dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 13. märts 2023
Viit
15-4/1063-2
Registreeritud
13. märts 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
OÜ Projekteerimiskeskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-4 Kirjavahetus planeeringute korraldamise küsimustes
Toimik
15-4/2023
Vastutaja
Ele Kutti (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-41063-2 13.03.2023 Väljaminev kiri.asice402 KB

Sisu (failidest)

Külli Õisma Teie 10.02.2023 OÜ Projekteerimiskeskus Meie 13.03.2023 nr 15-4/1063-2 [email protected] Selgitus seoses detailplaneeringute koostamisega Austatud proua Õisma Olete pöördunud Rahandusministeeriumi poole paludes selgitada, mis seaduse alusel nõuab Haljala Vallavalitsus, et enne Haljala valla üldplaneeringu vastuvõtmist algatatud detailplaneeringu koostamisel arvestataks koostamisel oleva valla üldplaneeringuga. Samuti palute selgitada, millisel alusel tuleb detailplaneeringu seletuskirja lisada planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus ning vajadusel seiremeetmed. Vastuseks Teie küsimustele selgitame järgmist. 1. Planeerimisseaduse (PlanS) § 11 lõige 1 sätestab, et planeerimisalase tegevuse korraldaja peab planeerimisel arvesse võtma asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast teavet. PlanS § 74 lõike 5 kohaselt on üldplaneering detailplaneeringu koostamise alus. Haljala valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) algatati Haljala Vallavolikogu 19.12.2017 otsusega nr 24 ja seda ei ole vastu võetud ega kehtestatud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lõike 1 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Koostamisel olev üldplaneering ei ole õiguslikult seega siduv. Samas ei ole kohalikul omavalitsusel keelatud planeeringu kaalumisel võtta arvesse asjakohastes mittesiduvates dokumentides väljendatud huve, sh koostamisel oleva kõrgema astme planeeringu eesmärke (vt Riigikohtu 20.03.2014 otsus asjas nr 3-3-1- 87-13 p 12). Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega (HMS § 4 lõige 2, PlanS § 11 lõige 1). Kohalikul omavalitsusel on õigusaktidega lubatud piirides võimalik kaalutlusõiguse teostamisel arvesse võtta ka menetluses olevas üldplaneeringus väljendatud arengueesmärke ja tugineda selles dokumendis esitatud põhjendustele. Seeläbi saab haldusorgan vältida vastuolulist käitumist erinevates menetlustes (vt Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2019 otsus haldusajas nr 3-17-155, p 15). Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Eeltoodust tulenevalt võib detailplaneeringu seletuskirja lisada viite ka koostamisel olevale Haljala valla üldplaneeringule ning muudele valla arengudokumentidele. See ei tähenda siiski, et detailplaneeringu lahendusest saaks keelduda vastuolu tõttu menetluses oleva üldplaneeringuga. Detailplaneeringu vastavuse hindamisel üldplaneeringuga tuleb lähtuda kehtivast üldplaneeringust. 2. PlanS § 3 lõike 6 punktide 3 ja 4 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada nõuded planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele. Osundatud volitusnormi alusel on riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusega nr 50 kehtestatud „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Määruse § 3 lõike 2 kohaselt lisatakse planeeringu seletuskirja planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise, sh KSH tulemuste arvesse võtmise kirjeldus ning vajadusel seiremeetmed. Eeltoodud nõue tuleneb PlanS § 4 lõike 2 punktist 5, mille kohaselt korraldab majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamist, sh KSH-d, planeerimisalase tegevuse korraldaja (detailplaneeringu puhul kohaliku omavalitsuse üksus). Asjakohaseid mõjusid tuleb hinnata kõikide planeeringute koostamisel, s.t nii KeHJS kohase KSH läbiviimisel kui ka nendes planeeringutes, kus KSH-d läbi ei viida. Juhul, kui koostatakse KSH, peab planeeringu seletuskirjast ilmnema, milliste tulemusteni on hindamise käigus jõutud ja kuidas neid tulemusi planeeringu koostamisel on arvestatud, ning millised on keskkonnaseire meetmed. Muudel juhtudel seiremeetmete esitamise kohustus puudub. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevaid olulisemaid mõjusid tuleb lühidalt tutvustada ka detailplaneeringu avaliku väljapaneku teates ja kehtestamise teates (PlanS § 135 lg 8 p 2, § 139 lg 5). Seetõttu on oluline, et olulised mõjud oleksid hinnatud võimalikult varases menetlusstaadiumis. Sõltuvalt planeeritava tegevuse iseloomust võib mõjude hindamisel selguda, et olulised majanduslikud, kultuurilised ja sotsiaalsed ning looduskeskkonnale avalduvad mõjud on väheolulised, kuid see peab selguma planeeringu seletuskirjast. Eeltoodu tähendab, et kohaliku omavalitsuse üksus võib seadusele tuginedes nõuda detailplaneeringu seletuskirjas planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamise kirjelduse, sh peamiste järelduste välja toomist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heddy Klasen osakonnajuhataja Ele Kutti 6113154 [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel