Teie 16.02.2023 nr 1-4/23/701,
Keskkonnaministeerium KEM/23-0195/-1K
[email protected] Meie 09.03.2023 nr 1.1-11/1214-3
Toetuse andmise tingimuste
kehtestamine ning 2023–2029
tegevuskava ja eelarve kinnitamine
kliimamuutustega arvestamiseks ja
kliimavaldkonna teadlikkuse
tõstmiseks
Austatud härra Kallas
Rahandusministeerium kooskõlastab keskkonnaministri käskkirja „Toetuse andmise
tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine
kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna teadlikkuse tõstmiseks“ eelnõu
alljärgnevate märkustega arvestamisel:
Üldine
- Käskkirja punkt 1.2 on umbmäärane ning seda tuleb täiendada, et selle punkti juures
peetakse silmas TATi seotust Eesti riigi eelarvestrateegiaga. Sellest johtuvalt tuleb
muuta 1.2 punkti sõnastust vastavalt: „Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023. – 2026.
aasta eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme
„Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ tegevuse
„Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ tulemuste
saavutamiseks.“
- Käskkirjas tuleb märkida, et tegevuste ellu viimisel lähtutakse ühendmääruse §7.
Näiteks, antud viite võib käskkirja eelnõus sõnastada järgmiselt: „Toetatavate
tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis
kinnitatud üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste
valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi
Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja
kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM) §-le 7.“
- Punktis 2.3 tuleb täiendada, millisesse Eesti 2035 alasihti panustatakse.
- Samuti on punktis 2.3 ebaselgus seoses panusega Eesti 2035 näitajatesse:
o Eelnõus kirjeldatakse panust võrdsete võimaluste edendamisesse, mis ei ole
kohane. Meede panustab vaid ligipääsetavuse tagamisse, mida mõõdetakse
näitajaga „Ligipääsetavuse näitaja“.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
o Panust regionaalselt tasakaalustatud arengusse mõõdetakse „Eesti 2035“
näitajaga „Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“.
Ametlikuks kooskõlastamiseks esitatud eelnõu tekstis on see näitaja vale
nimega. Palun korrigeerida.
Tulenevalt eelpool toodust, palume kaaluda punkt 2.3 osas järgnevat sõnastust:
„Toetatavate tegevuste panust regionaalselt tasakaalustatud arengusse mõõdetakse „Eesti
2035“ näitajaga „Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“,
panust ligipääsetavuse tagamisse näitajaga „Ligipääsetavuse näitaja“ ja panust
keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisesse näitajaga „Keskkonnatrendide indeks“.
- Käskkirja eelnõu punktis 4.1 on tulemusi kirjeldatud väga lühidalt. Aru on saada, et
tehtavate tegevuste ühe tulemusena valmib kliimakommunikatsiooni strateegia, aga
arusaamatuks jääb tulemuste seos punktis 3.1 viidatud „a“ tegevustega.
- Eelnõu p 13 „Tegevuste elluviimise seire“ alla on lisatud alapunktid 13.8 ja 13.9, mis
käsitlevad vähese tähtsusega abi. Teeme ettepaneku vastavad alapunktid tõsta punkti
16 alla „Vähese tähtsusega abi“, et kogu vastava teemaga seotud regulatsioon oleks
samas kohas ja lihtsamini leitav.
Ruumiline planeerimine
- Oluline on, et TATis mainitud juhendmaterjalide koostamisse kaasatakse ruumilise
planeerimise ekspertteadmine õigeaegselt ja konstruktiivselt, mitte tagantjärele,
kaalutlemise ja seatavate piirangute põhjendamise alused oleksid selged, samuti oleks
klaar, kes nende seadmise ja järgimise üle järelevalvet teeb. Seetõttu teeme ettepaneku
koostada ruumilist planeerimist käsitlevaid juhiseid koostöös Rahandusministeeriumi
ruumilise planeerimise osakonnaga alates eesmärgi püstitamisest, et kaasata
õigeaegselt ruumilise planeerimise ekspertteadmine.
- Ruumilise planeerimise valdkond on hiljuti avaldanud Detailplaneeringute nõustiku.
On oluline, et igasugused tulevased detailplaneeringuid puudutavad nõustikud oleks
omavahel dialoogis ja kasutajate perspektiivist vähem killustunud erinevate portaalide
vahel. Seetõttu on pikas perspektiivis oluline luua sidusus uute juhendmaterjalidega.
- Läbi tuleb mõelda juhendmaterjalide seos teiste kliimariske ja elurikkust toetavate
töövahenditega nagu nt Rohefaktori tööriist, mida samuti kasutatakse
detailplaneeringu tasandil.
- Rahandusministeeriumi Ruumilise planeerimise osakond on lisaks välja töötamas
"Kestliku ruumilise arengu tööriistakasti rohepöörde eesmärkide tagamiseks", mille
üheks eesmärgiks on koondada erinevaid planeeringute tasandeid puudutavaid
töövahendeid planeerijatele.
Riigiabi
- Eelnõu punktid 3.1a) ja 16.1: punktis 3.1.a) kirjutatakse koolitustest „KOVidele ja
üldsusele“, kui punktis 16.1 viidatakse, et koolitatavad võivad olla ettevõtjate
esindajad ja töötajad. Selguse huvides tuleb punktis 3.1a) lisada ka viite ettevõtjatele,
sest „üldsuse“ all tavaliselt ei mõelda ettevõtjaid.
2
- Eelnõu punkt 11.6: kuna selles punktis mainitakse esmakordselt, et käskkirja raames
antud toetus võib olla vähese tähtsusega abi, tuleks siin ka viidata vastavalt Euroopa
Komisjoni määrusele, mille alusel vähese tähtsusega abi antakse. Soovitame punkti
11.6 ümber sõnastada näiteks järgmiselt: „Kui projektis osalevatele ettevõtjatele antav
toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013,
milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist
vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1-8), artikli 3 mõistes, järgib
elluviija toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
Elluviija teavitab ettevõtjaid neile projekti käigus antavast vähese tähtsusega abist,
selle suurusest ja tingimustest, peab arvestust antava vähese tähtsusega abi kohta ning
esitab sellekohase teabe rakendusüksusele koos kuludokumentidega.“
- Eelnõu punkt 13.9: tuleb täpsustada sõnastust järgmiselt: „…, mil elluviija andis
käesoleva käskkirja alusel viimast korda üksikabi.“
- Eelnõu punkt 16.2: pole selge, kuidas arvutatakse vähese tähtsusega abi summa
projektis (koolitusel) osaleva ettevõtja kohta ehk mille järgi kontrollib elluviija vähese
tähtsusega abi lubatavust ettevõtjale.
- Kui ettevõtja vähese tähtsusega abi vaba jääk ei võimalda koolitusel nt tasuta osaleda,
siis eelnõu kohaselt ei saa ettevõtja esindaja või töötaja koolitusel osaleda. Soovitame
kaaluda, kas ettevõtja ei võiks soovi korral siiski koolitusel osaleda, makstes
osalustasu, mis vastab turuhinnale.
- Eelnõu punkt 16.3: kui punktis 11.6 viidata komisjoni vähese tähtsusega abi
määrusele, siis see punkt tuleb eelnõust välja jätta.
- Eelnõu punkt 16.4: lisada teksti lõppu „maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu
eest kaupu vedava ettevõtja puhul 100 000 eurot.“
- Seletuskirja osa 3: lisada viide ka komisjoni vähese tähtsusega abi määrusele nr
1407/2013.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
rahandusminister
Kristiina Tuisk
[email protected]
3