Riigihangete Vaidlustuskomisjon
Tartu mnt 85, Tallinn
Digitaalallkirjastatud
Edastatud e-posti teel:
[email protected]
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
Riigihange: Koosloome Infosüsteemi (KOOS) arendustööde ja täiendava
lisaressursi soetamine – IT-analüütikud
Riigihanke viitenumber: 259994
Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Registrikood: 70000310
Lubja tn 4, Tallinn, 19081
[email protected]
Vaidlustaja: AS Finestmedia
Registrikood: 10714404
Tartu mnt 80d, Tallinn, 10112
E-post:
[email protected]
Vaidlustaja esindaja: Jan Urva
Juhatuse liige
E-post:
[email protected]
Kolmas isik: AS CGI Eesti
Registrikood: 10006966
A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn, 11316
E-post:
[email protected]
Kolmanda isiku esindaja: Anneli Tiido
Juhatuse liige
E-post
[email protected]
Taotlused:
1) Jätta vaidlustus rahuldamata;
2) Vaadata vaidlustus läbi kirjalikus menetluses.
1. VAIDLUSTUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.1. Registrite ja Infosüsteemide Keskus (edaspidi „Hankija“) esitas 02.02.2023
dünaamilise hankesüsteemiga nr 240391 liidetud taotlejatele kutse pakkumuse
esitamiseks piiratud hankemenetluses Koosloome Infosüsteemi (KOOS) arendustööde
täiendava lisaressursi soetamine – IT-analüütikud (viitenumber 259994, edaspidi
1
„Hange“). Tähtaegselt esitasid oma pakkumused AS Finestmedia (edaspidi
„Vaidlustaja“) AS CGI Eesti (edaspidi „Kolmas isik“).
1.2. Hankija tunnistas 03.03.2023 tehtud otsustega kõik esitatud pakkumused vastavaks
ning edukaks tunnistati Kolmanda isiku pakkumus kui enim väärtuspunkte kogunud
pakkumus.
1.3. AS Finestmedia esitas Riigihangete Vaidlustuskomisjonile (edaspidi „VAKO“)
vaidlustuse Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks
tunnistamiseks.
1.4. VAKO teavitas 08.03.2023 Kolmandat isikut vaidlustusmenetluse alustamisest, kaasas
Kolmanda isiku menetlusse ning palus kolme tööpäeva jooksul, st hiljemalt 13.03.2023,
esitada vaidlustuskomisjonile kirjalik vastus vaidlustuse kohta. Käesolevaga esitab
Kolmas isik oma seisukoha tähtaegselt.
1.5. Kolmas isik vaidleb vaidlustusele vastu ja palub selle rahuldamata jätta.
2. SEISUKOHA ÕIGUSLIK PÕHJENDUS
2.1. Vaidluse põhituumaks on, kuidas mõista Hankija seatud hindamiskriteeriumit, millega
hinnatakse meeskonnaliikmete kogemust/kokkupuudet justiitsvaldkonnaga:
2.1.1. Kui üks pakutav IT-analüütik omab kokkupuudet (sh õpingud, töökogemus)
justiitsvaldkonnaga (sh kriminaal-, õiguspoliitika, kohtuhaldus jne) – omistatakse
5 punkti;
2.1.2. Kui mõlemad pakutavad IT-analüütikud omavad kokkupuudet (sh õpingud,
töökogemus) justiitsvaldkonnaga (sh kriminaal-, õiguspoliitika, kohtuhaldus jne)
– omistatakse 10 punkti.
2.2. Hankija andis eelnimetatud kriteeriumi eest Vaidlustajale 5 punkti, mille kohaselt oli
vaid ühel Vaidlustaja poolt pakutud IT-analüütikul (S.K.) nõutud kokkupuude
justiitsvaldkonnaga. Vaidlustaja on aga seisukohal, et Vaidlustaja pakkumus oleks
pidanud saama maksimumpunktid, sest ka teisel Vaidlustaja poolt pakutud IT-
analüütikul (P.L.) on siiski nõutud kokkupuude olemas, kuigi Hankija hinnangul ei oma
IT-analüütik P.L. piisavat kokkupuudet justiitsvaldkonnaga.
2.3. Vaidlustaja hinnangul tuleneb IT-analüütiku P.L. kokkupuude justiitsvaldkonnaga isiku
varasemast töökogemusest Keskkonnateabe Keskuses, kus P.L. töötas välja
Metsaregistri põhimääruse. Ühtlasi leiab Vaidlustaja, et kuivõrd Metsaregistri
põhimäärus on avaldatud Riigi Teatajas, siis kinnitab ainuüksi selle põhimääruse
avaldamine, et tegemist on kokkupuutega justiitsvaldkonnaga, sest Riigi Teataja on
Justiitsministeeriumi poolt hallatav Eesti Vabariigi ametlik võrguväljaanne.
2.4. Vaidlustaja poolt pakutud IT-analüütiku P.L. kokkupuude justiitsvaldkonnaga
(põhimääruse väljatöötamine) ei olnud Hankija hinnangul piisav kokkupuude antud
valdkonnaga, kuna ei ole seotud riikliku õiguse mõistmise korraldusega.
2.5. Vaidlustaja heidab Hankijale ette, et Hankija on tingimuse „kokkupuude
justiitsvaldkonnaga“ jätnud hanke alusdokumentides jätnud piisavalt lahti kirjutamata
ning on pakkumuste hindamisel asunud seda sisustama, tõlgendama ja mh hindama
kokkupuute piisavust või mittepiisavust.
2.6. Kolmas isik ei nõustu Vaidlustaja seisukohtadega.
2.7. Kolmanda isiku hinnangul on Hankija poolt alusdokumentides kõnealuse kriteeriumi
kohta justiitsvaldkonna osas sulgudesse lisatud täpsustused „sh kriminaal-,
2
õiguspoliitika, kohtuhaldus jne) piisavad hindamiskriteeriumi sisu ja Hankija ootuste
mõistmiseks. Hankija on Hanke projekti keerukusele ja kogenud IT-analüütikute
vajadusele viidanud ka Hanke teabevahetuse kaudu 07.02.2023 esitatud vastuses. Viited
kriminaalpoliitikale, õiguspoliitikale ja kohtuhaldusele täpsustavad seda tasandit,
millega kokkupuudet on Hankija oluliseks pidanud ja vastavalt sellele ka
hindamiskriteeriumid kõnealusesse Hankesse seadnud. Kriminaalpoliitika,
õiguspoliitika ja kohtuhaldus on kõik sellised valdkonnad, millega tegeletakse
kõrgemal, st riiklikul tasandil – see on n-ö õigusloome tipp, mille raames luuakse ja
kujundatakse kogu riigis kehtivat õigussüsteemi.
2.8. Vaidlustaja viidatud põhimääruse näol on tegemist õigussüsteemi kuuluva üksikaktiga,
mis on vaid üks väike osa kogu mastaapsest süsteemist. Kokkupuude põhimääruse
loomisega ei ole oma komplekssuselt võrreldav selle tasemega, millega tuleb kokku
puutuda riiklikul tasandil toimuva õigusloome käigus, mistõttu on arusaadav, miks
Hankija jaoks ei ole vastav kogemus piisavaks kokkupuuteks. Vaidlustaja seos
Metsaregistri põhimääruse avaldamisele Justiitsministeeriumi poolt hallatavas Riigi
Teatajas on kunstlik ega ole võrreldav selle kogemusega, mis tuleneb riiklikul tasemel
õigusloome ja õigusruumi kujundamise protsessis osalemisest.
2.9. Eesti Vabariigis tegelevad seadusloomega ministeeriumid, kogudes selleks sisendit
allasutustelt. Allasutused ise õigusakte välja ei tööta. Kolmandale isikule jääb
arusaamatuks see, milline oli Keskkonnateabe Keskuse seotusemäär ja vastutus
kõnealuse põhimääruse väljatöötamisel ning mil moel panustas selle väljatöötamise
protsessi P. L. Kolmanda isiku hinnangul ei ole igasuguse sisendi andmine võrdsustatav
õigusloomega, mistõttu on küsitav, milline oli P. L.-i roll põhimääruse väljatöötamisel
ja kuidas saab seda võrdsustada kokkupuutega justiitsvaldkonnaga Hankija poolt
nõutud tasemel.
2.10. Kolmas isik leiab, et Vaidlustaja on hindamiskriteeriumit tõlgendades ja vaidlustust
esitades jätnud tähelepanuta sulgudesse lisatud täpsustused. Kui Hankija poolt oleks
hindamiskriteeriumiks olnud näiteks üksnes „kokkupuude õigusloomega“ või kui
Hankija poolt ei oleks sulgudesse lisatud täpsustusi, oleks Vaidlustaja pakutud IT-
analüütiku P.L. kokkupuude võinud olnud sobiv.
2.11. Kokkuvõtlikult leiab Kolmas isik, et Hankija seatud pakkumuse kvaliteedikriteeriumi
hindamistingimused olid piisavalt selged ja täpsed. Hankija ei asunud edukaks
tunnistamise otsuses hindamiskriteeriumit täpsustama ja Hankija põhjendused
Vaidlustaja pakkumuse hindamisel olid kooskõlas Hanke alusdokumentidega.
3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED
3.1. Vaidlustuse läbivaatamine. Kolmas isik soovib vaidlustuse läbivaatamist kirjalikus
menetluses.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Anneli Tiido
AS CGI Eesti juhatuse liige
3