dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna teadlikkuse tõstmiseks

Rahandusministeerium · 9. märts 2023
Viit
1.1-11/1214-3
Registreeritud
9. märts 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2023
Vastutaja
Kristiina Tuisk (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)

Failid

  • 📎1.1-111214-3 09.03.2023 Väljaminev kiri.asice453 KB

Sisu (failidest)

Teie 16.02.2023 nr 1-4/23/701, Keskkonnaministeerium KEM/23-0195/-1K [email protected] Meie 09.03.2023 nr 1.1-11/1214-3 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna teadlikkuse tõstmiseks Austatud härra Kallas Rahandusministeerium kooskõlastab keskkonnaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna teadlikkuse tõstmiseks“ eelnõu alljärgnevate märkustega arvestamisel: Üldine - Käskkirja punkt 1.2 on umbmäärane ning seda tuleb täiendada, et selle punkti juures peetakse silmas TATi seotust Eesti riigi eelarvestrateegiaga. Sellest johtuvalt tuleb muuta 1.2 punkti sõnastust vastavalt: „Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023. – 2026. aasta eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ tegevuse „Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ tulemuste saavutamiseks.“ - Käskkirjas tuleb märkida, et tegevuste ellu viimisel lähtutakse ühendmääruse §7. Näiteks, antud viite võib käskkirja eelnõus sõnastada järgmiselt: „Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM) §-le 7.“ - Punktis 2.3 tuleb täiendada, millisesse Eesti 2035 alasihti panustatakse. - Samuti on punktis 2.3 ebaselgus seoses panusega Eesti 2035 näitajatesse: o Eelnõus kirjeldatakse panust võrdsete võimaluste edendamisesse, mis ei ole kohane. Meede panustab vaid ligipääsetavuse tagamisse, mida mõõdetakse näitajaga „Ligipääsetavuse näitaja“. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 o Panust regionaalselt tasakaalustatud arengusse mõõdetakse „Eesti 2035“ näitajaga „Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“. Ametlikuks kooskõlastamiseks esitatud eelnõu tekstis on see näitaja vale nimega. Palun korrigeerida. Tulenevalt eelpool toodust, palume kaaluda punkt 2.3 osas järgnevat sõnastust: „Toetatavate tegevuste panust regionaalselt tasakaalustatud arengusse mõõdetakse „Eesti 2035“ näitajaga „Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“, panust ligipääsetavuse tagamisse näitajaga „Ligipääsetavuse näitaja“ ja panust keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisesse näitajaga „Keskkonnatrendide indeks“. - Käskkirja eelnõu punktis 4.1 on tulemusi kirjeldatud väga lühidalt. Aru on saada, et tehtavate tegevuste ühe tulemusena valmib kliimakommunikatsiooni strateegia, aga arusaamatuks jääb tulemuste seos punktis 3.1 viidatud „a“ tegevustega. - Eelnõu p 13 „Tegevuste elluviimise seire“ alla on lisatud alapunktid 13.8 ja 13.9, mis käsitlevad vähese tähtsusega abi. Teeme ettepaneku vastavad alapunktid tõsta punkti 16 alla „Vähese tähtsusega abi“, et kogu vastava teemaga seotud regulatsioon oleks samas kohas ja lihtsamini leitav. Ruumiline planeerimine - Oluline on, et TATis mainitud juhendmaterjalide koostamisse kaasatakse ruumilise planeerimise ekspertteadmine õigeaegselt ja konstruktiivselt, mitte tagantjärele, kaalutlemise ja seatavate piirangute põhjendamise alused oleksid selged, samuti oleks klaar, kes nende seadmise ja järgimise üle järelevalvet teeb. Seetõttu teeme ettepaneku koostada ruumilist planeerimist käsitlevaid juhiseid koostöös Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonnaga alates eesmärgi püstitamisest, et kaasata õigeaegselt ruumilise planeerimise ekspertteadmine. - Ruumilise planeerimise valdkond on hiljuti avaldanud Detailplaneeringute nõustiku. On oluline, et igasugused tulevased detailplaneeringuid puudutavad nõustikud oleks omavahel dialoogis ja kasutajate perspektiivist vähem killustunud erinevate portaalide vahel. Seetõttu on pikas perspektiivis oluline luua sidusus uute juhendmaterjalidega. - Läbi tuleb mõelda juhendmaterjalide seos teiste kliimariske ja elurikkust toetavate töövahenditega nagu nt Rohefaktori tööriist, mida samuti kasutatakse detailplaneeringu tasandil. - Rahandusministeeriumi Ruumilise planeerimise osakond on lisaks välja töötamas "Kestliku ruumilise arengu tööriistakasti rohepöörde eesmärkide tagamiseks", mille üheks eesmärgiks on koondada erinevaid planeeringute tasandeid puudutavaid töövahendeid planeerijatele. Riigiabi - Eelnõu punktid 3.1a) ja 16.1: punktis 3.1.a) kirjutatakse koolitustest „KOVidele ja üldsusele“, kui punktis 16.1 viidatakse, et koolitatavad võivad olla ettevõtjate esindajad ja töötajad. Selguse huvides tuleb punktis 3.1a) lisada ka viite ettevõtjatele, sest „üldsuse“ all tavaliselt ei mõelda ettevõtjaid. 2 - Eelnõu punkt 11.6: kuna selles punktis mainitakse esmakordselt, et käskkirja raames antud toetus võib olla vähese tähtsusega abi, tuleks siin ka viidata vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele, mille alusel vähese tähtsusega abi antakse. Soovitame punkti 11.6 ümber sõnastada näiteks järgmiselt: „Kui projektis osalevatele ettevõtjatele antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1-8), artikli 3 mõistes, järgib elluviija toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Elluviija teavitab ettevõtjaid neile projekti käigus antavast vähese tähtsusega abist, selle suurusest ja tingimustest, peab arvestust antava vähese tähtsusega abi kohta ning esitab sellekohase teabe rakendusüksusele koos kuludokumentidega.“ - Eelnõu punkt 13.9: tuleb täpsustada sõnastust järgmiselt: „…, mil elluviija andis käesoleva käskkirja alusel viimast korda üksikabi.“ - Eelnõu punkt 16.2: pole selge, kuidas arvutatakse vähese tähtsusega abi summa projektis (koolitusel) osaleva ettevõtja kohta ehk mille järgi kontrollib elluviija vähese tähtsusega abi lubatavust ettevõtjale. - Kui ettevõtja vähese tähtsusega abi vaba jääk ei võimalda koolitusel nt tasuta osaleda, siis eelnõu kohaselt ei saa ettevõtja esindaja või töötaja koolitusel osaleda. Soovitame kaaluda, kas ettevõtja ei võiks soovi korral siiski koolitusel osaleda, makstes osalustasu, mis vastab turuhinnale. - Eelnõu punkt 16.3: kui punktis 11.6 viidata komisjoni vähese tähtsusega abi määrusele, siis see punkt tuleb eelnõust välja jätta. - Eelnõu punkt 16.4: lisada teksti lõppu „maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedava ettevõtja puhul 100 000 eurot.“ - Seletuskirja osa 3: lisada viide ka komisjoni vähese tähtsusega abi määrusele nr 1407/2013. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Annely Akkermann rahandusminister Kristiina Tuisk [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel