kogemusele tuginetakse (VAKOo 119-17/188680, p 16; TlnHKo 3-16-1262, p 17–19).  NOVE - 6/7 - Pakkuja sellekohasele kohustusele vastab hankija kohustus need asjaolud omalt poolt pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel selgeks teha (TlnHKo 3-17-1306, p 35). 26. MPI pakkumuse koosseisus ei ole esitatud mitte ühtegi dokumenti, mis eeltoodud nõuded täidaks. Ka ei ole Vaidlustajale teada, et Hankija oleks MPI-ga pidanud suhtlust, et vajalikud dokumendid ja kinnitused viimaselt välja nõuda. Niisiis on Hankija MPI kvalifitsee- rinud, tuginedes lihtsalt viimase paljasõnalisele viitele, et ta tugineb referentslepinguid puudu- tava tingimuse osas Viastoni vahenditele. Selline tegevus(etus) on RHS § 103 lg 1 ls-ga 2 vastuolus. Selguse huvides ning tuginedes VAKO varasemale lahendile analoogilises asjas toonitab Vaidlustaja, et üksnes tõik, et MPI on oma pakkumuse koosseisus esitanud Viastoni hankepassi, ei tähenda seda, et seadusest tulenev tõendamisstandard on täidetud (VAKOo 8- 21/226514, p 18). 27. Täiendavalt on MPI kvalifitseerimise otsus õigusvastane vormilistel põhjustel. Nimelt ei ole Hankija MPI kvalifitseerimise otsuses ära näidanud, millises osas ja täpsemalt kuidas MPI tugineb kvalifitseerimistingimuste täitmiseks Viastoni vahenditele. VAKO ja kohtute praktikas on varem juba mitmel puhul analoogsetel asjaoludel leitud, et hankija peab niisuguse pakkuja, kes soovib oma kvalifikatsiooni tõendamiseks tugineda teise isiku vahenditele, kvalifitseeri- mise otsuses välja tooma, millises osas ja ulatuses on vajalik kvalifikatsioon saavutatud selle teise isiku vahenditega. Kui selline teave jääb otsuses esitamata, on tegu põhjendamis- puudusega, mis iseenesest toob kaasa otsuse õigusvastasuse (TlnRKo 3-09-1277, p 20; VAKOo 186-20/213197, p 39; VAKOo 115-21/ 228896, p 41). Antud kaasuses ei esine ühtegi erandlikku asjaolu, mis peaksid viima teistsugusele järeldusele. 28. Kokkuvõttes, kuna MPI on esiteks jätnud Viastoni kogemusele tuginemiseks vajalikud dokumendid esitamata ja Hankija ei ole neid Vaidlustajale teadaolevalt ka välja nõudnud, ning kuna teiseks Hankija on MPI kvalifitseerimist puudulikult motiveerinud, siis on MPI kvalifit- seerimise otsus õigusvastane ning tuleb kehtetuks tunnistada. 2.3. MPI pakkumuse edukaks tunnistamise õigusvastasus 29. MPI pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse (Hankija 27.02.2023 korralduse nr 162 p 1) vaidlustab Vaidlustaja tulenevalt nn otsuste järgnevuse põhimõttest. Nimelt, kuna õigus- vastased on nii MPI pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus kui ka MPI kvalifitseerimise otsus ja mõlemad need otsused on MPI pakkumuse edukaks tunnistamisele ajaliselt eelnevad, siis on automaatselt õigusvastane ka MPI pakkumuse edukaks tunnistamise otsus (vt VAKOo 125-18/194358, p 30; 265-18/198628, p 22). 3. MENETLUSLIKUD AVALDUSED 30. Rikkumisest teadasaamine. Vaidlustaja sai kõigist vaidlustatud otsustest teada 28.02.2023, mil hankija pakkujaid tehtud otsustest teavitas. 31. Riigilõiv. Vaidlustaja on vaidlustuse esitamisel tasunud riigilõivu summas 640 eurot (vt lisa). 32. Esindusõigus. Allakirjutanu kinnitab, et on Vaidlustaja esindaja selles vaidlustus- menetluses. 33. Asja läbivaatamise viis. Vaidlustaja ei pea asjas istungi korraldamist vajalikuks ning nõustub kirjaliku menetlusega. 34. Tõendid. Soovimata vaidlustusasja toimikut tarbetult koormata, ei ole Vaidlustaja vaidlustusele lisanud tõendeid, mis on VAKO-le riigihangete registrist niigi kättesaadavad.  NOVE - 7/7 - 35. Edasine suhtlus. Vaidlustaja palub kõik menetlusdokumendid ja menetluslikud teated edastada tema volitatud esindaja e-posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega Veikko Puolakainen vandeadvokaat Lisa: riigilõivu tasumise kviitung.