Rahandusministeerium · 9. märts 2023
Sisu (failidest)
ü<
OTSUS
Vaidlustusasja number 21-23/257731
Otsuse kuupäev 09.03.2023
Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik
Vaidlustus Ühispakkujate HS Inseneribüroo OÜ ja Warren Teed OÜ
vaidlustus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti
riigihankes „Liiva kalmistu piirdeaia ehitusprojekti
koostamine ja piirdeaia ehitamine“ (viitenumber
257731) hankija otsustele jätta ühispakkujad
HS Inseneribüroo OÜ ja Warren Teed OÜ
kvalifitseerimata ning tunnistada edukaks Mefab OÜ
pakkumus
Menetlusosalised Vaidlustaja, ühispakkujad HS Inseneribüroo OÜ ja
Warren Teed OÜ, esindaja vandeadvokaat Jako
Laanemägi
Hankija, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet,
esindaja Andres Aas
Kolmas isik, Mefab OÜ, esindaja Arlis Roosi
Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
RHS § 197 lg 1 p-i 5 ja RHS § 198 lg 1 alusel
1. Rahuldada ühispakkujate HS Inseneribüroo OÜ ja Warren Teed OÜ vaidlustus Tallinna
Keskkonna- ja Kommunaalameti riigihankes „Liiva kalmistu piirdeaia ehitusprojekti
koostamine ja piirdeaia ehitamine“ (viitenumber 257731) ning tunnistada kehtetuks hankija
otsused, millega jäeti ühispakkujad HS Inseneribüroo OÜ ja Warren Teed OÜ
kvalifitseerimata ning tunnistati edukaks Mefab OÜ pakkumus.
2. Mõista Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametilt ühispakkujate HS Inseneribüroo OÜ ja
Warren Teed OÜ kasuks välja tasutud riigilõiv summas 640 eurot ning lepingulise esindaja
kulud summas 1020 eurot (käibemaksuta).
EDASIKAEBAMISE KORD
Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale
halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse
avalikult teatavaks tegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 30.11.2022. a avaldas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (edaspidi ka Hankija)
avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke “Liiva kalmistu piirdeaia ehitusprojekti
koostamine ja piirdeaia ehitamine“ (viitenumber 257731) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja
tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sh
Hankepassi täiendavate selgitustega (edaspidi Hankepass) ja Hankedokumendid (edaspidi
HD).
Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 27.12.2022. a, esitasid pakkumused viis pakkujat, sh
Mefab OÜ ning ühispakkujad HS Inseneribüroo OÜ ja Warren Teed OÜ.
2. Hankija 07.02.2023 käskkirjaga nr 4-1/24 „Riigihankes „Liiva kalmistu piirdeaia
ehitusprojekti koostamine ja piirdeaia ehitamine“ (viitenumber 257731) pakkumuste
vastavaks tunnistamine, pakkumuse tagasi lükkamine, pakkumuste hindamine, pakkumuste
kvalifitseerimata jätmine, pakkumuste uuesti hindamine ja pakkumuse edukaks tunnistamine“
(edaspidi Käskkiri) jättis Hankija muuhulgas edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud
ühispakkujad HS Inseneribüroo OÜ ja Warren Teed OÜ kvalifitseerimata ning tunnistas
edukaks Mefab OÜ pakkumuse.
3. 16.02.2023. a laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)
ühispakkujate HS Inseneribüroo OÜ ja Warren Teed OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus,
milles palutakse tunnistada kehtetuks ühispakkujate HS Inseneribüroo OÜ ja Warren Teed OÜ
kvalifitseerimata jätmise ja Mefab OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumuse edukaks
tunnistamise otsused.
4. Kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 195 lg-ga 2 ja § 196 lg-dega 1 ja 3 teatas
vaidlustuskomisjon 23.02.2023 kirjaga nr 12.2-10/21 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse
läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult
teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega
kuni 01.03.2023. a ja selleks tähtpäevaks esitatud menetlusdokumentidele vastamiseks aega
kuni 06.03.2023. a. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad
seisukohad Vaidlustaja. Vaidlustuskomisjoni määratud teiseks tähtpäevaks täiendavaid
seisukohti ei esitatud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Vaidlustaja, ühispakkujate HS Inseneribüroo OÜ ja Warren Teed OÜ, vaidlustuses ja
01.03.2023. a esitatud täiendavates seisukohtades põhjendatakse taotlusi alljärgnevalt.
5.1. Hankepassis on esitatud tingimused, mille kohaselt:
1) pakkuja ehitustööde juhtimise eest vastutaval isikul (projektijuhil) peab olema vähemalt
järgmine kutsekvalifikatsioon: diplomeeritud ehitusinsener tase 7 (v.a esmane kutse),
ametialal ehitustegevuse juhtimine (või samaväärne (EKR; EQF tase 7)). Pakkujal tuleb
hankepassis esitada andmed ehitustööde juhtimise eest vastutava isiku kohta. Hankija
nõudmisel peab pakkuja esitama ehitustööde juhtimise eest vastutava isiku
kutsekvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, sõltumata sellest, kas nad kuuluvad otseselt
pakkuja ettevõtte koosseisu või tegutsevad alltöövõtu korras (RHS § 101 lg 1 p 6);
2) pakkuja projekteerimistööde juhtimise eest vastutaval isikul (projektijuhil) peab olema
vähemalt järgmine kutsekvalifikatsioon: diplomeeritud ehitusinsener tase 7 (v.a esmane
kutse), ametialal projekteerimise juhtimine (või samaväärne (EKR; EQF tase 7)). Pakkujal
tuleb hankepassis esitada andmed projekteerimistööde juhtimise eest vastutava isiku kohta.
Hankija nõudmisel peab pakkuja esitama projekteerimistööde juhtimise eest vastutava isiku
kutsekvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, sõltumata sellest, kas nad kuuluvad otseselt
pakkuja ettevõtte koosseisu või tegutsevad alltöövõtu korras (RHS § 101 lg 1 p 6).
5.2. 12.12.2022. a esitas Vaidlustaja Hankijale täpsustava küsimuse: Palun hankijal
täpsustada kas spetsialistide puhul võetakse arvesse ka samaväärseid kutseid, nt
diplomeeritud ehitusinsener tase 7 (va esmane kutse) või volitatud teedeinsener/arhitekt
tase 8?
Hankija vastas 15.12.2022. a: Kõik kvalifitseerimise tingimused on sätestatud hanketeates, mh
on seal kirjeldatud ka, mida peab hankija samaväärseks.
5.3. Vaidlustaja esitas pakkumusega koos projekteerimistööde juhtimise eest vastutavaks
isikuks diplomeeritud Teedeinseneri tase 7 kutsetunnistustega (EQF tase 7) I. K. ning
ehitustööde juhtimise eest vastutavaks isikuks diplomeeritud Teedeinseneri tase 7
kutsetunnistustega (EQF tase 7) S. S.-i. Arvestades Riigihanke sisu ja eesmärki ning
tingimuste sõnastust või samaväärne (EKR; EQF tase 7) ja Hankija 15.12.2022. a vastust,
milles Hankija viitab tagasi tingimustele, on pakkuja poolt esitatud projekteerimistööde
juhtimise eest vastutaval isikul (projektijuhil) ja pakkuja poolt esitatud ehitustööde juhtimise
2 (10)
eest vastutaval isikul (projektijuhil) olemas tingimustele vastav kutsekvalifikatsioon, on
ebaõige Käskkirjas esitatud põhjendus, mille kohaselt Vaidlustaja pakutud
projekteerimistööde juhtimise eest vastutaval isikul puudub kutsekvalifikatsioon
diplomeeritud ehitusinsener tase 7 (v.a esmane kutse), ametialal projekteerimise juhtimine
(või samaväärne (EKR; EQF tase 7)) ning Vaidlustaja pakutud ehitustööde juhtimise eest
vastutaval isikul puudub kutsekvalifikatsioon diplomeeritud ehitusinsener tase 7 (v.a esmane
kutse), ametialal ehitustegevuse juhtimine (või samaväärne (EKR; EQF tase 7)).
5.4. Eelnevat silmas pidades on antud vaidluse esemeks:
1) kuidas tõlgendada nõuet, mille kohaselt pakkuja projekteerimistööde juhtimise eest
vastutaval isikul (projektijuhil) peab olema vähemalt järgmine kutsekvalifikatsioon:
diplomeeritud ehitusinsener tase 7 (v.a esmane kutse), ametialal projekteerimise juhtimine
(või samaväärne (EKR; EQF tase 7)) ning kas Vaidlustaja esitatud I. K. kutsekvalifikatsioon
diplomeeritud Teedeinseneri tase 7 (EQF tase 7) (kompetentsid „Projekteerimise juhtimine;
Projekteerimine-planeerimine“) vastab sellele tingimusele;
2) kuidas tõlgendada nõuet, mille kohaselt pakkuja ehitustööde juhtimise eest vastutaval
isikul (projektijuhil) peab olema vähemalt järgmine kutsekvalifikatsioon: diplomeeritud
ehitusinsener tase 7 (v.a esmane kutse), ametialal ehitustegevuse juhtimine (või samaväärne
(EKR; EQF tase 7)) ning kas Vaidlustaja esitatud S. S.-i kutsekvalifikatsioon diplomeeritud
Teedeinseneri tase 7 (EQF tase 7) (kompetentsid „Ehitusjuhtimine“; „Ehitustegevuse
juhtimine“) vastab sellele tingimusele.
5.5. Kohtupraktika kohaselt on hankija kohustuseks enda eesmärkide ja soovide võimalikult
selge formuleerimine, arvestades seejuures, et hankedokumentides sätestatud tingimused
peavad olema täpsed, konkreetsed, kontrollitavad ja võrreldavad. Hankijal ei ole võimalik
hiljem vaidlustus- ja kohtumenetluses hakata sisuliselt täiendama tingimusi. Vaidluse korral
tuleb riigihanke alusdokumentide tõlgendamisel juhinduda tavapärastest õiguse tõlgendamise
reeglitest ja metoodikast (nt keeleline, süstemaatiline, eesmärgipärane) (Tartu Halduskohtu
19.06.2017 otsus 3-17-1063/19 p 10).
5.6. Olukorras, kus pakkuja palub täpsustada mõiste sisu, tuleb hankijal vastuses olla hoolas,
et edaspidi mitmetimõistetavust vältida. Kohtupraktikas on leidnud kinnitust seisukoht, et kui
riigihanke alusdokumentide tingimus on mitmeti mõistetav ja hankija ei ole asjakohasele
küsimusele vastates selle tähendust tõlgendanud piiravalt, tuleb RHS § 3 p-st 4 tulenevalt
mõista tingimust nii, et see võimaldaks riigihankes osaleda võimalikult paljudel pakkujatel (nt
Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2016 otsus nr 3-16-1970, p 17). Hanketingimusi ei saa
tõlgendada pakkujate ringi kitsendaval viisil.
5.7. Juhindudes kohtupraktikas kinnitatud tõlgendamispõhimõtetest ning arvestades antud
hanketingimuste sõnastust ning Hankija vastust, saab hanketingimuste kohaselt samaväärseks
lugeda ükskõik millise EQF 7. taseme kutset, olenemata sellest, milline on kutse kirjeldus.
S. S.-il ja I. K.-l on kutsekvalifikatsioon diplomeeritud Teedeinseneri tase 7 ehk EQF tase 7.
Järelikult on mõlema puhul tegemist samaväärse (EQF tase 7) kutsekvalifikatsiooniga, mis on
hanketingimuste kohaselt lubatud nii projekteerimistööde juhtimise eest vastutaval isikul kui
ka ehitustööde juhtimise eest vastutaval isikul. Vaidlustaja 12.12.2022. a küsimuses viitas
Vaidlustaja konkreetselt teedeinseneri kutsele, mis tähendab, et Hankijal oli võimalus
välistada teedeinseneri kutsele tuginemine. Hankija seda ei välistanud ja kinnitas, et lubatud
on ka samaväärne kutsekvalifikatsioon. Eeltoodu toetab täiendavalt tõlgendust, et Hankijale
oli oluline see, et kutsekvalifikatsioon oleks samaväärne (EQF tase 7).
5.8. I. K. kutsekvalifikatsioon Teedeinsener tase 7 (EFQ 7) on ka sisuliselt sobilik ning
samaväärne kui projekteerimistööde juhtimise eest vastutava isiku kvalifikatsioonile hankes
esitatud tingimus diplomeeritud ehitusinsener tase 7 (v.a esmane kutse), ametialal
projekteerimise juhtimine (või samaväärne (EKR; EQF tase 7)). HD p-i 2.1 kohaselt on
hankemenetluses sõlmitava lepingu esemeks Liiva kalmistu piirdeaia ehitusprojekti
koostamine ja piirdeaia ehitamine. I. K. kompetentside all on „Projekteerimise juhtimine;
Projekteerimine-planeerimine“. S. S.-i kutsekvalifikatsioon Teedeinsener tase 7 (EFQ 7) on
samuti sisuliselt sobilik ning samaväärne kui ehitustööde juhtimise eest vastutava isiku
kvalifikatsioonile hankes esitatud tingimus diplomeeritud ehitusinsener tase 7 (v.a esmane
kutse), ametialal ehitustegevuse juhtimine või samaväärne (EKR; EQF tase 7). HD p-i 2.1
kohaselt on lepingu esemeks Liiva kalmistu piirdeaia ehitusprojekti koostamine ja piirdeaia
ehitamine. S. S.-i kompetentside all on „Ehitusjuhtimine“; „Ehitustegevuse juhtimine“.
3 (10)
5.9. Juhindudes kohtupraktikas kinnitatud tõlgendamispõhimõtetest ja arvestades Riigihanke
sisu ja eesmärki, hanketingimuste sõnastust ning Hankija 15.12.2022 vastust on nii I. K.-l kui
ka S. S-il s kvalifitseerimise tingimustele vastav kvalifikatsioon.
5.10. Hanketingimustes ei olnud nõuet, mille kohaselt peab projektijuhil (nii projekteerimise
juhtimine kui ka ehitustööde juhtimine) olema üks kindel kutsekvalifikatsioon, nt
kutsekvalifikatsioon diplomeeritud ehitusinsener tase 7 (v.a esmane kutse). Kui
kvalifitseerimise tingimuseks oleks olnud, et projektijuhil (nii projekteerimise juhtimine kui
ka ehitustööde juhtimine) peab olema üks kindel kutsekvalifikatsioon, näiteks diplomeeritud
ehitusinsener tase 7 (v.a esmane kutse), siis oleks see vastaval kujul tingimustes välja toodud,
sh ei oleks tingimustesse lisatud (või samaväärne (EKR; EQF tase 7). Kuna tingimustesse on
lisatud selline sõnastus, siis ei saa seda jätta arvestamata. Samuti ei ole tingimusi nende
sõnastuse tõttu võimalik tõlgendada selliselt, et nõutud oli üks kindel kutsekvalifikatsioon.
Hankijal puudub õigus asuda hiljem hanketingimuste tähendust endale sobivamal viisil
tõlgendama, kui tingimuste algne formuleering selleks alust ei anna.
5.11. Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise otsus on kaalutlemata. HD p-i 4.7 kohaselt pakkuja
kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta teeb Hankija põhjendatud kirjaliku
otsuse. Seega oli Hankijal kohustus põhjendada, miks jäeti Vaidlustaja kvalifitseerimata.
Vaidlustaja on esitanud andmed ja dokumendid vastavalt Hankija tingimustele, sh
projektijuhil (nii projekteerimise juhtimine kui ka ehitustööde juhtimine) samaväärse
kutsekvalifikatsiooni olemasolu kohta.
5.12. Käskkiri on õigusvastane ka osas, millega tunnistati edukaks Mefab OÜ pakkumus
(Käskkirja p 9).
HD p-i 8.1 kohaselt tunnistatakse edukaks pakkumus, mis saab hindamiskriteeriumide alusel
kõige rohkem väärtuspunkte. Hindamiskriteeriumide alusel saab madalaima väärtusega
pakkumus maksimaalse arvu punkte. Kuna Vaidlustaja pakkumus sai kõige rohkem
väärtuspunkte ning oli seega pakkumustest majanduslikult soodsaim ning Vaidlustaja
kvalifitseerimata jätmine oli õigusvastane, siis tunnistas Hankija õigusvastaselt edukaks
Mefab OÜ pakkumuse.
5.13. 01.03.2023. a esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad.
5.13.1. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija poolt vastuses vaidlustusele toodud viide
kutsesüsteemi klassifikaatorile ja selle esitamise põhjendus on arusaamatu. Kutsesüsteemi
klassifikaatorist nähtub, et nii diplomeeritud ehitusinsener kui ka diplomeeritud teedeinsener
on mõlemad ühes kategoorias „EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA,
GEOMAATIKA“. Pelgalt viide, et diplomeeritud ehitusinsener on inseeria all, mitte
teedeehituse all, ei ole piisav, et pidada antud juhul teedeehitusega seotud isikute
spetsifikatsiooni ebasobivaks. Eriti arvestades, et praegusel juhul on Vaidlustaja esitanud
vastutavad isikud, kellel on olemas hanketingimustes nõutud samaväärne kutsetase (EQF tase
7) ja nõutud sisulised kompetentsid.
5.13.2. Hankija esitletud nn süstemaatiline erinevus ei lükka ümber Vaidlustaja väiteid, et
Vaidlustaja poolt nii projekteerimistööde juhtimise eest vastutavaks isikuks nimetatud I. K.-l
kui ka ehitustööde juhtimise eest vastutavaks isikuks nimetatud S. S.-il on vajalikud
kompetentsid. Hanketingimuse kohaselt peab olema vastutaval isikul „ametialal
ehitustegevuse juhtimine“ kompetents.
5.13.3. Diplomeeritud teedeinsener, tase 7, kutsestandardi väljavõttest nähtub, et teedeinseneri
kohustuslikud kompetentsid sobivad ka sisuliselt aiapostide vundeerimiseks. Teedeinseneri
(EKR tase 7) tööks on ette nähtud kohustuslikud kompetentsid (rakendab oma töös erinevaid
insenerteadmisi tasemel, mis on vajalik oma pädevuse piiresse jäävate tööülesannete
täitmiseks, tekkinud probleemidele toimivate ja optimaalsete lahenduste leidmiseks; valdab
ja kasutab lisaks loodusteaduste alustele vajalikul määral erialaseid inseneridistsipliine
kooskõlas allerialaga, sh arhitektuur, geodeesia, ehitusgeoloogia, pinnasemehaanika,
ehitusfüüsika, staatika, dünaamika, tugevusõpetus, ehitusmehaanika, materjaliõpetus,
betoonkonstruktsioonid, metallkonstruktsioonid, puitkonstruktsioonid, kivikonstruktsioonid,
hüdraulika, hüdromeetria, statistika, teede projekteerimine ja ehitamine, liikluskorralduse ja -
ohutuse üldised alused, ehitustööde korraldamine, ehitusökonoomika jne). Tegemist on
samade kompetentsidega, mis on ette nähtud Ehitusinseneri (EKR tase 7) tööks (rakendab
4 (10)
oma töös erinevaid insenerteadmisi tasemel, mis on vajalik oma pädevuse piiresse jäävate
tööülesannete täitmiseks, tekkinud probleemidele toimivate ja optimaalsete lahenduste
leidmiseks; valdab ja kasutab lisaks loodusteaduste alustele vajalikul määral erialaseid
inseneridistsipliine, sh arhitektuur, ehitusgeoloogia, pinnasemehaanika, ehitusfüüsika,
staatika, dünaamika, tugevusõpetus, ehitusmehaanika, materjaliõpetus, termodünaamika,
betoonkonstruktsioonid, metallkonstruktsioonid, puitkonstruktsioonid, kivikonstruktsioonid,
hüdrodünaamika, laineteooria, rannikuprotsessid).
Ka ülejäänud Diplomeeritud teedeinseneri (EKR tase 7) ja Diplomeeritud ehitusinseneri
(EKR tase 7) tööd läbivad kohustuslikud kompetentsid sisuliselt kattuvad.
5.13.4. Hankija tõlgendus ei ole kooskõlas Riigihanke esemega. HD p-i 2.1 kohaselt on
hankemenetluses sõlmitava lepingu esemeks Liiva kalmistu piirdeaia ehitusprojekti
koostamine ja piirdeaia ehitamine. Ehitus- ja projekteerimistööde juhtimise eest vastutavad
isikud vastutavad hanke esemeks oleva piirdeaia projekteerimis- ja ehitustööde eest.
Ülevaatlikult sisaldavad tööd aluspinnase planeerimist, planeeritava piirdeaia postide aukude
kaevet, postide paigaldust ja betoneerimist, aiapaneelide ja väravate paigaldust betoneeritud
postidele ning hilisemat haljastuse taastamistööd. Nimetatud tööd on seotud järgmiste
kompetentsidega: geodeesia, ehitusgeoloogia, pinnasemehaanika, ehitusfüüsika, staatika,
dünaamika, tugevusõpetus, ehitusmehaanika, materjaliõpetus, betoonkonstruktsioonid,
metallkonstruktsioonid, ehitustööde korraldamine. Kõik mainitud kompetentsid kuuluvad
Diplomeeritud teedeinsener tase 7 nõutud kompetentside hulka.
5.13.5. Hankija tõlgendus ei ole kooskõlas Hankija enda varasema tegevuse ja
seisukohtadega. 21.06.2022. a avaldas Hankija riigihanke „Liiva kalmistu piirdeaia
ehitamine“ (viitenumber 250624). Selle riigihanke esemeks oli Liiva kalmistu piirdeaia
ehitamine. Käesolev vaidlustus on esitatud hankemenetluses, milles sõlmitava lepingu
esemeks sama Liiva kalmistu piirdeaia ehitusprojekti koostamine ja piirdeaia ehitamine.
Vaidlusaluses Riigihankes on kutsekvalifikatsiooni tingimus: Pakkuja ehitustööde juhtimise
eest vastutaval isikul (projektijuhil) peab olema vähemalt järgmine kutsekvalifikatsioon:
diplomeeritud ehitusinsener tase 7 (v.a esmane kutse), ametialal ehitustegevuse juhtimine (või
samaväärne (EKR; EQF tase 7)). Sama tingimus on esitatud riigihanke viitenumbriga 250624
hankedokumendi p-s 4.2.3. Selles riigihankes esitas pakkumuse samuti Mefab OÜ, kes
kvalifitseeriti ja kelle pakkumine tunnistati edukaks ning kellega sõlmiti ka leping.
Ehitisregistrist kättesaadava kasutusteatise dokumentide kohaselt on kõik kaetud tööde aktid
allkirjastanud pakkuja (Mefab OÜ) poolt A. R.. Ühelgi aktil ega päevikul ei ole allkirja isiku
poolt, kelle kutsekvalifikatsioon oleks Diplomeeritud ehitusinseneri, tase 7. Ehituspäevikus
on vastutavaks tööde juhiks märgitud A. R., samas A. R.-il on kutsekvalifikatsioon
Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7.
Eelnevast tuleneb, et sama Hankija on sama Liiva kalmistu piirdeaia ehitamise varasemas
hankes, kus Hankija on esitanud vastutava isiku kutsekvalifikatsiooni nõude samas sõnastuses
nagu vaidlusaluses Riigihankes, lugenud hanketingimustele vastavaks ehitustööde juhtimise
eest vastutava isiku kutsekvalifikatsiooniga, mis ei ole Diplomeeritud ehitusinsener tase 7,
vaid samaväärne EQF tase 7 Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener.
5.13.6. Eelnimetatud varasemas riigihankes koostas projekti V. M., kellel on
kutsekvalifikatsioon diplomeeritud teedeinsener, tase 7. Tehnilise kirjelduse p-s 10 on välja
toodud, et projekteeritav piirdeaed peab sobituma Viljandi mnt äärde rajatud piirdeaiaga.
Stiililt, disainilt ja paigaldusviisilt peavad kaks piirdeaia lõiku (projekteeritav Valdeku tn
äärne ja rajatav Viljandi mnt äärne lõik) olema üksteisest mitteeristuvad.
Projekteerimine ei kuulunud eelmise hanke mahtu vaid oli Hankija poolt otse tellitud.
Projektdokumentatsiooni on koostanud ja allkirjastanud vastutava isikuna V. M., kellel on
kutsekvalifikatsioon Diplomeeritud teedeinsener, tase 7.
5.13.7. Eelnevalt esitatud seisukohad ja tõendid toetavad Vaidlustaja seisukohta, et ka
vaidlustatud Riigihankes ei ole vaidlusaluste hanketingimuste kohaselt kohustuslik ega
Riigihanke eset arvestades vajalik (sh Hankija jaoks), et projekteerimistööde eest vastutaval
isikul ja ehitustööde eest vastutaval isikul oleks ilmtingimata kutsekvalifikatsioon
Diplomeeritud ehitusinsener tase 7, vastavalt ametialal projekteerimise juhtimine ja ametialal
ehitustegevuse juhtimine. Samaväärseks ehk sobivaks kutsekvalifikatsiooniks
projekteerimistööde eest vastutaval isikul ja ehitustööde eest vastutaval isikul on ka
Diplomeeritud teedeinsener tase 7, vastavalt ametialal projekteerimise juhtimine ja ametialal
ehitustegevuse juhtimine.
5 (10)
5.13.8. Vastuses vaidlustusele ei nõustu Hankija väitega, et Riigihanke tingimuste sõnastus
võimaldab samaväärseks lugeda ükskõik millise EQF 7 taseme kutset, olenemata sellest,
milline on kutse kirjeldus.
Vaidlustaja ei nõustu Hankija vastuväidetega ning jääb vaidlustuses esitatud seisukohtade ja
tõendite juurde. Hankija ülesanne on sõnastada võimalikult täpsed, konkreetsed ja
kontrollitavad hanketingimused ning vältida mitmetimõistetavusi.
5.13.9. Hankija on asunud alles vaidlustusmenetluses sisustama vaidlusaluste tingimuste sisu.
Samuti on Hankija vastuolus kehtiva õiguse ja Riigikohtu praktikaga asunud punkti sisustama
pakkujate ringi kitsendaval viisil ehk lugedes tingimustele vastavaks üksnes pakkujad, kelle
poolt määratud vastutavatel isikutel on kutsekvalifikatsioon Diplomeeritud ehitusinsener tase
7, ametialal vastavalt projekteerimise juhtimine ja ehitustegevuse juhtimine. Samas
hanketingimustes ei olnud kehtestatud nõuet, mille kohaselt peab projektijuhil (nii
projekteerimise juhtimine kui ka ehitustööde juhtimine) olema ilmtingimata üks kindel
kutsekvalifikatsioon ehk Diplomeeritud ehitusinsener tase 7, ametialal vastavalt
projekteerimise juhtimine ja ehitustegevuse juhtimine. Hankija on jätnud põhjendamatult
kõrvale tingimused osas, milles need sätestavad (või samaväärne (EKR; EQF tase 7)).
5.13.10. Vaidlusalused hanketingimused ning Hankija 15.12.2022. a vastus ei võimalda
tingimuste sellist tõlgendamist nagu Hankija on vaidlustusmenetluses esitanud. Juhul, kui
samaväärsuse nõue oli ette nähtud selleks, et ei piirataks ebaõiglaselt muudest riikidest sama
tasemekutsega isikute osalemist, kellel oleva kutsetaseme nimetus ei vasta üksüheselt EKR
eestikeelsele terminile, siis oleks Hankija pidanud hanketingimused selliselt sõnastama.
Lisaks kui Hankija oleks olnud tõepoolest sellisel seisukohal, siis oleks Hankija andnud sellise
vastuse Vaidlustaja 12.12.2022. a küsimusele.
5.13.11. Juhul, kui vaidlusaluseid hanketingimusi ei ole võimalik tõlgendada viisil, mille
kohaselt tuleb samaväärseks lugeda ükskõik milline EQF 7 taseme kutse, siis tuleb tõlgendada
tingimusi viisil, mille kohaselt tuleb samaväärseks lugeda EQF 7 taseme kutse, millel on
olemas hanke eset arvestades vajalikud kompetentsid, sh Diplomeeritud teedeinsener, tase 7.
5.13.12. Vaidlustaja ei nõustu Hankija seisukohaga, et Vaidlustaja oleks pidanud veelkord
täiendava küsimuse küsima.
5.13.13. Vaidlustaja ei nõustu Hankija seisukohaga, et kui lugeda mõnda Hankija tegevust
menetlusveaks, siis oleks lõpptulemus olnud ikkagi selline nagu Käskkirjas. Tegemist ei ole
formaalse hanketingimuse sõnastuse probleemiga või muu vähetähtsa menetlusveaga, mis
lahendust ei mõjuta, vaid Hankija on teinud Vaidlustaja osas sisuliselt ebaõige otsuse, milline
tuleb tühistada.
6. Hankija, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, vaidleb vaidlustusele vastu (Hankija
vastus esitati 22.02.2023 kirjaga) ning palub jätta selle rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.
6.1. Hankija lähtub hanketingimuste koostamisel konkreetse riigihankega seotud asjaoludest
ning seda on Hankija teinud ka vaidlusaluse Riigihanke puhul.
Kummastav on Vaidlustaja tõlgendus, justkui võimaldaks tingimuste sõnastus nende
laiendavat tõlgendamist. Süstemaatilis-loogilise tõlgenduse järgi on äärmiselt keeruline näha,
miks peaks olema teedeehitusega seotud isikute spetsifikatsioon hanke raames tehtavate
töödega samaväärne ülejäänud ehitusvaldkonna omadega. Kutsesüsteemi klassifikaatori
kohaselt on EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA all eraldi märgitud
nii inseneeria (ehitus), teedeehitus kui ka üldehitus ning diplomeeritud ehitusinsener on neist
just inseneeria all, mitte teedeehituse all (kuhu on liigitatud diplomeeritud teedeinsenerid).
6.2. Vaidlustaja tõlgenduse kohaselt piisaks ükskõik millise EQF 7 taseme kutsest, olenemata
sellest, milline on kutse kirjeldus - seejuures on Vaidlustaja viidanud nii hanketingimustele
kui ka Hankija poolt antud selgitusele hankemenetluse käigus. Hankija leiab, et ei tema poolt
antud selgitusest ega hanketingimusest ei ole võimalik välja lugeda Vaidlustaja soovitavat
tõlgendust. Professionaalse ja kogenud Hankija puhul oleks absurdne eeldada, et ta
võimaldaks kutsespetsiifilist tööd tegema isikut, kelle ettevalmistus ning kutsealane pädevus
selleks lootust ei annaks, Vaidlustaja loogika järgi siis suvalise EQF 7 taseme kutsega isikut,
kes ei pruugi ehitamisest üldse midagi teadagi. Teedeinseneri ja diplomeeritud ehitusinseneri
vahel on süstemaatiline erinevus, kuid isegi keskmisele mõistlikule isikule peab olema selge,
6 (10)
et piirdeaia ehitus ei ole teedeehitusega seotud tegevus. Analoogselt ei eeldata muu
ehitusvaldkonna spetsialistilt reeglina ka teedeehituse spetsiifika tundmist ning vastavates tee-
ehitusprotsessides osalemist. Hankija selgitab, et samaväärsuse nõue võimaldab hankeõiguse
komfortset tõlgendamist, et ei piirataks ebaõiglaselt muudest riikidest sama tasemekutsega
isikuid, kellel oleva kutsetaseme nimetus ei vasta üksüheselt EKR eestikeelsele terminile. See
aga ei tähendaks, et tingimuste kohaselt ei tuleks eristada teedeinseneri ehitusinsenerist.
6.3. Juhul, kui Hankija vastuse järel jäi Vaidlustajale (hoolimata Hankija hinnangul
konkreetsetest sõnastustest) kahtlus tingimuste sisu osas, siis on praktikas tihti kasutatavaks
võimalusteks täiendava küsimuse esitamine kui ka vaidlustuse esitamine riigihanke
alusdokumentide kohta.
6.4. Isegi kui lugeda mõnda Hankija tegevust menetlusveaks, oleks lõpptulemus olnud siiski
selline, nagu on kajastatud Käskkirjas.
7. Vaidlustusmenetlusse Kolmanda isikuna kaasatud Mefab OÜ palus jätta vaidlustuse
rahuldamata, põhjendas oma seisukohta (esitatud 20.02.2023 kirjas) järgnevalt.
7.1. Riigihanke osalemistingimused on kõigile samasugused ja üheselt mõistetavad.
Eesti kvalifikatsiooniraamistikus (EKR=EQF) on väga selgelt näidatud ära tasemed,
kvalifikatsioonid ja spetsialiseerumised. Spetsialiseeritud teedeinsener ja ehitusinsener ei ole
samaväärsed, sest spetsialiseeritud insener saab vastutada enda valdkonna kutseteadmiste
eest. Eriti kehtib see tase 7. ja tase 8. inseneridele, kes peavad olema enda valdkonnas väga
spetsialiseeritud. Inseneride pädevust ja spetsialiseeritust kontrollib ja väljastab
teedeinseneridele Eesti Taristuehituse Liit ja ehitusinseneridel Eesti Ehitusinseneride Liit
erinevatel tingimustel.
7.2. Mefab OÜ sai kvalifitseerimise tingimustest üheselt aru ja kaasas vastavad
ehitusinsenerid, mitte teedeinsenerid.
Riigihanke eesmärgiks oli leida soodsaim ettevõte kellel on nõutud kompetentsiga insenerid,
kes tagavad rajatise insenertehnilise püsivuse ja kestvuse. Riigihanke puhul pole tegemist
teede ehitusega.
7.3. Teedeinseneri ja ehitusinseneri samaväärseks pidamisel tähendaks see ebaausaid
konkurentsitingimusi. Teedeinsener ei tohi tegutseda üldehituse valdkonnas ja ka vastupidi.
Erineva kutsestandardiga insenerid võivad vastutada oma kompetentsi raames.
Vaidlustaja soovib muuta kvalifitseerimise tingimusi endale soodsamaks, mis tähendaks
ükskõik millise kvalifikatsiooniga EQF, EKR tase 7 vastavust (nt kinnisvara hindaja tase 7;
küttesüsteemide insener tase 7; aednik tase 7 jne).
VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED
8. Hankepassi IV osa jaotises C on muuhulgas kehtestatud järgmised tingimused pakkujate
haridus- ja kutsekvalifikatsioonile:
1) Pakkuja ehitustööde juhtimise eest vastutaval isikul (projektijuhil) peab olema
vähemalt järgmine kutsekvalifikatsioon: diplomeeritud ehitusinsener tase 7 (v.a esmane
kutse), ametialal ehitustegevuse juhtimine (või samaväärne (EKR; EQF tase 7));
2) Pakkuja projekteerimistööde juhtimise eest vastutaval isikul (projektijuhil) peab olema
vähemalt järgmine kutsekvalifikatsioon: diplomeeritud ehitusinsener tase 7 (v.a esmane
kutse), ametialal projekteerimise juhtimine (või samaväärne (EKR; EQF tase 7)).
9. Tõendamaks enda vastavust eeltoodud kvalifitseerimise tingimustele (edaspidi
Tingimused) esitas Vaidlustaja oma pakkumuses:
1) ehitustööde juhtimise eest vastutavaks isikuks Diplomeeritud teedeinseneri tase 7
kutsetunnistustega (EQF tase 7) S. S.-i1;
1 Vastuseks Hankija 13.01.2023 küsimusele esitas Vaidlustaja 16.01.2023. a koopia S.S.-i kutsetunnistusest,
millest nähtuvalt S.S. vastab Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 Alleriala: Teeehitus ja -korrashoid Ametiala:
Ehitusjuhtimine; Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine.
7 (10)
2) projekteerimistööde juhtimise eest vastutavaks isikuks Diplomeeritud teedeinseneri
tase 7 kutsetunnistustega (EQF tase 7) I. K2.
Hankija jättis Vaidlustaja, kelle pakkumus oli tunnistatud edukaks, kvalifitseerimata
põhjendusega, et [---] pakkuja kvalifikatsioon ei vasta tõendite alusel hanketeates sätestatud
pakkuja kvalifitseerumistingimustele. Pakkuja esitatud projekteerimistööde juhtimise eest
vastutaval isikul (projektijuhil) puudub kutsekvalifikatsioon diplomeeritud ehitusinsener tase
7 (v.a esmane kutse), ametialal projekteerimise juhtimine (või samaväärne (EKR; EQF tase
7)) ning pakkuja esitatud ehitustööde juhtimise eest vastutaval isikul (projektijuhil) puudub
kutsekvalifikatsiooni diplomeeritud ehitusinsener tase 7 (v.a esmane kutse), ametialal
ehitustegevuse juhtimine (või samaväärne (EKR; EQF tase 7)) (vt Käskkirja p 5).
10. Vaidluse sisuks on see, kas Hankija oleks pidanud lugema Vaidlustaja pakutud
spetsialistide (S. S-i ja I. K.) kutsekvalifikatsiooni - diplomeeritud teedeinsener, tase 7 -
samaväärseks Hankija poolt Tingimustes nõutud kutsekvalifikatsiooniga - diplomeeritud
ehitusinsener, tase 7.
11. 12.12.2022. a esitas Vaidlustaja Hankijale RHAD-i kohta järgmise küsimuse: Palun
hankijal täpsustada kas spetsialistide puhul võetakse arvesse ka samaväärseid kutseid, nt
diplomeeritud teedeinsener tase 7 (va esmane kutse) või volitatud teedeinsener/arhitekt tase
8?
15.12.2022. a vastas Hankija: Kõik kvalifitseerimise tingimused on sätestatud hanketeates, mh
on seal kirjeldatud ka, mida peab hankija samaväärseks.3
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija jättis tegelikult vastamata väga konkreetsele
küsimusele Tingimuste sisu kohta, piirdudes mittemidagiütleva viitega sama(de)le
Tingimus(t)ele, mille kohta hankemenetluses osalemisest huvitatud isik selgitust küsis.
Vaidlustuskomisjon peab Hankija sellist käitumist äärmiselt taunitavaks ning leiab, et andes
küsimusele sisutu ja formaalse vastuse on Hankija jätnud eesmärgipäraselt täitmata RHS § 46
lg-st 1 tuleneva kohustuse selgituste andmiseks riigihanke alusdokumentide kohta.
12. Vaidlustuskomisjon märgib, et üksnes asjakohase selgituse andmata jätmist Hankija poolt
ei saa pidada piisaks aluseks selleks, et anda vaidlusalustele Tingimustele Vaidlustaja soovitud
sisu. Kohtupraktika kohaselt tuleb vaidluse korral riigihanke alusdokumentide tõlgendamisel
juhinduda tavapärastest õiguse tõlgendamise reeglitest ja metoodikast. Niisugune sisu, mis
võimaldaks riigihankes osaleda võimalikult paljudel pakkujatel, ei tule anda mitte igale
vaidlusalusele hanketingimusele, vaid üksnes sellisele, mille tegelikku sisu ei ole
vaidlustuskomisjonil või kohtul õiguse tõlgendamise reeglitest lähtudes võimalik välja
selgitada.
13. Vaidlustuskomisjon möönab, et Tingimustest ei nähtu selgelt ja ühemõtteliselt, mida peab
Hankija „samaväärseks“ Tingimustes nimetatuga. Hoolimata Hankija 15.12.2022. a vastuses
väidetust ei ole hanketeates ega mujal RHAD-is kirjeldatud, mida peab Hankija samaväärseks
Tingimustes nõutuga.
Vaidlustaja leiab, et Tingimuste kohaselt tuleb lugeda diplomeeritud ehitusinsener tasemega 7
samaväärseks ükskõik millise EQF 7 taseme kutset, olenemata sellest, milline on kutse
kirjeldus.
Hankija poolt vastuses vaidlustusele antud selgituse kohaselt oli Tingimustes toodud
samaväärsuse nõude eesmärk võimaldada hankeõiguse komfortset tõlgendamist, et mitte
piirata sama tasemekutsega isikute osalemist muudest riikidest, kellel oleva kutsetaseme
nimetus ei vasta üksüheselt EKR eestikeelsele terminile.
14. Vaidlustuskomisjoni arvates ei ole Vaidlustaja üldine seisukoht mõiste „samaväärsus“
sisustamisel Tingimustes põhimõtteliselt õige, sest juhul, kui lugeda Tingimustes nimetatuga
samaväärseks ükskõik milline EQF (või EKR) taseme 7 kutse, hoolimata kutse kirjeldusest,
kaotaksid vaidlusalused Tingimused igasuguse seose Riigihanke esemega. Vaidlustaja
tõlgenduse kohaselt tuleks diplomeeritud ehitusinsener tasemega 7 samaväärseks lugeda ka
2 Vastuseks Hankija 13.01.2023 küsimusele esitas Vaidlustaja 16.01.2023. a väljavõttena kutseregistrist andmed
I. K. kutsetunnistuse kohta, millest nähtuvalt I.K. kutsenimetus on Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (EKR tase:
7: EQF tase:7. Alleriala: Teeehitus ja -korrashoid Ametiala: Projekteerimise juhtimine; Ametiala: Projekteeriminr-
planeerimine.
3 Vt riigihangete registri sõnum 703100.
8 (10)
sellised EKR või EQF taseme 7 kutsed, millel pole vähimatki seost ehitustegevusega (nt
õpetaja). Selline tõlgendus oleks sedavõrd ebamõistlik, et see ei saanud kindlasti olla Hankija
eesmärk Tingimuste kehtestamisel. Hanketingimusele ei saa anda sisu, mis muudaks selle
mõttetuks.
Samas märgib vaidlustuskomisjon, et Vaidlustaja ei ole esitanud oma pakkumuses spetsialiste,
kelle kvalifikatsioon pole ilmselgelt seotud Riigihanke esemega vaid diplomeeritud
teedeinsener tase 7 spetsialistid.
15. Vaidlustuskomisjon leiab, et Riigihankega seonduvad asjaolud ning Tingimuse sõnastus
ei kinnita Hankija väidet, mille kohaselt „samaväärsuse“ nimetamine Tingimustes tähendab
üksnes seda, et selle kaudu vastaksid Tingimustele välisriikide spetsialistid, kelle kutsetaseme
nimetus ei vasta EKR eestikeelsele terminile. Seda järgmistel põhjustel:
1) sulgudes toodud osa Tingimusi kehtestavate lausete lõpus (või samaväärne (EKR; EQF
tase 7)) ei anna mingit kinnitust Hankija väitele, et selle alusel sai samaväärseteks lugeda vaid
EKR; EQF tase 7 välisriikide spetsialistid, kelle kutsetaseme nimetus ei vasta EKR
eestikeelsele terminile. Vaidlustuskomisjoni arvates on grammatiliselt ebaselge, kas sulgudes
olev lauseosa tuleb lugeda lauseosa [---] diplomeeritud ehitusinsener tase 7 (v.a esmane
kutse), ametialal ehitustegevuse juhtimine (või vastavalt ametialal projekteerimise juhtimine)
[---] juurde või üksnes komale järgneva lauseosa [---] ametialal ehitustegevuse juhtimine (või
vastavalt ametialal projekteerimise juhtimine) [---] juurde;
2) vähemalt Vaidlustaja 12.12.2022. a küsimusest pidi Hankija mõistma, et Tingimuste
sõnastus on ebaselge ning küsimusele sisuliselt vastama, kuid mingil põhjusel ei pidanud
Hankija vajalikuks või võimalikuks Tingimuste sisu selgitada;
3) Riigihanke eeldatav maksumus ei ületa rahvusvahelist piirmäära, seega ei avaldatud
teadet selle kohta ELT-s, mistõttu välisriikide pakkujate ja spetsialistide osalemine
hankemenetluses oli ebatõenäoline, kuigi loomulikult mitte võimatu. Praktikas ükski välisriigi
pakkuja Riigihankes pakkumust ei esitanud (nagu ka varasemas sarnases riigihankes „Liiva
kalmistu piirdeaia ehitamine“ (viitenumber 250624)).
16. Käesoleva otsuse p-des 15 ja 16 esitatud põhjustel leiab vaidlustuskomisjon, et ei
Vaidlustaja ega Hankija seisukohad „samaväärsuse“ tähenduse kohta Tingimustes ei ole
veenvalt põhjendatud.
Olukorras, kus see, mida „samaväärsus“ Tingimustes tähendab, jäi RHAD-is üheselt
mõistetavalt sisustamata, Hankija ei selgitanud seda ka vastuses Vaidlustaja
12.12.2023. a küsimusele ning tulenevalt sõnastuse ebaselgusest ei ole ka
vaidlustusmenetluses võimalik Tingimuse täpset sisu välja selgitada, tuleb juhinduda
kohtupraktika põhimõttest, et [---] kui HT tingimus on mitmeti mõistetav ja hankija ei ole
asjakohasele küsimusele vastates selle tähendust tõlgendanud piiravalt, tuleb RHS § 3 p-st 4
tulenevalt mõista kvalifitseerimistingimust nii, et see võimaldaks hankes osaleda võimalikult
paljudel pakkujatel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2016 otsus nr 3-16-1970, p 17).
Vaidlustuskomisjon märgib seejuures, et Euroopa kohus on liidetud kohtuasjade C 68/21 ja C
84/21 p-s 83 leidnud, et mõiste „samaväärsus“ tavatähenduses on see, et millelgi on sama
väärtus või ülesanne. Sellest tulenevalt leiab vaidlustuskomisjon, et Hankijal oli kohustus
kontrollida pakkujate kvalifitseerimisel seda, kas pakutud spetsialistide kvalifikatsioon on
sisuliselt samaväärne Tingimustes nõutuga. Käesoleva vaidluse kontekstis järelikult seda, kas
Vaidlustaja pakutud diplomeeritud teedeinsener tase 7 spetsialistide kvalifikatsioon on
sisuliselt sobilik s.o samaväärne Tingimustes esitatud nõuetele.
17. Käskkirjas ega vastuses vaidlustusele ei ole Hankija põhjendanud, miks ei ole Vaidlustaja
pakutud spetsialistide (I. K. ja S. S-i) kvalifikatsioon samaväärne Tingimustes nimetatud
kutsekvalifikatsiooniga. Käskkirja p-s 5 on üksnes märgitud, et Vaidlustaja pakutud
spetsialistide kvalifikatsioon ei vasta Tingimustes nõutule. Seega ei ole Hankija teinud
Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks põhjendatud otsust. Ka vastuses vaidlustusele piirdub
Hankija sisuliste põhjenduste osas üksnes märkusega, et teedeinseneri ja diplomeeritud
ehitusinseneri vahel on süstemaatiline erinevus, seega on Hankija jätnud otsuse asjakohaselt
põhjendamata ka vaidlustusmenetluses. Hankija väide, et Kutsesüsteemi klassifikaatori
kohaselt on Diplomeeritud ehitusinsener tase 7 on toodud alajaotuses Inseneeria (ehitus) ning
Diplomeeritud teedeinsener tase 7 on alajaotuses Teedeehitus on küll sisult õige, kuid ei
põhjenda kuidagi, miks pole Diplomeeritud teedeinseneri tase 7 kvalifikatsioon pole
Riigihanke eset arvestades samaväärne Diplomeeritud ehitusinseneriga tase 7.
18. Vastuses vaidlustusele väidab Hankija, et isegi juhul, kui lugeda Hankija mõnda otsust
9 (10)
menetlusveaks, jõuaks Hankija ikkagi Käskkirjas tehtud otsusteni, s.o jätaks Vaidlustaja
kvalifitseerimata ja tunnistaks edukaks Kolmanda isiku pakkumuse.
Kohtupraktika kohaselt ei too hankemenetluses tehtud viga kaasa hankija otsuse kehtetuks
tunnistamist, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei mõjutanud küsimuse otsustamist
sisuliselt (Riigikohus 3-3-1-24-13, p 16). Vaidlustuskomisjon leiab, et käesoleval juhul ei ole
tegemist olukorraga, kus rikutud menetlus- või vorminõue küsimuse otsustamist sisuliselt ei
mõjutanud. Jättes otsuse Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks sisuliselt põhjendamata ning
tuginedes seejuures Tingimuste sellisele tõlgendusele, mille õiguspärasus pole leidnud
vaidlustusmenetluses kinnitust, võis menetlus- või vorminõude (põhjendamiskohustus)
rikkumine Hankija poolt mõjutada küsimuse otsustamist sisuliselt ning asjakohaste
põhjenduste ja kaalutluste korral ei saa olla ettemääratud, et Hankija teeb samasuguse otsuse
nagu on tehtud Käskkirja p-s 5.
19. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus Vaidlustaja, kui
eduka pakkumuse esitanud isiku kvalifitseerimata jätmiseks ei ole kooskõlas RHS § 98 lg-ga
5 ja RHS § 3 p-s 1 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõttega, mille kohaselt hankija
peab tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt ja kontrollitavalt, ning tuleb tunnistada
kehtetuks.
20. Kuna vaidlustuskomisjon tunnistab kehtetuks Hankija otsuse, millega Vaidlustaja jäeti
eduka pakkumuse esitanud isikuna kvalifitseerimata, tuleb hankemenetluse etapiviisilisuse
põhimõttest tulenevalt tunnistada kehtetuks ka Hankija otsus, millega tunnistati edukaks
Mefab OÜ pakkumus. Hankija otsus pakkumuse edukaks tunnistamiseks ei saa olla
õiguspärane, kui sellele ei eelnenud õiguspärast otsust isiku kvalifitseerimise või
kvalifitseerimata jätmise kohta, kelle pakkumus tunnistati varem edukaks.
21. Vaidlustusmenetluse kulud
21.1. Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse täieliku
rahuldamisega, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1.
21.2. RHS § 198 lg 1 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele vaidlustuse
esitamisel tasutud riigilõiv 640 eurot.
21.3. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse oma lepingulise esindaja kulude
väljamõistmiseks summas 1649 eurot (käibemaksuta), kokku 9 h 42 min õigusabi osutamise
eest. Vaidlustaja esindaja tunnitasu on 170 eurot. Vaidlustaja palub lepingulise esindaja kulud
välja mõista käibemaksuta.
Vaidlustuskomisjon leiab, et asja keerukust ja materjalide mahukust silmas pidades on
Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud põhjendamatult suured. Vaidlustusasi ei ole harilikust
mahukam ega keerukam, pigem vastupidi. Vaidlustaja menetlusdokumentides on palju
ebavajalikke kordusi, mis suurendavad põhjuseta dokumentide mahtu. Hankija ja Kolmanda
isiku vastused vaidlustusele, millele hinnangut anda, on väga napid.
Vaidlustuskomisjoni hinnangul on vajalikud ja põhjendatud Vaidlustaja lepingulise esindaja
kulud 6 töötunni ulatuses, seega 1020 eurot, mis tuleb Hankijalt välja mõista.
21.4. Hankija ja Kolmanda isiku kulud jäävad nende enda kanda.
Taivo Kivistik
(allkirjastatud digitaalselt)
10 (10)