dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Otsus hankeasjas 257731

Rahandusministeerium · 9. märts 2023
Viit
12.2-10/23-21/125-1
Registreeritud
9. märts 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
HS Inseneribüroo OÜ ja Warren Teed OÜ, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Mefab OÜ
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-21
Vastutaja
Mari-Ann Sinimaa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus)

Failid

  • 📎HS Inseneribüroo OÜ ja Warren Teed OÜ vs Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet.asice496 KB

Sisu (failidest)

ü< OTSUS Vaidlustusasja number 21-23/257731 Otsuse kuupäev 09.03.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik Vaidlustus Ühispakkujate HS Inseneribüroo OÜ ja Warren Teed OÜ vaidlustus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti riigihankes „Liiva kalmistu piirdeaia ehitusprojekti koostamine ja piirdeaia ehitamine“ (viitenumber 257731) hankija otsustele jätta ühispakkujad HS Inseneribüroo OÜ ja Warren Teed OÜ kvalifitseerimata ning tunnistada edukaks Mefab OÜ pakkumus Menetlusosalised Vaidlustaja, ühispakkujad HS Inseneribüroo OÜ ja Warren Teed OÜ, esindaja vandeadvokaat Jako Laanemägi Hankija, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, esindaja Andres Aas Kolmas isik, Mefab OÜ, esindaja Arlis Roosi Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p-i 5 ja RHS § 198 lg 1 alusel 1. Rahuldada ühispakkujate HS Inseneribüroo OÜ ja Warren Teed OÜ vaidlustus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti riigihankes „Liiva kalmistu piirdeaia ehitusprojekti koostamine ja piirdeaia ehitamine“ (viitenumber 257731) ning tunnistada kehtetuks hankija otsused, millega jäeti ühispakkujad HS Inseneribüroo OÜ ja Warren Teed OÜ kvalifitseerimata ning tunnistati edukaks Mefab OÜ pakkumus. 2. Mõista Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametilt ühispakkujate HS Inseneribüroo OÜ ja Warren Teed OÜ kasuks välja tasutud riigilõiv summas 640 eurot ning lepingulise esindaja kulud summas 1020 eurot (käibemaksuta). EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 30.11.2022. a avaldas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (edaspidi ka Hankija) avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke “Liiva kalmistu piirdeaia ehitusprojekti koostamine ja piirdeaia ehitamine“ (viitenumber 257731) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sh Hankepassi täiendavate selgitustega (edaspidi Hankepass) ja Hankedokumendid (edaspidi HD). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 27.12.2022. a, esitasid pakkumused viis pakkujat, sh Mefab OÜ ning ühispakkujad HS Inseneribüroo OÜ ja Warren Teed OÜ. 2. Hankija 07.02.2023 käskkirjaga nr 4-1/24 „Riigihankes „Liiva kalmistu piirdeaia ehitusprojekti koostamine ja piirdeaia ehitamine“ (viitenumber 257731) pakkumuste vastavaks tunnistamine, pakkumuse tagasi lükkamine, pakkumuste hindamine, pakkumuste kvalifitseerimata jätmine, pakkumuste uuesti hindamine ja pakkumuse edukaks tunnistamine“ (edaspidi Käskkiri) jättis Hankija muuhulgas edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud ühispakkujad HS Inseneribüroo OÜ ja Warren Teed OÜ kvalifitseerimata ning tunnistas edukaks Mefab OÜ pakkumuse. 3. 16.02.2023. a laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) ühispakkujate HS Inseneribüroo OÜ ja Warren Teed OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus, milles palutakse tunnistada kehtetuks ühispakkujate HS Inseneribüroo OÜ ja Warren Teed OÜ kvalifitseerimata jätmise ja Mefab OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumuse edukaks tunnistamise otsused. 4. Kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 195 lg-ga 2 ja § 196 lg-dega 1 ja 3 teatas vaidlustuskomisjon 23.02.2023 kirjaga nr 12.2-10/21 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 01.03.2023. a ja selleks tähtpäevaks esitatud menetlusdokumentidele vastamiseks aega kuni 06.03.2023. a. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja. Vaidlustuskomisjoni määratud teiseks tähtpäevaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, ühispakkujate HS Inseneribüroo OÜ ja Warren Teed OÜ, vaidlustuses ja 01.03.2023. a esitatud täiendavates seisukohtades põhjendatakse taotlusi alljärgnevalt. 5.1. Hankepassis on esitatud tingimused, mille kohaselt: 1) pakkuja ehitustööde juhtimise eest vastutaval isikul (projektijuhil) peab olema vähemalt järgmine kutsekvalifikatsioon: diplomeeritud ehitusinsener tase 7 (v.a esmane kutse), ametialal ehitustegevuse juhtimine (või samaväärne (EKR; EQF tase 7)). Pakkujal tuleb hankepassis esitada andmed ehitustööde juhtimise eest vastutava isiku kohta. Hankija nõudmisel peab pakkuja esitama ehitustööde juhtimise eest vastutava isiku kutsekvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, sõltumata sellest, kas nad kuuluvad otseselt pakkuja ettevõtte koosseisu või tegutsevad alltöövõtu korras (RHS § 101 lg 1 p 6); 2) pakkuja projekteerimistööde juhtimise eest vastutaval isikul (projektijuhil) peab olema vähemalt järgmine kutsekvalifikatsioon: diplomeeritud ehitusinsener tase 7 (v.a esmane kutse), ametialal projekteerimise juhtimine (või samaväärne (EKR; EQF tase 7)). Pakkujal tuleb hankepassis esitada andmed projekteerimistööde juhtimise eest vastutava isiku kohta. Hankija nõudmisel peab pakkuja esitama projekteerimistööde juhtimise eest vastutava isiku kutsekvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, sõltumata sellest, kas nad kuuluvad otseselt pakkuja ettevõtte koosseisu või tegutsevad alltöövõtu korras (RHS § 101 lg 1 p 6). 5.2. 12.12.2022. a esitas Vaidlustaja Hankijale täpsustava küsimuse: Palun hankijal täpsustada kas spetsialistide puhul võetakse arvesse ka samaväärseid kutseid, nt diplomeeritud ehitusinsener tase 7 (va esmane kutse) või volitatud teedeinsener/arhitekt tase 8? Hankija vastas 15.12.2022. a: Kõik kvalifitseerimise tingimused on sätestatud hanketeates, mh on seal kirjeldatud ka, mida peab hankija samaväärseks. 5.3. Vaidlustaja esitas pakkumusega koos projekteerimistööde juhtimise eest vastutavaks isikuks diplomeeritud Teedeinseneri tase 7 kutsetunnistustega (EQF tase 7) I. K. ning ehitustööde juhtimise eest vastutavaks isikuks diplomeeritud Teedeinseneri tase 7 kutsetunnistustega (EQF tase 7) S. S.-i. Arvestades Riigihanke sisu ja eesmärki ning tingimuste sõnastust või samaväärne (EKR; EQF tase 7) ja Hankija 15.12.2022. a vastust, milles Hankija viitab tagasi tingimustele, on pakkuja poolt esitatud projekteerimistööde juhtimise eest vastutaval isikul (projektijuhil) ja pakkuja poolt esitatud ehitustööde juhtimise 2 (10) eest vastutaval isikul (projektijuhil) olemas tingimustele vastav kutsekvalifikatsioon, on ebaõige Käskkirjas esitatud põhjendus, mille kohaselt Vaidlustaja pakutud projekteerimistööde juhtimise eest vastutaval isikul puudub kutsekvalifikatsioon diplomeeritud ehitusinsener tase 7 (v.a esmane kutse), ametialal projekteerimise juhtimine (või samaväärne (EKR; EQF tase 7)) ning Vaidlustaja pakutud ehitustööde juhtimise eest vastutaval isikul puudub kutsekvalifikatsioon diplomeeritud ehitusinsener tase 7 (v.a esmane kutse), ametialal ehitustegevuse juhtimine (või samaväärne (EKR; EQF tase 7)). 5.4. Eelnevat silmas pidades on antud vaidluse esemeks: 1) kuidas tõlgendada nõuet, mille kohaselt pakkuja projekteerimistööde juhtimise eest vastutaval isikul (projektijuhil) peab olema vähemalt järgmine kutsekvalifikatsioon: diplomeeritud ehitusinsener tase 7 (v.a esmane kutse), ametialal projekteerimise juhtimine (või samaväärne (EKR; EQF tase 7)) ning kas Vaidlustaja esitatud I. K. kutsekvalifikatsioon diplomeeritud Teedeinseneri tase 7 (EQF tase 7) (kompetentsid „Projekteerimise juhtimine; Projekteerimine-planeerimine“) vastab sellele tingimusele; 2) kuidas tõlgendada nõuet, mille kohaselt pakkuja ehitustööde juhtimise eest vastutaval isikul (projektijuhil) peab olema vähemalt järgmine kutsekvalifikatsioon: diplomeeritud ehitusinsener tase 7 (v.a esmane kutse), ametialal ehitustegevuse juhtimine (või samaväärne (EKR; EQF tase 7)) ning kas Vaidlustaja esitatud S. S.-i kutsekvalifikatsioon diplomeeritud Teedeinseneri tase 7 (EQF tase 7) (kompetentsid „Ehitusjuhtimine“; „Ehitustegevuse juhtimine“) vastab sellele tingimusele. 5.5. Kohtupraktika kohaselt on hankija kohustuseks enda eesmärkide ja soovide võimalikult selge formuleerimine, arvestades seejuures, et hankedokumentides sätestatud tingimused peavad olema täpsed, konkreetsed, kontrollitavad ja võrreldavad. Hankijal ei ole võimalik hiljem vaidlustus- ja kohtumenetluses hakata sisuliselt täiendama tingimusi. Vaidluse korral tuleb riigihanke alusdokumentide tõlgendamisel juhinduda tavapärastest õiguse tõlgendamise reeglitest ja metoodikast (nt keeleline, süstemaatiline, eesmärgipärane) (Tartu Halduskohtu 19.06.2017 otsus 3-17-1063/19 p 10). 5.6. Olukorras, kus pakkuja palub täpsustada mõiste sisu, tuleb hankijal vastuses olla hoolas, et edaspidi mitmetimõistetavust vältida. Kohtupraktikas on leidnud kinnitust seisukoht, et kui riigihanke alusdokumentide tingimus on mitmeti mõistetav ja hankija ei ole asjakohasele küsimusele vastates selle tähendust tõlgendanud piiravalt, tuleb RHS § 3 p-st 4 tulenevalt mõista tingimust nii, et see võimaldaks riigihankes osaleda võimalikult paljudel pakkujatel (nt Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2016 otsus nr 3-16-1970, p 17). Hanketingimusi ei saa tõlgendada pakkujate ringi kitsendaval viisil. 5.7. Juhindudes kohtupraktikas kinnitatud tõlgendamispõhimõtetest ning arvestades antud hanketingimuste sõnastust ning Hankija vastust, saab hanketingimuste kohaselt samaväärseks lugeda ükskõik millise EQF 7. taseme kutset, olenemata sellest, milline on kutse kirjeldus. S. S.-il ja I. K.-l on kutsekvalifikatsioon diplomeeritud Teedeinseneri tase 7 ehk EQF tase 7. Järelikult on mõlema puhul tegemist samaväärse (EQF tase 7) kutsekvalifikatsiooniga, mis on hanketingimuste kohaselt lubatud nii projekteerimistööde juhtimise eest vastutaval isikul kui ka ehitustööde juhtimise eest vastutaval isikul. Vaidlustaja 12.12.2022. a küsimuses viitas Vaidlustaja konkreetselt teedeinseneri kutsele, mis tähendab, et Hankijal oli võimalus välistada teedeinseneri kutsele tuginemine. Hankija seda ei välistanud ja kinnitas, et lubatud on ka samaväärne kutsekvalifikatsioon. Eeltoodu toetab täiendavalt tõlgendust, et Hankijale oli oluline see, et kutsekvalifikatsioon oleks samaväärne (EQF tase 7). 5.8. I. K. kutsekvalifikatsioon Teedeinsener tase 7 (EFQ 7) on ka sisuliselt sobilik ning samaväärne kui projekteerimistööde juhtimise eest vastutava isiku kvalifikatsioonile hankes esitatud tingimus diplomeeritud ehitusinsener tase 7 (v.a esmane kutse), ametialal projekteerimise juhtimine (või samaväärne (EKR; EQF tase 7)). HD p-i 2.1 kohaselt on hankemenetluses sõlmitava lepingu esemeks Liiva kalmistu piirdeaia ehitusprojekti koostamine ja piirdeaia ehitamine. I. K. kompetentside all on „Projekteerimise juhtimine; Projekteerimine-planeerimine“. S. S.-i kutsekvalifikatsioon Teedeinsener tase 7 (EFQ 7) on samuti sisuliselt sobilik ning samaväärne kui ehitustööde juhtimise eest vastutava isiku kvalifikatsioonile hankes esitatud tingimus diplomeeritud ehitusinsener tase 7 (v.a esmane kutse), ametialal ehitustegevuse juhtimine või samaväärne (EKR; EQF tase 7). HD p-i 2.1 kohaselt on lepingu esemeks Liiva kalmistu piirdeaia ehitusprojekti koostamine ja piirdeaia ehitamine. S. S.-i kompetentside all on „Ehitusjuhtimine“; „Ehitustegevuse juhtimine“. 3 (10) 5.9. Juhindudes kohtupraktikas kinnitatud tõlgendamispõhimõtetest ja arvestades Riigihanke sisu ja eesmärki, hanketingimuste sõnastust ning Hankija 15.12.2022 vastust on nii I. K.-l kui ka S. S-il s kvalifitseerimise tingimustele vastav kvalifikatsioon. 5.10. Hanketingimustes ei olnud nõuet, mille kohaselt peab projektijuhil (nii projekteerimise juhtimine kui ka ehitustööde juhtimine) olema üks kindel kutsekvalifikatsioon, nt kutsekvalifikatsioon diplomeeritud ehitusinsener tase 7 (v.a esmane kutse). Kui kvalifitseerimise tingimuseks oleks olnud, et projektijuhil (nii projekteerimise juhtimine kui ka ehitustööde juhtimine) peab olema üks kindel kutsekvalifikatsioon, näiteks diplomeeritud ehitusinsener tase 7 (v.a esmane kutse), siis oleks see vastaval kujul tingimustes välja toodud, sh ei oleks tingimustesse lisatud (või samaväärne (EKR; EQF tase 7). Kuna tingimustesse on lisatud selline sõnastus, siis ei saa seda jätta arvestamata. Samuti ei ole tingimusi nende sõnastuse tõttu võimalik tõlgendada selliselt, et nõutud oli üks kindel kutsekvalifikatsioon. Hankijal puudub õigus asuda hiljem hanketingimuste tähendust endale sobivamal viisil tõlgendama, kui tingimuste algne formuleering selleks alust ei anna. 5.11. Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise otsus on kaalutlemata. HD p-i 4.7 kohaselt pakkuja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta teeb Hankija põhjendatud kirjaliku otsuse. Seega oli Hankijal kohustus põhjendada, miks jäeti Vaidlustaja kvalifitseerimata. Vaidlustaja on esitanud andmed ja dokumendid vastavalt Hankija tingimustele, sh projektijuhil (nii projekteerimise juhtimine kui ka ehitustööde juhtimine) samaväärse kutsekvalifikatsiooni olemasolu kohta. 5.12. Käskkiri on õigusvastane ka osas, millega tunnistati edukaks Mefab OÜ pakkumus (Käskkirja p 9). HD p-i 8.1 kohaselt tunnistatakse edukaks pakkumus, mis saab hindamiskriteeriumide alusel kõige rohkem väärtuspunkte. Hindamiskriteeriumide alusel saab madalaima väärtusega pakkumus maksimaalse arvu punkte. Kuna Vaidlustaja pakkumus sai kõige rohkem väärtuspunkte ning oli seega pakkumustest majanduslikult soodsaim ning Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmine oli õigusvastane, siis tunnistas Hankija õigusvastaselt edukaks Mefab OÜ pakkumuse. 5.13. 01.03.2023. a esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad. 5.13.1. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija poolt vastuses vaidlustusele toodud viide kutsesüsteemi klassifikaatorile ja selle esitamise põhjendus on arusaamatu. Kutsesüsteemi klassifikaatorist nähtub, et nii diplomeeritud ehitusinsener kui ka diplomeeritud teedeinsener on mõlemad ühes kategoorias „EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA“. Pelgalt viide, et diplomeeritud ehitusinsener on inseeria all, mitte teedeehituse all, ei ole piisav, et pidada antud juhul teedeehitusega seotud isikute spetsifikatsiooni ebasobivaks. Eriti arvestades, et praegusel juhul on Vaidlustaja esitanud vastutavad isikud, kellel on olemas hanketingimustes nõutud samaväärne kutsetase (EQF tase 7) ja nõutud sisulised kompetentsid. 5.13.2. Hankija esitletud nn süstemaatiline erinevus ei lükka ümber Vaidlustaja väiteid, et Vaidlustaja poolt nii projekteerimistööde juhtimise eest vastutavaks isikuks nimetatud I. K.-l kui ka ehitustööde juhtimise eest vastutavaks isikuks nimetatud S. S.-il on vajalikud kompetentsid. Hanketingimuse kohaselt peab olema vastutaval isikul „ametialal ehitustegevuse juhtimine“ kompetents. 5.13.3. Diplomeeritud teedeinsener, tase 7, kutsestandardi väljavõttest nähtub, et teedeinseneri kohustuslikud kompetentsid sobivad ka sisuliselt aiapostide vundeerimiseks. Teedeinseneri (EKR tase 7) tööks on ette nähtud kohustuslikud kompetentsid (rakendab oma töös erinevaid insenerteadmisi tasemel, mis on vajalik oma pädevuse piiresse jäävate tööülesannete täitmiseks, tekkinud probleemidele toimivate ja optimaalsete lahenduste leidmiseks; valdab ja kasutab lisaks loodusteaduste alustele vajalikul määral erialaseid inseneridistsipliine kooskõlas allerialaga, sh arhitektuur, geodeesia, ehitusgeoloogia, pinnasemehaanika, ehitusfüüsika, staatika, dünaamika, tugevusõpetus, ehitusmehaanika, materjaliõpetus, betoonkonstruktsioonid, metallkonstruktsioonid, puitkonstruktsioonid, kivikonstruktsioonid, hüdraulika, hüdromeetria, statistika, teede projekteerimine ja ehitamine, liikluskorralduse ja - ohutuse üldised alused, ehitustööde korraldamine, ehitusökonoomika jne). Tegemist on samade kompetentsidega, mis on ette nähtud Ehitusinseneri (EKR tase 7) tööks (rakendab 4 (10) oma töös erinevaid insenerteadmisi tasemel, mis on vajalik oma pädevuse piiresse jäävate tööülesannete täitmiseks, tekkinud probleemidele toimivate ja optimaalsete lahenduste leidmiseks; valdab ja kasutab lisaks loodusteaduste alustele vajalikul määral erialaseid inseneridistsipliine, sh arhitektuur, ehitusgeoloogia, pinnasemehaanika, ehitusfüüsika, staatika, dünaamika, tugevusõpetus, ehitusmehaanika, materjaliõpetus, termodünaamika, betoonkonstruktsioonid, metallkonstruktsioonid, puitkonstruktsioonid, kivikonstruktsioonid, hüdrodünaamika, laineteooria, rannikuprotsessid). Ka ülejäänud Diplomeeritud teedeinseneri (EKR tase 7) ja Diplomeeritud ehitusinseneri (EKR tase 7) tööd läbivad kohustuslikud kompetentsid sisuliselt kattuvad. 5.13.4. Hankija tõlgendus ei ole kooskõlas Riigihanke esemega. HD p-i 2.1 kohaselt on hankemenetluses sõlmitava lepingu esemeks Liiva kalmistu piirdeaia ehitusprojekti koostamine ja piirdeaia ehitamine. Ehitus- ja projekteerimistööde juhtimise eest vastutavad isikud vastutavad hanke esemeks oleva piirdeaia projekteerimis- ja ehitustööde eest. Ülevaatlikult sisaldavad tööd aluspinnase planeerimist, planeeritava piirdeaia postide aukude kaevet, postide paigaldust ja betoneerimist, aiapaneelide ja väravate paigaldust betoneeritud postidele ning hilisemat haljastuse taastamistööd. Nimetatud tööd on seotud järgmiste kompetentsidega: geodeesia, ehitusgeoloogia, pinnasemehaanika, ehitusfüüsika, staatika, dünaamika, tugevusõpetus, ehitusmehaanika, materjaliõpetus, betoonkonstruktsioonid, metallkonstruktsioonid, ehitustööde korraldamine. Kõik mainitud kompetentsid kuuluvad Diplomeeritud teedeinsener tase 7 nõutud kompetentside hulka. 5.13.5. Hankija tõlgendus ei ole kooskõlas Hankija enda varasema tegevuse ja seisukohtadega. 21.06.2022. a avaldas Hankija riigihanke „Liiva kalmistu piirdeaia ehitamine“ (viitenumber 250624). Selle riigihanke esemeks oli Liiva kalmistu piirdeaia ehitamine. Käesolev vaidlustus on esitatud hankemenetluses, milles sõlmitava lepingu esemeks sama Liiva kalmistu piirdeaia ehitusprojekti koostamine ja piirdeaia ehitamine. Vaidlusaluses Riigihankes on kutsekvalifikatsiooni tingimus: Pakkuja ehitustööde juhtimise eest vastutaval isikul (projektijuhil) peab olema vähemalt järgmine kutsekvalifikatsioon: diplomeeritud ehitusinsener tase 7 (v.a esmane kutse), ametialal ehitustegevuse juhtimine (või samaväärne (EKR; EQF tase 7)). Sama tingimus on esitatud riigihanke viitenumbriga 250624 hankedokumendi p-s 4.2.3. Selles riigihankes esitas pakkumuse samuti Mefab OÜ, kes kvalifitseeriti ja kelle pakkumine tunnistati edukaks ning kellega sõlmiti ka leping. Ehitisregistrist kättesaadava kasutusteatise dokumentide kohaselt on kõik kaetud tööde aktid allkirjastanud pakkuja (Mefab OÜ) poolt A. R.. Ühelgi aktil ega päevikul ei ole allkirja isiku poolt, kelle kutsekvalifikatsioon oleks Diplomeeritud ehitusinseneri, tase 7. Ehituspäevikus on vastutavaks tööde juhiks märgitud A. R., samas A. R.-il on kutsekvalifikatsioon Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7. Eelnevast tuleneb, et sama Hankija on sama Liiva kalmistu piirdeaia ehitamise varasemas hankes, kus Hankija on esitanud vastutava isiku kutsekvalifikatsiooni nõude samas sõnastuses nagu vaidlusaluses Riigihankes, lugenud hanketingimustele vastavaks ehitustööde juhtimise eest vastutava isiku kutsekvalifikatsiooniga, mis ei ole Diplomeeritud ehitusinsener tase 7, vaid samaväärne EQF tase 7 Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener. 5.13.6. Eelnimetatud varasemas riigihankes koostas projekti V. M., kellel on kutsekvalifikatsioon diplomeeritud teedeinsener, tase 7. Tehnilise kirjelduse p-s 10 on välja toodud, et projekteeritav piirdeaed peab sobituma Viljandi mnt äärde rajatud piirdeaiaga. Stiililt, disainilt ja paigaldusviisilt peavad kaks piirdeaia lõiku (projekteeritav Valdeku tn äärne ja rajatav Viljandi mnt äärne lõik) olema üksteisest mitteeristuvad. Projekteerimine ei kuulunud eelmise hanke mahtu vaid oli Hankija poolt otse tellitud. Projektdokumentatsiooni on koostanud ja allkirjastanud vastutava isikuna V. M., kellel on kutsekvalifikatsioon Diplomeeritud teedeinsener, tase 7. 5.13.7. Eelnevalt esitatud seisukohad ja tõendid toetavad Vaidlustaja seisukohta, et ka vaidlustatud Riigihankes ei ole vaidlusaluste hanketingimuste kohaselt kohustuslik ega Riigihanke eset arvestades vajalik (sh Hankija jaoks), et projekteerimistööde eest vastutaval isikul ja ehitustööde eest vastutaval isikul oleks ilmtingimata kutsekvalifikatsioon Diplomeeritud ehitusinsener tase 7, vastavalt ametialal projekteerimise juhtimine ja ametialal ehitustegevuse juhtimine. Samaväärseks ehk sobivaks kutsekvalifikatsiooniks projekteerimistööde eest vastutaval isikul ja ehitustööde eest vastutaval isikul on ka Diplomeeritud teedeinsener tase 7, vastavalt ametialal projekteerimise juhtimine ja ametialal ehitustegevuse juhtimine. 5 (10) 5.13.8. Vastuses vaidlustusele ei nõustu Hankija väitega, et Riigihanke tingimuste sõnastus võimaldab samaväärseks lugeda ükskõik millise EQF 7 taseme kutset, olenemata sellest, milline on kutse kirjeldus. Vaidlustaja ei nõustu Hankija vastuväidetega ning jääb vaidlustuses esitatud seisukohtade ja tõendite juurde. Hankija ülesanne on sõnastada võimalikult täpsed, konkreetsed ja kontrollitavad hanketingimused ning vältida mitmetimõistetavusi. 5.13.9. Hankija on asunud alles vaidlustusmenetluses sisustama vaidlusaluste tingimuste sisu. Samuti on Hankija vastuolus kehtiva õiguse ja Riigikohtu praktikaga asunud punkti sisustama pakkujate ringi kitsendaval viisil ehk lugedes tingimustele vastavaks üksnes pakkujad, kelle poolt määratud vastutavatel isikutel on kutsekvalifikatsioon Diplomeeritud ehitusinsener tase 7, ametialal vastavalt projekteerimise juhtimine ja ehitustegevuse juhtimine. Samas hanketingimustes ei olnud kehtestatud nõuet, mille kohaselt peab projektijuhil (nii projekteerimise juhtimine kui ka ehitustööde juhtimine) olema ilmtingimata üks kindel kutsekvalifikatsioon ehk Diplomeeritud ehitusinsener tase 7, ametialal vastavalt projekteerimise juhtimine ja ehitustegevuse juhtimine. Hankija on jätnud põhjendamatult kõrvale tingimused osas, milles need sätestavad (või samaväärne (EKR; EQF tase 7)). 5.13.10. Vaidlusalused hanketingimused ning Hankija 15.12.2022. a vastus ei võimalda tingimuste sellist tõlgendamist nagu Hankija on vaidlustusmenetluses esitanud. Juhul, kui samaväärsuse nõue oli ette nähtud selleks, et ei piirataks ebaõiglaselt muudest riikidest sama tasemekutsega isikute osalemist, kellel oleva kutsetaseme nimetus ei vasta üksüheselt EKR eestikeelsele terminile, siis oleks Hankija pidanud hanketingimused selliselt sõnastama. Lisaks kui Hankija oleks olnud tõepoolest sellisel seisukohal, siis oleks Hankija andnud sellise vastuse Vaidlustaja 12.12.2022. a küsimusele. 5.13.11. Juhul, kui vaidlusaluseid hanketingimusi ei ole võimalik tõlgendada viisil, mille kohaselt tuleb samaväärseks lugeda ükskõik milline EQF 7 taseme kutse, siis tuleb tõlgendada tingimusi viisil, mille kohaselt tuleb samaväärseks lugeda EQF 7 taseme kutse, millel on olemas hanke eset arvestades vajalikud kompetentsid, sh Diplomeeritud teedeinsener, tase 7. 5.13.12. Vaidlustaja ei nõustu Hankija seisukohaga, et Vaidlustaja oleks pidanud veelkord täiendava küsimuse küsima. 5.13.13. Vaidlustaja ei nõustu Hankija seisukohaga, et kui lugeda mõnda Hankija tegevust menetlusveaks, siis oleks lõpptulemus olnud ikkagi selline nagu Käskkirjas. Tegemist ei ole formaalse hanketingimuse sõnastuse probleemiga või muu vähetähtsa menetlusveaga, mis lahendust ei mõjuta, vaid Hankija on teinud Vaidlustaja osas sisuliselt ebaõige otsuse, milline tuleb tühistada. 6. Hankija, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, vaidleb vaidlustusele vastu (Hankija vastus esitati 22.02.2023 kirjaga) ning palub jätta selle rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 6.1. Hankija lähtub hanketingimuste koostamisel konkreetse riigihankega seotud asjaoludest ning seda on Hankija teinud ka vaidlusaluse Riigihanke puhul. Kummastav on Vaidlustaja tõlgendus, justkui võimaldaks tingimuste sõnastus nende laiendavat tõlgendamist. Süstemaatilis-loogilise tõlgenduse järgi on äärmiselt keeruline näha, miks peaks olema teedeehitusega seotud isikute spetsifikatsioon hanke raames tehtavate töödega samaväärne ülejäänud ehitusvaldkonna omadega. Kutsesüsteemi klassifikaatori kohaselt on EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA all eraldi märgitud nii inseneeria (ehitus), teedeehitus kui ka üldehitus ning diplomeeritud ehitusinsener on neist just inseneeria all, mitte teedeehituse all (kuhu on liigitatud diplomeeritud teedeinsenerid). 6.2. Vaidlustaja tõlgenduse kohaselt piisaks ükskõik millise EQF 7 taseme kutsest, olenemata sellest, milline on kutse kirjeldus - seejuures on Vaidlustaja viidanud nii hanketingimustele kui ka Hankija poolt antud selgitusele hankemenetluse käigus. Hankija leiab, et ei tema poolt antud selgitusest ega hanketingimusest ei ole võimalik välja lugeda Vaidlustaja soovitavat tõlgendust. Professionaalse ja kogenud Hankija puhul oleks absurdne eeldada, et ta võimaldaks kutsespetsiifilist tööd tegema isikut, kelle ettevalmistus ning kutsealane pädevus selleks lootust ei annaks, Vaidlustaja loogika järgi siis suvalise EQF 7 taseme kutsega isikut, kes ei pruugi ehitamisest üldse midagi teadagi. Teedeinseneri ja diplomeeritud ehitusinseneri vahel on süstemaatiline erinevus, kuid isegi keskmisele mõistlikule isikule peab olema selge, 6 (10) et piirdeaia ehitus ei ole teedeehitusega seotud tegevus. Analoogselt ei eeldata muu ehitusvaldkonna spetsialistilt reeglina ka teedeehituse spetsiifika tundmist ning vastavates tee- ehitusprotsessides osalemist. Hankija selgitab, et samaväärsuse nõue võimaldab hankeõiguse komfortset tõlgendamist, et ei piirataks ebaõiglaselt muudest riikidest sama tasemekutsega isikuid, kellel oleva kutsetaseme nimetus ei vasta üksüheselt EKR eestikeelsele terminile. See aga ei tähendaks, et tingimuste kohaselt ei tuleks eristada teedeinseneri ehitusinsenerist. 6.3. Juhul, kui Hankija vastuse järel jäi Vaidlustajale (hoolimata Hankija hinnangul konkreetsetest sõnastustest) kahtlus tingimuste sisu osas, siis on praktikas tihti kasutatavaks võimalusteks täiendava küsimuse esitamine kui ka vaidlustuse esitamine riigihanke alusdokumentide kohta. 6.4. Isegi kui lugeda mõnda Hankija tegevust menetlusveaks, oleks lõpptulemus olnud siiski selline, nagu on kajastatud Käskkirjas. 7. Vaidlustusmenetlusse Kolmanda isikuna kaasatud Mefab OÜ palus jätta vaidlustuse rahuldamata, põhjendas oma seisukohta (esitatud 20.02.2023 kirjas) järgnevalt. 7.1. Riigihanke osalemistingimused on kõigile samasugused ja üheselt mõistetavad. Eesti kvalifikatsiooniraamistikus (EKR=EQF) on väga selgelt näidatud ära tasemed, kvalifikatsioonid ja spetsialiseerumised. Spetsialiseeritud teedeinsener ja ehitusinsener ei ole samaväärsed, sest spetsialiseeritud insener saab vastutada enda valdkonna kutseteadmiste eest. Eriti kehtib see tase 7. ja tase 8. inseneridele, kes peavad olema enda valdkonnas väga spetsialiseeritud. Inseneride pädevust ja spetsialiseeritust kontrollib ja väljastab teedeinseneridele Eesti Taristuehituse Liit ja ehitusinseneridel Eesti Ehitusinseneride Liit erinevatel tingimustel. 7.2. Mefab OÜ sai kvalifitseerimise tingimustest üheselt aru ja kaasas vastavad ehitusinsenerid, mitte teedeinsenerid. Riigihanke eesmärgiks oli leida soodsaim ettevõte kellel on nõutud kompetentsiga insenerid, kes tagavad rajatise insenertehnilise püsivuse ja kestvuse. Riigihanke puhul pole tegemist teede ehitusega. 7.3. Teedeinseneri ja ehitusinseneri samaväärseks pidamisel tähendaks see ebaausaid konkurentsitingimusi. Teedeinsener ei tohi tegutseda üldehituse valdkonnas ja ka vastupidi. Erineva kutsestandardiga insenerid võivad vastutada oma kompetentsi raames. Vaidlustaja soovib muuta kvalifitseerimise tingimusi endale soodsamaks, mis tähendaks ükskõik millise kvalifikatsiooniga EQF, EKR tase 7 vastavust (nt kinnisvara hindaja tase 7; küttesüsteemide insener tase 7; aednik tase 7 jne). VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 8. Hankepassi IV osa jaotises C on muuhulgas kehtestatud järgmised tingimused pakkujate haridus- ja kutsekvalifikatsioonile: 1) Pakkuja ehitustööde juhtimise eest vastutaval isikul (projektijuhil) peab olema vähemalt järgmine kutsekvalifikatsioon: diplomeeritud ehitusinsener tase 7 (v.a esmane kutse), ametialal ehitustegevuse juhtimine (või samaväärne (EKR; EQF tase 7)); 2) Pakkuja projekteerimistööde juhtimise eest vastutaval isikul (projektijuhil) peab olema vähemalt järgmine kutsekvalifikatsioon: diplomeeritud ehitusinsener tase 7 (v.a esmane kutse), ametialal projekteerimise juhtimine (või samaväärne (EKR; EQF tase 7)). 9. Tõendamaks enda vastavust eeltoodud kvalifitseerimise tingimustele (edaspidi Tingimused) esitas Vaidlustaja oma pakkumuses: 1) ehitustööde juhtimise eest vastutavaks isikuks Diplomeeritud teedeinseneri tase 7 kutsetunnistustega (EQF tase 7) S. S.-i1; 1 Vastuseks Hankija 13.01.2023 küsimusele esitas Vaidlustaja 16.01.2023. a koopia S.S.-i kutsetunnistusest, millest nähtuvalt S.S. vastab Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 Alleriala: Teeehitus ja -korrashoid Ametiala: Ehitusjuhtimine; Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine. 7 (10) 2) projekteerimistööde juhtimise eest vastutavaks isikuks Diplomeeritud teedeinseneri tase 7 kutsetunnistustega (EQF tase 7) I. K2. Hankija jättis Vaidlustaja, kelle pakkumus oli tunnistatud edukaks, kvalifitseerimata põhjendusega, et [---] pakkuja kvalifikatsioon ei vasta tõendite alusel hanketeates sätestatud pakkuja kvalifitseerumistingimustele. Pakkuja esitatud projekteerimistööde juhtimise eest vastutaval isikul (projektijuhil) puudub kutsekvalifikatsioon diplomeeritud ehitusinsener tase 7 (v.a esmane kutse), ametialal projekteerimise juhtimine (või samaväärne (EKR; EQF tase 7)) ning pakkuja esitatud ehitustööde juhtimise eest vastutaval isikul (projektijuhil) puudub kutsekvalifikatsiooni diplomeeritud ehitusinsener tase 7 (v.a esmane kutse), ametialal ehitustegevuse juhtimine (või samaväärne (EKR; EQF tase 7)) (vt Käskkirja p 5). 10. Vaidluse sisuks on see, kas Hankija oleks pidanud lugema Vaidlustaja pakutud spetsialistide (S. S-i ja I. K.) kutsekvalifikatsiooni - diplomeeritud teedeinsener, tase 7 - samaväärseks Hankija poolt Tingimustes nõutud kutsekvalifikatsiooniga - diplomeeritud ehitusinsener, tase 7. 11. 12.12.2022. a esitas Vaidlustaja Hankijale RHAD-i kohta järgmise küsimuse: Palun hankijal täpsustada kas spetsialistide puhul võetakse arvesse ka samaväärseid kutseid, nt diplomeeritud teedeinsener tase 7 (va esmane kutse) või volitatud teedeinsener/arhitekt tase 8? 15.12.2022. a vastas Hankija: Kõik kvalifitseerimise tingimused on sätestatud hanketeates, mh on seal kirjeldatud ka, mida peab hankija samaväärseks.3 Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija jättis tegelikult vastamata väga konkreetsele küsimusele Tingimuste sisu kohta, piirdudes mittemidagiütleva viitega sama(de)le Tingimus(t)ele, mille kohta hankemenetluses osalemisest huvitatud isik selgitust küsis. Vaidlustuskomisjon peab Hankija sellist käitumist äärmiselt taunitavaks ning leiab, et andes küsimusele sisutu ja formaalse vastuse on Hankija jätnud eesmärgipäraselt täitmata RHS § 46 lg-st 1 tuleneva kohustuse selgituste andmiseks riigihanke alusdokumentide kohta. 12. Vaidlustuskomisjon märgib, et üksnes asjakohase selgituse andmata jätmist Hankija poolt ei saa pidada piisaks aluseks selleks, et anda vaidlusalustele Tingimustele Vaidlustaja soovitud sisu. Kohtupraktika kohaselt tuleb vaidluse korral riigihanke alusdokumentide tõlgendamisel juhinduda tavapärastest õiguse tõlgendamise reeglitest ja metoodikast. Niisugune sisu, mis võimaldaks riigihankes osaleda võimalikult paljudel pakkujatel, ei tule anda mitte igale vaidlusalusele hanketingimusele, vaid üksnes sellisele, mille tegelikku sisu ei ole vaidlustuskomisjonil või kohtul õiguse tõlgendamise reeglitest lähtudes võimalik välja selgitada. 13. Vaidlustuskomisjon möönab, et Tingimustest ei nähtu selgelt ja ühemõtteliselt, mida peab Hankija „samaväärseks“ Tingimustes nimetatuga. Hoolimata Hankija 15.12.2022. a vastuses väidetust ei ole hanketeates ega mujal RHAD-is kirjeldatud, mida peab Hankija samaväärseks Tingimustes nõutuga. Vaidlustaja leiab, et Tingimuste kohaselt tuleb lugeda diplomeeritud ehitusinsener tasemega 7 samaväärseks ükskõik millise EQF 7 taseme kutset, olenemata sellest, milline on kutse kirjeldus. Hankija poolt vastuses vaidlustusele antud selgituse kohaselt oli Tingimustes toodud samaväärsuse nõude eesmärk võimaldada hankeõiguse komfortset tõlgendamist, et mitte piirata sama tasemekutsega isikute osalemist muudest riikidest, kellel oleva kutsetaseme nimetus ei vasta üksüheselt EKR eestikeelsele terminile. 14. Vaidlustuskomisjoni arvates ei ole Vaidlustaja üldine seisukoht mõiste „samaväärsus“ sisustamisel Tingimustes põhimõtteliselt õige, sest juhul, kui lugeda Tingimustes nimetatuga samaväärseks ükskõik milline EQF (või EKR) taseme 7 kutse, hoolimata kutse kirjeldusest, kaotaksid vaidlusalused Tingimused igasuguse seose Riigihanke esemega. Vaidlustaja tõlgenduse kohaselt tuleks diplomeeritud ehitusinsener tasemega 7 samaväärseks lugeda ka 2 Vastuseks Hankija 13.01.2023 küsimusele esitas Vaidlustaja 16.01.2023. a väljavõttena kutseregistrist andmed I. K. kutsetunnistuse kohta, millest nähtuvalt I.K. kutsenimetus on Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (EKR tase: 7: EQF tase:7. Alleriala: Teeehitus ja -korrashoid Ametiala: Projekteerimise juhtimine; Ametiala: Projekteeriminr- planeerimine. 3 Vt riigihangete registri sõnum 703100. 8 (10) sellised EKR või EQF taseme 7 kutsed, millel pole vähimatki seost ehitustegevusega (nt õpetaja). Selline tõlgendus oleks sedavõrd ebamõistlik, et see ei saanud kindlasti olla Hankija eesmärk Tingimuste kehtestamisel. Hanketingimusele ei saa anda sisu, mis muudaks selle mõttetuks. Samas märgib vaidlustuskomisjon, et Vaidlustaja ei ole esitanud oma pakkumuses spetsialiste, kelle kvalifikatsioon pole ilmselgelt seotud Riigihanke esemega vaid diplomeeritud teedeinsener tase 7 spetsialistid. 15. Vaidlustuskomisjon leiab, et Riigihankega seonduvad asjaolud ning Tingimuse sõnastus ei kinnita Hankija väidet, mille kohaselt „samaväärsuse“ nimetamine Tingimustes tähendab üksnes seda, et selle kaudu vastaksid Tingimustele välisriikide spetsialistid, kelle kutsetaseme nimetus ei vasta EKR eestikeelsele terminile. Seda järgmistel põhjustel: 1) sulgudes toodud osa Tingimusi kehtestavate lausete lõpus (või samaväärne (EKR; EQF tase 7)) ei anna mingit kinnitust Hankija väitele, et selle alusel sai samaväärseteks lugeda vaid EKR; EQF tase 7 välisriikide spetsialistid, kelle kutsetaseme nimetus ei vasta EKR eestikeelsele terminile. Vaidlustuskomisjoni arvates on grammatiliselt ebaselge, kas sulgudes olev lauseosa tuleb lugeda lauseosa [---] diplomeeritud ehitusinsener tase 7 (v.a esmane kutse), ametialal ehitustegevuse juhtimine (või vastavalt ametialal projekteerimise juhtimine) [---] juurde või üksnes komale järgneva lauseosa [---] ametialal ehitustegevuse juhtimine (või vastavalt ametialal projekteerimise juhtimine) [---] juurde; 2) vähemalt Vaidlustaja 12.12.2022. a küsimusest pidi Hankija mõistma, et Tingimuste sõnastus on ebaselge ning küsimusele sisuliselt vastama, kuid mingil põhjusel ei pidanud Hankija vajalikuks või võimalikuks Tingimuste sisu selgitada; 3) Riigihanke eeldatav maksumus ei ületa rahvusvahelist piirmäära, seega ei avaldatud teadet selle kohta ELT-s, mistõttu välisriikide pakkujate ja spetsialistide osalemine hankemenetluses oli ebatõenäoline, kuigi loomulikult mitte võimatu. Praktikas ükski välisriigi pakkuja Riigihankes pakkumust ei esitanud (nagu ka varasemas sarnases riigihankes „Liiva kalmistu piirdeaia ehitamine“ (viitenumber 250624)). 16. Käesoleva otsuse p-des 15 ja 16 esitatud põhjustel leiab vaidlustuskomisjon, et ei Vaidlustaja ega Hankija seisukohad „samaväärsuse“ tähenduse kohta Tingimustes ei ole veenvalt põhjendatud. Olukorras, kus see, mida „samaväärsus“ Tingimustes tähendab, jäi RHAD-is üheselt mõistetavalt sisustamata, Hankija ei selgitanud seda ka vastuses Vaidlustaja 12.12.2023. a küsimusele ning tulenevalt sõnastuse ebaselgusest ei ole ka vaidlustusmenetluses võimalik Tingimuse täpset sisu välja selgitada, tuleb juhinduda kohtupraktika põhimõttest, et [---] kui HT tingimus on mitmeti mõistetav ja hankija ei ole asjakohasele küsimusele vastates selle tähendust tõlgendanud piiravalt, tuleb RHS § 3 p-st 4 tulenevalt mõista kvalifitseerimistingimust nii, et see võimaldaks hankes osaleda võimalikult paljudel pakkujatel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2016 otsus nr 3-16-1970, p 17). Vaidlustuskomisjon märgib seejuures, et Euroopa kohus on liidetud kohtuasjade C 68/21 ja C 84/21 p-s 83 leidnud, et mõiste „samaväärsus“ tavatähenduses on see, et millelgi on sama väärtus või ülesanne. Sellest tulenevalt leiab vaidlustuskomisjon, et Hankijal oli kohustus kontrollida pakkujate kvalifitseerimisel seda, kas pakutud spetsialistide kvalifikatsioon on sisuliselt samaväärne Tingimustes nõutuga. Käesoleva vaidluse kontekstis järelikult seda, kas Vaidlustaja pakutud diplomeeritud teedeinsener tase 7 spetsialistide kvalifikatsioon on sisuliselt sobilik s.o samaväärne Tingimustes esitatud nõuetele. 17. Käskkirjas ega vastuses vaidlustusele ei ole Hankija põhjendanud, miks ei ole Vaidlustaja pakutud spetsialistide (I. K. ja S. S-i) kvalifikatsioon samaväärne Tingimustes nimetatud kutsekvalifikatsiooniga. Käskkirja p-s 5 on üksnes märgitud, et Vaidlustaja pakutud spetsialistide kvalifikatsioon ei vasta Tingimustes nõutule. Seega ei ole Hankija teinud Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks põhjendatud otsust. Ka vastuses vaidlustusele piirdub Hankija sisuliste põhjenduste osas üksnes märkusega, et teedeinseneri ja diplomeeritud ehitusinseneri vahel on süstemaatiline erinevus, seega on Hankija jätnud otsuse asjakohaselt põhjendamata ka vaidlustusmenetluses. Hankija väide, et Kutsesüsteemi klassifikaatori kohaselt on Diplomeeritud ehitusinsener tase 7 on toodud alajaotuses Inseneeria (ehitus) ning Diplomeeritud teedeinsener tase 7 on alajaotuses Teedeehitus on küll sisult õige, kuid ei põhjenda kuidagi, miks pole Diplomeeritud teedeinseneri tase 7 kvalifikatsioon pole Riigihanke eset arvestades samaväärne Diplomeeritud ehitusinseneriga tase 7. 18. Vastuses vaidlustusele väidab Hankija, et isegi juhul, kui lugeda Hankija mõnda otsust 9 (10) menetlusveaks, jõuaks Hankija ikkagi Käskkirjas tehtud otsusteni, s.o jätaks Vaidlustaja kvalifitseerimata ja tunnistaks edukaks Kolmanda isiku pakkumuse. Kohtupraktika kohaselt ei too hankemenetluses tehtud viga kaasa hankija otsuse kehtetuks tunnistamist, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei mõjutanud küsimuse otsustamist sisuliselt (Riigikohus 3-3-1-24-13, p 16). Vaidlustuskomisjon leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus rikutud menetlus- või vorminõue küsimuse otsustamist sisuliselt ei mõjutanud. Jättes otsuse Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks sisuliselt põhjendamata ning tuginedes seejuures Tingimuste sellisele tõlgendusele, mille õiguspärasus pole leidnud vaidlustusmenetluses kinnitust, võis menetlus- või vorminõude (põhjendamiskohustus) rikkumine Hankija poolt mõjutada küsimuse otsustamist sisuliselt ning asjakohaste põhjenduste ja kaalutluste korral ei saa olla ettemääratud, et Hankija teeb samasuguse otsuse nagu on tehtud Käskkirja p-s 5. 19. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus Vaidlustaja, kui eduka pakkumuse esitanud isiku kvalifitseerimata jätmiseks ei ole kooskõlas RHS § 98 lg-ga 5 ja RHS § 3 p-s 1 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõttega, mille kohaselt hankija peab tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt ja kontrollitavalt, ning tuleb tunnistada kehtetuks. 20. Kuna vaidlustuskomisjon tunnistab kehtetuks Hankija otsuse, millega Vaidlustaja jäeti eduka pakkumuse esitanud isikuna kvalifitseerimata, tuleb hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest tulenevalt tunnistada kehtetuks ka Hankija otsus, millega tunnistati edukaks Mefab OÜ pakkumus. Hankija otsus pakkumuse edukaks tunnistamiseks ei saa olla õiguspärane, kui sellele ei eelnenud õiguspärast otsust isiku kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta, kelle pakkumus tunnistati varem edukaks. 21. Vaidlustusmenetluse kulud 21.1. Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse täieliku rahuldamisega, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1. 21.2. RHS § 198 lg 1 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv 640 eurot. 21.3. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse oma lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks summas 1649 eurot (käibemaksuta), kokku 9 h 42 min õigusabi osutamise eest. Vaidlustaja esindaja tunnitasu on 170 eurot. Vaidlustaja palub lepingulise esindaja kulud välja mõista käibemaksuta. Vaidlustuskomisjon leiab, et asja keerukust ja materjalide mahukust silmas pidades on Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud põhjendamatult suured. Vaidlustusasi ei ole harilikust mahukam ega keerukam, pigem vastupidi. Vaidlustaja menetlusdokumentides on palju ebavajalikke kordusi, mis suurendavad põhjuseta dokumentide mahtu. Hankija ja Kolmanda isiku vastused vaidlustusele, millele hinnangut anda, on väga napid. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on vajalikud ja põhjendatud Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud 6 töötunni ulatuses, seega 1020 eurot, mis tuleb Hankijalt välja mõista. 21.4. Hankija ja Kolmanda isiku kulud jäävad nende enda kanda. Taivo Kivistik (allkirjastatud digitaalselt) 10 (10)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel