Vaidlustus riigihankes 253526

Riigihangete vaidlustuskomisjon 10.03.2023 edastatud e-postiga [email protected] Riigihange nr 253526 Vaidlustaja: SW Traffic OÜ registrikood 14712649 e-post: [email protected] Vaidlustaja esindaja: Andres Õige e-post: [email protected] Hankija: Tallinna Transpordiamet registrikood 75028252 e-post [email protected] VAIDLUSTUS Riigihankes viitenumbriga 253526 hanke alusdokumentidele ja TAOTLUS HANKEMENETLUSE PEATAMISEKS I FAKTILISED ASJAOLUD 1. Tallinna Transpordiamet ühishankijate esindajana (edaspidi Hankija) viib avatud hankemenetlusena läbi rahvusvahelist piirmäära ületavat riigihanget „Piletimüügi- ja infosüsteemide haldus, hooldus ja arendus”, viitenumber 253526 (edaspidi Riigihange). Vaidlustuse esitamise hetkel on Riigihankes pakkumuste esitamise tähtaeg nähtuvalt riigihangete registrist 20.03.2023, ehkki Hankija on teavitanud, et pikendab pakkumuste esitamise tähtaega kuni 14.04.2023. 2. SW Traffic OÜ (edaspidi Vaidlustaja) koos koostööpartneritega on huvitatud Riigihankes osalemisest, kuid Riigihankes edukas osalemine on takistatud Hankija poolt kehtestatud riigihanke alusdokumentides (edaspidi RHAD) sätestatud ebamõistlike tingimuste tõttu, mis ei vasta RHS § 3 p 1-3, RHS § 98 ega RHS § 77 lg 1 sätestatud nõuetele ja rikuvad sellega Vaidlustaja õigusi. 3. Vastavalt RHS § 185 lg 2 p 1 võib riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja vaidlustada riigihanke alusdokumendid. Erialases kirjanduses on leitud, et kuigi hankija valib hangitava eseme vastavalt vajadusele omal äranägemisel, ei tohi hanke eset kirjeldavad tehnilised tingimused tekitada vastuolu riigihanke üldpõhimõtetega. Eeskätt ei tohi tehniline kirjeldus olla  meelevaldne, vaid peab olema objektiivselt põhjendatud. Konkurentsi kahjustamise keelust tulenevalt peab hankelepingu täitmise tähtaeg olema mõistlik ja objektiivselt põhjendatud ning leping reaalselt täidetav. Kuigi kvalifitseerimistingimuste kaudu on hankijal õigus seada eeltingimusi pädeva lepingupartneri leidmise eesmärgil, peavad kvalifitseerimistingimused vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed (RHS § 98 lg 1), piiramata tarbetult pakkujate arvu. Vaidlustaja hinnangul on vaidlustatud RHAD tingimused konkurentsi piiravad, ebaselged ja ebaproportsionaalsed järgmistel põhjustel. II ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 2.1. Riigihanke alusdokumendi p 4.3, hankepassi p III.1.3 pakkuja tehniline ja kutsealane pädevus 4. RHAD p 4.3 on tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimistingimus kehtestatud järgmises sõnastuses: ”Pakkujal peab riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul olema täidetud vähemalt kolm ühistranspordi piletimüügi- ja reaal-aja infosüsteemide ning sõidukite haldamistarkvara juurutus-, haldus-, hooldus- ja arendusteenuse osutamise lepingut maksumusega kokku vähemalt 2 500 000 eurot (käibemaksuta). Sõidukite haldamistarkvara puudutavad lepingud peavad minimaalselt sisaldama Ecodriving funktsionaalsust koos juhi käitumise analüüsiga, samuti kütuse monitoorimist. Lisaks peab vähemalt üks lepingutest sisaldama ka ühistranspordi prioriteedisüsteemi (TSP – Traffic Signal Priority). Pakkujal tuleb esitada hankepassis käesolevas punktis sätestatud tingimust täitvate lepingute nimekiri. Vähemalt üks lepingutest peab sisaldama nii piletimüügi- kui ka infosüsteemi ja sisaldama kontaktivabade pangakaartide aktsepteerimist ühistranspordi validaatorites, integratsioone väliste IT-süsteemidega (minimaalselt 3 integratsiooni), piletimüügi mobiilirakendust ja veebilehte, aga ka reaalajalist kaardivaadet ühissõidukite asukohast ja liikumisest, eeldatava saabumisaja (ETA) ennustust ning liidestusi sõidukites ja peatustes paiknevate infotabloodega ühissõidukite peatuseinfo, ümberistumiste ning ETA kuvamiseks, samuti häälteavitusi sise- ja väliskõlaritest ning sõitjate loendussüsteemi (APC – Automatic Passenger Counting). Kõik piletimüügisüsteemi lepingud peavad olema kontopõhise piletimüügisüsteemi (ABT – Account Based Ticketing) kohta. Nimekirjas tuleb esitada vastava lepingu nimetus, maksumused (käibemaksuta), sõlmimise kuupäev, info teise lepingupoole kohta (tellija esindaja kontaktandmed, mh telefon, e-posti aadress), lepingu sisu lühikirjeldus, tehtud tööde loetelu ja riigihanke korral näidata viitenumber (RHS § 101 lg 1 p 2). Hankija võib piisava konkurentsi tagamiseks arvesse võtta andmeid rohkem kui 36 kuu eest täidetud asjade müügi või teenuste osutamise lepingute kohta. Tingimuse kirjeldus: Minimaalne teostatud tööde arv: 3 Kirjeldus: Välja arvatud üks kirjeldatud referentsleping, mis peab sisaldama nii piletimüügi- kui ka infosüsteemi, võivad ülejäänud ühistranspordi piletimüügi- ja reaal-aja infosüsteemide ning sõidukite haldamistarkvara arendus-, haldus- ja hooldusteenuse osutamise lepingud olla nõutud mahus täidetud sama(de) või eraldi lepingute raames. Juhul, kui erinevat liiki teenuseid on osutatud sama(de) lepingu(te) raames, ei tohi erinevate teenuste rahalised mahud kattuda.” 2  5. Esiteks, on kvalifitseerimistingimus ebaselge ja vastuoluline. RHAD p 4.3 esimesest lausest võiks järeldada, et tingimuse kohaselt on nõutav, et iga kvalifitseerimistingimust täitev referentsleping peab sisaldama nii piletimüügi- kui ka reaalaja infosüsteemi kui ka sõidukite haldustarkvara juurutust, haldust, hooldust ja arendustöid, kuivõrd Hankija on kasutanud sidesõnu „ja“ ja „ning“. (vähemalt kolm ühistranspordi piletimüügi- ja reaal-aja infosüsteemide ning sõidukite haldamistarkvara juurutus-, haldus-, hooldus- ja arendusteenuse osutamise lepingut). Seevastu p 4.3 lõpus sektsioonis „Kirjeldus“ on vastuoluliselt märgitud: „Välja arvatud üks kirjeldatud referentsleping, mis peab sisaldama nii piletimüügi- kui ka infosüsteemi, võivad ülejäänud ühistranspordi piletimüügi- ja reaal-aja infosüsteemide ning sõidukite haldamistarkvara arendus-, haldus- ja hooldusteenuse osutamise lepingud olla nõutud mahus täidetud sama(de) või eraldi lepingute raames.“ Seega ei ole arusaadav, kas kvalifitseerimistingimuses on nõutav, et üks leping kolmest peab sisaldama nii piletimüügi ja reaalaja infosüsteemi ilma sõidukite haldustarkvarata või peavad siiski kõik kolm referentslepingut sisaldama nii piletimüügisüsteemi-, reaalaja infosüsteemi kui ka sõidukite haldustarkvara juurutust, haldust, hooldust ja arendust. 6. Teiseks, isegi kui tõlgendada kvalifitseerimistingimust nii, et vaid üks kolmest referentslepingust peab sisaldama nii piletimüügi kui ka reaalaaja infosüsteemi juurutust, haldust, hooldust ja arendust, on tegemist ebaproportsionaalse, ebavajaliku ja konkurentsi piirava hanketingimusega. Nimelt on Hankija nõudnud lisaks piletimüügi ja reaalaja infosüsteemi juurutusele samas lepingus veel seda, et sellises lepingus oleks täidetud veel mitmed muud lisatingimused – „ja sisaldama kontaktivabade pangakaartide aktsepteerimist ühistranspordi validaatorites, integratsioone väliste IT-süsteemidega (minimaalselt 3 integratsiooni), piletimüügi mobiilirakendust ja veebilehte, aga ka reaalajalist kaardivaadet ühissõidukite asukohast ja liikumisest, eeldatava saabumisaja (ETA) ennustust ning liidestusi sõidukites ja peatustes paiknevate infotabloodega ühissõidukite peatuseinfo, ümberistumiste ning ETA kuvamiseks, samuti häälteavitusi sise- ja väliskõlaritest ning sõitjate loendussüsteemi (APC – Automatic Passenger Counting).“ 7. Vaidlustajale teadaolevalt on piletimüügisüsteemiga seotud töid ja reaalaja infosüsteemiga seotud töid turul siiamaani hangitud eraldiseisvate lepingute raames. Hankija oleks pidanud Riigihanke ettevalmistamisel veenduma, et kehtestatud kvalifitseerimistingimuse täitmine on üldse võimalik arvestades turul sõlmitud lepinguid ning kehtivat praktikat. Kvalifitseerimistingimuse proportsionaalsuse põhjendamisel peaks Hankija suutma viidata vähemalt ühele hankelepingule, mis vastaks kvalifitseerimistingimuse nõuetele ja mis on täidetud nt Euroopa Liidu kontekstis viimase 36 kuu jooksul alates riigihanke väljakuulutamisest. 8. Puudub mistahes mõistlik põhjendus, miks hankelepingu täitmiseks on vajalik eelnev kogemus justnimelt sellise hankelepingu täitmises, milles tingimata sama lepingu raames peab olema teostatud nii piletimüügisüsteemi juurutust, haldust, hooldust ja arendust kui ka reaalaja infosüsteemi juurutust, haldust, hooldust ja arendust ja lisaks veel kõikide Hankija poolt nõutud lisakomponentidega. Vaidlustaja hinnangul on hankelepingu täitmiseks vajaliku eelneva 3  kogemuse saamine võimalik ka siis, kui reaalaja infosüsteemi ja piletimüügisüsteemiga seotud töid ning Hankija poolt seatud lisatingimustele vastavaid töid on teostatud eraldi referentslepingute raames. Pole mõistlikult põhjendatav miks peab nt kontaktivabade pangakaartidega seotud arendus, juurutus ja haldus olema tehtud justnimelt ühistranspordi validaatorites ning miks ei saa pakkuja piisavat pädevust kinnitada kontaktivabade pangakaartide funktsionaalsuse tagamine mõnes muus kontekstis kui ühistranspordi validaatorites. 9. Kolmandaks, on kvalifitseerimistingimuses ebaselge see, millises rahalises mahus peab olema referentslepinguid täidetud. RHAD p 4.3 esimesest lausest võib järeldada, et referentslepinguid võib kokku olla kuitahes palju ja seejuures mitte vähem kui 3 ning kõikide referentslepingute maksumus kokku peab olema vähemalt 2 500 000 eurot. Samas sätestab RHAD p 4.3 sektsioonis „Kirjeldus“ viimane lause vastuoluliselt hoopis järgmist: „Juhul, kui erinevat liiki teenuseid on osutatud sama(de) lepingu(te) raames, ei tohi erinevate teenuste rahalised mahud kattuda.“ Eelnevast võiks järeldada hoopis, et kvalifitseerimistingimuse täitmiseks on nõutav, et piletimüügisüsteemi juurutust, haldust, hooldust ja arendust peab olema tehtud vähemalt 2 500 000 euro ulatuses JA reaalaja infosüsteemide juurutust, haldust, hooldust ja arendust peab olema tehtud vähemalt 2 500 000 euro ulatuses JA sõidukite haldustarkvara juurutust, haldust, hooldust ja arendust peab olema tehtud vähemalt 2 500 000 euro ulatuses. Kvalifitseerimistingimuses nõutud eelneva kogemuse rahaline ulatus peab olema hanketingimusest üheselt selge ja mõistlikus seoses sõlmitava hankelepingu eeldatava maksumusega. 10. Neljandaks, on hanketingimus ebaselge ka selles, millisel ajaperioodil täidetud referentslepingud täidavad kvalifitseerimistingimuse. Hanketingimuses on ebamääraselt sätestatud „ Hankija võib piisava konkurentsi tagamiseks arvesse võtta andmeid rohkem kui 36 kuu eest täidetud asjade müügi või teenuste osutamise lepingute kohta.“ Hanketingimuses ei ole täpsustatud seda, millise pikema perioodi kohta võib referentslepinguid esitada, mis rikub võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid. Kui hankija hinnangul piisab kvalifitseerimistingimuse täitmiseks ka sellistest referentslepingutest, mis on täidetud ajaliselt kaugemas minevikus kui hanke alustamisele eelneva 36 kuu jooksul, pidanuks hankija ka täpsustama, milline see pikem ajaperiood on. 11. Viiendaks, on hanketingimuse kohaselt nõutav järgmine „Sõidukite haldamistarkvara puudutavad lepingud peavad minimaalselt sisaldama Ecodriving funktsionaalsust koos juhi käitumise analüüsiga, samuti kütuse monitoorimist.“ Kütusena käsitatakse mootorikütust ja kütteõli, tahkekütuseid, bioõli ja kütusesarnaseid tooteid 1 . Vaidlustaja hinnangul piirab kvalifitseerimistingimus põhjendamatult selliste sõiduki haldamistarkvara eelnevat kogemust, mis rajaneb muul energiaallikal sõitvate sõidukite haldamistarkvara, nt CNG, diisel ja elekter. Arvestades rohepöördega seotud ümberkorraldusi ja sellega seoses muudel energiaallikatel opereerivate sõidukite osakaalu suurenemist ka Tallinna ühistranspordis, on põhjendamatu piirata kvalifitseerimisel eelneva kogemuse nõuet vaid selliste sõidukite haldustarkvaraga, mis opereerivad kütusel eelkirjeldatud tähenduses. 1 https://energiatalgud.ee/K%C3%BCtused ; Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus § 19 lg 1 4 2.2. Riigihanke alusdokumendi p 5.2.2.1, 5.2.2.3, 5.2.2.5, vastavustingimus “teenuse osutamisel kaasatud projektijuht”, vastavustingimus ”teenuse osutamisel kaasatud analüütik“, vastavustingimus „teenuse osutamisel kaasatud hooldusinsener“ 12. Riigihanke alusdokumendi p 5.2.2.1, 5.2.2.3 ja p 5.2.2.5 on Hankija kehtestanud vastavustingimusena projektijuhile, analüütikule ja hooldusinsenerile nõude eesti keele oskuse kohta vähemalt B2 tasemel. 13. Tulenevalt RHS § 3 p-st 2 peab hankija tagama isikute võrdse kohtlemise ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Vaidlustaja leiab, et tegemist on mittevajaliku tingimusega, mis ei taga konkurentsi efektiivset ärakasutamist ning sedavõrd range keelenõue ei ole põhjendatud. Vaidlustuskomisjoni varasema praktika kohaselt peab keelenõue tulenema otseselt hankelepingu eseme olemusest ning olema sellega vahetult seotud. Vaidlustuskomisjon on selgitanud, et eesti keele mingil tasemel valdamise nõude esitamine võib tähendada, et riigihanke täitmisele ei ole võimalik kaasata mõnes valdkonnas laiaulatuslikke kogemusi omavaid, seni tööd nt inglise, saksa või vene keeles teostanud isikuid. Vaidlustuskomisjon on olnud seisukohal, et ettevõtja, kellega hankeleping sõlmitakse, on kohustatud tagama seaduses ettenähtud eestikeelse asjaajamise, kuid selle korraldamise viis on selle isiku otsustada (vt nt vaidlustuskomisjoni 13.01.2011 otsus nr 266-10/121515 ja 13.01.2011 otsus nr 271-10/121826). Eelkõige võimaliku piiriülese huvi ja rahvusvahelist riigihanke piirmäära ületava riigihanke puhul (nagu vaidlusalune riigihange) peaks hankija jälgima, et meeskonnaliikmetele ei esitataks ülemääraseid eesti keele oskuse nõudeid. Spetsialistidelt eesti keele oskuse nõudmine piirab välismaiste pakkujate võimalust riigihankel osaleda. Hoolduse ja väljakutsetele reageerimise kiirus ning kvaliteet ei ole sõltuvuses sellest, millisel tasemel või kas üldse konkreetne spetsialist/-tehnik isiklikult eesti keelt valdab. Isiku võime teostada hooldustöid olukorras, kus tagatakse pädev tõlge ja kogu infovahetus eesti keeles, on samasugune kui isikul, kes valdab ise eesti keelt. Tõlke lubamine ei võta kohustust reageerida sama kiiresti ning tagada sama kvaliteet. 14. Vaidlustaja hinnangul on hanketingimuse õigusvastasus kõrvaldatav sel moel, et spetsialistidele ei esitata eesti keele oskuse nõudeid, kuid hankelepingu täitmise eesti keeles peab tagama töövõtja, millise kohustuse rikkumise puhuks on Hankijal võimalik sätestada hankelepingus vajalikud sanktsioonid. 2.3. Tehnilise kirjelduse p 2.1.1, hanke alusdokumentide p 8.1.2 ja hindamiskriteerium „Tallinna ühissõidukitesse lisanduva riistvara maksumus“, maksumuse esilduse tabeli A rida 2 15. Riigihanke alusdokumendi p 2.1 sätestab eelviimases lauses mh järgmist: „Pakutav pileti- ja infosüsteemide lahendus peab sobima Tallinna Linnatranspordi ja Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse ühissõidukites olemasolevate piletimüügi- ja infoseadmetega ning töötama tõrgeteta, vastasel juhul peab pakkumus sisaldama seadmete asendamist sobivatega.“ Tehnilise kirjelduse p 2.1.1 on sätestatud järgmine „Pakkuja võib teenuse osutamiseks kasutada 5  olemasolevat Tallinna ühissõidukitesse paigaldatud ja hankijatele kuuluvat riistvara.“ Riigihanke alusdokumendi p 8.1.2 sätestab hindamiskriteeriumi järgmiselt: „Teenuse käibemaksuta maksumuse ja Tallinna ühissõidukitesse lisanduva riistvara maksumuse (käibemaksuta) kriteerium eurodes: 67 väärtuspunkti.“ Hindamiskriteeriumite tabelis täpsustatakse, et hindamine toimub lisa 2 tabeli A andmete alusel, seejuures maksumuse esildise tabeli A real 2 on täpsustatud, et sellel real tuleb esitada, mitte kogu hankelepingu kestuse ajal paigaldatava riistvara maksumus, vaid „Tallinna ühissõidukitesse paigaldatava lisanduva riistvara maksumus (paigaldamise tähtaeg 30.11.2024)“. Hanke alusdokumentide p 2.2 kohaselt on hankelepingu eeldatav jõustumise (teenuse osutamise algus) aeg aga hoopis 1.12.2024. Vaidlustaja selgitab, et enne lepingu jõustumist ei too leping endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, ehk pooled ei saa asuda lepingust tulenevaid kohustusi täitma. 16. Pidades silmas, et hankelepingu jõustumine on planeeritud eelduslikult alles 1.12.2024, ei saa hankelepingu alusel lisanduva riistvara paigaldamise kohustus isegi mitte tekkida 30.11.2024 ehk enne hankelepingu jõustumist, mistõttu ei saa pakkumuse soodsus ka sõltuda sellise riistvara maksumusest. Juba ainuüksi sel põhjusel on hindamiskriteerium ja maksumuse esildise tabel A rida 2 õigusvastased, kuivõrd see ei saa põhimõtteliselt kajastada hankelepingu täitmise kulu ja pakkumuse soodsust hankija jaoks. 17. Teiseks, isegi kui hankija muudaks hindamiskriteeriumis sätestatud kuupäeva, ei ole mõistetav miks sisaldab hindamiskriteerium „teenuse kogumaksumus (lisa 2, tabel A, read 1-4)“ Tallinna ühissõidukitesse paigaldatava lisanduva riistvara maksumust (paigaldamise tähtaeg 30.11.2024). Hindamiskriteerium on olemasoleval kujul ka ühte turuosalist põhjendamatult soosiv, kuna tänases päevas on Tallinna ühissõidukitesse paigaldatud teise potentsiaalse pakkuja, AS Ridango riistvara ja bussipeatustes on teise ettevõtja, Thoreb poolt hallatavad välistablood. Riigihanke alusdokumendi p 2.1 järgi võib pakkuja kasutada olemasolevat Tallinna ühissõidukitesse paigaldatud ja hankijatele kuuluvat riistvara, kuid Hankija on teabevahetuses selgitanud, et Hankija ei taga olemasoleva riistvara ühendatavust, mistõttu reaalselt on olemasolev ühissõidukitesse paigaldatud riistvara kasutatav vaid ühele pakkujale AS-le Ridango1, kes täna on riistvara ühistransport paigaldanud ja riistvara haldab ning hooldab nii nagu bussipeatustesse paigaldatud välistabloode haldamiseks on juurdepääs vaid ühingul Thoreb. Vaidlustaja hinnangul on hange ülesse ehitatud põhimõttel, et hangitakse uus riist- ja tarkvara piletimüügi- ja infosüsteemide kasutamiseks. Nimetatud seisukohta toetab Hankija poolt 27.02.2023 Vaildustaja küsimusele antud vastus. Samas RHAD-st ei tulene, milliseks ajaks peab olema uus riistvara paigaldatud ehk Hankija ei ole piiranud olemasolevate seadmete kasutamist. See aga tekitab olukorra, kus olemasolev teenuse pakkuja on eelistatud seisundis võrreldes teiste pakkujatega, kuna olemasoleva teenuse pakkuja võib olemasolevaid seadmeid kasutada piiramatu aja jooksul, mida teised pakkujad kasutada ei saa. Samuti ei ole vaja olemasoleval teenuse 1 https://ridango.com/references/ 6  pakkujal lisada seadmete kasutamise juurde täiendavaid seadmeid, ehk puudub täiendav kulu, kuna tänasel päeval olemasolev süsteem toimib ning täiendusi pole vaja teha. 18. Lisa 2 Riigihanke pakkumuse maksumuse esildise vormi punktis 2 sätestatu kohaselt tuleb välja tuua Tallinna ühissõidukitesse paigaldatava lisanduva riistvara maksumus. Nimetatud vormi kohaselt maksumuse ühikuks on kuu ja perioodi pikkuseks kokku 120 kuud. Samas ei ole Hankija RHAD-s välja toonud Hankija omandis olevate seadmete nimekirja ja seadmete eluiga, mille pinnalt oleks võimalik kõikidel pakkujatel üheselt määratleda seadmete nimekirja ja seeläbi maksumust, mis tuleb Tallinna ühissõidukitesse paigaldada. Nimetatud informatsiooni valdavad AS Ridango ja Thoreb, kui olemasolevate seadmete müüjad ja haldajad, mitte aga teised võimalikud pakkujad. Seega on Hankija kehtestanud nõude, mis paneb võimalikud pakkujad ebavõrdsesse olukorda. Lisaks ei ole Hankija toonud RHAD-s välja informatsiooni seadmete kohta, millele on kõikidel pakkujatel ligipääs, ehk milliste olemasolevate seadmetega on pakkujal võimalik oma seadmeid ühildada ja ühendada. Hankija hinnangul oleks võimalik kõiki pakkujaid võrdselt kohelda, kui Hankija kehtestaks RHAD-s kõikide olemasolevate seadmete väljavahetamise uute seadmete vastu, nii nagu Hankija on oma seisukohtades ka väljendanud. 19. Vaidlustaja pöördus Hankija poole 27.02.2023 küsimusega järgmiselt: „Tehnilise kirjelduse punkt 2.1.1. „Tallinna linna ühistranspordi elektroonilise PMIS-i haldus, hooldus, seadistus ja arendus, piletimüügiautomaatide haldus ning P&R parklate seadmete hooldus, remont ja seadistus. Pakkuja võib teenuse osutamiseks kasutada olemasolevat Tallinna ühissõidukitesse paigaldatud ja hankijatele kuuluvat riistvara. Nõutud funktsionaalsuse tagamiseks on pakkujal kohustus paigaldada ühissõidukitesse, P&R parklatesse ja mujale vajalik lisanduv riistvara.” Palume selgitada, kes garanteerib vanade seadmete ühendatavuse võimalikkuse? Olemasolevate seadmete programmeerimine võib osutuda intellektuaalomandi kaitse regulatsioonist tulenevalt võimatuks, kui käesoleva riigihanke võidab pakkuja, kes ei olnud eelnevalt sama lepingupartner, kes on Tallinna ühistranspordisüsteemi riistvara paigaldanud. Kui hankija ei taga ülemineku lahendust uuele teenuse pakkujale, on viidatud regulatsioon ebaproportsionaalne ja konkurentsi piirav, kuivõrd sisuliselt saab pakkumuse esitada vaid seesama ettevõte, kes on eelnevalt Tallinna ühistranspordisüsteemi riistvara paigaldanud. Sedavõrd oluliseks konkurentsipiiranguks peavad esinema iseäranis kaalukad põhjendused ja soovime teada, millised põhjendused hankijal esinevad. Juhime samuti tähelepanu, et olukorras, kus ühe pakkuja jaoks on võimalik kasutada lepingu täitmisel ja pakkumuse hinnastamisel juba eelneva hankelepingu alusel tarnitud seadmeid, ent ülejäänud potentsiaalsete pakkujate jaoks sellist võimalust ei ole, ei ole pakkumused võrreldavad ja õiguspäraselt hinnatavad. Kui vanade seadmete ühendatavuse võimalikkuse tagab siiski hankija, siis palume hanketingimusi vastavalt täiendada. Samuti teeme pakkumuste võrreldavuse tagamiseks ettepaneku, et hanketingimusi muudetakse nii, et kõik pakkumused peavad olema hinnastatud lähtudes eeldusest, et Tallinna ühistranspordisüsteemi juba paigaldatud riistvara tuleb välja vahetada.“ 7  Hankija vastas 2.03 järgmiselt: „Hankija ei korralda vanade seadmete ühendatavust. Hankija annab selleks võimaluse ja ei tee pakkujatele mingeid piiranguid. Kui pakkujale ei sobi olemasolevad seadmed, on tal võimalus need välja vahetada teiste seadmete vastu. Tallinna ühissõidukites olevad validaatorid ja neid juhtivad kontrollerid on tootnud Eesti firma Artec Desing OÜ. Nende validaatorite olulisimaks osaks on NFC kaardilugeja. Kogu äriloogika sisaldub kontrolleris, mis töötab Linux operatsioonisüsteemil ja on validaatoritega ühendatud üle „CAN bus“ liidese ja kaabelduse. Kontrolleritele uue kolmanda osapoole tarkvara kirjutamine/paigaldamine on reaalselt võimalik, kusjuures soovitav variant oleks seejuures ära kasutada olemasolevat validaatori ja kontrolleri suhtlusprotokolli. Seega ei saa rääkida antud juhul konkurentsi piirangust.“ 19. Hankija vastuses viidatud Artec Design OÜ on kolmandast isikust eraõiguslik ettevõte, kellel on juba koostööleping AS-ga Ridango, kes praegu osutab hankelepingu esemega sarnast teenust. Eelnevat arvestades saab ka üksnes AS Ridango ja Artec Design OÜ tagada olemasoleva ühissõidukitesse paigaldatud riistvara ühenduvuse kolmandatele isikutele. Hankija väide, et kontrolleritel on kolmanda osapoole tarkvara kirjutamine/paigaldamine reaalselt võimalik, eeldab vältimatult, et esmalt on tagatud ühenduvus olemasoleva seadmega, et tekiks üldse võimalus uut tarkvara kirjutada ja paigaldada. Samas väidab Hankija, et tema ühenduvust ei taga ja ühenduvuse tagamine sõltub ainuüksi AS Ridango ja Artec Design OÜ suvast (ning välistabloode osas Thoreb suvast). Sel moel on tegelikult sõidukites olemasolevate seadmete kasutamine hankelepingu täitmiseks võimalik ainult AS-l Ridango, sest AS-l Ridango puudub juriidiline kohustus anda kolmandatele isikutele juurdepääs ja võimaldada riistvara ühenduvus. Tehnilise kirjelduse p 2.1.1 kohaselt kuuluvad sõidukites praegu olemasolevad seadmed hankijatele, mistõttu peab justnimelt Hankija tagama riistvarale ligipääsu ja ühendatavuse kolmandatele isikutele, et hankelepingu täitmiseks tehnilise kirjelduse p 2.1.1 sätestatud võimalus oleks üldse kasutatav. Eelnevat arvestades on õigusvastane hindamiskriteerium „Tallinna ühissõidukitesse lisanduva riistvara maksumus“, sest ainsana on võimalik ASl Ridango määrata Tallinna ühissõidukitesse lisanduva riistvara maksumuseks 0 (kuna AS-l Ridango on ainsana võimalik jätkata juba sõidukitesse paigaldatud riistvara kasutamist ilma täiendavate kuludeta“), seevastu kõikidel teistel pakkujatel tuleb pakkumuse hinnastamisel arvestada kõikide olemasolevate seadmete täies mahus väljavahetamise kuluga, sest Hankija ei taga ühenduvust olemasolevate seadmetega. Sel moel ei ole pakkumused võrreldavad ega saa hindamiskriteerium kajastada pakkumuse tegelikku soodsust hankija jaoks. 20. Vaidlustaja hinnangul on hanketingimuste õigusvastasus kõrvaldatud sel moel, et Hankija täiendab hanketingimusi Hankija kohustusega tagada Tallinna ühissõidukites olemasoleva riistvara ühenduvuse nii, et kolmandatel isikutel peale AS Ridango ja Thorebi oleks üldse võimalus olemasolevat riistvara kasutades kirjutada ja paigaldada seadmetesse oma tarkvara. Alternatiivselt, kui Hankija leiab, et tal puuduvad õiguslikud hoovad nõudmaks, et AS Ridango ja Thoreb kui praegused teenuseosutajad tagaksid olemasoleva riistvara ühenduvuse eduka 8  pakkuja poolt pakutava riist- ja tarkvaraga, siis tuleb hanketingimusi muuta nii, et pakkumuste hinnastamine oleks kõikidele pakkujatele võimalik võrdsetel alustel sõltumata sellest, kas praegused teenuseosutajad AS Ridango ja Thoreb tagavad olemasolevale riistvarale ühenduvuse või mitte. Muuhulgas tuleks Hankijal kaaluda teenuse osutamiseks vajalike seadmete kohest edukalt pakkujalt väljaostmist või rentimist. 2.4. Tehnilise kirjelduse p 5.6.3 21. Tehnilise kirjeldus punkt 5.6.3 sätestab järgmist: „Pakkuja poolt paigaldatavate seadmete ühendamise tehnilist lahendust ja hooldusega seotud üksikasju peavad aktsepteerima sõidukite tootjad, kusjuures tootjate seisukohad peavad olema väljendatud kirjalikult. Osad bussitootjad ei aktsepteeri kõikide tootjate lisaseadmeid oma sõidukites ning lisaseadmetena paigaldatakse oma bussidele ainult nende firmade toodangut, kellega neil on varasem koostöö ja kogemused või sellealased kokkulepped.” Esiteks, jääb tehnilise kirjelduse tingimusest arusaamatuks, kas viidatud punktis nõutud „tootjate kirjalikud seisukohad“ peavad olema esitatud juba koos pakkumusega ning milline täpsemalt on selline “tootja seisukoha” sisu. Kui Hankija nõuab sellise “tootja kirjaliku seisukoha” esitamist juba pakkumuses, siis jääb arusaamatuks milliste tootjate kirjalikud seisukohad on esitamiseks kohustuslikud, kuna hankelepingu esemesse kuulub ka tulevikus soetatavate sõidukite varustamine seadmetega ja selliste tulevikus soetatavate sõidukite tootjad ei ole pakkumuse esitamisel veel teada. Vaidlustaja hinnangul on hanketingimuse õigusvastasus kõrvaldatav sel moel, et hanketingimusest eemaldatakse nõue esitada sõidukite tootjate kirjalikud seisukohad. 2.5. Tehniline kirjeldus: punkt 2.9.3.5. – „Omavad lisaks Ethernetile võimekust ühenduda süsteemi läbi CAN bus liidese (standard kaabeldus).“ 22. RHAD tehnilise kirjelduse punkt 2.9.3.5. sätestab järgmist: „Omavad lisaks Ethernetile võimekust ühenduda süsteemi läbi CAN bus liidese (standard kaabeldus).“ Seega on nimetatud tingimusega nõutud validaatoritele nii Ethernet võimekust kui ka võimekust ühenduda süsteemi läbi CAN-bus liidese. Kuna tehnilises kirjelduses seatavad nõuded peavad olema hankija eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja proportsionaalsed esitas vaidlustaja 22.02.2023 läbi riigihangete registri (sõnum numbriga 720732) Hankijale taotluse hanke tingimuste muutmiseks selliselt, et validaatoritel peab olema kas Ethernet või CAN-bus liidese võimekus. Lisaks paluti selgitada, milleks on vajalik täiendavalt CAN-bus liidese võimekus, kui validaator võimaldab niigi Ethernetiga ühilduda? Vastuseks Vaidlustja päringule teatas Hankija 27.02.2023 järgmist: „Tallinna ühissõidukite validaatorite ühendamise juures oleme algusest peale pidanud kaabelduse vastupidavust ja turvalisust oluliseks. Seetõttu on täna kõik validaatorid ühendatud kontrolleriga CAN kaabelduse abil. See kaabel on vastupidav, painduv ja raskesti kahjustatav, mida ei saa öelda Ethernet kaabelduse kohta. 9  Soovime vältida olukorda, kus erinevates sõidukites või isegi ühe ja sama sõiduki piires oleks validaatorite ühendamiseks kasutusel nii CAN kui ka Ethernet. Kui pakkuja soovib vahetada välja kõik piletiseadmed ja kogu kaabelduse nende tarvis, siis tõepoolest ei saa nõuda, et on vajadus CAN protokolli toele validaatoris. See aga tähendab, et ühtegi olemasolevat seadet ega kaabeldust ei tohi kasutada, sest vastasel korral läheb selle haldamine hankijatele keeruliseks. Hankijate jaoks on tegemist ka kulude kokkuhoiuga, sest CAN kaablid on validaatorite asukohtadesse juba veetud ja tänu nende vastupidavusele saab neid ära kasutada ka uuel hankeperioodil“. Lisaks nõustus Hankija 27.02.2023 esitatud vastusega muutma RHAD tehnilise kirjelduse punkti 2.9.3.5. 10.03.2023 avaldatud muudetud RHAD-s ei ole Hankija nimetatud tingimust muutnud ning jätkuvalt on nõutud lisaks Ethernetile võimekust ühenduda süsteemi läbi CAN bus liidese. Tagamaks pakkujate võrdsuse leiab hankija, et RHAD tehnilise kirjelduse punkt 2.9.3.5 sõnastus peaks olema järgmine: „validaatoritel peab olema kas Ethernet või CAN-bus liidese võimekus“. III TAOTLUS HANKEMENETLUSE PEATAMISEKS 22. RHS § 193 lg 1 sätestab, et vaidlustuskomisjon võib vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse riigihanke peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada. Vaidlustaja palub peatada hankemenetluse riigihankes viitenumbriga 253526, kuna vastasel korral saaks Hankija jätkata hankemenetlusega, võtta vastu esitatud pakkumused ning sõlmida hankelepingu vaidlustusmenetluse ajal. Käesoleva vaidlustuse esitamise hetke seisuga on kõnealuses riigihankes pakkumuste esitamise tähtaeg 20.03.2023. Hankija on avaldanud, et pikendab pakkumuste esitamise tähtaega kuni 14.04. Vaidlustuse lahendamine vaidlustusmenetluses arvestades ka VAKO otsusele edasikaebetähtaega ei ole realistlikult võimalik ei enne 20.03 ega ka mitte enne 14.04, kuivõrd vaidlustajal peab olema tagatud ka võimalus vaidlustusmenetluses tehtavale VAKO otsusele esitada kaebus halduskohtusse ja ka piisav ajavaru selleks, et halduskohus jõuaks kaebuse menetlusse võtta ning esialgse õiguskaitse korras hankemenetluse ka peatada. 23. Vaidlustaja hinnangul peaks Hankija riigihanke peatamata jätmiseks pikendama pakkumuste esitamise tähtaega vähemalt niivõrd, et tagatud oleks RHS-s sätestatud ajakulu vaidlustuse lahendamiseks otsuse tegemiseks ja täiendavalt ka vähemalt 15 päeva selleks, et esitada 10 päeva jooksul kaebus VAKO otsusele ning halduskohtul oleks reaalselt aega otsustada esialgse õiguskaitse korras riigihanke peatamise üle. Arvestades RHAD tingimuste õigusvastasust ning Vaidlustaja huvide rikkumist RHAD sätestatud tingimustega ei pruugi Vaidlustajal olla võimalik esitada riigihankes pakkumust, kui kõnealune riigihange jäetaks peatamata enne vaidluses sisulise lahendi jõustumist. 10  24. Vaidlustajale ei ole teada, et riigihanke peatamine võiks kahjustada ülekaalukat avalikku huvi. Hankijal tekiks üksnes lühiajaline viivitus seoses hankelepingu sõlmimisega, mis ei kaalu üles Vaidlustaja õiguste rikkumist. Hankijal lasub kohustus riigihangete läbiviimisel arvestada ka võimalusega, et hanke alusdokumendid vaidlustatakse. IV MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 25. Riigilõiv. Vaidlustaja on tasunud riigilõivu summas 1280 eurot. 26. Esindusõigus. Vaidlustaja esindaja on Andres Õige käesolevale menetlusdokumendile lisatud volikirja alusel. Palun kõik menetlusdokumendid edastada e-posti aadressil [email protected] ja e-post aadressil [email protected]. 27. Kirjalik menetlus. Vaidlustaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Juhindudes eeltoodust palun: 1) Rahuldada taotlus riigihankes nr 253526 hankemenetluse peatamiseks kuni käesolevas vaidlustusasjas sisulise lahendi jõustumiseni; 2) Rahuldada vaidlustus ja kohustada hankijat viima riigihanke nr 253526 alusdokumendid kooskõlla õigusaktide nõuetega; 3) mõista Hankijalt välja Vaidlustaja menetluskulud vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale. Lugupidamisega Andres Õige Volitatud esindaja 11  Maksekorraldus Nr RMZB0XKMS1 | Sooritatud 09.03.2023 MAKSJA SAAJA MAKSJA SAAJA SW TRAFFIC OÜ Rahandusministeerium MAKSJA KONTONUMBER SAAJA KONTONUMBER EE249609601100023471 EE701700017001577198 MAKSJA PANK SAAJA PANK (BIC) Luminor Bank AS Luminor Bank AS Tehing SELGITUS VIITENUMBER vaidlustus riigihankes nr 253526 2900082126 VALUUTA JA SUMMA 1 280,00 € Täiendav info Teenustasu Isik, kelle eest makset teostatakse Arhiveerimistunnus Isik, kelle kasuks makset teostatakse 96037643 Maksja poolt määratud viitenumber Luminor Bank AS Telefon: +372 628 3300 Maksekorralduse väljatrükk internetipangast Liivalaia 45, 10145, Tallinn, Eesti Faks: +372 628 3201 09.03.2023 11:45:02 EET Registrikood 11315936 E-post: [email protected] www.luminor.ee Page 1 of 1 SWIFT (BIC): RIKOEE22