08.03.2023
VASTUS VAIDLUSTUSELE
Hankija: Tartu Linnavalitsus
Registrikood 75006546
Raekoja plats 1a, 50089 Tartu
Hankija esindaja: Erki Fels, vandeadvokaat
Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal
Tatari 1, 10141 Tallinn
E-post
[email protected]
Vaidlustaja: P. DUSSMAN EESTI Osaühing
Registrikood 10068915
Mustamäe tee 4, 10621 Tallinn
Vaidlustaja esindaja: Ott Saame, vandeadvokaat
Advokaadibüroo Concordia OÜ
E-post
[email protected]
TAOTLUSED
1. Jätta P. DUSSMANN EESTI Osaühingu vaidlustus rahuldamata.
2. Jätta Tartu Linnavalitsuse menetluskulud P. DUSSMANN EESTI Osaühingu
kanda.
ASJAOLUD
1. 17.02.2023 avaldas Tartu Linnavalitsus (hankija) sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena
läbiviidava riigihanke „Toitlustamisteenuse osutaja leidmine Tartu linna koolidele“ (vr
253943) (riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid
(RHAD).
2. Algne pakkumuste esitamise tähtpäev oli 09.03.2023. Hankija on pikendanud pakkumuste
esitamise tähtpäeva kuni 10.04.2023.
3. 01.03.2023 esitas P. DUSSMANN EESTI Osaühing (vaidlustaja) riigihangete
vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, millega palub kohustada hankijat viima
riigihangete seadusega (RHS) vastavusse erinevad RHAD tingimused.
4. Hankija vaidlustusega ei nõustu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Ükski vaidlustatud
RHAD tingimus ei ole õigusvastane. Vaidlustaja taotlus hankemenetlus peatada tuleb jätta
rahuldamata, kuna peatamise vajadus puudub. Hankija on pikendanud pakkumuste
esitamise tähtpäeva, mille tõttu ei saa realiseeruda risk, et pakkumuste esitamise tähtpäev
saabub enne vaidlustuse lahendamist või enne edasikaebamise tähtpäeva.
Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ, Tatari 1, 10141 Tallinn
T: 614 1858,
[email protected], www.pwclegal.ee
PÕHJENDUSED
(I) RHAD p-d 6.1.4 – tooraine kaugus Tartu raekojast
5. Vaidlustaja hinnangul on RHAD p 6.1.4 (ja vastavalt p-d 6.2.4, 6.3.4, 6.4.4, 6.5.4, 6.6.4, 6.7.4,
6.8.4, 6.9.4 ja 6.10.4) õigusvastane, kuna ei ole võimalik üheselt aru saada, mida on mõeldud
tooraine päritolu asukoha all ning kuidas selle kaugust Tartu raekojast mõõdetakse. Samuti
jääb vaidlustajale arusaamatuks, kuidas on konkreetsed piirkaugused seostatavad teenuse
kvaliteedi või muu asjakohase hindamise kriteeriumiga.1
1.1. RHAD p-s 6.1.4 piirang tooraine tarneahela pikkusele on õiguspärane
6. Asjakohatu on vaidlustaja väide, et RHAD p 6.1.4 ei ole seostatav teenuse kvaliteedi või muu
asjakohase hindamise kriteeriumiga. RHS § 87 lg 7 kohaselt võib hankija pakkumusi hinnata
kvalitatiivsete, keskkonnaalaste või sotsiaalsete kriteeriumite alusel. Keskkonnahoidlike
lahenduste kasutamine on üks riigihangete horisontaalseid eesmärke, millega tuleb
riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestada (RHS § 2 lg 2). Keskkonnahoidlikel
kaalutlustel seatud tingimused pole seega riigihangetes üksnes lubatud, vaid lausa soositud.
7. Euroopa Kohus on selgitanud, et hankija võib kasutada keskkonnakaitsega seotud
kriteeriume.2 Veel enam, kohus on kinnitanud, et võrdse kohtlemise põhimõte ei keela
keskkonnakaitsega seotud kriteeriumide arvesse võtmist isegi siis, kui hankijale endale
kuuluv ettevõte on üks vähestest, kellel on võimalik keskkonnahoidlikele kriteeriumidele
vastata.3
8. Euroopa Regioonide Komitee on selgitanud, et keskkonnasäästlike tingimuste kasutamine
läbi tarneahela pikkuse ja sageduse on lubatud.4 Samuti on Rahandusministeerium
kinnitanud, et riigihangete üldpõhimõtted lubavad eelistada keskkonnahoidlikke lahendusi,
kui need on suunatud keskkonnamõju vähendamisele, mitte kohalike kaupade eelistamisele.5
Hankija võib eelistada pakkujaid, kelle tegevusel on väiksem keskkonnasaaste, s.h
lühem tarneahel. Riigihangetes on lubatud eelistada pakkujaid, kes kasutavad lähemal
kasvatatud või toodetud tooteid. Pakkumuste hindamise kriteeriumid peavad peegeldama
riigihangete horisontaalsete eesmärkide elluviimist. Piirkauguste seadmine aitab paremini
edendada vastutustundlikku tarbimist.6
1.2. RHAD p 6.1.4 on selge ja täidetav
9. RHAD p 6.1.4 on objektiivselt kontrollitav: kaugust mõõdetakse Tartu raekojast linnulennult.
Selge on, et „linnulennult“ tähendab kaardi pealt sirgjoonelist mõõtmist. EKSS järgi
tähendab „linnulennult“ otse, kõige lühemat teed, õhuteed pidi.7 Kauguse määramine
1 Vaidlustus, p 3.1.
2 EKo C-513/99, p 64.
3 EKo C-513/99, p 86.
4 European Committe of the Regions. Sustainable public procurement of food, lk 19. Arvutivõrgus:
https://cor.europa.eu/en/engage/studies/Documents/sustainable-public-procurement-food.pdf
5 Estella Põllu. Toiduainete ostmine ja toitlustamine riigihankena, lk 5. Arvutivõrgus:
https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihanked/kasulik-teave#analuusid-ja-
uuringu.
6 RHS kommentaarid, § 85/6.
7 https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=linnulennult&F=M
2/17
linnulennult on riigihangetes levinud praktika.8 Kauguse määramisel linnulennult on sobilik
kasutada kaardirakendusi, nt Maa-ameti Geoportaali kaardirakenduse joonlaua funktsioon.9
10. Vaidlustaja väide, et RHAD p-i 6.1.4 ei ole objektiivselt võimalik täita, on põhjendamata.
Vaidlustaja ise reklaamib ennast kui ettevõtjat, kelle tooraine pärineb enamikus osas
kohalikelt tootjatelt.10 Vaidlustajal on järelikult juba praegu koostööpartnerid, kes tarnivad
kohalikku toorainet. Vastavat asjaolu peab vaidlustaja seega olema ka suuteline tõendama.
Hankija ei ole ette kirjutanud, millise tooraine osas tingimus kohaldub. Pakkujatele on jäetud
otsustamisõigus (n-ö kombineerimisruum), kuidas tingimuse täitmine saavutada. Samuti on
oluline, et vaid 60% toorainest peab kriteeriumi täitmiseks pärinema 300 km raadiusest.
300 km tingimuse täitmine ei ole liigselt keeruline, kuna see raadius katab sisuliselt kogu
Eesti ala ja ca 90% Lätit. See tähendab, et pakkujal on võimalik toorained hankida kõigilt
Eestis tegutsevatelt tootjatelt või leida koostööpartner Lätis tegutsevate tootjate hulgast.
11. RHAD p 6.1.4 ei ole ebaproportsionaalne. RHAD ebaproportsionaalsus tuleb kõne alla vaid
juhul, kui tingimused on ilmselgelt asjakohatud või meelevaldsed. Asjaolu, et tingimus ei ole
pakkujale meelepärane, ei tähenda, et tingimus on ebaproportsionaalne.11 Hanketingimuste
proportsionaalsus tähendab, et hankija ei seaks põhjendamatuid piiranguid, mis välistavad
ausa ja läbipaistva konkurentsi.12
12. Vaidlustuses on väidetud, et RHAD-s puudub tooraine mõiste. Tooraine defineerimisel tuleb
lähtuda õigusaktidest. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 art-st 2
jaotab toidu tooted kolme gruppi:
1) esmatooted – esmatootmise tooted, sh põllundus-, loomakasvatus-, jahindus ja
kalandustooted;
2) töötlemata tooted – töötlemata toidud, sh jaotatud, irrutatud, raiutud, viilutatud,
konditustatud, hakitud, nülitud, peenestatud, lõigatud, puhastatud, trimmitud,
kooritud, jahvatatud, jahutatud, külmutatud, sügavkülmutatud või sulatatud;
3) töödeldud tooted – töötlemata toodete töötlemise tulemusena saadavad toiduained.
13. Tooraine päritolu sõltub toote rühmast. Esmatoodete puhul on tooraine päritolu loomulikult
tooraine kasvukoht. Töötlemata toodete ja töödeldud toodete puhul on tooraine päritolu
põhilise koostisosa tooraine päritolu. Sama selgituse soovib hankija anda ka teabevahetuses
vaidlustaja analoogsele küsimusele vastates, et see oleks ühemõtteliselt selge kõigile
huvitatud isikutele. See selgitus ei muuda RHAD-i, vaid täpsustab seda. Kui hankija on
RHAD sätte tähendust RHS § 46 lg 1 alusel selgitanud, tuleb selgitusest asjaomase tingimuse
tõlgendamisel lähtuda.13
(II) RHAD p 6.14 – 10 päeva menüü esitamine ja hindamine
14. Vaidlustaja hinnangul on RHAD p 6.14 koos p-dega 8.1.2, 8.1.3, 8.1.4, 8.1.5, 8.1.6, 8.1.7 ja
8.1.8 vastuolus RHS § 85 1 ls-ga 2, kuna menüü on olemuselt „proovitöö“, mida ei saa
sätestada pakkumuse hindamise kriteeriumiga. Samuti on tingimus vaidlustaja arvates
pakkujate suhtes ebaproportsionaalne, kuna menüü koostamine enne hankelepingu
8 VAKO 118-11/125458.
9 Maa-ameti Geoportaal. Arvutivõrgus: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo.
10 Dussmann Eesti. Arvutivõrgus: https://www.dussmann.ee/et/teenused/toitlustamine/.
11 VAKO 69-20/222286, p 16.
12 TlnHKo 3-18-752, p 10.
13 VAKO 181-17/183146, p 18; VAKO 211-17/191039, p 14.
3/17
sõlmimist tähendab märkimisväärses osas hangitava teenuse ette sooritamist.14 Hankija ei
nõustu.
2.1. 10 päeva menüü esitamine on vajalik hindamise kriteeriumi täitmise
kontrollimiseks
15. RHAD p 6.14 kohaselt esitab pakkuja gümnaasiumi vanuserühmale pakutava kahe nädala
(ehk 10 päeva) menüü. Säte loetleb ka tingimused, millele menüü peab vastama. Näiteks
tuleb menüüs nimetada toidu/joogi nimetus, valmistamise lühikirjeldus, toidu põhitooraine,
tooraine kogused ja tooraine kirjeldus (nt värske, jahutatud, külmutatud, toidu valkude,
rasvade ja süsivesikute sisaldus jmt).
16. Need nõuded ei ole ebamõistlikud. Vaidlust ei saa olla selles, et menüüs nõutavad andmed
on otseselt hankelepingu esemega seotud, s.t millist koolilõunat ja koolieinet (toit) pakkuja
pakub, mida toit sisaldab ja milline on toiteväärtus.
17. Tegemist on vastavustingimusega „Pakkumus ehk kahe nädala menüü“, mille kohta peab
pakkuja esitama täidetud Vormi 2. Vastavustingimuste all peetakse praktikas silmas
riigihanke alusdokumendi sätteid, mis sisaldavad nõudeid pakkumuse sisule.15 Sarnaselt
tehnilise kirjeldusele (TK) on ka vastavustingimuste kujundamisel hankijal ulatuslik
kaalutlusruum, kuivõrd on hankija ainuõigus otsustada, millistele tingimustele vastavaid
pakkumusi hankija soovib saada. Praegusel juhul on vastavustingimuse eesmärk ühtlasi
tagada pakkumuste hindamise võimalikkus. Nimelt on menüü pakkumuse osa, mille
abil saab hankija hinnata pakkumust mitme hindamise kriteeriumi alusel:
1) RHAD p 8.1.2 kohaselt hindab hankija menüüs töödeldud toorainete (poolfabrikaatide)
kasutamist (10 punkti);
2) RHAD p 8.1.3 kohaselt hindab hankija menüü mitmekülgsust põhitoorainete osas (15
punkti);
3) RHAD p 8.1.4 kohaselt hindab hankija menüü mitmekülgsust praepäevadel sooja
lisandi osas (10 punkti);
4) RHAD p 8.1.5 kohaselt hindab hankija menüü mitmekülgsust salatite või
salatikomponentide osas (10 punkti);
5) RHAD p 8.1.6 kohaselt hindab hankija menüü mitmekülgsust köögivilja ja puuvilja
(vahepalad) osas (10 punkti);
6) RHAD p 8.1.7 menüü mitmekesisus kaunviljade kasutamise osas (10 punkti).
18. Need tingimused on suunatud toidu kvaliteedile (RHS § 85 lg 8 p 1). Mõistetavalt on Tartu
koolides käivate õpilaste, nende vanemate, koolitöötajate ja laiemalt Eesti avalikkuse
huvides, kui sööklas pakutavas toidus ei kasutata poolfabrikaate, menüü koosneb erinevatest
põhitoorainetest, prae kõrvale pakutakse erinevat sooja lisandit, salativalik on
mitmekesisem, vahepalad koosnevad erinevatest köögi- ja puuviljadest ja menüüs pakutakse
kahe nädala sees erinevaid kaunvilju. Seda toetab otseselt sotsiaalministri 15.01.2008
määrus nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele kooleelses lasteasutuses ja koolis“ § 5 lg 7
p 1, mille kohaselt toit valmistatakse võimalikult töötlemata ja värsketest
toiduainetest põhiliselt aurutades, keetes ja hautades. Tervislik toit Eestimaa koolides on
seega oluline avalik huvi. Seepärast on oluline, et hankijad toitlustusteenuse hankimisel seda
14 Vaidlustus, p 3.3.
15 VAKO 96-20/219424, p 14.
4/17
eesmärki RHAD koostamisel arvestaks. Ka vaidlustaja ei väida, et need hindamise
kriteeriumid oleksid õigusvastased või ebaproportsionaalsed.
19. Hankija peab hindamise kriteeriumide täitmist kontrollima. Seejuures peab hankija tegema
seda sisuliselt. Läbipaistev hindamine eeldab, et hankijal on võimalik pakkujate esitatud
teavet kontrollida.16 RHS ei keela, et paljasõnalise kinnituse asemel küsib hankija hindamise
kriteeriumi täitmise kontrollimiseks põhjalikumat, sisulisemat vastust. Kõigi eelviidatud
hindamise kriteeriumide täitmist kontrollib hankija just pakkumuses esitatava
menüü kaudu. Hankijal ei ole võimalik hinnata toidus ja joogis kasutatava tooraine
mitmekülgsust erinevates kategooriates (sh tuvastada toidu põhitoorainet), teadmata, millest
toit on valmistatud.
20. Asjakohatu vaidlustaja väide, et „hankija nõuab menüüd oluliselt suuremas mahus, kui
pakkujad seda seaduse kohaselt muidu koolide toitlustamisel tegema peaksid (vrd
sotsiaalministri 15.01.2008 määrus nr 8) ning suuremas mahus, kui seda teenust osutades
tegema peaksid (vrd RHAD lisa 33, lisa 6).“ Esiteks, sotsiaalministri määrus nr 8 ei ole
seadus, vaid määrus. Teiseks, pakkumuse vastavustingimuse ja hindamise kriteeriumi
kontekstis ei oma see määrus tähendust. Samuti ei oma tähtsust hankelepingu lisa 6, mis
käsitleb menüü näidist kodulehel ja kooli seinal kasutamiseks. Menüü RHAD p 6.14 mõistes
ei puuduta seda, mida toitlustaja peab kodulehel avaldama, vaid pakkumuse sisu ja
hindamist. Menüü koostamisel võtab pakkuja endale kohustusi menüü mitmekesisusega
seoses ja võimaldab hankijal seda pakkumuste hindamise etapis kontrollida. Nagu hankija
on teabevahetuses selgitanud: „Hanke raames esitatavas menüüs ei piisa ainult toitude ja
jookide pealkirjadest, et hinnata mitmekesisust, mistõttu on oluline avada toiduks ja joogiks
pakutavate artiklite sisu sügavamalt. Hindamine peab olema läbipaistev ning pakkujaid
võrdselt kohtlev. Pelgalt pakkumuses esitatud toitude ja jookide pealkirjade põhja hankija
seda tagada ei saa.“17
21. Põhimõtteliselt väär on vaidlustaja seisukoht: „10 päeva menüü koostamine enne
hankelepingu sõlmimist tähendab sisuliselt märkimisväärses osas hangitava teenuse (ette)
sooritamist.“ Teenuse sisuks on toitlustada kõiki selleks soovi avaldanud kooli õpilasi ja
töötajaid õppepäeva jooksul (hankelepingu p 5.1.1), osutada toitlustusteenust kogu lepingu
perioodi vältel (hankelepingu 5.1.2), pidada puhvetit (hankeleping p 5.1.4) jmt. Lepingu
kestus on 58 kuud. Arvestades hankelepingu kestust ja kohustuste ulatust, pole midagi
ebaproportsionaalset, kui pakkujad peavad esitama pakkumuse koosseisus 10 päeva menüü.
2.2. 10 päeva menüü esitamise kohustus ei ole „proovitöö“
22. Ebaõige on vaidlustaja arutlus, et „pakkujate poolt pakkumuste osana 10 päeva menüü
esitamise kohustus (Vormil 2) tuleb lugeda nn proovitööks RHS § 101 lg 1 p 11 tähenduses“ ja
„RHS § 85 lg 1 ls 2 kohaselt ei või aga pakkumuse hindamise kriteeriumina sätestada RHS §
101 sätestatu alusel kehtestatavaid pakkuja kvalifitseerimise tingimusi“.
23. Proovitöö, millele vaidlustaja viitab, ongi hindamise kriteerium, mitte kvalifitseerimise
tingimus. Proovitööd RHS kvalifitseerimise tingimusena sätestada ei luba.
Paljudes riigihanke valdkondades (nt IT-arendustööd) on proovitöö üks kõige
tavapärasemaid hindamise kriteeriume, mille kaudu pakkumuse kvaliteeti hinnata.
Vaidlustaja peab tõenäoliselt silmas mitte proovitööd, vaid RHS § 101 lg 1 p 11 kohast
kvalifitseerimise tingimust: „hankelepingu esemeks olevate asjade näidised, kirjeldused või
fotod, vajaduse korral koos tõendiga nende ehtsuse kohta“.
16 C-448/01, p-d 50 ja 51.
17 Hankija 27.02.2023 vastus, sõnumi ID 721 346.
5/17
24. Loomulikult ei ole RHAD p 6.14 kvalifitseerimise tingimus RHS § 101 lg 1 p 11 mõistes. Seda
kolmel põhjusel.
1) RHS § 101 lg 1 p 11 kohaldub „asjadele“, kuid praegusel juhul on hankelepingu esemeks
teenus;
2) vaidlustaja ei saa tugineda hankemenetlust reguleerivale RHS § 85 lg 1 lausele 1, sest
hankija ei vii läbi hankemenetlust. RHS 126 lg 7 alusel kohaldab hankija sotsiaal- ja
eriteenuste erimenetluse läbiviimisel RHS §-s 85 sätestatut, kui RHAD-s ei ole sätestatud
teisiti. Praegusel juhul on RHAD p 6.14 kohane menüü vastavustingimus ja hindamise
kriteeriumi ese, mitte kvalifitseerimise tingimus;
3) kvalifitseerimise tingimused on suunatud pakkuja võimekuse hindamisele, s.t tuvastada
pakkujate eeldatav suutlikkus sõlmitavat hankelepingut täita.18 Praegusel juhul ei kahtle
hankija vaidlustaja ega teiste pakkujate võimekuses/suutlikkuses menüüd koostada.
Hankijat huvitab see, millise menüü pakkujad koostavad. Menüü koostamisel võtab
pakkuja endale kohustusi menüü mitmekesisusega seoses ja võimaldab hankijal seda
pakkumuste hindamise etapis kontrollida.
25. Asjassepuutumatu on vaidlustaja viide, et nõuetele mittevastava menüü esitamine toob kaasa
pakkumuse mittevastavuse (RHAD p 7.1.), kuigi hankelepingu täitmise käigus oleks menüüs
mõni mittevastavus pigem ebaoluline. RHAD p 7.1 vaidlustaja vaidlustanud ei ole. RHAD p
7.1 on klassikaline pakkumuse tagasilükkamise alus, mis on sisuliselt samasuguses
sõnastuses RHS § 114 lg-s 2. See, et vastavustingimuste täitmisel tuleb esitada tingimuste
kohane dokument, on riigihangetes tavapärane. Seejuures küsimus, kas menüü koostamisega
seotud kohustuste rikkumine on hankelepingu oluline rikkumine, ei puutu pakkumuse
vastavuse kontrolli ega hindamisse. Samuti on väär vaidlustaja seisukoht, nagu tooks menüüs
tehtud mistahes vead kaasa pakkumuse tagasilükkamise. RHAD p 8.1.8 kohaselt on menüü
nõuetekohane vormistus eraldi hindamise kriteerium, s.t menüüs esinevate vigade korral
kaotab pakkuja punkte.
(III) RHAD p 6.18 – kohustuslik pakkumus hankeosadele II ja X
26. Vaidlustaja väidab, et RHAD p 6.18 tähendab, et hanke osadeks jaotamine on osade II ja X
puhul vaid tinglik ning vastuolus RHS § 27 lg-ga 2. Praktikas ei ole võimalik esitada
pakkumust ühele osale, vaid alati tuleb esitada pakkumus vähemalt kolmele hanke osale.19
Hankija kahtleb, kas vaidlustajal on RHAD p 6.18 vaidlustamiseks vaidlustuse esitamise
õigus. Vaidlustuses ei ole põhjendatud, kuidas see säte rikub vaidlustaja subjektiivseid õigusi,
s.t kas vaidlustaja ei suudaks esitada nendele osadele pakkumust.
27. RHAD säte on õigusvastane juhul, kui see rikub konkreetset RHS sätet. Vaidlustaja viidatud
RHS § 27 lg 2 sotsiaal- ja erimenetluses ei kohaldu (RHS § 126). Samas ei oleks vastuolu RHS-
ga ka juhul, kui säte kohalduks. RHS § 27 lg 1 võimaldab hankijal otsustada, millistes osades
võib pakkumuse esitada: „sätestades hanketeates või muudes riigihanke alusdokumentides,
kas ta lubab pakkujal esitada pakkumuse ühele, mitmele või kõigile osadele.“
28. Hankija ei peagi võimaldama ainult ühele osale pakkumust esitada. Hankija sooviks on see,
et ka II ja X osas oleks pakkumusi. Tartu Karlova Kooli (hankeosa X) puhul toetavad seda
kaalutlust järgmised asjaolud:
18 VAKO 106-20/221950, p 7.3. VAKO 97-16/172322 p 7.2 ja TlnRKo 3-11-1300 p 14, VAKO 182-16/177120,
EKo C-513/99, p 8, TlnHKo 3-16-1094 p-d 15-17.
19 Vaidlustus, p 3.4.
6/17
1) vaja on sisustada kaks kööki ning komplekteerida mõlemasse meeskond. See on
kulumahukas ja teeb hankeosa X tõenäoliselt ebapopulaarsemaks. RHAD p 6.18 tagab,
et pakkumusi osale X esitatakse. See omakorda tagab maksimaalse konkurentsi;
2) Tartu Karlova Kooli Lina 2 maja läheb rekonstrueerimisele, mistõttu toitlusaja ei saa
kõiki Karlova Kooli õpilasi kogu hankelepingu periood toitlustada. Ka see vähendab
hankeosa X atraktiivsust;
29. Hugo Treffneri Gümnaasium (hankeosa II) puhul on hankija sooviks suurendada
konkurentsi, mis ajalooliselt on hankijale teadmata põhjustel olnud tagasihoidlik. Selles
majas on toitlustusteenust pakkunud sama toitlustaja juba 20 aastat. Hankija soovib, et
hankeosas II oleks tihe konkurents. Tegemist on kaalutlusega, mis otseselt vastab
riigihangete korraldamise üldpõhimõttele.
30. Vaidlustaja pakutav lahendus, et „on õigem“ vastavate koolide toitlustamine liita mingi teise
kooli hankeosaga, ei tulene RHS-st. Seega ei saa väita, et see on „õigem“. Samuti ei ole
vaidlustaja lahendus kuidagi proportsionaalsem. Hankija rõhutab, et milline sotsiaal- ja
erimenetluse kord kehtestada, otsustab suures osas just hankija, lähtudes sellest, mis on
hankijale otstarbekam (RHS § 126 lg 2).
(IV) RHAD p 7.2 – pakkumuse tagasilükkamine ilma läbirääkimisi pidamata
vähemalt kahe sisulise puuduse korral
31. Vaidlustaja väidab, et RHAD p 7.1. valguses ei jää „loogika reeglite kohaselt“ ruumi RHAD p
7.2. kohaldamiseks, RHAD p 7.2. tervikuna on üleliigne ja tekitab segadust, olles seeläbi
vastuolus läbipaistvuse põhimõttega.20 Vaidlustaja eksib.
32. Esmalt tuleb arvestada, et vaidlustajal puudub selle sätte vaidlustamise õigus. Vaidlustuse
esitamise õiguse olemasolu toetub nn subjektiivsete õiguste rikkumise teooriale, mis on
väljendatud RHS § 185 lg-s 1. RHS § 185 lg 1 kohaselt on üheks vaidlustamisõiguse
kumulatiivseks eelduseks asjaolu, et hankijapoolne RHS-i rikkumine rikub omakorda
vaidlustaja õigusi või kahjustab tema huve.21 Hankija tegevust ei saa vaidlustada üksnes
väitel, et see rikub õigusnorme22 või on lihtsalt vaidlustaja arvates ebamõistlikud.
Populaarkaebused ei ole riigihangetes lubatavad.23 Seetõttu ei ole võimalik vaielda RHAD
sätete üle, mis mitte kuidagi ei takista pakkujal pakkumust esitada. RHAD punktid 7.2 ja 7.1
koosmõjus laiendavad vaidlustaja õigusi, mitte ei piira neid.
33. RHAD p 7.2 on erinorm punkti 7.1 suhtes. Läbirääkimiste käigus (RHAD p 12) on võimalik
üks sisuline puudus kõrvaldada. RHAD p 7.2 tähenduseks on see, et mitme sisulise puuduse
korral läbirääkimistesse ei minda. Kuna tegemist on sotsiaal- ja eriteenuse menetlusega, siis
RHS § 114 kohaldub vaid ulatuses, milles RHAD teisiti ei sätesta. Vaidlusaluses riigihankes
sätestabki RHAD erisuse, mis soodustab pakkujaid, s.t ühe sisulise puuduse võib
läbirääkimistes kõrvaldada.
34. RHAD p-d 7.1 ja 7.2 on selged. Läbipaistvuse põhimõtte riivet ei ole. Hankija on selgituste
kaudu ka potentsiaalse mitmeti mõistetavuse kõrvaldanud. Nimelt on hankija
teabevahetuses samale küsimusele vastates selgitanud: „Hankija on sätestanud punktis 7
pakkumuse vastavaks tunnistamise või tagasi lükkamise alused. RHAD punktis 12 on
sätestatud läbirääkimiste pidamine. RHAD punkt 7.1. kohaselt hankija lükkab pakkumuse
tagasi, kui pakkumus ei vasta alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib
20 Vaidlustus, p 3.5.
21 VAKO 61-18/192746, p 15; VAKO 137-18/197419, p 16.
22 TlnRnKo 3-11-2403, p 16 jj.
23 TlnRnKo 3-17-252 ja 3-17-255, p 8; VAKO 5-18/192791, p 20.
7/17
tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid hanketeates,
alusdokumentides ning selle lisades esitatud tingimustest va. punktis 7.2. märgitud
juhul. Seega hankijal on õigus lükata tagasi pakkumus, kui see ei vasta alusdokumentidele,
kuid hankija on täpsustanud punktis 7.2. et kui pakkumus sisaldab ühte sisulist
puudust, siis võib hankija pidada läbirääkimisi.“ Kui hankija on RHAD sätte
tähendust RHS § 46 lg 1 alusel selgitanud, tuleb selgitusest asjaomase tingimuse
tõlgendamisel lähtuda.24
(V) RHAD p 8.1.1 – toidu degusteerimine
35. Vaidlustaja hinnangul on RHAD p-s 8.1.1 sätestatud toidu degusteerimise metoodika
õigusvastane, kuna RHS § 3 p-st 1 ja 2 tulenevalt peavad toidu maitseomaduste, tekstuuri,
lõhna ja välimuse hindamise kriteeriumid olema pakkujatele eelnevalt teada, hindamise
tingimused kõigile osalejatele võrdsed ning hindamine ise peab olema (objektiivselt)
kontrollitav.25 Vaidlustaja etteheide on asjakohatu.
5.1. Pakkumuste hindamine võib sisaldada subjektiivseid elemente
36. RHAD p 8.1.1 kohaselt hinnatakse koolis pakutavat toitu degusteerimise kaudu. Hinnatakse:
1) toidu maitset ja lõhna (kuni 5 punkti);
2) toidu tekstuuri (kuni 5 punkti);
3) pakutava toidu vastavust menüüle (kuni 5 punkti);
4) toidu välimust (kuni 5 punkti).
37. RHAD p-s 8.1.1 ongi seega sätestatud hindamise kriteeriumi alakriteeriumid
(maitse/lõhn, tekstuur, vastavus menüüle, välimus) koos osakaaludega, täpselt
nagu RHS § 85 lg 9 nõuab. Hankijal ei ole kohustust konkretiseerida, mida tähendab toidu
maitseomadused, tekstuur, lõhn ja välimus. Need mõisted on selged ja ühemõttelised. Kõik
hankest huvitatud isikud saavad aru, mida komisjon hindab ja kui palju punkte selle eest
saada võib. RHAD ei ole vastuolus RHS nõuetega. Hindamise täpsemat metoodikat ei
kohusta EL hankedirektiivid avaldama.26 Samuti ei tulene RHS-st, nagu peaks hankija
RHAD-s avaldama hindamise metoodika (s.t kirjeldama, kuidas komisjoniliikmed hindamise
kriteeriumi alakriteeriume hindama hakkavad).
38. See, milline toidu „lõhn“ või „maitse“ väärib maksimumpunkte, ei ole võimalik objektiivselt
täpsemalt RHAD-s lahti kirjutada, sest tegemist on subjektiivse hindamise kriteeriumiga. Kui
VAKO vaidlustajaga nõustub, tähendab see, et toidu degusteerimine toitlustusteenuse
riigihangetes ei saagi olla hindamise kriteerium, sest VAKO nõuaks hankijalt võimatut: et
hankija kirjutaks RHAD-s ette selle, mida ikkagi täpsemalt tähendab maitsev toit. Just
degusteerimine mitme inimese poolt võimaldab tuvastada toidu maitsvuse, mitte kirjeldav
tekst RHAD-s.
39. Erinevalt varasemalt kehtinud riigihangete seadusest ei ütle kehtiv RHS enam seda, et
hindamise kriteeriumid peaksid olema „objektiivsed“. RHS § 85 lg 1 kohaselt peavad
hindamise kriteeriumid olema „hankelepingu esemega seotud ja reaalset konkurentsi
tagavad“.27 Põhjus, miks seadusandja sellise muudatuse tegi, on just eesmärgiga soodustada
24 VAKO 181-17/183146, p 18; VAKO 211-17/191039, p 14.
25 Vaidlustus, p 3.6.
26 EKo C-6/15.
27 Võrdle RHS v.r § 31 lg 4: „nimetab hankija hankelepingu esemega seotud objektiivset hindamist võimaldavad
pakkumuste hindamise kriteeriumid /…/“.
8/17
kvalitatiivsete hindamise kriteeriumide kasutamist. Muu hulgas võivad kvalitatiivsed
hindamise kriteeriumid olla ka subjektiivsed. Sellele viitab üheselt RHS § 85 lg 8 p 1, mille
kohaselt võib hinnata esteetilisi omadusi, ehkki esteetika ratsionaliseerimine RHAD-s
võimalik ei ole. Hankija ei pea ega saagi RHAD-s ette kirjutada, mida tähendab „ilus“. Ka
kohtupraktikas on leitud, et RHS ei välista subjektiivsete elementide hindamist ning
kvaliteedikriteeriumi kasutamine riigihangetes ei ole õigusvastane põhjusel, et see sisaldab
subjektiivseid elemente.28
40. Artiklid, millele vaidlustaja viitab, ei seondu vaidlusega ega toeta vaidlustaja väiteid. Kadri
Paasi, Kristjan Pulki ja Maaja Vadi artiklid ei käsitle üldse riigihankeõigust, toitlustusteenuse
hankimist ega seondu hindamise kriteeriumidega. Need viited saab VAKO jätta tähelepanuta.
41. RHAD-s on subjektiivsuse määra hindamisel leevendatud, sest on ette nähtud
mitmeliikmeline komisjon. Komisjon komplekteeritakse erinevatest spetsialistidest.
Komisjoni kuuluvad nii VOCO29 toidutehnoloogid, Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja
tervishoiuosakonna spetsialist (toitumisnõustaja kutsega), Tartu Linnavalitsuse
haridusosakonna esindaja, riigihanke korraldamise eest vastutav isik, kes omab VOCO pagar-
kondiitri IV kategooria tunnistust. Nendele lisaks koolijuhid, õpilaste esindajad, hoolekogu
esindajad, koolidest veel kas tervisemeeskonna liige, majandusjuhataja ja kooli töötaja kooli
enda valikul. Lisaks kuulub hindamiskomisjoni vähemalt kaks õigusalase haridusega liiget.
Kindlasti vähendab subjektiivsust ka hindepunktide kujunemise viis – hindamisel
eemaldatakse komisjoni liikmete poolt antud kõige kõrgem ning madalam hinne ja alles
seejärel arvutatakse järelejäänud punktide keskmine. Selline meetod peegeldab kõige
paremini komisjoni liikmete ühtset arvamust ning eemaldab äärmused. Veel enam,
komisjoniliikmed saavad punkte vähendada poole või terve punkti kaupa (RHAD p 8.1.1
viimane lõik). Kõik punkti alandamised peavad olema põhjendatud, mida on hankija
kinnitanud ka teabevahetuses.30 Vaidlust pole hindamisotsuse põhjenduste üle, seega kõik
väited, mis põhjustega võiks või ei tohiks toitu hinnata, pole hetkel asjassepuutuvad.
5.2. Toidu degusteerimine ei saa toimuda samal ajal samas kohas
42. Vaidlustaja arvates on RHS § 3 p-ga 1 ja 2 vastuolus see, et erinevate toitude omadusi
hinnatakse erinevate komisjoni liikmete poolt erineval ajal ja erinevates kohtades ning toidu
pakkuja isik on komisjoniliikmetele teada. Vaidlustaja eksib. RHS ei kehtesta nõudeid
degusteerimise läbiviimisele. Hankija metoodika on otstarbekas ja mõistlik.
43. On paratamatu, et hinnatavad toidud üksteisest erinevad. Identseid toite ei saagi pakkujate
menüüs olla. Pakkujad on konkurendid ja teevad menüüd üksteisest sõltumatult. Menüü
koostamine on pakkuja enda pädevuses. RHAD p 6.14 kohaselt tuleb menüü koostamisel
lähtuda TK-st ja vastava valdkonna õigusaktist. RHAD p 6.14 sätestab nõudeid menüü
koostamisele, ent mitte toidule, mida pakkuja soovib pakkuda. Pakkujad on vabad ise
otsustama, millistest toitudest menüü koosneb. Seega ei ole võimalik degusteerida
samasuguseid toite.
44. Hindamiskomisjon hindab pakkuja menüüs nimetatud toitu ja paneb punkte just lähtuvalt
selle toidu maitseomadustest, tekstuurist, välimusest ja vastavusest menüüle. Toidule ei
anta hindepunkte võrrelduna teiste pakkujate toiduga, vaid eraldiseisvalt.
Vaidlustaja viited ebavõrdsele kohtlemisele on seega alusetud. Ka VAKO pole pidanud
„sarnaste toitude“ nõuet oluliseks, vaid leidnud, et võrdse kohtlemise põhimõtet ei riku, kui
28 TlnHKo 3-20-1198 p 17, VAKO 188-21/235167.
29 Tartu Rakenduslik Kolledž, endine Tartu Kutsehariduskeskus.
30 Hankija 28.02.2023 vastus, sõnumi ID 720 959.
9/17
ühe pakkuja puhul degusteeritakse prae toidukorda ja teise pakkuja puhul supi toidukorda –
mõlemate puhul on hindamise kriteeriumid kohaldatavad.31
45. Hindamiskomisjoni liikmete koosseis ei riku vaidlustaja õigusi ega anna alust RHAD-i
vaidlustada. RHAD kohaselt on erinevates riigihanke osades erinev komisjon, sest
tegemist on erinevate koolidega. Hankija sooviks on komisjoni kaasata konkreetsele
hankeosale vastava kooli õpilasi, töötajaskonda ja hoolekogu. Oluline on see, et kõiki vastavas
osas degusteerimisele kuuluvaid toite hindab sama komisjon.
46. Toidu degusteerimine erineval ajal ei muuda hindamist õigusvastaseks. Esiteks, tegemist on
praktilise kaalutlusega. Koolide köögi suurused ei võimalda mitmel pakkujal korraga
valmistada toitu ja seda komisjonile serveerida. Tartu linna koolide toitlustajatele on koolide
söökla- ja köögiruumid antud tasuta kasutusse. Seega on õiguslikult välistatud teiste
toitlustajate puhul toidu tegemine koolis, mis on juba hankelepinguga antud tasuta kasutusse
teisele ettevõtjale. Samuti tuleb arvestada, et ühe kooli köögi- ja sööklaruumides saab
tegutseda korraga üks pakkuja. Reaalses elus on võimatu, et kõik pakkujad lähevad samasse
kooli kööki ja hakkavad kõigile õpilastele samal ajal toitu valmistama. Ühe portsjoni kaupa
toidu valmistamine spetsiaalselt komisjoniliikmete jaoks ei peegeldaks aga toidu
valmistamise tingimusi sarnaselt hankelepingu täitmise ajaga.
47. Ekslik on ka vaidlustaja väide, et RHAD-i muudab õigusvastaseks see, et pakkuja on
hindajatele teada. Vaidlustaja ei ole selgitanud, kuidas see asjaolu tingib läbipaistmatu
hindamise või ebavõrdse kohtlemise. Pakkuja isik ei ole hindamise ese. Hinnataks toitu,
lähtudes seejuures toidu omadustest. RHS ei nõua isegi hankemenetluse puhul anonüümset
hindamist. Vastupidi, RHS § 117 lg kohaselt hindab hankija vastavaks tunnistatud
pakkumusi RHAD-s nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele.
Pakkumused ei ole hankijale aga anonüümsed. Anonüümne hindamine ei ole seaduses ette
nähtud standard. Praktikas ongi tavapärane, et proovitöö hindamisel on proovitöö autor
hindajale teada. Anonüümsus kehtib vaid ideekavanditele (RHS § 130 lg 5), kuid praegusel
juhul ei korralda hankija ideekonkurssi.
(VI) RHAD p 8.1.1 – toidu degusteerimine pärast pakkumuste esitamise
tähtpäeva
48. Vaidlustaja leiab, et RHAD p 8.1.1 järgi valmistavad pakkujad hankijale degusteerimiseks
toitu pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva, kuid pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ei
tohi pakkujad enam „teha toiminguid“, mis mõjutavad pakkumust sisuliselt. Vaidlustaja
hinnangul on see vastuolus RHS § 3 p-dega 1 ja 2, § 56 lg-ga 1 ning § 85 lg 1 ls-ga 2.32
49. RHS § 56 lg 1 ja § 85 ei kohaldu sotsiaal- ja eriteenuste menetluses (RHS § 126 lg 1 ja 7). Seega
ei ole võimalik sel alusel argumenteerida RHAD õigusvastasust.
50. Vaidlustaja argumendid ei ole loogilised ega kooskõlas ühegi RHS sättega. Riigihangete
menetlus on etapiviisiline, mille üheks osaks on ka pakkumuste hindamine. Pakkumuste
hindamine toimub alati pärast pakkumuste esitamist. Pole võimalik hinnata
pakkumusi, mida pole hankijale veel esitatud. Toidu puhul pole ka praktiliselt
võimalik, et hankija küsiks valmistatud toitu pakkumuse koosseisus ja degusteeriks toitu
pärast pakkumuste esitamist. Seega on ainuvõimalik lahendus, et menüü kohase toidu
valmistamine ja toidu degusteerimine toimub pärast pakkumuste esitamist. Hankija huvi on
hinnata pakkumuses esitatud koolitoitu, mitte suvalist toitu. Hankija soovib veenduda,
et pakkumuses esitatud toit on reaalses elus võimalik võimalikult hästi nii välimuselt kui
31 VAKO 10-20/214930, p-d 9.1—9.4.
32 Vaidlustus, p 3.7.
10/17
maitselt valmistada ja serveerida. Seejuures on ebaõige väide, et pakkujad teevad siis
toiminguid, mis mõjutavad pakkumust sisuliselt. Pakkumus on esitatud pakkumuse
tähtajaks ja selle koosseisus on ka menüü. Pakutava toidu valib hankija menüüst ja pakkuja
on kohustatud valmistama hankija poolt valitud toidu. Seega ei muuda pakkuja pakkumust
pärast selle esitamise tähtpäeva ega tee mingeid „toiminguid“, mis tema pakkumust sisuliselt
mõjutaks.
51. Ka teistes toitlustusteenuse tellimise riigihangetes on degusteerimine toimunud pärast
pakkumuste esitamist: nt riigihanked viitenumbriga 246918, 215318 ja 214930. Seega on
tegemist valdkonnas tavapärase praktikaga, mis on vaidlustajale teada. Vaidlustaja on ise
nendes riigihangetes osalenud ja osutunud sama hindamismetoodika alusel ka võitjaks –
varasemalt pole metoodikale etteheiteid olnud.
(VII) RHAD p 8.1.8 – menüü nõuetekohane vormistus
52. Vaidlustaja väitel on RHAD p 8.1.8 vastuolus RHS § 3 p-ga 1 ja RHS § 52 lg-ga 3, mis
vaidlustaja väitel ei luba vastavaks tunnistamata pakkumuste hindamist.33 RHS § 52 lg 3 ei
kohaldu sotsiaal- ja eriteenuste menetluses (RHS § 126 lg 1 ja 7). Seega ei ole võimalik sel
alusel argumenteerida RHAD õigusvastasust.
53. Hankija ei hinda RHAD p-s 8.1.8 mittevastavaks tunnistatud pakkumust. Vastavustingimuse
„Pakkumus ehk kahe nädala menüü“ ja RHAD p-i 6.14 järgi peab pakkuja pakkumuses
esitama Vormi 2 ehk gümnaasiumi vanuserühmale pakutava kahe nädala menüü. Sealjuures
on loetletud, milliseid andmeid peab menüü sisaldama ja milliseid vormistusnõudeid peab
järgima. Nende vorminõuete järgimist hinnatakse RHAD p 8.1.8 alusel.
54. Esitatud menüü nõuetekohast vormistust hinnatakse RHAD p 8.1.8 järgi vastavalt:
1) menüü ei ole vormistatud RHAD p 6.14 kohaselt, esineb rohkem kui üks oluline
mittevastavus menüü vormistamise nõuetes – 0 punkti;
2) menüü ei ole vormistatud RHAD p 6.14 kohaselt, esineb üks oluline mittevastavus
menüü vormistamise nõuetes – 2,5 punkti;
3) menüü on vormistatud RHAD p 6.14 kohaselt – 5 punkti.
55. Sealjuures on eraldi loetletud, millised on „olulised mittevastavused menüü vormistamise
nõuetes“: „esitatud menüüs on toidu tooraine bruto kaal, neto kaal, valmistoidu kaal,
toiduenergia, valkude, rasvade, süsivesikute kogused jäetud päeva kohta lehekülje lõppu
kokku koondamata; esitatud menüüs on märkimata jäetud valmistoidu kaal grammides ühe
portsjoni kohta või see on märgitud umbmääraselt; esitatud menüüs on märkimata jäetud
nimetatud toidu/joogi valmistamise lühikirjeldus; esitatud menüüs on puudu märge
portsjontoote (PT), kalatoidu (K) või lihavaba (LV) toidu osas; vormidele on lisatud
ülemäärast informatsiooni, mida ei ole küsitud.“
56. Selline riigihanke ülesehitus, kus hankija nõuab vastavuse etapis teatud dokumendi esitamist
ning siis hindab seda hindamise etapis, on tavapärane. Pakkumus vastab RHAD p-le 6.14, kui
menüü on esitatud ning selles sisalduvad andmed, mis on menüü sisu kohta RHAD p-s 6.14
sätestatud. Vorminõuete järgimist hinnatakse eraldi hindamise etapis ning see ei ole aluseks
pakkumuse mittevastavaks tunnistamisele.
57. Asjakohatu on vaidlustaja viide RHAD p 6.15 lg-le 4, mille järgi: „Vastavaks tunnistatakse
pakkumus, kui vorm on täidetud nõuetekohaselt (koostatud õigele vanuseastmele ja sisaldab
nõutud kinnitusi).“ RHAD p 8.1.8 ei ole seotud RHAD p-ga 6.15, vaid RHAD p-ga 6.14. RHAD
33 Vaidlustus, p 3.8.
11/17
p-s 6.15 on sätestatud kinnitused, mis peab Vormil 2 esitama, mitte menüü vorminõuded.
Kui need kinnitused on jäetud andmata või kui menüü on koostatud valele vanuseastmele,
siis tunnistatakse pakkumus RHAD p 6.15 alusel mittevastavaks ning pakkumust hindama ei
asuta.
58. RHAD p-s 8.1.8 ei hinnata seega RHAD p-de 6.14 ja 6.15 alusel mittevastavat pakkumust:
1) RHAD p-s 6.14 on sätestatud vorminõuded Vormile 2, mille järgimist hinnatakse
RHAD p-s 8.1.8;
2) RHAD p-s 6.15 on sätestatud, millised kinnitused peavad Vormil 2 olema antud,
et pakkumus oleks vastav.
59. Hankija on seda vaidlustajale teabevahetuses ka selgitanud: „RHAD p 8.1.8. sätestab
hindamiskriteeriumid menüü nõuetekohase vormistamise osas RHAD p-le 6.14 ning ei ole
seotud Teie poolt viidatud RHAD p-ga 6.15.“34
(VIII) RHAD p 8.3 – võrdväärsed pakkumused
60. RHAD p 8.3 lause 1 kohaselt osutub võrdväärsete pakkumuste korral võitjaks pakkuja, kes
on saanud RHAD p 8.1.1 kohase degusteerimise tulemusena kõrgemad punktid. RHAD p 8.3
lause 2 kohaselt selgitatakse võitja liisu heitmise teel, kui RHAD p 8.1.1 kohaselt saadud
punktid on võrdsed. Vaidlustaja hinnangul on see läbipaistmatu.35
61. RHAD p 8.1.1 on õiguspärane – vt ptk (V). Samuti on hankijal lubatud otsustada, kuidas
tuvastada edukas pakkumus olukorras, kus pakkumused on saanud võrdsed hindepunktid.
Tegemist on väga tavalise sättega Eesti hankijate RHAD-s. Ka Rahandusministeeriumi
riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja on meedias leidnud, et hankijal on võimalik
alusdokumentides ette näha, kuidas valitakse võitja olukorras, kus esitatakse võrdsed
pakkumused.36 Seda enam on hankijal õigus anda võrdsete pakkumuste korral prioriteet
ühele hindamise kriteeriumile sotsiaal- ja eriteenuste menetluses, kus menetlus ongi suuresti
hankija enda otsustada (RHS § 126 lg 2).
(IX) RHAD p 12.1 – läbirääkimised
62. Vaidlustaja heidab ette, et RHAD p 12.1 kohaselt on hankijal õigus pidada pakkujatega
läbirääkimisi, et leida hankija jaoks sobivaim hanke tulemus. Selline käitumine ei ole
vaidlustaja väitel kooskõlas läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega.37 Hankija ei
nõustu.
63. Riigihanget viiakse läbi sotsiaal- ja eriteenuste menetlusena, milles ei ole keelatud pidada
läbirääkimisi pakkumuste sisu üle. Vaidlustaja kahtlus, et „ehk hankija soovib tegelikkuses
hoopis korraldada hanget avatud hankemenetlusena“, kuna valdav osa RHAD sätetest
viitavad tavapärasele avatud hankemenetlusele, on põhjendamatu. Esiteks pole see faktiliselt
tõsi: RHAD-s on kehtestatud menetluse kord, mis erineb avatud hankemenetlusest. Teiseks,
sotsiaal- ja eriteenuste menetlus on RHS-s sätestatud erimenetlus, mida võib kasutada siis,
kui hankelepingu esemeks on toitlustusteenus. Hankija on seda ühemõtteliselt teinud ja see
nähtub hanketeatest.
34 Hankija 27.02.2023 vastus, sõnumi ID 720 963.
35 Vaidlustus, p 3.9.
36 Postimees. Riigihanke võitja leiti liisuga. Arvutivõrgus: https://sakala.postimees.ee/4334771/riigihanke-
voitja-leiti-liisuga.
37 Vaidlustus, p 3.10.
12/17
64. Sotsiaal- ja eriteenuste menetluses on hankijal ulatuslik kaalutlusruum hankemenetluse
kujundamises – RHS § 126 lg 7 kohustab hankijat järgima vaid valitud RHS-i sätteid, millest
ükski ei keela läbirääkimiste pidamist. Seega on asjakohatu kahtlus, et hankija üritab seaduse
kohaldamisest „kõrvale hiilida“ – eri- ja sotsiaalteenuste menetluse kasutamise on ette
näinud EL seadusandja just põhjusel, et nt toitlustusteenuse hankes ei ole põhjendatud kinni
pidada hankedirektiivist tavapärases ulatuses.
(X) Hankelepingu p 4.1 – teenuse hind
65. Vaidlustaja on hankelepingu p-i 4.1 raames vaidlustanud nelja erinevat RHAD tingimust
erinevatel õiguslikel põhjendustel: hankelepingu p 4.1 lg 2, hankelepingu p 4.1 lg 1 ls 3,
hankelepingu p 4.1 lg 3 ja hankelepingu p 4.1 lg 5.
10.1. Hankelepingu p 4.1 lg 2
66. RHAD p 6.15 järgi peab koolilõuna menüü olema koostatud hinnaga 2,15 eurot, sisaldades
tooraine- ja tegevuskulu, lapsevanema poolt makstavat osa ning mahetoetust ehk kõiki
komponente, mis pakkujale selles osas tasumisele kuuluvad. Hankelepingu p 4.1 lg 2 kohaselt
lisandub koolilõuna hinnale 2,00 eurot mahetoetus, kui toetuse saamise tingimused on
pakkuja poolt täidetud. Vaidlustaja hinnangul jääb ebaselgeks, kas mahetoetus sisaldub
koolilõuna hinnas 2,15 eurot või lisandub sellele, mille tõttu pole tegemist läbipaistva
tingimusega.38 Vaidlustaja eksib – vastuolu ega ebaselgust hanketingimustes ei ole.
67. Koolilõuna maksumus on hankelepingu p 4.1 lg 1 järgi gümnaasiumi õpilastele 2,00 eurot.
See maksumus on kehtestatud Tartu Linnavalitsuse poolt alates 01.09.2022.39 RHAD p-s 6.15
mainitud 2,15 eurot on hind, millega peab menüü koostamisel arvestama. See 15
senti, mis 2 eurole lisandub, on mahetoetus.40 RHAD p 6.15 järgi peab pakkuja arvestama
menüü koostamisel hinnaga 2,15 eurot, sest see sisaldab kõiki komponente, mis pakkujale
tasumisele kuuluvad. Seega peab sinna sisse mahtuma ka mahetoetus 15 senti, mis tuleb
lepingu täitmisel kahele eurole lisaks juhul, kui mahetoetuse saamise tingimused on täidetud
(hankelepingu p 4.1 lg 2).
68. Mahetoetus ei ole automaatselt Tartu Linnavalitsuse otsuses koolilõuna hinna sisse
arvestatud, kuna mahetoetus rakendub üksnes neile, kes selle saamise tingimustele vastavad.
Lisaks, kuna koolilõuna hind on indekseeritud, siis juhul, kui koolilõuna hinnas oleks
mahetoetus juba sisse arvestatud, oleks sisuliselt indekseeritud ka mahetoetus. Riik ei ole
eelarvestanud mahetoetuse indekseerimist, mille tõttu tuleksid need lisavahendid kohaliku
omavalitsuse eelarvest.
10.2. Hankelepingu p 4.1 lg 1 ls 3
69. Vaidlustaja väitel on ebaproportsionaalne ja põhjendamatu hankelepingu p 4.1 lg 1 ls 3, mille
järgi on hankijal õigus muuta, sh „vähendada koolilõuna maksumusi ühepoolselt ja omal
äranägemisel“.41 Vaidlustaja väide on ebaõige.
70. Hankelepingu p 4.1 lg 1 ls 3 järgi on hankijal õigus muuta koolilõuna maksumusi, kuid
viidatud säte ei anna hankijale õigust mistahes viisil koolilõuna maksumusi muuta.
38 Vaidlustus, p 3.11.1.
39 Arvutivõrgus: https://tartu.ee/et/uudised/uuest-oppeaastast-touseb-tartu-lasteaedades-ja-koolides-
toitlustuse-hind.
40 Haridusasutuses mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldava toidu
pakkumise toetus.
41 Vaidlustus, p 3.11.2.
13/17
Hankelepingu p 4.1 lg 3 järgi kasutatakse koolilõuna hinna kujundamisel
indekseerimismudelit, mille tulemusena tõuseb koolilõuna hind vastavalt
tarbijahinnaindeksi toidukaupade ning mittealkohoolsete jookide komponendist ning
alampalga muutustest igal aastal kindla indekseerimisvalemi põhjal: „koolilõuna hind =
kehtiv hind + kehtiv hind*0,5*(toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõus + alampalga
tõus).
71. Hankelepingu p 4.1 lg 6 järgi on negatiivse indeksi korral Tartu Linnavalitsusel õigus
otsustada hinna korrigeerimise või mitte korrigeerimise osas. Hankelepingu p 4.1 lg 1 ls 3,
mille järgi on hankijal õigus muuta koolilõuna maksumusi, viitab seega asjaolule, et lõpliku
otsustuse, kas muuta koolilõuna hinda, teeb hankija. Kui indekseerimisvalemi rakendamise
järgselt hind tõuseb, siis hinda tõstetakse; kui indeks on negatiivne, ei pea hankija hinda
tõstma. Nii on hankija vaidlustajale selgitanud ka teabevahetuses.42
72. Vaidlustatud hankelepingu tingimus ei ole vastuolus riigihangete üldpõhimõtetega –
tavapärane on, et hankesse on sisse kirjutatud lepingutasu indekseerimine. Sealjuures on
praegune hankeleping pakkujaid varasemaga võrreldes rohkem soodustav. Varasemates
riigihangetes ei olnud ette nähtud koolilõuna hinna tõstmist indekseerimistingimuse alusel.43
10.3. Hankelepingu p 4.1 lg 3
73. Vaidlustaja väitel on hankelepingu p 4.1 lg-s 3 sätestatud indekseerimismudel ebaselge, kuna
Statistikaameti kodulehelt ei ole võimalik leida tarbijahinnaindeksi toidukaupade ja
mittealkohoolsete jookide muutust ning kuna ei selgu, millal indekseerimine täpselt aset
leiab ja missuguse perioodi kohta.44 Vaidlustaja eksib.
74. Statistikaamet kogub statistikat tarbijahinnaindeksi muutuse kohta kaubagrupiti. See teave
on võimalik igaühel Statistikaameti andmebaasist kätte saada.45 Nt perioodil 2021
november—2022 november oli tarbijahinnaindeksi muutus toidu ja mittealkohoolsete
jookide kaubagrupis 28,2%, mis on alloleva tabeli pinnalt välja arvutatav:46
75. Hankelepingu p 4.1 lg-s 3 on selgitatud, et indekseerimisvalemit kasutatakse hinna
korrigeerimisel iga-aastaselt. Kuna riigihankes hangitakse toitlustusteenust koolidele, on
hinna korrigeerimise hetkeks õppeaasta algus, nagu on hankija selgitanud teabevahetuses.47
Uuel õppeaastal kehtima hakkavad hinnad kehtestatakse märtsis, kui on Tartu linna
eelarvestrateegia koostamise aeg. Aluseks võetakse seega veebruari tarbijahinnaindeks
käesoleval aastal ja eelneval aastal ning arvutatakse protsent. Hankija on seda teabevahetuses
selgitanud.48 Tegemist on lubatavate selgitustega, kuna see ei muuda ühegi pakkumuse
42 Hankija 27.02.2023 vastus, sõnumi ID 721348.
43 Riigihangete registris: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2701893/general-info.
44 Vaidlustus, p 3.11.3.
45 Statistikaamet: https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__hinnad/IA02/table/tableViewLayout2.
46 (285,91 – 223,01) / 223,01 = 28,2%. Vt ka: https://pealinn.ee/2022/12/07/tarbijahinnaindeksi-suurimaks-
mojutajaks-on-tousmas-toit/.
47 Hankija 27.02.2023 vastus, sõnumi ID 721 348.
48 Hankija 06.03.2023 vastus, sõnumi ID 722 164.
14/17
esitamist võimatuks, ei saa muuta ühtegi pakkumust mittevastavaks ega saa muuta ühegi
pakkumuse sisu (RHS § 46 lg 3). Seega ei muuda see selgitus RHAD-i, vaid täpsustab seda.
Kui hankija on RHAD sätte tähendust RHS § 46 lg 1 alusel selgitanud, tuleb selgitusest
asjaomase tingimuse tõlgendamisel lähtuda.49
10.4. Hankelepingu p 4.1 lg 5
76. Vaidlustaja väitel ei ole võimalik aru saada, mida tähendab hankelepingu p 4.1 lg-s 5
sätestatu, et kohaliku omavalitsuse osalus koolilõuna hinnast jääb 1.—9. klassis 6%.50 Hankija
sellega ei nõustu. Viidatud lause:
77. Kuna see lause on välja toodud indekseerimisvalemi järgselt, on mõistlikule isikule
arusaadav, et olenemata sellest, milliseks kujuneb koolilõuna hind indekseerimisvalemi
rakendamise järgselt, jääb kohaliku omavalitsuse osalus sellest hinnast 1.—9. klassides alati
6%. See tähendab, et kohaliku omavalitsuse osalus on 6% ka korrigeeritud hinnast. Hankija
on seda selgitanud teabevahetuses,51 ehkki tingimuse sisu on mõistetav ka ilma selgituseta.
(XI) Hankelepingu p 4.2 ls 2 – teenuse hinna tasumise tingimused
78. Vaidlustaja hinnangul on ebaproportsionaalne hankelepingu p 4.2, mis sätestab, kuidas
toimub lapsevanema omaosaluse tasumine pakkujale. Hankija kannab toitlustamiskuule
järgneva kuu 10. kuupäevaks e-keskkonna ARNO vahendusel lapsevanemate poolt tegelikult
laekunud summa vaidlustajale; hiljem laekunud summa kantakse üle järgmisel kuul.
Vaidlustaja väitel on ebaproportsionaalne seada lapsevanemate omaosaluse sissenõudmise
risk teenuseosutajale.52
79. Hankija nõustub, et hankelepingu p 4.2 ls 2 on pakkujate suhtes koormav, kuid see ei
tähenda, et tingimus on õigusvastane. Hankelepingu tingimuste sisu kujundamine toimub
hankija kaalutlusõiguse alusel.53 RHS ei tee ettekirjutusi hankelepingu tingimuste sisu
kujundamise osas.54 Asjaolu, et tingimus ei ole pakkujale meelepärane ja võiks teoreetiliselt
olla pakkujat soosivam, ei tähenda, et tingimus on ebaproportsionaalne.55 Hanketingimuste
proportsionaalsus tähendab seda, et hankija ei seaks põhjendamatuid piiranguid, mis
välistavad ausa ja läbipaistva konkurentsi.56
80. Ei ole midagi õigusvastast selles, et lapsevanemate omaosalus koolilõuna maksumuses
kantakse igakuiselt teenuseosutajale üle vaid summas, milles maksed on tegelikult laekunud
ning hilinenud maksed kantakse üle järgmisel kuul. Tahes-tahtmata eksisteerib hilinenult
laekunud maksete risk, millist riski peab kandma kas hankija või teenuseosutaja. Hankijalt
ei saa nõuda, et ta jätab mis tahes lepinguga seotud riski alati enda kanda. Pakkujal on
võimalus riskide pinnalt otsustada, kas osaleda riigihankes või mitte.
49 VAKO 181-17/183146, p 18; VAKO 211-17/191039, p 14.
50 Vaidlustus, p 3.11.4.
51 Hankija 27.02.2023 vastus, sõnumi ID 721 348.
52 Vaidlustus, p 3.12.
53 Simovart, M. A. RHS kommentaarid, § 8/24.
54 VAKO 69-20/222286, p 25.
55 VAKO 69-20/222286, p 16.
56 TlnHKo 3-18-752 p 10.
15/17
(XII) Hankelepingu p-d 5.1.35.1, 5.1.39 ja 5.1.40 – dokumentide esitamise
kohustus, mahetooraine arvestuse tabel, tooraine arvestuse tabeli
pidamine
81. Vaidlustaja väitel on ebaproportsionaalne hankelepingu p 5.1.35.1, mille järgi peavad
pakkujad esitama kõik toitlustamisega seotud dokumendid, s.h mahetooraine kasutamise
tõendava dokumentatsiooni ette antud aja jooksul.57 Samuti on vaidlustaja väitel
ebaproportsionaalne hankelepingu p 5.1.39, mille järgi on teenuseosutaja kohustatud pidama
igakuiselt tooraine arvestuse tabelit sarnaselt mahetooraine arvestuse tabeliga, ja
hankelepingu p 5.1.40, mille järgi on teenuseosutaja kohustatud tõendama tooraine päritolu
ja pidama tooraine päritolu kohta arvestust.58 Hankija ei nõustu.
82. RHAD ei piira pakkuja võimalusi tõendada tooraine päritolu. Pakkujatel on võimalik tooraine
päritolu tõendada erinevate asjakohaste tõenditega, näiteks saatelehtedega, tootjate
kinnitustega või sobivate registrite andmetega. Pakkujal on tõendamismeetodi valikul suur
otsustusruum, mistõttu ei ole see pakkujale ka liigselt koormav. Pakkuja valik on, kuidas ja
millisel viisil tooraine asukohta tõendada.
83. Vaidlustaja väidab, et mahetooraine arvestuse tabel sisaldab olulises ulatuses pakkujate
ärisaladust. See on asjakohatu. Olenemata teabe kvalifitseerumisest ärisaladuseks, peab
hankijal olema võimalik kontrollida lepingu täitmist. Ainult teenuseosutajal on võimalik
arvestuslikku tabelit pidada, kuna nendeni jõuab informatsioon koostööpartnerite toodete
päritolu kohta. Hankijal endal info puudub ja tal puudub ka õiguslik alus seda infot
teenuseosutaja koostööpartneritelt nõuda.
84. Vaidlustaja pole põhjendanud, kuidas on dokumentide esitamise kohustus ja aruande tabeli
esitamise kohustus ebaproportsionaalsed. Asjaolu, et tingimus ei ole pakkujale meelepärane
ja võiks teoreetiliselt olla pakkujat soosivam, ei tähenda, et tingimus on
ebaproportsionaalne.59 Kui tingimused on pelgalt pakkujale ebasoodsad, mitte ei piira
konkurentsi, ei ole tegemist õigusvastase tingimusega.
(XIII) Hankelepingu p-d 8.3, 8.3.1 ja 8.3.2 – leppetrahvid
85. Vaidlustaja väitel on hankelepingu p 8.3 ebaproportsionaalne, kuna hankija ei anna
teenuseosutajale enne leppetrahvi esitamist hoiatust ega võimalda rakendada
heastamismeetmeid. Samuti on vaidlustaja väitel ebaproportsionaalsed hankelepingu p-des
8.3.1 ja 8.3.2 sätestatud leppetrahvi summad.60
86. Vaidlustaja etteheited on asjakohatud. RHAD ebaproportsionaalsus tuleb kõne alla vaid
juhul, kui tingimused on ilmselgelt asjakohatud või meelevaldsed.61 Leppetrahvi eesmärk on
survestada teist osapoolt lepingut kohaselt täitma ja sanktsioneerida rikkumist.62
Hankelepingu p 8.3 annab hankijale õiguse nõuda leppetrahvi erinevate lepinguliste
kohustuste rikkumise korral, mitte kohustuse leppetrahvi nõuda. Muu hulgas tähendab see,
et hankijal ongi õigus enne leppetrahvi määramist teha hoiatus või võimaldada tal rikkumine
heastada. Praktikas teavitabki hankija toitlustajat leppetrahvinõude esitamise kavatsusest,
kus palutakse rikkumine lõpetada ja hoiatatakse, et jätkuva rikkumise korral esitatakse
leppetrahv.
57 Vaidlustus, p 3.13.
58 Vaidlustus, p 3.14.
59 VAKO 69-20/222286, p 16.
60 Vaidlustus, p 3.15.
61 VAKO 69-20/222286, p 16.
62 Kull, I. VÕS kommentaarid, § 162/4.2.
16/17
87. Hankija ei saa aga iga riigihankemenetluse tulemusel sõlmitud lepingu puhul olla
kohustatud enne leppetrahvi määramist andma teenuseosutajale hoiatus või võimaldama
tal rikkumine heastada. Seekaudu saaks oluliselt kannatada leppetrahvi survestus- ja
sanktsioneerimisfunktsioon, kuna teenuseosutaja võiks igat hankelepingu p-des 8.3.1—8.3.3
sätestatud kohustust (kokku 39 kohustust) rikkuda ühe korra teadmisega, et leppetrahvi
määramise eelnevalt peab talle tegema hoiatuse ja/või võimaldama rikkumine heastada.
Sellist standardit leppetrahvi institutsioonile VÕS §-des 158—163 sätestatu ei sea.
Teenuseosutaja ebaõiglase sanktsioneerimise hoiab ära VÕS § 160, mille järgi ei saa
leppetrahvi nõuda siis, kui kohustuse rikkumine on vabandatav.
88. Lepingus sätestatud leppetrahvi summad ei ole ka ebaproportsionaalsed – lisaks sellele, et
summad on hankelepingu maksumusega võrreldes marginaalsed ja hankija ei
ole kohustatud leppetrahvi nõudma – on hankijal õigus kohustuse rikkumise
raskust arvestades otsustada, millises summas leppetrahvi nõuda. Hankelepingu
p-s 8.3.1 sätestatud rikkumiste eest on hankijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 500 eurot,
hankelepingu p-s 8.3.2 sätestatud rikkumiste eest kuni 1000 eurot ja hankelepingu p-s 8.3.3
sätestatud rikkumiste eest kuni 5000 eurot. Kusjuures viimased loetletud rikkumised, mille
eest on võimalik nõuda kuni 5000 eurot, on hankelepingu eset arvestades olulised
rikkumised – nt mahe kaubagrupi puudumine menüüs, korduskasutuspakendite
mittekasutamine, biolagunevate pakendite mittekasutamine. Kuna riigihankes on kesksel
kohal keskkonnahoidlikkus, võiks selliste rikkumiste eest hankija näha ette ka võimaluse
nõuda oluliselt suuremat leppetrahvi.
MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED
89. Esindusõigus. Vandeadvokaat Erki Fels kinnitab, et on hankija volitatud esindaja.
90. Tähtaegsus. Vaidlustuskomisjon on määranud vaidlustusele vastamise tähtpäevaks
08.03.2023. Vastus on tähtaegne.
91. Vaidlustuse läbivaatamine. Hankija on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus
menetluses.
92. Esitamine. Vastus on edastatud riigihangete vaidlustuskomisjoni e-postile
[email protected] ja
vaidlustaja esindaja e-posti aadressile.
Austusega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erki Fels, vandeadvokaat
17/17