Riigihangete vaidlustuskomisjon 9. märts 2023
Tartu mnt 85, 10115 Tallinn
e-post:
[email protected]
VAIDLUSTUS
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti „Räägu pargi rekonstrueerimine
(viitenumber 258627)“
Vaidlustajad: Lars Laj Eesti OÜ
registrikood 14208365
Puiestee tn 13b, 50303 Tallinn
AS Valmap Grupp
registrikood 10251602
Rauaaia, Linna küla
Tõrva vald, Valga maakond
Vaidlustajate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anneli Aab
Advokaadibüroo Sirel & Partnerid
Vesivärava 50, 10152 Tallinn
e-post
[email protected]
Hankija: Tallinna Keskkonna-ja
Kommunaalamet
registrikood 75014913
Mündi 2, 10123 Tallinn
e-post
[email protected]
VAIDLUSTAJA TAOTLUSED:
1) Rahuldada vaidlustus ning tunnistada kehtetuks Tallinna Keskkonna- ja
Kommunaalameti 26.02.2023 käskkiri nr 4-1/29 osas, millega (i) jäeti edukas
ühispakkuja Lars Laj Eesti OÜ (registrikood 14208365) ja AS Valmap
Grupp (registrikood 10251602) kvalifitseerimata (p 4) ja tunnistati edukaks
Tallinna Teede Aktsiaselts (registrikood 10344640) esitatud pakkumus (p 5).
2) Määrata kindlaks menetluskulude suurus ja jaotus ja mõista Tallinna
Keskkonna- ja Kommunaalametilt Lars Laj Eesti OÜ ja AS Valmap Grupp
Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ
Kadrioru Plaza, Vesivärava 50 Registrikood 10332163 Telefon +372 606 9600 Swedbank EE712200221010448583
10152 Tallinn, Eesti KMKR EE100352496 Faks +372 606 9601 SEB Pank EE801010220043418018
E-post
[email protected]
www.sirel.com
kasuks välja vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv ja lepingulise esindaja
kulud.
1. FAKTILISED ASJAOLUD
1.1. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (hankija) viis läbi riigihanke „Räägu
pargi rekonstrueerimine", riigihanke viitenumber 258627 (riigihange). Hanke
eesmärgiks oli Räägu pargi rekonstrueerimine.
1.2. 27.02.2023 edastas hankija riigihangete registri vahendusel oma 26.02.2023
käskkirja nr 4-1/29 (käskkiri1, lisa 1), millega mh (i) tunnistati ühispakkujate
Lars Laj Eesti OÜ (registrikood 14208365) ja AS Valmap Grupp (registrikood
10251602) pakkumus vastavaks (p 1), nende pakkumus edukaks (p 2), nad jäeti
kõrvaldamata (p 3) ning nad jäeti kvalifitseerimata (p 4). Seejärel tunnistati
edukaks Tallinna Teede Aktsiaseltsi (registrikood 10344640) esitatud pakkumus
(p 5).
1.3. Vaidlustajad on seisukohal, et aluseid nende kvalifitseerimata jätmiseks ei
esinenud, mistõttu on käskkirja p-d 4 ja 5 õigusvastased ja käskkiri tuleb vastavas
osas kehtetuks tunnistada.
2. PÕHJENDUSED
2.1. Käskkiri rikub vaidlustaja subjektiivseid õiguseid
2.1.1. Riigihangete seaduse (RHS) § 185 lg 1 kohaselt võib pakkuja, taotleja või
hankemenetluses osalemisest huvitatud isik vaidlustada hankija tegevuse, kui ta
leiab, et RHS-i rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema
huvisid, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse. Vaidlustuse võib
esitada mh pakkumuse vastavaks (RHS § 185 lg 2 p 5), edukaks tunnistamisele
(RHS § 185 lg 2 p 7) ning kõrvaldamata jätmisele (RHS § 185 lg 2 p 3) ja
kvalifitseerimisele (RHS § 185 lg 2 p 4).
2.1.2. Käesoleval juhul sisalduvad hankija kõik eelnimetatud otsustused käskkirjas.
Hankija on kasutanud pakkumuste kontrollimisel RHS § 52 lg-s 3 ette nähtud
pöördmenetlust, st kontrollinud pakkumuste vastavust ja hinnanud vastavaks
tunnistatud pakkumusi enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja
kvalifikatsiooni kontrollimist. Ülaltoodu tulemusena tunnistati vaidlustajate
pakkumus õiguspäraselt vastavaks, edukaks ja jäeti kõrvaldamata, kuid
vaidlustajad jäeti kvalifitseerimata (käskkirja p 4). Kuivõrd vaidlustajad jäeti
1
Käskkirjas on läbivalt viidatud riigihankele viitenumbriga 257731, mis on ekslik. Viitenumbriga 257731
on sama hankija riigihange „Liiva kalmistu piirdeaia ehitusprojekti koostamine ja piirdeaia ehitamine“.
Räägu pargi rekonstrueerimise riigihanke viitenumber on 258627.
2 (8)
kvalifitseerimata, tunnistati edukaks Tallinna Teede Aktsiaseltsi pakkumus
(käskkirja p 5)
2.1.3. Vaidlustajad on seisukohal, et käskkirja p-d 4 ja 5 rikuvad nende õigusi, kuna
vaidlustajate referentslepingud vastasid kvalifitseerimistingimustele ning seega
aluseid vaidlustajate kvalifitseerimata jätmiseks RHS § 98 lg 51 alusel ei esinenud.
Tulenevalt riigihanke otsuste loogilise järgnevuse põhimõttest, siis kuna aluseid
vaidlustajate kvalifitseerimata jätmiseks ei esinenud, ei oleks saanud ka Tallinna
Teede Aktsiaseltsi pakkumust edukaks tunnistada, kuivõrd Tallinna Teede
Aktsiaseltsi pakkumus polnud soodsaim (vastuolu RHS § 117 lg-ga 1).
2.1.4. Neil kaalutlustel on vaidlustajatel äratuntav õigustatud huvi hankija tegevust
vaidlustada, kuna vaidlustuse edu korral osutuks vaidlustajad hankemenetluse
võitjaks. Ka kohtupraktikas on leidnud kinnitust, et isikute hankemenetluses
osalemise ainus seaduslik eesmärk on majanduslik huvi sõlmida hankeleping.
Seega on riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve RHS § 185 lg-test 1
ja 6 tulenevalt õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus või hüvitise
saamine kahju eest, mis tekkis põhjusel, et hankeleping sõlmiti kellegi teisega.
Vaidlustajate majanduslikke huve teeniv eesmärk – osaleda hankemenetluses
pakkujana ning see hange võita – on saavutatav, kui VAKO tunnistab käskkirja
p-d 4 ja 5 kehtetuks. Järelikult on vaidlustajatel jätkuvalt võimalik jõuda
hankelepingu sõlmimiseni.
2.2. Ühispakkujate kvalifitseerimata jätmine oli õigusvastane
2.2.1. Hankija kvalifitseerimistingimused (IV osa, C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus)
nägid ette, et pakkujal peab riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul olema
nõuetekohaselt täidetud vähemalt 2 avalikult kasutatava pargi või mänguväljaku
rajamise ehitustöö objekti, mille iga objekti suurus oli vähemalt 4000 m². Pakkujal
tuleb esitada hankepassis andmed riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul
nõuetekohaselt täidetud eelpool kirjeldatud ehitustööde lepingute kohta. Pakkujal
tuleb nimetada nende lepingute lühikirjeldus (objekti kirjeldus ja selle m²),
täitmise periood, info teiste lepingupoolte kohta (tellija esindaja kontaktandmed,
mh telefon, e-posti aadress) ja riigihangete korral näidata viitenumbrid (RHS §
101 lg 1 p 1 ja lg 2). Hankija nõudmisel tuleb esitada tellija kinnitused sarnaste
(eelpool kirjeldatud) ehitustööde lepingute nõuetekohase täitmise kohta. Hankija
jätab endale õiguse pöörduda hankepassis nimetatud tellija poole, kontrollimaks
nõutud kogemuse olemasolu (Tingimus).
2.2.2. Hankija on jätnud vaidlustajad kvalifitseerimata, sest Pakkuja ei ole riigihanke
algamisele eelneva 60 kuu jooksul nõuetekohaselt täitnud vähemalt 2 avalikult
kasutatava pargi või mänguväljaku rajamise ehitustöö objekti, mille iga objekti
suurus oli vähemalt 4 000 m². Pakkuja esitas lasteaedade õuealade ja
spordiväljaku ehitustöö objektid.
3 (8)
2.2.3. Vaidlustajad on seisukohal, et nende poolt esitatud referentslepingud vastavad
Tingimusele. Seda järgmistel põhjustel.
2.2.4. Esiteks, Tingimuse sisuks on avalikult kasutatava pargi või mängväljaku
rajamise ehitustöö, sh peab iga objekti suurus olema vähemalt 4000 m2. Muid
nõudeid ei ole referentslepingutele seatud. Sh ei ole hankija ka selgitanud, mida
ta peab silmas vastava avalikult kasutatava pargi näol või mida ta peab silmas
mänguväljaku näol. Vastav erisus ja selgitus ei tulene ka seadusest. Riigikohus on
selgitanud, et võrdse kohtlemise põhimõtet ja läbipaistvuskohustust tuleb
tõlgendada nii, et nendega on vastuolus ettevõtja kõrvale jätmine
hankemenetlusest sellise kohustuse täitmata jätmisel, mis ei tulene sõnaselgelt
selle menetlusega seotud dokumentidest ega kehtivast riigisisesest õigusest, vaid
selle õiguse ja nende dokumentide tõlgendamisest ning liikmesriigi
haldusasutuste või -kohtute poolt nendes dokumentides olevate lünkade täitmisest
(EKo C-309/18, p 20; RKHKo 3-19-1464/41, p 13). Seega ei saa hankija ka
käesoleval juhul hakata lünki täitma, kui konkreetsed nõuded on sõnaselgelt hanke
alusdokumentides kehtestamata.
2.2.5. Vaidlustajad esitasid viie (5) erineva väljaku ehitustööde referentslepingud,
kusjuures iga objekt ületas tingimuses nõutud 4000 m2. Seega ei ole vaidlust, et
nõutud maht ehitusobjektide puhul on esitatud referentslepingute puhul täidetud.
Neist viiest referentslepingust puudutasid kaks lepingut koolide juures olevate
spordiväljakute ehitamist ja kaks lepingut lasteaedade juures olevate
mänguväljakute ehitamist. Ainuüksi asjaolu, et lepingute nimekirjas (või vastava
riigihanke pealkirjas) oli viidatud mänguväljakutele kui lasteaedade hoovialadele
või õuealadele ei muuda faktilist asjaolu, et sisuliselt oli tegemist lasteaias asuva
mänguväljaku ehitamisega. Mänguväljak kui selline kuulub juba olemuslikult
lasteaia juurde.
2.2.6. Olukorras, kus ei seaduses, hankedokumentides ega muudes õigusaktides pole
selgitatud ega defineeritud, mida konkreetselt tähendab „park“ või „mänguväljak“
ei ole võimalik seda üheselt ka mõista. VAKO praktika kohaselt tuleb juhul, kui
kvalifitseerimistingimus on sõnastatud mitmeti mõistetavalt, sellist tingimust
tõlgendada laiendavalt nii, et see tagaks võimalikult suure arvu pakkujate poolt
pakkumise tegemise (TlnRKo 3-09-3081, p 12); samuti tuleb lähtuda tingimuse
eesmärgipärasest tõlgendusest (VAKO 194-14/153002, p-d 10.2-10.3).
2.2.7. Vaidlustajad on esitanud hankesse viis referentslepingut2: a) Emajõe linnaujula
rekonstrueerimine – 9950 m2; Puškini kooli spordiväljaku ehitus – 11 200 m2;
Pärnu lasteaia Trall hooviala renoveerimise ehitustööd – 8468 m2; Jõhvi lasteaed
2
Vaidlustajate referentslepingute nimekiri on esitatud Lars Laj Eesti OÜ hankepassis (hankepassi lk 22-
27), mis on riigihangete registris kättesaadav. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei esita vaidlusajad
siinkohal oma hankepassi tervikuna vaidlustusele lisaks, kuivõrd vaidlus ei ole selles, et nad pole
referentslepinguid esitanud, vaid selles, kas esitatud referentslepingud vastavad Tingimusele või mitte.
4 (8)
Sipsiku maja õueala väljaehitamine – 4927 m2; Karlova kooli spordiväljakute
ehitamine – 6740 m2. Vaidlustuse lisas 2 on toodud hanke objekti („Räägu pargi
rekonstrueerimise tööd“) ja vaidlustajate esitatud referentslepingute sisu
kattuvused – neist nähtub üheselt, et kõikide lepingute tegelik sisu (ehitustööd) on
sama. Etteruttavalt viitab vaidlustaja, et on vastava Exceli koostanud
konkreetsetes hangetes olnud projektdokumentatsiooni pinnalt. Kui hankija ja/või
kolmas isik vaidlustab vastavad tegevused/mahud, on vaidlustaja valmis kõikide
lepingute projektdokumentatsioonid esitama, mille pinnalt on võimalik
kontrollida lepingu alusel teostatud ehitustööde sisu ja mahtu ja võrrelda neid
käesolevas hankes esitatud projektdokumentatsiooniga ning tuvastada, et
referentslepingute alusel teostatavate tööde sisu ja maht ühtib hanke eesmärgiga
(hankelepingu alusel teostatava ehitustööde sisu ja orienteeruva mahuga). Sellises
olukorras on ilmne, et vaidlustajate poolt esitatud referentslepingud, kus lepingute
alusel tehtav ehitustöö oma sisult kattub hanke objektiga, vastavad hankija ette
nähtud kvalifitseerimistingimusele. Pakkuja pädevuses pole hankija eest lepingu
eseme objektidele nimetusi anda, kuid lähtuda tuleb igal juhul lepingu tegelikust
sisust, mitte üksnes pealkirjast.
2.2.8. Ka käskkirja p-st 4 ei selgu, miks hankija hinnangul vaidlustaja esitatud objektid
vastavale kvalifitseerimistingimusele ei vasta. Seega on hankija otsus ka
põhjendamispuudustega.
2.3. VAKO ja kohtupraktika kohaselt tuleb hankijal anda pakkujale võimalus
esitada omapoolsed selgitused ja tõendid. Hankija on jätnud selgitused
põhjendamatult küsimata
2.3.1. RHS § 46 lg 4 kohaselt esitab ettevõtja hankijale selgitused või selgitamist
võimaldavad dokumendid mh kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud andmete
kohta 3 tööpäeva jooksul hankija sellekohase nõude saamisest arvates. Hankija
võib mõjuval põhjusel ettevõtjale antud dokumentide või selgituste esitamise
tähtaega pikendada. Seega on hankijal õigus küsida selgitusi pakkumuse kohta,
samuti selgitamist võimaldavaid dokumente.
2.3.2. VAKO praktikas on sedastatud, et teatud juhtudel muutub õigus küsida selgitusi
hankija kohustuseks, sest „kuigi direktiivi 2014/24/EL art 56 lg 3 kohaselt on
pakkujalt selgituste küsimine hankija õigus, mitte kohustus, tuleb arvestada, et
hankija peab oma kaalutlusõigust – nagu muudelgi juhtudel, mil seadus annab
hankijale diskretsiooniruumi – teostama kooskõlas kaalutlusreeglitega. Üheks
kaalutlusotsuse langetamise nõudeks on arvestada proportsionaalsuse
põhimõttega (Riigikohus 3-3-1-62-16, p 14). Proportsionaalsus on ka üks Eesti
õiguses tunnustatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (RHS § 3 p 1) ning
EL õiguse üldpõhimõtteid (riigihangete kontekstis nt Euroopa Kohus C-144/17,
Lloyd’s of London, p 32). Ühtlasi on nõutav, et kui seadus näeb
administratsioonile ette kaalutlusruumi, siis viimane seda ka reaalselt kohaldaks
5 (8)
(Riigikohus 3-3-1-52-02, p 11). Nii on teatud erandlikel juhtudel võimalik, et
hankija on, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, kohustatud küsima
pakkujalt selgitusi“ (VAKO 177-18/194960, p 18). Selleks, et mitte anda
pakkujale võimalust kõrvaldatava puuduse korral dokumentide täiendamiseks,
peab hankijal olema kaalukas põhjus (VAKO 246-14/153993, p 9).
2.3.3. Käesoleval juhul pöördus hankija 03.02.2023 vaidlustajate poole palvega esitada
tellija kinnitused sarnaste ehitustööde lepingute nõuetekohase täitmise kohta
(lisa 3). Vaidlustaja vastavad tõendid ka esitas (lisad 4-8), mis pole vaidluse all.
Hankija ei küsinud vaidlustajatelt ega vaidlustajatele teadaolevalt ka tellijatelt
ühtegi täiendavat selgitust referentslepingute tegeliku sisu kohta. Kui hankija
jaoks jäi ebaselgeks esitatud referentslepingute tegelik sisu või miks vaidlustajad
just viidatud lepingud referentsiks esitasid, oleks hankija pidanud vaidlustajatelt
seda ka küsima ja laskma vaidlustajatel esitada selle kohta omapoolsed selgitused.
Uurimispõhimõttest lähtuvalt peab hankija selgitama enne asja otsustamist välja
kõik tähtsust omavad asjaolud, sh vajaduse korral tuvastama tsiviilõiguslike
suhete olemasolu või puudumist. Sellisel juhul oleks vaidlustajad saanud mh
esitada vaidlustuse p-s 2.2 viidatud asjaolud, aga ka täiendavad tõendid, mis
kinnitavad, et referentslepingud vastavad Tingimusele.
2.3.4. Kuivõrd hankija küsis vaidlustajatelt üksnes tõendeid lepingute nõuetekohase
täitmise kohta, ei osanud vaidlustajad ka omal algatusel ülaltoodud asjaolusid
selgitada. Veelgi enam, on ilmne, et kui hankija küsis tõendeid lepingute
nõuetekohase täitmise kohta, siis pidi ta vähemasti tollel hetkel olema seisukohal,
et esitatud lepingud vastavad Tingimusele. Vastasel juhul jääb arusaamatuks,
miks küsida tõendeid lepingute nõuetekohase täitmise kohta, kui esitatud lepingud
pole hankija hinnangul asjakohased.
2.3.5. Käesoleval juhul poleks hankija poolt kaalutlusõiguse teostamine RHS § 46 lg 4
alusel kaasa toonud võrde kohtlemise põhimõtte rikkumist ning samuti poleks
seetõttu kannatanud riigihanke läbipaistvus, kuivõrd vaidlustajad oleks saanud
täpsustada üksnes neid referentslepinguid ja nende sisu, mis olid hankesse juba
esitatud. Riigikohtu praktika kohaselt peab pakkuja küll olema hoolas, aga see ei
tähenda, et hankija peaks ilma kaalukat põhjust omamata kõrvaldama
hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud pakkumuses ebaselgeid andmeid,
mille ebaselgus on lihtsalt kõrvaldatav (RKHKo 3-19-1501/203, p 18). Vastav
ebaselgus, kui see esines, oleks olnud pakkujate selgitustega kõrvaldatav, kui
hankija selleks oleks võimaluse andnud. Hankija seda paraku aga ei teinud.
2.4. Tallinna Teede Aktsiaseltsi pakkumuse edukaks tunnistamine oli
õigusvastane
2.4.1. VAKO on oma 27.07.2009 otsuses nr 162-09/112023 ja paljudes teistes otsustes
korduvalt tunnustanud riigihankemenetluse etapilisuse ja etappide loogilise
6 (8)
järgnevuse põhimõtet RHS-s, nõustudes, et sellest tulenevalt ei saa pakkumuse
edukaks tunnistamise otsus, millele ei eelne vastavalt õiguspärast pakkumuste
vastavuse kontrolli või pakkumuste hindamist, iseenesest olla kooskõlas RHS-iga.
2.4.2. Vaidlustajad on vaidlustuse p-s 2.2-2.3 esitanud omapoolsed põhjendused, miks
hankija otsus ühispakkujate kvalifitseerimata jätmise osas on RHS § 98 lg 51
alusel õigusvastane. Lähtudes riigihankemenetluse etapilisuse ja etappide
loogilise järgnevuse põhimõttest, ei saa juhul, kui riigihankemenetluse ühes etapis
on hankija õigusvastaselt eduka pakkuja kvalifitseerimata jätnud, ka sellele etapile
järgnevas etapis tehtud pakkujate edukaks tunnistamise otsused olla õiguspärased.
Kui hankija oleks antud juhul toiminud õiguspäraselt ning vaidlustajad
kvalifitseerinud, ei oleks hankija saanud Tallinna Teede Aktsiaseltsi pakkumust
edukaks tunnistada, sest see pole majanduslikult soodsaim. Seega on ka Tallinna
Teede Aktsiaseltsi pakkumuse edukaks tunnistamine õigusvastane.
2.4.3. Üksnes remargi korras viitab vaidlustaja, et VAKO on ka selgitatud, et RHS § 52
lg 3 kohase pöördmenetluse puhul tuleb eduka pakkuja hankemenetlusest
kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsused automaatselt kehtetuks
tunnistada, kui õigusvastaseks on osutunud selle pakkuja pakkumuse vastavaks
ja/või edukaks tunnistamise otsus(ed) (VAKO 30-18/193916, p 21). Kuivõrd
käskkirjast ei nähtu, et hankija oleks Tallinna Teede Aktsiaseltsi puhul
kontrollinud kõrvaldamise aluste puudumist või ta kvalifitseerinud või
sellekohased otsused vastu võtnud, pole vaidlustajatel hetkel võimalik vastavaid
otsuseid vaidlustada (nende puudumise tõttu). Küll on ilmne, et hankija ei saa
vastavaid otsuseid õiguspäraselt ka vastu võtta.
3. MUUD MENETLUSLIKUD AVALDUSED
3.1 Tähtaegsus. RHS § 189 lg 1 järgi peab vaidlustus olema laekunud
vaidlustuskomisjonile kümne päeva jooksul arvates päevast, mil vaidlustaja sai
teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest, kuid mitte pärast
hankelepingu sõlmimist. Vaidlustaja sai 26.02.2023 Käskkirjast teadlikuks
27.02.2023 riigihangete registri vahendusel. Seega saabub RHS § 189 lg-s 1
nimetatud tähtaeg 09.03.2023. Arvestades vaidlustuse faktilist esitamise aega
(09.03.2023), on käesolev vaidlustus esitatud tähtaegselt.
3.2 Vaidlustuse läbivaatamine. Kooskõlas RHS § 190 lg 1 punktiga 7 teatab
vaidlustaja, et soovib vaidlustuse läbivaatamist avalikul istungil vaidlustajate ja
hankija osavõtul.
3.3 Vaidluse lahendamiseks vajalikud dokumendid. Kooskõlas RHS § 194 lg-ga 1
palub vaidlustaja kõik käesoleva vaidluse lahendamiseks vajalikud dokumendid
hankijalt välja nõuda.
7 (8)
3.4 Riigilõiv. Kooskõlas RHS §-ga 186 ja riigilõivu seaduse § 258 lg 1 p-ga 1 on
vaidlustaja tasunud vaidlustuse esitamisel riigilõivu summas 640 eurot (lisa 9).
3.5 Menetluskulud. Kooskõlas RHS § 198 lg-ga 1 palub vaidlustaja mõista hankijalt
vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu
täies ulatuses ja kantud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus
ulatuses.
3.6 Esindusõigus. Vaidlustaja kinnitab volitatud esindaja kaudu, et vandeadvokaat
Anneli Aab on tema volitatud esindaja käesoleva vaidlustuse esitamisel ja selle
läbivaatamisel vaidlustuskomisjoni poolt kuni vaidlustusmenetluse lõppemiseni.
Esindaja volitusi tõendav volikiri on lisatud käesolevale vaidlustusele (lisa 10).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Anneli Aab
vandeadvokaat
Lars Laj Eesti OÜ lepinguline esindaja
Lisad:
1. Tallinna Keskkonna- ja kommunaalameti 26.02.2023 käskkiri nr 4-1/29;
2. Räägu pargi võrdlus referentsidega;
3. hankija 03.02.2023 pöördumine vaidlustajate poole;
4. tõend lepingu nõuetekohase täitmise kohta - Emajõe Linnaujula;
5. tõend lepingu nõuetekohase täitmise kohta - Jõhvi Lasteaiad Sipsiku maja õueala
väljaehitamine;
6. tõend lepingu nõuetekohase täitmise kohta - Karlova kooli spordiväljaku
ehitamine;
7. tõend lepingu nõuetekohase täitmise kohta - Puškini kooli spordiväljaku ehitus;
8. Pärnu Lasteaed Trall kinnituskiri;
9. riigilõivu tasumist kinnitav maksekorraldus;
10. esindaja volitusi tõendav volikiri.
8 (8)