Teie 08.02.2023 nr 6-2.1/512
Tori Vallavalitsus Meie 13.03.2023 nr 15-3/962-2
[email protected]
Arvamuse andmine KOV
eriplaneeringu (Tori põhjaosa)
asukoha eelvaliku otsuse eelnõule
ja KSH I etapi aruandele
Vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) §-le 105 esitas Tori Vallavalitsus 08.02.2023
kirjaga nr 6-2.1/512 Rahandusministeeriumile arvamuse avaldamiseks Tori valla põhjaosa
eriplaneeringu (edaspidi eriplaneering) asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise esimese etapi aruande (edaspidi KSH I etapi aruanne). Materjalidele
oli lisatud Tori valla põhjaosa eriplaneeringu asukoha eelvalik (AB Artes Terrae OÜ töö
nr 21075ÜP3).
Eriplaneering ja selle KSH algatati Tori Vallavolikogu 21.01.2021 otsusega nr 303. Ligikaudu
202 km² suurune planeeringuala paikneb Tori valla põhjaosas. Eriplaneeringu eesmärk on
selgitada planeeringualal välja kõik võimalikud potentsiaalselt sobilikud alad, kuhu oleks
põhimõtteliselt võimalik rajada tuuleparki või -parke ning nende toimimiseks vajalikku
taristut.
Eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis läbi viidud analüüside põhjal on määratud kokku
kuus elektrituulikute eelvaliku ala. Sobivaks osutusid alad: 1.1, 1.2, 2, 3, 6.1 ja 6.2. Määratud
aladest eristub ala nr 6.2, mille edasine kavandamine on võimalik vaid uuringute alusel, mis
välistavad olulised mõjud püsielupaikade kaitse eesmärkidele. Arvestades, et eriplaneeringu
eesmärgiks oli selgitada välja kõik võimalikud tuuleparkide alad, ei viidud läbi alternatiivide
võrdlust vaid seati tingimused kõigi alade arendamiseks järgmises eriplaneeringu etapis.
Eriplaneeringu asukoha eelvaliku seletuskirjas ja KSH I etapi aruandes toodud tingimusi
arvestades on võimalik eelvaliku alale ehitada: elektrituulikuid suurima lubatud kõrgusega
290 meetrit; elektrituulikute ehitamiseks ja teenindamiseks vajalikke teid ning
montaažiplatse; tuulepargi siseseid elektri- ja sideühendusi; tuulepargi alajaama(sid);
tuulepargi alajaama põhivõrguga ühendavat ühendusliini; tuulemõõtmistorni(sid) ja muid
tuulepargi toimimiseks vajalikke ehitisi. Järgmises, eriplaneeringu detailse lahenduse
koostamise etapis tuleb määrata ehitiste asukoht ja täpsed tingimused ehitamiseks.
Eriplaneeringuga ei ole määratud elektrijaama liitumispunktiga ühendava elektriliini asukohta
vaid seatud laiema ulatusega ühendusliini eelvaliku ala. Laiem ala võimaldab planeeringu
järgmises etapis leida parim võimalik liinikoridori asukoht tulenevalt tuulikute täpsest
asukohast. Arvestades eriplaneeringu asukoha eelvaliku seletuskirjas ja KSH I etapi aruandes
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
toodud tingimusi, võib tuulepargi ühendusliini eelvaliku alale ehitada tuulepargi alajaama
põhivõrguga ühendava ühendusliini ning vajalikud ehitised põhivõrgu külge ühenduse
tegemiseks.
Eriplaneeringuga on määratud elektrituulikute eelvaliku ala ühe kilomeetri mõjuvöönd, milles
ei pruugi olla võimalik tagada müratundliku ala määruse kohast normtaset. Detailse lahenduse
koostamise etapis tuleb lähtuvalt tuulikute asukohast, nende tehnilistest parameetritest ja
koosmõjust täpsustada mõjuvööndi piir, milles ei ole võimalik kavandada müratundliku ehitist
või maakasutust.
Eriplaneeringu eelvaliku etapis ei määrata täpseid juurdepääsuteid vaid seatakse tingimused,
mida on vajalik arvestada detailse lahenduse koostamisel.
KSH I etapi aruandes ja eriplaneeringu asukoha eelvaliku seletus kirjas on erinevate
teemadena välja toodud, millele tuleb eriplaneeringu detailse osa koostamisel tähelepanu
pöörata ning mida on vajalik eelnevalt täiendavalt uurida.
Pärnu maakonna planeeringu kohaseid elektrituulikute arendusalasid eriplaneeringu alal ei
asu, Tohera ja Aesoo külades jäävad eriplaneeringu alale maakonnaplaneeringu kohased
elektrituulikute arenduspiirkonnad. Koostatav eriplaneering on Pärnu maakonna planeeringut
muutev, kuna soov on kavandada kõrgemaid tuulikuid uutes asukohtades.
Tutvunud esitatud materjalidega märgime järgmist.
1. Otsuse eelnõus on toodud, et planeeringualal on määratud viis elektrituulikute eelvaliku
ala, asukoha eelvaliku seletuskirja peatükis nr 3.2.1 on toodud, et määratud on neli ala,
eriplaneeringu põhijoonisel kannavad eraldi numeratsiooni kuus ala (1.1, 1.2, 2, 3, 6.1 ja 6.2).
Palume asukoha eelvaliku alade hulk üle vaadata ja sõnastada nende arv dokumentides üheselt
ja selgelt.
2. Pärnu maakonna planeeringu peatükis 4.3.2 „Taastuvenergeetika“ on määratud, et
tuuleparkide kavandamisel tuleb muu hulgas lähtuda tuuleenergeetika teemaplaneeringu
seletuskirja alapeatükis 2.2 käsitletud tõenäoliselt ebasobivate alade kriteeriumitest,
täpsustades neid lähtuvalt hetkesituatsioonist. Tiheasustusalade täpsustamisel tuleb lähtuda
kohaliku omavalitsuse ja maakonnaplaneeringuga määratud tiheasustusalade piiridest.
Tuuleenergeetika teemaplaneeringu peatüki 2.2.1 „Tõenäoliselt ebasobivad alad“ juures on
välistavaks kriteeriumiks määratud tiheasustusalad puhvervööndiga 2000 m.
Tootsi alevi osas hetkel kehtiv üldplaneering puudub. Vastavalt Pärnu maakonna planeeringu
seletuskirja peatükile 2.5 „Asustuse suunamise üldpõhimõtted“ on Tootsi alev määratud
tiheasustusega alaks 1998. aastal kehtestatud Pärnu maakonna planeeringuga ja kehtivas
maakonnaplaneeringus on Tootsi alev jätkuvalt määratud tiheasustusega alaks.
Eriplaneeringu eelvaliku ala nr 2 paikneb Tootsi alevi tiheasustusalale lähemal kui 2000 m.
Palume põhjalikumalt hinnata eelvaliku ala nr 2 sobivust. Arvestada mõjutatavate elanike
hulka, sh Rail Baltic arengust tulenevat Tootsi alevi kasvupotentsiaali ning kumuleeruvaid
mõjusid elukeskkonnale, kuivõrd Tootsi alevi ligidale juba ehitatakse ulatuslikku tuuleparki.
Märgime, et maakonnaplaneeringu muutmine on võimalik üksnes põhjendatud vajaduse
korral.
2
3. Asukoha eelvaliku seletuskirja peatüki 2.2.1 kohaselt kehtivad eriplaneeringu alal Are valla
üldplaneering (Are Vallavolikogu 29.12.2009. a otsus nr 73) ja Tori valla üldplaneering (Tori
Vallavolikogu 29.12.2009. a määrus nr 22). Esitatud materjalist ei selgu, kas eriplaneeringu
asukoha eelvaliku lahendus on kehtivates üldplaneeringutes seatud põhimõtetega kooskõlas.
Selgitame, et peatselt (17.03.2023) jõustub elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise
seadus, millega muu hulgas muudetakse planeerimisseadust, et võimaldada tuuleparki
kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga põhjendatud juhul muuta kehtivat
üldplaneeringut. Üldplaneeringu põhilahenduse muutmine on põhjendatud juhul, kui
üldplaneeringu kehtestamise järgselt on muutunud või kehtestatud õigusakte, samuti kui on
ilmnenud uued faktilised asjaolud, mis üldplaneeringu kehtestamise ajal välistasid
tuuleparkide rajamise võimalikkuse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil või selle
osal.
Arvestades eeltoodut, palume selgitada lahenduse vastavust kehtivatele üldplaneeringutele.
Vajadusel on võimalik viidata üldplaneeringu põhilahenduse muutmise kaalumise vajadusele
eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel.
4. Palume eriplaneeringu seletuskirja peatükis 3.2.1 „Tuulepargi elektrituulikute eelvaliku
ala“ kajastada, kas tuulikute asukoha täpsustamisel peab tuulik kogu ulatuses jääma määratud
eelvaliku ala sisse või võivad tuuliku labad ulatuda üle ala piiri.
5. Kõik tuulepargi eelvaliku alad jäävad valdavas osas maakonna planeeringuga määratud
rohevõrgustiku tugialadele. KSH I etapi aruande peatükis 4.1.4.1 „Mõju elurikkuse kaitsele
ja säilimisele“ on toodud, et vastavalt maakonnaplaneeringule ei tohi looduslike alade
osatähtsus tuumaladel langeda alla 90% pindalast ning koridorides alla 70% koridori
keskmisest läbimõõdust. Antud tingimusega tuleb detailse lahenduse koostamisel arvestada
või tuleb tegevust käsitleda maakonnaplaneeringut muutvana ning leida meetmed
rohevõrgustiku kao kompenseerimiseks.
Eriplaneeringu seletuskirja peatüki 3.10 „Rohevõrgustik ja metsad“ kohaselt tuleb järgmise
etapi lahenduse KSH käigus kaasata ökoloog ja hinnata tuuleparkide rajamise mõju
rohevõrgustikule sh kaitstavate alade ja elupaikade sidususele. Rohevõrgustikule avalduvate
mõjude hindamisel tuleb arvesse võtta võimalikku koosmõjude esinemist piirkonda
kavandatavate teiste võimalike tuuleparkidega, arvestades koostamise ajahetkel teadaolevat
infot nende osas.
Juhime tähelepanu, et vastavalt Pärnu maakonna planeeringu peatükile 4.3.2
„Taastuvenergeetika“ ei tohi elektrituulikute rajamine rohelise võrgustiku alale kahjustada
rohelise võrgustiku toimimist ja sidusust. Rahandusministeerium nõustub, et rohevõrgustiku
toimimist on vajalik detailse lahenduse välja töötamisel põhjalikult ja laiapõhiselt analüüsida.
Maakonnaplaneeringu muutmine rohevõrgustiku osas on võimalik vaid põhjendatud juhul ja
tingimusel, et rohevõrgustiku terviklik toimimine on tagatud.
6. Asukoha eelvaliku seletuskirja peatükis 3.21 „Visuaalne mõju“ on toodud, et järgmise etapi
mõjude hindamise käigus tuleb teostada uus visuaalse mõju hinnang, mis peab lähtuma
kavandatavatest tuulikute asukohtadest ja tuulikute mõõtmetest. Tuleb anda hinnang
piirkonna oluliste vaatepunktide vaadete muutumisele ja koostada neist fotomontaažid vm
visualiseeringud. Mõjude hindamisel tuleb arvestada piirkonna jaoks puhkemajanduslikult
oluliste vaadetega.
3
Maakonnaplaneeringuga on tehtud ettepanek määrata Tori ja Soomaa väärtuslikud maastikud
rahvusmaastikeks, mis on oma olemuselt unikaalsed, tuntud ja väärivad kõrgendatud
tähelepanu. Soomaa on üheks Pärnumaa oluliseks külastusobjektiks. Soomaa piirkonna
teemaplaneeringuga (kehtestatud 09.12.2018) on Tori alevik määratud üheks Soomaa
väravaks. Soomaa teemaplaneeringu seletuskirja peatükis 5.1.5.1 „Väärtuslike maastike
säilimise tingimused“ on toodud, et vältida tuulegeneraatorite rajamist väärtuslikule
maastikule ja kaunite vaadete vaatesektoritesse. Eelvaliku ala 6.1 kattub vähesel määral Tori
väärtusliku maastikuga.
Palume detailse lahenduse väljatöötamisel analüüsida põhjalikult ja laiapõhiselt tuulikute
sobivust väärtuslikule maastikule. Hinnata tuleb mõju maastiku väärtustele ja vaadeldavusele
Tori ja Soomaa väärtuslike maastike olulisematest vaatepunktidest ja maakonnaplaneeringuga
määratud silmapaistvalt ilusa vaatega kohtadest. Vajadusel tuleb seada meetmed visuaalsete
mõjude leevendamiseks ja maastiku omapära säilimiseks. Maakonnaplaneeringu muutmine
väärtusliku maastiku osas on võimalik vaid põhjendatud juhul ja tingimusel, et
maastikuväärtused säilivad
7. Võrgueeskirja § 2 kohaselt on tuulepark mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid
omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev
elektrijaam.
KSH I etapi aruande kohaselt on tuulikupargi põhivõrguga ühendamiseks vaja rajada
tuulepargi alale rajatavast alajaamast 110 kV elektriliin, mis ühendatakse tuulepargi
põhivõrgu alajaama või põhivõrgu 330 kV liinile rajatavasse uude alajaama. Lähimaks
põhivõrgu alajaamaks on Sopi alajaam. Eriplaneeringu ala läbib 330 kV liin. Reaalselt on
alade 1, 2 ja 3 perspektiivseim ühenduspunkt käesoleval ajal Sopi alajaam või alternatiivina
ka Pärnu-Jaagupi alajaam, mis jäävad aga Põhja-Pärnumaa valla territooriumile. Tori
eriplaneeringuga ei ole võimalik otseselt teise omavalitsuse territooriumile tegevusi
kavandada.
Esitatud materjali järgi ei ole eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis määratud võimalikke
põhivõrguga liitumise alajaamasid. Küll on määratud tuulepargi ühendusliini eelvaliku ala,
kuhu on võimalik ehitada tuuleparki alajaama põhivõrguga ühendav ühendusliin ning
vajalikud ehitised põhivõrgu külge ühenduse tegemiseks.
Palume eriplaneeringu seletuskirja peatükis 3.3.2 „Tuulepargi ühendusliini eelvaliku ala“
põhjalikumalt käsitleda põhivõrguga ühendamise võimalusi ja otstarbekust. Tuua selgemalt
välja, kas alale on võimalik kavandada uut põhivõrgu alajaama. Käsitleda tuleb, millised on
olemasolevad põhivõrgu alajaamad kuhu ühendus oleks võimalik ja otstarbekas erinevate
eelvaliku alade puhul kavandada, ning kas ja millistel tingimustel on võimalik kavandada
ühendused naaberomavalitsuse territooriumile.
Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel tuleb tagada planeeringu elluviidavus, sh
tuulepargi ühendamise võimalus põhivõrgu liitumispunktiga. Juhul, kui tuuleparkide
ühendamine on otstarbekas kavandada Põhja-Pärnumaa valla territooriumil paiknevatesse
alajaamadesse, palume koostöös naaberomavalitsusega selgitada välja sobivaim viis ühenduse
kavandamiseks. Arvestades, et Põhja-Pärnumaa üldplaneering jõuab peatselt vastuvõtmisele,
soovitame koostöö tegemist ja võimaluste kaalumist Põhja-Pärnumaa vallaga võimalikult
varajases etapis.
4
Palume Tori Vallavalitsusel tagada, et eriplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik
isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla
koostamisse kaasatud. Samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt
kaasneva olulise keskkonnamõju või eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas
valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Merilin Rosenberg 5804 1423
[email protected]
5
/*Lisaadressaadid:
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus
6