dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Hankija vastus

Rahandusministeerium · 9. märts 2023
Viit
12.2-10/23-26/107-2
Registreeritud
9. märts 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tartu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-26
Vastutaja
Ulvi Reimets (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎Tartu linna vastus vaidlustusele 08-03-2022 final.asice258 KB

Sisu (failidest)

08.03.2023 VASTUS VAIDLUSTUSELE Hankija: Tartu Linnavalitsus Registrikood 75006546 Raekoja plats 1a, 50089 Tartu Hankija esindaja: Erki Fels, vandeadvokaat Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal Tatari 1, 10141 Tallinn E-post [email protected] Vaidlustaja: P. DUSSMAN EESTI Osaühing Registrikood 10068915 Mustamäe tee 4, 10621 Tallinn Vaidlustaja esindaja: Ott Saame, vandeadvokaat Advokaadibüroo Concordia OÜ E-post [email protected] TAOTLUSED 1. Jätta P. DUSSMANN EESTI Osaühingu vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta Tartu Linnavalitsuse menetluskulud P. DUSSMANN EESTI Osaühingu kanda. ASJAOLUD 1. 17.02.2023 avaldas Tartu Linnavalitsus (hankija) sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena läbiviidava riigihanke „Toitlustamisteenuse osutaja leidmine Tartu linna koolidele“ (vr 253943) (riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD). 2. Algne pakkumuste esitamise tähtpäev oli 09.03.2023. Hankija on pikendanud pakkumuste esitamise tähtpäeva kuni 10.04.2023. 3. 01.03.2023 esitas P. DUSSMANN EESTI Osaühing (vaidlustaja) riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, millega palub kohustada hankijat viima riigihangete seadusega (RHS) vastavusse erinevad RHAD tingimused. 4. Hankija vaidlustusega ei nõustu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Ükski vaidlustatud RHAD tingimus ei ole õigusvastane. Vaidlustaja taotlus hankemenetlus peatada tuleb jätta rahuldamata, kuna peatamise vajadus puudub. Hankija on pikendanud pakkumuste esitamise tähtpäeva, mille tõttu ei saa realiseeruda risk, et pakkumuste esitamise tähtpäev saabub enne vaidlustuse lahendamist või enne edasikaebamise tähtpäeva. Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ, Tatari 1, 10141 Tallinn T: 614 1858, [email protected], www.pwclegal.ee PÕHJENDUSED (I) RHAD p-d 6.1.4 – tooraine kaugus Tartu raekojast 5. Vaidlustaja hinnangul on RHAD p 6.1.4 (ja vastavalt p-d 6.2.4, 6.3.4, 6.4.4, 6.5.4, 6.6.4, 6.7.4, 6.8.4, 6.9.4 ja 6.10.4) õigusvastane, kuna ei ole võimalik üheselt aru saada, mida on mõeldud tooraine päritolu asukoha all ning kuidas selle kaugust Tartu raekojast mõõdetakse. Samuti jääb vaidlustajale arusaamatuks, kuidas on konkreetsed piirkaugused seostatavad teenuse kvaliteedi või muu asjakohase hindamise kriteeriumiga.1 1.1. RHAD p-s 6.1.4 piirang tooraine tarneahela pikkusele on õiguspärane 6. Asjakohatu on vaidlustaja väide, et RHAD p 6.1.4 ei ole seostatav teenuse kvaliteedi või muu asjakohase hindamise kriteeriumiga. RHS § 87 lg 7 kohaselt võib hankija pakkumusi hinnata kvalitatiivsete, keskkonnaalaste või sotsiaalsete kriteeriumite alusel. Keskkonnahoidlike lahenduste kasutamine on üks riigihangete horisontaalseid eesmärke, millega tuleb riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestada (RHS § 2 lg 2). Keskkonnahoidlikel kaalutlustel seatud tingimused pole seega riigihangetes üksnes lubatud, vaid lausa soositud. 7. Euroopa Kohus on selgitanud, et hankija võib kasutada keskkonnakaitsega seotud kriteeriume.2 Veel enam, kohus on kinnitanud, et võrdse kohtlemise põhimõte ei keela keskkonnakaitsega seotud kriteeriumide arvesse võtmist isegi siis, kui hankijale endale kuuluv ettevõte on üks vähestest, kellel on võimalik keskkonnahoidlikele kriteeriumidele vastata.3 8. Euroopa Regioonide Komitee on selgitanud, et keskkonnasäästlike tingimuste kasutamine läbi tarneahela pikkuse ja sageduse on lubatud.4 Samuti on Rahandusministeerium kinnitanud, et riigihangete üldpõhimõtted lubavad eelistada keskkonnahoidlikke lahendusi, kui need on suunatud keskkonnamõju vähendamisele, mitte kohalike kaupade eelistamisele.5 Hankija võib eelistada pakkujaid, kelle tegevusel on väiksem keskkonnasaaste, s.h lühem tarneahel. Riigihangetes on lubatud eelistada pakkujaid, kes kasutavad lähemal kasvatatud või toodetud tooteid. Pakkumuste hindamise kriteeriumid peavad peegeldama riigihangete horisontaalsete eesmärkide elluviimist. Piirkauguste seadmine aitab paremini edendada vastutustundlikku tarbimist.6 1.2. RHAD p 6.1.4 on selge ja täidetav 9. RHAD p 6.1.4 on objektiivselt kontrollitav: kaugust mõõdetakse Tartu raekojast linnulennult. Selge on, et „linnulennult“ tähendab kaardi pealt sirgjoonelist mõõtmist. EKSS järgi tähendab „linnulennult“ otse, kõige lühemat teed, õhuteed pidi.7 Kauguse määramine 1 Vaidlustus, p 3.1. 2 EKo C-513/99, p 64. 3 EKo C-513/99, p 86. 4 European Committe of the Regions. Sustainable public procurement of food, lk 19. Arvutivõrgus: https://cor.europa.eu/en/engage/studies/Documents/sustainable-public-procurement-food.pdf 5 Estella Põllu. Toiduainete ostmine ja toitlustamine riigihankena, lk 5. Arvutivõrgus: https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihanked/kasulik-teave#analuusid-ja- uuringu. 6 RHS kommentaarid, § 85/6. 7 https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=linnulennult&F=M 2/17 linnulennult on riigihangetes levinud praktika.8 Kauguse määramisel linnulennult on sobilik kasutada kaardirakendusi, nt Maa-ameti Geoportaali kaardirakenduse joonlaua funktsioon.9 10. Vaidlustaja väide, et RHAD p-i 6.1.4 ei ole objektiivselt võimalik täita, on põhjendamata. Vaidlustaja ise reklaamib ennast kui ettevõtjat, kelle tooraine pärineb enamikus osas kohalikelt tootjatelt.10 Vaidlustajal on järelikult juba praegu koostööpartnerid, kes tarnivad kohalikku toorainet. Vastavat asjaolu peab vaidlustaja seega olema ka suuteline tõendama. Hankija ei ole ette kirjutanud, millise tooraine osas tingimus kohaldub. Pakkujatele on jäetud otsustamisõigus (n-ö kombineerimisruum), kuidas tingimuse täitmine saavutada. Samuti on oluline, et vaid 60% toorainest peab kriteeriumi täitmiseks pärinema 300 km raadiusest. 300 km tingimuse täitmine ei ole liigselt keeruline, kuna see raadius katab sisuliselt kogu Eesti ala ja ca 90% Lätit. See tähendab, et pakkujal on võimalik toorained hankida kõigilt Eestis tegutsevatelt tootjatelt või leida koostööpartner Lätis tegutsevate tootjate hulgast. 11. RHAD p 6.1.4 ei ole ebaproportsionaalne. RHAD ebaproportsionaalsus tuleb kõne alla vaid juhul, kui tingimused on ilmselgelt asjakohatud või meelevaldsed. Asjaolu, et tingimus ei ole pakkujale meelepärane, ei tähenda, et tingimus on ebaproportsionaalne.11 Hanketingimuste proportsionaalsus tähendab, et hankija ei seaks põhjendamatuid piiranguid, mis välistavad ausa ja läbipaistva konkurentsi.12 12. Vaidlustuses on väidetud, et RHAD-s puudub tooraine mõiste. Tooraine defineerimisel tuleb lähtuda õigusaktidest. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 art-st 2 jaotab toidu tooted kolme gruppi: 1) esmatooted – esmatootmise tooted, sh põllundus-, loomakasvatus-, jahindus ja kalandustooted; 2) töötlemata tooted – töötlemata toidud, sh jaotatud, irrutatud, raiutud, viilutatud, konditustatud, hakitud, nülitud, peenestatud, lõigatud, puhastatud, trimmitud, kooritud, jahvatatud, jahutatud, külmutatud, sügavkülmutatud või sulatatud; 3) töödeldud tooted – töötlemata toodete töötlemise tulemusena saadavad toiduained. 13. Tooraine päritolu sõltub toote rühmast. Esmatoodete puhul on tooraine päritolu loomulikult tooraine kasvukoht. Töötlemata toodete ja töödeldud toodete puhul on tooraine päritolu põhilise koostisosa tooraine päritolu. Sama selgituse soovib hankija anda ka teabevahetuses vaidlustaja analoogsele küsimusele vastates, et see oleks ühemõtteliselt selge kõigile huvitatud isikutele. See selgitus ei muuda RHAD-i, vaid täpsustab seda. Kui hankija on RHAD sätte tähendust RHS § 46 lg 1 alusel selgitanud, tuleb selgitusest asjaomase tingimuse tõlgendamisel lähtuda.13 (II) RHAD p 6.14 – 10 päeva menüü esitamine ja hindamine 14. Vaidlustaja hinnangul on RHAD p 6.14 koos p-dega 8.1.2, 8.1.3, 8.1.4, 8.1.5, 8.1.6, 8.1.7 ja 8.1.8 vastuolus RHS § 85 1 ls-ga 2, kuna menüü on olemuselt „proovitöö“, mida ei saa sätestada pakkumuse hindamise kriteeriumiga. Samuti on tingimus vaidlustaja arvates pakkujate suhtes ebaproportsionaalne, kuna menüü koostamine enne hankelepingu 8 VAKO 118-11/125458. 9 Maa-ameti Geoportaal. Arvutivõrgus: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo. 10 Dussmann Eesti. Arvutivõrgus: https://www.dussmann.ee/et/teenused/toitlustamine/. 11 VAKO 69-20/222286, p 16. 12 TlnHKo 3-18-752, p 10. 13 VAKO 181-17/183146, p 18; VAKO 211-17/191039, p 14. 3/17 sõlmimist tähendab märkimisväärses osas hangitava teenuse ette sooritamist.14 Hankija ei nõustu. 2.1. 10 päeva menüü esitamine on vajalik hindamise kriteeriumi täitmise kontrollimiseks 15. RHAD p 6.14 kohaselt esitab pakkuja gümnaasiumi vanuserühmale pakutava kahe nädala (ehk 10 päeva) menüü. Säte loetleb ka tingimused, millele menüü peab vastama. Näiteks tuleb menüüs nimetada toidu/joogi nimetus, valmistamise lühikirjeldus, toidu põhitooraine, tooraine kogused ja tooraine kirjeldus (nt värske, jahutatud, külmutatud, toidu valkude, rasvade ja süsivesikute sisaldus jmt). 16. Need nõuded ei ole ebamõistlikud. Vaidlust ei saa olla selles, et menüüs nõutavad andmed on otseselt hankelepingu esemega seotud, s.t millist koolilõunat ja koolieinet (toit) pakkuja pakub, mida toit sisaldab ja milline on toiteväärtus. 17. Tegemist on vastavustingimusega „Pakkumus ehk kahe nädala menüü“, mille kohta peab pakkuja esitama täidetud Vormi 2. Vastavustingimuste all peetakse praktikas silmas riigihanke alusdokumendi sätteid, mis sisaldavad nõudeid pakkumuse sisule.15 Sarnaselt tehnilise kirjeldusele (TK) on ka vastavustingimuste kujundamisel hankijal ulatuslik kaalutlusruum, kuivõrd on hankija ainuõigus otsustada, millistele tingimustele vastavaid pakkumusi hankija soovib saada. Praegusel juhul on vastavustingimuse eesmärk ühtlasi tagada pakkumuste hindamise võimalikkus. Nimelt on menüü pakkumuse osa, mille abil saab hankija hinnata pakkumust mitme hindamise kriteeriumi alusel: 1) RHAD p 8.1.2 kohaselt hindab hankija menüüs töödeldud toorainete (poolfabrikaatide) kasutamist (10 punkti); 2) RHAD p 8.1.3 kohaselt hindab hankija menüü mitmekülgsust põhitoorainete osas (15 punkti); 3) RHAD p 8.1.4 kohaselt hindab hankija menüü mitmekülgsust praepäevadel sooja lisandi osas (10 punkti); 4) RHAD p 8.1.5 kohaselt hindab hankija menüü mitmekülgsust salatite või salatikomponentide osas (10 punkti); 5) RHAD p 8.1.6 kohaselt hindab hankija menüü mitmekülgsust köögivilja ja puuvilja (vahepalad) osas (10 punkti); 6) RHAD p 8.1.7 menüü mitmekesisus kaunviljade kasutamise osas (10 punkti). 18. Need tingimused on suunatud toidu kvaliteedile (RHS § 85 lg 8 p 1). Mõistetavalt on Tartu koolides käivate õpilaste, nende vanemate, koolitöötajate ja laiemalt Eesti avalikkuse huvides, kui sööklas pakutavas toidus ei kasutata poolfabrikaate, menüü koosneb erinevatest põhitoorainetest, prae kõrvale pakutakse erinevat sooja lisandit, salativalik on mitmekesisem, vahepalad koosnevad erinevatest köögi- ja puuviljadest ja menüüs pakutakse kahe nädala sees erinevaid kaunvilju. Seda toetab otseselt sotsiaalministri 15.01.2008 määrus nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele kooleelses lasteasutuses ja koolis“ § 5 lg 7 p 1, mille kohaselt toit valmistatakse võimalikult töötlemata ja värsketest toiduainetest põhiliselt aurutades, keetes ja hautades. Tervislik toit Eestimaa koolides on seega oluline avalik huvi. Seepärast on oluline, et hankijad toitlustusteenuse hankimisel seda 14 Vaidlustus, p 3.3. 15 VAKO 96-20/219424, p 14. 4/17 eesmärki RHAD koostamisel arvestaks. Ka vaidlustaja ei väida, et need hindamise kriteeriumid oleksid õigusvastased või ebaproportsionaalsed. 19. Hankija peab hindamise kriteeriumide täitmist kontrollima. Seejuures peab hankija tegema seda sisuliselt. Läbipaistev hindamine eeldab, et hankijal on võimalik pakkujate esitatud teavet kontrollida.16 RHS ei keela, et paljasõnalise kinnituse asemel küsib hankija hindamise kriteeriumi täitmise kontrollimiseks põhjalikumat, sisulisemat vastust. Kõigi eelviidatud hindamise kriteeriumide täitmist kontrollib hankija just pakkumuses esitatava menüü kaudu. Hankijal ei ole võimalik hinnata toidus ja joogis kasutatava tooraine mitmekülgsust erinevates kategooriates (sh tuvastada toidu põhitoorainet), teadmata, millest toit on valmistatud. 20. Asjakohatu vaidlustaja väide, et „hankija nõuab menüüd oluliselt suuremas mahus, kui pakkujad seda seaduse kohaselt muidu koolide toitlustamisel tegema peaksid (vrd sotsiaalministri 15.01.2008 määrus nr 8) ning suuremas mahus, kui seda teenust osutades tegema peaksid (vrd RHAD lisa 33, lisa 6).“ Esiteks, sotsiaalministri määrus nr 8 ei ole seadus, vaid määrus. Teiseks, pakkumuse vastavustingimuse ja hindamise kriteeriumi kontekstis ei oma see määrus tähendust. Samuti ei oma tähtsust hankelepingu lisa 6, mis käsitleb menüü näidist kodulehel ja kooli seinal kasutamiseks. Menüü RHAD p 6.14 mõistes ei puuduta seda, mida toitlustaja peab kodulehel avaldama, vaid pakkumuse sisu ja hindamist. Menüü koostamisel võtab pakkuja endale kohustusi menüü mitmekesisusega seoses ja võimaldab hankijal seda pakkumuste hindamise etapis kontrollida. Nagu hankija on teabevahetuses selgitanud: „Hanke raames esitatavas menüüs ei piisa ainult toitude ja jookide pealkirjadest, et hinnata mitmekesisust, mistõttu on oluline avada toiduks ja joogiks pakutavate artiklite sisu sügavamalt. Hindamine peab olema läbipaistev ning pakkujaid võrdselt kohtlev. Pelgalt pakkumuses esitatud toitude ja jookide pealkirjade põhja hankija seda tagada ei saa.“17 21. Põhimõtteliselt väär on vaidlustaja seisukoht: „10 päeva menüü koostamine enne hankelepingu sõlmimist tähendab sisuliselt märkimisväärses osas hangitava teenuse (ette) sooritamist.“ Teenuse sisuks on toitlustada kõiki selleks soovi avaldanud kooli õpilasi ja töötajaid õppepäeva jooksul (hankelepingu p 5.1.1), osutada toitlustusteenust kogu lepingu perioodi vältel (hankelepingu 5.1.2), pidada puhvetit (hankeleping p 5.1.4) jmt. Lepingu kestus on 58 kuud. Arvestades hankelepingu kestust ja kohustuste ulatust, pole midagi ebaproportsionaalset, kui pakkujad peavad esitama pakkumuse koosseisus 10 päeva menüü. 2.2. 10 päeva menüü esitamise kohustus ei ole „proovitöö“ 22. Ebaõige on vaidlustaja arutlus, et „pakkujate poolt pakkumuste osana 10 päeva menüü esitamise kohustus (Vormil 2) tuleb lugeda nn proovitööks RHS § 101 lg 1 p 11 tähenduses“ ja „RHS § 85 lg 1 ls 2 kohaselt ei või aga pakkumuse hindamise kriteeriumina sätestada RHS § 101 sätestatu alusel kehtestatavaid pakkuja kvalifitseerimise tingimusi“. 23. Proovitöö, millele vaidlustaja viitab, ongi hindamise kriteerium, mitte kvalifitseerimise tingimus. Proovitööd RHS kvalifitseerimise tingimusena sätestada ei luba. Paljudes riigihanke valdkondades (nt IT-arendustööd) on proovitöö üks kõige tavapärasemaid hindamise kriteeriume, mille kaudu pakkumuse kvaliteeti hinnata. Vaidlustaja peab tõenäoliselt silmas mitte proovitööd, vaid RHS § 101 lg 1 p 11 kohast kvalifitseerimise tingimust: „hankelepingu esemeks olevate asjade näidised, kirjeldused või fotod, vajaduse korral koos tõendiga nende ehtsuse kohta“. 16 C-448/01, p-d 50 ja 51. 17 Hankija 27.02.2023 vastus, sõnumi ID 721 346. 5/17 24. Loomulikult ei ole RHAD p 6.14 kvalifitseerimise tingimus RHS § 101 lg 1 p 11 mõistes. Seda kolmel põhjusel. 1) RHS § 101 lg 1 p 11 kohaldub „asjadele“, kuid praegusel juhul on hankelepingu esemeks teenus; 2) vaidlustaja ei saa tugineda hankemenetlust reguleerivale RHS § 85 lg 1 lausele 1, sest hankija ei vii läbi hankemenetlust. RHS 126 lg 7 alusel kohaldab hankija sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel RHS §-s 85 sätestatut, kui RHAD-s ei ole sätestatud teisiti. Praegusel juhul on RHAD p 6.14 kohane menüü vastavustingimus ja hindamise kriteeriumi ese, mitte kvalifitseerimise tingimus; 3) kvalifitseerimise tingimused on suunatud pakkuja võimekuse hindamisele, s.t tuvastada pakkujate eeldatav suutlikkus sõlmitavat hankelepingut täita.18 Praegusel juhul ei kahtle hankija vaidlustaja ega teiste pakkujate võimekuses/suutlikkuses menüüd koostada. Hankijat huvitab see, millise menüü pakkujad koostavad. Menüü koostamisel võtab pakkuja endale kohustusi menüü mitmekesisusega seoses ja võimaldab hankijal seda pakkumuste hindamise etapis kontrollida. 25. Asjassepuutumatu on vaidlustaja viide, et nõuetele mittevastava menüü esitamine toob kaasa pakkumuse mittevastavuse (RHAD p 7.1.), kuigi hankelepingu täitmise käigus oleks menüüs mõni mittevastavus pigem ebaoluline. RHAD p 7.1 vaidlustaja vaidlustanud ei ole. RHAD p 7.1 on klassikaline pakkumuse tagasilükkamise alus, mis on sisuliselt samasuguses sõnastuses RHS § 114 lg-s 2. See, et vastavustingimuste täitmisel tuleb esitada tingimuste kohane dokument, on riigihangetes tavapärane. Seejuures küsimus, kas menüü koostamisega seotud kohustuste rikkumine on hankelepingu oluline rikkumine, ei puutu pakkumuse vastavuse kontrolli ega hindamisse. Samuti on väär vaidlustaja seisukoht, nagu tooks menüüs tehtud mistahes vead kaasa pakkumuse tagasilükkamise. RHAD p 8.1.8 kohaselt on menüü nõuetekohane vormistus eraldi hindamise kriteerium, s.t menüüs esinevate vigade korral kaotab pakkuja punkte. (III) RHAD p 6.18 – kohustuslik pakkumus hankeosadele II ja X 26. Vaidlustaja väidab, et RHAD p 6.18 tähendab, et hanke osadeks jaotamine on osade II ja X puhul vaid tinglik ning vastuolus RHS § 27 lg-ga 2. Praktikas ei ole võimalik esitada pakkumust ühele osale, vaid alati tuleb esitada pakkumus vähemalt kolmele hanke osale.19 Hankija kahtleb, kas vaidlustajal on RHAD p 6.18 vaidlustamiseks vaidlustuse esitamise õigus. Vaidlustuses ei ole põhjendatud, kuidas see säte rikub vaidlustaja subjektiivseid õigusi, s.t kas vaidlustaja ei suudaks esitada nendele osadele pakkumust. 27. RHAD säte on õigusvastane juhul, kui see rikub konkreetset RHS sätet. Vaidlustaja viidatud RHS § 27 lg 2 sotsiaal- ja erimenetluses ei kohaldu (RHS § 126). Samas ei oleks vastuolu RHS- ga ka juhul, kui säte kohalduks. RHS § 27 lg 1 võimaldab hankijal otsustada, millistes osades võib pakkumuse esitada: „sätestades hanketeates või muudes riigihanke alusdokumentides, kas ta lubab pakkujal esitada pakkumuse ühele, mitmele või kõigile osadele.“ 28. Hankija ei peagi võimaldama ainult ühele osale pakkumust esitada. Hankija sooviks on see, et ka II ja X osas oleks pakkumusi. Tartu Karlova Kooli (hankeosa X) puhul toetavad seda kaalutlust järgmised asjaolud: 18 VAKO 106-20/221950, p 7.3. VAKO 97-16/172322 p 7.2 ja TlnRKo 3-11-1300 p 14, VAKO 182-16/177120, EKo C-513/99, p 8, TlnHKo 3-16-1094 p-d 15-17. 19 Vaidlustus, p 3.4. 6/17 1) vaja on sisustada kaks kööki ning komplekteerida mõlemasse meeskond. See on kulumahukas ja teeb hankeosa X tõenäoliselt ebapopulaarsemaks. RHAD p 6.18 tagab, et pakkumusi osale X esitatakse. See omakorda tagab maksimaalse konkurentsi; 2) Tartu Karlova Kooli Lina 2 maja läheb rekonstrueerimisele, mistõttu toitlusaja ei saa kõiki Karlova Kooli õpilasi kogu hankelepingu periood toitlustada. Ka see vähendab hankeosa X atraktiivsust; 29. Hugo Treffneri Gümnaasium (hankeosa II) puhul on hankija sooviks suurendada konkurentsi, mis ajalooliselt on hankijale teadmata põhjustel olnud tagasihoidlik. Selles majas on toitlustusteenust pakkunud sama toitlustaja juba 20 aastat. Hankija soovib, et hankeosas II oleks tihe konkurents. Tegemist on kaalutlusega, mis otseselt vastab riigihangete korraldamise üldpõhimõttele. 30. Vaidlustaja pakutav lahendus, et „on õigem“ vastavate koolide toitlustamine liita mingi teise kooli hankeosaga, ei tulene RHS-st. Seega ei saa väita, et see on „õigem“. Samuti ei ole vaidlustaja lahendus kuidagi proportsionaalsem. Hankija rõhutab, et milline sotsiaal- ja erimenetluse kord kehtestada, otsustab suures osas just hankija, lähtudes sellest, mis on hankijale otstarbekam (RHS § 126 lg 2). (IV) RHAD p 7.2 – pakkumuse tagasilükkamine ilma läbirääkimisi pidamata vähemalt kahe sisulise puuduse korral 31. Vaidlustaja väidab, et RHAD p 7.1. valguses ei jää „loogika reeglite kohaselt“ ruumi RHAD p 7.2. kohaldamiseks, RHAD p 7.2. tervikuna on üleliigne ja tekitab segadust, olles seeläbi vastuolus läbipaistvuse põhimõttega.20 Vaidlustaja eksib. 32. Esmalt tuleb arvestada, et vaidlustajal puudub selle sätte vaidlustamise õigus. Vaidlustuse esitamise õiguse olemasolu toetub nn subjektiivsete õiguste rikkumise teooriale, mis on väljendatud RHS § 185 lg-s 1. RHS § 185 lg 1 kohaselt on üheks vaidlustamisõiguse kumulatiivseks eelduseks asjaolu, et hankijapoolne RHS-i rikkumine rikub omakorda vaidlustaja õigusi või kahjustab tema huve.21 Hankija tegevust ei saa vaidlustada üksnes väitel, et see rikub õigusnorme22 või on lihtsalt vaidlustaja arvates ebamõistlikud. Populaarkaebused ei ole riigihangetes lubatavad.23 Seetõttu ei ole võimalik vaielda RHAD sätete üle, mis mitte kuidagi ei takista pakkujal pakkumust esitada. RHAD punktid 7.2 ja 7.1 koosmõjus laiendavad vaidlustaja õigusi, mitte ei piira neid. 33. RHAD p 7.2 on erinorm punkti 7.1 suhtes. Läbirääkimiste käigus (RHAD p 12) on võimalik üks sisuline puudus kõrvaldada. RHAD p 7.2 tähenduseks on see, et mitme sisulise puuduse korral läbirääkimistesse ei minda. Kuna tegemist on sotsiaal- ja eriteenuse menetlusega, siis RHS § 114 kohaldub vaid ulatuses, milles RHAD teisiti ei sätesta. Vaidlusaluses riigihankes sätestabki RHAD erisuse, mis soodustab pakkujaid, s.t ühe sisulise puuduse võib läbirääkimistes kõrvaldada. 34. RHAD p-d 7.1 ja 7.2 on selged. Läbipaistvuse põhimõtte riivet ei ole. Hankija on selgituste kaudu ka potentsiaalse mitmeti mõistetavuse kõrvaldanud. Nimelt on hankija teabevahetuses samale küsimusele vastates selgitanud: „Hankija on sätestanud punktis 7 pakkumuse vastavaks tunnistamise või tagasi lükkamise alused. RHAD punktis 12 on sätestatud läbirääkimiste pidamine. RHAD punkt 7.1. kohaselt hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui pakkumus ei vasta alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib 20 Vaidlustus, p 3.5. 21 VAKO 61-18/192746, p 15; VAKO 137-18/197419, p 16. 22 TlnRnKo 3-11-2403, p 16 jj. 23 TlnRnKo 3-17-252 ja 3-17-255, p 8; VAKO 5-18/192791, p 20. 7/17 tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid hanketeates, alusdokumentides ning selle lisades esitatud tingimustest va. punktis 7.2. märgitud juhul. Seega hankijal on õigus lükata tagasi pakkumus, kui see ei vasta alusdokumentidele, kuid hankija on täpsustanud punktis 7.2. et kui pakkumus sisaldab ühte sisulist puudust, siis võib hankija pidada läbirääkimisi.“ Kui hankija on RHAD sätte tähendust RHS § 46 lg 1 alusel selgitanud, tuleb selgitusest asjaomase tingimuse tõlgendamisel lähtuda.24 (V) RHAD p 8.1.1 – toidu degusteerimine 35. Vaidlustaja hinnangul on RHAD p-s 8.1.1 sätestatud toidu degusteerimise metoodika õigusvastane, kuna RHS § 3 p-st 1 ja 2 tulenevalt peavad toidu maitseomaduste, tekstuuri, lõhna ja välimuse hindamise kriteeriumid olema pakkujatele eelnevalt teada, hindamise tingimused kõigile osalejatele võrdsed ning hindamine ise peab olema (objektiivselt) kontrollitav.25 Vaidlustaja etteheide on asjakohatu. 5.1. Pakkumuste hindamine võib sisaldada subjektiivseid elemente 36. RHAD p 8.1.1 kohaselt hinnatakse koolis pakutavat toitu degusteerimise kaudu. Hinnatakse: 1) toidu maitset ja lõhna (kuni 5 punkti); 2) toidu tekstuuri (kuni 5 punkti); 3) pakutava toidu vastavust menüüle (kuni 5 punkti); 4) toidu välimust (kuni 5 punkti). 37. RHAD p-s 8.1.1 ongi seega sätestatud hindamise kriteeriumi alakriteeriumid (maitse/lõhn, tekstuur, vastavus menüüle, välimus) koos osakaaludega, täpselt nagu RHS § 85 lg 9 nõuab. Hankijal ei ole kohustust konkretiseerida, mida tähendab toidu maitseomadused, tekstuur, lõhn ja välimus. Need mõisted on selged ja ühemõttelised. Kõik hankest huvitatud isikud saavad aru, mida komisjon hindab ja kui palju punkte selle eest saada võib. RHAD ei ole vastuolus RHS nõuetega. Hindamise täpsemat metoodikat ei kohusta EL hankedirektiivid avaldama.26 Samuti ei tulene RHS-st, nagu peaks hankija RHAD-s avaldama hindamise metoodika (s.t kirjeldama, kuidas komisjoniliikmed hindamise kriteeriumi alakriteeriume hindama hakkavad). 38. See, milline toidu „lõhn“ või „maitse“ väärib maksimumpunkte, ei ole võimalik objektiivselt täpsemalt RHAD-s lahti kirjutada, sest tegemist on subjektiivse hindamise kriteeriumiga. Kui VAKO vaidlustajaga nõustub, tähendab see, et toidu degusteerimine toitlustusteenuse riigihangetes ei saagi olla hindamise kriteerium, sest VAKO nõuaks hankijalt võimatut: et hankija kirjutaks RHAD-s ette selle, mida ikkagi täpsemalt tähendab maitsev toit. Just degusteerimine mitme inimese poolt võimaldab tuvastada toidu maitsvuse, mitte kirjeldav tekst RHAD-s. 39. Erinevalt varasemalt kehtinud riigihangete seadusest ei ütle kehtiv RHS enam seda, et hindamise kriteeriumid peaksid olema „objektiivsed“. RHS § 85 lg 1 kohaselt peavad hindamise kriteeriumid olema „hankelepingu esemega seotud ja reaalset konkurentsi tagavad“.27 Põhjus, miks seadusandja sellise muudatuse tegi, on just eesmärgiga soodustada 24 VAKO 181-17/183146, p 18; VAKO 211-17/191039, p 14. 25 Vaidlustus, p 3.6. 26 EKo C-6/15. 27 Võrdle RHS v.r § 31 lg 4: „nimetab hankija hankelepingu esemega seotud objektiivset hindamist võimaldavad pakkumuste hindamise kriteeriumid /…/“. 8/17 kvalitatiivsete hindamise kriteeriumide kasutamist. Muu hulgas võivad kvalitatiivsed hindamise kriteeriumid olla ka subjektiivsed. Sellele viitab üheselt RHS § 85 lg 8 p 1, mille kohaselt võib hinnata esteetilisi omadusi, ehkki esteetika ratsionaliseerimine RHAD-s võimalik ei ole. Hankija ei pea ega saagi RHAD-s ette kirjutada, mida tähendab „ilus“. Ka kohtupraktikas on leitud, et RHS ei välista subjektiivsete elementide hindamist ning kvaliteedikriteeriumi kasutamine riigihangetes ei ole õigusvastane põhjusel, et see sisaldab subjektiivseid elemente.28 40. Artiklid, millele vaidlustaja viitab, ei seondu vaidlusega ega toeta vaidlustaja väiteid. Kadri Paasi, Kristjan Pulki ja Maaja Vadi artiklid ei käsitle üldse riigihankeõigust, toitlustusteenuse hankimist ega seondu hindamise kriteeriumidega. Need viited saab VAKO jätta tähelepanuta. 41. RHAD-s on subjektiivsuse määra hindamisel leevendatud, sest on ette nähtud mitmeliikmeline komisjon. Komisjon komplekteeritakse erinevatest spetsialistidest. Komisjoni kuuluvad nii VOCO29 toidutehnoloogid, Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna spetsialist (toitumisnõustaja kutsega), Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna esindaja, riigihanke korraldamise eest vastutav isik, kes omab VOCO pagar- kondiitri IV kategooria tunnistust. Nendele lisaks koolijuhid, õpilaste esindajad, hoolekogu esindajad, koolidest veel kas tervisemeeskonna liige, majandusjuhataja ja kooli töötaja kooli enda valikul. Lisaks kuulub hindamiskomisjoni vähemalt kaks õigusalase haridusega liiget. Kindlasti vähendab subjektiivsust ka hindepunktide kujunemise viis – hindamisel eemaldatakse komisjoni liikmete poolt antud kõige kõrgem ning madalam hinne ja alles seejärel arvutatakse järelejäänud punktide keskmine. Selline meetod peegeldab kõige paremini komisjoni liikmete ühtset arvamust ning eemaldab äärmused. Veel enam, komisjoniliikmed saavad punkte vähendada poole või terve punkti kaupa (RHAD p 8.1.1 viimane lõik). Kõik punkti alandamised peavad olema põhjendatud, mida on hankija kinnitanud ka teabevahetuses.30 Vaidlust pole hindamisotsuse põhjenduste üle, seega kõik väited, mis põhjustega võiks või ei tohiks toitu hinnata, pole hetkel asjassepuutuvad. 5.2. Toidu degusteerimine ei saa toimuda samal ajal samas kohas 42. Vaidlustaja arvates on RHS § 3 p-ga 1 ja 2 vastuolus see, et erinevate toitude omadusi hinnatakse erinevate komisjoni liikmete poolt erineval ajal ja erinevates kohtades ning toidu pakkuja isik on komisjoniliikmetele teada. Vaidlustaja eksib. RHS ei kehtesta nõudeid degusteerimise läbiviimisele. Hankija metoodika on otstarbekas ja mõistlik. 43. On paratamatu, et hinnatavad toidud üksteisest erinevad. Identseid toite ei saagi pakkujate menüüs olla. Pakkujad on konkurendid ja teevad menüüd üksteisest sõltumatult. Menüü koostamine on pakkuja enda pädevuses. RHAD p 6.14 kohaselt tuleb menüü koostamisel lähtuda TK-st ja vastava valdkonna õigusaktist. RHAD p 6.14 sätestab nõudeid menüü koostamisele, ent mitte toidule, mida pakkuja soovib pakkuda. Pakkujad on vabad ise otsustama, millistest toitudest menüü koosneb. Seega ei ole võimalik degusteerida samasuguseid toite. 44. Hindamiskomisjon hindab pakkuja menüüs nimetatud toitu ja paneb punkte just lähtuvalt selle toidu maitseomadustest, tekstuurist, välimusest ja vastavusest menüüle. Toidule ei anta hindepunkte võrrelduna teiste pakkujate toiduga, vaid eraldiseisvalt. Vaidlustaja viited ebavõrdsele kohtlemisele on seega alusetud. Ka VAKO pole pidanud „sarnaste toitude“ nõuet oluliseks, vaid leidnud, et võrdse kohtlemise põhimõtet ei riku, kui 28 TlnHKo 3-20-1198 p 17, VAKO 188-21/235167. 29 Tartu Rakenduslik Kolledž, endine Tartu Kutsehariduskeskus. 30 Hankija 28.02.2023 vastus, sõnumi ID 720 959. 9/17 ühe pakkuja puhul degusteeritakse prae toidukorda ja teise pakkuja puhul supi toidukorda – mõlemate puhul on hindamise kriteeriumid kohaldatavad.31 45. Hindamiskomisjoni liikmete koosseis ei riku vaidlustaja õigusi ega anna alust RHAD-i vaidlustada. RHAD kohaselt on erinevates riigihanke osades erinev komisjon, sest tegemist on erinevate koolidega. Hankija sooviks on komisjoni kaasata konkreetsele hankeosale vastava kooli õpilasi, töötajaskonda ja hoolekogu. Oluline on see, et kõiki vastavas osas degusteerimisele kuuluvaid toite hindab sama komisjon. 46. Toidu degusteerimine erineval ajal ei muuda hindamist õigusvastaseks. Esiteks, tegemist on praktilise kaalutlusega. Koolide köögi suurused ei võimalda mitmel pakkujal korraga valmistada toitu ja seda komisjonile serveerida. Tartu linna koolide toitlustajatele on koolide söökla- ja köögiruumid antud tasuta kasutusse. Seega on õiguslikult välistatud teiste toitlustajate puhul toidu tegemine koolis, mis on juba hankelepinguga antud tasuta kasutusse teisele ettevõtjale. Samuti tuleb arvestada, et ühe kooli köögi- ja sööklaruumides saab tegutseda korraga üks pakkuja. Reaalses elus on võimatu, et kõik pakkujad lähevad samasse kooli kööki ja hakkavad kõigile õpilastele samal ajal toitu valmistama. Ühe portsjoni kaupa toidu valmistamine spetsiaalselt komisjoniliikmete jaoks ei peegeldaks aga toidu valmistamise tingimusi sarnaselt hankelepingu täitmise ajaga. 47. Ekslik on ka vaidlustaja väide, et RHAD-i muudab õigusvastaseks see, et pakkuja on hindajatele teada. Vaidlustaja ei ole selgitanud, kuidas see asjaolu tingib läbipaistmatu hindamise või ebavõrdse kohtlemise. Pakkuja isik ei ole hindamise ese. Hinnataks toitu, lähtudes seejuures toidu omadustest. RHS ei nõua isegi hankemenetluse puhul anonüümset hindamist. Vastupidi, RHS § 117 lg kohaselt hindab hankija vastavaks tunnistatud pakkumusi RHAD-s nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele. Pakkumused ei ole hankijale aga anonüümsed. Anonüümne hindamine ei ole seaduses ette nähtud standard. Praktikas ongi tavapärane, et proovitöö hindamisel on proovitöö autor hindajale teada. Anonüümsus kehtib vaid ideekavanditele (RHS § 130 lg 5), kuid praegusel juhul ei korralda hankija ideekonkurssi. (VI) RHAD p 8.1.1 – toidu degusteerimine pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva 48. Vaidlustaja leiab, et RHAD p 8.1.1 järgi valmistavad pakkujad hankijale degusteerimiseks toitu pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva, kuid pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ei tohi pakkujad enam „teha toiminguid“, mis mõjutavad pakkumust sisuliselt. Vaidlustaja hinnangul on see vastuolus RHS § 3 p-dega 1 ja 2, § 56 lg-ga 1 ning § 85 lg 1 ls-ga 2.32 49. RHS § 56 lg 1 ja § 85 ei kohaldu sotsiaal- ja eriteenuste menetluses (RHS § 126 lg 1 ja 7). Seega ei ole võimalik sel alusel argumenteerida RHAD õigusvastasust. 50. Vaidlustaja argumendid ei ole loogilised ega kooskõlas ühegi RHS sättega. Riigihangete menetlus on etapiviisiline, mille üheks osaks on ka pakkumuste hindamine. Pakkumuste hindamine toimub alati pärast pakkumuste esitamist. Pole võimalik hinnata pakkumusi, mida pole hankijale veel esitatud. Toidu puhul pole ka praktiliselt võimalik, et hankija küsiks valmistatud toitu pakkumuse koosseisus ja degusteeriks toitu pärast pakkumuste esitamist. Seega on ainuvõimalik lahendus, et menüü kohase toidu valmistamine ja toidu degusteerimine toimub pärast pakkumuste esitamist. Hankija huvi on hinnata pakkumuses esitatud koolitoitu, mitte suvalist toitu. Hankija soovib veenduda, et pakkumuses esitatud toit on reaalses elus võimalik võimalikult hästi nii välimuselt kui 31 VAKO 10-20/214930, p-d 9.1—9.4. 32 Vaidlustus, p 3.7. 10/17 maitselt valmistada ja serveerida. Seejuures on ebaõige väide, et pakkujad teevad siis toiminguid, mis mõjutavad pakkumust sisuliselt. Pakkumus on esitatud pakkumuse tähtajaks ja selle koosseisus on ka menüü. Pakutava toidu valib hankija menüüst ja pakkuja on kohustatud valmistama hankija poolt valitud toidu. Seega ei muuda pakkuja pakkumust pärast selle esitamise tähtpäeva ega tee mingeid „toiminguid“, mis tema pakkumust sisuliselt mõjutaks. 51. Ka teistes toitlustusteenuse tellimise riigihangetes on degusteerimine toimunud pärast pakkumuste esitamist: nt riigihanked viitenumbriga 246918, 215318 ja 214930. Seega on tegemist valdkonnas tavapärase praktikaga, mis on vaidlustajale teada. Vaidlustaja on ise nendes riigihangetes osalenud ja osutunud sama hindamismetoodika alusel ka võitjaks – varasemalt pole metoodikale etteheiteid olnud. (VII) RHAD p 8.1.8 – menüü nõuetekohane vormistus 52. Vaidlustaja väitel on RHAD p 8.1.8 vastuolus RHS § 3 p-ga 1 ja RHS § 52 lg-ga 3, mis vaidlustaja väitel ei luba vastavaks tunnistamata pakkumuste hindamist.33 RHS § 52 lg 3 ei kohaldu sotsiaal- ja eriteenuste menetluses (RHS § 126 lg 1 ja 7). Seega ei ole võimalik sel alusel argumenteerida RHAD õigusvastasust. 53. Hankija ei hinda RHAD p-s 8.1.8 mittevastavaks tunnistatud pakkumust. Vastavustingimuse „Pakkumus ehk kahe nädala menüü“ ja RHAD p-i 6.14 järgi peab pakkuja pakkumuses esitama Vormi 2 ehk gümnaasiumi vanuserühmale pakutava kahe nädala menüü. Sealjuures on loetletud, milliseid andmeid peab menüü sisaldama ja milliseid vormistusnõudeid peab järgima. Nende vorminõuete järgimist hinnatakse RHAD p 8.1.8 alusel. 54. Esitatud menüü nõuetekohast vormistust hinnatakse RHAD p 8.1.8 järgi vastavalt: 1) menüü ei ole vormistatud RHAD p 6.14 kohaselt, esineb rohkem kui üks oluline mittevastavus menüü vormistamise nõuetes – 0 punkti; 2) menüü ei ole vormistatud RHAD p 6.14 kohaselt, esineb üks oluline mittevastavus menüü vormistamise nõuetes – 2,5 punkti; 3) menüü on vormistatud RHAD p 6.14 kohaselt – 5 punkti. 55. Sealjuures on eraldi loetletud, millised on „olulised mittevastavused menüü vormistamise nõuetes“: „esitatud menüüs on toidu tooraine bruto kaal, neto kaal, valmistoidu kaal, toiduenergia, valkude, rasvade, süsivesikute kogused jäetud päeva kohta lehekülje lõppu kokku koondamata; esitatud menüüs on märkimata jäetud valmistoidu kaal grammides ühe portsjoni kohta või see on märgitud umbmääraselt; esitatud menüüs on märkimata jäetud nimetatud toidu/joogi valmistamise lühikirjeldus; esitatud menüüs on puudu märge portsjontoote (PT), kalatoidu (K) või lihavaba (LV) toidu osas; vormidele on lisatud ülemäärast informatsiooni, mida ei ole küsitud.“ 56. Selline riigihanke ülesehitus, kus hankija nõuab vastavuse etapis teatud dokumendi esitamist ning siis hindab seda hindamise etapis, on tavapärane. Pakkumus vastab RHAD p-le 6.14, kui menüü on esitatud ning selles sisalduvad andmed, mis on menüü sisu kohta RHAD p-s 6.14 sätestatud. Vorminõuete järgimist hinnatakse eraldi hindamise etapis ning see ei ole aluseks pakkumuse mittevastavaks tunnistamisele. 57. Asjakohatu on vaidlustaja viide RHAD p 6.15 lg-le 4, mille järgi: „Vastavaks tunnistatakse pakkumus, kui vorm on täidetud nõuetekohaselt (koostatud õigele vanuseastmele ja sisaldab nõutud kinnitusi).“ RHAD p 8.1.8 ei ole seotud RHAD p-ga 6.15, vaid RHAD p-ga 6.14. RHAD 33 Vaidlustus, p 3.8. 11/17 p-s 6.15 on sätestatud kinnitused, mis peab Vormil 2 esitama, mitte menüü vorminõuded. Kui need kinnitused on jäetud andmata või kui menüü on koostatud valele vanuseastmele, siis tunnistatakse pakkumus RHAD p 6.15 alusel mittevastavaks ning pakkumust hindama ei asuta. 58. RHAD p-s 8.1.8 ei hinnata seega RHAD p-de 6.14 ja 6.15 alusel mittevastavat pakkumust: 1) RHAD p-s 6.14 on sätestatud vorminõuded Vormile 2, mille järgimist hinnatakse RHAD p-s 8.1.8; 2) RHAD p-s 6.15 on sätestatud, millised kinnitused peavad Vormil 2 olema antud, et pakkumus oleks vastav. 59. Hankija on seda vaidlustajale teabevahetuses ka selgitanud: „RHAD p 8.1.8. sätestab hindamiskriteeriumid menüü nõuetekohase vormistamise osas RHAD p-le 6.14 ning ei ole seotud Teie poolt viidatud RHAD p-ga 6.15.“34 (VIII) RHAD p 8.3 – võrdväärsed pakkumused 60. RHAD p 8.3 lause 1 kohaselt osutub võrdväärsete pakkumuste korral võitjaks pakkuja, kes on saanud RHAD p 8.1.1 kohase degusteerimise tulemusena kõrgemad punktid. RHAD p 8.3 lause 2 kohaselt selgitatakse võitja liisu heitmise teel, kui RHAD p 8.1.1 kohaselt saadud punktid on võrdsed. Vaidlustaja hinnangul on see läbipaistmatu.35 61. RHAD p 8.1.1 on õiguspärane – vt ptk (V). Samuti on hankijal lubatud otsustada, kuidas tuvastada edukas pakkumus olukorras, kus pakkumused on saanud võrdsed hindepunktid. Tegemist on väga tavalise sättega Eesti hankijate RHAD-s. Ka Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja on meedias leidnud, et hankijal on võimalik alusdokumentides ette näha, kuidas valitakse võitja olukorras, kus esitatakse võrdsed pakkumused.36 Seda enam on hankijal õigus anda võrdsete pakkumuste korral prioriteet ühele hindamise kriteeriumile sotsiaal- ja eriteenuste menetluses, kus menetlus ongi suuresti hankija enda otsustada (RHS § 126 lg 2). (IX) RHAD p 12.1 – läbirääkimised 62. Vaidlustaja heidab ette, et RHAD p 12.1 kohaselt on hankijal õigus pidada pakkujatega läbirääkimisi, et leida hankija jaoks sobivaim hanke tulemus. Selline käitumine ei ole vaidlustaja väitel kooskõlas läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega.37 Hankija ei nõustu. 63. Riigihanget viiakse läbi sotsiaal- ja eriteenuste menetlusena, milles ei ole keelatud pidada läbirääkimisi pakkumuste sisu üle. Vaidlustaja kahtlus, et „ehk hankija soovib tegelikkuses hoopis korraldada hanget avatud hankemenetlusena“, kuna valdav osa RHAD sätetest viitavad tavapärasele avatud hankemenetlusele, on põhjendamatu. Esiteks pole see faktiliselt tõsi: RHAD-s on kehtestatud menetluse kord, mis erineb avatud hankemenetlusest. Teiseks, sotsiaal- ja eriteenuste menetlus on RHS-s sätestatud erimenetlus, mida võib kasutada siis, kui hankelepingu esemeks on toitlustusteenus. Hankija on seda ühemõtteliselt teinud ja see nähtub hanketeatest. 34 Hankija 27.02.2023 vastus, sõnumi ID 720 963. 35 Vaidlustus, p 3.9. 36 Postimees. Riigihanke võitja leiti liisuga. Arvutivõrgus: https://sakala.postimees.ee/4334771/riigihanke- voitja-leiti-liisuga. 37 Vaidlustus, p 3.10. 12/17 64. Sotsiaal- ja eriteenuste menetluses on hankijal ulatuslik kaalutlusruum hankemenetluse kujundamises – RHS § 126 lg 7 kohustab hankijat järgima vaid valitud RHS-i sätteid, millest ükski ei keela läbirääkimiste pidamist. Seega on asjakohatu kahtlus, et hankija üritab seaduse kohaldamisest „kõrvale hiilida“ – eri- ja sotsiaalteenuste menetluse kasutamise on ette näinud EL seadusandja just põhjusel, et nt toitlustusteenuse hankes ei ole põhjendatud kinni pidada hankedirektiivist tavapärases ulatuses. (X) Hankelepingu p 4.1 – teenuse hind 65. Vaidlustaja on hankelepingu p-i 4.1 raames vaidlustanud nelja erinevat RHAD tingimust erinevatel õiguslikel põhjendustel: hankelepingu p 4.1 lg 2, hankelepingu p 4.1 lg 1 ls 3, hankelepingu p 4.1 lg 3 ja hankelepingu p 4.1 lg 5. 10.1. Hankelepingu p 4.1 lg 2 66. RHAD p 6.15 järgi peab koolilõuna menüü olema koostatud hinnaga 2,15 eurot, sisaldades tooraine- ja tegevuskulu, lapsevanema poolt makstavat osa ning mahetoetust ehk kõiki komponente, mis pakkujale selles osas tasumisele kuuluvad. Hankelepingu p 4.1 lg 2 kohaselt lisandub koolilõuna hinnale 2,00 eurot mahetoetus, kui toetuse saamise tingimused on pakkuja poolt täidetud. Vaidlustaja hinnangul jääb ebaselgeks, kas mahetoetus sisaldub koolilõuna hinnas 2,15 eurot või lisandub sellele, mille tõttu pole tegemist läbipaistva tingimusega.38 Vaidlustaja eksib – vastuolu ega ebaselgust hanketingimustes ei ole. 67. Koolilõuna maksumus on hankelepingu p 4.1 lg 1 järgi gümnaasiumi õpilastele 2,00 eurot. See maksumus on kehtestatud Tartu Linnavalitsuse poolt alates 01.09.2022.39 RHAD p-s 6.15 mainitud 2,15 eurot on hind, millega peab menüü koostamisel arvestama. See 15 senti, mis 2 eurole lisandub, on mahetoetus.40 RHAD p 6.15 järgi peab pakkuja arvestama menüü koostamisel hinnaga 2,15 eurot, sest see sisaldab kõiki komponente, mis pakkujale tasumisele kuuluvad. Seega peab sinna sisse mahtuma ka mahetoetus 15 senti, mis tuleb lepingu täitmisel kahele eurole lisaks juhul, kui mahetoetuse saamise tingimused on täidetud (hankelepingu p 4.1 lg 2). 68. Mahetoetus ei ole automaatselt Tartu Linnavalitsuse otsuses koolilõuna hinna sisse arvestatud, kuna mahetoetus rakendub üksnes neile, kes selle saamise tingimustele vastavad. Lisaks, kuna koolilõuna hind on indekseeritud, siis juhul, kui koolilõuna hinnas oleks mahetoetus juba sisse arvestatud, oleks sisuliselt indekseeritud ka mahetoetus. Riik ei ole eelarvestanud mahetoetuse indekseerimist, mille tõttu tuleksid need lisavahendid kohaliku omavalitsuse eelarvest. 10.2. Hankelepingu p 4.1 lg 1 ls 3 69. Vaidlustaja väitel on ebaproportsionaalne ja põhjendamatu hankelepingu p 4.1 lg 1 ls 3, mille järgi on hankijal õigus muuta, sh „vähendada koolilõuna maksumusi ühepoolselt ja omal äranägemisel“.41 Vaidlustaja väide on ebaõige. 70. Hankelepingu p 4.1 lg 1 ls 3 järgi on hankijal õigus muuta koolilõuna maksumusi, kuid viidatud säte ei anna hankijale õigust mistahes viisil koolilõuna maksumusi muuta. 38 Vaidlustus, p 3.11.1. 39 Arvutivõrgus: https://tartu.ee/et/uudised/uuest-oppeaastast-touseb-tartu-lasteaedades-ja-koolides- toitlustuse-hind. 40 Haridusasutuses mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldava toidu pakkumise toetus. 41 Vaidlustus, p 3.11.2. 13/17 Hankelepingu p 4.1 lg 3 järgi kasutatakse koolilõuna hinna kujundamisel indekseerimismudelit, mille tulemusena tõuseb koolilõuna hind vastavalt tarbijahinnaindeksi toidukaupade ning mittealkohoolsete jookide komponendist ning alampalga muutustest igal aastal kindla indekseerimisvalemi põhjal: „koolilõuna hind = kehtiv hind + kehtiv hind*0,5*(toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõus + alampalga tõus). 71. Hankelepingu p 4.1 lg 6 järgi on negatiivse indeksi korral Tartu Linnavalitsusel õigus otsustada hinna korrigeerimise või mitte korrigeerimise osas. Hankelepingu p 4.1 lg 1 ls 3, mille järgi on hankijal õigus muuta koolilõuna maksumusi, viitab seega asjaolule, et lõpliku otsustuse, kas muuta koolilõuna hinda, teeb hankija. Kui indekseerimisvalemi rakendamise järgselt hind tõuseb, siis hinda tõstetakse; kui indeks on negatiivne, ei pea hankija hinda tõstma. Nii on hankija vaidlustajale selgitanud ka teabevahetuses.42 72. Vaidlustatud hankelepingu tingimus ei ole vastuolus riigihangete üldpõhimõtetega – tavapärane on, et hankesse on sisse kirjutatud lepingutasu indekseerimine. Sealjuures on praegune hankeleping pakkujaid varasemaga võrreldes rohkem soodustav. Varasemates riigihangetes ei olnud ette nähtud koolilõuna hinna tõstmist indekseerimistingimuse alusel.43 10.3. Hankelepingu p 4.1 lg 3 73. Vaidlustaja väitel on hankelepingu p 4.1 lg-s 3 sätestatud indekseerimismudel ebaselge, kuna Statistikaameti kodulehelt ei ole võimalik leida tarbijahinnaindeksi toidukaupade ja mittealkohoolsete jookide muutust ning kuna ei selgu, millal indekseerimine täpselt aset leiab ja missuguse perioodi kohta.44 Vaidlustaja eksib. 74. Statistikaamet kogub statistikat tarbijahinnaindeksi muutuse kohta kaubagrupiti. See teave on võimalik igaühel Statistikaameti andmebaasist kätte saada.45 Nt perioodil 2021 november—2022 november oli tarbijahinnaindeksi muutus toidu ja mittealkohoolsete jookide kaubagrupis 28,2%, mis on alloleva tabeli pinnalt välja arvutatav:46 75. Hankelepingu p 4.1 lg-s 3 on selgitatud, et indekseerimisvalemit kasutatakse hinna korrigeerimisel iga-aastaselt. Kuna riigihankes hangitakse toitlustusteenust koolidele, on hinna korrigeerimise hetkeks õppeaasta algus, nagu on hankija selgitanud teabevahetuses.47 Uuel õppeaastal kehtima hakkavad hinnad kehtestatakse märtsis, kui on Tartu linna eelarvestrateegia koostamise aeg. Aluseks võetakse seega veebruari tarbijahinnaindeks käesoleval aastal ja eelneval aastal ning arvutatakse protsent. Hankija on seda teabevahetuses selgitanud.48 Tegemist on lubatavate selgitustega, kuna see ei muuda ühegi pakkumuse 42 Hankija 27.02.2023 vastus, sõnumi ID 721348. 43 Riigihangete registris: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2701893/general-info. 44 Vaidlustus, p 3.11.3. 45 Statistikaamet: https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__hinnad/IA02/table/tableViewLayout2. 46 (285,91 – 223,01) / 223,01 = 28,2%. Vt ka: https://pealinn.ee/2022/12/07/tarbijahinnaindeksi-suurimaks- mojutajaks-on-tousmas-toit/. 47 Hankija 27.02.2023 vastus, sõnumi ID 721 348. 48 Hankija 06.03.2023 vastus, sõnumi ID 722 164. 14/17 esitamist võimatuks, ei saa muuta ühtegi pakkumust mittevastavaks ega saa muuta ühegi pakkumuse sisu (RHS § 46 lg 3). Seega ei muuda see selgitus RHAD-i, vaid täpsustab seda. Kui hankija on RHAD sätte tähendust RHS § 46 lg 1 alusel selgitanud, tuleb selgitusest asjaomase tingimuse tõlgendamisel lähtuda.49 10.4. Hankelepingu p 4.1 lg 5 76. Vaidlustaja väitel ei ole võimalik aru saada, mida tähendab hankelepingu p 4.1 lg-s 5 sätestatu, et kohaliku omavalitsuse osalus koolilõuna hinnast jääb 1.—9. klassis 6%.50 Hankija sellega ei nõustu. Viidatud lause: 77. Kuna see lause on välja toodud indekseerimisvalemi järgselt, on mõistlikule isikule arusaadav, et olenemata sellest, milliseks kujuneb koolilõuna hind indekseerimisvalemi rakendamise järgselt, jääb kohaliku omavalitsuse osalus sellest hinnast 1.—9. klassides alati 6%. See tähendab, et kohaliku omavalitsuse osalus on 6% ka korrigeeritud hinnast. Hankija on seda selgitanud teabevahetuses,51 ehkki tingimuse sisu on mõistetav ka ilma selgituseta. (XI) Hankelepingu p 4.2 ls 2 – teenuse hinna tasumise tingimused 78. Vaidlustaja hinnangul on ebaproportsionaalne hankelepingu p 4.2, mis sätestab, kuidas toimub lapsevanema omaosaluse tasumine pakkujale. Hankija kannab toitlustamiskuule järgneva kuu 10. kuupäevaks e-keskkonna ARNO vahendusel lapsevanemate poolt tegelikult laekunud summa vaidlustajale; hiljem laekunud summa kantakse üle järgmisel kuul. Vaidlustaja väitel on ebaproportsionaalne seada lapsevanemate omaosaluse sissenõudmise risk teenuseosutajale.52 79. Hankija nõustub, et hankelepingu p 4.2 ls 2 on pakkujate suhtes koormav, kuid see ei tähenda, et tingimus on õigusvastane. Hankelepingu tingimuste sisu kujundamine toimub hankija kaalutlusõiguse alusel.53 RHS ei tee ettekirjutusi hankelepingu tingimuste sisu kujundamise osas.54 Asjaolu, et tingimus ei ole pakkujale meelepärane ja võiks teoreetiliselt olla pakkujat soosivam, ei tähenda, et tingimus on ebaproportsionaalne.55 Hanketingimuste proportsionaalsus tähendab seda, et hankija ei seaks põhjendamatuid piiranguid, mis välistavad ausa ja läbipaistva konkurentsi.56 80. Ei ole midagi õigusvastast selles, et lapsevanemate omaosalus koolilõuna maksumuses kantakse igakuiselt teenuseosutajale üle vaid summas, milles maksed on tegelikult laekunud ning hilinenud maksed kantakse üle järgmisel kuul. Tahes-tahtmata eksisteerib hilinenult laekunud maksete risk, millist riski peab kandma kas hankija või teenuseosutaja. Hankijalt ei saa nõuda, et ta jätab mis tahes lepinguga seotud riski alati enda kanda. Pakkujal on võimalus riskide pinnalt otsustada, kas osaleda riigihankes või mitte. 49 VAKO 181-17/183146, p 18; VAKO 211-17/191039, p 14. 50 Vaidlustus, p 3.11.4. 51 Hankija 27.02.2023 vastus, sõnumi ID 721 348. 52 Vaidlustus, p 3.12. 53 Simovart, M. A. RHS kommentaarid, § 8/24. 54 VAKO 69-20/222286, p 25. 55 VAKO 69-20/222286, p 16. 56 TlnHKo 3-18-752 p 10. 15/17 (XII) Hankelepingu p-d 5.1.35.1, 5.1.39 ja 5.1.40 – dokumentide esitamise kohustus, mahetooraine arvestuse tabel, tooraine arvestuse tabeli pidamine 81. Vaidlustaja väitel on ebaproportsionaalne hankelepingu p 5.1.35.1, mille järgi peavad pakkujad esitama kõik toitlustamisega seotud dokumendid, s.h mahetooraine kasutamise tõendava dokumentatsiooni ette antud aja jooksul.57 Samuti on vaidlustaja väitel ebaproportsionaalne hankelepingu p 5.1.39, mille järgi on teenuseosutaja kohustatud pidama igakuiselt tooraine arvestuse tabelit sarnaselt mahetooraine arvestuse tabeliga, ja hankelepingu p 5.1.40, mille järgi on teenuseosutaja kohustatud tõendama tooraine päritolu ja pidama tooraine päritolu kohta arvestust.58 Hankija ei nõustu. 82. RHAD ei piira pakkuja võimalusi tõendada tooraine päritolu. Pakkujatel on võimalik tooraine päritolu tõendada erinevate asjakohaste tõenditega, näiteks saatelehtedega, tootjate kinnitustega või sobivate registrite andmetega. Pakkujal on tõendamismeetodi valikul suur otsustusruum, mistõttu ei ole see pakkujale ka liigselt koormav. Pakkuja valik on, kuidas ja millisel viisil tooraine asukohta tõendada. 83. Vaidlustaja väidab, et mahetooraine arvestuse tabel sisaldab olulises ulatuses pakkujate ärisaladust. See on asjakohatu. Olenemata teabe kvalifitseerumisest ärisaladuseks, peab hankijal olema võimalik kontrollida lepingu täitmist. Ainult teenuseosutajal on võimalik arvestuslikku tabelit pidada, kuna nendeni jõuab informatsioon koostööpartnerite toodete päritolu kohta. Hankijal endal info puudub ja tal puudub ka õiguslik alus seda infot teenuseosutaja koostööpartneritelt nõuda. 84. Vaidlustaja pole põhjendanud, kuidas on dokumentide esitamise kohustus ja aruande tabeli esitamise kohustus ebaproportsionaalsed. Asjaolu, et tingimus ei ole pakkujale meelepärane ja võiks teoreetiliselt olla pakkujat soosivam, ei tähenda, et tingimus on ebaproportsionaalne.59 Kui tingimused on pelgalt pakkujale ebasoodsad, mitte ei piira konkurentsi, ei ole tegemist õigusvastase tingimusega. (XIII) Hankelepingu p-d 8.3, 8.3.1 ja 8.3.2 – leppetrahvid 85. Vaidlustaja väitel on hankelepingu p 8.3 ebaproportsionaalne, kuna hankija ei anna teenuseosutajale enne leppetrahvi esitamist hoiatust ega võimalda rakendada heastamismeetmeid. Samuti on vaidlustaja väitel ebaproportsionaalsed hankelepingu p-des 8.3.1 ja 8.3.2 sätestatud leppetrahvi summad.60 86. Vaidlustaja etteheited on asjakohatud. RHAD ebaproportsionaalsus tuleb kõne alla vaid juhul, kui tingimused on ilmselgelt asjakohatud või meelevaldsed.61 Leppetrahvi eesmärk on survestada teist osapoolt lepingut kohaselt täitma ja sanktsioneerida rikkumist.62 Hankelepingu p 8.3 annab hankijale õiguse nõuda leppetrahvi erinevate lepinguliste kohustuste rikkumise korral, mitte kohustuse leppetrahvi nõuda. Muu hulgas tähendab see, et hankijal ongi õigus enne leppetrahvi määramist teha hoiatus või võimaldada tal rikkumine heastada. Praktikas teavitabki hankija toitlustajat leppetrahvinõude esitamise kavatsusest, kus palutakse rikkumine lõpetada ja hoiatatakse, et jätkuva rikkumise korral esitatakse leppetrahv. 57 Vaidlustus, p 3.13. 58 Vaidlustus, p 3.14. 59 VAKO 69-20/222286, p 16. 60 Vaidlustus, p 3.15. 61 VAKO 69-20/222286, p 16. 62 Kull, I. VÕS kommentaarid, § 162/4.2. 16/17 87. Hankija ei saa aga iga riigihankemenetluse tulemusel sõlmitud lepingu puhul olla kohustatud enne leppetrahvi määramist andma teenuseosutajale hoiatus või võimaldama tal rikkumine heastada. Seekaudu saaks oluliselt kannatada leppetrahvi survestus- ja sanktsioneerimisfunktsioon, kuna teenuseosutaja võiks igat hankelepingu p-des 8.3.1—8.3.3 sätestatud kohustust (kokku 39 kohustust) rikkuda ühe korra teadmisega, et leppetrahvi määramise eelnevalt peab talle tegema hoiatuse ja/või võimaldama rikkumine heastada. Sellist standardit leppetrahvi institutsioonile VÕS §-des 158—163 sätestatu ei sea. Teenuseosutaja ebaõiglase sanktsioneerimise hoiab ära VÕS § 160, mille järgi ei saa leppetrahvi nõuda siis, kui kohustuse rikkumine on vabandatav. 88. Lepingus sätestatud leppetrahvi summad ei ole ka ebaproportsionaalsed – lisaks sellele, et summad on hankelepingu maksumusega võrreldes marginaalsed ja hankija ei ole kohustatud leppetrahvi nõudma – on hankijal õigus kohustuse rikkumise raskust arvestades otsustada, millises summas leppetrahvi nõuda. Hankelepingu p-s 8.3.1 sätestatud rikkumiste eest on hankijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 500 eurot, hankelepingu p-s 8.3.2 sätestatud rikkumiste eest kuni 1000 eurot ja hankelepingu p-s 8.3.3 sätestatud rikkumiste eest kuni 5000 eurot. Kusjuures viimased loetletud rikkumised, mille eest on võimalik nõuda kuni 5000 eurot, on hankelepingu eset arvestades olulised rikkumised – nt mahe kaubagrupi puudumine menüüs, korduskasutuspakendite mittekasutamine, biolagunevate pakendite mittekasutamine. Kuna riigihankes on kesksel kohal keskkonnahoidlikkus, võiks selliste rikkumiste eest hankija näha ette ka võimaluse nõuda oluliselt suuremat leppetrahvi. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 89. Esindusõigus. Vandeadvokaat Erki Fels kinnitab, et on hankija volitatud esindaja. 90. Tähtaegsus. Vaidlustuskomisjon on määranud vaidlustusele vastamise tähtpäevaks 08.03.2023. Vastus on tähtaegne. 91. Vaidlustuse läbivaatamine. Hankija on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 92. Esitamine. Vastus on edastatud riigihangete vaidlustuskomisjoni e-postile [email protected] ja vaidlustaja esindaja e-posti aadressile. Austusega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Fels, vandeadvokaat 17/17
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel