Rahandusministeerium · 10. märts 2023
Sisu (failidest)
<
OTSUS
Vaidlustusasja number 20-23/258767
Otsuse kuupäev 10.03.2023
Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets
Vaidlustus Ragn-Sells AS-i vaidlustus Mittetulundusühingu Eesti
Jäätmehoolduskeskus kontsessioonilepingu sõlmimise
menetluses „Paide linna korraldatud jäätmeveo teenuste
hange“ (viitenumber 258767) Eesti Keskkonnateenused AS-
i pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsustele
Menetlusosalised Vaidlustaja, Ragn-Sells AS, esindaja vandeadvokaat Kadri
Matteus
Hankija, Mittetulundusühing Eesti Jäätmehoolduskeskus,
esindaja juhatuse liige Rait Pihelgas
Kolmas isik, Eesti Keskkonnateenused AS, esindaja
vandeadvokaat Toomas Pikamäe
Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
RHS § 197 lg 1 p-i 5 ja RHS § 198 lg 1 alusel
1. Rahuldada Ragn-Sells AS-i vaidlustus ja tunnistada kehtetuks
Mittetulundusühingu Eesti Jäätmehoolduskeskus 07.02.2023 otsused:
- tunnistada Eesti Keskkonnateenused AS-i pakkumus vastavaks;
- tunnistada Eesti Keskkonnateenused AS-i pakkumus edukaks.
2. Mõista Mittetulundusühingult Eesti Jäätmehoolduskeskus Ragn-Sells AS-i
kasuks välja:
- tasutud riigilõiv 640 eurot;
- lepingulise esindaja kulud 1709,5 eurot käibemaksuta.
3. Jätta Eesti Keskkonnateenused AS-i vaidlustusmenetluse kulud tema enda
kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult
teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1).
JÕUSTUMINE
Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei
esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole
seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 22.12.2022 avaldas Mittetulundusühing Eesti Jäätmehoolduskeskus (edaspidi ka Hankija)
riigihangete registris kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse „Paide linna korraldatud
jäätmeveo teenuste hange“ (viitenumber 258767) kontsessiooniteate.
2. 16.02.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)
Ragn-Sells AS-i (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija 07.02.2023 otsustele tunnistada
vastavaks ja edukaks Eesti Keskkonnateenused AS-i (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus.
3. Vaidlustuskomisjon teatas 22.02.2023 kirjaga nr 12.2-10/20 menetlusosalistele, et vaatab
vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse
avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide
esitamiseks aega kuni 28.02.2023 ja neile vastamiseks 03.03.2023.
Vaidlustuskomisjoni poolt määratud tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja,
teiseks tähtpäevaks Kolmas isik.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. Vaidlustaja Ragn-Sells AS põhjendab vaidlustust järgmiselt.
4.1. Hankija on riigihanke alusdokumendi „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ p-
is 3. suurjäätmete hindamise kriteeriumi kirjelduses märkinud järgnevat: „Suurjäätmete
kogumise, veo ja käitluse hind ühe m3 jäätmete kohta. Minimaalne hind on 20%
segaolmejäätmete m3 hinnast“. Sama dokumendi p-is 4. on Hankija tekstiilijäätmete
kirjelduse kohta märkinud järgnevat: „Tekstiilijäätmete kogumise, veo ja käitluse hind ühe m3
jäätmete kohta. Minimaalne hind on 20% segaolmejäätmete m3 hinnast“.
Edukaks tunnistamise otsuse lisa 1 kohaselt on Kolmas isik esitanud suurjäätmete hinnaks
0,01 eurot ning tekstiilijäätmete hinnaks 0,010 eurot, mis ei vasta Hankija poolt seatud
tingimusele, et minimaalne suurjäätmete ja tekstiilijäätmete hind on 20% segaolmejäätmete
m3 hinnast. 20% segaolmejäätmete m3 hinnast on Kolmanda isiku puhul 2,594 eurot, sest
Kolmas isik esitas oma pakkumus segaolmejäätmete hinnaks 12,97 eurot. Kolmas isik oleks
pidanud seega esitama eelpool viidatud nõudeid järgides suurjäätmete ja tekstiilijäätmete
hinnaks vähemalt 2,594 eurot.
4.2. RHS § 141 lg 3 ja § 110 lg 2 koostoimes peab pakkumus vastama riigihanke
alusdokumentides seatud tingimustele.
RHS § 141 lg 52 kohaselt, kui hankija on kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses
sätestanud vastavustingimused, lähtub ta pakkumuse vastavuse kontrollimisel RHS §-st 114.
Hankija on seadnud pakkumuse vastavuse tingimused, seega tuleb järgida ka RHS §-s 114
sätestatud nõudeid. Hankija võib pakkumuse vastavaks tunnistada üksnes juhul, kui selles ei
esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Antud
juhul esineb Kolmanda isiku pakkumuses aga sisuline mittevastavus riigihanke
alusdokumentides sätestatule.
Tallinna Ringkonnakohus on 08.11.2019 otsuses 3-19-1341 (p 21) leidnud, et kui
hindamiskriteeriumite kohaselt peavad jäätmete veo ja käitluse hinnad moodustama 30-50%
pakutava segaolmejäätmete veo ja käitluse hinnast ja kui see nõue pakkumuses täidetud ei
2 (15)
ole, ei vasta pakkumus riigihanke alusdokumentide osaks olevatele hindamiskriteeriumitele.
Sellisel juhul on tegemist sisulise kõrvalekaldega riigihanke alusdokumendis nimetatud
tingimustest RHS § 114 lg 2 tähenduses, mis toob kaasa pakkumuse tagasilükkamise.
4.3. RHS § 120 lg 1 järgi tuleb hankeleping sõlmida nii riigihanke alusdokumentides
sätestatud tingimustel kui ka vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega, st hankelepingu
sõlmimisel tuleb järgida mõlemat tingimust. Kui Hankija sõlmiks antud juhul hankelepingu
Kolmanda isikuga, eiraks Hankija RHS § 120 lg-s 1 sätestatud esimest kumulatiivset
tingimust, sest hankelepingut ei sõlmitaks riigihanke alusdokumentides ettenähtud
tingimustel. Hankelepingu sõlmimine riigihanke alusdokumentides ettenähtust erinevatel
tingimustel on RHS § 214 kohaselt väärteokorras karistatav.
4.4. Tallinna Ringkonnakohus on otsuses 3-18-657 (p 13) leidnud, et kuigi pakkumuse
vastavuse ja pakkuja kvalifikatsiooni kontrollid on põhimõtteliselt teineteisest lahutatavad
ning võivad toimuda erinevatel aegadel ja erinevas järjekorras (vt RHS § 52 lg-d 2 ja 3), on
õigusselguse huvides põhjendatud lähenemine, et kui kehtetuks tunnistatakse juba üks hankija
otsus, mille tagajärjel ei saaks asjaomane pakkuja või pakkumus enam hankemenetluses
osaleda, tunnistatakse ühtlasi kehtetuks ka sellele ajaliselt järgnevad hankija otsused vastava
pakkuja või pakkumuse kohta. Seega tuleb tunnistada kehtetuks nii Hankija 07.02.2023 otsus
Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks kui ka edukaks tunnistamise kohta.
4.5. Vaidlustaja esitas täiendavad seisukohad.
4.5.1. Riigihanke alusdokument „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ ei ole
vastuolus dokumendiga „Tehniline kirjeldus“. Sellisele järeldusele ei saa jõuda pelgalt
seetõttu, et dokumendis „Tehniline kirjeldus“ ja vormis 2 (Hinnapakkumus) ei korrata
suurjäätmete ja tekstiilijäätmete minimaalse hinna tingimusi. Riigihanke alusdokumente on
võimalik mõista nii, et need dokumendid täiendavad teineteist. Viimast kinnitab ka asjaolu, et
Vaidlustaja on esitanud pakkumuse, mis ühelt poolt vastab nii tekstiilijäätmete ja suurjäätmete
minimaalse hinna tingimusele ning teiselt poolt vastab pakkumus ka tehnilise kirjelduse
nõuetele. Juhul, kui need tingimused oleksid vastuolus, ei oleks saanud Hankija Vaidlustaja
pakkumust vastavaks tunnistada.
RHS ei reguleeri olukordi riigihanke alusdokumentide omavahelise vastuolu korral. RHS §
77 lg 9 sätestab üksnes seda, et erinevuste korral hanketeate ja teiste riigihanke
alusdokumentides esitatud teabe vahel tuleb lähtuda hanketeates esitatust, kuid sellise
olukorraga käesoleval juhul tegemist ei ole.
Põhjendamatu on ka Hankija järeldus, et dokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad
näitajad“ seatud tingimused ei oma õiguslikku tähendust. Riigihanke alusdokumente on
samastatud eelhaldusaktidega ehk õiguse üksikaktidega (RKHKo 14.04.2010 asjas 3-31-99-
09, p 16). Järelikult tuleb nende sisu avamisel arvestada tavapäraste, so grammatilise,
süstemaatilise, teleoloogilise tõlgendusmeetodiga ning eesmärgipäraselt (TlnHko 17.09.2021
asjas 3-21-1811, p-d 37, 43, 47; TrtHKo 19.05.2017, p 10; TrtHko 18.08.2017 asjas 3-17-
1345, p 18).
Ei ole ilmtingimata vajalik, et pakkumuse vastavustingimus oleks esitatud dokumendis
pealkirjaga „Vastavustingimused“ või mõne muu dokumendi alajaotises, mille pealkiri
sisaldab sõna „vastavustingimused“. Vastava sätte paiknemine ühes või teises riigihanke
alusdokumendi osas ei saa olla eraldiseisvaks kriteeriumiks, mis näitaks, kas tegemist on
vastavustingimusega või mitte. Riigihanke alusdokumendis toodud nõudeid tuleb tõlgendada
3 (15)
sisuliselt ning koosmõjus teiste riigihanke alusdokumendi sätetega. Riigihanke
alusdokumentide mistahes sätted, mis sisaldavad nõudeid pakkumuse sisule, on asjaomases
osas pakkumuse vastavustingimused. (TlnHKo 03.09.2020 asjas 3-20-1400, p 17.1).
Euroopa Kohtu praktikast järeldub, et hankijal on kohustus kinni pidada enda määratud
tingimustest ja ta peab kõrvaldama pakkuja, kes ei ole esitanud dokumenti või teavet, mille
esitamist riigihanke alusdokumendid nõudsid ning mille esitamata jätmisel tuli pakkuja
menetlusest kõrvaldada. Hankijate range seotus riigihanke alusdokumentidega seondub
võrdse kohtlemise põhimõttega ja läbipaistvuskohustusega. (Euroopa Kohtu 10.10.2013 otsus
asjas C-336/12, p-d 40; 06.11.2014 otsus asjas C-42/13, p-d 42–44, 46 ja 50).
Võrdse kohtlemise põhimõtte ja läbipaistvuskohustusega poleks kooskõlas lähenemine, et
pakkumus ei pea vastama riigihanke alusdokumentidele, kui pakkuja on nõus sõlmima
hankelepingu, mis vastab riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustele. Sellisel
juhtumil kaotaks pakkumuse vastavuse kontroll oma mõtte ja eesmärgi. (TlnRnKo
31.10.2019 asjas 3-19-1523, p 19)
Arvestades, et Hankija on dokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“
esitanud nõuded, on Hankijal kohustus neid nõudeid ka järgida. Tähtsust ei oma antud juhul,
millest tingituna vaidlusalused tingimused riigihanke alusdokumenti on lisatud, määravaks
on see, et need on osaks pakkumuse vastavuse tingimustest ning Hankijal tuleb riigihankes
enda seatud nõudeid järgida. Antud juhul ei ole Hankija seda teinud.
4.5.2. Üheltki pakkujalt ei saa mõistlikult oodata, et ta peaks teadma, et hankija on
„kogemata“ mõnest varasemast riigihankest kopeerinud andmeid valesti või on unustanud
seal vajalikud korrektuurid teha. Selline järeldus on ebamõistlik ka seetõttu, et riigihanke
alusdokumentides esitatavad andmed ei olnud omavahel vastuolus või ebakõlas, mis oleks
pidanud pakkujaid suunama Hankijalt täpsustavaid küsimusi esitama. Sellist ootust ei saanud
Hankijal tekkida ka pelgalt seetõttu, et Hankija varasemates riigihangetes vaidlusaluseid
minimaalseid protsentuaalseid tingimusi seadnud ei ole. Ükski pakkuja ei pea teadma seda,
millal või millises riigihankes soovib Hankija oma seniselt kasutusel olnud tingimusi muuta
või täiendada. Seetõttu ei oma tähendust ka see, milliseid riigihankeid on Hankija varem nn
standardtingimustel korraldanud. Iga riigihanget tuleb vaadata eraldiseisvalt teistest Hankija
riigihangetest ja igas riigihankes esitatakse ka eraldi nõuded just selles hankes pakkumuse
esitamiseks. Lisaks ei ole vaidlusaluste tingimuste kasutamine jäätmeveo teenuste
riigihangetes kuidagi haruldane või kohatu, vastupidi, selliste tingimuste kasutamine on
tavapärane.
RHS ei sea pakkujatele kohustuseks esitada hankijale riigihankes selgitustaotlusi (isegi mitte
teatud juhtudel). Vastavalt RHS §-le 46 on see üksnes pakkujate ja riigihankest huvitatud
isikute võimalus, aga mitte kohustus. Vaidlustaja on oma hoolsuskohustust täitnud ning
koostanud riigihanke alusdokumentidele vastava pakkumuse, mistõttu on Hankija etteheited
Vadilustajale tema hoolsuskohustuse järgimata jätmise kohta ebatõesed ja -õiglased.
4.5.3. Väär on Kolmanda isiku väide, et riigihanke alusdokument „Hindamiskriteeriumid ja
hinnatavad näitajad“ kehtestab nõuded üksnes pakkumuste hindamisele ning et see dokument
ei ole pakkumuse vastavusel asjakohane. Riigihanke alusdokumente tuleb tõlgendada
süstemaatiliselt ning tervikuna. Ühtlasi tuleb riigihanke alusdokumendis toodud nõudeid
tõlgendada sisuliselt ning koosmõjus teiste riigihanke alusdokumendi sätetega ning mitte
pelgalt dokumendi pealkirja või puhtformaalse tunnuse järgi. Järelikult tuleb ka riigihanke
4 (15)
alusdokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ esitatut tõlgendada tervikuna
ja koosmõjus teiste riigihanke alusdokumentidega.
Riigihanke alusdokumendid on üks tervik dokumentatsioon ning ühes riigihanke
alusdokumendi osas esitatut ei pea kordama kõikides teistes riigihanke alusdokumentides.
4.5.4. Tähtsust ei oma, kas Vaidlustaja pakkumus oleks olnud madalaima maksumusega või
mitte, kui Vaidlustaja oleks esitanud mittevastava pakkumuse, nagu Kolmas isik väidab. RHS,
arvuka kohtupraktika ning 16.02.2023 vaidlustuse ja täiendavate selgitustega kohaselt tuleb
Kolmanda isiku pakkumus tagasi lükata, sest see on riigihanke alusdokumentidele
mittevastav.
5. Hankija Mittetulundusühing Eesti Jäätmehoolduskeskus vaidleb vaidlustusele vastu -
Kolmanda isiku pakkumus on esitatud nõuetekohaselt, see vastas kõikidele tingimustele,
Vaidlustaja ei ole olnud hoolas pakkuja.
5.1. Hankija ei ole kehtestanud riigihankes hindamiskriteeriume, mis seavad suurjäätmetele
ja tekstiilijäätmetele minimaalse hinnapiiri.
Hankija korraldab kõiki riigihankeid oma liikmete – kohalike omavalitsuste - tellimuste alusel
ja lähtudes kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja regulatsioonist korraldatud
jäätmeveo tingimuste osas. Riigihanke läbiviimise kõik sisulised tingimused, mis ei tulene
otseselt jäätmehoolduseeskirjast, kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. Vastavad
tingimused fikseeritakse riigihanke alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“. „Tehniline
kirjeldus“ on riigihankes keskseks dokumendiks, milles on detailselt esitatud kõik tingimused
ja nõuded korraldatud jäätmeveoga seotud põhi- ja lisateenuste osas. Põhi- ja lisateenustega
seotud lahutamatuks tingimuseks on riigihankes rakendatavate tasuliste ja tasuta teenuste
määratlemine ning vajadusel nende osas piirhinna tingimuse seadmine.
„Tehniline kirjeldus“ p 17.3. ei sisalda ühtegi piirhinna tingimust.
Seega e-RHR vorm „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ andmed ei ole kooskõlas
„Tehniline kirjeldus“ tingimustega ning Hankijal puudus alus, tahtlus ja eesmärk lisada
eelnimetatud vormi muid andmeid, mis ei tulene dokumendist „Tehniline kirjeldus“.
Hankija tunnistab, et tegemist on eksimusega info kajastamisega e-RHR vormil.
Hankija kasutab analoogsete uute riigihangete ettevalmistamisel e-RHR võimalust „Kopeeri
andmed varasemast hankest“. Selle riigihanke alustamisel on Hankija kasutanud eelnimetatud
võimalust ja tõenäoliselt on andmete kopeerimisel kasutatud riigihanke „Põltsamaa valla
korraldatud jäätmeveo teenuste hange (viitenumber 258701)“ andmeid. Selles hankes hinnati
hindamiskriteeriumites täpselt samu jäätmeliike, mille hindamist nägi ette vaidlustatud hanke
dokumendi „Tehniline kirjeldus“ p 17.3. tingimused. Erinevuseks oli vaid see, et „Põltsamaa
valla korraldatud jäätmeveo teenuste hange“ alusdokumendi „Tehniline kirjeldus“ p 17.3.
seadis suurjäätmete ja tekstiilijäätmete osas piirhinna tingimused (20% tingimus mõlema
jäätmeliigi osas) ning need andmed olid seetõttu kantud ka e-RHR vormile
„Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“.
Selle riigihanke alustamisel jäi e-RHR andmete kopeerimise järgselt vaidlustatud hanke e-
RHR vormilt „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ kustutamata piirhinna tingimuste
info kui väärinfo.
5 (15)
Hankija on seisukohal, et tegemist on küll eksitusega info esitamisel, millel aga puudus
õiguslik tähendus ning millele Vaidlustaja oleks pidanud hanke tingimustega tutvumisel ja
pakkumuse koostamisel tähelepanu pöörama ja asjakohaselt reageerima. Vaidlustaja jättis
vastava kohustuse täitmata.
5.2. Selle riigihanke alusdokumendid viitavad selgelt, millistest tingimustest lähtudes tuleb
hinnapakkumine esitada.
On võimalik, et ühte ja sama tingimust on esitatud erinevatest riigihanke alusdokumentides.
„Tehniline kirjeldus“ kõrval on järgmiseks oluliseks dokumendiks vorm 2 ja selle
nõuetekohane täitmine. Vorm 2 täitmine oli pakkujatele kohustuslik ning antud vormil pidid
pakkujad esitama korraldatud jäätmeveo kõikide põhi- ja lisateenuste osas hinnad.
„Tehniline kirjeldus“ p 17.3. ja 17.4 tingimused näevad ette kaheksa jäätmeliigi hõlmamist
korraldatud jäätmeveoga. Kaheksast jäätmeliigist nelja osas on ette nähtud, et nende
kogumise, veo ja käitluse osas on õigus küsida jäätmevaldajalt tasu ning nelja jäätmeliigi osas
ei ole õigus tasu küsida.
Lisaks pidi esitama hinnapakkumise lisateenuste osas, mille loetelu on esitatud „Tehniline
kirjeldus“ p-is 17.5.
„Tehniline kirjeldus“ p 1.2 nägi ette kohustuse osutada hanke raames ka Paide linna
jäätmejaama ja keskkonnajaamade haldamise teenust.
Eeltoodust nähtub, et selles riigihankes tuli pakkumuse koostamisel arvestada paljude
erinevate tingimustega ning nende tingimuste koosmõju alusel pidi nii Vaidlustaja kui ka
Kolmas isik kujundama oma hinnapakkumise. Erinevate hinnastatavate tingimuste koosmõju
arvestamine oli hinna koostamisel vältimatu, sest neli jäätmeliiki olid null hinnaga, oli
jäätmejaama ja keskkonnajaama haldamise kohustus ja lubatud oli kasutada teenuste
hinnastamisel ristsubsideerimist nii hanke siseselt kui väliselt.
Vorm 2 näeb ette selge struktuuri hinnapakkumuse esitamisele ja viitab üheselt arusaadavana,
et osad vorm 2 andmed tuleb kanda e-RHR töölehele „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad
näitajad“.
Vaidlustaja, lisades kõigepealt oma pakkumuse andmed vormi 2, pidi vältimatult tähele
panema ja aru saama, milliseid tingimusi esitab vorm 2 erinevate jäätmeliikide osas hinna
kujundamisele. Vorm 2 ei näinud hinna kujundamise osas ette mitte ühtegi
rahalist/protsendilist piirtingimust. Vorm 2-ga samasugused tingimused on esitatud
dokumendis „Tehniline kirjeldus“.
Lisaks viitab vorm 2 andmelahter „SELGITUSED“ üheselt arusaadavana, et nelja jäätmeliigi
osas pakutud hinnad tuleb kanda e-RHR töölehele „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad
näitajad“. Veelgi enam, vorm 2 tabeli ülaosas on esitatud selge juhend selles, kuidas pidi vormi
2 täitma. Vastav juhend sätestab: Pakkuja täidab kõik rohelised lahtrid täpsusega 2 kohta
pärast koma. Kui lahtris on märgistus “X”, siis seda täita ei saa ja peab juhinduma lahtris
“Selgitused” esitatust.
Antud juhend andis veelkorra selge viite, et pakkuja pidi rohelisse lahtrisse kantud hinnad
edasi kandma e-RHR töölehele „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“. Vaidlustaja
6 (15)
jättis vastava info tähelepanuta.
Ei ole eluliselt usutav, et Vaidlustaja täitis kõigepealt e-RHR vormi „Hindamiskriteeriumid ja
hinnatavad näitajad“, koostades hinnad nelja jäätmeliigi osas ning alles seejärel asus täitma
vormi 2.
Vaidlustaja pidi vorm 2 täitmisel aru saama, milliste tingimuste alusel ta vormi 2 andmeid
sisestab. Vaidlustaja ei ole esitanud Hankijale küsimusi vorm 2 täitmisel hindadega seonduva
osas, samuti ei ole Vaidlustaja viidanud võimalikele vastuoludele dokumentide „Tehniline
kirjeldus“, vorm 2 ja e-RHR vormi „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ tingimuste
osas. Vastav küsimus oleks aga pidanud hoolsal pakkujal üles kerkima.
Hankija on seisukohal, võttes aluseks dokumendi „Tehniline kirjeldus“ nõuded on vorm 2 on
aluseks pakkumuses hinnapakkumise koostamisel ja nõuetekohaseks fikseerimiseks. E-RHR
vorm „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ on tehniline lahendus vorm 2 esitatud
jäätmeliikide hindade osas hindamise läbiviimisel ehk väärtuspunkide andmisel.
5.3. Hankija on seisukohal, et Vaidlustaja on jätnud vaidlustatud hankes osas täitmata oma
hoolsuskohustuse. Vaidlustajal on kohustus esitada seoses hanke tingimustega Hankijale
mistahes küsimusi ja märkusi, kui need on vajalikud hanke tingimuste mõistmiseks ja on
hankes nõuetekohase pakkumuse esitamise asjaolude tuvastamiseks vajalikud. Vaidlustaja ei
ole vastavat hoolsuskohustust täitnud.
Vaidlustaja on olnud väga tähelepanelik pakkuja ja on varasemalt esitanud Hankijale
märkuseid, küsimusi ja ettepanekuid nii hangete sisuliste tingimuste, numeratsiooni kui ka
teksti/sõnadega seotud puudustele või vastuoludele. Samuti on Vaidlustaja korduvalt
selgitanud Hankijale (läbi teabevahetuse), et hanketingimuste üheselt arusaadavus on peab
olema tagatud.
Vaidlustaja on teadlikult jätnud endale üheselt arusaadavuse tagamata. Samuti ei saanud
Hankija Vaidlustajat üheselt arusaadavuse osas aidata, kuna Hankijal puudus vastava tegevuse
vajalikkuse osas teadmine ja Vaidlustaja poolne sooviavaldus.
6. Kolmas isik Eesti Keskkonnateenused AS leiab, et vaidlustus on põhjendamatu ja tuleb
jätta rahuldamata, kuna:
1) hanke tingimused ei kehtesta suurjäätmete ja tekstiilijäätmete hinna miinimumnõuet.
„Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ (edaspidi Kriteeriumid) kehtestab
nõuded vastavaks tunnistatud pakkumuste hindamiseks. Vaidlustaja taotleb
pakkumuse vastavaks tunnistamise kehtetuks tunnistamist ebaõigel alusel, st
tuginedes pakkumuse hindamiskriteeriumidele;
2) vaidlustus on eksitav, st ei ole esitatud heas usus;
3) Vaidlustaja pakkumuse maksumus on suurem kui Kolmanda isiku pakkumuse
maksumus ning seda ka juhul, kui Vaidlustaja oleks lähtunud pakkumuse maksumuse
osas „Tehnilise kirjelduse“ (edaspidi TK) ja „Vorm 2 Hinnapakkumus“ (edaspidi vorm
2) nõuetest.
6.1. Nõuded pakkumuse maksumusele on kehtestatud TK-s ja vorm-is 2. TK ja vorm 2 ei
sätesta suurjäätmete ja tekstiilijäätmete osas pakkumuse maksumuse miinimum-nõuet.
Nõuded teenustasu ja selle suuruse kohta on kehtestatud TK p-s 17.
7 (15)
Nõuded pakkumuse maksumusele on sätestatud riigihanke alusdokumendis vorm 2. On
oluline, et vorm 2 näeb sarnaselt TK p-dele 3.1., 17.3. ja 17.4. ette, et pakkumuse maksumuse
vormil tuleb näidata teenustasu hind segaolmejäätmete, suurjäätmete, aia- ja haljastujäätmete
ning tekstiilijäätmete mahuti tühjenduse, veo ja käitluse hinna ühe m3 kohta ja et paberi- ja
kartongjäätmete, segapakendi, klaaspakendi ja biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete mahuti
tühjenduse, veo ja käitluse hind ühe m3 kohta tuleb osutada 0 hinnaga. Samuti, vorm 2 näeb
sarnaselt TK p-dele 11.2. ja 13.3. ette jäätmevedaja kohustuse tasuta paigaldada ja tühjendada
avalikke klaaspakendite ja paber- ja kartongjäätmete mahuteid. Ka muude teenuste osas
(lisateenused ja teenustasu võtmise eritingimused) on vorm 2 kooskõlas TK p-dega 17.5. ja
17.8.
TK ja vorm 2 sätestavad nõuded pakkumuse maksumusele, kuid ei kehtesta miinimumnõuet
suurjäätmete ja tekstiilijäätmete pakkumuse maksumuse kohta.
6.2. Kriteeriumid ei kehtesta nõudeid pakkumuse maksumuse kohta, vaid vastavaks
tunnistatud pakkumuste hindamiskriteeriumid. Eelnevalt on näidatud, et hanke esemeks on
kaheksat liiki jäätmete vedamine, avalike klaaspakendite ja paber- ja kartongjäätmete
mahutite paigutamine ja tühjendamine ning TK p-des 17.5. – 17.8. näidatud lisateenuste
osutamine. Kriteeriumid puudutavad vaid nelja liiki jäätmeid: segaolmejäätmed (jäätmekood
20 03 01), biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (jäätmekood 20 02 01), suurjäätmed
(jäätmekood 20 03 07) ja tekstiilijäätmed (jäätmekoodid 20 01 10, 20 01 11). Kriteeriumides
ei mainita teisi jäätmeid, st tasuta vedamisele kuuluvaid jäätmeid (paberi- ja kartongjäätmed,
segapakendid, klaaspakendid ja biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed), avalikke
klaaspakendite ja paber- ja kartongjäätmete mahuteid ega lisateenuseid.
Arvestades, et Kriteeriumid puudutavad vaid osa hanke esemeks olevatest jäätmetest, st neid
jäätmeid, mille vedamise eest saab jäätmevedaja küsida jäätmevaldajalt tasu, on põhjendatud
väita, et Kriteeriumid ei kehtesta nõudeid pakkumuse maksumuse kohta. Vastupidisel juhul
jääb arusaamatuks, miks nõuded on kehtestatud vaid teatud liiki jäätmete teenustasu suhtes,
kuid ülejäänud jäätmete, avalike mahutite ja lisateenuste osas on jäetud teenustasu nõuded
kehtestamata? Asjaolu, et Kriteeriumid ei kehtesta nõudeid pakkumuse maksumuse kohta,
kinnitab ka Kriteeriumide pealkiri – hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad. See
tähendab, et Kriteeriumid ei kehtesta nõudeid pakkumuse vastavuse kohta, sh pakkumuse
maksumuse vastavuse kohta, vaid et Kriteeriumid kehtestavad nõuded vastavaks tunnistatud
pakkumuste hindamise kohta (vt RHS § 114 lg 1 ja § 117 lg 1 ning RHS § 141 lg-d 51 ja 52).
6.3. Põhjendatud ei ole Vaidlustaja väide, et suurjäätmete ja tekstiilijäätmete pakkumuse
maksumuse nõuded on kehtestatud üheaegselt kolmes erinevas riigihanke alusdokumendis:
TK p 17.3. alap-des 3. ja 4., vormi 2 osas „Korraldatud jäätmeveo põhiteenus“ ning
Kriteeriumide tabeli lahtrites 3. ja 4.
Jääb arusaamatuks, miks peab just kahe jäätmeliigi osas kehtestama nõuded kolmes erinevas
riigihanke alusdokumendis ning ülejäänud jäätmeliikide ja teenuste osas kahes riigihanke
alusdokumendis, st TK-s ja vormil 2.
Selline seisukoht on vastuolus riigihanke läbipaistvuses, sh õigusselguse põhimõtetega, kuna
erinevad pakkujad võivad lähtuda pakkumuse esitamisel erinevatest nõuetest.
Eelnev seisukoht on vastuolus ka riigihanke alusdokumentide süstemaatilise ja grammatilise
tõlgendamisega, mille kohaselt nõuded pakkumuse maksumusele on kehtestatud TK-s ja
8 (15)
vormil 2 ning nõuded vastavaks tunnistatud pakkumuste hindamisele on kehtestatud
Kriteeriumides.
Pakkumuse vastavaks tunnistamise nõuded, sh nõuded pakkumuse maksumusele, on
kehtestatud TK p-s 17. ja vormil 2. Kriteeriumid kehtestavad nõuded vastavaks tunnistatud
pakkumuste hindamisele. Vaidlustaja taotleb Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja
edukaks tunnistamise kehtetuks tunnistamist ebaõigel alusel, st tuginedes pakkumuste
hindamiskriteeriumidele.
6.4. Vaatamata oma teadlikkusele Kriteeriumide tabeli p-des 3. ja 4. sisalduvate lausete
asjakohatusest, ei juhtinud Vaidlustaja Hankija tähelepanu asjaolule, et viidatud laused ei ole
ülejäänud tingimustega kooskõlas ning otsustas oodata, kas Vaidlustaja pakkumus osutub
edukaks või mitte. Kui Vaidlustaja pakkumus oleks osutunud edukaks, oleks Vaidlustaja
jätnud Kriteeriumide tabeli p-des 3. ja 4. näidatu tähelepanuta. Kuna Vaidlustaja pakkumus ei
osutunud edukaks, otsustas Vaidlustaja Kriteeriumide tabeli p-des 3 ja 4 näidatud lauseid
kasutada selleks, et vaidlustada Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks
tunnistamine või vähemalt saavutada Hanke n kehtetuks tunnistamine.
6.5. Vaidlustaja pakkumuse maksumus suurem kui Kolmanda isiku pakkumuse maksumus
ning seda ka juhul, kui Vaidlustaja oleks lähtunud pakkumuse maksumuse osas TK ja vormi
2 nõuetest
Kriteeriumide teisel leheküljel on kõikide hinnatavate jäätmete, st segaolmejäätmete,
biolagunevate aia- ja haljastujäätmete, suurjäätmete ja tekstiiilijäätmete kohta märgitud, et
madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte, teised pakkumused saavad
punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: „madalaim väärtus“ / „pakkumuse
maksumus“ * „osakaal“. Seejuures, Kriteeriumide tabelis on näidatud, et segaolmejäätmete
osakaal on 89, biolagunevate aia- ja haljastujäätmete ja suurjäätmete osakaal on mõlemal
juhul 5 ning tekstiilijäätmete osakaal on 1. See tähendab, et Hankija soovis edukaks tunnistada
pakkumust, mille maksumus on kõige madalam, kusjuures kõige olulisem on
segaolmejäätmete mahuti tühjenduse, veo ja käitluse hind ühe m3 kohta.
Kolmanda isiku pakkumuse maksumus jääb Vaidlustaja pakkumusest madalamaks ka siis,
kui Vaidlustaja oleks pakkumuse maksumuse esitanud lähtudes TK p 17 ja vorm 2 nõuetest.
Seetõttu, Vaidlustaja ei saa väita, et kui tema oleks lähtunud TK p 17 ja vorm 2 nõuetest, siis
oleks ta teinud teistsuguse pakkumuse. Ehk teisisõnu – Vaidlustaja pakkumus ei oleks nii või
teisiti osutunud edukaks ning Vaidlustajal puudub alus taotleda Hankijaga hankelepingu
sõlmimist.
6.6. Kolmas isik esitas täiendavad seisukohad.
6.6.1. Kolmas isik nõustub väidetega, et: (a) riigihanke alusdokumente tuleb tõlgendada
grammatiliselt, süstemaatiliselt ja eesmärgipäraselt (vt Tallinna Halduskohtu 17.09.2021 otsus
asjas 3-21-1811, p 37); ja (b) riigihanke alusdokumentide toodud nõudeid tuleb tõlgendada
sisuliselt ning koosmõjus teiste riigihanke alusdokumentide sätetega ning et riigihanke
alusdokumentide mistahes sätted, mis sisaldavad nõudeid pakkumuse sisule, on asjaomases
osas pakkumuse vastavustingimused, regulatsioon, mis näeb ette pakkumuse hindamise
kriteeriumid seda aga ei ole, kusjuures vastav jaotus ei sõltu sätete paiknemisest riigihanke
alusdokumentides (vt Tallinna Halduskohtu 03.09.2020 otsus asjas 3-20-1400, p 17.1).
9 (15)
6.6.2. On märkimisväärne, et sisuliselt on jäetud tähelepanuta Kolmanda isiku väited, et
Kriteeriumid kehtestab nõuded vastavaks tunnistatud pakkumuste hindamiseks, mitte nõudeid
pakkumuste vastavuse, sh pakkumuse maksumuse kohta.
Vaidlustaja jätab tähelepanuta, et:
1) Kriteeriumites käsitletakse vaid tasuliselt veetavate jäätmete suhtes pakutud hindu ega
käsitleta tasuta vedamisele kuuluvaid jäätmeid, avalikke klaaspakendite ja paber- ja
kartongjäätmete mahuteid ega lisateenuseid. Vaidlustaja ei ole selgitanud: (a) miks
Hankija kehtestas vastavad nõuded lahus TK p-dest 17.1. – 17.5. ja vorm 2 vastavatest
nõuetest; ja (b) miks Hankija kehtestas minimaalse hinnanõude vaid suurjäätmete ja
tekstiilijäätmete kogumise, veo ja käitluse ühe 1 m3 kohta;
2) Kriteeriumide hindepunktide osakaal kattub hanketeate osa II p 2.5)
hindamiskriteeriumide hindepunktide osakaaluga. Kriteeriumides käsitletakse vaid
tasuliselt veetavate jäätmete suhtes pakutavaid hindu, st Kriteeriumid ei puuduta
tasuta vedamisele kuuluvaid jäätmeid. Kriteeriumid on vastavaks tunnistatud
pakkumuste hindamiskriteeriumid, mitte pakkumuste vastavusnõuded. Vaidlustaja ei
ole esitanud selle järelduse ümberlükkamiseks ühtegi põhjendust;
3) Vaidlustaja ei ole esitanud selgitust, millega on põhjendatud see, et erandina kõikidest
teistest jäätmetest vaid kahe jäätmeliigi, st suurjäätmete ja tekstiilijäätmete
pakkumuse maksumuse nõuded on kehtestatud üheaegselt kolmes erinevas riigihanke
alusdokumendis: TK p. 17.3. alap-ides 3. ja 4., vormi 2 osas „Korraldatud jäätmeveo
põhiteenus“ ning Kriteeriumide tabeli lahtrites 3. ja 4.
Tõlgendades TK-d, vormi 2, Kriteeriume ja hanketeadet grammatiliselt, süstemaatiliselt ja
eesmärgipäraselt, on põhjendatud järeldada, et Kriteeriumid ei kehtesta nõudeid pakkumuse
vastavuse, sh pakkumuse maksumuse kohta.
VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED
7. Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamiseks
Vaidlust pole selles, et Hankija on Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistanud
põhjendusel, et selles pakkumuses ei esine ühtegi kõrvalekallet riigihanke alusdokumentides
esitatud tingimustest.
Vaidlustaja on Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse vaidlustanud
põhjendusel, et Kolmas isik on esitanud suurjäätmete hinnaks 0,01 eurot ning tekstiilijäätmete
hinnaks 0,010 eurot, kuid need hinnad ei vasta Hankija poolt dokumendis
„Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ seatud tingimusele, et minimaalne
suurjäätmete ja tekstiilijäätmete hind peab olema 20% segaolmejäätmete m3 hinnast.
Hankija on seisukohal, et vaidlusalust tingimust riigihanke alusdokumentides polnud,
dokumenti „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ oli see tingimus sattunud ekslikult,
sellel puudub õiguslik tähendus, tegemist on tehnilise lahendusega hindamise läbi viimiseks.
Kolmanda isiku hinnangul dokument „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ on ette
nähtud ainult pakkumuste hindamiseks, hinnad tulid esitada lähtuvalt „Tehniline kirjeldusest“
(edaspidi TK) ja vormist 2 „Hinnapakkumus“ (edaspidi vorm 2), Kolmanda isiku pakkumus
oleks edukaks ka siis, kui Vaidlustaja oleks pakkumuse maksumuse esitanud lähtudes TK p
17. ja vorm 2 nõuetest.
10 (15)
Nii Hankija kui ka Kolmas isik on asunud seisukohale, et dokumenti „Hindamiskriteeriumid
ja hinnatavad näitajad“ sattunud eksituses tuleneb sellest, et Vaidlustaja pole täitnud enda
hoolsuskohustust.
Seega peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks on see, milline õiguslik tähendus on dokumendil
„Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“, kas pakkumuses hindasid esitades tuli lähtuda
seal toodud nõuetest, et minimaalne suurjäätmete ja tekstiilijäätmete hind peab olema 20%
segaolmejäätmete m3 hinnast.
7.1. Riigihangete registri andmetel (Hankija on eeldatava maksumuse riigihangete registris
esitanud) ületab selle teenuste kontsessiooni eeldatav maksumus riigihanke piirmäära, aga ei
ületa rahvusvahelist piirmäära.
RHS § 16 lg 2 kohaselt avaliku sektori hankija [---], kohaldab kontsessioonilepingu
sõlmimisel käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatud korda, kui kontsessioonilepingu eeldatav
maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda.
RHS 4. peatükki kuuluvad §-d 131-144.
RHS § 141 lg 52 kohaselt kui hankija on kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses
sätestanud vastavustingimused, lähtub ta pakkumuste vastavuse kontrollimisel käesoleva
seaduse §-st 114.
Käesoleval juhul on Hankija kehtestanud „Vastavustingimused“, seega käesoleval juhul
kohaldub RHS § 114.
7.2. RHS § 138 lg 1 kohaselt kontsessioonilepingu sõlmimiseks riigihanke alusdokumentide
koostamisel, esitamisel ja muutmisel lähtub hankija käesoleva seaduse §-des 77, 81 ja 82
sätestatust, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti. Kui kontsessioonilepingu sõlmimise
menetlus viiakse läbi mitmes etapis, teeb hankija riigihanke alusdokumendid kättesaadavaks
hiljemalt samal ajal, kui ta teeb pakkumuse esitamise ettepaneku.
RHS § 141 lg 1 kohaselt hankija määrab riigihanke alusdokumentides kontsessioonilepingu
sõlmimise menetluse korra. Lisaks käesolevas peatükis sätestatud nõuetele võib hankija
kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse korra määramisel lähtuda ka teistest käesoleva
seaduse sätetest. Hankija teavitab kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse korra
muudatustest viivitamata kõiki huvitatud ettevõtjaid.
RHS § 77 lg 1 kohaselt riigihanke alusdokumendid koostab hankija vastavalt käesolevas
seaduses sätestatud nõuetele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja teeb need
ettevõtjatele hankemenetluse algamisest arvates elektrooniliselt piiranguteta tasuta
kättesaadavaks, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
RHS § 181 lg 3 kohaselt hankija [---] vastutab tema poolt registrile esitatud andmete õigsuse
eest.
Seega hankija koostab teenuste kontsessiooni riigihanke alusdokumendid ja on vastutav
riigihangete registrisse esitatud andmete, sh ka riigihanke alusdokumentides esitatud andmete,
õigsuse eest.
11 (15)
Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et pakkujad ei ole süüdi selles, kui hankija eksib
riigihanke alusdokumentides. Pakkujad võivad pöörduda hankija poole riigihanke
alusdokumentide kohta selgituste saamiseks (RHS § 46 lg 1), pakkujatel puudub seadusest
tulenev kohustus viidata vigadele riigihanke alusdokumentides. Vaidlustuskomisjon peab
vajalikuks märkida, et üllatav on Hankija ja Kolmanda isiku seisukoht, et Vaidlustaja on jätnud
täitmata oma hoolsuskohustuse olukorras, kus Hankija ise tunnistab, et pole olnud hoolas teise
riigihanke alusdokumentide kopeerimisel.
Seega on hankija vastutav eksimuste eest riigihanke alusdokumentides (Riigikohus
13.06.2013, 3-3-1-24-13, p 39). Hankija ei saa pärast pakkumuste esitamist väita, et mingi
riigihangete registrisse üles laetud riigihanke alusdokument ei oma õiguslikku tähendust või
seda, et mõnes riigihanke alusdokumendis esitatud tingimused ei kehti.
Kui hankija on eksinud, siis peab ta hindama seda, kas tekkinud olukorras on võimalik
menetlusega jätkata või mitte.
7.3. RHS § 4 p 17 kohaselt riigihanke alusdokumendid on hanketeade, kontsessiooniteade,
ideekonkursi kutse, pakkumuse esitamise ettepanek ja kõik hankija koostatud või viidatud
muud dokumendid, milles on määratud ühe konkreetse riigihanke üksikasjad, sealhulgas
pakkujale ja taotlejale esitatud tingimused ja dokumentide esitamise nõuded, tehniline
kirjeldus, hankelepingu tingimused ning pakkumuste hindamise kriteeriumid.
Vaidlustuskomisjon ei nõustu sellega, et TK ja vorm 2 on hindade esitamise dokumendid ja et
dokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ toodud nõutest ei pidanud
pakkujad lähtuma.
Kõigis riigihanke alusdokumentides võivad olla esitatud nõuded ja tingimused pakkumusele.
Vaidlustuskomisjon möönab, et pakkumust esitades peab pakkuja olema väga tähelepanelik.
RHS ei näe ühelegi riigihanke alusdokumendile eelisseisundit võrreldes teistega. Üksnes ühel
juhul – kui esinevad erinevused hanketeates ja teistes riigihanke alusdokumentides esitatud
teabe vahel lähtutakse hanketeates esitatust (RHS § 77 lg 9).
Pole mingit alust asuda seisukohale, et dokument „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad
näitajad“ ei ole selle riigihanke alusdokumendiks. Seega pakkumused pidid vastama kõikides
riigihanke alusdokumentides, sh ka dokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad
näitajad“, sätestatud tingimustele.
7.4. TK p 17. reguleerib teenustasu ja toimingud, mille eest jäätmevedaja saab võtta tasu.
TK p 17.2. kohaselt jäätmevedajal on õigus küsida jäätmevaldajatelt korraldatud
jäätmeveoga seotud Teenuste eest tasu vastavalt esitatud pakkumusele.
TK p 17.3. kohaselt jäätmeliikide kogumine, vedu ja käitlus, mille osas on Jäätmevedajal
õigus küsida jäätmevaldajalt tasu:
1. segaolmejäätmed (20 03 01): hind kuupmeetri põhiselt vastavalt esitatud pakkumusele.
2. biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01): hind kuupmeetri põhiselt vastavalt
esitatud pakkumusele.
3. suurjäätmed (20 03 07): hind kuupmeetri põhiselt vastavalt esitatud pakkumusele.
4. tekstiilijäätmed (20 01 10, 20 01 11): hind kuupmeetri põhiselt vastavalt esitatud
12 (15)
pakkumusele.
Vormis 2 tulid esitada järgmised andmed:
Pakkuja täidab kõik rohelised lahtrid täpsusega 2 kohta pärast koma. Kui lahtris on märgistus “X”, siis seda täita ei saa ja
peab juhinduma lahtris “Selgitused” esitatust
Pakkuja Pakkuja
pakutav hind pakutav hind
Korraldatud jäätmeveo põhiteenus Ühik
ilma koos
SELGITUSED
käibemaksuta käibemaksuga
Segaolmejäätmete mahuti m³ ← Lisaks kanda eRHR töölehele
tühjenduse, veo ning käitluse hind "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad
ühe m³ jäätmete kohta. näitajad”.
Suurjäätmete kogumise, veo ja m³ ← Lisaks kanda eRHR töölehele
käitluse hind ühe m³ jäätmete kohta. "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad
näitajad"
Aia- ja haljastujäätmete kogumise, m³ ← Lisaks kanda eRHR töölehele
veo ja käitluse hind ühe m³ jäätmete "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad
kohta näitajad"
Tekstiilijäätmete kogumise, veo ja m³ ← Lisaks kanda eRHR töölehele
käitluse hind ühe m³ jäätmete kohta. "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad
näitajad"
Paberi- ja kartongijäätmete mahuti m³ X X Teenus on 0 hinnaga
tühjenduse, veo ning käitluse hind
ühe m³ jäätmete kohta
Segapakendi mahuti tühjenduse, veo m³ X X Teenus on 0 hinnaga
ning käitluse hind ühe m³ jäätmete
kohta
Biolagunevate köögi- ja m³ X X Teenus on 0 hinnaga
sööklajäätmete mahuti tühjenduse,
veo ja käitluse hind ühe m³ jäätmete
kohta.
Klaaspakendi mahuti tühjenduse, veo m³ X X Teenus on 0 hinnaga
ning käitluse hind ühe m³ jäätmete
kohta
Avalike klaaspakendite mahuti m³ X X Teenus on 0 hinnaga
paigaldamise, tühjenduse, veo ning
käitluse hind ühe m³ jäätmete kohta
Avalike paberi- ja kartongijäätmete m³ X X Teenus on 0 hinnaga
mahuti paigaldamise, tühjenduse,
veo ning käitluse hind ühe m³
jäätmete kohta
TK-s ega ka vormis 2 pole esitatud tingimust, et minimaalne suurjäätmete ja tekstiilijäätmete
hind peab minimaalselt olema 20% segaolmejäätmete m3 hinnast. Kuid dokumenti
„Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ hindasid kandes pidi olema pakkujale näha, et
kahe jäätmeliigi osas on seal toodud tingimus hinnale.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et pakkuja ei saanud ainult TK-st ja vormist 2 lähtuvalt
hindasid esitada ja jätta tähelepanuta „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ toodud
tingimused.
7.5. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Hankijaga, et dokument „Hindamiskriteeriumid ja
hinnatavad näitajad“ on tehniliseks lahenduseks pakkumuste hindamise läbiviimisel.
Vaidlustuskomisjon nõustub Kolmanda isikuga, et dokument „Hindamiskriteeriumid ja
13 (15)
hinnatavad näitajad“ on ette nähtud pakkumuste hindamiseks. Selles dokumendis on Hankija
kehtestanud pakkumuste hindamiskriteeriumid, nende kirjelduse ja hindamismetoodika
kirjelduse. Hankija pidi pakkumusi hinnates selles dokumendis toodust lähtuma.
Hankija sai suurjäätmete ja tekstiilijäätmete puhul hinnata esitatud ühikut (veo ja käitluse hind
ühe m3 jäätmete kohta) üksnes siis, kui see vastab nõudele - minimaalne hind on 20%
segaolmejäätmete m3 hinnast. Kuna Hankija seda nõuet pakkumuste hindamisel Kolmanda
isiku pakkumuse osas arvestanud, siis selgitati edukas pakkumus välja vastuolus pakkujatele
pakkumuse esitamisel teada olevate hindamise alustega.
7.6. Pakkumuste hindamisele peab eelnema pakkumuste vastavuse kontrollimine.
Pakkumuste vastavuse kontrollimise üheks eesmärgiks on tagada hindamisel pakkumuste
võrreldavus.
Pakkumuse esitasid Vaidlustaja ja Kolmas isik. Käesoleval juhul ei ole võrreldavad
pakkumused siis, kui ühes on lähtutud suurjäätmete ja tekstiilijäätmete maksumuse esitamisel
tingimusest, et minimaalne hind on 20% segaolmejäätmete m3 hinnast, teises sellest
tingimusest lähtutud pole. Üks neist pakkumusest pidi olema puudusega. Hankija ei saanud
selliseid pakkumusi hinnata, vaid pidi pakkumuste vastavuse kontrollimise etapis tuvastama
puuduse pakkumuses ja võtma seisukoha puuduse sisulisuse osas.
7.7. „Vastavustingimused“ osa „PAKKUMUSE MAKSUMUS“ kohaselt pakkumuse
maksumus tuleb esitada töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" toodud
struktuuri kohaselt.
Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja kinnitab, et täidab pakkumuse lehe
"Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" lehel ette antud struktuuri kohaselt?
(Raadionupp valikutega "Jah/Ei"
Kolmas isik on oma pakkumuses „Vastavustingimustes“ kinnitanud selle nõude täitmist
sõnaga „Jah“.
Oma pakkumuses on Kolmas isik esitanud hinnad dokumendis „Hindamiskriteeriumid ja
hinnatavad näitajad“, kus suurjäätmete ja tekstiilijäätmete juures on märge „Minimaalne hind
on 20% segaolmejäätmete m3 hinnast.“, kuid pakutud hinnad sellele tingimusele ei vasta.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vaatamata sellele, et TK p 17. ja vorm 2 ei näinud ette
minimaalset hinda suurjäätmetele ja tekstiilijäätmetele, oli „Vastavustingimustes“ nõue
lähtuda pakkumuse maksumuse esitamisel dokumendist „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad
näitajad“. Nõue lähtuda struktuurist hõlmab endas ka kriteeriumite kirjeldust. Kolmas isik
oma pakkumuses kriteeriumite kirjeldusest lähtunud pole.
Seega ei saanud Hankija Kolmanda isiku pakkumust vastavaks tunnistada, sest riigihanke
alusdokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ on tingimus, millele
Kolmanda isiku pakkumus ei vasta.
7.8. RHS § 114 lg 1 on aluseks pakkumuse vastavaks tunnistamisel, kui pakkumus on
kooskõlas kõikide riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustega.
RHS ei näe ette, et pakkumuste vastavuse kontrollimise etapis saaks hankija võtta arvesse
pakkumuste maksumusi ja tunnistada vaatamata puudusele vastavaks pakkumuse, mille
14 (15)
maksumus on madalaim. Hinnatakse üksnes vastavaks tunnistatud pakkumusi.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tegemist sellise veaga Kolmanda
isiku pakkumuses, mille parandamist saaks pidada lubatavaks - Hankija ei saanud lubada
pakkumuste vastavuse kontrollimise etapis Kolmandal isikul esitada uusi hindasid.
7.9. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et puudus Kolmanda isiku
pakkumuses (pakutud suurjäätmete ja tekstiilijäätmete hinnad ei ole minimaalselt 20%
pakutud segaolmejäätmete m3 hinnast) on sisuline, Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse
vastavaks tunnistamiseks on vastuolus RHS § 114 lg-ga 1 ja vaidlustuskomisjon tunnistab
selle otsuse kehtetuks.
8. Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks
Vaidlustaja ei ole toonud välja iseseisvaid õiguslikke või faktilisi asjaolusid, millest tulenevalt
võiks seada kahtluse alla Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse
õiguspärasuse, vaid lähtub selle otsuse vaidlustamisel sellest, et õiguspärane ei ole Hankija
otsus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamiseks.
Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse
vastavaks tunnistamiseks on vastuolus RHS-ga, tuleb tunnistada kehtetuks ka Kolmanda isiku
pakkumuse edukaks tunnistamise otsus.
9. Vaidlustusmenetluse kulud
Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse täieliku
rahuldamisega, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1.
9.1. RHS § 198 lg 1 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele vaidlustuse
esitamiseks tasutud riigilõiv 640 eurot.
9.2. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt järgmised taotluse lepingulise esindaja kulude
väljamõistmiseks summas 2607 eurot (käibemaksuta) 15,25 tunni õigusabi osutamise eest
keskmise tunnitasuga 170,95 eurot.
Vaidlustuskomisjon leiab, et Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud on mõnevõrra
ülepaisutatud. Vaidlustusasi ei ole harilikust keerukam, ei olnud mahukas, ei eeldanud
paljude dokumentide läbitöötamist.
Vaidlustuskomisjoni hinnangul on vajalikud ja põhjendatud Vaidlustaja lepingulise esindaja
kulud kokku 10 tundi ja seega 1709,5 eurot (käibemaksuta), mis tuleb Hankijalt Vaidlustaja
kasuks välja mõista.
9.3. Kolmanda isiku kulud vaidlustusmenetluses jäävad tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ulvi Reimets
15 (15)