dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Detailplaneeringu arvamuse andmiseks esitamine

Rahandusministeerium · 9. märts 2023
Viit
15-3/1846-1
Registreeritud
9. märts 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haapsalu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Urve Pill (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
8. aprill 2023

Failid

  • 📎Detailplaneeringu arvamuse andmiseks esitamine.asice4845 KB
  • 📎E-kiri.pdf132 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 09.03.2023 15:39 Adressaat: <"RAM Info"> Teema: 6-1/7/21-25 Detailplaneeringu arvamuse andmiseks esitamine Manused: Detailplaneeringu arvamuse andmiseks esitamine.asice HAAPSALU LINNAVALITSUS Rahandusministeerium 09.03.2023 nr 6-1/7/21-25 [email protected] Detailplaneeringu arvamuse avaldamiseks esitamine Esitame teile Planeerimisseaduse § 133 lg 1 alusel arvamuse avaldamiseks Haapsalu linnas Herjava külas asuva Karina kinnistu detailplaneeringu. Detailplaneeringu algatas Haapsalu Linnavalitsus 23.02.2022 korraldusega nr 162 "Detailplaneeringu algatamine (Karina, Herjava küla, Haapsalu linn)". Planeeringu on koostanud Optimal ProjektOÜ (töö nr 463). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Helen Rammu Aselinnapea Lisa: Haapsalu Karina detailplaneering Koostaja: Anu Ulm [email protected] 4725312 Posti 34 Tel 4725300 90504 HAAPSALU Faks 4725 310 Registrikood 75012802 e-post: [email protected] www.haapsalu.ee 5467350 16510 Töö nr 4 6 3 Lääne maa, Haapsalu linn, Herjava küla Karina kinnistu DETAILPLANEERING TELLIJA: Haapsalu Linnavalitsus (äriregistri kood 75012802) Posti 34 90504 Haapsalu 472 5300; [email protected] HUVITATUD ISIK: Florado OÜ (äriregistri kood 11537878) j uhatuse liige Ando Arula Sepa, Punikvere küla, Peipsiääre vald, Tartu maakond [email protected] PROJEKTEERIJA : Optimal Projekt OÜ (äriregistri kood 11213515) MTR reg. nr EEP000601 Keemia tn 4, 10616 Tallinn ARHITEKT: Külli Samblik [email protected] PROJEKTIJUHT: Arno Anton 56 983 389 [email protected] KÖITE koosseis: MENETLUSDOKUMENDID seletuskiri TOC \o "1-3" \h \z \u 1. Planeeringu koostamise alused PAGEREF _Toc112233281 \h 3 2. Planeeringu eesmärk PAGEREF _Toc112233282 \h 3 3. Planeeritava ala olemasoleva olukorra kirjeldus ja selle lähiümbruses PAGEREF _Toc112233283 \h 3 3.1. Planeeringuala asukoht ja suurus PAGEREF _Toc112233284 \h 3 3.2. Krundijaotus PAGEREF _Toc112233285 \h 3 3.3. Olemasolevad hooned PAGEREF _Toc112233286 \h 3 3.4. Kasutusotstarbed PAGEREF _Toc112233287 \h 3 3.5. Vertikaalplaneerimine PAGEREF _Toc112233288 \h 3 3.6. Haljastus ja keskkond PAGEREF _Toc112233289 \h 4 3.7. Olemasolevad teed ja juurdepääsud PAGEREF _Toc112233290 \h 4 3.8. Tehnovõrkudega varustatus PAGEREF _Toc112233291 \h 4 3.9. Kehtivad piirangud PAGEREF _Toc112233292 \h 4 3.10. Ruumilise keskkonna analüüs PAGEREF _Toc112233293 \h 4 4. Planeeringu ettepanek PAGEREF _Toc112233294 \h 5 4.1. Krundijaotus PAGEREF _Toc112233295 \h 5 4.2. Krundi ehitusõigus PAGEREF _Toc112233296 \h 5 4.3. Ehitiste arhitektuurinõuded PAGEREF _Toc112233297 \h 5 4.4. Piirded PAGEREF _Toc112233298 \h 5 4.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus PAGEREF _Toc112233299 \h 6 4.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted PAGEREF _Toc112233300 \h 6 4.7. Vertikaalplaneerimine PAGEREF _Toc112233301 \h 7 4.8. Tuleohutusnõuded PAGEREF _Toc112233302 \h 7 4.9. Servituutide vajaduse määramine PAGEREF _Toc112233303 \h 7 4.10. Tehnovõrkude lahendus PAGEREF _Toc112233304 \h 8 4.10.1. Veevarustus ja kanalisatsioon PAGEREF _Toc112233305 \h 8 4.10.2. Elektrivarustus ja tänavavalgustus PAGEREF _Toc112233306 \h 8 4.10.3. Sidevarustus PAGEREF _Toc112233307 \h 9 4.10.4. Soojavarustus PAGEREF _Toc112233308 \h 9 5. Keskkonnatingimused ja võimalikU keskkonnamõju hindamine PAGEREF _Toc112233309 \h 9 6. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused PAGEREF _Toc112233310 \h 9 7. Vastavus Ridala valla üldplaneeringule PAGEREF _Toc112233311 \h 10 8. Planeeringuala näitajad PAGEREF _Toc112233312 \h 10 9. Planeeringu elluviimise tegevuskava PAGEREF _Toc112233313 \h 11 LISAD Tehnilised tingimused: Imatra Elekter AS poolt 17.05.2022 väljastatud tehnilised tingimused nr 12949 296-22 . Teostatud uuringud: geodeetiline alusplaan M=1:500 on mõõdistatud OÜ AderGeo poolt 16.06.2021, töö nr M130621. JOONiSED AS-01 Asukoha skeem M 1: ~ AS-02 Tugiplaan M 1:1000 AS-0 3 Põhijoonis M 1: 10 00 AS-0 4 Tehnovarustuse koondplaan M 1:1000 seletuskiri Planeeringu koostamise alused Koostamise alused P laneerimisseadus ; Haapsalu Linnavalitsuse 15. detsember 2021 korraldus nr 1037 „Detailplaneeringu algatamine (Karina, Herjava küla, Haapsalu linn)”. Koostamise lähtedokumendid Ridala valla üldplaneering , kehtestatud Ridala Vallavolikogu 18.02.2010 otsusega nr 84 „Ridala valla üldplaneeringu kehtestamine ”; Lääne maakonnaplaneering 2030+ , kehtestatud r iigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70 ; Haapsalu linna jäätmehoolduseeskiri, kehtestatud 0 3.0 6 .2019 määrusega nr 45; Eesti s ta ndard EVS 843:2016 „Linnatänavad ” ; siseministri 16. veebruar 2021. a määrus nr 17 „Ehitise le esitatavad tuleohutusnõuded”; siseministri 18. veebruar 2021. a määrus nr 10 „ Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord ” ; n aaberaladel kehtestatud ja koostamisel olevad detailplaneeringud ; m uud õigusaktid, standardid ja projekteerimisnormid. P laneeringu eesmärk Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada olemasolev maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu elamumaa , tootmismaa ja transpordimaa sihtotstarbega kruntideks, planeerida kruntidele ehitusõigus, arhitektuursed hoonestustingimused, kruntide teenindamiseks vajalike tehnovõrkude põhimõttelised asukohad, lahendada kruntide juurdepääsud, haljastuse ja heakorra põhimõtted ning määrata liiklus- ja parkimiskorraldus. Planeeritava ala olemasoleva olukorra kirjeldus ja selle lähiümbruses Planeeringuala asukoht ja suurus Planeeringual a asub Haapsalu linnas Herjava külas, jäädes 3,5 km kaugusele Haa psalu linnast. Planeeringuala paikneb Herjava tee ja Pleesi tee ristu misalas . Planeeringuala suurus on 1 4080 m ² . Krundijaotus Planeeritav al a koosneb kinnistu st : k innistu Karina ( katastritunnus 67401:001 :0874 ), suurus 14 0 80 m². Olemasolevad hooned Plane eritav maa-ala on hoonestamata. Planeeringuala lõunaosas , Herjava tee ääres paikneb bussiootepaviljon. Kasutusotstarbed Kinnistu Karina sihtotstarve on maatulundusmaa 100% . Vertikaalplaneerimine Planeeritava ala maapind on tasane, languse ga kirde sse. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 3 . 8 0 – 2.7 0 m . Haljastus ja keskkond Planeeritav ala on kõrghaljastusega. Planeeringuala lääne- ja keskosa on looduslik rohumaa, kus loodepiiri äärde jääb kadastik ja üksikud männid, ning edelapiiri äärde (Herjava tee äärde) väike lehtpuusalu. Planeeringuala idaosa on kaetud tiheda puistuga, kus domineerivad lehtpuud. Olemasolevad teed ja juurdepääsud P laneeringuala piirneb edelas kru usakattega kohaliku Pleesi tee ga (tee nr 6740107) ja kagus riigi kõrvalmaanteega 16 1 07 Herjava teega. Planeeringualale j äävale kinnistu le on juurdepääs Pleesi teelt. Tehnovõrkudega varustatus Planeeringualaga piirneval alal puuduvad tsentraalsed te hnotrassid. Planeeringualast läänes u 75 m kaugusel (kinnistul Eh a, katastritunnusega 67401:008:0149) paikneb alajaam „Juurika ” ja elektriõhuliin 1 – 20 kV. Alajaamast lähtuvad elektri elektriõhuliinid alla 1 kV. Planeeringuala läbivad madalpinge õhuliinid (varustavad elektrienergiaga naaberkinnistuid) ja sidekaablid. Kehtivad piirangud Planeeritava maa-ala maakasutust kitsendavad piirangud: a valikult kasutatava tee teekaitsevöönd 16 1 07 Herjava tee ( riigi tee) ; ranna ja kalda piiranguvöönd; elektri õhuliin alla 1 kV kaitsevöönd; sideehitiste kaitsevöönd. Ruumilise keskkonna analüüs Planeeritav maa-ala paikneb Haapsalu linna (endine Ridala vald) Herjava külas , jäädes T aga lahe st 1,5 km kaugusele kagu sse ja Haapsalu linnast u 3,5 k m kaugusele. Planeeringuala piirneb kah est küljest maanteedega, Pleesi tee ja Hervaja tee. Planeeringuala naaberkinnistu idas on suur (2,13 ha) maatulundusmaa sihtotstarbega, metsaga kaetud ja hoonestamata kinnistu Mere, naaberkinnistu lõunas on elamumaa sihtotstarbega kinnistu Kasekivi, mis on hoonestatud eluho onetega (üksikelamu abihooned ). Planeeringuala naaberkinnistud lõunas on 920 m² suurused elamumaa sihtotstarbega kinnistud, mis on hoonestatud suvemajadega. Lähim tihedamalt hoonestatud ala jääb u 3 00 m k augusele itta , pi ki Herjava teed paiknev Herjava küla. Planeeringualast kagusse jäävad elamumaa sihtotstarbega kinnistud, mis on hoonestamata. Käsitletaval alal on hea ühendus lähipiirkondadega ja ka Haapsalu linnaga. Planeeringuala jääb Pleesi tee ja Herjava tee ristumisalasse. Kohalik Pleesi tee lõppeb riigi kõrvalmaanteega 16107 Herjava tee ja peale ristumist, jätkub tee riigi kõrvalteena 16108 Herjava-Kõnnu tee. 16107 Herjava tee ja 16108 Herjava-Kõnnu tee viivad riigi põhimaanteeni 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla. Planeeringuala kõrval Herjava tee ääres paikneb bussipeatus Pleesi tee. Peamised äri-, teenindus- ja sotsiaalkeskused paiknevad Haapsalu linnas ja Uuemõisa alevikus (u 3 km kaugusel). Samuti suure mad koolid ja lasteaiad asuvad Haapsalu linnas. Planeeringualast läände-edelasse jääb rannikuala, mis on Väinamere hoiuala. Piirkonda iseloom ustab metsaga kaetud rannikualad, kus l eidub omapärased kadastik k e, puis- ja rannan iite. R annikule jäävad laiu d, kus pesitseb palju merelinde . Planeeringualast põhja jääb Silma looduskaitseala, mis on rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepea tus-, pesitsus- ja sulgimispaik , looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku kaitsev ala. Planeeringualast lõunasse jääb üldplaneeringukohane puhkeala, kus peab säilima looduslikkus, kuhu on lubatud ehitada vaid vabaaja veetmist soodustavaid rajatisi: vaatetorne, kergliiklus- ja matkaradu, lõkke- ja puhkekohti. Ala on vajalik rohekoridoride säilitamiseks ning toimib puhveralana elamualade ja maanteede elamualade vahel. Piirkon nas on head võimalused puhketurismiks . Loodud on puhke- ja vabaaja veetmise võimalusi (s h turismitalud nt linnu- j a jahiturismi edendamiseks). Ala iseloomustavad l ooduslikult väga kaunid paigad. Üldplaneering näeb ette linnalähedase piirkonna (kolmnurga Herjava, Rohuküla, Panga) väljaarendamise (v õrgud, teed, ehitustingimused). Piirkond on sobilik el amute ehitamiseks: on olemas infrastruktuur , hea ühendus nii linna kui ka sotsiaalobjektidega ja mitmek ülg ne puhkamisvõimaluste olemasolu . Planeeringulahendus näeb ette alale elukeskkonna, mis sobib nii elamute kui ka suvilate ehitamise ks. Elamukruntide lis andudes piirkonda suureneb puhke- ja elamuala, täieneb piirkonnas elanikkond. Planeeringu ettepanek Krundijaotus Planeeringu maa-ala le jääv maatulund usmaa sihtotstarbega kinnistu jagatakse 7 krundiks: pos 1 krunt suurusega 3050 m², sihtotstarve elamumaa; pos 2 krunt suurusega 2142 m², sihtotstarve elamumaa; pos 3 krunt suurusega 2150 m², sihtotstarve elamumaa; pos 4 krunt suurusega 2425 m², sihtotstarve elamumaa; pos 5 krunt suurusega 2660 m², sihtotstarve elamumaa; pos 6 krunt suurusega 247 m², sihtotstarve tootmismaa; pos 7 krunt suurusega 1426 m², sihtotstarve transpordimaa. Krundi ehitusõigus Pos 1 – 5 Krundi kasutamise sihtotstarve elamumaa Hoonete suurim arv krundil 3 (elamu + 2 abihoonet) Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 300 m² Hoonete suurim lubatud kõrgus 8,5 m elamu; 5 m abihoone P os 6 Krundi kasutamise sihtotstarve tootmis maa Hoonete suurim arv krundil 1 Hoonete suurim lubatu d ehiti s e alune pind 5 0 m² Hoonete suurim lubatud kõr gus 5 m Ehitiste arhitektuurinõuded Hoonestusviis: lahtine Katusekalle: 1 0 ° – 45 ° Maksimaalne kõrgus: maapinnast 8 ,5 m – elamu; 5 m – abihoone Maksimaalne korruselisus 2 – elamu; 1 – abihoone Välisviimistlus: kivi, krohv, betoon, klaas, puit, vineer, palk Katusematerjal: katusekivi, rullmaterjal, plekk, roog, eterniit, puit- või bituumensindel . Projekteeritava hoone arhitektuurne lahendus peab arvestama piirkonna miljööd . Keelatud on imit eerivate materjalide kasutamine, nt hoonete fassaadidel plastvooder . Hoone fassaadide värvitoonid valida naturaalsed. Ühel krundil peavad hooned moodustama terviku, olema üh ts e arhitektuurse laadiga. Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Haapsalu linna arhitektiga eskiisi staadiumis. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a määrusele nr 32 ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 lisas 1 toodud müra n ormtasemete tagamiseks. K õik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Piirded Kompaktse asustusega territooriumi osadel ei tohi võrkaiad või osaliselt läbipaistvad kivi- võ i puitaiad olla kõrgemad kui 1,5 m, läbipaistmatud kivi- või puitaiad kõrgemad kui 1,2 m. Värava d ei tohi avaneda tänava poole. Ehitusprojektis anda ühtne piirete lahendus lähtuvalt hoonestustüübist j a naaberkinnistute lahendusest. Piirde rajamine ei ole kohustuslik. Torustike kaitsevööndisse piirdeaedade rajamine piki trassi on keelatud. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeringulahenduses nähakse ette juurd epääs planeeritavale alale Pleesi tee lt (nr 6740107) . Tagamaks juurdepääsu planeeritud kruntidele on ette nähtud transpord imaa sihtotstarbega krunt p os 7 , mi s o n tupiktee ja millele on planeeritud ümber pööramise plats. Vastavalt Ehitusseadustik §-le 71, lg 2 on maanteel tee kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Transpordiamet nõustub hoonete kavandamiseks tee kaitsevööndisse (riigitee katte servast 20 m kaugusele), vt Transpordiameti kiri 10.05.2022 nr 7.2-2/22/10046-2. Detailplaneeringuga on hoonestusala vähim kaugus projekteeritavast teest 20 meetri kaugusel. Tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks. Tee kaitsevööndi laius sõltub piirkonna iseloomust ning liiklustihedusest. M aanteeliiklusest tulenevate võimalike liiklusmürast põhjustatud häiringute vältimiseks arvestada sotsiaalministri määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid ” kirjeldatud nõuetega ning rakendada EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest ” meetmeid. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi tee kaitsevööndis, tuleb esitada tee omanikule nõusoleku saamiseks. Parkimine on ette nähtud krundisiseselt. Liiklus- ja parkimiskorralduse planeerimisel on arvestatud Eesti s ta ndard i EVS 843:2016 nõudeid. Parkimine: Ehitise otstarve Normatiivne parkimiskohtade arv (väikeelamute ala) Planeeritud parkimiskohtade arv Planeeritud e l amu 5 × 2 = 1 0 1 0 Vii ele üksi kelamule on planeeritud kokku 10 parkimiskohta. Igale üksikelamule on tagatud 2 parkimiskohta. Parkimine lahendatakse koos elamuprojektiga. Parkimiskohad võib projekteerida õue või hoonesse. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Haljastuses tuleb säilitada maksimaals elt säilitamiskõlblik. Säilitada heas korras puud ja kadastikud . Puude ja põõsaste mahavõtmine on lubatud hoonete, moodustuval õuealal, teede ja tehnovõrkude alal. Kruntidel säilitada olemas olevast metsaalast vähemalt 80 %. Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti s tandard i EVS 843:2016 nõuetele. Säilivale kõrghaljastusele viia läbi võrahooldus ja tagada kasvutingimused ning kaitse ehitustööde ajal. Säilitatavate puude kaitsmiseks tuleb ehitustööde ajal kasutada kaitsemeetmeid. Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva pinnasega tuleb rajada tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel. Kaevetöö tegemisel juurestiku kaitsealal paigaldatakse puudele tüvekaitsed, tüvekaitse ei tohi kahjustada puutüve (keelatud on kaitselaudise naelutamine või kruvimine puu tüve külge), kasutada pehmet materjali kaitselaudise ja puutüve vahel. Ehitusmehhanismidega ei tohi sõita puude võrastikku ning ehitusmaterjale ei tohi ladustada võrade ulatuses. Võra projektsiooni ulatuses maapinnal tuleb kaevetöid teha käsitsi, juuri mitte läbi raiuda. Planeeritud kruntide haljastamisel istutada erinevaid põõsa - ja puu liike (erineva õitsemisajaga ja erineva värvusega lehestikega). Erinevat laadi haljastuse sissetoomine loob atraktiivse elukeskkonna. Hoonestuse iseloomust lähtuvalt oleksid aiakujundus e lahendused looduslähedased (maakivid, puidust aiainventar, pindakatvad igihaljad põõsad). Tekkivad olmejäätmed kogutakse jäätmekonteineritesse, mis paigutatakse krundile sissesõidutee äärde. Konteinerite asukoht täpsu statakse ehitusprojekti käigus. Olmejäätmete veo oma haldusterritooriumil korraldab kohalik omavalitsus vastavalt jäätme käitlejat ega sõlmitud lepingutele. Võimalikud tekkivad ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi ja antakse üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlejale. Väikeelamus tekkivate bioloogiliste jäätmete kompostimine on lubatud kompostris või aunas oma kinnistu piirides. Vertikaalplaneerimine Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 2.7 0 – 3.8 0 m, langusega l oo de st k a gu sse. Peale elamu ehitamist krundi maapind tasandatakse ja korrastatakse. Vertikaalplaneerimise ga tuleb tagada sademevee mitte kaldumine naaberkinnistutele. Krundisisene vertikaalplaneerimine lahendada hoone ehitusprojekti koosseisus. Tee projekteerimisel arvestada maapinna looduslike kalletega. Teekatte pind rajada kõrgemale ümbritsevast maapinnast. Tuleohutusnõuded Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks siseministri 16.02.2021 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”. Tulekustutusvee lahendus vastavalt standardile EVS 812-6:2012/AC:2016 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”. Hoone täpne tuleohutusklass antakse ehitusprojekti staadiumis. Kavandatud hoonete tulepüsivust iseloomustavad üldandmed: minimaalne tuleohuklass TP 3 Täpsemad tuleohutuse tagamise nõuded määratakse hoonete ehitusprojektides. kasutusviis I kasutusviis Kasutusviis hõlmab hooneid ja ruume, kus kasutajad tunnevad hoones paiknevaid ruume ning kasutajatel on eeldused iseenda ohutuse tagamiseks, kuid neilt ei saa eeldada pidevat ärkvel olemist. Sellised hooned ja ruumid on kasutusotstarbelt näiteks: üksikelamu, kaksikelamu, kaksikelamu sektsioon, suvila, aiamaja; elamu abihooned (kuur, saun, individuaalgaraaž). kasutamisotstarbed 11000 - Elamud 11101 - Üksikelamu 12000 – Mitte elamud 12744 - Elamu, kooli vms abihoone korruste arv 1 - 2 hoone maksimaalne kõrgus 8,5 m Tule leviku takistamiseks on planeeringulahenduses määratud meetmed: Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Päästetehnikaga peab pääsema hoone sissepääsude, hädaväljapääsude ja päästemeeskonna sisenemistee vahetusse lähedusse. Ühe korteriga elamu puhul peab juurdepääsukaugus päästetehnikale olema vähem kui 50 meetrit peasissepääsust. Planeeringuala le annab juurdepääsu kru usakattega kohalik Pleesi tee (tee nr 6740107) ja riigi kõrvalmaantee 16107 Herjava tee . Tuletõrje autodel e on tagatud juurdepääs planeeritud kruntidele. Planeeritud transpordimaa sihtotstarbega krundile pos 7 on kavanda tud rajada juurdesõidutee laiusega 5m, mis lõppeb ümber pöö ramise platsiga. Juurdepääsutee rajamisel arvestada päästetehnika juurdepääsu vajadusega: tee kandevõime 20 tonni, pöörderaadius 12 m ja tee min. laius 3,5 m. Hooneteni juurepääsuteed ( ka väravad) on ette nähtud vähemalt 3,5 m laiad. Planeeritud on tulekustutusvee saamiseks veevõtukoht krundile pos 1 , Pleesi tee äärde (veevõtukoha kaugus teest 2 m). Krundile pos 1 on ette nähtud tuletõrjevee mahuti mahtuvusega 36m³, mis tagab planeeritud eluhoonete (I kasutusviisiga hoone) ühe tulekah ju normvooluhulgaks kuni 10 l/s ja kuivhüdrant. P l aneeritud tuletõrje veevõtukoha teeninduspiirkonna ulatus on 200m ja minimaalne kaugus hoonest või hoone osast ei tohi olla vähem kui 30 m . Juhul kui kogu hoone on kaitstud automaatse tulekustutussüsteemiga, mis rakendub ja teavitab sellest hoones olijaid, ei pea üksikelamule välist veevõtukohta rajama. Lähim olemasolev tuletõrjevee hüdrant asub 2 km kaugusel edelas kinnistu Tallinna mnt 92 (67401:001:0828) ees, jäädes Tennise tänava ja Tallinna maantee ristumisalasse. Servituutide vajaduse määramine Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Kavandatud servituutide ja kasutusõiguse alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-0 4 ja kirjeldatud joonise AS-0 3 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Kasutusõiguse ja servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda. Tehnovõrkude ehitamiseks ja hooldamiseks on vaja seada järgmised servituudid: Pos 1 Olemasolevale elektriõhuliinile alla 1 kV liini teljest 1 m mõlemale poole võrguvaldaja kasuks; o lemasolevale sidekaablile teljest 1 m trassist mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; planeeritud elektri liitumiskilbile 2 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; planeeritud veetrassile 2m trassi teljest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks; planeeritud tuletõrje veevõtukohale 2m rajatise väliskontuurist; avaliku kasutusega ala (bussiooteala) u 160 m ². Pos 2 Olemasolevale elektriõhuliinile alla 1 kV liini teljest 1 m mõlemale poole võrguvaldaja kasuks; planeeritud elektri liitumiskilbile 2 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 3 – 6 planeeritud elektri liitumiskilbile 2 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 7 planeeritud sidekaablitrassile, 1 m trassi teljest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; planeeritud madalpinge kaablitrassile, 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks; planeeritud elektri liitumiskilbile 2 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; planeeritud veetrassile ja liitumispunktidele 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks. Tehnovõrkude lahendus Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeerimislahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Detailplaneeringuga on esitatud põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus. Vaadeldavas piirkonnas ei ole vee- j a kanalisatsiooni ühistorustik k e. Lähim olemasolev alajaam „Juurika ” paikneb planeeringualast läänes u 75 m kaugusel kinnistul Eh a, k atastritunnusega 67401:008:0149. Planeeringualale jääv kinnistu Karina ( 67401:001:0874 ) ei ole liitunud elektrivõrguga. Täiendavad tehnovõrgud planeeritakse vastavalt normidele ja võrgu valdaja poolt väljastatud tehnilistele tingimustele. Detailplaneeringus on esitatud tehnovõrkude ja rajatiste paiknemise põhimõtteline lahendus. Ehitusprojekti koostamise käigus täpsustuvad tehnovõrkude lahendused. Veevarustus ja kanalisatsioon Planeeritud on tootmismaa sihtotstarbega krunt pos 6, kuhu on kavandatud puurkaev, mis varustab veega planeeritud elamumaa sihtotstarbega krundid. Puurkaevu täpsed karakteristikud määratakse projekteerimistööde järgmistes etappides. Puurkaevu rajamine peab vastama keskkonnaministri 09.07.2015 määrusele nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid”. Planeeritud puurkaevude hooldusala Ø 10. Puurkaevu hooldusalas keelatud tegevused on antud Veeseaduses § 154 lg 5. Hooldusalal on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas: väetise ja taimekaitsevahendi hoidmine ja kasutamine; karjatamine; ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette; maaparandussüsteemide rajamine; sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht; reoveesette kasutamine, sõnniku ja vadaku laotamine ning sõnnikuauna paigutamine; kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse juhtimine; kalmistu rajamine; jäätmete käitlemine; maavara kaevandamine. Veetrass on planeeritud transpordimaa sihtotstarbega krundile pos 7. Veetrassile on planeeritud servituudi vajadus ega ala 2 m laiuselt mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks. Liitumispunktid on planeeritud krundi piirist väljas poole, jäädes planeeritud krundile sihtotstarbega transpordimaa. Ühisveevärgiga liitumispunktid on ette mitte kaugemale kui 1 m planeeritud krundi piirist. Lähipiirkonnas puudub kanalisatsiooni ühistorustik. Olmereoveed lahendatakse krundipõhiselt. Planeeringulahenduses on ette nähtud reovee kogumismahutid. Mahutite asukohta võib ehitusprojekti koostamisel muuta lähtuvalt hoonete projekteeritud asukohast. Elamukruntidel on rohealade suur osakaal ning kõvakatendite vähesus, seega maksimaalne sademevee kogus minimaalne. Sademevee vooluhulga vähendamiseks eelistada krundisiseste katete projekteerimisel sillutuskivi või sõelmeid, vältida asfaldikatet. Krundi sademevett mitte juhtida naaberkinnistule. Elektrivarustus ja tänavavalgustus Elektrivarustuse koostamise aluseks on Imatra Elekter AS poolt 17.05.2022 . a väljastatud elektrivarustuse tehnilised tingimused detailplaneeringuks nr 12949 296-22 . Planeeringuala elektrivõrgu ühenduseks on Juurika 10/0,4 kV alajaam 0,4kV võrguga. Juurika alajaam paikneb planeeringualast läänes u 75 m kaugusel kinnistul Eh a, katastritunnusega 67401:008:0149, mille sihtotstarve on elamumaa. Vastavalt tehnilistele tingimustele on ette nähtud Juurika 10/0,4 kV alajaam rekonstrueerida , mille käigus paigalda takse uu s trafo. Juurika alajaamas seadistatakse uus 0,4 kV fiider ja olemasolev Karina MÜ suunas olev haruliin ühendatakse uue fiidri toitele. Haruliini õhuliini osa rekonstrueeritakse. Kruntide varustamiseks elektriga on kavandatud maakaabli trassikorid orid planeeritud krundile pos 7 sihtotstarbega transpordimaa. Planeeritud elamute elektrienergiaga varustamiseks on määratud mitmekohalis e d 0,4 kV jaotus-liitumiskilpide asukohad kruntide piiril. Liitumisühenduse alates liitumiskilbist rajab objekti omanik. Tehniline lahendus täpsustatakse tehnilise projektiga. Tehnilise projekti staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega. Tehnilise projekti määratud liinide jm asukohad võivad erineda detailplaneeringus määratust. Täiendav tingimus: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Sidevarustus Planeeringuga nähakse ette kasutada mobiilsidevõrgu vahendeid. Soojavarustus Planeeringulahenduses on küttesüsteem ette nähtud lokaalsena, energiasäästlikuna ja keskkonnasõbralikuna. Võimalikud kütteliigid on elektriküte, ahiküte ja nende kombinatsioon, tahke küte, gaasiküte (vedelgaasi maa-aluste mahutite baasil). Soovitatav on kasutada passiivseid või aktiivseid ökoloogilisi küttesüsteeme (päikesepatareid, passiivne päikeseküte hoone akende orienteerimine lõunasse või vee baasil päikesekütte elemendid). Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike. Kütte lahendamisel õhksoojuspumpadega peavad olema pumbad varjatud ja mitte suunatud naaberhoonete poole. Hoonete küttesüsteemi valikul arvestada küttesüsteemi energiatõhusust. Õli- ja kivisöekütte kasutamine planeeritud hoonete kütmiseks ei ole soovitavad, et tagada keskkonna säästlikku kasutamist. Keskkonnatingimused ja võimalik U keskkonnamõju hindamine D etailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimise süsteemis seaduse paragrahv 6 lõike s 1 nimetatud olulise keskkonna mõjuga tegevuste loetellu, mille puhul kesk konnamõju strateegilise hindamis e läbiviimine on kohustuslik. Kavandatav t egevus oma iseloomult (üksik elamu te või suvilate planeerimine) eeldatavalt ohtu ei kujuta. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta kes kkonnas pöördumatuid muudatusi. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine ” . Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised: süttimatust materjalist prügikonteinerid ja kergestisüttiva prahi kiire koristamine ; hea va lgustus hoonele, sissepääsudele; territooriumi korrashoid; vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude, uste, akende ja klaaside kasutamine; tulekindlate materjalide kasutamine; paigaldada tulet õrje- ning valvesignalisatsioon; s oovitatav on kasutada naabrivalve süsteemi ja sõlmida leping turvafirmaga . Vastavus Ridala valla üldplaneeringule Reserveeritud elamumaa (E2) ‒ elamute ehitamiseks ja neid teenindavate infrastruktuuride ehitamiseks ette nähtud maa-ala, kus krundi minimaalseks suuruseks on 1500 m². Väljavõte kehtivast Ridala valla üldplaneeringu maakasutuse plaanist. Detailplaneeringu eskiislahendusega nähakse ette kinnistu jagamine vii eks elamumaa sihtotstarbega krundiks ja üheks tootmismaa sihtotstarbega ning üheks transp ordimaa sihtotstarbega krundiks, määratakse ehitusõigus ü ksik elamute või suvilate ehitamiseks. Moodustatud krundid on suuremad kui pindalaga 1 500 m², kuhu on lubatud hooneid ehitis ealuse pinnaga 300 m² . Koostatud detailplaneering ei sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Planeeringuala näitajad Planeeritava ala suurus 14 080 m² Kavandatud kruntide arv 7 Krundit ava ala maa bilanss: e lamumaa 12427 m² 8 8,1 % tootmi s maa 247 m² 1,8% t ranspordimaa 1426 m² 10 , 1 % Planeeritud parkimiskohtade arv 10 Planeeringu elluviimise tegevuskava Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal maakorralduslike toimingute tegemisel ja teostatavatele ehitus- ja rajatiste projektidele. Ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega; Detailplaneeringujärgse avalikult kasutatava tee ( krunt pos 7 ) pärast huvitatud isiku kulul rajamis es t tasuta võõrandamine Haapsalu linnale ; tee, tehnovõrkude ja -rajatiste projekteerimise tingimuste taotlemine, projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine; tehnovõrkude ja rajatiste ehitamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine; planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Detailplaneeringuga ettenähtud elamukruntidele hoonete ehitamiseks ehitusloa taotlusi ei esitata Haapsalu Linnvalitsusele enne, kui krunte teenindav taristu on saanud kasutusloa. Transpordiamet i tingimused seoses planeeringu elluviimisega: Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks; Transpordiamet ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike mõjude eest puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti peab arvestama asjaoludega, et riigiteel teostatakse remondi- ja hooldustöid (sh libeduse- ja tolmutõrjet); Transpordiamet ei võta endale kohustusi liiklusest põhjustatud häiringut (müra, vibratsioon, õhusaaste) e leevendusmeetmete rakendamiseks. Külli Samblik , arhitekt , Optimal Projekt OÜ 05 .0 1 .202 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →