3837940 -38100 EELNÕU Jõelähtme Vallav olikogu O T S U S Jõelähtme xx………. 202 3 nr ___ Neeme küla Saigumäe maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine , lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõju de strateegilise hindamise algatamata jätmine Neeme küla Saigumäe kinnistu omanik esitas Jõelähtme Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks Neeme küla Saigumäe (katastritunnus 24505:001:0078 ) maaüksusel sooviga muuta kinnistu sihtotstarve elamumaa ks, määrata ehitusõiguse ulatus ning kavandada juurdepääs . Detailplaneeringu eesmärgiks on Saigumäe maaüksuse sihtotstarbe muut mine elamumaa ks, ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine üksikelamu ja abihoonete rajamiseks, juurdepääsu ja tehnovarustuse lahendamine ning keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Planeeritava ala suuruseks on ca 1,7 ha . Planeeringuala hõlmab Neeme küla Saigumäe (katastritunnus 24505:001:0078 ; sihtotstarve: maatulundus maa 100%; pindala: 8 2 29 m²) ja Tiigimäe (katastritunnus 24505:001:0379 ; sihtotstarve: sihtotstarbeta maa 100%; pindala: 8539 m²) maaüksuse d , mis asu vad Neeme poolsaarel, Neeme küla lääne osas . Riigile kuuluval Tiigimäe kinnistul detailplaneeringu algatamise ks on Maa-amet andnud nõusoleku 09.03.2023 kirjaga nr 6-3/23/3349-2. Kehtiva Jõelähtme valla üldplaneeringu (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40, edaspidi üldplaneering) kohaselt asub planeeritav maa-ala tihe asustusalas, mille maakasutuse juhtotstarve on looduslik ala, mets ning osalisel kaitsemetsa alal . Kõlvikuliselt moodustab Saigumäe kinnistust looduslik rohumaa 4764 m 2 ja metsamaa 2597 m 2 . Ü ldplaneeringuga on määratud, et tihe asustuses paikneval metsaalal ei tohi elamukruntide suurus olla alla 0,7 ha ja elamute vahekaugus peab olema min 50 m ning alal, mis ei ole metsaala peab elamumaakruntide suurus olema vähemalt 3000 m 2 ning elamute vahekaugus vähemalt 25 m . Detailplaneeringu algatamise taotlus sisaldab ettepanekut kehtiva üldplaneeringu muutmiseks ehituskeeluvööndi ulatuse osas . Vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõikele 1 võib detailplaneering teha põhjendatud vajaduse korral ettepaneku üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Üldplaneeringu muutmine võib olla põhjendatud kuna Saigumäe kinnistule saab elamu rajada väljapoole ehituskeeluvööndit, kuid ehituskeeluvööndisse jääb eluhoonele juurdepääsutee , mille rajamiseks on vajalik taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist . Uute elamute kavandamine olemasolevasse kvaliteetsesse keskkonda ja olemasoleva asustuse tihendamine on kehtiva maakonnaplaneeringu ja koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringu üheks eesmärkidest. Samuti on riigi üleüldise kahaneva rahvastiku ja valglinnastumise tingimustes oluline tihendada olemasolevaid külakeskusi, andes elanikele võimalusi luua uusi eluasemeid väljakujunenud ja kvaliteetse sse elukeskkonda. Koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringu (vastu võetud Jõelähtme Vallavolikogu 12.04.2018 otsusega nr 62) kohaselt jääb Saigumäe kinnistu planeeritavale tiheasustusalale, mille juhtotstarbeks on määratud väikeelamu ja puhkeotstarbeline maa. Jõelähtme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 kohaselt kuulub ala ÜVK piirkonda. Keskkonnaregistri Keskkonnateabe Keskuse EELI S andmebaasi kohaselt ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Vastavalt PlanS § 124 lg 6 tuleb PlanS §-s 142 nimetatud detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH), lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 33 lõike 2 punkt ist 4, lõigetest 3, 4, 5 ning § 35 lõikest 5. Lähtuvalt KeHJS § 33 lõike 2 punktist 1 tuleb vajadusel keskkonnamõju strateegiliselt hinnata, kui tehakse muudatusi üldplaneeringusse ja punkti st 3 , kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul. Lähtuvalt PlanS § 124 lõikest 6 ja § 142 lõi kest 6 ning KeHJS § 33 lõike 2 punkt ist 4 viidi ü ldplaneeringut muutva detailplaneering u KSH vajaduse tuvastamiseks läbi KeHJS § 33 lõigetes 3-5 esitatud kriteeriumitel põhinev eelhindamine ( vt Lisa 2 ), mille kohaselt KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik , kuna planeeritava tegevusega ei kaasne eel datavalt olulist keskkonnamõju. Kui detailplaneeringu koostamise käigus selgub KSH vajadus, tuleb algatada KSH koostamine . KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on KSH algatamise vajalikkuse kohta küsitud arvam ust Keskkonnaameti lt, kes oma …….. kirjas nr ………………. asus seisukohale, et ……………….. . Vallavalitsus esitas ……………… kirjaga nr ……………… nr rahandusministeeriumile PlanS § 81 lõike 2 alusel ettepanekute saamiseks Neeme küla Saigumäe maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise a lgatamata jätmise otsuse eelnõu. Rahandusministeerium asus oma …………… kirjas nr ……………….. seisukohale, et ………………. . Jõelähtme Vallavalitsus, huvitatud isik ………………. ja töövõtja ………………. sõlmisid …………… lepingu nr … detailplaneeringu tehnilisek s koostamiseks . J uhindudes eeltoodust ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 2, planeerimisseaduse § 124 lg 10, § 126, § 128 lg 1 , § 142 lg 6, KeHJS § 33 lg 2 p 4, lg 3, 4, 5 ning § 35 l g 5, Jõelähtme Vallavolikogu 15.01.2015 määruse nr 36 „Jõelähtme v alla ehitusmäärus“ § 3 lg 2 p 1 ning detailplaneeri ngu algatamise taotlusest, Jõelähtme Vallavolikogu o t s u s t a b : Algatada Neeme küla Saigumäe maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamine. Määrata planeeritava ala suuruseks ca 1 , 7 ha v astavalt lähteülesande p unktis 7 esitatud skeemile. Kinnitada Neeme küla Saigumäe maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale 1. Jätta algatamata keskkonnamõju de strateegiline hindamine Neeme küla Saigumäe maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule. Planeeringu originaaldokumentidega on võimalik tutvuda Jõelähtme Vallavalitsuses (Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, Jõelähtme vald, 74202, Harjumaa). Otsu se peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses § 72 lg 3 toodud juhtudel Jõelähtme Vallavolikogule (Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, Jõelähtme vald, 74202, Harjumaa) 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil lal isik vaidlustatavast ots usest teada sai või oleks pidanud teada saama, või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, Harjumaa, 15082) halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates ots use teatavakstegemisest. Ots us jõustub teatavakstegemisest. Väino Haab v allav olikogu esimees EELNÕU Jõelähtme Vallavolikogu xx . xx .202 3 ots use nr __ „ Neeme küla Saigumäe maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine “ LISA 1 Lähteülesanne Neeme küla Saigumäe maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks Detailplaneeringu algatamise taotleja : Elizabeth Laan, Mikk Kalmet Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Jõelähtme Vallavalitsus (Postijaama tee 7, Jõelähtme küla 74202 Jõelähtme vald, e-post:
[email protected] ) Detailplaneeringu koostaja : vastavalt hankele Detailplaneeringu kehtestaja : Jõelähtme Vallav olikogu (Postijaama tee 7, Jõelähtme küla 74202 Jõelähtme vald, e-post:
[email protected] ) Lähteülesanne on kehtiv : 2 aastat alates kinnitamise kuupäevast 1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk: Detailplaneeringu eesmärgiks on Neeme küla Saigumäe maaüksuse sihtotstarbe muutmine elamumaaks, ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine üksikelamu ja abihoonete rajamiseks, juurdepääsu ja tehnovarustuse lahendamine ning keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Planeeritava ala suuruseks on ca 1,7 ha. Kavandatav detailplaneering on kehtivat üldplaneeringut muutev. 2. Planeeritav ala ja olemasoleva olukorra kirjeldus: 2.1. Planeeringuala hõlmab järgmisi Neeme küla maaüksusi: 2.1.1. Saigumäe (katastritunnus 24505:001:0078 ; sihtotstarve: maatulundusmaa 100%; pindala: 8 2 29 m²); 2.1.2. Tiigimäe (katastritunnus 24505:001:0379 ; sihtotstarve: sihtotstarbeta maa 100%; pindala: 8539 m²) . 2.2. Planeeritav ala asub Neeme poolsaarel, Neeme küla lääne osas. 2.3. Alale juurdepääs on Untaugu teelt . 2. 4 . Planeeritaval alal kehtivad piirangud ja kitsendused: 2. 4 .1 . Läänemere ranna veekaitse vöönd ; 2.4.2. Läänemee ranna ehituskeeluvöönd; 2.4.3. Läänemere rannapiiranguvöönd . 3. Arvestamisele kuuluvad planeeringud, projektid ja muud dokumendid: 3.1. Jõelähtme valla üldplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40) . 3.2. Jõelähtme valla üldplaneering ( koostamisel, vastu võetud Jõelähtme Vallavolikogu 12.04.2018 otsusega nr 62) 3.3. A lal ja selle lähiümbruses kehtiv ad d etailplaneering ud: 3. 3 .1. Neeme küla Kivineeme tn 10 detailplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 2 1 .0 6 .20 18 otsusega nr 91 ) ; 3. 3 .2. Kolli 4 detailplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 2 9 . 06 .200 4 otsusega nr 11 7 ); 3. 3 .3 Kaldaaluse 3 detailplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29 . 06 .20 0 4 otsusega nr 1 18 ) . 3. 3 . 4 Korstna V ja Ligari 2 detailplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 1 5 .0 6 .20 17 otsusega 461 ). 3. 3 . 5 Liivametsa 4, Olo 2 detailplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 28 . 11 .200 0 otsusega 62 ). 4. Nõuded koostatavale detailplaneeringule: 4.1. Detailplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda kehtivatest õigusaktidest ja kõrgematest planeeringutest. Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel tuleb vajadusel kaasata valdkonnas vastavat pädevust omav spetsialist. 4.2. Planeeritavale alale tuleb koostada ajakohane topo -geodeetiline alusplaan mõõdus 1:500, mõõdistades ka ala 20 m ulatuses väljaspool planeeritavat kinnistut (arvestades olemasolevaid kinnisasjade p iire). Kooskõlastatud geodeeti liste tööde aruanne tuleb esitada vallavalitsusele paberkandjal ja digitaalselt PDF formaadis (joonis ka DWG formaadis). 4. 3 . Detailplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest. Detailplaneeringu jooniste koosseisu kuuluvad vähemalt: asukohaskeem, kontaktvööndi plaan, tugiplaan, põhijoonis ja tehnovõrkude koondplaan. 4. 3 .1. Asukohaskeemil näidata planeeritava ala paiknemine piirkonnas. 4. 3 .2 . Kontaktvööndi plaan esitada mõõtkavas 1:2000 või 1:5000. Kontaktvööndi plaanil anda seosed lähialaga, näidates ära asustus-struktuuri ja teedevõrgu , ümbruskonnas algatatud ja kehtestatud planeeringud ning vajadusel liitumispunktid tehnovõrkudega, mis paiknevad väljaspool planeeringuala, kuid seda teenindavate tehnovõrkude ja -rajatiste paiknemine kuni ühenduskohani olemasoleva tehnovõrguga (või eelvooluni), kooskõlastatult maaomaniku (või -valdajaga), kelle maaüksust planeeritav tehnorajatis läbib. Samuti esitada kontaktvööndi skeemil olemasoleva asustusstruktuuri analüüs, tuues välja elamukruntide suurused ning põhjendused üldplaneeringu muutmiseks krundisuuruste osas. 4. 3 .3. Tugiplaanile, mõõdus 1:500, kanda olemasolev olukord ja kõik õigusaktidest tulenevad piirangud ja kitsendused. 4. 3 .4 . Põhijoonis vormistada mõõtkavas 1:500. Joonisel esitada tabelina kruntide ehitusõigus, kruntide moodustamine kinnistutest. 4. 3 .5 . Tehnovõrkude koondplaanil anda tehnovõrkude ja -rajatiste lahendus koos planeeringulahendusega. Planeerimisel lähtuda võrguvaldajate poolt esitatud nõuetest . 4.3.6. Näidata juu rdepääs avaliku kasutusega teelt . Parkimise korraldamine näha ette omal krundil. 4.3.7. Detailplaneeringu seletuskiri peab sisaldama planeeringu koostamise alust ja eesmärki, olemasoleva olukorra analüüsi, vastavust üldplaneeringule, planeeringulahendust (sh kruntide ehitusõigust), liikluse lahenduse kirjeldust, nõudeid kruntide hoonestamiseks (arhitektuursed nõuded ehitistele, nõuded piiretele), planeeritavate servituutide vajadused, seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks, tuleohutusnõuetele vastavus, tehnovõrkudega varustatuse kirjeldus vastavalt võrguvaldajate poolt esitatud nõuetele. 4.3. 8 . Planeeringuga määrata suurim lubatud hoonete arv, kaasaarvatud alla 20 m 2 ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrgused hooned, mida kavandatakse hoonestusalale. 4.3. 9 . Planeeritavate hoonete (harja) kõrgus anda olemasole vast maapinnast. Planeeritava ehitusaluse pinnana käsitleda hoonete ehitiste aluse pindade summat. 4.3.1 0 . Planeeringus lahendada kruntide vertikaalplaneerimine, sademete- ning drenaažvee kõrvaldus (ei tohi juhtida naaberkruntidele), sh näidata vajadusel maapinna tõstmise vajadus. 4.3.11. Planeeringus tuua haljastuse lahendus ning lähtuda põhimõttest, et väärtuslik kõrghaljastus tuleb uute hoonete kavandamisel säilitada ning hoonestusala tuleb kavandada väljapoole metsakõlvikut . 4.3.12. Käsitleda planeeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning näha ette meetmed positiivsete mõjude võimendamiseks ja vajadusel negatiivsete mõjude leevendamiseks või vältimiseks. 4. 4 . Detailplaneering tuleb koostada koostöös planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega ning olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. 4. 5 . Detailplaneeringu lisad: vastavalt planeerimisseaduse § 3 lõikele 4 esitada nummerdatult kronoloogilises järjestuses. 4. 6 . Võimalike uuringute vajadust käsitleda detailplaneeringus. 4. 7 . Kooskõlastused esitada koondtabelis kronoloogilises järjestuses. 4. 8 . Detailplaneering tuleb koostada ja vormistada vastavalt rahandusministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ . 5. Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel: 5.1. Vastuvõtmiseks esitatav detailplaneeringu lahendus peab sisaldama kaasatud isikute seisukohti vastavalt PlanS § 127 , sh t ehnovõrkude ja -rajatiste valdajate seisukohti. 5.2. Riigi ametitega koostöö ja kooskõlastamise korraldab Jõelähtme Vallavalitsus. 6. Detailplaneeringu esitamine menetlemiseks: 6.1. Detailplaneering esitada planeerimisseaduses kehtestatud mahus Jõelähtme Vallavalitsusele: 6.1.1. Eskiisi läbivaatamiseks ja avaliku arutelu korraldamiseks ühes eksemplaris paberil ja digitaalselt PDF formaadis. Eskiis sisaldab vähemalt olemasoleva olukorra ja kontaktvööndi analüüsi koos vastavate joonistega ning planeeringuga kavandatava lahenduse kirjeldust koos põhijoonisega. 6.1.2. Vastuvõtmiseks ja avalikustamise korraldamiseks ühes eksemplaris paberil, sh originaalkooskõlastuste ja kaasamist kajastavate materjalidega ning digitaalselt (joonised PDF, DWG ja seletuskiri DOC formaadis) ja vastavalt PlanS § 135 lg 4 kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. 6.1.3. Kehtestamiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja ühes eksemplaris kogu planeeringu kaust (koos lisade ja menetlusdokumentidega) digitaalselt CD-l. Digitaalne kaust peab olema identne paberkaustaga ja läbinud planeeringu jooniste digitaalsete kihtide eelkontrolli riigi infosüsteemi haldussüsteemi registreeritud andmekogus. Planeeringumaterjalidele lisada PLANK automaatkontrolli aruanne, mis kinnitab, et veateateid ei esine. 6.2. Digitaalselt esitatavad materjalid peavad olema salvestatud elektroonilisel andmekandjal: joonised DWG ja PDF formaadis; seletuskiri DOC ja PDF formaadis; menetlusdokumendid, kaasamine, koostöö ning kooskõlastused PDF forma adis. 7. Planeeritava ala ja kontaktvööndi s keem 777240 1884680 148589 236855 0 0 2415540 2500630 0 0 1501140 122555 0 0 Planeeritav ala 1504277 100866 0 0 Kontaktvööndi piir Koostaja: Maike Heido planeeri nguspetsialist LISA 2 KINNITATUD Jõelähtme Vallavolikogu xx . xx .202 3 otsusega nr ___ „Neeme küla Saigumäe maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine „ Neeme küla Saigumäe maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse hinnang (eelhinnang) Metoodika Kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse hinnang on antud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS ). Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda eelhinnang vastavalt KeHJS § 33 lg 2 punktile 1, 3 ja 4, § 6 lg 4, PlanS § 124 lg 6 ja § 142 lg 6 . KeHJS § 33 lg 3 kohaselt otsustatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle lähtudes strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust, strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tuleb hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. 1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus Detailplaneeringu eesmärgiks on Saigumäe maaüksuse sihtotstarbe muutmine elamumaaks, ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine üksikelamu ja abihoonete rajamiseks, juurdepääsu ja tehnovarustuse lahendamine ning keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Planeeritava ala suuruseks on ca 1,7 ha. Planeeringuala hõlmab Neeme küla Saigumäe (katastritunnus 24505:001:0078; sihtotstarve: maatulundusmaa 100%; pindala: 8229 m²) ja Tiigimäe (katastritunnus 24505:001:0379; sihtotstarve: sihtotstarbeta maa 100%; pindala: 8539 m²) maaüksused, mis asuvad Neeme poolsaarel, Neeme küla lääneosas. 2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega 2.1 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit: Harjumaakonnaplaneering 2030+ kohaselt ei kuulu planeeringuala rohevõrgustiku koosseisu. Kavandatav tegevus on kooskõlas maakonnaplaneeringu põhimõtetega. Joonis 1. Väljavõte Harju Maakonna planeeringust 2030 + . Kehtiva Jõelähtme valla üldplaneeringu (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40, edaspidi üldplaneering) kohaselt asub planeeritav maa-ala tiheasustusalas, mille maakasutuse juhtotstarve on looduslik ala, mets ning osalisel kaitsemetsa alal . Kõlvikuliselt moodustab Saigumäe kinnistust looduslik rohumaa 4764 m 2 ja metsamaa 2597 m 2 . Üldplaneeringuga on määratud, et tiheasustuses paikneval metsaalal ei tohi elamukruntide suurus olla alla 0,7 ha ja elamute vahekaugus peab olema min 50 m ning alal, mis ei ole metsaala peab elamumaakruntide suurus olema vähemalt 3000 m 2 ning elamute vahekaugus vähemalt 25 m. Joonis 2. Väljavõte Jõelähtme valla kehtivast üldplaneeringust. Koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringu (vastu võetud Jõelähtme Vallavolikogu 12.04.2018 otsusega nr 62) kohaselt jääb Saigumäe kinnistu planeeritavale tiheasustusalale, mille juhtotstarbeks on määratud väikeelamu ja puhkeotstarbeline maa. Joonis 3. Väljavõte koostatamisel olevast üldplaneeringust. Detailplaneeringu algatamise taotlus sisaldab ettepanekut kehtiva üldplaneeringu muutmiseks ehituskeeluvööndi ulatuse osas. Vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõikele 1 võib detailplaneering teha põhjendatud vajaduse korral ettepaneku üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Üldplaneeringu muutmine võib olla põhjendatud kuna Saigumäe kinnistule saab elamu rajada väljapoole ehituskeeluvööndit, kuid ehituskeeluvööndisse jääb eluhoonele juurdepääsutee. Uute elamute kavandamine olemasolevasse kvaliteetsesse keskkonda ja olemasoleva asustuse tihendamine on kehtiva maakonnaplaneeringu ja koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringu üheks eesmärkidest. Samuti on riigi üleüldise kahaneva rahvastiku ja valglinnastumise tingimustes oluline tihendada olemasolevaid külakeskusi, andes elanikele võimalusi luua uusi eluasemeid väljakujunenud ja kvaliteetsesse elukeskkonda. Jõelähtme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 kohaselt kuulu b ala ÜVK piirkonda. Lähedal asuvad detailplaneeringud: Neeme küla Kivineeme tn 10 detailplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 21.06.2018 otsusega nr 91); Kolli 4 detailplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.06.2004 otsusega nr 117); Kaldaaluse 3 detailplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.06.2004 otsusega nr 118). Korstna V ja Ligari 2 detailplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 15.06.2017 otsusega 461). Liivametsa 4, Olo 2 detailplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 28.11.2000 otsusega 62). 2.2 Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel KeHJS on sätestatud põhimõte, et kui detailplaneeringuga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasa toovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneeringut), siis tuleb kaaluda keskkonnamõjude strateegilise hindamise teostamist. Põhimõte kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise teostamist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL. Samuti tuleb rakendada detailplaneeringu menetluses Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid. Detailplaneeringu realiseerumisel ei minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega. 2.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse Väljavõte Jõelähtme valla arengukavast aastateks 2021-2027: - Jõelähtme valla tulevikunägemus on: Aastal 2026 on Jõelähtme vald parima elukeskkonnaga Tallinna lähedane vald, mida iseloomustab tasakaalustatud ja jätkusuutlik areng läbi: puhta looduse, mis tagab tervisliku ja kvaliteetse elu- ja puhkusekeskkonna; hea maine, mis tugineb kaalutletud ressursikasutusel, turvalisusel ning hästi arenenud sotsiaalsel infrastruktuuril; rahvastiku tasakaaluka juurdekasvu, mida vald mõtestatult suunab läbi planeeringute; kaasaegse infrastruktuuri, mida iseloomustavad korrastatud teedevõrk , puhas joogivesi, säästlik energiakasutus ning alternatiivsete energiaallikate kasutamine. - Jõelähtme valla arengumudel põhineb eeldusel, et visiooni saavutamiseks on vajalikud üheaegsed jõupingutused mitmes võtmetähtsusega tegevussuunas. Puhta looduskeskkonna säilitamine ja jätkusuutlik kasutuselevõtt läbi aruka loodusvarade kasutamise ning kasutusest väljunud tööstusalade taaskasutuselevõtu. Elamuehitus – teadlikult suunatud elamuehitus võimaldab peredel valda elama kolida ning seeläbi ennast vallaga siduda. Elukeskkond – võimaldab tagada hea elukvaliteedi läbi kehale ja vaimule suunatud teenuste. Sotsiaalne turvalisus – annab nii elanikele kui ka sissekolivatele inimestele kindluse selles, et nende ja vajadusel ka nende sugulaste ( isadeemade , vanaemadevanaisade jt.) sotsiaalsete teenuste vajadused on kergelt ning heal tasemel lahendatavad. - Uued elamuarendused vallas arenevad eelkõige olemasolevate keskuste ümber ning arvestavad valla sotsiaalse infrastruktuuri võimalusi. 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000, kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning EELIS, Keskkonnaagentuuri andmetest. 3.1 Maakasutus Planeeringuala hõlmab Neeme küla Saigumäe (katastritunnus 24505:001:0078; sihtotstarve: maatulundusmaa 100%; pindala: 8229 m²) ja Tiigimäe (katastritunnus 24505:001:0379; sihtotstarve: sihtotstarbeta maa 100%; pindala: 8539 m²) maaüksused, mis asuvad Neeme poolsaarel, Neeme küla lääneosas. Kinnistute kõlvikuline jaotus: Saigumäe maaüksus- 2637 m² metsamaa, 4764 m² looduslik rohumaa ja 828 m² muu maa; Tiigimäe maaüksus- 2371 m² metsamaa , 3760 m² looduslik rohumaa , 1963 m² muu maa ning 445 m² õuemaa ; 3.2 Vee kasutus ja kitsendused Saigumäe kinnistu piirneb reoveekogumisala ga . Antud piirkonnas on põhjavesi maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes looduslikult väga hästi kaitstud. Planeeringuala asub ÜVK-alal, kus teenust osutab OÜ Loo Vesi. Hoonete kasutamisel kulub olmevett ja tuleb ära juhtida reovett. Täpsed kogused ei ole teada ning need selguvad detailplaneeringu menetluse ning hoonete ehitusprojektide koostamise käigus. Kanaliseerida on lubatud ainult olmereovett, vältida tuleb sade- ja pinnavee sattumist ühiskanalisatsioonisüsteemi. Sademevee osas tuleb ette näha selle kogumist ka kasutamist kastmisveeks, et joogivett kasutada säästlikult. Planeeritaval alal kehtivad kitsendused: Läänemere k allasrada- KeÜS § 38 lg 2 kohaselt on 10 m. Läänemere ranna veekaitsevöönd-veeseaduse § 118 lg 2 p 1 kohaselt on 20 m. Läänemere ranna veekaitsevöönd -veeseaduse § 118 lg 2 p 1 kohaselt on 20 m. Läänemere ranna ehituskeeluvöönd- ehituskeeluvööndi laius tiheasustusalal 50 m. Saigumäe kinnistu asukohas on kehtiva Jõelähtme valla üldplaneeringuga ehituskeeluvööndi laiust suurendatud 100 meetrini veepiirist. Lisaks laieneb looduskaitseseaduse § 38 lg 2 kohaselt rannal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ehituskeeluvöönd ranna piiranguvööndi piirini ehk ehituskeeluvööndi laiuseks metsamaal on 200 m. Läänemere rannapiiranguvöönd- l ooduskaitseseaduse § 37 lg 1 p 1 kohaselt on mere ranna piiranguvööndi laius 200 m. Joonis 4. Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardirakendusest. 3.3 Muude loodusressursside kasutus Maavarasid ja muid loodusvarasid antud alal ei esine. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade kasutuses. Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju. 3.4 Looduskeskkonna kirjeldus 3.4.1 Pinnas Planeeringuala paikneb Põhja-Eesti rannikumadalikul. Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse järgi avaneb aluspõhjas Lontova kihistu ( Kambriumi ladestu Terre-Neuve ladestiku Lontova kihistu rohekashall, violetne või kirju savi aleuroliidi ja liivakivi vahekihtidega; Kagu-Eesti vööndis esineb lasumis murenemiskoorik , Cm1ln ). Valdav on purdsete terasuurusega 0,063... 2 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50% sette mahust (eriteraline liiv) ning Saigumäe kinnistu idapoolses osas biogeenne sete, mis koosneb taimede jäänustest, madalsooturvas on hästi lagunenud . Alal ei esine maavarasid. Planeeringualal on põhjavesi looduslikult hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Maapinna kõrgusmärgid jäävad 1 - 1,5 m piires se . Planeeringualal on 2007.aastal läbi viidud ehitusgeoloogilised uuringud ( Merkolux OÜ , aruanne nr 31 048 ). Teostatud uuringu kohaselt oli p innaseveetase, mis mõõdeti puuraukudes vahetult peale välitööd, maapinnast 0,35 . ..0,60 m sügavusel . Mõõdetud taset võib lugeda aastakeskmisest kõrgemaks, sademeterikkal perioodil või lumesulamise ajal võib pinnaseveetase tõusta maapinnani. Uuringu kohaselt on ehitusgeodeetilised tingimused eramu rajamiseks rahuldavad. Joonis 5. Põhjavee kaitstus piirkonnas ( roheline - hästi kaitstud põhjaveega ala). Eestis varieerub pinnaseõhus mõõdetud radoonisisaldus enamasti 23–75 kBq /m³ piirides, kuid võib ületada kohati 500 kBq /m³ piiri. Selleks, et Rn -sisaldus majade siseõhus ei ületaks paljudes EL maades tunnustatud viitetaset 200 Bq /m³, ei peaks radoonisisaldus pinnaseõhus ületama 50 kBq /m³. Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal madal radoonisisaldusega pinnas ( 1 0 - 3 0 kBq /m 3 ). Joonis 6. Väljavõte Eesti pinnase radooniriski kaardist. Maa-ameti mullakaardi alusel leiduvad alal sooldunud gleimullad ( ArG ) huumushorisondi tüsedusega 12 - 18 cm, gleistunud nõrgalt leetunud mullad ( LkIg ) ning leet jad gleimullad ( GI ) . Joonis 7. Väljavõte Maa-ameti mullastiku kaardirakendusest. 3.4.2. Taimkate ja loomastik Kinnistu kõlvikuline koos seis on 2637 m² metsamaa , 4764 m² looduslik rohumaa ja 828 m² muu maa. Kinnistul kasvab kõrghaljastus, v aldavalt lehtpu u d. Planeeringuala ei asu rohevõrgustiku alal. Alal leidub suure tõenäosusega tavapäraseid looma ning linnuliike, kuid väärtuslikke taimekooslusi ega kaitstavaid loomaliike alal ei leidu. 3.4.3. Veestik Planeeringuala asub kaitstud põhjaveega alal. Neeme külas puuduvad maaparandussüsteemid. Mardiranna kinnistu piirneb edelas veekogumiga Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi. Lääne-Eesti veemajanduskava 20 22 -202 7 kohaselt on Muuga-Tallinna-Kakumäe veekogum 201 9 .aastal halvas seisundis ( ökoloogiline seisund kesine, keemiline seisund halb, koon d seisund halb) . Kitsendused: Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Kalda omanik või valdaja peab tagama kallasrajale juurdepääsu va KeÜS § 39 juhul. Veekogu kallasrada vastavalt KeÜS §-le 38 on 10 m. Läänemere ranna veekaitsevöönd-veeseaduse § 118 lg 2 p 1 kohaselt on 20 m. Läänemere ranna ehituskeeluvöönd- ehituskeeluvööndi laius tiheasustusalal 50 m. Saigumäe kinnistu asukohas on kehtiva Jõelähtme valla üldplaneeringuga ehituskeeluvööndi laiust suurendatud 100 meetrini veepiirist. Lisaks laieneb looduskaitseseaduse § 38 lg 2 kohaselt rannal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ehituskeeluvöönd ranna piiranguvööndi piirini ehk ehituskeeluvööndi laiuseks metsamaal on 200 m. Läänemere rannapiiranguvöönd- looduskaitseseaduse § 37 lg 1 p 1 kohaselt on mere ranna piiranguvööndi laius 200 m. 3.4.4 Nõrgvesi Kavandatava tegevusega eeldatavalt nõrgvett ei kaasne, kuna kinnistutel ning nende lähiümbruses teadaolevalt jäätmeid ladestatud ei ole ning pinnase reostust ei esine. 3.5 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad Keskkonnaregistri Keskkonnateabe Keskuse EELIS andmebaasi kohaselt ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. 3.6 Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele ei asu kinnistul ega selle lähiümbruses kultuurimälestisi. 4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju 4.1 Mõju pinnasele Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Mõju kasvupinnasele on oluline, kuid negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole oluliselt negatiivne. Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks väike. 4.2 Mõju veestikule Planeeringuala asub kaitstud põhjaveega alal ning ÜVK-alal. kus teenust osutab OÜ Loo Vesi. Ku igi planeeringuala asub kaitstud põhjaveega alal , tuleb sii s ki jälgida, et töid teostatakse tehniliselt korras seadmetegea ning õigete töövõtetega. Ehitustegevus mõjutab pinnavett põhiliselt kaevetegevuse ja sõidukitestmehhanismidest lekkida võivate ohtlike ainete läbi. Peamine võimalikku pinnavee reostamist leevendav meede on sobiva kaevetööde aja valimine – parim aeg kaevetööde tegemiseks on sademetevaesel perioodil. Tugevate sadude ajaks tuleks kaevetööd peatada. Teine võimaliku mõju allikas on ehitustöödega seotud mehhanismid. Seadmete juures võib ette tulla rikkeid, mille tulemusena võib keskkonda sattuda masinaõli ja kütust. Selle ohu vältimiseks tuleb tagada, et kasutatavad seadmed-mehhanismid oleksid tehniliselt korras. Samuti tuleb tagada reostustõrje vahendite olemasolu, millega saab kiiresti peatada reostuse levikut ning koguda kokku väiksem reostus (saepuru, absorbent, labidad, kogumiskonteiner jne.). Nende nõuete täitmisel on pinna- ja põhjavee reostumise oht väike. Nii on võimalik ehitusaegseid mõjusid minimeerida. Eelistada tuleb lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Veeseaduse § 129 lg-s 3 ei käsitleta sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi (nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist) sademevee suublasse juhtimisena. Sademeveest vabanemiseks kaaluda just eelnimetatud looduslähedasi lahendusi. Planeeritu kavandamisega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju põhja- ja pinnaveele. Planeeringualale ulatub kallasrada, millele on vaja tagada vaba ligipääs. Kallasrajale on võimalik pääseda mööda jalgrada , mis on rajatud Toomari teele (24505:001:0828) ning Pauli kinnistule (24505:001:0381). Samuti kasutavad kohalikud elanikud mere äärde pääsemiseks Tiigimäe kinnistul olevat jalgrada. Detailplaneeringu realiseerumisega tõenäoselt ei kaasne Läänemerele negatiivseid mõjusid. 4.3 Mõju kliimale Kavandatava ehitustegevusega kaasneb ehitusmaterjalide tootmine ja tarbimine, mille käigus emiteeritakse muuhulgas õhku kasvuhoonegaase. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele. Kavandatava tegevuse kasutusetapis toimub liikluse ja inimeste arvu suurenemine antud alal, kuid otseselt ei ole tegu autode või inimeste arvu suurenemisega, vaid ümberpaiknemisega, mis summaarset kasvuhoonegaaside kogust ei suurenda. Hoone kasutusega kaasneb energia tarbimine nii kütte- kui elektrilahendustes. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele. 4.4 Müra, vibratsiooni, valguse ja õhusaaste mõju, sh lõhn ja kiirgus Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse elamualadel kella 21.00 – 7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset- päeval 50 dB ja öösel 40 dB . Alus keskkonnaministri 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid ”. Hoonete projekteerimisel lähtuda Eesti Standard EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga. Hilisema vibratsiooni kohta eelhinnangu tegemisel teave puudub. Tegevusega ei tohi ületada õhukvaliteedi tasemete piirväärtusi, mis on välja toodud keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Piirkonna ehitamise käigus võib tekkida mõningane negatiivne mõju tahkete osakeste (tolm) osas, mis on ajutine ja lokaalne ning edaspidi hoonete ekspluatatsiooniperioodil kütteseadmetest tulenevalt. Õhusaaste on tõenäoline ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse tõttu. Peamiseks õhusaaste allikaks võib olla hoonete soojavarustus, mille lahendamisel kaaluda keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud (õhusaaste, valgusreostus, müra, vibratsioon), mis võivad tekitada ohtu inimese tervisele ei suurene määral, mida saab pidada oluliseks. Samuti on õnnetuste esinemise tõenäosus väike. Liiklussageduse kasv ei ole tõenäoselt nii ulatuslik, et sellest oleks ette näha liiklusest tulenevat olulist välisõhu saastatuse taseme tõusu. Kiirguse osas ei ole muutusi ette näha. 4.5 Jäätmekäitlus ja energiamahukus Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete koguseid ei ole teada. Hoonete kasutamisel tekivad eeldatavalt põhiliselt pakendijäätmed ja olmejäätmed. Ehitusega kaasnevad jäätmed viiakse taaskasutusse. Oluline mõju puudub. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud valla jäätmehoolduseeskirjaga. Konkreetsed tegevused on välja toodud jäätmehoolduseeskirjas. Tegevuse jäätmete- ja energiamahukust on võimalik piirata kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. 4.6 Mõju inimese tervisele või keskkonnale, avariiolukorrad Planeeritava elluviimisega ei kaasne eeldatavalt ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. Detailplaneeringu elluviimise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses läbi kaaluda. Reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii reoveetrassidega. 4.7 Mõju suurus ja ruumiline ulatus sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Nii maakonnaplaneeringu kui ka Jõelähtme valla koostatava üldplaneeringu kohaselt tuleb olemasolevaid asustusalasid tihendada ja laiendada. Planeeringuala asub tiheasustusalal ning kavandatu sobib olemasolevasse keskkonda. Elamu on võimalim rajada väljapoole ehituskeeluvöödnit, kuid juurdepääsutee rajamiseks pn vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine. 4.8 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Arendustegevuse tulemusena muutub olemasolev maakasutus –maatulundusmaa asendub elamumaa kinnistutega, kuhu kavandatakse hoonestust ning infrastruktuuri. Planeeringuala asukohta võib pidada visuaalselt sobivaks hoonete rajamisele . Planeeringus määratakse arhitektuursed tingimused, mis tagavad hoonete sobitumise olemasolevasse hoonestuspilti. Välja tuleb selgitada väärtuslik kõrghaljastus ning see säilitada. Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele ei asu planeeringualal kultuurimälestisi. 4.9 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale Keskkonnaregistri Keskkonnateabe Keskuse EELIS andmebaasi kohaselt ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. 4.10 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus , sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju Mõjutatav elanikkond on seotud planeeringuala kontaktvööndiga. Varem piirkonnas kavandatud teiste arendustega koos ei ole oodata olulist mõjude kumuleerumist või koosmõjude esinemist. Saigumäe k innistu hoonestamine ning elamukoh a tek kimine tõstab piirkonna liikluskoormust ehitustööde ajal mõnevõrra, pärast elamu valmimist tõenäoselt 1-2 sõiduki näol . Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud. Avariiolukordades esineda võivate mõjude ilmnemise tõenäosus oleneb sellise olukorra võimalikkusest. Õigete töövõtete ja tänapäevase tehnika kasutamisel ning ohutusnõuete järgimisel on nende esinemise tõenäosus väike. Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt piirülene mõju. 5. Asjaomaste asutuste seisukohad KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on KSH algatamise vajalikkuse kohta on küsitud arvamust Keskkonnaametilt. Keskkonnamet esitas oma seisukohad XXX kirjaga XXX . Keskkonnaamet on seisukohal, et … 6. Kokkuvõte Planeeringu koostamisel arvestada maksimaalse olemasoleva haljastuse säilitamise vajadusega ning näha ette raie võimalust vaid hoonestusalal ja juurdepääsuteede ulatuses. Uute elamute kavandamine olemasolevasse kvaliteetsesse keskkonda ja olemasoleva asustuse tihendamine on kehtiva maakonnaplaneeringu ja koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringu üheks eesmärgiks. Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. 7. Eelhinnanguga tutvumise aeg ja koht Eelhinnang kuulub detailplaneeringu vastuvõtmise ja avalikustamise materjalide hulka ning eelhinnanguga on võimalik tutvuda detailplaneeringu materjalide väljapaneku juures Koostaja: Mailis Ental keskkonnanõunik
TINGMÄRGID:
PLANEERITUD ALA PIIR
KATASTRIÜKSUSE, KINNISTU PIIR
PLANEERITUD HOONESTUSALA
koostamisel
§ 38 p 1 lg 2
PLANEERITUD PÕHIHOONE VÕIMALIK ASUKOHT
veekogu kallasraja laius 10 m keskkonnaseadustiku
.2022)
PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA
ja
ranna ehituskeeluvööndi laius 100 m LKS
14.09
järgi
EP PLANEERITUD KRUNDI SIHTOTSTARVE - PEREELAMUMAA
nduses
ringu
uga
PLANEERITUD SÕIDUTEE VÕIMALIK ASUKOHT
üldosa seaduse § 38 p 2 tähenduses
20 m
(seis
tähenduses, kehtiva üldplanee
veeseaduse § 118 p 2 lg 1 tähe
PLANEERITUD TRUUBI VÕIMALIK ASUKOHT
ranna veekaitsevööndi ulatus
ringu järgi
PLANEERITUD JUURDEPÄÄSU VÕIMALIK ASUKOHT
anee
P3 PLANEERITUD PARKIMISKOHTADE ARV KRUNDIL
5
55.
üldpl
OLEMASOLEV SÕIDUTEE
oleva
OLEMASOLEV PINNASTEE
4.0
OLEMASOLEV PÕHIHOONE
P3
KRUNDI EHITUSÕIGUS
posn.r sihtotstarve %
20.0 kõrgus meetrites hoonete arv krundil
hoonete
korruste arv ehitisealune pind põhihoone/abihoone
LKS §
nd
krundi pindala
37 p 1 lg 1 ja ranna ehituskeeluvöö
s
metsaseaduse §3 lg 2 jtähenduse
ranna piiranguvööndi laius 200 m
1 EP 100%
9m
300 m² 1/3
2
8 229 m²
4.0
TABEL 1. MOODUSTATUD KRUNTIDE EHITUSÕIGUS Arhitektuuri nõuded:
· Piirkonda sobiv.
Krundi kasutamise
Krundi kasutamise
katastriüksuse liigi
· Hoonestusviis: lahtine.
Krundi planeeritud
Suletud brutopind
ehitisealune pind
parkimiskohtade
Elamu/abihoone
maapinnast (m)
Hoonete suurim
Hoonete suurim
Krundi aadress
katastriüksuse
sihtotstarvete
maksimaalne
suurus (m²)
korruselisus
sihtotstarve
sihtotstarve
·
kaupa (m²)
Katusekalle: 20-45°, väiksemad hooneosad võivad olla madalama kaldega.
Planeeritud
lubatud arv
Piirangud
lubatud
lubatud
Suurim
Pos. nr
kõrgus
(m²)
järgi
· Harjasuund vaba.
arv
· Välisviimistlus: peamine viimistlusmaterjal puit; puiduga võib kombineerida kivi,
krohvi, tellist või klaasi.
· Vältidanaturaalseid materjale imiteerivaid materjale (nt pleks, plastik jm).
- Läänemere kallasrada - ulatus 10 m;
· Katusekatte materjal: kivi, plekk, rullmaterjal, muru.
- Läänemere ranna veekaitsevöönd - ulatus 20 m; · Piirded on lubatud rajada ümber õuemaa (mitte krundi), piirde suurim kõrgus 1,5 m.
1 Saigumäe 8229 300 2 9/5 1/3 EP 100% E 100% 600 3 - Läänemere ranna ehituskeeluööndi laius 100 m Lubatud on ümbritsevasse keskkonda sobivad piirdeaiad: vähemalt 30%
kehtiva üldplaneeringu järgi; läbipaistvusega puitlipp- või roigasaiad, maakivist aiad..
- Läänemere ranna piiranguvöönd 200 m.
Piirangud planeeringualast välja jäävatele kinnistutele:
Untaugu tee 3 kinnistule (katastritunnus 24505:001:0221), Untaugu tee 9 kinnistule (katastritunnus 24505:001:0219), Untaugu tee 15 kinnistule
(katastritunnus 24505:001:0218), Untaugu tee 18 kinnistule (katastritunnus 24505:001:1480), Tiigimäe kinnistule (katastritunnus 24505:001:0379) Märkused:
juurdepääsuservituudi vajadusega ala krundi POS 1 kasuks teemaa laiusega 4 m. 1. Alusplaanina on kasutatud Hades Geodeesia OÜ topograafilist plaani, töö nr 3327, 06.12.2021.
2. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 21.09.2022.
3. Looduskaitseseaduse §35 lõike 2 järgi ranna kasutamise kitsenduste laiuse arvestamise lähtejoon on ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile
SKEEM M:1:5000: kantud veekogu veepiir.
4. Tehnovõrkudega varustamine lahendatakse järgmises planeerimisstaadiumis.
5. Käesolev joonis on seletuskirja lahutamatu osa.
Reg. nr: 11124774 Projekti nimi:
Laki tn. 5, 10621 Tallinn Neeme küla Saigumäe maaüksuse detailplaneering
web: www.sma.ee
e-mail:
[email protected] Huvitatud isik: Aadress:
SIRKEL&MALL
ARHITEKTUUR JA PROJEKTEERIMINE
tel:+372 6 555 480
fax: +372 6 100 540 Mikk Kalmet Neeme küla, Jõelähtme vald, Harju maakond
4.0
Projekteerimine: EEP 000543
Joonise nimetus:
55.5
Omanikujärelvalve: EEO 000611
20
Projektijuht-planeerija: Piret Pallase (digitaalselt allkirjastatud)
.0
4.0
Eskiislahendus
Juurdepääsuservituudi vajadusega ala Töö nr. : Staadium: Kuupäev: Mõõtkava: Joonise nr. :
22084 ES 22.09.2022 1 : 1000 ES-02
FORMAAT: A3 landscape 297x420mm
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 13.03.2023 11:45
Adressaat: <"RAM Info">; <"info keskkonnaamet ee">
Teema: Neeme küla Saigumäe maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamise,
lähteülesande kinnitamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise
eelnõule seisukoha küsimine
Manused: 2023_xx_xx_Neeme_kula_Saigumae_DP_algatamine_EELNOU.docx;
2023_03_13_seisukoha_kusimine_eelnoule.docx;
22084_ES_SAIGUMAE_DP_eskiislahendus.pdf;
2023_03_13_seisukoha_kusimine_eelnoule.asice
Tere
Käesolevaga edastame kirja.
Lugupidamisega
Kristy Tann
kantselei spetsialist
[email protected]
6054888
center 0 JÕELÄHTME VALLAVALITSUS Rahandusministeerium Keskkonnaamet 13 . 0 3 .20 2 3 nr 6-4 / 176 9 Neeme küla Saigumäe maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatami s e, lähteülesande kinnitami s e ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõule seisukoha küsimine Vastavalt p laneerimisseaduse ( PlanS ) § 1 24 lõike le 6 ja KeHJS § 33 l õikele 6 esi tame seisukoha saamiseks Neeme küla Saigumäe maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatami s e, lähteülesande kinnitami s e ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmi s e eelnõu . Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise kaalumiseks on Lemma OÜ koosta n ud keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse hinnang u . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andrus Umboja vallavanem Lisa: Neeme küla Saigumäe maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu Neeme küla Saigumäe maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu eskiis Maike Heido
[email protected]
center 0 JÕELÄHTME VALLAVALITSUS Rahandusministeerium Keskkonnaamet 13 . 0 3 .20 2 3 nr 6-4 / 176 9 Neeme küla Saigumäe maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatami s e, lähteülesande kinnitami s e ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõule seisukoha küsimine Vastavalt p laneerimisseaduse ( PlanS ) § 1 24 lõike le 6 ja KeHJS § 33 l õikele 6 esi tame seisukoha saamiseks Neeme küla Saigumäe maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatami s e, lähteülesande kinnitami s e ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmi s e eelnõu . Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise kaalumiseks on Lemma OÜ koosta n ud keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse hinnang u . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andrus Umboja vallavanem Lisa: Neeme küla Saigumäe maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu Neeme küla Saigumäe maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu eskiis Maike Heido
[email protected]