Saatja: Kadri Nõmm <
[email protected]>
Saadetud: 10.03.2023 08:36
Adressaat: <"JM info Shared MB">; <"RAM Info">; <
[email protected]>; <"Info">
Teema: Määruse saatmine - põhiseaduslikkuse järelevalve asi nr 5-22-14
Manused: 5-22-14_10.asice; 5-22-14.asice
10.03.2023
Kiri nr 5-22-14/10
PSJV nr 5-22-14
Määruse saatmine
Lugupidamisega
Kadri Nõmm
Riigikohtu sekretär
RIIGIKOHUS
PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM
MÄÄRUS
Kohtuasja number 5-22-14
Määruse kuupäev 10. märts 2023
Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Velmar Brett, Julia
Laffranque, Nele Parrest ja Urmas Volens
Kohtuasi Õiguskantsleri taotlus tunnistada kehtetuks Maardu
Linnavolikogu 28. jaanuari 2014. a määrus nr 5 „Maardu
linna ehitusmääruse kehtestamine“
Menetluse alus Õiguskantsleri taotlus
Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada menetlus Maardu Linnavolikogu 28. jaanuari 2014. a määruse nr 5 kehtetuks
tunnistamise taotluses.
2. Jätta läbi vaatamata taotlus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks sellise määruse
kehtestamata jätmine, millega oleks Maardu Linnavolikogu 28. jaanuari 2014. a määrus nr 5
viidud seadustega kooskõlla hiljemalt 1. juuliks 2017.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Maardu Linnavolikogu võttis 28. jaanuaril 2014 kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS)
§ 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 29 ning ehitusseaduse § 19 lõike 4 ja planeerimisseaduse § 5 alusel
vastu määruse nr 5 „Maardu linna ehitusmääruse kehtestamine“ (edaspidi ka vaidlustatud määrus).
2. 1. juulil 2015 jõustusid ehitusseadustik ja planeerimisseadus ning ehitusseadustiku ja
planeerimisseaduse rakendamise seadus (EhSRS). EhSRS § 7 lõige 1 sätestab, et enne selle seaduse
jõustumist kehtestatud ehitusmäärus jääb kehtima osas, mis ei ole vastuolus planeerimisseaduse,
ehitusseadustiku ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusega. EhSRS § 7 lõike
2 kohaselt vaatab kohaliku omavalitsuse üksus enne EhSRS jõustumist kehtestatud ehitusmäärused
üle ja viib need vajaduse korral hiljemalt kahe aasta jooksul vastavusse planeerimisseaduse,
ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses sätestatuga.
3. 13. aprillil 2020 tegi õiguskantsler Maardu Linnavolikogule ettepaneku viia vaidlustatud määrus
kooskõlla seadustega. Maardu Linnavalitsus teatas 29. juunil 2020 vastuseks õiguskantslerile, et
nõustub ettepanekuga, kuid ei pea mõistlikuks ehitusmäärust seadustega kooskõlla viia enne, kui on
kehtestatud uus Maardu üldplaneering. Samuti kinnitas Maardu Linnavalitsus õiguskantslerile, et ei
rakenda ehitusmäärust seadusega vastuolus.
5-22-14
4. 8. detsembril 2022 esitas õiguskantsler Riigikohtule taotluse tunnistada Maardu Linnavolikogu
28. jaanuari 2014. a määrus nr 5 „Maardu linna ehitusmääruse kehtestamine“ kehtetuks.
Alternatiivselt palus õiguskantsler – juhul, kui Maardu Linnavolikogu tunnistab ehitusmääruse
kehtetuks enne tema taotluse lahendamist – tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks sellise
määruse kehtestamata jätmine, millega oleks ehitusmäärus viidud seadustega kooskõlla hiljemalt
EhSRS § 7 lõikes 2 sätestatud ajaks.
5. Maardu Linnavolikogu kehtestas 31. jaanuaril 2023 Maardu linna üldplaneeringu ning võttis vastu
määruse nr 31 „Maardu Linnavolikogu 28.01.2014 määruse nr 5 „Maardu linna ehitusmäärus“
kehtetuks tunnistamine“. See määrus jõustus 13. veebruaril 2023.
ÕIGUSKANTSLERI TAOTLUS
6. Õiguskantsler taotleb Riigikohtult tunnistada kehtetuks Maardu Linnavolikogu 28. jaanuari 2014. a
määrus nr 5 „Maardu linna ehitusmääruse kehtestamine“. Kui Maardu Linnavolikogu tunnistab
vaidlustatud määruse kehtetuks enne selle taotluse lahendamist Riigikohtus, taotleb õiguskantsler
tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks sellise määruse kehtestamata jätmine, millega oleks
Maardu linna ehitusmäärus viidud seadustega kooskõlla hiljemalt EhSRS § 7 lõikes 2 sätestatud
ajaks.
7. Õiguskantsler esitab järgmised põhjendused.
8. Vaidlustatud määrus on vastuolus põhiseaduse (PS) § 3 lõikest 1 ning § 154 lõikest 1 tuleneva
seaduslikkuse põhimõttega ning EhSRS § 7 lõigetega 1 ja 2. Määrus on vastuolus ka õiguskindluse ja
õigusselguse põhimõttega ega taga õigust kohasele menetlusele ja korraldusele. Maardu
Linnavolikogu pidanuks viima vaidlustatud määruse seadustega kooskõlla hiljemalt 1. juuliks 2017,
kuid ei ole seda taotluse esitamise hetkeks teinud.
9. Alates ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse kehtima hakkamisest 1. juulil 2015 ei ole kohalikel
omavalitsustel õigust kehtestada ehitus- ja planeerimisvaldkonda korraldavaid määrusi. Kohalik
omavalitsus saab PS § 154 lõikes 1 sätestatud enesekorraldusõiguse alusel üksnes reguleerida oma
asutuste pädevuse jaotust ja töökorraldust. Seega ei ole vaidlustatud määrusel kehtivat seaduse
volitust.
10. Vaidlustatud määruse kehtestamise volitus ei tulene KOKS § 6 lõikest 1 või praeguseks kehtetust
KOKS § 22 lõike 1 punktist 29, kuna need sätted ei sisalda volitusnorme. Lisaks piiravad mitmed
vaidlustatud määruses sätestatud nõuded omandipõhiõigust. Põhiõigusi saab piirata üksnes kooskõlas
seadusega ning kehtivad seadused ei anna kohalikele omavalitsustele volitust kehtestada
maakasutus- ja ehitustingimusi määrusega. Tegemist ei ole kohaliku elu küsimustega, mille
lahendamiseks ei vaja kohalik omavalitsus volitusnormi.
11. Vaidlustatud määrus kätkeb menetlusi ja termineid, mida seaduses enam ei ole. Samuti sisaldab
see materiaalseid õigusnorme. Kuna normi rakendajal pole õigust normi õiguspärasust hinnata ja
õigusvastast normi ei pruugita ära tunda, ei ole tagatud, et kohalik omavalitsus rakendab määrust
kooskõlas seadusega. Isikud, kelle suhtes ehitusmäärust rakendatakse, ei pruugi teada, et kõik
määruses sätestatud nõuded ei saa enam kehtida. Seega on vaidlustatud määruse ajakohastamata
jätmine vastuolus ka õiguskindluse ja õigusselguse põhimõtetega. EhSRS §-s 7 on eraldi rõhutatud,
et ehitusmäärus tuleb viia seadustega kooskõlla.
2(5)
5-22-14
12. Kuigi EhSRS § 7 lõike 1 kohaselt kehtib ehitusmäärus edasi üksnes osas, mis ei ole vastuolus
planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja nende rakendamise seadusega, ei saa seda käsitada normina,
mis tunnistab kohalike omavalitsuste ehitusmäärused kehtivate seadustega vastuolus olevas osas
kehtetuks. Kuna haldusmenetluse seaduse (HMS) § 93 lõike 1 järgi kehtib määrus seni, kuni selle
tunnistab kehtetuks selle andnud haldusorgan või Riigikohus, on vaidlustatud määrus formaalselt
kehtiv ja normi rakendaja peab seda järgima.
13. Ehkki vaidlustatud määruses on ka sätteid, mis ei ole seadusega vastuolus ja mida kohalik
omavalitsus saaks kehtestada PS § 154 lõikest 1 tuleneva enesekorraldusõiguse alusel, on otstarbekas
see tervikuna kehtetuks tunnistada.
MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED
Maardu Linnavolikogu
14. Maardu Linnavolikogu palub jätta õiguskantsleri taotluse rahuldamata, kuna tunnistas
vaidlustatud määruse 31. jaanuaril 2023 kehtetuks.
Justiitsminister
15. Justiitsminister leiab, et vaidlustatud määrus on formaalselt põhiseadusvastane, kuna see rikub
PS § 3 lõike 1 esimesest lausest ja § 154 lõikest 1 tulenevat nõuet, et kohaliku omavalitsuse õigusaktid
peavad olema kooskõlas seadustega ning põhinema seaduslikul alusel.
16. Vaidlustatud määrusel puudub kehtiv seadusest tulenev volitus. KOKS § 6 lõiget 1, mis sisaldab
loetelu omavalitsusüksuse täidetavatest peamistest valdkondlikest ülesannetest, ei saa pidada
vaidlustatud määruse volitusnormiks olukorras, kus kehtivad seadused reguleerivad planeerimis- ja
ehitusküsimuste lahendamist ammendavalt. KOKS § 22 lõike 1 punkt 29, mis andis ehitusmääruse
kehtestamise õiguse volikogu ainupädevusse, on alates 1. juulist 2015 kehtetu. Samuti on kehtetud
vaidlustatud määruse õigusliku alusena nimetatud ehitusseaduse § 19 lõige 4 ja planeerimisseaduse
§ 5. Vaidlustatud määrus sisaldab omandipõhiõiguse piiranguid, mis peavad olema sätestatud
seadusega. Seetõttu on vaidlusalune määrus vastuolus PS § 3 lõikest 1 tuleneva seaduslikkuse
põhimõttega.
17. HMS § 93 lõike 1 järgi kehtib määrus kuni volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni. EhSRS § 7
lõike 1 kohaselt võis enne EhSRS jõustumist kehtestatud ehitusmäärus jääda kehtima osas, mis ei ole
seadustega vastuolus. Olukorras, kus ehitusmäärused ei muutu kehtetuks automaatselt, on
õigusselguse huvides korrektne tunnistada ehitusmäärus osaliselt (seadusega vastuolus olevas osas)
või täies ulatuses kehtetuks.
18. EhSRS § 7 lõike 2 järgi pidid kohalikud omavalitsused ehitusmäärused seadustega kooskõlla
viima 1. juuliks 2017. Seega võimaldati neile kaheaastane üleminekuperiood seadusega dubleeritud
või seadusega vastuolus olevate sätete ehitusmäärusest väljavõtmiseks. Tegemist oli seadusest
tuleneva kohustusega.
19. Juhul, kui vaidlustatud määrus tunnistatakse kehtetuks enne õiguskantsleri taotluse lahendamist,
on asjaolu, et Maardu Linnavolikogu ei ole EhSRS § 7 lõikes 2 ette nähtud aja jooksul viinud
3(5)
5-22-14
vaidlustatud määrust seadustega kooskõlla ega kehtestanud üldakti omavalitsusesiseste ülesannete
jaotamise reguleerimiseks, vastuolus seaduslikkuse põhimõttega.
Riigihalduse minister
20. Riigihalduse minister leiab, et on põhjendatud vaidlustatud määrus tervikuna kehtetuks tunnistada.
Kehtiva volitusnormi puudumise tõttu on see vastuolus nii PS § 3 lõikest 1 tuleneva seaduslikkuse
põhimõttega kui ka EhSRS § 7 lõigetega 1 ja 2.
Kohalikel omavalitsustel ei ole alates 1. juulist 2015 õigust kehtestada ehitus- ja
planeerimisvaldkonda korraldavaid määrusi, nad saavad enesekorraldusõiguse alusel määrusega
reguleerida üksnes kohaliku omavalitsuse sisemist korraldust puudutavaid küsimusi. Pärast
EhSRS § 7 lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist ei oleks tohtinud seadustega vastuolus olevat
ehitusmäärust enam eksisteerida, kuid vaidlustatud Maardu Linnavolikogu määrus on endiselt kehtiv
ja seda ei ole seadustega kooskõlla viidud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
21. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 56 lõike 1 järgi lõpetatakse
põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel toimuv menetlus, kui enne asja
läbivaatamise lõppemist langeb ära taotluse alus.
22. Õiguskantsleri õigustloova akti kehtetuks tunnistamise taotluse puhul tähendab taotluse aluse
äralangemine õigustloova akti kehtetuks muutumist, sh õigustloova akti kehtetuks tunnistamist selle
andnud organi poolt. Ei vaielda selle üle, et Maardu Linnavolikogu võttis 31. jaanuaril 2023 vastu
määruse nr 31, millega tunnistas vaidlusaluse määruse nr 5 kehtetuks.
23. PSJKS § 56 lõige 2 sätestab, et asja aluse äralangemisel ei lõpetata menetlust, mille on algatanud
kohus, Vabariigi President või Riigikogu esimees Vabariigi Presidendi ülesannetes. Tegemist on küll
erandiga sama paragrahvi esimeses lõikes sätestatud normist, mis näeb ette menetluse lõpetamise
menetluse aluse äralangemisel, kuid õiguskantsler abstraktse normikontrolli algatajana ei kuulu
PSJKS § 56 lõikes 2 nimetatud subjektide ringi (vt ka Riigikohtu üldkogu 28. septembri 2010. a
määrus asjas nr 3‑4‑1‑21‑09, punkt 8).
24. Menetluse lõpetamine käesolevas abstraktse normikontrolli asjas ei võta isikutelt, kelle suhtes on
vaidlustatud määruse alusel antud üksikakt, õigust tõstatada vaidlusaluse määruse põhiseaduspärasuse
küsimus üksikakti õiguspärasuse üle käivas kohtumenetluses. Õiguskantsleri menetluse käigus on
Maardu Linnavalitsus õiguskantslerile kinnitanud, et ei ole vaidlustatud määrust ehitusseadustiku ja
planeerimisseadusega vastuolus olevas osas kunagi rakendanud, ning vastupidist ei nähtu ka
õiguskantsleri Riigikohtule esitatud taotlusest.
25. Kolleegium lõpetab PSJKS § 56 lõike 1 alusel põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse
Maardu Linnavolikogu määruse nr 5 kehtetuks tunnistamise taotluses aluse äralangemise tõttu.
26. Alternatiivselt – juhul, kui Maardu Linnavolikogu tunnistab vaidlustatud määruse kehtetuks enne
tema taotluse lahendamist Riigikohtus – taotleb õiguskantsler tunnistada põhiseadusega vastuolus
olevaks sellise määruse kehtestamata jätmine, millega oleks vaidlustatud määrus viidud seadustega
kooskõlla hiljemalt EhSRS § 7 lõikes 2 sätestatud ajaks ehk 1. juuliks 2017.
4(5)
5-22-14
27. Kolleegium mõistab seda taotlust kui taotlust tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks Maardu
Linnavolikogu tegevusetus vaidlustatud määruse kehtetuks tunnistamisel ajavahemikul 1. juulist
2017 (EhSRS § 7 lõikes 2 sätestatud tähtaeg kohalike omavalitsuste ehitusmääruste seadustega
kooskõlla viimiseks) kuni 12. veebruarini 2023.
28. Riigikohtu praktika kohaselt võimaldavad PSJKS § 6 lõike 1 punktid 1, 2 ja 3 ning õiguskantsleri
seaduse (ÕKS) § 18 lõige 1 õiguskantsleril vaidlustada ka õigustloova akti andmata jätmist (vt alates
Riigikohtu üldkogu 21. mai 2008. a otsus asjas nr 3-4-1-3-07, punkt 34; hiljuti Riigikohtu
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 9. detsembri 2019. a otsus asjas nr 5-18-7/8, punkt 115).
Seejuures on õiguskantslerile õigustloova akti andmata jätmist vaidlustada võimaldamise eesmärk
põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses saavutada olukord, kus õiguskord sisaldab põhiseadusega
nõutavat (Riigikohtu üldkogu 21. mai 2008. a otsus asjas nr 3-4-1-3-07, punkt 34).
29. See olukord on saavutatud vaidlustatud määruse kehtetuks tunnistamisega Maardu Linnavolikogu
31. jaanuari 2023. a määrusega nr 31. Alates 13. veebruarist 2023 ei eksisteeri õiguskorras enam
sätteid, mis õiguskantsleri hinnangul olid vastuolus PS § 3 lõikest 1 ning § 154 lõikest 1 tuleneva
seaduslikkuse printsiibi ning õiguskindluse ja õigusselguse põhimõtetega.
30. Kolleegiumi hinnangul ei võimalda ei PS § 142, ÕKS § 18 lõige 1 ega PSJKS § 6 lõige 1
õiguskantsleril üldjuhul pöörduda Riigikohtusse sellise õigustloova akti põhiseaduspärasuse
kontrollimiseks, mis taotluse esitamise hetkel enam ei kehti. Just sellise olukorraga on tegemist ka
õiguskantsleri alternatiivse taotluse puhul, kus õiguskantsler palub sisuliselt tuvastada põhiseadusega
nõutava õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusvastasus minevikus ehk pärast seda, kui väidetav
põhiseadusvastane olukord on kõrvaldatud. Ka sellisel juhul ei võta õiguskantsleri vastava õiguse
puudumine isikutelt, kelle suhtes on vaidlusaluse määruse alusel antud üksikakt, õigust tõstatada
sellise määruse põhiseaduspärasuse küsimus üksikakti õiguspärasuse üle käivas kohtumenetluses.
31. Eeltoodust tulenevalt jätab kolleegium läbi vaatamata õiguskantsleri taotluse tunnistada
põhiseadusega vastuolus olevaks sellise määruse kehtestamata jätmine, millega oleks vaidlustatud
määrus viidud seadustega kooskõlla hiljemalt EhSRS § 7 lõikes 2 sätestatud ajaks.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Justiitsministeerium 10.03.2023 nr 5-22-14/10
Rahandusministeerium PSJV nr 5-22-14
Maardu Linnavolikogu
Õiguskantsleri Kantselei
Määruse saatmine
Saadan põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 10. märtsi 2023. a määruse asjas
nr 5-22-14.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Nõmm
sekretär
Lisa: määrus, 5 lk
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e-post
[email protected]
www.riigikohus.ee