dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ohvriabi osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded ja koolitus

Rahandusministeerium · 16. märts 2023
Viit
1.1-11/2017-1
Registreeritud
16. märts 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2023
Vastutaja
Katrin Tael2
Lahendamise tähtaeg
27. märts 2023

Failid

  • 📎1.2-233-1 14.03.2023 Õigusakti eelnõu.asice714 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 03.03.2023 MINISTRI MÄÄRUS Nr Ohvriabi osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded ja koolitused Määrus kehtestatakse ohvriabi seaduse § 13 lõike 2 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse ohvriabi vahetult osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded, sealhulgas nõuded haridusele ja koolitustele, ning ohvriabi koolituste korraldamise tingimused ja kord. § 2. Ohvriabi vahetult osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded (1) Ohvriabi vahetult osutava isiku ettevalmistusnõuded on järgmised: 1) ohvriabitöötajal ja juhtumikorraldusteenust osutaval isikul peab olema sotsiaaltööalane kõrgharidus või sotsiaaltöötaja kutse või ohvriabi osutamiseks sobiv erialane ettevalmistus ja kõrgharidus; 2) psühholoogilise nõustamise teenust osutaval isikul peab olema kliinilise psühholoogi, psühholoog-nõustaja või koolipsühholoogi kutse või magistrikraad psühholoogia erialal; 3) juriidilise nõustamise teenust osutaval isikul peab olema magistrikraad õigusteaduses; 4) vägivallast loobumise toetamise teenust osutaval isikul peab olema psühholoogia- või sotsiaaltööalane kõrgharidus või sotsiaaltöötaja kutse või ohvriabi osutamiseks sobiv erialane ettevalmistus ja kõrgharidus. (2) Psühhoteraapiateenust osutav isik peab olema saanud ohvriabi osutamiseks sobiva psühhoteraapia väljaõppe ja ta peab vastama ühele järgmistest tingimustest: 1) tal on kliinilise psühholoogi, psühholoog-nõustaja, koolipsühholoogi või sotsiaaltöötaja (vähemalt tase 7) kutse; 2) ta on arst, kes on omandanud psühhiaatria eriala, või õde, kes on omandanud vaimse tervise õenduse eriala; 3) tal on magistrikraad psühholoogia või sotsiaaltöö erialal. (3) Lõigetes 1 ja 2 nimetamata ohvriabi vahetult osutaval isikul peab olema vähemalt keskharidus. (4) Ohvriabi vahetult osutav isik peab läbima ühe aasta jooksul ohvriabiteenuse osutamise alustamisest ohvriabi põhikoolituse. 2 (5) Naiste tugikeskuse teenust vahetult osutav isik peab olema läbinud ühe aasta jooksul tööle asumisest ohvriabi põhikoolituse ja naistevastast vägivalda käsitleva täienduskoolituse või on läbinud naistevastast vägivalda käsitleva õppeaine kõrgkoolis. (6) Inimkaubandusohvrite teenust vahetult osutav isik peab olema läbinud ühe aasta jooksul tööle asumisest ohvriabi põhikoolituse ja inimkaubandust käsitleva täienduskoolituse. (7) Psühhosotsiaalset kriisiabi vahetult osutav isik peab olema läbinud ühe aasta jooksul tööle asumisest ohvriabi põhikoolituse ja psühholoogilist esmaabi käsitleva täienduskoolituse. (8) Seksuaalvägivalla kriisiabi vahetult osutav isik peab olema läbinud ühe aasta jooksult tööle asumisest ohvriabi põhikoolituse ja seksuaalvägivalda käsitleva täienduskoolituse. (9) Eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal võib ohvriabi vahetult osutava isikuna tegutseda ka isik, kes ei ole läbinud lõigetes 5–8 nimetatud täienduskoolitusi. § 3. Ohvriabi vahetult osutava isiku koolituste korraldamine Ohvriabi osutava isiku põhi- ja täienduskoolitusi korraldab Sotsiaalministeerium või tema valitsemisalas olev asutus, lähtudes täiskasvanute koolituse seadusest. § 4. Ohvriabi vahetult osutava isiku põhi- ja täienduskoolituse sisu (1) Ohvriabi põhikoolitus peab tagama ohvriabi vahetult osutavale isikule vajaliku ettevalmistuse ning toetama talle seaduses või muus õigusaktis pandud ülesannete täitmist, et pakkuda ohvritele vajaduspõhist abi ja tuge. (2) Naistevastast vägivalda käsitlev täienduskoolitus peab tagama teenust vahetult osutava isiku ettevalmistuse tööks vägivalla ohvriga ning andma ülevaate naistevastase vägivalla ja soolise võrdõiguslikkuse mõistetest, naistevastasest vägivallast kui inimõiguste rikkumisest ja selle seostest soolise ebavõrdsusega ning ohvri ja vägivallatseja käitumise motiividest ja vägivalla mõjust naisele ja lapsele. (3) Inimkaubandust käsitlev täienduskoolitus peab tagama teenust vahetult osutava isiku ettevalmistuse tööks inimkaubanduse ohvriga ning andma ülevaate inimkaubanduse iseloomust, praktilistest juhtumitest, kannatanu abistamise võimalustest ning inimkaubanduse kuriteo ülesehitusest ja toimimise loogikast. (4) Psühholoogilist esmaabi käsitlev täienduskoolitus peab tagama teenust vahetult osutava isiku ettevalmistuse tööks ohvriga ning andma ülevaate kriisist ja psühholoogilisest esmaabist, sealhulgas psühholoogilise esmaabi andmise etappidest ja tegevustest ning enesehoiu viisidest ja tehnikatest. (5) Seksuaalvägivalda käsitlev täienduskoolitus peab tagama teenust vahetult osutava isiku ettevalmistuse tööks seksuaalvägivalla ohvriga ning andma ülevaate seksuaalvägivalla olemusest ja selle vormidest, seksuaalvägivalla mõjust ohvrile ja abi andmise võimalustest ning karistusseadustikus seksuaalvägivalda käsitlevatest kuriteokoosseisudest. § 5. Rakendussätted (1) Ohvriabi vahetult osutav isik, kes oli ohvriabiteenuse osutaja 31. märtsi 2023. a seisuga, peab vastama § 2 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele hiljemalt 1.aprilliks 2024. a. (2) Ohvriabi vahetult osutav isik, kes oli ohvriabiteenuse osutaja 31. märtsi 2023. a seisuga, peab vastama § 2 lõigetes 4–8 sätestatud nõuetele hiljemalt 1. aprilliks 2024. a. 3 § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. aprillil 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Sotsiaalkaitseministri määruse „Ohvriabi osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded ja koolitused“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega kehtestatakse ohvriabi vahetult osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded, sealhulgas nõuded haridusele ja koolitusele ning ohvriabi koolituste korraldamise tingimused ja kord. Määrus kehtestatakse ohvriabi seaduse § 13 lõike 2 alusel. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi perede heaolu ja turvaliste suhete osakonna ohvriabi poliitikat juht Kristiina Luht (e-post [email protected]; tel 626 9254) ja sama osakonna nõunik Merli Kaunissaar (e-post [email protected]; tel 626 9301). Eelnõu on välja töötatud koos Sotsiaalkindlustusametiga (edaspidi SKA). Eelnõu mõjuanalüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Kaili Hendla (626 9116; [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema (626 9271, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Määruse eelnõu on seotud Riigikogus 14.12.2022 vastu võetud ja 01.04.23 jõustuva uue ohvriabi seadusega (702 SE), mille alusel määrus kehtestatakse. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-s 1 on sätestatud määruse reguleerimisala, mille kohaselt kehtestatakse määrusega ohvriabi vahetult osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded, sealhulgas nõuded haridusele ja koolitusele ning ohvriabi koolituste korraldamise tingimused ja kord. Eelnõu §-s 2 sätestatakse ohvriabi vahetult osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded, mis hõlmab nõudeid nii haridusele kui ka koolitustele. Eelnõu § 2 lõike 1 punktis 1 sätestatakse, et ohvriabitöötajal ja juhtumikorraldusteenust osutaval isikul peab olema sotsiaaltööalane kõrgharidus või sotsiaaltöötaja kutse või selle puudumise korral ohvriabi osutamiseks sobiv erialane ettevalmistus (nt varasem toetav töökogemus – nõustamine või sotsiaaltöö, töökogemus inimkaubanduse valdkonnas) ja muu kõrgharidus. SKA hindab erialast ettevalmistust värbamisel ning vastavalt ametikoha vajadustele. Eelnõu § 2 lõike 1 punktis 2 sätestatakse, et psühholoogilise nõustamise teenust osutaval isikul peab olema kliinilise psühholoogi, psühholoog-nõustaja või koolipsühholoogi kutse või magistrikraad psühholoogia erialal. 2 Psühholoogiline nõustamine on eesmärgipärane vaimse tervise abi osutamine tulenevalt kliendi probleemist. Oluline on traumast taastumise kontekst, mis tähendab, et psühholoogiline nõustamine keskendub traumajärgsete probleemidega toimetulekule, arvestades seejuures abivajaja seisundit ja toimimist laiapõhjaliselt (mh komorbiidsus, suitsiidsus jmt). Eeldus on spetsialisti võimekus psühholoogilise nõustamise teenust osutades kohandada see traumat kogenud inimese vajadustele. See tähendab, et oluline on seisundi hindamise, sekkumisplaani koostamise, sekkumise läbiviimise ja sekkumise tulemuslikkuse hindamise oskuste olemasolu. See eeldab inimese psüühika toimimise, sh traumaatilise kogemuse mõju, sügavuti tundmist. Psühholoogilise nõustamise pädevuse saab omandada psühholoogia baasharidusega. Ka muud väljaõpped sisaldavad nõustamisoskuste omandamist, kuid ohvriabi seaduse kontekstis on silmas peetud spetsiifilises tähenduses teenust – psühholoogiline nõustamine kui protsess mitte pelgalt nõustamisoskuste rakendamine. Psühholoogiline nõustamine kui protsess sisaldab ärakuulamise ja emotsionaalse toetamise kõrval kliendi seisundi ja vajaduste süsteemset hindamist, probleemide kontseptualiseerimist, kohase sekkumisplaani koostamist, kliendi harimist tema probleemist ja kohaste võtetega sekkumist. Psühholoogiline nõustamine baseerub inimese psühholoogiat, arengut ja toimimist selgitavatel teooriatel. See tähendab, et nõustaja rakendab eespool nimetatud protsessisammudel tõenduspõhiseid teoreetilisi teadmisi, et mõtestada kliendi probleemi ja vajadusi ning leidma sellest tulenevalt kohased sekkumisviisid. Kirjeldatud protsessisammude tegemiseks vajalikud teadmised ja oskused kuuluvad loetletud kutsete (kliiniline psühholoog, psühholoog-nõustaja, koolipsühholoog) kutseoskuste hulka ning on omandatavad psühholoogia eriala magistrikraadi õpingute raames. Sealjuures on oluline mitte segamini ajada psühholoogilise nõustamise teenust psühholoogilise esmaabi pakkumisega (viimati nimetatu on emotsionaalse toe pakkumine traumajärgses olukorras). Eelnõu § 2 lõike 1 punktis 3 sätestatakse, et juriidilise nõustamise teenust osutaval isikul peab olema magistrikraad õigusteaduses. Kuivõrd juriidilist nõustamist vajavad juhtumid on komplekssed ja eeldavad põhjalikke teadmisi erinevatest õigusvaldkondadest, siis ei piisa nõustamiseks vaid bakalaureusekraadi olemasolust. Eelnõu § 2 lõike 1 punktis 4 sätestatakse, et vägivallast loobumise toetamise teenust osutaval isikul peab olema psühholoogia- või sotsiaaltööalane kõrgharidus või sotsiaaltöötaja kutse või selle puudumise korral ohvriabi osutamiseks sobiv erialane ettevalmistus (nt varasem toetav töökogemus nõustamise, sotsiaaltöö või inimkaubanduse valdkonnas) ja muu kõrgharidus. Sotsiaalkindlustusamet hindab erialast ettevalmistust värbamisel ning vastavalt ametikoha vajadusele. Eelnõu § 2 lõikes 2 sätestatakse, et psühhoteraapiateenust osutav isik peab sihtrühma haavatust arvestades olema saanud psühhoteraapiaalase väljaõppe ning täidetud peab olema vähemalt üks baashariduse nõue. Traumeerivat sündmust kogenud inimesele psühhoteraapiateenuse osutamine eeldab spetsialistilt põhjalikke ja laialdasi teaduspõhiseid teadmisi keha ja psüühika toimimisest ja häiritusest, psüühikaprotsesside vastas- ja koostoimetest, isiksuse arengupõhimõtetest, seejuures nii terve psüühika kui psüühikahäirete kontekstis, kutse-eetikast, inimesest kui biopsühhosotsiaalsest isikust jpm. Psühhoteraapia väljaõpe üksi ei kata eespool kirjeldatud teadmisi - need teadmised on vaja omandada psühhoteraapia meetodi väljaõppele eelneval asjakohase baashariduse omandamisega. Haavatavale sihtrühmale psühhoteraapiateenuse osutamisel on kirjeldatud eriteadmised vajalikud ka selleks, et spetsialistil oleks muu hulgas teadlikkus oma kompetentsist ja selle piiridest, et hinnata sekkumiste näidustatust, mõju, valida töövahendeid, vajaduse korral raviplaani korrigeerida, vajaduse korral edasi suunata jne ning seeläbi vähendada kahju tegemise riski. Eelnõu § 2 lõike 2 punktis 1 sätestatakse, et isikul peab olema kehtiv kutseseaduse alusel antud kliinilise psühholoogi, psühholoog-nõustaja, koolipsühholoogi või sotsiaaltöötaja (vähemalt tase 7) kutse. 3 Eelnõu § 2 lõike 2 punkti 2 kohaselt võib psühhoteraapiateenust osutada arst, kes on omandanud psühhiaatria eriala, või õde, kes on omandanud vaimse tervise õenduse eriala. Eelnõu § 2 lõike 2 punkti 3 kohaselt võib psühhoteraapiateenust osutada isik, kellel on magistrikraad psühholoogia või sotsiaaltöö erialal. Eelnõu § 2 lõikes 3 sätestatakse, et lõigetes 1 ja 2 nimetamata ohvriabi vahetult osutaval isikul peab olema vähemalt keskharidus. Eelnõu § 2 lõikes 4 sätestatakse, et ohvriabi vahetult osutav isik peab olema läbinud ühe aasta jooksul ohvriabiteenuse osutamise alustamisest ohvriabi põhikoolituse. Põhikoolituse läbimine on oluline, et teenust vahetult osutaval isikul oleksid baasteadmised ohvriga töötamisel. Põhikoolituse täpsem kirjeldus on esitatud § 4 lõike 1 selgituses. Eelnõu § 2 lõikes 5 sätestatakse, et naiste tugikeskuse teenust vahetult osutav isik peab olema läbinud ühe aasta jooksul tööle asumisest ohvriabi põhikoolituse ja naistevastast vägivalda käsitleva täienduskoolituse või ta on läbinud naistevastast vägivalda käsitleva õppeaine kõrgkoolis. Täienduskoolituse läbimine on vajalik, et teenust vahetult osutaval isikul oleks vajalikud kompetentsid kvaliteetse teenuse osutamiseks. Eelnõu § 2 lõikes 6 sätestatakse, et inimkaubandusohvrite teenust vahetult osutav isik peab olema läbinud ühe aasta jooksul tööle asumisest ohvriabi põhikoolituse ja inimkaubandust käsitleva täienduskoolituse. Täienduskoolituse läbimine on vajalik, et teenust vahetult osutaval isikul oleksid vajalikud teadmised ja kompetentsid tööks inimkaubanduse ohvriga. Eelnõu § 2 lõikes 7 sätestatakse, et psühhosotsiaalset kriisiabi vahetult osutav isik peab olema läbinud ühe aasta jooksul tööle asumisest ohvriabi põhikoolituse ja psühholoogilist esmaabi käsitleva täienduskoolituse. Täienduskoolituse läbimine on vajalik, et teenust vahetult osutaval isikul oleksid vajalikud teadmised ja kompetentsid psühhosotsiaalse kriisiabi osutamiseks. Eelnõu § 2 lõikes 8 sätestatakse, et seksuaalvägivalla kriisiabi vahetult osutav isik peab olema läbinud ühe aasta jooksult tööle asumisest ohvriabi põhikoolituse ja seksuaalvägivalda käsitleva täienduskoolituse. Täienduskoolituse läbimine on vajalik, et teenust vahetult osutaval isikul oleksid vajalikud teadmised ja kompetentsid tööks seksuaalvägivalla ohvriga. Eelnõu § 2 lõikes 9 sätestatakse, et eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal võib ohvriabi vahetult osutava isikuna tegutseda ka isik, kes ei ole läbinud määruses sätestatud täienduskoolitusi. Selline erisus on vajalik, et tagada ohvriabiteenuste osutamise jätkumine ka erakorralistes olukordades, kui tavapärane teenuste osutamise kord on häiritud (nt Covidi pandeemia). Eelnõu §-s 3 sätestatakse, et ohvriabi osutava isiku põhi- ja täienduskoolitusi korraldab Sotsiaalministeerium või tema valitsemisalas olev asutus, lähtudes täiskasvanute koolituse seadusest. Eelnõu §-s 4 sätestatakse ohvriabi vahetult osutava isiku põhi- ja täienduskoolituse sisu.1 Eelnõu § 4 lõikes 1 sätestatakse ohvriabi põhikoolituse õpiväljundid. Põhikoolituse läbinu tunneb traumapõhist lähenemisviisi (sh vägivalla mõju) ja oskab näha selle rakendamise võimalusi, tunneb ohvriabisüsteemis pakutavaid abisaamise võimalusi ja teenuseid ning õiguslikke aluseid, teab ohvrite abistamise põhimõtteid ja nende rakendamise võimalusi oma töös, tunneb võrgustikutöö põhimõtteid, saab aru oma rollist võrgustikutöös, teab enesehoiu põhimõtteid ja mõistab nende olulisust sotsiaaltöös. 1 Põhi- ja täienduskoolituste koolituskavad avaldatakse SKA kodulehel. 4 Eelnõu § 4 lõikes 2 sätestatakse, et naistevastast vägivalda käsitlev täienduskoolitus peab tagama teenust vahetult osutava isiku ettevalmistuse tööks naistevastase vägivalla ohvriga ning andma põhjaliku ülevaate naistevastase vägivalla ja soolise võrdõiguslikkuse mõistetest, naistevastasest vägivallast kui inimõiguste rikkumisest ja selle seostest soolise ebavõrdsusega ning ohvri ja vägivallatseja käitumise motiividest ja vägivalla mõjust naisele ja lapsele. Eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatakse, et inimkaubandust käsitlev täiendkoolitus peab tagama teenust vahetult osutava isiku ettevalmistuse tööks inimkaubanduse ohvriga ning andma ülevaate inimkaubanduse iseloomust, praktilistest juhtumitest, kannatanute abistamise võimalustest inimkaubanduse kuriteo ülesehitusest ja toimimise loogikast. Eelnõu § 4 lõikes 4 sätestatakse, et psühholoogilist esmaabi käsitlev täiendkoolituse peab tagama teenust vahetult osutava isiku ettevalmistuse tööks ohvriga ning andma ülevaate kriisist ja psühholoogilisest esmaabist, sealhulgas psühholoogilise esmaabi andmise etappidest ja tegevustest ning enesehoiu viisidest ja tehnikatest. Eelnõu § 4 lõikes 5 sätestatakse, et seksuaalvägivalda käsitlev täienduskoolitus peab tagama teenust vahetult osutava isiku ettevalmistuse tööks seksuaalvägivalla ohvriga ning andma ülevaate seksuaalvägivalla olemusest ja selle vormidest, seksuaalvägivalla mõjust ohvrile ja abi andmise võimalustest ning karistusseadustikus seksuaalvägivalda käsitlevast kuriteokoosseisudest. Eelnõu §-s 5 sätestatakse rakendussätted nii ohvriabi vahetult osutava isiku erialase ettevalmistuse omandamise kui ka põhi- ja täienduskoolituste läbimise tähtaegade kohta regulatsiooni muutumisel. Eelnõu § 5 lõikes 1 sätestatakse, et ohvriabi vahetult osutav isik, kes oli ohvriabiteenuse osutaja 31. märtsi 2023. a seisuga, peab vastama § 2 lõigetes 1 ja 2 sätestatud haridusnõuetele hiljemalt 1. aprilliks 2024. a. Rakendussättega nähakse ette, et ohvriabiteenust juba osutavatele isikutele jääb piisav aeg haridusnõuetele vastamiseks (1 aasta) ja tagatakse teenuse jätkumine sihtrühmale ka pärast regulatsiooni muutumist. Eelnõu § 5 lõikes 2 sätestatakse, et ohvriabi vahetult osutav isik, kes oli ohvriabiteenuse osutaja 31. märtsi 2023. a seisuga, peab vastama § 2 lõigetes 4–8 sätestatud koolitusnõuetele hiljemalt 1. aprilliks 2024. a. Rakendussättega nähakse ette, et ohvriabiteenust juba osutavatele isikutele jääb piisav aeg koolituste läbimiseks (1 aasta) ja tagatakse teenuse jätkumine sihtrühmale ka pärast regulatsiooni muutumist. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Määruse eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada lähtuvalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirjast ja mõjude hindamise metoodikast ning kontrollküsimustikust mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne mõju, eelkõige mõju inimeste heaolule ja sotsiaalsele kaitsele ning õigustele; ja mõju riigivalitsemisele, eelkõige keskvalitsuse töökorraldusele. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Sotsiaalne mõju Eelnõuga kehtestatakse haridusnõuded ja koolitusnõuded ohvriabi vahetult osutavatele isikutele, mis eelduslikult tagab selle, et haavatavas olukorras olevate ohvritega töötavad ainult asjakohase ettevalmistuse saanud spetsialistid. Ühtsed kvalifikatsiooni- ja haridusnõuded teenuseosutajatele aitavad tagada kvaliteetsema teenuse osutamise ning ohvrite võrdsema kohtlemise sõltumata 5 piirkonnast. Muudatus tagab professionaalsema ja ühtlasel tasemel abi osutamise. Seega saab eeldada muudatusega kaasnevat positiivset sotsiaalset mõju ka potentsiaalsetele ohvriabiteenuse saajatele. SKA andmetel pöördus 2022. aastal ohvriabisse 4636 uut kannatanut, alaealisi kannatanuid oli 695. Uusi juhtumeid oli 3719, neist ligikaudu 54% olid seotud perevägivallaga. Psühholoogilist abi osutati ohvriabiteenuste raames 1975 inimesele. 2022. aastal pöördus naiste tugikeskustesse nõustamisele 1917 naist, majutust vajas 347 naist ja 301 last. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse pöördus 201 inimest. Kokkuvõtvalt võib hinnata, et muudatustest mõjutatud potentsiaalse sihtrühma suurus ja mõju ulatus on keskmised. Mõju avaldumise sagedus on väike. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Muudatusega kaasneb sihtrühmale oluline sotsiaalne mõju. Mõju riigivalitsemisele, sh riigiasutuste töökorraldusele Muudatused puudutavad kõikide vahetult ohvriabi osutavate spetsialistide erialase ettevalmistuse nõudeid, samuti nende põhi- ja täienduskoolitusi. Muudatustest mõjutatud peamine sihtrühm on seega ohvriabitöötajad ja ohvriabiteenuse osutajad. Kõik ohvriabiteenuseid vahetult osutavad isikud, st nii ohvriabitöötajad kui ka SKA lepingupartnerite töötajad (v.a vabatahtlikud) peavad sätestatud nõuetele vastama sõltumata sellest, millist teenust või abi nad SKA korraldatavas riiklikus ohvriabisüsteemis osutavad. Ohvriabitöötajaid on 2023. aasta märtsi alguse seisuga kokku 24. Süüteoohvritele psühholoogilist abi osutavaid spetsialiste on 185, naiste tugikeskuse töötajaid 70 ja seksuaalabikeskuse töötajaid umbes 30. Seega ulatub mõjutatud sihtrühma suurus 300 inimeseni. Suur osa ohvriabi vahetult osutatavatest spetsialistidest vastab juba praegu kavandatud nõuetele. Seni kehtinud regulatsiooni kohaselt oli erialase ettevalmistuse nõuded esitatud vaid naiste tugikeskuse teenust vahetult osutavatele spetsialistidele, kuid mitte ohvriabiteenuse osutajatele. Ohvriabi vahetult osutavatele isikutele haridus- ja koolitusnõuete kehtestamise eesmärk on tagada, et haavatavas olukorras olevate ohvritega töötaksid asjakohase ettevalmistuse saanud spetsialistid. Võimaldamaks ohvriabiteenust juba praegu osutavatele isikutele piisav aeg haridusnõuetele ning koolitusnõuetele vastamiseks, kehtestatakse nõuetele vastamiseks üleminekuperiood. Määrusega seatud haridusnõuetele ning koolitusnõuetele peavad praegused ohvriabiteenuse osutajad ühe aasta jooksul. Üleminekuperioodi kehtestamine võimaldab tagada teenuse jätkumise sihtrühmale ka pärast 1. aprilli 2023, mil määrus jõustub. Uutele ohvriabiteenust osutatavatele isikutele, kes asuvad tööle alates 1. aprillist 2023, hakkavad määrusega seatud haridusnõuded kehtima kohe. Kokkuvõtvalt võib hinnata, et muudatustest mõjutatud sihtrühm on väike. Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on keskmised. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Tõenäoliselt ei ole mõju sihtrühmale (ohvriabitöötajatele ja ohvriabiteenuse osutajatele) praktikas väga tuntav ega põhjusta kohanemisraskusi, kuna valdav osa sihtrühmast vastab kavandatud nõuetele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu muudatus toob kaasa täiendava rahalise vajaduse 13 000 eurot aastas koolituste korraldamiseks. 1. aprillil 2023. a jõustuva ohvriabi seaduse (702 SE) seletuskirja mõjudes on seda kulu kajastatud ning 2023. aasta riigieelarve seaduses ja 2023–2026 RES-is on vastavad vahendid arvestatud SKA eelarvesse. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. aprillil 2023. a, samal ajal uue ohvriabi seadusega. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 6 Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Naiste Varjupaikade Liidule, Pärnu Naiste Tugikeskusele, Naiste Tugi- ja Teabekeskusele, Eesti Kognitiivse ja Käitumisteraapia Assotsiatsioonile, Eesti Pereteraapia Ühingule, Eesti Gestalpsühhoterapeutide Ühingule, Eesti Skeemiteraapia Assotsiatsioonile, Eesti Psühhoanalüütilise Psühhoteraapia Assotsiatsioonile, Tartu Ülikooli psühholoogia instituudile, Tallinna Ülikooli psühholoogia instituudile, Eesti Loovteraapia Ühingule, Eesti Psühholoogide Liidule, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidule, Eesti Psühhoteraapia Assotsiatsioonile, Eesti Loovteraapia Ühingule, Eesti Psühholoogide Liidule, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidule, Eesti Psühhoteraapia Assotsiatsioonile, Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioonile VATEK ja Eesti Psühhoanalüütilise Seltsile. Justiitsministeerium Meie 14.03.2023 nr 1.2-2/33-1 Rahandusministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri määruse „Ohvriabi osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded ja koolitused“ eelnõu. Palume vastata 7 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: 1. Määrus 2. Seletuskiri Lisaadressaadid: Sotsiaalkindlustusamet Andmekaitse Inspektsioon Pärnu naiste tugikeskus Naiste Tugi- ja Teabekeskus Eesti Kognitiivse ja Käitumisteraapia Assotsiatsioon Eesti Pereteraapia Ühing Eesti Gestaltpsühhoterapeutide Ühing Eesti Skeemiteraapia Assotsiatsioon Eesti Psühhoanalüütilise Psühhoteraapia Assotsiatsioon Tartu Ülikooli psühholoogia instituut Tallinna Ülikooli psühholoogia instituut Eesti Loovteraapiate Ühing Eesti Psühholoogide Liit Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Eesti Psühhoteraapia Assotsiatsioon Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK Eesti Psühhoanalüütiline Selts Eesti Naiste Varjupaikade Liit Merli Kaunissaar 6269 165 [email protected]
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel