dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vaidlustuskomisjoni otsuse nr 20-23/258767 edastamine

Rahandusministeerium · 10. märts 2023
Viit
12.2-10/23-20/127-1
Registreeritud
10. märts 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Ragn-Sells AS, Mittetulundusühing Eesti Jäätmehoolduskeskus, Eesti Keskkonnateenused AS
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-20
Vastutaja
Mari-Ann Sinimaa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus)

Failid

  • 📎Ragn-Sells AS vs MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus (258767).asice540 KB

Sisu (failidest)

< OTSUS Vaidlustusasja number 20-23/258767 Otsuse kuupäev 10.03.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus Ragn-Sells AS-i vaidlustus Mittetulundusühingu Eesti Jäätmehoolduskeskus kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses „Paide linna korraldatud jäätmeveo teenuste hange“ (viitenumber 258767) Eesti Keskkonnateenused AS- i pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsustele Menetlusosalised Vaidlustaja, Ragn-Sells AS, esindaja vandeadvokaat Kadri Matteus Hankija, Mittetulundusühing Eesti Jäätmehoolduskeskus, esindaja juhatuse liige Rait Pihelgas Kolmas isik, Eesti Keskkonnateenused AS, esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p-i 5 ja RHS § 198 lg 1 alusel 1. Rahuldada Ragn-Sells AS-i vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Mittetulundusühingu Eesti Jäätmehoolduskeskus 07.02.2023 otsused: - tunnistada Eesti Keskkonnateenused AS-i pakkumus vastavaks; - tunnistada Eesti Keskkonnateenused AS-i pakkumus edukaks. 2. Mõista Mittetulundusühingult Eesti Jäätmehoolduskeskus Ragn-Sells AS-i kasuks välja: - tasutud riigilõiv 640 eurot; - lepingulise esindaja kulud 1709,5 eurot käibemaksuta. 3. Jätta Eesti Keskkonnateenused AS-i vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 22.12.2022 avaldas Mittetulundusühing Eesti Jäätmehoolduskeskus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse „Paide linna korraldatud jäätmeveo teenuste hange“ (viitenumber 258767) kontsessiooniteate. 2. 16.02.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Ragn-Sells AS-i (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija 07.02.2023 otsustele tunnistada vastavaks ja edukaks Eesti Keskkonnateenused AS-i (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus. 3. Vaidlustuskomisjon teatas 22.02.2023 kirjaga nr 12.2-10/20 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 28.02.2023 ja neile vastamiseks 03.03.2023. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks Kolmas isik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Vaidlustaja Ragn-Sells AS põhjendab vaidlustust järgmiselt. 4.1. Hankija on riigihanke alusdokumendi „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ p- is 3. suurjäätmete hindamise kriteeriumi kirjelduses märkinud järgnevat: „Suurjäätmete kogumise, veo ja käitluse hind ühe m3 jäätmete kohta. Minimaalne hind on 20% segaolmejäätmete m3 hinnast“. Sama dokumendi p-is 4. on Hankija tekstiilijäätmete kirjelduse kohta märkinud järgnevat: „Tekstiilijäätmete kogumise, veo ja käitluse hind ühe m3 jäätmete kohta. Minimaalne hind on 20% segaolmejäätmete m3 hinnast“. Edukaks tunnistamise otsuse lisa 1 kohaselt on Kolmas isik esitanud suurjäätmete hinnaks 0,01 eurot ning tekstiilijäätmete hinnaks 0,010 eurot, mis ei vasta Hankija poolt seatud tingimusele, et minimaalne suurjäätmete ja tekstiilijäätmete hind on 20% segaolmejäätmete m3 hinnast. 20% segaolmejäätmete m3 hinnast on Kolmanda isiku puhul 2,594 eurot, sest Kolmas isik esitas oma pakkumus segaolmejäätmete hinnaks 12,97 eurot. Kolmas isik oleks pidanud seega esitama eelpool viidatud nõudeid järgides suurjäätmete ja tekstiilijäätmete hinnaks vähemalt 2,594 eurot. 4.2. RHS § 141 lg 3 ja § 110 lg 2 koostoimes peab pakkumus vastama riigihanke alusdokumentides seatud tingimustele. RHS § 141 lg 52 kohaselt, kui hankija on kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses sätestanud vastavustingimused, lähtub ta pakkumuse vastavuse kontrollimisel RHS §-st 114. Hankija on seadnud pakkumuse vastavuse tingimused, seega tuleb järgida ka RHS §-s 114 sätestatud nõudeid. Hankija võib pakkumuse vastavaks tunnistada üksnes juhul, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Antud juhul esineb Kolmanda isiku pakkumuses aga sisuline mittevastavus riigihanke alusdokumentides sätestatule. Tallinna Ringkonnakohus on 08.11.2019 otsuses 3-19-1341 (p 21) leidnud, et kui hindamiskriteeriumite kohaselt peavad jäätmete veo ja käitluse hinnad moodustama 30-50% pakutava segaolmejäätmete veo ja käitluse hinnast ja kui see nõue pakkumuses täidetud ei 2 (15) ole, ei vasta pakkumus riigihanke alusdokumentide osaks olevatele hindamiskriteeriumitele. Sellisel juhul on tegemist sisulise kõrvalekaldega riigihanke alusdokumendis nimetatud tingimustest RHS § 114 lg 2 tähenduses, mis toob kaasa pakkumuse tagasilükkamise. 4.3. RHS § 120 lg 1 järgi tuleb hankeleping sõlmida nii riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel kui ka vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega, st hankelepingu sõlmimisel tuleb järgida mõlemat tingimust. Kui Hankija sõlmiks antud juhul hankelepingu Kolmanda isikuga, eiraks Hankija RHS § 120 lg-s 1 sätestatud esimest kumulatiivset tingimust, sest hankelepingut ei sõlmitaks riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel. Hankelepingu sõlmimine riigihanke alusdokumentides ettenähtust erinevatel tingimustel on RHS § 214 kohaselt väärteokorras karistatav. 4.4. Tallinna Ringkonnakohus on otsuses 3-18-657 (p 13) leidnud, et kuigi pakkumuse vastavuse ja pakkuja kvalifikatsiooni kontrollid on põhimõtteliselt teineteisest lahutatavad ning võivad toimuda erinevatel aegadel ja erinevas järjekorras (vt RHS § 52 lg-d 2 ja 3), on õigusselguse huvides põhjendatud lähenemine, et kui kehtetuks tunnistatakse juba üks hankija otsus, mille tagajärjel ei saaks asjaomane pakkuja või pakkumus enam hankemenetluses osaleda, tunnistatakse ühtlasi kehtetuks ka sellele ajaliselt järgnevad hankija otsused vastava pakkuja või pakkumuse kohta. Seega tuleb tunnistada kehtetuks nii Hankija 07.02.2023 otsus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks kui ka edukaks tunnistamise kohta. 4.5. Vaidlustaja esitas täiendavad seisukohad. 4.5.1. Riigihanke alusdokument „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ ei ole vastuolus dokumendiga „Tehniline kirjeldus“. Sellisele järeldusele ei saa jõuda pelgalt seetõttu, et dokumendis „Tehniline kirjeldus“ ja vormis 2 (Hinnapakkumus) ei korrata suurjäätmete ja tekstiilijäätmete minimaalse hinna tingimusi. Riigihanke alusdokumente on võimalik mõista nii, et need dokumendid täiendavad teineteist. Viimast kinnitab ka asjaolu, et Vaidlustaja on esitanud pakkumuse, mis ühelt poolt vastab nii tekstiilijäätmete ja suurjäätmete minimaalse hinna tingimusele ning teiselt poolt vastab pakkumus ka tehnilise kirjelduse nõuetele. Juhul, kui need tingimused oleksid vastuolus, ei oleks saanud Hankija Vaidlustaja pakkumust vastavaks tunnistada. RHS ei reguleeri olukordi riigihanke alusdokumentide omavahelise vastuolu korral. RHS § 77 lg 9 sätestab üksnes seda, et erinevuste korral hanketeate ja teiste riigihanke alusdokumentides esitatud teabe vahel tuleb lähtuda hanketeates esitatust, kuid sellise olukorraga käesoleval juhul tegemist ei ole. Põhjendamatu on ka Hankija järeldus, et dokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ seatud tingimused ei oma õiguslikku tähendust. Riigihanke alusdokumente on samastatud eelhaldusaktidega ehk õiguse üksikaktidega (RKHKo 14.04.2010 asjas 3-31-99- 09, p 16). Järelikult tuleb nende sisu avamisel arvestada tavapäraste, so grammatilise, süstemaatilise, teleoloogilise tõlgendusmeetodiga ning eesmärgipäraselt (TlnHko 17.09.2021 asjas 3-21-1811, p-d 37, 43, 47; TrtHKo 19.05.2017, p 10; TrtHko 18.08.2017 asjas 3-17- 1345, p 18). Ei ole ilmtingimata vajalik, et pakkumuse vastavustingimus oleks esitatud dokumendis pealkirjaga „Vastavustingimused“ või mõne muu dokumendi alajaotises, mille pealkiri sisaldab sõna „vastavustingimused“. Vastava sätte paiknemine ühes või teises riigihanke alusdokumendi osas ei saa olla eraldiseisvaks kriteeriumiks, mis näitaks, kas tegemist on vastavustingimusega või mitte. Riigihanke alusdokumendis toodud nõudeid tuleb tõlgendada 3 (15) sisuliselt ning koosmõjus teiste riigihanke alusdokumendi sätetega. Riigihanke alusdokumentide mistahes sätted, mis sisaldavad nõudeid pakkumuse sisule, on asjaomases osas pakkumuse vastavustingimused. (TlnHKo 03.09.2020 asjas 3-20-1400, p 17.1). Euroopa Kohtu praktikast järeldub, et hankijal on kohustus kinni pidada enda määratud tingimustest ja ta peab kõrvaldama pakkuja, kes ei ole esitanud dokumenti või teavet, mille esitamist riigihanke alusdokumendid nõudsid ning mille esitamata jätmisel tuli pakkuja menetlusest kõrvaldada. Hankijate range seotus riigihanke alusdokumentidega seondub võrdse kohtlemise põhimõttega ja läbipaistvuskohustusega. (Euroopa Kohtu 10.10.2013 otsus asjas C-336/12, p-d 40; 06.11.2014 otsus asjas C-42/13, p-d 42–44, 46 ja 50). Võrdse kohtlemise põhimõtte ja läbipaistvuskohustusega poleks kooskõlas lähenemine, et pakkumus ei pea vastama riigihanke alusdokumentidele, kui pakkuja on nõus sõlmima hankelepingu, mis vastab riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustele. Sellisel juhtumil kaotaks pakkumuse vastavuse kontroll oma mõtte ja eesmärgi. (TlnRnKo 31.10.2019 asjas 3-19-1523, p 19) Arvestades, et Hankija on dokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ esitanud nõuded, on Hankijal kohustus neid nõudeid ka järgida. Tähtsust ei oma antud juhul, millest tingituna vaidlusalused tingimused riigihanke alusdokumenti on lisatud, määravaks on see, et need on osaks pakkumuse vastavuse tingimustest ning Hankijal tuleb riigihankes enda seatud nõudeid järgida. Antud juhul ei ole Hankija seda teinud. 4.5.2. Üheltki pakkujalt ei saa mõistlikult oodata, et ta peaks teadma, et hankija on „kogemata“ mõnest varasemast riigihankest kopeerinud andmeid valesti või on unustanud seal vajalikud korrektuurid teha. Selline järeldus on ebamõistlik ka seetõttu, et riigihanke alusdokumentides esitatavad andmed ei olnud omavahel vastuolus või ebakõlas, mis oleks pidanud pakkujaid suunama Hankijalt täpsustavaid küsimusi esitama. Sellist ootust ei saanud Hankijal tekkida ka pelgalt seetõttu, et Hankija varasemates riigihangetes vaidlusaluseid minimaalseid protsentuaalseid tingimusi seadnud ei ole. Ükski pakkuja ei pea teadma seda, millal või millises riigihankes soovib Hankija oma seniselt kasutusel olnud tingimusi muuta või täiendada. Seetõttu ei oma tähendust ka see, milliseid riigihankeid on Hankija varem nn standardtingimustel korraldanud. Iga riigihanget tuleb vaadata eraldiseisvalt teistest Hankija riigihangetest ja igas riigihankes esitatakse ka eraldi nõuded just selles hankes pakkumuse esitamiseks. Lisaks ei ole vaidlusaluste tingimuste kasutamine jäätmeveo teenuste riigihangetes kuidagi haruldane või kohatu, vastupidi, selliste tingimuste kasutamine on tavapärane. RHS ei sea pakkujatele kohustuseks esitada hankijale riigihankes selgitustaotlusi (isegi mitte teatud juhtudel). Vastavalt RHS §-le 46 on see üksnes pakkujate ja riigihankest huvitatud isikute võimalus, aga mitte kohustus. Vaidlustaja on oma hoolsuskohustust täitnud ning koostanud riigihanke alusdokumentidele vastava pakkumuse, mistõttu on Hankija etteheited Vadilustajale tema hoolsuskohustuse järgimata jätmise kohta ebatõesed ja -õiglased. 4.5.3. Väär on Kolmanda isiku väide, et riigihanke alusdokument „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ kehtestab nõuded üksnes pakkumuste hindamisele ning et see dokument ei ole pakkumuse vastavusel asjakohane. Riigihanke alusdokumente tuleb tõlgendada süstemaatiliselt ning tervikuna. Ühtlasi tuleb riigihanke alusdokumendis toodud nõudeid tõlgendada sisuliselt ning koosmõjus teiste riigihanke alusdokumendi sätetega ning mitte pelgalt dokumendi pealkirja või puhtformaalse tunnuse järgi. Järelikult tuleb ka riigihanke 4 (15) alusdokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ esitatut tõlgendada tervikuna ja koosmõjus teiste riigihanke alusdokumentidega. Riigihanke alusdokumendid on üks tervik dokumentatsioon ning ühes riigihanke alusdokumendi osas esitatut ei pea kordama kõikides teistes riigihanke alusdokumentides. 4.5.4. Tähtsust ei oma, kas Vaidlustaja pakkumus oleks olnud madalaima maksumusega või mitte, kui Vaidlustaja oleks esitanud mittevastava pakkumuse, nagu Kolmas isik väidab. RHS, arvuka kohtupraktika ning 16.02.2023 vaidlustuse ja täiendavate selgitustega kohaselt tuleb Kolmanda isiku pakkumus tagasi lükata, sest see on riigihanke alusdokumentidele mittevastav. 5. Hankija Mittetulundusühing Eesti Jäätmehoolduskeskus vaidleb vaidlustusele vastu - Kolmanda isiku pakkumus on esitatud nõuetekohaselt, see vastas kõikidele tingimustele, Vaidlustaja ei ole olnud hoolas pakkuja. 5.1. Hankija ei ole kehtestanud riigihankes hindamiskriteeriume, mis seavad suurjäätmetele ja tekstiilijäätmetele minimaalse hinnapiiri. Hankija korraldab kõiki riigihankeid oma liikmete – kohalike omavalitsuste - tellimuste alusel ja lähtudes kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja regulatsioonist korraldatud jäätmeveo tingimuste osas. Riigihanke läbiviimise kõik sisulised tingimused, mis ei tulene otseselt jäätmehoolduseeskirjast, kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. Vastavad tingimused fikseeritakse riigihanke alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“. „Tehniline kirjeldus“ on riigihankes keskseks dokumendiks, milles on detailselt esitatud kõik tingimused ja nõuded korraldatud jäätmeveoga seotud põhi- ja lisateenuste osas. Põhi- ja lisateenustega seotud lahutamatuks tingimuseks on riigihankes rakendatavate tasuliste ja tasuta teenuste määratlemine ning vajadusel nende osas piirhinna tingimuse seadmine. „Tehniline kirjeldus“ p 17.3. ei sisalda ühtegi piirhinna tingimust. Seega e-RHR vorm „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ andmed ei ole kooskõlas „Tehniline kirjeldus“ tingimustega ning Hankijal puudus alus, tahtlus ja eesmärk lisada eelnimetatud vormi muid andmeid, mis ei tulene dokumendist „Tehniline kirjeldus“. Hankija tunnistab, et tegemist on eksimusega info kajastamisega e-RHR vormil. Hankija kasutab analoogsete uute riigihangete ettevalmistamisel e-RHR võimalust „Kopeeri andmed varasemast hankest“. Selle riigihanke alustamisel on Hankija kasutanud eelnimetatud võimalust ja tõenäoliselt on andmete kopeerimisel kasutatud riigihanke „Põltsamaa valla korraldatud jäätmeveo teenuste hange (viitenumber 258701)“ andmeid. Selles hankes hinnati hindamiskriteeriumites täpselt samu jäätmeliike, mille hindamist nägi ette vaidlustatud hanke dokumendi „Tehniline kirjeldus“ p 17.3. tingimused. Erinevuseks oli vaid see, et „Põltsamaa valla korraldatud jäätmeveo teenuste hange“ alusdokumendi „Tehniline kirjeldus“ p 17.3. seadis suurjäätmete ja tekstiilijäätmete osas piirhinna tingimused (20% tingimus mõlema jäätmeliigi osas) ning need andmed olid seetõttu kantud ka e-RHR vormile „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“. Selle riigihanke alustamisel jäi e-RHR andmete kopeerimise järgselt vaidlustatud hanke e- RHR vormilt „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ kustutamata piirhinna tingimuste info kui väärinfo. 5 (15) Hankija on seisukohal, et tegemist on küll eksitusega info esitamisel, millel aga puudus õiguslik tähendus ning millele Vaidlustaja oleks pidanud hanke tingimustega tutvumisel ja pakkumuse koostamisel tähelepanu pöörama ja asjakohaselt reageerima. Vaidlustaja jättis vastava kohustuse täitmata. 5.2. Selle riigihanke alusdokumendid viitavad selgelt, millistest tingimustest lähtudes tuleb hinnapakkumine esitada. On võimalik, et ühte ja sama tingimust on esitatud erinevatest riigihanke alusdokumentides. „Tehniline kirjeldus“ kõrval on järgmiseks oluliseks dokumendiks vorm 2 ja selle nõuetekohane täitmine. Vorm 2 täitmine oli pakkujatele kohustuslik ning antud vormil pidid pakkujad esitama korraldatud jäätmeveo kõikide põhi- ja lisateenuste osas hinnad. „Tehniline kirjeldus“ p 17.3. ja 17.4 tingimused näevad ette kaheksa jäätmeliigi hõlmamist korraldatud jäätmeveoga. Kaheksast jäätmeliigist nelja osas on ette nähtud, et nende kogumise, veo ja käitluse osas on õigus küsida jäätmevaldajalt tasu ning nelja jäätmeliigi osas ei ole õigus tasu küsida. Lisaks pidi esitama hinnapakkumise lisateenuste osas, mille loetelu on esitatud „Tehniline kirjeldus“ p-is 17.5. „Tehniline kirjeldus“ p 1.2 nägi ette kohustuse osutada hanke raames ka Paide linna jäätmejaama ja keskkonnajaamade haldamise teenust. Eeltoodust nähtub, et selles riigihankes tuli pakkumuse koostamisel arvestada paljude erinevate tingimustega ning nende tingimuste koosmõju alusel pidi nii Vaidlustaja kui ka Kolmas isik kujundama oma hinnapakkumise. Erinevate hinnastatavate tingimuste koosmõju arvestamine oli hinna koostamisel vältimatu, sest neli jäätmeliiki olid null hinnaga, oli jäätmejaama ja keskkonnajaama haldamise kohustus ja lubatud oli kasutada teenuste hinnastamisel ristsubsideerimist nii hanke siseselt kui väliselt. Vorm 2 näeb ette selge struktuuri hinnapakkumuse esitamisele ja viitab üheselt arusaadavana, et osad vorm 2 andmed tuleb kanda e-RHR töölehele „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“. Vaidlustaja, lisades kõigepealt oma pakkumuse andmed vormi 2, pidi vältimatult tähele panema ja aru saama, milliseid tingimusi esitab vorm 2 erinevate jäätmeliikide osas hinna kujundamisele. Vorm 2 ei näinud hinna kujundamise osas ette mitte ühtegi rahalist/protsendilist piirtingimust. Vorm 2-ga samasugused tingimused on esitatud dokumendis „Tehniline kirjeldus“. Lisaks viitab vorm 2 andmelahter „SELGITUSED“ üheselt arusaadavana, et nelja jäätmeliigi osas pakutud hinnad tuleb kanda e-RHR töölehele „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“. Veelgi enam, vorm 2 tabeli ülaosas on esitatud selge juhend selles, kuidas pidi vormi 2 täitma. Vastav juhend sätestab: Pakkuja täidab kõik rohelised lahtrid täpsusega 2 kohta pärast koma. Kui lahtris on märgistus “X”, siis seda täita ei saa ja peab juhinduma lahtris “Selgitused” esitatust. Antud juhend andis veelkorra selge viite, et pakkuja pidi rohelisse lahtrisse kantud hinnad edasi kandma e-RHR töölehele „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“. Vaidlustaja 6 (15) jättis vastava info tähelepanuta. Ei ole eluliselt usutav, et Vaidlustaja täitis kõigepealt e-RHR vormi „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“, koostades hinnad nelja jäätmeliigi osas ning alles seejärel asus täitma vormi 2. Vaidlustaja pidi vorm 2 täitmisel aru saama, milliste tingimuste alusel ta vormi 2 andmeid sisestab. Vaidlustaja ei ole esitanud Hankijale küsimusi vorm 2 täitmisel hindadega seonduva osas, samuti ei ole Vaidlustaja viidanud võimalikele vastuoludele dokumentide „Tehniline kirjeldus“, vorm 2 ja e-RHR vormi „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ tingimuste osas. Vastav küsimus oleks aga pidanud hoolsal pakkujal üles kerkima. Hankija on seisukohal, võttes aluseks dokumendi „Tehniline kirjeldus“ nõuded on vorm 2 on aluseks pakkumuses hinnapakkumise koostamisel ja nõuetekohaseks fikseerimiseks. E-RHR vorm „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ on tehniline lahendus vorm 2 esitatud jäätmeliikide hindade osas hindamise läbiviimisel ehk väärtuspunkide andmisel. 5.3. Hankija on seisukohal, et Vaidlustaja on jätnud vaidlustatud hankes osas täitmata oma hoolsuskohustuse. Vaidlustajal on kohustus esitada seoses hanke tingimustega Hankijale mistahes küsimusi ja märkusi, kui need on vajalikud hanke tingimuste mõistmiseks ja on hankes nõuetekohase pakkumuse esitamise asjaolude tuvastamiseks vajalikud. Vaidlustaja ei ole vastavat hoolsuskohustust täitnud. Vaidlustaja on olnud väga tähelepanelik pakkuja ja on varasemalt esitanud Hankijale märkuseid, küsimusi ja ettepanekuid nii hangete sisuliste tingimuste, numeratsiooni kui ka teksti/sõnadega seotud puudustele või vastuoludele. Samuti on Vaidlustaja korduvalt selgitanud Hankijale (läbi teabevahetuse), et hanketingimuste üheselt arusaadavus on peab olema tagatud. Vaidlustaja on teadlikult jätnud endale üheselt arusaadavuse tagamata. Samuti ei saanud Hankija Vaidlustajat üheselt arusaadavuse osas aidata, kuna Hankijal puudus vastava tegevuse vajalikkuse osas teadmine ja Vaidlustaja poolne sooviavaldus. 6. Kolmas isik Eesti Keskkonnateenused AS leiab, et vaidlustus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata, kuna: 1) hanke tingimused ei kehtesta suurjäätmete ja tekstiilijäätmete hinna miinimumnõuet. „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ (edaspidi Kriteeriumid) kehtestab nõuded vastavaks tunnistatud pakkumuste hindamiseks. Vaidlustaja taotleb pakkumuse vastavaks tunnistamise kehtetuks tunnistamist ebaõigel alusel, st tuginedes pakkumuse hindamiskriteeriumidele; 2) vaidlustus on eksitav, st ei ole esitatud heas usus; 3) Vaidlustaja pakkumuse maksumus on suurem kui Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ning seda ka juhul, kui Vaidlustaja oleks lähtunud pakkumuse maksumuse osas „Tehnilise kirjelduse“ (edaspidi TK) ja „Vorm 2 Hinnapakkumus“ (edaspidi vorm 2) nõuetest. 6.1. Nõuded pakkumuse maksumusele on kehtestatud TK-s ja vorm-is 2. TK ja vorm 2 ei sätesta suurjäätmete ja tekstiilijäätmete osas pakkumuse maksumuse miinimum-nõuet. Nõuded teenustasu ja selle suuruse kohta on kehtestatud TK p-s 17. 7 (15) Nõuded pakkumuse maksumusele on sätestatud riigihanke alusdokumendis vorm 2. On oluline, et vorm 2 näeb sarnaselt TK p-dele 3.1., 17.3. ja 17.4. ette, et pakkumuse maksumuse vormil tuleb näidata teenustasu hind segaolmejäätmete, suurjäätmete, aia- ja haljastujäätmete ning tekstiilijäätmete mahuti tühjenduse, veo ja käitluse hinna ühe m3 kohta ja et paberi- ja kartongjäätmete, segapakendi, klaaspakendi ja biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete mahuti tühjenduse, veo ja käitluse hind ühe m3 kohta tuleb osutada 0 hinnaga. Samuti, vorm 2 näeb sarnaselt TK p-dele 11.2. ja 13.3. ette jäätmevedaja kohustuse tasuta paigaldada ja tühjendada avalikke klaaspakendite ja paber- ja kartongjäätmete mahuteid. Ka muude teenuste osas (lisateenused ja teenustasu võtmise eritingimused) on vorm 2 kooskõlas TK p-dega 17.5. ja 17.8. TK ja vorm 2 sätestavad nõuded pakkumuse maksumusele, kuid ei kehtesta miinimumnõuet suurjäätmete ja tekstiilijäätmete pakkumuse maksumuse kohta. 6.2. Kriteeriumid ei kehtesta nõudeid pakkumuse maksumuse kohta, vaid vastavaks tunnistatud pakkumuste hindamiskriteeriumid. Eelnevalt on näidatud, et hanke esemeks on kaheksat liiki jäätmete vedamine, avalike klaaspakendite ja paber- ja kartongjäätmete mahutite paigutamine ja tühjendamine ning TK p-des 17.5. – 17.8. näidatud lisateenuste osutamine. Kriteeriumid puudutavad vaid nelja liiki jäätmeid: segaolmejäätmed (jäätmekood 20 03 01), biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (jäätmekood 20 02 01), suurjäätmed (jäätmekood 20 03 07) ja tekstiilijäätmed (jäätmekoodid 20 01 10, 20 01 11). Kriteeriumides ei mainita teisi jäätmeid, st tasuta vedamisele kuuluvaid jäätmeid (paberi- ja kartongjäätmed, segapakendid, klaaspakendid ja biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed), avalikke klaaspakendite ja paber- ja kartongjäätmete mahuteid ega lisateenuseid. Arvestades, et Kriteeriumid puudutavad vaid osa hanke esemeks olevatest jäätmetest, st neid jäätmeid, mille vedamise eest saab jäätmevedaja küsida jäätmevaldajalt tasu, on põhjendatud väita, et Kriteeriumid ei kehtesta nõudeid pakkumuse maksumuse kohta. Vastupidisel juhul jääb arusaamatuks, miks nõuded on kehtestatud vaid teatud liiki jäätmete teenustasu suhtes, kuid ülejäänud jäätmete, avalike mahutite ja lisateenuste osas on jäetud teenustasu nõuded kehtestamata? Asjaolu, et Kriteeriumid ei kehtesta nõudeid pakkumuse maksumuse kohta, kinnitab ka Kriteeriumide pealkiri – hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad. See tähendab, et Kriteeriumid ei kehtesta nõudeid pakkumuse vastavuse kohta, sh pakkumuse maksumuse vastavuse kohta, vaid et Kriteeriumid kehtestavad nõuded vastavaks tunnistatud pakkumuste hindamise kohta (vt RHS § 114 lg 1 ja § 117 lg 1 ning RHS § 141 lg-d 51 ja 52). 6.3. Põhjendatud ei ole Vaidlustaja väide, et suurjäätmete ja tekstiilijäätmete pakkumuse maksumuse nõuded on kehtestatud üheaegselt kolmes erinevas riigihanke alusdokumendis: TK p 17.3. alap-des 3. ja 4., vormi 2 osas „Korraldatud jäätmeveo põhiteenus“ ning Kriteeriumide tabeli lahtrites 3. ja 4. Jääb arusaamatuks, miks peab just kahe jäätmeliigi osas kehtestama nõuded kolmes erinevas riigihanke alusdokumendis ning ülejäänud jäätmeliikide ja teenuste osas kahes riigihanke alusdokumendis, st TK-s ja vormil 2. Selline seisukoht on vastuolus riigihanke läbipaistvuses, sh õigusselguse põhimõtetega, kuna erinevad pakkujad võivad lähtuda pakkumuse esitamisel erinevatest nõuetest. Eelnev seisukoht on vastuolus ka riigihanke alusdokumentide süstemaatilise ja grammatilise tõlgendamisega, mille kohaselt nõuded pakkumuse maksumusele on kehtestatud TK-s ja 8 (15) vormil 2 ning nõuded vastavaks tunnistatud pakkumuste hindamisele on kehtestatud Kriteeriumides. Pakkumuse vastavaks tunnistamise nõuded, sh nõuded pakkumuse maksumusele, on kehtestatud TK p-s 17. ja vormil 2. Kriteeriumid kehtestavad nõuded vastavaks tunnistatud pakkumuste hindamisele. Vaidlustaja taotleb Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kehtetuks tunnistamist ebaõigel alusel, st tuginedes pakkumuste hindamiskriteeriumidele. 6.4. Vaatamata oma teadlikkusele Kriteeriumide tabeli p-des 3. ja 4. sisalduvate lausete asjakohatusest, ei juhtinud Vaidlustaja Hankija tähelepanu asjaolule, et viidatud laused ei ole ülejäänud tingimustega kooskõlas ning otsustas oodata, kas Vaidlustaja pakkumus osutub edukaks või mitte. Kui Vaidlustaja pakkumus oleks osutunud edukaks, oleks Vaidlustaja jätnud Kriteeriumide tabeli p-des 3. ja 4. näidatu tähelepanuta. Kuna Vaidlustaja pakkumus ei osutunud edukaks, otsustas Vaidlustaja Kriteeriumide tabeli p-des 3 ja 4 näidatud lauseid kasutada selleks, et vaidlustada Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine või vähemalt saavutada Hanke n kehtetuks tunnistamine. 6.5. Vaidlustaja pakkumuse maksumus suurem kui Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ning seda ka juhul, kui Vaidlustaja oleks lähtunud pakkumuse maksumuse osas TK ja vormi 2 nõuetest Kriteeriumide teisel leheküljel on kõikide hinnatavate jäätmete, st segaolmejäätmete, biolagunevate aia- ja haljastujäätmete, suurjäätmete ja tekstiiilijäätmete kohta märgitud, et madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte, teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: „madalaim väärtus“ / „pakkumuse maksumus“ * „osakaal“. Seejuures, Kriteeriumide tabelis on näidatud, et segaolmejäätmete osakaal on 89, biolagunevate aia- ja haljastujäätmete ja suurjäätmete osakaal on mõlemal juhul 5 ning tekstiilijäätmete osakaal on 1. See tähendab, et Hankija soovis edukaks tunnistada pakkumust, mille maksumus on kõige madalam, kusjuures kõige olulisem on segaolmejäätmete mahuti tühjenduse, veo ja käitluse hind ühe m3 kohta. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus jääb Vaidlustaja pakkumusest madalamaks ka siis, kui Vaidlustaja oleks pakkumuse maksumuse esitanud lähtudes TK p 17 ja vorm 2 nõuetest. Seetõttu, Vaidlustaja ei saa väita, et kui tema oleks lähtunud TK p 17 ja vorm 2 nõuetest, siis oleks ta teinud teistsuguse pakkumuse. Ehk teisisõnu – Vaidlustaja pakkumus ei oleks nii või teisiti osutunud edukaks ning Vaidlustajal puudub alus taotleda Hankijaga hankelepingu sõlmimist. 6.6. Kolmas isik esitas täiendavad seisukohad. 6.6.1. Kolmas isik nõustub väidetega, et: (a) riigihanke alusdokumente tuleb tõlgendada grammatiliselt, süstemaatiliselt ja eesmärgipäraselt (vt Tallinna Halduskohtu 17.09.2021 otsus asjas 3-21-1811, p 37); ja (b) riigihanke alusdokumentide toodud nõudeid tuleb tõlgendada sisuliselt ning koosmõjus teiste riigihanke alusdokumentide sätetega ning et riigihanke alusdokumentide mistahes sätted, mis sisaldavad nõudeid pakkumuse sisule, on asjaomases osas pakkumuse vastavustingimused, regulatsioon, mis näeb ette pakkumuse hindamise kriteeriumid seda aga ei ole, kusjuures vastav jaotus ei sõltu sätete paiknemisest riigihanke alusdokumentides (vt Tallinna Halduskohtu 03.09.2020 otsus asjas 3-20-1400, p 17.1). 9 (15) 6.6.2. On märkimisväärne, et sisuliselt on jäetud tähelepanuta Kolmanda isiku väited, et Kriteeriumid kehtestab nõuded vastavaks tunnistatud pakkumuste hindamiseks, mitte nõudeid pakkumuste vastavuse, sh pakkumuse maksumuse kohta. Vaidlustaja jätab tähelepanuta, et: 1) Kriteeriumites käsitletakse vaid tasuliselt veetavate jäätmete suhtes pakutud hindu ega käsitleta tasuta vedamisele kuuluvaid jäätmeid, avalikke klaaspakendite ja paber- ja kartongjäätmete mahuteid ega lisateenuseid. Vaidlustaja ei ole selgitanud: (a) miks Hankija kehtestas vastavad nõuded lahus TK p-dest 17.1. – 17.5. ja vorm 2 vastavatest nõuetest; ja (b) miks Hankija kehtestas minimaalse hinnanõude vaid suurjäätmete ja tekstiilijäätmete kogumise, veo ja käitluse ühe 1 m3 kohta; 2) Kriteeriumide hindepunktide osakaal kattub hanketeate osa II p 2.5) hindamiskriteeriumide hindepunktide osakaaluga. Kriteeriumides käsitletakse vaid tasuliselt veetavate jäätmete suhtes pakutavaid hindu, st Kriteeriumid ei puuduta tasuta vedamisele kuuluvaid jäätmeid. Kriteeriumid on vastavaks tunnistatud pakkumuste hindamiskriteeriumid, mitte pakkumuste vastavusnõuded. Vaidlustaja ei ole esitanud selle järelduse ümberlükkamiseks ühtegi põhjendust; 3) Vaidlustaja ei ole esitanud selgitust, millega on põhjendatud see, et erandina kõikidest teistest jäätmetest vaid kahe jäätmeliigi, st suurjäätmete ja tekstiilijäätmete pakkumuse maksumuse nõuded on kehtestatud üheaegselt kolmes erinevas riigihanke alusdokumendis: TK p. 17.3. alap-ides 3. ja 4., vormi 2 osas „Korraldatud jäätmeveo põhiteenus“ ning Kriteeriumide tabeli lahtrites 3. ja 4. Tõlgendades TK-d, vormi 2, Kriteeriume ja hanketeadet grammatiliselt, süstemaatiliselt ja eesmärgipäraselt, on põhjendatud järeldada, et Kriteeriumid ei kehtesta nõudeid pakkumuse vastavuse, sh pakkumuse maksumuse kohta. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 7. Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamiseks Vaidlust pole selles, et Hankija on Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistanud põhjendusel, et selles pakkumuses ei esine ühtegi kõrvalekallet riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustest. Vaidlustaja on Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse vaidlustanud põhjendusel, et Kolmas isik on esitanud suurjäätmete hinnaks 0,01 eurot ning tekstiilijäätmete hinnaks 0,010 eurot, kuid need hinnad ei vasta Hankija poolt dokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ seatud tingimusele, et minimaalne suurjäätmete ja tekstiilijäätmete hind peab olema 20% segaolmejäätmete m3 hinnast. Hankija on seisukohal, et vaidlusalust tingimust riigihanke alusdokumentides polnud, dokumenti „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ oli see tingimus sattunud ekslikult, sellel puudub õiguslik tähendus, tegemist on tehnilise lahendusega hindamise läbi viimiseks. Kolmanda isiku hinnangul dokument „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ on ette nähtud ainult pakkumuste hindamiseks, hinnad tulid esitada lähtuvalt „Tehniline kirjeldusest“ (edaspidi TK) ja vormist 2 „Hinnapakkumus“ (edaspidi vorm 2), Kolmanda isiku pakkumus oleks edukaks ka siis, kui Vaidlustaja oleks pakkumuse maksumuse esitanud lähtudes TK p 17. ja vorm 2 nõuetest. 10 (15) Nii Hankija kui ka Kolmas isik on asunud seisukohale, et dokumenti „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ sattunud eksituses tuleneb sellest, et Vaidlustaja pole täitnud enda hoolsuskohustust. Seega peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks on see, milline õiguslik tähendus on dokumendil „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“, kas pakkumuses hindasid esitades tuli lähtuda seal toodud nõuetest, et minimaalne suurjäätmete ja tekstiilijäätmete hind peab olema 20% segaolmejäätmete m3 hinnast. 7.1. Riigihangete registri andmetel (Hankija on eeldatava maksumuse riigihangete registris esitanud) ületab selle teenuste kontsessiooni eeldatav maksumus riigihanke piirmäära, aga ei ületa rahvusvahelist piirmäära. RHS § 16 lg 2 kohaselt avaliku sektori hankija [---], kohaldab kontsessioonilepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatud korda, kui kontsessioonilepingu eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda. RHS 4. peatükki kuuluvad §-d 131-144. RHS § 141 lg 52 kohaselt kui hankija on kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses sätestanud vastavustingimused, lähtub ta pakkumuste vastavuse kontrollimisel käesoleva seaduse §-st 114. Käesoleval juhul on Hankija kehtestanud „Vastavustingimused“, seega käesoleval juhul kohaldub RHS § 114. 7.2. RHS § 138 lg 1 kohaselt kontsessioonilepingu sõlmimiseks riigihanke alusdokumentide koostamisel, esitamisel ja muutmisel lähtub hankija käesoleva seaduse §-des 77, 81 ja 82 sätestatust, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti. Kui kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus viiakse läbi mitmes etapis, teeb hankija riigihanke alusdokumendid kättesaadavaks hiljemalt samal ajal, kui ta teeb pakkumuse esitamise ettepaneku. RHS § 141 lg 1 kohaselt hankija määrab riigihanke alusdokumentides kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse korra. Lisaks käesolevas peatükis sätestatud nõuetele võib hankija kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse korra määramisel lähtuda ka teistest käesoleva seaduse sätetest. Hankija teavitab kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse korra muudatustest viivitamata kõiki huvitatud ettevõtjaid. RHS § 77 lg 1 kohaselt riigihanke alusdokumendid koostab hankija vastavalt käesolevas seaduses sätestatud nõuetele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja teeb need ettevõtjatele hankemenetluse algamisest arvates elektrooniliselt piiranguteta tasuta kättesaadavaks, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. RHS § 181 lg 3 kohaselt hankija [---] vastutab tema poolt registrile esitatud andmete õigsuse eest. Seega hankija koostab teenuste kontsessiooni riigihanke alusdokumendid ja on vastutav riigihangete registrisse esitatud andmete, sh ka riigihanke alusdokumentides esitatud andmete, õigsuse eest. 11 (15) Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et pakkujad ei ole süüdi selles, kui hankija eksib riigihanke alusdokumentides. Pakkujad võivad pöörduda hankija poole riigihanke alusdokumentide kohta selgituste saamiseks (RHS § 46 lg 1), pakkujatel puudub seadusest tulenev kohustus viidata vigadele riigihanke alusdokumentides. Vaidlustuskomisjon peab vajalikuks märkida, et üllatav on Hankija ja Kolmanda isiku seisukoht, et Vaidlustaja on jätnud täitmata oma hoolsuskohustuse olukorras, kus Hankija ise tunnistab, et pole olnud hoolas teise riigihanke alusdokumentide kopeerimisel. Seega on hankija vastutav eksimuste eest riigihanke alusdokumentides (Riigikohus 13.06.2013, 3-3-1-24-13, p 39). Hankija ei saa pärast pakkumuste esitamist väita, et mingi riigihangete registrisse üles laetud riigihanke alusdokument ei oma õiguslikku tähendust või seda, et mõnes riigihanke alusdokumendis esitatud tingimused ei kehti. Kui hankija on eksinud, siis peab ta hindama seda, kas tekkinud olukorras on võimalik menetlusega jätkata või mitte. 7.3. RHS § 4 p 17 kohaselt riigihanke alusdokumendid on hanketeade, kontsessiooniteade, ideekonkursi kutse, pakkumuse esitamise ettepanek ja kõik hankija koostatud või viidatud muud dokumendid, milles on määratud ühe konkreetse riigihanke üksikasjad, sealhulgas pakkujale ja taotlejale esitatud tingimused ja dokumentide esitamise nõuded, tehniline kirjeldus, hankelepingu tingimused ning pakkumuste hindamise kriteeriumid. Vaidlustuskomisjon ei nõustu sellega, et TK ja vorm 2 on hindade esitamise dokumendid ja et dokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ toodud nõutest ei pidanud pakkujad lähtuma. Kõigis riigihanke alusdokumentides võivad olla esitatud nõuded ja tingimused pakkumusele. Vaidlustuskomisjon möönab, et pakkumust esitades peab pakkuja olema väga tähelepanelik. RHS ei näe ühelegi riigihanke alusdokumendile eelisseisundit võrreldes teistega. Üksnes ühel juhul – kui esinevad erinevused hanketeates ja teistes riigihanke alusdokumentides esitatud teabe vahel lähtutakse hanketeates esitatust (RHS § 77 lg 9). Pole mingit alust asuda seisukohale, et dokument „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ ei ole selle riigihanke alusdokumendiks. Seega pakkumused pidid vastama kõikides riigihanke alusdokumentides, sh ka dokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“, sätestatud tingimustele. 7.4. TK p 17. reguleerib teenustasu ja toimingud, mille eest jäätmevedaja saab võtta tasu. TK p 17.2. kohaselt jäätmevedajal on õigus küsida jäätmevaldajatelt korraldatud jäätmeveoga seotud Teenuste eest tasu vastavalt esitatud pakkumusele. TK p 17.3. kohaselt jäätmeliikide kogumine, vedu ja käitlus, mille osas on Jäätmevedajal õigus küsida jäätmevaldajalt tasu: 1. segaolmejäätmed (20 03 01): hind kuupmeetri põhiselt vastavalt esitatud pakkumusele. 2. biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01): hind kuupmeetri põhiselt vastavalt esitatud pakkumusele. 3. suurjäätmed (20 03 07): hind kuupmeetri põhiselt vastavalt esitatud pakkumusele. 4. tekstiilijäätmed (20 01 10, 20 01 11): hind kuupmeetri põhiselt vastavalt esitatud 12 (15) pakkumusele. Vormis 2 tulid esitada järgmised andmed: Pakkuja täidab kõik rohelised lahtrid täpsusega 2 kohta pärast koma. Kui lahtris on märgistus “X”, siis seda täita ei saa ja peab juhinduma lahtris “Selgitused” esitatust Pakkuja Pakkuja pakutav hind pakutav hind Korraldatud jäätmeveo põhiteenus Ühik ilma koos SELGITUSED käibemaksuta käibemaksuga Segaolmejäätmete mahuti m³ ← Lisaks kanda eRHR töölehele tühjenduse, veo ning käitluse hind "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad ühe m³ jäätmete kohta. näitajad”. Suurjäätmete kogumise, veo ja m³ ← Lisaks kanda eRHR töölehele käitluse hind ühe m³ jäätmete kohta. "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" Aia- ja haljastujäätmete kogumise, m³ ← Lisaks kanda eRHR töölehele veo ja käitluse hind ühe m³ jäätmete "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad kohta näitajad" Tekstiilijäätmete kogumise, veo ja m³ ← Lisaks kanda eRHR töölehele käitluse hind ühe m³ jäätmete kohta. "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" Paberi- ja kartongijäätmete mahuti m³ X X Teenus on 0 hinnaga tühjenduse, veo ning käitluse hind ühe m³ jäätmete kohta Segapakendi mahuti tühjenduse, veo m³ X X Teenus on 0 hinnaga ning käitluse hind ühe m³ jäätmete kohta Biolagunevate köögi- ja m³ X X Teenus on 0 hinnaga sööklajäätmete mahuti tühjenduse, veo ja käitluse hind ühe m³ jäätmete kohta. Klaaspakendi mahuti tühjenduse, veo m³ X X Teenus on 0 hinnaga ning käitluse hind ühe m³ jäätmete kohta Avalike klaaspakendite mahuti m³ X X Teenus on 0 hinnaga paigaldamise, tühjenduse, veo ning käitluse hind ühe m³ jäätmete kohta Avalike paberi- ja kartongijäätmete m³ X X Teenus on 0 hinnaga mahuti paigaldamise, tühjenduse, veo ning käitluse hind ühe m³ jäätmete kohta TK-s ega ka vormis 2 pole esitatud tingimust, et minimaalne suurjäätmete ja tekstiilijäätmete hind peab minimaalselt olema 20% segaolmejäätmete m3 hinnast. Kuid dokumenti „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ hindasid kandes pidi olema pakkujale näha, et kahe jäätmeliigi osas on seal toodud tingimus hinnale. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et pakkuja ei saanud ainult TK-st ja vormist 2 lähtuvalt hindasid esitada ja jätta tähelepanuta „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ toodud tingimused. 7.5. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Hankijaga, et dokument „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ on tehniliseks lahenduseks pakkumuste hindamise läbiviimisel. Vaidlustuskomisjon nõustub Kolmanda isikuga, et dokument „Hindamiskriteeriumid ja 13 (15) hinnatavad näitajad“ on ette nähtud pakkumuste hindamiseks. Selles dokumendis on Hankija kehtestanud pakkumuste hindamiskriteeriumid, nende kirjelduse ja hindamismetoodika kirjelduse. Hankija pidi pakkumusi hinnates selles dokumendis toodust lähtuma. Hankija sai suurjäätmete ja tekstiilijäätmete puhul hinnata esitatud ühikut (veo ja käitluse hind ühe m3 jäätmete kohta) üksnes siis, kui see vastab nõudele - minimaalne hind on 20% segaolmejäätmete m3 hinnast. Kuna Hankija seda nõuet pakkumuste hindamisel Kolmanda isiku pakkumuse osas arvestanud, siis selgitati edukas pakkumus välja vastuolus pakkujatele pakkumuse esitamisel teada olevate hindamise alustega. 7.6. Pakkumuste hindamisele peab eelnema pakkumuste vastavuse kontrollimine. Pakkumuste vastavuse kontrollimise üheks eesmärgiks on tagada hindamisel pakkumuste võrreldavus. Pakkumuse esitasid Vaidlustaja ja Kolmas isik. Käesoleval juhul ei ole võrreldavad pakkumused siis, kui ühes on lähtutud suurjäätmete ja tekstiilijäätmete maksumuse esitamisel tingimusest, et minimaalne hind on 20% segaolmejäätmete m3 hinnast, teises sellest tingimusest lähtutud pole. Üks neist pakkumusest pidi olema puudusega. Hankija ei saanud selliseid pakkumusi hinnata, vaid pidi pakkumuste vastavuse kontrollimise etapis tuvastama puuduse pakkumuses ja võtma seisukoha puuduse sisulisuse osas. 7.7. „Vastavustingimused“ osa „PAKKUMUSE MAKSUMUS“ kohaselt pakkumuse maksumus tuleb esitada töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" toodud struktuuri kohaselt. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja kinnitab, et täidab pakkumuse lehe "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" lehel ette antud struktuuri kohaselt? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei" Kolmas isik on oma pakkumuses „Vastavustingimustes“ kinnitanud selle nõude täitmist sõnaga „Jah“. Oma pakkumuses on Kolmas isik esitanud hinnad dokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“, kus suurjäätmete ja tekstiilijäätmete juures on märge „Minimaalne hind on 20% segaolmejäätmete m3 hinnast.“, kuid pakutud hinnad sellele tingimusele ei vasta. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vaatamata sellele, et TK p 17. ja vorm 2 ei näinud ette minimaalset hinda suurjäätmetele ja tekstiilijäätmetele, oli „Vastavustingimustes“ nõue lähtuda pakkumuse maksumuse esitamisel dokumendist „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“. Nõue lähtuda struktuurist hõlmab endas ka kriteeriumite kirjeldust. Kolmas isik oma pakkumuses kriteeriumite kirjeldusest lähtunud pole. Seega ei saanud Hankija Kolmanda isiku pakkumust vastavaks tunnistada, sest riigihanke alusdokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ on tingimus, millele Kolmanda isiku pakkumus ei vasta. 7.8. RHS § 114 lg 1 on aluseks pakkumuse vastavaks tunnistamisel, kui pakkumus on kooskõlas kõikide riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustega. RHS ei näe ette, et pakkumuste vastavuse kontrollimise etapis saaks hankija võtta arvesse pakkumuste maksumusi ja tunnistada vaatamata puudusele vastavaks pakkumuse, mille 14 (15) maksumus on madalaim. Hinnatakse üksnes vastavaks tunnistatud pakkumusi. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tegemist sellise veaga Kolmanda isiku pakkumuses, mille parandamist saaks pidada lubatavaks - Hankija ei saanud lubada pakkumuste vastavuse kontrollimise etapis Kolmandal isikul esitada uusi hindasid. 7.9. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et puudus Kolmanda isiku pakkumuses (pakutud suurjäätmete ja tekstiilijäätmete hinnad ei ole minimaalselt 20% pakutud segaolmejäätmete m3 hinnast) on sisuline, Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamiseks on vastuolus RHS § 114 lg-ga 1 ja vaidlustuskomisjon tunnistab selle otsuse kehtetuks. 8. Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks Vaidlustaja ei ole toonud välja iseseisvaid õiguslikke või faktilisi asjaolusid, millest tulenevalt võiks seada kahtluse alla Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasuse, vaid lähtub selle otsuse vaidlustamisel sellest, et õiguspärane ei ole Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamiseks. Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamiseks on vastuolus RHS-ga, tuleb tunnistada kehtetuks ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus. 9. Vaidlustusmenetluse kulud Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse täieliku rahuldamisega, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1. 9.1. RHS § 198 lg 1 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele vaidlustuse esitamiseks tasutud riigilõiv 640 eurot. 9.2. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt järgmised taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks summas 2607 eurot (käibemaksuta) 15,25 tunni õigusabi osutamise eest keskmise tunnitasuga 170,95 eurot. Vaidlustuskomisjon leiab, et Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud on mõnevõrra ülepaisutatud. Vaidlustusasi ei ole harilikust keerukam, ei olnud mahukas, ei eeldanud paljude dokumentide läbitöötamist. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on vajalikud ja põhjendatud Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud kokku 10 tundi ja seega 1709,5 eurot (käibemaksuta), mis tuleb Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõista. 9.3. Kolmanda isiku kulud vaidlustusmenetluses jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Reimets 15 (15)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel