EELNÕU
03.03.2023
MINISTRI MÄÄRUS
Nr
Ohvriabi osutava isiku erialase ettevalmistuse
nõuded ja koolitused
Määrus kehtestatakse ohvriabi seaduse § 13 lõike 2 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse ohvriabi vahetult osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded,
sealhulgas nõuded haridusele ja koolitustele, ning ohvriabi koolituste korraldamise tingimused
ja kord.
§ 2. Ohvriabi vahetult osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded
(1) Ohvriabi vahetult osutava isiku ettevalmistusnõuded on järgmised:
1) ohvriabitöötajal ja juhtumikorraldusteenust osutaval isikul peab olema sotsiaaltööalane
kõrgharidus või sotsiaaltöötaja kutse või ohvriabi osutamiseks sobiv erialane ettevalmistus ja
kõrgharidus;
2) psühholoogilise nõustamise teenust osutaval isikul peab olema kliinilise psühholoogi,
psühholoog-nõustaja või koolipsühholoogi kutse või magistrikraad psühholoogia erialal;
3) juriidilise nõustamise teenust osutaval isikul peab olema magistrikraad õigusteaduses;
4) vägivallast loobumise toetamise teenust osutaval isikul peab olema psühholoogia- või
sotsiaaltööalane kõrgharidus või sotsiaaltöötaja kutse või ohvriabi osutamiseks sobiv erialane
ettevalmistus ja kõrgharidus.
(2) Psühhoteraapiateenust osutav isik peab olema saanud ohvriabi osutamiseks sobiva
psühhoteraapia väljaõppe ja ta peab vastama ühele järgmistest tingimustest:
1) tal on kliinilise psühholoogi, psühholoog-nõustaja, koolipsühholoogi või sotsiaaltöötaja
(vähemalt tase 7) kutse;
2) ta on arst, kes on omandanud psühhiaatria eriala, või õde, kes on omandanud vaimse
tervise õenduse eriala;
3) tal on magistrikraad psühholoogia või sotsiaaltöö erialal.
(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetamata ohvriabi vahetult osutaval isikul peab olema vähemalt
keskharidus.
(4) Ohvriabi vahetult osutav isik peab läbima ühe aasta jooksul ohvriabiteenuse osutamise
alustamisest ohvriabi põhikoolituse.
2
(5) Naiste tugikeskuse teenust vahetult osutav isik peab olema läbinud ühe aasta jooksul tööle
asumisest ohvriabi põhikoolituse ja naistevastast vägivalda käsitleva täienduskoolituse või on
läbinud naistevastast vägivalda käsitleva õppeaine kõrgkoolis.
(6) Inimkaubandusohvrite teenust vahetult osutav isik peab olema läbinud ühe aasta jooksul
tööle asumisest ohvriabi põhikoolituse ja inimkaubandust käsitleva täienduskoolituse.
(7) Psühhosotsiaalset kriisiabi vahetult osutav isik peab olema läbinud ühe aasta jooksul tööle
asumisest ohvriabi põhikoolituse ja psühholoogilist esmaabi käsitleva täienduskoolituse.
(8) Seksuaalvägivalla kriisiabi vahetult osutav isik peab olema läbinud ühe aasta jooksult tööle
asumisest ohvriabi põhikoolituse ja seksuaalvägivalda käsitleva täienduskoolituse.
(9) Eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal võib ohvriabi vahetult osutava
isikuna tegutseda ka isik, kes ei ole läbinud lõigetes 5–8 nimetatud täienduskoolitusi.
§ 3. Ohvriabi vahetult osutava isiku koolituste korraldamine
Ohvriabi osutava isiku põhi- ja täienduskoolitusi korraldab Sotsiaalministeerium või tema
valitsemisalas olev asutus, lähtudes täiskasvanute koolituse seadusest.
§ 4. Ohvriabi vahetult osutava isiku põhi- ja täienduskoolituse sisu
(1) Ohvriabi põhikoolitus peab tagama ohvriabi vahetult osutavale isikule vajaliku
ettevalmistuse ning toetama talle seaduses või muus õigusaktis pandud ülesannete täitmist,
et pakkuda ohvritele vajaduspõhist abi ja tuge.
(2) Naistevastast vägivalda käsitlev täienduskoolitus peab tagama teenust vahetult osutava
isiku ettevalmistuse tööks vägivalla ohvriga ning andma ülevaate naistevastase vägivalla ja
soolise võrdõiguslikkuse mõistetest, naistevastasest vägivallast kui inimõiguste rikkumisest ja
selle seostest soolise ebavõrdsusega ning ohvri ja vägivallatseja käitumise motiividest ja
vägivalla mõjust naisele ja lapsele.
(3) Inimkaubandust käsitlev täienduskoolitus peab tagama teenust vahetult osutava isiku
ettevalmistuse tööks inimkaubanduse ohvriga ning andma ülevaate inimkaubanduse
iseloomust, praktilistest juhtumitest, kannatanu abistamise võimalustest ning inimkaubanduse
kuriteo ülesehitusest ja toimimise loogikast.
(4) Psühholoogilist esmaabi käsitlev täienduskoolitus peab tagama teenust vahetult osutava
isiku ettevalmistuse tööks ohvriga ning andma ülevaate kriisist ja psühholoogilisest esmaabist,
sealhulgas psühholoogilise esmaabi andmise etappidest ja tegevustest ning enesehoiu
viisidest ja tehnikatest.
(5) Seksuaalvägivalda käsitlev täienduskoolitus peab tagama teenust vahetult osutava isiku
ettevalmistuse tööks seksuaalvägivalla ohvriga ning andma ülevaate seksuaalvägivalla
olemusest ja selle vormidest, seksuaalvägivalla mõjust ohvrile ja abi andmise võimalustest
ning karistusseadustikus seksuaalvägivalda käsitlevatest kuriteokoosseisudest.
§ 5. Rakendussätted
(1) Ohvriabi vahetult osutav isik, kes oli ohvriabiteenuse osutaja 31. märtsi 2023. a seisuga,
peab vastama § 2 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele hiljemalt 1.aprilliks 2024. a.
(2) Ohvriabi vahetult osutav isik, kes oli ohvriabiteenuse osutaja 31. märtsi 2023. a seisuga,
peab vastama § 2 lõigetes 4–8 sätestatud nõuetele hiljemalt 1. aprilliks 2024. a.
3
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. aprillil 2023. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler
Sotsiaalkaitseministri määruse „Ohvriabi osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded ja
koolitused“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrusega kehtestatakse ohvriabi vahetult osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded,
sealhulgas nõuded haridusele ja koolitusele ning ohvriabi koolituste korraldamise tingimused ja
kord.
Määrus kehtestatakse ohvriabi seaduse § 13 lõike 2 alusel.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi perede heaolu ja turvaliste suhete
osakonna ohvriabi poliitikat juht Kristiina Luht (e-post
[email protected]; tel 626 9254) ja sama
osakonna nõunik Merli Kaunissaar (e-post
[email protected]; tel 626 9301). Eelnõu on
välja töötatud koos Sotsiaalkindlustusametiga (edaspidi SKA).
Eelnõu mõjuanalüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Kaili
Hendla (626 9116;
[email protected]).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja
isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema (626 9271,
[email protected]).
Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320;
[email protected]).
1.3. Märkused
Määruse eelnõu on seotud Riigikogus 14.12.2022 vastu võetud ja 01.04.23 jõustuva uue ohvriabi
seadusega (702 SE), mille alusel määrus kehtestatakse.
Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu §-s 1 on sätestatud määruse reguleerimisala, mille kohaselt kehtestatakse määrusega
ohvriabi vahetult osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded, sealhulgas nõuded haridusele ja
koolitusele ning ohvriabi koolituste korraldamise tingimused ja kord.
Eelnõu §-s 2 sätestatakse ohvriabi vahetult osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded, mis
hõlmab nõudeid nii haridusele kui ka koolitustele.
Eelnõu § 2 lõike 1 punktis 1 sätestatakse, et ohvriabitöötajal ja juhtumikorraldusteenust osutaval
isikul peab olema sotsiaaltööalane kõrgharidus või sotsiaaltöötaja kutse või selle puudumise korral
ohvriabi osutamiseks sobiv erialane ettevalmistus (nt varasem toetav töökogemus – nõustamine
või sotsiaaltöö, töökogemus inimkaubanduse valdkonnas) ja muu kõrgharidus. SKA hindab erialast
ettevalmistust värbamisel ning vastavalt ametikoha vajadustele.
Eelnõu § 2 lõike 1 punktis 2 sätestatakse, et psühholoogilise nõustamise teenust osutaval isikul
peab olema kliinilise psühholoogi, psühholoog-nõustaja või koolipsühholoogi kutse või
magistrikraad psühholoogia erialal.
2
Psühholoogiline nõustamine on eesmärgipärane vaimse tervise abi osutamine tulenevalt kliendi
probleemist. Oluline on traumast taastumise kontekst, mis tähendab, et psühholoogiline
nõustamine keskendub traumajärgsete probleemidega toimetulekule, arvestades seejuures
abivajaja seisundit ja toimimist laiapõhjaliselt (mh komorbiidsus, suitsiidsus jmt). Eeldus on
spetsialisti võimekus psühholoogilise nõustamise teenust osutades kohandada see traumat
kogenud inimese vajadustele. See tähendab, et oluline on seisundi hindamise, sekkumisplaani
koostamise, sekkumise läbiviimise ja sekkumise tulemuslikkuse hindamise oskuste olemasolu.
See eeldab inimese psüühika toimimise, sh traumaatilise kogemuse mõju, sügavuti tundmist.
Psühholoogilise nõustamise pädevuse saab omandada psühholoogia baasharidusega. Ka muud
väljaõpped sisaldavad nõustamisoskuste omandamist, kuid ohvriabi seaduse kontekstis on silmas
peetud spetsiifilises tähenduses teenust – psühholoogiline nõustamine kui protsess mitte pelgalt
nõustamisoskuste rakendamine. Psühholoogiline nõustamine kui protsess sisaldab ärakuulamise
ja emotsionaalse toetamise kõrval kliendi seisundi ja vajaduste süsteemset hindamist,
probleemide kontseptualiseerimist, kohase sekkumisplaani koostamist, kliendi harimist tema
probleemist ja kohaste võtetega sekkumist. Psühholoogiline nõustamine baseerub inimese
psühholoogiat, arengut ja toimimist selgitavatel teooriatel. See tähendab, et nõustaja rakendab
eespool nimetatud protsessisammudel tõenduspõhiseid teoreetilisi teadmisi, et mõtestada kliendi
probleemi ja vajadusi ning leidma sellest tulenevalt kohased sekkumisviisid. Kirjeldatud
protsessisammude tegemiseks vajalikud teadmised ja oskused kuuluvad loetletud kutsete
(kliiniline psühholoog, psühholoog-nõustaja, koolipsühholoog) kutseoskuste hulka ning on
omandatavad psühholoogia eriala magistrikraadi õpingute raames. Sealjuures on oluline mitte
segamini ajada psühholoogilise nõustamise teenust psühholoogilise esmaabi pakkumisega
(viimati nimetatu on emotsionaalse toe pakkumine traumajärgses olukorras).
Eelnõu § 2 lõike 1 punktis 3 sätestatakse, et juriidilise nõustamise teenust osutaval isikul peab
olema magistrikraad õigusteaduses. Kuivõrd juriidilist nõustamist vajavad juhtumid on
komplekssed ja eeldavad põhjalikke teadmisi erinevatest õigusvaldkondadest, siis ei piisa
nõustamiseks vaid bakalaureusekraadi olemasolust.
Eelnõu § 2 lõike 1 punktis 4 sätestatakse, et vägivallast loobumise toetamise teenust osutaval
isikul peab olema psühholoogia- või sotsiaaltööalane kõrgharidus või sotsiaaltöötaja kutse või selle
puudumise korral ohvriabi osutamiseks sobiv erialane ettevalmistus (nt varasem toetav
töökogemus nõustamise, sotsiaaltöö või inimkaubanduse valdkonnas) ja muu kõrgharidus.
Sotsiaalkindlustusamet hindab erialast ettevalmistust värbamisel ning vastavalt ametikoha
vajadusele.
Eelnõu § 2 lõikes 2 sätestatakse, et psühhoteraapiateenust osutav isik peab sihtrühma haavatust
arvestades olema saanud psühhoteraapiaalase väljaõppe ning täidetud peab olema vähemalt üks
baashariduse nõue.
Traumeerivat sündmust kogenud inimesele psühhoteraapiateenuse osutamine eeldab spetsialistilt
põhjalikke ja laialdasi teaduspõhiseid teadmisi keha ja psüühika toimimisest ja häiritusest,
psüühikaprotsesside vastas- ja koostoimetest, isiksuse arengupõhimõtetest, seejuures nii terve
psüühika kui psüühikahäirete kontekstis, kutse-eetikast, inimesest kui biopsühhosotsiaalsest
isikust jpm. Psühhoteraapia väljaõpe üksi ei kata eespool kirjeldatud teadmisi - need teadmised on
vaja omandada psühhoteraapia meetodi väljaõppele eelneval asjakohase baashariduse
omandamisega. Haavatavale sihtrühmale psühhoteraapiateenuse osutamisel on kirjeldatud
eriteadmised vajalikud ka selleks, et spetsialistil oleks muu hulgas teadlikkus oma kompetentsist
ja selle piiridest, et hinnata sekkumiste näidustatust, mõju, valida töövahendeid, vajaduse korral
raviplaani korrigeerida, vajaduse korral edasi suunata jne ning seeläbi vähendada kahju tegemise
riski.
Eelnõu § 2 lõike 2 punktis 1 sätestatakse, et isikul peab olema kehtiv kutseseaduse alusel antud
kliinilise psühholoogi, psühholoog-nõustaja, koolipsühholoogi või sotsiaaltöötaja (vähemalt tase 7)
kutse.
3
Eelnõu § 2 lõike 2 punkti 2 kohaselt võib psühhoteraapiateenust osutada arst, kes on omandanud
psühhiaatria eriala, või õde, kes on omandanud vaimse tervise õenduse eriala.
Eelnõu § 2 lõike 2 punkti 3 kohaselt võib psühhoteraapiateenust osutada isik, kellel on
magistrikraad psühholoogia või sotsiaaltöö erialal.
Eelnõu § 2 lõikes 3 sätestatakse, et lõigetes 1 ja 2 nimetamata ohvriabi vahetult osutaval
isikul peab olema vähemalt keskharidus.
Eelnõu § 2 lõikes 4 sätestatakse, et ohvriabi vahetult osutav isik peab olema läbinud ühe aasta
jooksul ohvriabiteenuse osutamise alustamisest ohvriabi põhikoolituse. Põhikoolituse läbimine on
oluline, et teenust vahetult osutaval isikul oleksid baasteadmised ohvriga töötamisel. Põhikoolituse
täpsem kirjeldus on esitatud § 4 lõike 1 selgituses.
Eelnõu § 2 lõikes 5 sätestatakse, et naiste tugikeskuse teenust vahetult osutav isik peab olema
läbinud ühe aasta jooksul tööle asumisest ohvriabi põhikoolituse ja naistevastast vägivalda
käsitleva täienduskoolituse või ta on läbinud naistevastast vägivalda käsitleva õppeaine kõrgkoolis.
Täienduskoolituse läbimine on vajalik, et teenust vahetult osutaval isikul oleks vajalikud
kompetentsid kvaliteetse teenuse osutamiseks.
Eelnõu § 2 lõikes 6 sätestatakse, et inimkaubandusohvrite teenust vahetult osutav isik peab
olema läbinud ühe aasta jooksul tööle asumisest ohvriabi põhikoolituse ja inimkaubandust
käsitleva täienduskoolituse. Täienduskoolituse läbimine on vajalik, et teenust vahetult osutaval
isikul oleksid vajalikud teadmised ja kompetentsid tööks inimkaubanduse ohvriga.
Eelnõu § 2 lõikes 7 sätestatakse, et psühhosotsiaalset kriisiabi vahetult osutav isik peab olema
läbinud ühe aasta jooksul tööle asumisest ohvriabi põhikoolituse ja psühholoogilist esmaabi
käsitleva täienduskoolituse. Täienduskoolituse läbimine on vajalik, et teenust vahetult osutaval
isikul oleksid vajalikud teadmised ja kompetentsid psühhosotsiaalse kriisiabi osutamiseks.
Eelnõu § 2 lõikes 8 sätestatakse, et seksuaalvägivalla kriisiabi vahetult osutav isik peab olema
läbinud ühe aasta jooksult tööle asumisest ohvriabi põhikoolituse ja seksuaalvägivalda käsitleva
täienduskoolituse. Täienduskoolituse läbimine on vajalik, et teenust vahetult osutaval isikul oleksid
vajalikud teadmised ja kompetentsid tööks seksuaalvägivalla ohvriga.
Eelnõu § 2 lõikes 9 sätestatakse, et eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal
võib ohvriabi vahetult osutava isikuna tegutseda ka isik, kes ei ole läbinud määruses sätestatud
täienduskoolitusi. Selline erisus on vajalik, et tagada ohvriabiteenuste osutamise jätkumine ka
erakorralistes olukordades, kui tavapärane teenuste osutamise kord on häiritud (nt Covidi
pandeemia).
Eelnõu §-s 3 sätestatakse, et ohvriabi osutava isiku põhi- ja täienduskoolitusi korraldab
Sotsiaalministeerium või tema valitsemisalas olev asutus, lähtudes täiskasvanute koolituse
seadusest.
Eelnõu §-s 4 sätestatakse ohvriabi vahetult osutava isiku põhi- ja täienduskoolituse sisu.1
Eelnõu § 4 lõikes 1 sätestatakse ohvriabi põhikoolituse õpiväljundid. Põhikoolituse läbinu tunneb
traumapõhist lähenemisviisi (sh vägivalla mõju) ja oskab näha selle rakendamise võimalusi, tunneb
ohvriabisüsteemis pakutavaid abisaamise võimalusi ja teenuseid ning õiguslikke aluseid, teab
ohvrite abistamise põhimõtteid ja nende rakendamise võimalusi oma töös, tunneb võrgustikutöö
põhimõtteid, saab aru oma rollist võrgustikutöös, teab enesehoiu põhimõtteid ja mõistab nende
olulisust sotsiaaltöös.
1
Põhi- ja täienduskoolituste koolituskavad avaldatakse SKA kodulehel.
4
Eelnõu § 4 lõikes 2 sätestatakse, et naistevastast vägivalda käsitlev täienduskoolitus peab
tagama teenust vahetult osutava isiku ettevalmistuse tööks naistevastase vägivalla ohvriga ning
andma põhjaliku ülevaate naistevastase vägivalla ja soolise võrdõiguslikkuse mõistetest,
naistevastasest vägivallast kui inimõiguste rikkumisest ja selle seostest soolise ebavõrdsusega
ning ohvri ja vägivallatseja käitumise motiividest ja vägivalla mõjust naisele ja lapsele.
Eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatakse, et inimkaubandust käsitlev täiendkoolitus peab tagama teenust
vahetult osutava isiku ettevalmistuse tööks inimkaubanduse ohvriga ning andma ülevaate
inimkaubanduse iseloomust, praktilistest juhtumitest, kannatanute abistamise võimalustest
inimkaubanduse kuriteo ülesehitusest ja toimimise loogikast.
Eelnõu § 4 lõikes 4 sätestatakse, et psühholoogilist esmaabi käsitlev täiendkoolituse peab
tagama teenust vahetult osutava isiku ettevalmistuse tööks ohvriga ning andma ülevaate kriisist ja
psühholoogilisest esmaabist, sealhulgas psühholoogilise esmaabi andmise etappidest ja
tegevustest ning enesehoiu viisidest ja tehnikatest.
Eelnõu § 4 lõikes 5 sätestatakse, et seksuaalvägivalda käsitlev täienduskoolitus peab tagama
teenust vahetult osutava isiku ettevalmistuse tööks seksuaalvägivalla ohvriga ning andma ülevaate
seksuaalvägivalla olemusest ja selle vormidest, seksuaalvägivalla mõjust ohvrile ja abi andmise
võimalustest ning karistusseadustikus seksuaalvägivalda käsitlevast kuriteokoosseisudest.
Eelnõu §-s 5 sätestatakse rakendussätted nii ohvriabi vahetult osutava isiku erialase
ettevalmistuse omandamise kui ka põhi- ja täienduskoolituste läbimise tähtaegade kohta
regulatsiooni muutumisel.
Eelnõu § 5 lõikes 1 sätestatakse, et ohvriabi vahetult osutav isik, kes oli ohvriabiteenuse osutaja
31. märtsi 2023. a seisuga, peab vastama § 2 lõigetes 1 ja 2 sätestatud haridusnõuetele hiljemalt
1. aprilliks 2024. a. Rakendussättega nähakse ette, et ohvriabiteenust juba osutavatele isikutele
jääb piisav aeg haridusnõuetele vastamiseks (1 aasta) ja tagatakse teenuse jätkumine sihtrühmale
ka pärast regulatsiooni muutumist.
Eelnõu § 5 lõikes 2 sätestatakse, et ohvriabi vahetult osutav isik, kes oli ohvriabiteenuse osutaja
31. märtsi 2023. a seisuga, peab vastama § 2 lõigetes 4–8 sätestatud koolitusnõuetele hiljemalt 1.
aprilliks 2024. a. Rakendussättega nähakse ette, et ohvriabiteenust juba osutavatele isikutele jääb
piisav aeg koolituste läbimiseks (1 aasta) ja tagatakse teenuse jätkumine sihtrühmale ka pärast
regulatsiooni muutumist.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
4. Määruse mõjud
Määruse eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada lähtuvalt hea õigusloome ja
normitehnika eeskirjast ja mõjude hindamise metoodikast ning kontrollküsimustikust mõju
esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne mõju, eelkõige mõju inimeste heaolule ja
sotsiaalsele kaitsele ning õigustele; ja mõju riigivalitsemisele, eelkõige keskvalitsuse
töökorraldusele. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja
kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja
ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.
Sotsiaalne mõju
Eelnõuga kehtestatakse haridusnõuded ja koolitusnõuded ohvriabi vahetult osutavatele isikutele,
mis eelduslikult tagab selle, et haavatavas olukorras olevate ohvritega töötavad ainult asjakohase
ettevalmistuse saanud spetsialistid. Ühtsed kvalifikatsiooni- ja haridusnõuded teenuseosutajatele
aitavad tagada kvaliteetsema teenuse osutamise ning ohvrite võrdsema kohtlemise sõltumata
5
piirkonnast. Muudatus tagab professionaalsema ja ühtlasel tasemel abi osutamise. Seega saab
eeldada muudatusega kaasnevat positiivset sotsiaalset mõju ka potentsiaalsetele ohvriabiteenuse
saajatele. SKA andmetel pöördus 2022. aastal ohvriabisse 4636 uut kannatanut, alaealisi
kannatanuid oli 695. Uusi juhtumeid oli 3719, neist ligikaudu 54% olid seotud perevägivallaga.
Psühholoogilist abi osutati ohvriabiteenuste raames 1975 inimesele. 2022. aastal pöördus naiste
tugikeskustesse nõustamisele 1917 naist, majutust vajas 347 naist ja 301 last. Seksuaalvägivalla
kriisiabikeskustesse pöördus 201 inimest.
Kokkuvõtvalt võib hinnata, et muudatustest mõjutatud potentsiaalse sihtrühma suurus ja mõju
ulatus on keskmised. Mõju avaldumise sagedus on väike. Ebasoovitavate mõjude riski ei
tuvastatud. Muudatusega kaasneb sihtrühmale oluline sotsiaalne mõju.
Mõju riigivalitsemisele, sh riigiasutuste töökorraldusele
Muudatused puudutavad kõikide vahetult ohvriabi osutavate spetsialistide erialase ettevalmistuse
nõudeid, samuti nende põhi- ja täienduskoolitusi. Muudatustest mõjutatud peamine sihtrühm on
seega ohvriabitöötajad ja ohvriabiteenuse osutajad. Kõik ohvriabiteenuseid vahetult osutavad
isikud, st nii ohvriabitöötajad kui ka SKA lepingupartnerite töötajad (v.a vabatahtlikud) peavad
sätestatud nõuetele vastama sõltumata sellest, millist teenust või abi nad SKA korraldatavas
riiklikus ohvriabisüsteemis osutavad. Ohvriabitöötajaid on 2023. aasta märtsi alguse seisuga kokku
24. Süüteoohvritele psühholoogilist abi osutavaid spetsialiste on 185, naiste tugikeskuse töötajaid
70 ja seksuaalabikeskuse töötajaid umbes 30. Seega ulatub mõjutatud sihtrühma suurus
300 inimeseni. Suur osa ohvriabi vahetult osutatavatest spetsialistidest vastab juba praegu
kavandatud nõuetele.
Seni kehtinud regulatsiooni kohaselt oli erialase ettevalmistuse nõuded esitatud vaid naiste
tugikeskuse teenust vahetult osutavatele spetsialistidele, kuid mitte ohvriabiteenuse osutajatele.
Ohvriabi vahetult osutavatele isikutele haridus- ja koolitusnõuete kehtestamise eesmärk on
tagada, et haavatavas olukorras olevate ohvritega töötaksid asjakohase ettevalmistuse saanud
spetsialistid.
Võimaldamaks ohvriabiteenust juba praegu osutavatele isikutele piisav aeg haridusnõuetele ning
koolitusnõuetele vastamiseks, kehtestatakse nõuetele vastamiseks üleminekuperiood. Määrusega
seatud haridusnõuetele ning koolitusnõuetele peavad praegused ohvriabiteenuse osutajad ühe
aasta jooksul. Üleminekuperioodi kehtestamine võimaldab tagada teenuse jätkumise sihtrühmale
ka pärast 1. aprilli 2023, mil määrus jõustub. Uutele ohvriabiteenust osutatavatele isikutele, kes
asuvad tööle alates 1. aprillist 2023, hakkavad määrusega seatud haridusnõuded kehtima kohe.
Kokkuvõtvalt võib hinnata, et muudatustest mõjutatud sihtrühm on väike. Mõju ulatus ja mõju
avaldumise sagedus on keskmised. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.
Tõenäoliselt ei ole mõju sihtrühmale (ohvriabitöötajatele ja ohvriabiteenuse osutajatele) praktikas
väga tuntav ega põhjusta kohanemisraskusi, kuna valdav osa sihtrühmast vastab kavandatud
nõuetele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Eelnõu muudatus toob kaasa täiendava rahalise vajaduse 13 000 eurot aastas koolituste
korraldamiseks. 1. aprillil 2023. a jõustuva ohvriabi seaduse (702 SE) seletuskirja mõjudes on seda
kulu kajastatud ning 2023. aasta riigieelarve seaduses ja 2023–2026 RES-is on vastavad
vahendid arvestatud SKA eelarvesse.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. aprillil 2023. a, samal ajal uue ohvriabi seadusega.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
6
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ja
Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Naiste
Varjupaikade Liidule, Pärnu Naiste Tugikeskusele, Naiste Tugi- ja Teabekeskusele, Eesti
Kognitiivse ja Käitumisteraapia Assotsiatsioonile, Eesti Pereteraapia Ühingule, Eesti
Gestalpsühhoterapeutide Ühingule, Eesti Skeemiteraapia Assotsiatsioonile, Eesti
Psühhoanalüütilise Psühhoteraapia Assotsiatsioonile, Tartu Ülikooli psühholoogia instituudile,
Tallinna Ülikooli psühholoogia instituudile, Eesti Loovteraapia Ühingule, Eesti Psühholoogide
Liidule, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidule, Eesti Psühhoteraapia Assotsiatsioonile, Eesti
Loovteraapia Ühingule, Eesti Psühholoogide Liidule, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidule,
Eesti Psühhoteraapia Assotsiatsioonile, Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioonile VATEK ja
Eesti Psühhoanalüütilise Seltsile.
Justiitsministeerium Meie 14.03.2023 nr 1.2-2/33-1
Rahandusministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri määruse
„Ohvriabi osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded ja koolitused“ eelnõu.
Palume vastata 7 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Lisad:
1. Määrus
2. Seletuskiri
Lisaadressaadid:
Sotsiaalkindlustusamet
Andmekaitse Inspektsioon
Pärnu naiste tugikeskus
Naiste Tugi- ja Teabekeskus
Eesti Kognitiivse ja Käitumisteraapia Assotsiatsioon
Eesti Pereteraapia Ühing
Eesti Gestaltpsühhoterapeutide Ühing
Eesti Skeemiteraapia Assotsiatsioon
Eesti Psühhoanalüütilise Psühhoteraapia Assotsiatsioon
Tartu Ülikooli psühholoogia instituut
Tallinna Ülikooli psühholoogia instituut
Eesti Loovteraapiate Ühing
Eesti Psühholoogide Liit
Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Eesti Psühhoteraapia Assotsiatsioon
Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK
Eesti Psühhoanalüütiline Selts
Eesti Naiste Varjupaikade Liit
Merli Kaunissaar 6269 165
[email protected]