dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamine

Rahandusministeerium · 9. märts 2023
Viit
1.1-11/879-2
Registreeritud
9. märts 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Välisministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2023
Vastutaja
Agnes Peterson (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond)

Failid

  • 📎1.1-11879-2 09.03.2023 Väljaminev kiri.asice411 KB

Sisu (failidest)

Teie 03.02.2023 nr 15.1 2/703, Välisministeerium VÄM/23-0144/-1K [email protected] Meie 09.03.2023 nr 1.1-11/879-2 Välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Austatud välisminister Rahandusministeerium kooskõlastab välissuhtlemisseaduse (VäSS) muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK) järgmiste märkustega. 1. Toetame ettepanekut lubada välislepingu sõlmimise ettevalmistamist juhtinud ministeeriumil või Riigikantseleil selle esitamist Vabariigi Valitsusele, kuna läbirääkimiste alustamisel ja materjalide koostamisel tuleb Välisministeerium nagunii kaasata ja temaga välislepingu sõlmimist käsitleva õigusakti eelnõu kooskõlastada. 2. Välislepingute muutmine 2.1. Toetame ettepanekut anda lepingu lisade tehniliste muudatuste heakskiitmine valdkonna eest vastutava ministri pädevusse. Samas tuleb siin arvestada, et riigile varaliste kohustuste võtmine jääb Riigikogu pädevusse, aga näiteks sellised muudatused, mis on tehnilised, ei too kaasa olulist mõju või riigisiseste õigusaktide muutmise vajadust, võiksid jääda valdkonna eest vastutava ministri pädevusse (nt organisatsioonide põhikirjade muudatused). Samas, kui muudatusega kaasneb riigile oluline mõju, võiks Vabariigi Valitsus olla kaasatud. Märgime, et seejuures peaks sõnastus olema võimalikult täpne ja üheselt mõistetav. Tekib küsimus, kas VTK-s pakutud „spetsiifiline valdkonnateadmine“ on piisavalt täpne ja katab kõiki olukordi, kuna mõni tehniline muudatus ei pruugi olla valdkonnaspetsiifline. Kui jääb liiga suur tõlgendamisvõimalus, on ka keeruline menetlust korraldada. 2.2.Ettepanekus muuta VäSS § 25 lõike 2 sõnastust lähtutakse ühe eeldusena rahvusvaheliselt lihtsustatud jõustumisest. Samas nõuavad meie praktikas organisatsioonid põhikirja muutmisel enamasti kinnituskirja, et oleme siseriiklikud protseduurid läbinud ja kiidame muudatused heaks. Kui teatud teemadega ei pea ettepaneku järgi Riigikokku minema (nt tehnilised põhikirjamuudatused vmt), siis palume täpsustada, kas võiks jääda alles ka võimalus, et saame piirduda ka Vabariigi Valitsuse nõusolekuga juhtudel, mil on vaja riigi kinnitust ja mille saaks Vabariigi Valitsuse korralduse alusel allkirjastada valdkonna eest vastutav minister (kehtiv VäSS § 25 lg 2 p 2). 3. VTK lk 2 on kirjas, et selguse mõttes tuleb täpsustada, et VäSS-i ei kohaldata ka riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise lepingutele, kuna mõlemat liiki lepingutele kohaldatakse riigieelarve seadust (RES) ja riigivaraseadust (RVS) ning et võibolla vajavad täpsustamist nende lepinguliikide õiguslikud alused RVS-is. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Sellise täpsustuse tegemisel tuleks arvestada, et samal ajal on ka RVS § 2 lõikes 8 erisus, et RVS-i ei kohaldata riigi osalemisele välislepingute alusel moodustatud finantsinstitutsioonides ja välisriigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes, kui riigi osalemine tuleneb Euroopa Liidu õigusaktist või välislepingust. Teisalt ei reguleerigi RVS enamasti lepinguid, mis riigi osalemisel eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemist puudutavad. Peamiselt reguleerib RVS otsustuspädevust selliste juriidiliste isikute asutamisel, osade või aktsiate omandamisel, riigivara üleandmisel ja aruandluskohustuse osas, kuid otseselt sõlmitavaid lepinguid ei reguleerita. Siseriiklikel juhtudel reguleerivad neid muud seadused (ÄS, SAS, MTÜS, VÕS) ning välisriigis asutatava ühingu puhul tuleb otsustada, millise riigi õigust kohaldatakse ja sõltuvalt olukorrast vastava välisriigi seadusi. Kui aga mõeldakse aktsionäride lepingut või MOU-sid, siis ka neid RVS otseselt ei reguleeri, aga igasuguse kokkuleppe juures, milles tekib riigil varalisi kohustusi, tuleb RVS põhiprintsiipe arvestada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Annely Akkermann rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman riigihalduse minister Helje Päivil 611 3498 [email protected] Kristiina Abel 611 3406 [email protected] Riina Laigo 611 3500 [email protected] Agnes Peterson 611 3161 [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel