dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamuse andmine KOV eriplaneeringu (Tori põhjaosa) asukoha eelvaliku otsuse eelnõule ja KSH I etapi aruandele

Rahandusministeerium · 13. märts 2023
Viit
15-3/962-2
Registreeritud
13. märts 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tori Vallavalitsus, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Merilin Rosenberg (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-3962-2 13.03.2023 Väljaminev kiri.asice427 KB

Sisu (failidest)

Teie 08.02.2023 nr 6-2.1/512 Tori Vallavalitsus Meie 13.03.2023 nr 15-3/962-2 [email protected] Arvamuse andmine KOV eriplaneeringu (Tori põhjaosa) asukoha eelvaliku otsuse eelnõule ja KSH I etapi aruandele Vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) §-le 105 esitas Tori Vallavalitsus 08.02.2023 kirjaga nr 6-2.1/512 Rahandusministeeriumile arvamuse avaldamiseks Tori valla põhjaosa eriplaneeringu (edaspidi eriplaneering) asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande (edaspidi KSH I etapi aruanne). Materjalidele oli lisatud Tori valla põhjaosa eriplaneeringu asukoha eelvalik (AB Artes Terrae OÜ töö nr 21075ÜP3). Eriplaneering ja selle KSH algatati Tori Vallavolikogu 21.01.2021 otsusega nr 303. Ligikaudu 202 km² suurune planeeringuala paikneb Tori valla põhjaosas. Eriplaneeringu eesmärk on selgitada planeeringualal välja kõik võimalikud potentsiaalselt sobilikud alad, kuhu oleks põhimõtteliselt võimalik rajada tuuleparki või -parke ning nende toimimiseks vajalikku taristut. Eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis läbi viidud analüüside põhjal on määratud kokku kuus elektrituulikute eelvaliku ala. Sobivaks osutusid alad: 1.1, 1.2, 2, 3, 6.1 ja 6.2. Määratud aladest eristub ala nr 6.2, mille edasine kavandamine on võimalik vaid uuringute alusel, mis välistavad olulised mõjud püsielupaikade kaitse eesmärkidele. Arvestades, et eriplaneeringu eesmärgiks oli selgitada välja kõik võimalikud tuuleparkide alad, ei viidud läbi alternatiivide võrdlust vaid seati tingimused kõigi alade arendamiseks järgmises eriplaneeringu etapis. Eriplaneeringu asukoha eelvaliku seletuskirjas ja KSH I etapi aruandes toodud tingimusi arvestades on võimalik eelvaliku alale ehitada: elektrituulikuid suurima lubatud kõrgusega 290 meetrit; elektrituulikute ehitamiseks ja teenindamiseks vajalikke teid ning montaažiplatse; tuulepargi siseseid elektri- ja sideühendusi; tuulepargi alajaama(sid); tuulepargi alajaama põhivõrguga ühendavat ühendusliini; tuulemõõtmistorni(sid) ja muid tuulepargi toimimiseks vajalikke ehitisi. Järgmises, eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise etapis tuleb määrata ehitiste asukoht ja täpsed tingimused ehitamiseks. Eriplaneeringuga ei ole määratud elektrijaama liitumispunktiga ühendava elektriliini asukohta vaid seatud laiema ulatusega ühendusliini eelvaliku ala. Laiem ala võimaldab planeeringu järgmises etapis leida parim võimalik liinikoridori asukoht tulenevalt tuulikute täpsest asukohast. Arvestades eriplaneeringu asukoha eelvaliku seletuskirjas ja KSH I etapi aruandes Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 toodud tingimusi, võib tuulepargi ühendusliini eelvaliku alale ehitada tuulepargi alajaama põhivõrguga ühendava ühendusliini ning vajalikud ehitised põhivõrgu külge ühenduse tegemiseks. Eriplaneeringuga on määratud elektrituulikute eelvaliku ala ühe kilomeetri mõjuvöönd, milles ei pruugi olla võimalik tagada müratundliku ala määruse kohast normtaset. Detailse lahenduse koostamise etapis tuleb lähtuvalt tuulikute asukohast, nende tehnilistest parameetritest ja koosmõjust täpsustada mõjuvööndi piir, milles ei ole võimalik kavandada müratundliku ehitist või maakasutust. Eriplaneeringu eelvaliku etapis ei määrata täpseid juurdepääsuteid vaid seatakse tingimused, mida on vajalik arvestada detailse lahenduse koostamisel. KSH I etapi aruandes ja eriplaneeringu asukoha eelvaliku seletus kirjas on erinevate teemadena välja toodud, millele tuleb eriplaneeringu detailse osa koostamisel tähelepanu pöörata ning mida on vajalik eelnevalt täiendavalt uurida. Pärnu maakonna planeeringu kohaseid elektrituulikute arendusalasid eriplaneeringu alal ei asu, Tohera ja Aesoo külades jäävad eriplaneeringu alale maakonnaplaneeringu kohased elektrituulikute arenduspiirkonnad. Koostatav eriplaneering on Pärnu maakonna planeeringut muutev, kuna soov on kavandada kõrgemaid tuulikuid uutes asukohtades. Tutvunud esitatud materjalidega märgime järgmist. 1. Otsuse eelnõus on toodud, et planeeringualal on määratud viis elektrituulikute eelvaliku ala, asukoha eelvaliku seletuskirja peatükis nr 3.2.1 on toodud, et määratud on neli ala, eriplaneeringu põhijoonisel kannavad eraldi numeratsiooni kuus ala (1.1, 1.2, 2, 3, 6.1 ja 6.2). Palume asukoha eelvaliku alade hulk üle vaadata ja sõnastada nende arv dokumentides üheselt ja selgelt. 2. Pärnu maakonna planeeringu peatükis 4.3.2 „Taastuvenergeetika“ on määratud, et tuuleparkide kavandamisel tuleb muu hulgas lähtuda tuuleenergeetika teemaplaneeringu seletuskirja alapeatükis 2.2 käsitletud tõenäoliselt ebasobivate alade kriteeriumitest, täpsustades neid lähtuvalt hetkesituatsioonist. Tiheasustusalade täpsustamisel tuleb lähtuda kohaliku omavalitsuse ja maakonnaplaneeringuga määratud tiheasustusalade piiridest. Tuuleenergeetika teemaplaneeringu peatüki 2.2.1 „Tõenäoliselt ebasobivad alad“ juures on välistavaks kriteeriumiks määratud tiheasustusalad puhvervööndiga 2000 m. Tootsi alevi osas hetkel kehtiv üldplaneering puudub. Vastavalt Pärnu maakonna planeeringu seletuskirja peatükile 2.5 „Asustuse suunamise üldpõhimõtted“ on Tootsi alev määratud tiheasustusega alaks 1998. aastal kehtestatud Pärnu maakonna planeeringuga ja kehtivas maakonnaplaneeringus on Tootsi alev jätkuvalt määratud tiheasustusega alaks. Eriplaneeringu eelvaliku ala nr 2 paikneb Tootsi alevi tiheasustusalale lähemal kui 2000 m. Palume põhjalikumalt hinnata eelvaliku ala nr 2 sobivust. Arvestada mõjutatavate elanike hulka, sh Rail Baltic arengust tulenevat Tootsi alevi kasvupotentsiaali ning kumuleeruvaid mõjusid elukeskkonnale, kuivõrd Tootsi alevi ligidale juba ehitatakse ulatuslikku tuuleparki. Märgime, et maakonnaplaneeringu muutmine on võimalik üksnes põhjendatud vajaduse korral. 2 3. Asukoha eelvaliku seletuskirja peatüki 2.2.1 kohaselt kehtivad eriplaneeringu alal Are valla üldplaneering (Are Vallavolikogu 29.12.2009. a otsus nr 73) ja Tori valla üldplaneering (Tori Vallavolikogu 29.12.2009. a määrus nr 22). Esitatud materjalist ei selgu, kas eriplaneeringu asukoha eelvaliku lahendus on kehtivates üldplaneeringutes seatud põhimõtetega kooskõlas. Selgitame, et peatselt (17.03.2023) jõustub elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, millega muu hulgas muudetakse planeerimisseadust, et võimaldada tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga põhjendatud juhul muuta kehtivat üldplaneeringut. Üldplaneeringu põhilahenduse muutmine on põhjendatud juhul, kui üldplaneeringu kehtestamise järgselt on muutunud või kehtestatud õigusakte, samuti kui on ilmnenud uued faktilised asjaolud, mis üldplaneeringu kehtestamise ajal välistasid tuuleparkide rajamise võimalikkuse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil või selle osal. Arvestades eeltoodut, palume selgitada lahenduse vastavust kehtivatele üldplaneeringutele. Vajadusel on võimalik viidata üldplaneeringu põhilahenduse muutmise kaalumise vajadusele eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel. 4. Palume eriplaneeringu seletuskirja peatükis 3.2.1 „Tuulepargi elektrituulikute eelvaliku ala“ kajastada, kas tuulikute asukoha täpsustamisel peab tuulik kogu ulatuses jääma määratud eelvaliku ala sisse või võivad tuuliku labad ulatuda üle ala piiri. 5. Kõik tuulepargi eelvaliku alad jäävad valdavas osas maakonna planeeringuga määratud rohevõrgustiku tugialadele. KSH I etapi aruande peatükis 4.1.4.1 „Mõju elurikkuse kaitsele ja säilimisele“ on toodud, et vastavalt maakonnaplaneeringule ei tohi looduslike alade osatähtsus tuumaladel langeda alla 90% pindalast ning koridorides alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust. Antud tingimusega tuleb detailse lahenduse koostamisel arvestada või tuleb tegevust käsitleda maakonnaplaneeringut muutvana ning leida meetmed rohevõrgustiku kao kompenseerimiseks. Eriplaneeringu seletuskirja peatüki 3.10 „Rohevõrgustik ja metsad“ kohaselt tuleb järgmise etapi lahenduse KSH käigus kaasata ökoloog ja hinnata tuuleparkide rajamise mõju rohevõrgustikule sh kaitstavate alade ja elupaikade sidususele. Rohevõrgustikule avalduvate mõjude hindamisel tuleb arvesse võtta võimalikku koosmõjude esinemist piirkonda kavandatavate teiste võimalike tuuleparkidega, arvestades koostamise ajahetkel teadaolevat infot nende osas. Juhime tähelepanu, et vastavalt Pärnu maakonna planeeringu peatükile 4.3.2 „Taastuvenergeetika“ ei tohi elektrituulikute rajamine rohelise võrgustiku alale kahjustada rohelise võrgustiku toimimist ja sidusust. Rahandusministeerium nõustub, et rohevõrgustiku toimimist on vajalik detailse lahenduse välja töötamisel põhjalikult ja laiapõhiselt analüüsida. Maakonnaplaneeringu muutmine rohevõrgustiku osas on võimalik vaid põhjendatud juhul ja tingimusel, et rohevõrgustiku terviklik toimimine on tagatud. 6. Asukoha eelvaliku seletuskirja peatükis 3.21 „Visuaalne mõju“ on toodud, et järgmise etapi mõjude hindamise käigus tuleb teostada uus visuaalse mõju hinnang, mis peab lähtuma kavandatavatest tuulikute asukohtadest ja tuulikute mõõtmetest. Tuleb anda hinnang piirkonna oluliste vaatepunktide vaadete muutumisele ja koostada neist fotomontaažid vm visualiseeringud. Mõjude hindamisel tuleb arvestada piirkonna jaoks puhkemajanduslikult oluliste vaadetega. 3 Maakonnaplaneeringuga on tehtud ettepanek määrata Tori ja Soomaa väärtuslikud maastikud rahvusmaastikeks, mis on oma olemuselt unikaalsed, tuntud ja väärivad kõrgendatud tähelepanu. Soomaa on üheks Pärnumaa oluliseks külastusobjektiks. Soomaa piirkonna teemaplaneeringuga (kehtestatud 09.12.2018) on Tori alevik määratud üheks Soomaa väravaks. Soomaa teemaplaneeringu seletuskirja peatükis 5.1.5.1 „Väärtuslike maastike säilimise tingimused“ on toodud, et vältida tuulegeneraatorite rajamist väärtuslikule maastikule ja kaunite vaadete vaatesektoritesse. Eelvaliku ala 6.1 kattub vähesel määral Tori väärtusliku maastikuga. Palume detailse lahenduse väljatöötamisel analüüsida põhjalikult ja laiapõhiselt tuulikute sobivust väärtuslikule maastikule. Hinnata tuleb mõju maastiku väärtustele ja vaadeldavusele Tori ja Soomaa väärtuslike maastike olulisematest vaatepunktidest ja maakonnaplaneeringuga määratud silmapaistvalt ilusa vaatega kohtadest. Vajadusel tuleb seada meetmed visuaalsete mõjude leevendamiseks ja maastiku omapära säilimiseks. Maakonnaplaneeringu muutmine väärtusliku maastiku osas on võimalik vaid põhjendatud juhul ja tingimusel, et maastikuväärtused säilivad 7. Võrgueeskirja § 2 kohaselt on tuulepark mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. KSH I etapi aruande kohaselt on tuulikupargi põhivõrguga ühendamiseks vaja rajada tuulepargi alale rajatavast alajaamast 110 kV elektriliin, mis ühendatakse tuulepargi põhivõrgu alajaama või põhivõrgu 330 kV liinile rajatavasse uude alajaama. Lähimaks põhivõrgu alajaamaks on Sopi alajaam. Eriplaneeringu ala läbib 330 kV liin. Reaalselt on alade 1, 2 ja 3 perspektiivseim ühenduspunkt käesoleval ajal Sopi alajaam või alternatiivina ka Pärnu-Jaagupi alajaam, mis jäävad aga Põhja-Pärnumaa valla territooriumile. Tori eriplaneeringuga ei ole võimalik otseselt teise omavalitsuse territooriumile tegevusi kavandada. Esitatud materjali järgi ei ole eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis määratud võimalikke põhivõrguga liitumise alajaamasid. Küll on määratud tuulepargi ühendusliini eelvaliku ala, kuhu on võimalik ehitada tuuleparki alajaama põhivõrguga ühendav ühendusliin ning vajalikud ehitised põhivõrgu külge ühenduse tegemiseks. Palume eriplaneeringu seletuskirja peatükis 3.3.2 „Tuulepargi ühendusliini eelvaliku ala“ põhjalikumalt käsitleda põhivõrguga ühendamise võimalusi ja otstarbekust. Tuua selgemalt välja, kas alale on võimalik kavandada uut põhivõrgu alajaama. Käsitleda tuleb, millised on olemasolevad põhivõrgu alajaamad kuhu ühendus oleks võimalik ja otstarbekas erinevate eelvaliku alade puhul kavandada, ning kas ja millistel tingimustel on võimalik kavandada ühendused naaberomavalitsuse territooriumile. Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel tuleb tagada planeeringu elluviidavus, sh tuulepargi ühendamise võimalus põhivõrgu liitumispunktiga. Juhul, kui tuuleparkide ühendamine on otstarbekas kavandada Põhja-Pärnumaa valla territooriumil paiknevatesse alajaamadesse, palume koostöös naaberomavalitsusega selgitada välja sobivaim viis ühenduse kavandamiseks. Arvestades, et Põhja-Pärnumaa üldplaneering jõuab peatselt vastuvõtmisele, soovitame koostöö tegemist ja võimaluste kaalumist Põhja-Pärnumaa vallaga võimalikult varajases etapis. 4 Palume Tori Vallavalitsusel tagada, et eriplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla koostamisse kaasatud. Samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Merilin Rosenberg 5804 1423 [email protected] 5 /*Lisaadressaadid: Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus 6
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel