dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustus

Rahandusministeerium · 9. märts 2023
Viit
12.2-10/23-29/124-1
Registreeritud
9. märts 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Lars Laj Eesti OÜ ja Valmap Grupp OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-29
Vastutaja
Ulvi Reimets (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎Vaidlustus_Lars Laj Eesti OÜ_Tallinna Keskkonna-ja Kommunaalamet_09032023.asice289 KB

Sisu (failidest)

Riigihangete vaidlustuskomisjon 9. märts 2023 Tartu mnt 85, 10115 Tallinn e-post: [email protected] VAIDLUSTUS Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti „Räägu pargi rekonstrueerimine (viitenumber 258627)“ Vaidlustajad: Lars Laj Eesti OÜ registrikood 14208365 Puiestee tn 13b, 50303 Tallinn AS Valmap Grupp registrikood 10251602 Rauaaia, Linna küla Tõrva vald, Valga maakond Vaidlustajate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anneli Aab Advokaadibüroo Sirel & Partnerid Vesivärava 50, 10152 Tallinn e-post [email protected] Hankija: Tallinna Keskkonna-ja Kommunaalamet registrikood 75014913 Mündi 2, 10123 Tallinn e-post [email protected] VAIDLUSTAJA TAOTLUSED: 1) Rahuldada vaidlustus ning tunnistada kehtetuks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 26.02.2023 käskkiri nr 4-1/29 osas, millega (i) jäeti edukas ühispakkuja Lars Laj Eesti OÜ (registrikood 14208365) ja AS Valmap Grupp (registrikood 10251602) kvalifitseerimata (p 4) ja tunnistati edukaks Tallinna Teede Aktsiaselts (registrikood 10344640) esitatud pakkumus (p 5). 2) Määrata kindlaks menetluskulude suurus ja jaotus ja mõista Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametilt Lars Laj Eesti OÜ ja AS Valmap Grupp Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ Kadrioru Plaza, Vesivärava 50 Registrikood 10332163 Telefon +372 606 9600 Swedbank EE712200221010448583 10152 Tallinn, Eesti KMKR EE100352496 Faks +372 606 9601 SEB Pank EE801010220043418018 E-post [email protected] www.sirel.com kasuks välja vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud. 1. FAKTILISED ASJAOLUD 1.1. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (hankija) viis läbi riigihanke „Räägu pargi rekonstrueerimine", riigihanke viitenumber 258627 (riigihange). Hanke eesmärgiks oli Räägu pargi rekonstrueerimine. 1.2. 27.02.2023 edastas hankija riigihangete registri vahendusel oma 26.02.2023 käskkirja nr 4-1/29 (käskkiri1, lisa 1), millega mh (i) tunnistati ühispakkujate Lars Laj Eesti OÜ (registrikood 14208365) ja AS Valmap Grupp (registrikood 10251602) pakkumus vastavaks (p 1), nende pakkumus edukaks (p 2), nad jäeti kõrvaldamata (p 3) ning nad jäeti kvalifitseerimata (p 4). Seejärel tunnistati edukaks Tallinna Teede Aktsiaseltsi (registrikood 10344640) esitatud pakkumus (p 5). 1.3. Vaidlustajad on seisukohal, et aluseid nende kvalifitseerimata jätmiseks ei esinenud, mistõttu on käskkirja p-d 4 ja 5 õigusvastased ja käskkiri tuleb vastavas osas kehtetuks tunnistada. 2. PÕHJENDUSED 2.1. Käskkiri rikub vaidlustaja subjektiivseid õiguseid 2.1.1. Riigihangete seaduse (RHS) § 185 lg 1 kohaselt võib pakkuja, taotleja või hankemenetluses osalemisest huvitatud isik vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et RHS-i rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse. Vaidlustuse võib esitada mh pakkumuse vastavaks (RHS § 185 lg 2 p 5), edukaks tunnistamisele (RHS § 185 lg 2 p 7) ning kõrvaldamata jätmisele (RHS § 185 lg 2 p 3) ja kvalifitseerimisele (RHS § 185 lg 2 p 4). 2.1.2. Käesoleval juhul sisalduvad hankija kõik eelnimetatud otsustused käskkirjas. Hankija on kasutanud pakkumuste kontrollimisel RHS § 52 lg-s 3 ette nähtud pöördmenetlust, st kontrollinud pakkumuste vastavust ja hinnanud vastavaks tunnistatud pakkumusi enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist. Ülaltoodu tulemusena tunnistati vaidlustajate pakkumus õiguspäraselt vastavaks, edukaks ja jäeti kõrvaldamata, kuid vaidlustajad jäeti kvalifitseerimata (käskkirja p 4). Kuivõrd vaidlustajad jäeti 1 Käskkirjas on läbivalt viidatud riigihankele viitenumbriga 257731, mis on ekslik. Viitenumbriga 257731 on sama hankija riigihange „Liiva kalmistu piirdeaia ehitusprojekti koostamine ja piirdeaia ehitamine“. Räägu pargi rekonstrueerimise riigihanke viitenumber on 258627. 2 (8) kvalifitseerimata, tunnistati edukaks Tallinna Teede Aktsiaseltsi pakkumus (käskkirja p 5) 2.1.3. Vaidlustajad on seisukohal, et käskkirja p-d 4 ja 5 rikuvad nende õigusi, kuna vaidlustajate referentslepingud vastasid kvalifitseerimistingimustele ning seega aluseid vaidlustajate kvalifitseerimata jätmiseks RHS § 98 lg 51 alusel ei esinenud. Tulenevalt riigihanke otsuste loogilise järgnevuse põhimõttest, siis kuna aluseid vaidlustajate kvalifitseerimata jätmiseks ei esinenud, ei oleks saanud ka Tallinna Teede Aktsiaseltsi pakkumust edukaks tunnistada, kuivõrd Tallinna Teede Aktsiaseltsi pakkumus polnud soodsaim (vastuolu RHS § 117 lg-ga 1). 2.1.4. Neil kaalutlustel on vaidlustajatel äratuntav õigustatud huvi hankija tegevust vaidlustada, kuna vaidlustuse edu korral osutuks vaidlustajad hankemenetluse võitjaks. Ka kohtupraktikas on leidnud kinnitust, et isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk on majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Seega on riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve RHS § 185 lg-test 1 ja 6 tulenevalt õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus või hüvitise saamine kahju eest, mis tekkis põhjusel, et hankeleping sõlmiti kellegi teisega. Vaidlustajate majanduslikke huve teeniv eesmärk – osaleda hankemenetluses pakkujana ning see hange võita – on saavutatav, kui VAKO tunnistab käskkirja p-d 4 ja 5 kehtetuks. Järelikult on vaidlustajatel jätkuvalt võimalik jõuda hankelepingu sõlmimiseni. 2.2. Ühispakkujate kvalifitseerimata jätmine oli õigusvastane 2.2.1. Hankija kvalifitseerimistingimused (IV osa, C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus) nägid ette, et pakkujal peab riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul olema nõuetekohaselt täidetud vähemalt 2 avalikult kasutatava pargi või mänguväljaku rajamise ehitustöö objekti, mille iga objekti suurus oli vähemalt 4000 m². Pakkujal tuleb esitada hankepassis andmed riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul nõuetekohaselt täidetud eelpool kirjeldatud ehitustööde lepingute kohta. Pakkujal tuleb nimetada nende lepingute lühikirjeldus (objekti kirjeldus ja selle m²), täitmise periood, info teiste lepingupoolte kohta (tellija esindaja kontaktandmed, mh telefon, e-posti aadress) ja riigihangete korral näidata viitenumbrid (RHS § 101 lg 1 p 1 ja lg 2). Hankija nõudmisel tuleb esitada tellija kinnitused sarnaste (eelpool kirjeldatud) ehitustööde lepingute nõuetekohase täitmise kohta. Hankija jätab endale õiguse pöörduda hankepassis nimetatud tellija poole, kontrollimaks nõutud kogemuse olemasolu (Tingimus). 2.2.2. Hankija on jätnud vaidlustajad kvalifitseerimata, sest Pakkuja ei ole riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul nõuetekohaselt täitnud vähemalt 2 avalikult kasutatava pargi või mänguväljaku rajamise ehitustöö objekti, mille iga objekti suurus oli vähemalt 4 000 m². Pakkuja esitas lasteaedade õuealade ja spordiväljaku ehitustöö objektid. 3 (8) 2.2.3. Vaidlustajad on seisukohal, et nende poolt esitatud referentslepingud vastavad Tingimusele. Seda järgmistel põhjustel. 2.2.4. Esiteks, Tingimuse sisuks on avalikult kasutatava pargi või mängväljaku rajamise ehitustöö, sh peab iga objekti suurus olema vähemalt 4000 m2. Muid nõudeid ei ole referentslepingutele seatud. Sh ei ole hankija ka selgitanud, mida ta peab silmas vastava avalikult kasutatava pargi näol või mida ta peab silmas mänguväljaku näol. Vastav erisus ja selgitus ei tulene ka seadusest. Riigikohus on selgitanud, et võrdse kohtlemise põhimõtet ja läbipaistvuskohustust tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus ettevõtja kõrvale jätmine hankemenetlusest sellise kohustuse täitmata jätmisel, mis ei tulene sõnaselgelt selle menetlusega seotud dokumentidest ega kehtivast riigisisesest õigusest, vaid selle õiguse ja nende dokumentide tõlgendamisest ning liikmesriigi haldusasutuste või -kohtute poolt nendes dokumentides olevate lünkade täitmisest (EKo C-309/18, p 20; RKHKo 3-19-1464/41, p 13). Seega ei saa hankija ka käesoleval juhul hakata lünki täitma, kui konkreetsed nõuded on sõnaselgelt hanke alusdokumentides kehtestamata. 2.2.5. Vaidlustajad esitasid viie (5) erineva väljaku ehitustööde referentslepingud, kusjuures iga objekt ületas tingimuses nõutud 4000 m2. Seega ei ole vaidlust, et nõutud maht ehitusobjektide puhul on esitatud referentslepingute puhul täidetud. Neist viiest referentslepingust puudutasid kaks lepingut koolide juures olevate spordiväljakute ehitamist ja kaks lepingut lasteaedade juures olevate mänguväljakute ehitamist. Ainuüksi asjaolu, et lepingute nimekirjas (või vastava riigihanke pealkirjas) oli viidatud mänguväljakutele kui lasteaedade hoovialadele või õuealadele ei muuda faktilist asjaolu, et sisuliselt oli tegemist lasteaias asuva mänguväljaku ehitamisega. Mänguväljak kui selline kuulub juba olemuslikult lasteaia juurde. 2.2.6. Olukorras, kus ei seaduses, hankedokumentides ega muudes õigusaktides pole selgitatud ega defineeritud, mida konkreetselt tähendab „park“ või „mänguväljak“ ei ole võimalik seda üheselt ka mõista. VAKO praktika kohaselt tuleb juhul, kui kvalifitseerimistingimus on sõnastatud mitmeti mõistetavalt, sellist tingimust tõlgendada laiendavalt nii, et see tagaks võimalikult suure arvu pakkujate poolt pakkumise tegemise (TlnRKo 3-09-3081, p 12); samuti tuleb lähtuda tingimuse eesmärgipärasest tõlgendusest (VAKO 194-14/153002, p-d 10.2-10.3). 2.2.7. Vaidlustajad on esitanud hankesse viis referentslepingut2: a) Emajõe linnaujula rekonstrueerimine – 9950 m2; Puškini kooli spordiväljaku ehitus – 11 200 m2; Pärnu lasteaia Trall hooviala renoveerimise ehitustööd – 8468 m2; Jõhvi lasteaed 2 Vaidlustajate referentslepingute nimekiri on esitatud Lars Laj Eesti OÜ hankepassis (hankepassi lk 22- 27), mis on riigihangete registris kättesaadav. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei esita vaidlusajad siinkohal oma hankepassi tervikuna vaidlustusele lisaks, kuivõrd vaidlus ei ole selles, et nad pole referentslepinguid esitanud, vaid selles, kas esitatud referentslepingud vastavad Tingimusele või mitte. 4 (8) Sipsiku maja õueala väljaehitamine – 4927 m2; Karlova kooli spordiväljakute ehitamine – 6740 m2. Vaidlustuse lisas 2 on toodud hanke objekti („Räägu pargi rekonstrueerimise tööd“) ja vaidlustajate esitatud referentslepingute sisu kattuvused – neist nähtub üheselt, et kõikide lepingute tegelik sisu (ehitustööd) on sama. Etteruttavalt viitab vaidlustaja, et on vastava Exceli koostanud konkreetsetes hangetes olnud projektdokumentatsiooni pinnalt. Kui hankija ja/või kolmas isik vaidlustab vastavad tegevused/mahud, on vaidlustaja valmis kõikide lepingute projektdokumentatsioonid esitama, mille pinnalt on võimalik kontrollida lepingu alusel teostatud ehitustööde sisu ja mahtu ja võrrelda neid käesolevas hankes esitatud projektdokumentatsiooniga ning tuvastada, et referentslepingute alusel teostatavate tööde sisu ja maht ühtib hanke eesmärgiga (hankelepingu alusel teostatava ehitustööde sisu ja orienteeruva mahuga). Sellises olukorras on ilmne, et vaidlustajate poolt esitatud referentslepingud, kus lepingute alusel tehtav ehitustöö oma sisult kattub hanke objektiga, vastavad hankija ette nähtud kvalifitseerimistingimusele. Pakkuja pädevuses pole hankija eest lepingu eseme objektidele nimetusi anda, kuid lähtuda tuleb igal juhul lepingu tegelikust sisust, mitte üksnes pealkirjast. 2.2.8. Ka käskkirja p-st 4 ei selgu, miks hankija hinnangul vaidlustaja esitatud objektid vastavale kvalifitseerimistingimusele ei vasta. Seega on hankija otsus ka põhjendamispuudustega. 2.3. VAKO ja kohtupraktika kohaselt tuleb hankijal anda pakkujale võimalus esitada omapoolsed selgitused ja tõendid. Hankija on jätnud selgitused põhjendamatult küsimata 2.3.1. RHS § 46 lg 4 kohaselt esitab ettevõtja hankijale selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid mh kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud andmete kohta 3 tööpäeva jooksul hankija sellekohase nõude saamisest arvates. Hankija võib mõjuval põhjusel ettevõtjale antud dokumentide või selgituste esitamise tähtaega pikendada. Seega on hankijal õigus küsida selgitusi pakkumuse kohta, samuti selgitamist võimaldavaid dokumente. 2.3.2. VAKO praktikas on sedastatud, et teatud juhtudel muutub õigus küsida selgitusi hankija kohustuseks, sest „kuigi direktiivi 2014/24/EL art 56 lg 3 kohaselt on pakkujalt selgituste küsimine hankija õigus, mitte kohustus, tuleb arvestada, et hankija peab oma kaalutlusõigust – nagu muudelgi juhtudel, mil seadus annab hankijale diskretsiooniruumi – teostama kooskõlas kaalutlusreeglitega. Üheks kaalutlusotsuse langetamise nõudeks on arvestada proportsionaalsuse põhimõttega (Riigikohus 3-3-1-62-16, p 14). Proportsionaalsus on ka üks Eesti õiguses tunnustatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (RHS § 3 p 1) ning EL õiguse üldpõhimõtteid (riigihangete kontekstis nt Euroopa Kohus C-144/17, Lloyd’s of London, p 32). Ühtlasi on nõutav, et kui seadus näeb administratsioonile ette kaalutlusruumi, siis viimane seda ka reaalselt kohaldaks 5 (8) (Riigikohus 3-3-1-52-02, p 11). Nii on teatud erandlikel juhtudel võimalik, et hankija on, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, kohustatud küsima pakkujalt selgitusi“ (VAKO 177-18/194960, p 18). Selleks, et mitte anda pakkujale võimalust kõrvaldatava puuduse korral dokumentide täiendamiseks, peab hankijal olema kaalukas põhjus (VAKO 246-14/153993, p 9). 2.3.3. Käesoleval juhul pöördus hankija 03.02.2023 vaidlustajate poole palvega esitada tellija kinnitused sarnaste ehitustööde lepingute nõuetekohase täitmise kohta (lisa 3). Vaidlustaja vastavad tõendid ka esitas (lisad 4-8), mis pole vaidluse all. Hankija ei küsinud vaidlustajatelt ega vaidlustajatele teadaolevalt ka tellijatelt ühtegi täiendavat selgitust referentslepingute tegeliku sisu kohta. Kui hankija jaoks jäi ebaselgeks esitatud referentslepingute tegelik sisu või miks vaidlustajad just viidatud lepingud referentsiks esitasid, oleks hankija pidanud vaidlustajatelt seda ka küsima ja laskma vaidlustajatel esitada selle kohta omapoolsed selgitused. Uurimispõhimõttest lähtuvalt peab hankija selgitama enne asja otsustamist välja kõik tähtsust omavad asjaolud, sh vajaduse korral tuvastama tsiviilõiguslike suhete olemasolu või puudumist. Sellisel juhul oleks vaidlustajad saanud mh esitada vaidlustuse p-s 2.2 viidatud asjaolud, aga ka täiendavad tõendid, mis kinnitavad, et referentslepingud vastavad Tingimusele. 2.3.4. Kuivõrd hankija küsis vaidlustajatelt üksnes tõendeid lepingute nõuetekohase täitmise kohta, ei osanud vaidlustajad ka omal algatusel ülaltoodud asjaolusid selgitada. Veelgi enam, on ilmne, et kui hankija küsis tõendeid lepingute nõuetekohase täitmise kohta, siis pidi ta vähemasti tollel hetkel olema seisukohal, et esitatud lepingud vastavad Tingimusele. Vastasel juhul jääb arusaamatuks, miks küsida tõendeid lepingute nõuetekohase täitmise kohta, kui esitatud lepingud pole hankija hinnangul asjakohased. 2.3.5. Käesoleval juhul poleks hankija poolt kaalutlusõiguse teostamine RHS § 46 lg 4 alusel kaasa toonud võrde kohtlemise põhimõtte rikkumist ning samuti poleks seetõttu kannatanud riigihanke läbipaistvus, kuivõrd vaidlustajad oleks saanud täpsustada üksnes neid referentslepinguid ja nende sisu, mis olid hankesse juba esitatud. Riigikohtu praktika kohaselt peab pakkuja küll olema hoolas, aga see ei tähenda, et hankija peaks ilma kaalukat põhjust omamata kõrvaldama hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud pakkumuses ebaselgeid andmeid, mille ebaselgus on lihtsalt kõrvaldatav (RKHKo 3-19-1501/203, p 18). Vastav ebaselgus, kui see esines, oleks olnud pakkujate selgitustega kõrvaldatav, kui hankija selleks oleks võimaluse andnud. Hankija seda paraku aga ei teinud. 2.4. Tallinna Teede Aktsiaseltsi pakkumuse edukaks tunnistamine oli õigusvastane 2.4.1. VAKO on oma 27.07.2009 otsuses nr 162-09/112023 ja paljudes teistes otsustes korduvalt tunnustanud riigihankemenetluse etapilisuse ja etappide loogilise 6 (8) järgnevuse põhimõtet RHS-s, nõustudes, et sellest tulenevalt ei saa pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, millele ei eelne vastavalt õiguspärast pakkumuste vastavuse kontrolli või pakkumuste hindamist, iseenesest olla kooskõlas RHS-iga. 2.4.2. Vaidlustajad on vaidlustuse p-s 2.2-2.3 esitanud omapoolsed põhjendused, miks hankija otsus ühispakkujate kvalifitseerimata jätmise osas on RHS § 98 lg 51 alusel õigusvastane. Lähtudes riigihankemenetluse etapilisuse ja etappide loogilise järgnevuse põhimõttest, ei saa juhul, kui riigihankemenetluse ühes etapis on hankija õigusvastaselt eduka pakkuja kvalifitseerimata jätnud, ka sellele etapile järgnevas etapis tehtud pakkujate edukaks tunnistamise otsused olla õiguspärased. Kui hankija oleks antud juhul toiminud õiguspäraselt ning vaidlustajad kvalifitseerinud, ei oleks hankija saanud Tallinna Teede Aktsiaseltsi pakkumust edukaks tunnistada, sest see pole majanduslikult soodsaim. Seega on ka Tallinna Teede Aktsiaseltsi pakkumuse edukaks tunnistamine õigusvastane. 2.4.3. Üksnes remargi korras viitab vaidlustaja, et VAKO on ka selgitatud, et RHS § 52 lg 3 kohase pöördmenetluse puhul tuleb eduka pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsused automaatselt kehtetuks tunnistada, kui õigusvastaseks on osutunud selle pakkuja pakkumuse vastavaks ja/või edukaks tunnistamise otsus(ed) (VAKO 30-18/193916, p 21). Kuivõrd käskkirjast ei nähtu, et hankija oleks Tallinna Teede Aktsiaseltsi puhul kontrollinud kõrvaldamise aluste puudumist või ta kvalifitseerinud või sellekohased otsused vastu võtnud, pole vaidlustajatel hetkel võimalik vastavaid otsuseid vaidlustada (nende puudumise tõttu). Küll on ilmne, et hankija ei saa vastavaid otsuseid õiguspäraselt ka vastu võtta. 3. MUUD MENETLUSLIKUD AVALDUSED 3.1 Tähtaegsus. RHS § 189 lg 1 järgi peab vaidlustus olema laekunud vaidlustuskomisjonile kümne päeva jooksul arvates päevast, mil vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. Vaidlustaja sai 26.02.2023 Käskkirjast teadlikuks 27.02.2023 riigihangete registri vahendusel. Seega saabub RHS § 189 lg-s 1 nimetatud tähtaeg 09.03.2023. Arvestades vaidlustuse faktilist esitamise aega (09.03.2023), on käesolev vaidlustus esitatud tähtaegselt. 3.2 Vaidlustuse läbivaatamine. Kooskõlas RHS § 190 lg 1 punktiga 7 teatab vaidlustaja, et soovib vaidlustuse läbivaatamist avalikul istungil vaidlustajate ja hankija osavõtul. 3.3 Vaidluse lahendamiseks vajalikud dokumendid. Kooskõlas RHS § 194 lg-ga 1 palub vaidlustaja kõik käesoleva vaidluse lahendamiseks vajalikud dokumendid hankijalt välja nõuda. 7 (8) 3.4 Riigilõiv. Kooskõlas RHS §-ga 186 ja riigilõivu seaduse § 258 lg 1 p-ga 1 on vaidlustaja tasunud vaidlustuse esitamisel riigilõivu summas 640 eurot (lisa 9). 3.5 Menetluskulud. Kooskõlas RHS § 198 lg-ga 1 palub vaidlustaja mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu täies ulatuses ja kantud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 3.6 Esindusõigus. Vaidlustaja kinnitab volitatud esindaja kaudu, et vandeadvokaat Anneli Aab on tema volitatud esindaja käesoleva vaidlustuse esitamisel ja selle läbivaatamisel vaidlustuskomisjoni poolt kuni vaidlustusmenetluse lõppemiseni. Esindaja volitusi tõendav volikiri on lisatud käesolevale vaidlustusele (lisa 10). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Anneli Aab vandeadvokaat Lars Laj Eesti OÜ lepinguline esindaja Lisad: 1. Tallinna Keskkonna- ja kommunaalameti 26.02.2023 käskkiri nr 4-1/29; 2. Räägu pargi võrdlus referentsidega; 3. hankija 03.02.2023 pöördumine vaidlustajate poole; 4. tõend lepingu nõuetekohase täitmise kohta - Emajõe Linnaujula; 5. tõend lepingu nõuetekohase täitmise kohta - Jõhvi Lasteaiad Sipsiku maja õueala väljaehitamine; 6. tõend lepingu nõuetekohase täitmise kohta - Karlova kooli spordiväljaku ehitamine; 7. tõend lepingu nõuetekohase täitmise kohta - Puškini kooli spordiväljaku ehitus; 8. Pärnu Lasteaed Trall kinnituskiri; 9. riigilõivu tasumist kinnitav maksekorraldus; 10. esindaja volitusi tõendav volikiri. 8 (8)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel