Eesti Linnade ja Valdade Liit
Kohalike omavalitsuse üksused Meie 14.03.2023 nr 1.1-13/1936-1
Riigivaraseaduse ja teiste seaduste
muutmise seadusest
Riigikogu võttis 8. veebruaril 2023. aastal vastu riigivaraseaduse ja teiste seaduste muutmise
seadus 712 SE . Seadus jõustub 1. aprillil 2023 ning juhime tähelepanu seaduses kajastatud
peamistele muudatustele kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi KOV) ja riigi vahelistes
maatehingutes.
Muudatused on kantud soovist lihtsustada ja kiirendada riigi ja KOV-ide omavahelisi
maatehinguid ning kontrollimehhanismi asemel suurendada ühiste huvidega arvestamist ja
koostööd. Arvestatud on ka väiksemate ja turutõrke piirkondade KOV-ide erisuste ja
huvidega.
Peamised muudatused:
1) Maa võõrandamise tingimused muutuvad KOV-idele soodsamaks
Juhul, kui KOV ei ole riigilt omandatud maad lubatud otstarbel kasutama hakanud ja
soovib selle maa tulu teenimise eesmärgil edasi võõrandada, tuleb KOV-il tasuda riigile
hüvitist, kuid seda KOV-i poolt riigile makstavat tasu vähendatakse 65%-lt 50%-le (vara
harilikust väärtusest) ja seda nii varem tasuta saadud maa edasivõõrandamisel (§ 33 lg 31)
kui ka riigilt ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja
omandamisel (§ 34 lg 1)1.
Seejuures võib KOV ettevõtluskeskkonna arendamiseks või elamumaaks sobiva
kinnisasja omandamise müügihinnast maha arvata KOV-i poolt kinnisasja oluliseks
parendamiseks tehtud kasulikud kulutused, nt detailplaneeringu või trasside ja pääsuteede
rajamise kulud (§ 34 lg 11).
Ettevõtluskeskkonna arendamiseks või elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel
pikeneb tasumise tähtaeg 5 aastalt 7-le (§ 34 lg 2), mis on oluliseks leevenduseks
turutõrkega piirkondade KOV-ide jaoks.
Oluliseks soodustuseks on, et maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) alusel saadud maa
edasivõõrandamisel ei pea KOV enam riigile üldse tasu maksma (§ 25 lg 4 tunnistatakse
kehtetuks). See soodustus hakkab kehtima mh ka enne muudatuste jõustumist riigilt
MaaRS-i alusel omandatud kinnisasjade osas (MaaRS § 406).
RVS-i alusel riigilt tasuta saadud maa edasivõõrandamisel tuleb aga tasu maksta. Hetkel
lubab seadus KOV-il 10 aasta möödumisel saadud maa müüa ilma hüvitist maksmata.
Muudatuse kohaselt peab KOV tasuta saadud maa võõrandamisel riigile tasu maksma
1
Tasu ei pea aga üldse maksma kui KOV võõrandab edasi riigilt tasuta saadud maa, millele ta on oma
eelarvevahenditega püstitanud hoone, mis on vajalik ülesande täitmiseks, milleks riik kinnisasja andis (§ 33 lg
32).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
olenemata müümise ajahetkest, st kaob 10 aasta piir (RVS § 33 lõikest 3 välistatakse
KOV-id ning eraldi säte KOV-idele § 33 lg 31). Samas saab KOV tasu vähendada enda
poolt tehtud kasulike kulude võrra, mis on kinnisasja oluliselt parendanud. KOV ei pea
hüvitist üldse tasuma, kui on oma eelarvevahenditega püstitanud võõrandatavale
kinnisasjale hoone, mis on vajalik ülesande täitmiseks, milleks riik kinnisasja andis (§ 33
lg 32) ja mis on olnud otstarbekohaselt kasutuses.
2) Otsustustasand tuuakse allapoole
Praegu peab RVS-i järgi KOV-ile maa kasutamiseks andmisel või võõrandamisel küsima
nõusolekut Vabariigi Valitsuselt, MaaRS-i puhul aga mitte. Muudatustega loobutakse
Vabariigi Valitsuse nõusoleku küsimisest ka RVS-i alusel ning kasutamiseks andmise ja
võõrandamise otsustab kas riigivara valitseja, üldjuhul minister, või siis tema poolt volitatud
asutus, näiteks Maa-amet või Transpordiamet (RVS § 19 lg 5, § 37 lg 1 ja § 37 lg 4 p 7).
Selline muudatus tähendab, et riigivara valitsejal on õigus delegeerida teatud kindlatel
juhtudel sellise otsuse tegemine riigiasutustele. Nimetatud konkreetsed otsustustasandid
kehtestatakse näiteks Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas vastava keskkonnaministri
määrusega, muudes valitsemisalades vastavate riigivara valitsejate otsustega, näiteks riigivara
valitsemise kordades. Otsustustasandite määramisel riigivara valitsemise kordades on
otstarbekas kasutada rahalisi piirmäärasid ja RVS-i analoogiat. Samuti ei ole edaspidi
hoonestamata sotsiaalmaa toiminguteks (sihtotstarbe muutmiseks, võõrandamiseks või
kasutusvalduse või hoonestusõigusega koormamiseks) vaja enam keskkonnaministri luba
(MaaRS § 25 lg 3 senine sisu muutub kehtetuks ning sellesse lõikesse sõnastati KOV-ide
kohustus enne sama seaduse alusel munitsipaalomandisse antud maa võõrandamisel või
hoonestusõigusega koormamisel välja selgitada kinnisasja vajalikkus riigile - vt järgmine
punkt).
3) Ühtlustatakse riigi ja KOV-ide huvide väljaselgitamise võimalusi
Muudatusega tasakaalustatakse KOV-ide ja riigi vastastikuse huvi avaldamise võimalusi. Seni
oli nii, et kui maa ei olnud riigile vajalik ja see otsustati panna oksjonil müüki või anda
lepinguga kasutusse, oli enne selle võõrandamist või kasutusse andmist KOV-il õigus näidata
huvi maa omandamiseks oma ülesannete täitmiseks. Üldjuhul riik arvestas selle huviga.
KOV-i ja riigi huvide tasakaalustamiseks on vajalik ka vastupidine - KOV-ile mittevajaliku
maa suhtes, mis on omandatud riigilt RVS-i või MaaRS-i alusel tasuta, peab riigil olema
avaliku huvi korral õigus sekkuda KOV-i maatehingusse enne maa müüki või
hoonestusõiguse seadmist, et antud maa tagasi küsida oma ülesannete täitmiseks või
maareservi arvamiseks. Maa küsitakse tagasi riigi maareservi, kui see on vajalik riigile
sellistes avalikes huvides, nagu näiteks vahetusmaana kasutamise potentsiaal, samuti, kui on
teada, et maa jääb tulevikus rajatava riigi taristuobjekti alla (juhul, kui maa on hoonestamata)
jms. KOV-i sellekohane kohustus nähakse ette ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses
(§ 34 lg 31). Sel juhul kompenseerib riik vahepeal kinnisasja oluliselt parendamiseks tehtud
kasulikud kulud (RVS § 33 lg 11). Kui aga KOV annab maa riigile tagasi omal initsiatiivil,
siis riik parenduste eest hüvitist ei maksa (RVS § 33 lg 12).
Kinnisasja vajalikkuse väljaselgitamine toimub hetkel riigi kinnisvararegistris2. Sarnaselt
hakkab vastava tehnilise võimaluse loomisel toimuma riigi huvi väljaselgitamine KOV-ile
2
Riigi kinnisvararegistri kasutajatugi:
[email protected]
2
tasuta antud maa edasivõõrandamisel või hoonestusõiguse seadmisel läbi riigi
kinnisvararegistri. Kuni vastava tehnilise lahenduse loomiseni peab KOV teavitama riigilt
tasuta omandatud maa edasivõõrandamise või hoonestusõigusega koormamise kavatsusest
kõiki riigivara valitsejaid (RVS § 4 lg 2) läbi üldmeilide.
4) Kogukonna ühistegevus tuuakse eraldi välja seadusest tuleneva ülesandena, mille
jaoks võib riik anda kinnisasja KOV-idele kasutamiseks või võõrandada tasuta või alla
hariliku väärtuse
Maareformi käigus on riigi omandisse jäetud maaüksusi, mida kohalikud elanikud on püsivalt
kasutanud ühise aiamaana või muuks ühistegevuseks ning mille kasutamine sel otstarbel on
ka edaspidi elanikele vajalik ja põhjendatud. Kogukondadel ja KOV-idel on soov rajada
elanikele nende vajadusi arvestavaid, looduses viibimist ja tervislikke eluviise toetavaid
ühisalasid, nagu mänguväljakud, koerte jalutusalad, lauluväljakud, külaplatsid vm
vabaõhutegevuste alad ning kogukondlikud aiamaad.
Kuna praktikas on tekkinud selles osas ebaselgus, siis selle vähendamiseks lisatakse
kogukondlik ühistegevus konkreetselt seadusesse, et oleks üheselt mõistetav, et kogukonna
ühistegevuseks sobiva kinnisasja võib KOV-ile anda kasutada või võõrandada sarnastel
tingimustel nagu teiste KOV-ile seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajaliku maa puhul
(RVS § 18 lg 2 p 1 ja 33 lg 1 p 1). Juhul, kui RVS-i alusel esitatavate taotluste ja läbiviidavate
menetluste kohta tekib Teil lisaküsimusi, palume pöörduda Keskkonnaministeeriumi
riigivaraosakonna poole e-posti aadressil
[email protected] või Maa-ameti
maatoimingute osakonna poole e-posti aadressil
[email protected].
5) Riigikogu menetluse käigus lisandusid ka mõned riigihangete seaduse muudatused,
millest KOV-e puudutab järgmine:
Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamise alusena lisatakse
riigihangete seadusesse (edaspidi RHS) täiendav punkt, mis võimaldab sellist menetlust
kasutada ka juhul kui hankelepingu ese on elektrienergia ostmine universaalteenusena
elektrituruseaduse § 765 mõistes ja hankija kaasab menetlusse vähemalt kolm ettevõtjat. (RHS
§ 50 p 11). Muudatuse selgituses on kirjeldatud järgmist: Elektrituruseaduse muutmisega
võimaldatakse 1. detsembrist 2022 30. aprillini 2026. a kohaliku omavalitsuse üksustele
universaalteenust. Universaalteenusele üle minek toob kaasa uute elektrienergia ostulepingute
sõlmimise, sest RHS seadus ei võimalda olemasolevaid elektrienergia lepinguid muuta ilma,
et universaalteenusele uut riigihanget ei korraldata.
Riigihangete direktiivide kohaldamisalasse jäävate riigihangete kohta, st riigihangete, mille
eeldatav maksumus ületab rahvusvahelisi piirmäärasid (asjade ostmisel kohaliku
omavalitsuse üksuste poolt alates 215 000 eurot ilma käibemaksuta), ei ole Euroopa Liidu
liikmesriikidel võimalik riigisiseselt erisusi kehtestada. Erisusi on võimalik teha alla
nimetatud piirmäärade. Selleks on võimalik kehtestada uus väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetluse alus, eeldusel, et riigihanke maksumus jääb alla
rahvusvahelise piirmäära, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel sõlmida uued
elektrienergia ostmise lepingud universaalteenusena piisavalt kiiresti, et asuda võimalust
kasutama võimalikult varakult. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses ei ole
3
kehtestatud minimaalset pakkumuste esitamise tähtpäeva ega ole ka nõuet, et pakkumus
tingimata tuleks esitada, st lepinguni on võimalik jõuda läbirääkimiste teel, st ka üksnes
minimaalselt lepingu sõlmimiseks vajaliku teabe vahetamise tulemusena. Pärast lepingu
sõlmimist tuleb hankijal esitada riigihangete registrile hankelepingu sõlmimise teade
tavakorras. Kuivõrd läbirääkimiste käigus on võimalik, et ettevõtjad pakuvad hankijale
erinevat vahendustasu, on lisatud nõue, et menetluses tuleks läbi rääkida või pakkumuse
esitamise ettepanek esitada vähemalt kolmele ettevõtjale. Kehtivate lepingute ennetähtaegne
lõpetamine ei kuulu riigihangete seaduse kohaldamisalasse, kui just lepingu lõpetamisel ei
lepita kokku mingites täiendavates tingimustes, millisel juhul tuleks seda käsitleda lepingu
muutmisena, millele seab piirangud RHS § 123. Seega tuleb lepingute ennetähtaegsel
lõpetamisel ennekõike lähtuda võlaõigusseadusest.
6) Muud muudatused, mis puudutavad laiemat ringi, mitte ainult KOV-e:
seaduses sätestatakse õiguslik alus, millele tuginedes kehtestatakse riigi maareservi
säilitamise põhimõtted ja reservi määramise kord ning koostatakse vastav valitsuse
määrus (RVS § 10 lg 8);
mittetöötavad sätted tunnistatakse kehtetuks. Muudatustega tunnistatakse kehtetuks RVS-
is olev eriregulatsioon kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega koormamisel ja
võõrandamisel ettevõtluskeskkonna arendamiseks Eesti majandusarengule oluliste
investeeringute tegemiseks (5. peatüki 5. jagu §-d 741 ‒ 745), kuna kavandatud
regulatsioon ettevõtetele ja KOV-idele ettevõtluseks maa otsustuskorras ja tasuta
võõrandamiseks ei osutunud rakendatavaks riigiabi reeglite tõttu;
muudetakse paindlikumaks maa hindamise regulatsiooni, laienevad riigivara valitseja ja
Maa-ameti võimalused hindamist läbi viia (RVS § 181 lg 2 p 1 ja 6; § 46 lg 2).
Seadus jõustub 1. aprillil 2023 ning 10 a piirangu kaotamine RVS-is ja MaaRS-i alusel
omandatud kinnisasjade edasimüügil hüvitise nõudmisest loobumine jõustuvad
tagasiulatuvalt ka enne 1. aprilli 2023 riigilt KOVidele võõrandatud kinnistute suhtes (RVS
1083 § ja MaaRS § 406). See tähendab, et ka nende maade osas, mida KOV on omandanud
riigilt RVS-i või MaaRS-i alusel tasuta enne seaduse jõustumist, hakkavad kehtima uued
nõuded (vt p 1).
Eespool punktis 5 selgitatud RHS muudatus jõustus 2023. aasta 24. veebruaril.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
riigihalduse minister
/*Lisaadressaadid:
Kõik KOVid
Helje Päivil 611 3498,
[email protected]
4