Teie 03.02.2023 nr 15.1 2/703,
Välisministeerium VÄM/23-0144/-1K
[email protected] Meie 09.03.2023 nr 1.1-11/879-2
Välissuhtlemisseaduse muutmise
seaduse eelnõu väljatöötamise
kavatsus
Austatud välisminister
Rahandusministeerium kooskõlastab välissuhtlemisseaduse (VäSS) muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamise kavatsuse (VTK) järgmiste märkustega.
1. Toetame ettepanekut lubada välislepingu sõlmimise ettevalmistamist juhtinud
ministeeriumil või Riigikantseleil selle esitamist Vabariigi Valitsusele, kuna läbirääkimiste
alustamisel ja materjalide koostamisel tuleb Välisministeerium nagunii kaasata ja temaga
välislepingu sõlmimist käsitleva õigusakti eelnõu kooskõlastada.
2. Välislepingute muutmine
2.1. Toetame ettepanekut anda lepingu lisade tehniliste muudatuste heakskiitmine
valdkonna eest vastutava ministri pädevusse. Samas tuleb siin arvestada, et riigile varaliste
kohustuste võtmine jääb Riigikogu pädevusse, aga näiteks sellised muudatused, mis on
tehnilised, ei too kaasa olulist mõju või riigisiseste õigusaktide muutmise vajadust, võiksid
jääda valdkonna eest vastutava ministri pädevusse (nt organisatsioonide põhikirjade
muudatused). Samas, kui muudatusega kaasneb riigile oluline mõju, võiks Vabariigi Valitsus
olla kaasatud.
Märgime, et seejuures peaks sõnastus olema võimalikult täpne ja üheselt mõistetav. Tekib
küsimus, kas VTK-s pakutud „spetsiifiline valdkonnateadmine“ on piisavalt täpne ja katab
kõiki olukordi, kuna mõni tehniline muudatus ei pruugi olla valdkonnaspetsiifline. Kui jääb
liiga suur tõlgendamisvõimalus, on ka keeruline menetlust korraldada.
2.2.Ettepanekus muuta VäSS § 25 lõike 2 sõnastust lähtutakse ühe eeldusena rahvusvaheliselt
lihtsustatud jõustumisest. Samas nõuavad meie praktikas organisatsioonid põhikirja
muutmisel enamasti kinnituskirja, et oleme siseriiklikud protseduurid läbinud ja kiidame
muudatused heaks. Kui teatud teemadega ei pea ettepaneku järgi Riigikokku minema (nt
tehnilised põhikirjamuudatused vmt), siis palume täpsustada, kas võiks jääda alles ka
võimalus, et saame piirduda ka Vabariigi Valitsuse nõusolekuga juhtudel, mil on vaja riigi
kinnitust ja mille saaks Vabariigi Valitsuse korralduse alusel allkirjastada valdkonna eest
vastutav minister (kehtiv VäSS § 25 lg 2 p 2).
3. VTK lk 2 on kirjas, et selguse mõttes tuleb täpsustada, et VäSS-i ei kohaldata ka riigi
eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise lepingutele, kuna mõlemat liiki lepingutele
kohaldatakse riigieelarve seadust (RES) ja riigivaraseadust (RVS) ning et võibolla vajavad
täpsustamist nende lepinguliikide õiguslikud alused RVS-is.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Sellise täpsustuse tegemisel tuleks arvestada, et samal ajal on ka RVS § 2 lõikes 8 erisus, et
RVS-i ei kohaldata riigi osalemisele välislepingute alusel moodustatud
finantsinstitutsioonides ja välisriigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes, kui riigi osalemine
tuleneb Euroopa Liidu õigusaktist või välislepingust. Teisalt ei reguleerigi RVS enamasti
lepinguid, mis riigi osalemisel eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemist puudutavad.
Peamiselt reguleerib RVS otsustuspädevust selliste juriidiliste isikute asutamisel, osade või
aktsiate omandamisel, riigivara üleandmisel ja aruandluskohustuse osas, kuid otseselt
sõlmitavaid lepinguid ei reguleerita. Siseriiklikel juhtudel reguleerivad neid muud seadused
(ÄS, SAS, MTÜS, VÕS) ning välisriigis asutatava ühingu puhul tuleb otsustada, millise riigi
õigust kohaldatakse ja sõltuvalt olukorrast vastava välisriigi seadusi. Kui aga mõeldakse
aktsionäride lepingut või MOU-sid, siis ka neid RVS otseselt ei reguleeri, aga igasuguse
kokkuleppe juures, milles tekib riigil varalisi kohustusi, tuleb RVS põhiprintsiipe arvestada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
rahandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
riigihalduse minister
Helje Päivil 611 3498
[email protected]
Kristiina Abel 611 3406
[email protected]
Riina Laigo 611 3500
[email protected]
Agnes Peterson 611 3161
[email protected]
2