dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Jundo kinnistu detailplaneeringu heakskiitmata jätmine

Rahandusministeerium · 16. märts 2023
Viit
15-3/624-2
Registreeritud
16. märts 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Hiiumaa vald, Kõrgessaare Osavalla Valitsus, Hiiumaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Urve Pill (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-3624-2 16.03.2023 Väljaminev kiri.asice423 KB

Sisu (failidest)

Hiiumaa vald, Kõrgessaare Teie 26.01.2023 nr 8-3/26 Osavalla Valitsus Meie 16.03.2023 nr 15-3/624-2 [email protected] Jundo kinnistu detailplaneeringu heakskiitmata jätmine Hiiumaa valla Kõrgessaare Osavalla Valitsus esitas 26.01.2023 Rahandusministeeriumile taotluse Kalana külas Kõrgessaare valla üldplaneeringut (edaspidi üldplaneering) muutva Jundo kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) heakskiidu saamiseks planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 5 ja § 90 lõike 1 alusel. Taotlusele on lisatud detailplaneering ja selle menetluse materjalid. Taotluses on vallavalitsus kinnitanud, et detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamus on arvesse võetud. Planeeringuala, suurusega 0,76 ha, on elamumaa sihtotstarbega hoonestamata Jundo kinnistu (39201:001:0312), kõlvikuliselt koosseisult metsamaa, looduslik rohumaa ja muu maa. Naaberkinnistud on hoonestatud. Juurdepääs on planeeringuala läbivalt avalikult Kalana- Metsavahi teelt. Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas ja Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt rohelise võrgustiku koridoris. Planeeringualale jäävad Eesti looduse infosüsteemi andmetel kahe III kaitsekategooria taimeliigi kasvukohad. Detailplaneeringu eesmärk on määrata elamumaa sihtotstarbega krundile hoonestusala ja ehitusõigus 8 m kõrguse elamu ja kahe abihoone rajamiseks ehitisealuse pinnaga kokku 200 m2. Hoonete suurim lubatud korruselisus on kaks korrust maa peal ja kaks maa all. Detailplaneeringu koostamist on korraldanud Hiiumaa valla Kõrgessaare Osavalla Valitsus. Detailplaneeringu koostanud Ehitusprojekt OÜ vastutav arhitekt Kaia Reinsalu on piisava töökogemusega ning vastab PlanS § 4 lõikes 5 toodud planeerijale esitatud nõuetele. Menetluskäik Detailplaneering on algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 17.02.2022 otsusega nr 37. Nimetatud otsusega jättis Hiiumaa Vallavolikogu algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise, kuna eelhinnangu kohaselt detailplaneeringu elluviimisel eeldatavalt oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. Samal seisukohal on Keskkonnaamet 17.01.2022 kirjas nr 6-2/21/23782-4. Algatamisest on vallavalitsus teavitanud 03.03.2022 kohaliku omavalitsuse veebilehel, Ametlikes Teadaannetes, e-kirjaga valitsusasutusi, tehnovõrkude omanikke ja planeeringuala naabruses asuvate kinnisasjade omanikke ning 08.03.2022 maakonnalehes Hiiu Leht. Detailplaneeringu eelnõu avalik väljapanek toimus 01.06.-30.06.2022. Ettepaneku tegi Keskkonnaamet 08.06.2022 kirjaga nr 6-2/22/4211-3 ja sellega arvestati detailplaneeringu koostamisel. Detailplaneeringu on kooskõlastanud Päästeamet 06.09.2022 kirjaga nr 7.2-3.4/5836-2. Oma arvamuse on andnud Elektrilevi OÜ 02.05.2022 kooskõlastusega nr 1023905472, Keskkonnaamet 09.09.2022 kirjaga nr 6 2/22/4211-5, Maa-amet 27.09.2022 kirjaga nr 6-3/22/16082-2, Rahandusministeerium 22.09.2022 kirjaga nr 15-3/6836-2. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Detailplaneering võeti vastu Hiiumaa Vallavolikogu 17.11.2022 otsusega nr 82, avalik väljapanek toimus ajavahemikul 19.12.2022-17.01.2023. Teade avaliku väljapaneku kohta avaldati maakonnalehes Hiiu Leht 25.11.2022 ja vallavalitsuse veebilehel 21.11.2022. E-kirjad valitsusasutustele ja kaasatud isikutele saadeti 21.11.2022. Planeeringumaterjalidega oli võimalik tutvuda vallavalitsuse veebilehel ja paberkandjal osavallavalitsuses. Avaliku väljapaneku jooksul tegi ettepaneku Muinsuskaitseamet ja vallavalitsuse kinnitusel sellega arvestati, mistõttu avalikku arutelu PlanS-ist tulenevalt ei korraldatud. Planeeringu õigusaktidele vastavus Planeerimisalase tegevuse korraldamine PlanS § 4 lõike 1 ja lõike 2 punkti 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute olemasolu. PlanS § 124 lõige 10 sätestab, et detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus. Vastavalt PlanS §-le 10 peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 järgi kohaliku elu küsimuste, k-a ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate õigusaktidega, on erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine. PlanS § 126 lõige 1 sätestab detailplaneeringuga lahendatavad ülesanded. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab detailplaneeringu ülesanded, mille lahendamine on alati kohustuslik. Detailplaneeringuga on lahendatud PlanS §-s 126 lõikes 1 sätestatud kohustuslikud ja muud asjakohased ülesanded. Üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala piirkonnas, kuhu maakasutuse juhtotstarvet ei ole määratud ja kus on lubatud metsa- või põllumajandusmaa sihtotstarbega maaüksused või elamumaa haja-asustuse viisil. Vastavalt PlanS § 142 lõikele 1 võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks vähendades ranna ehituskeeluvööndi ulatust. Keskkonnaamet on nõustunud ranna ehituskeeluvööndi vähendamisega 14.12.2022 kirjas nr 7- 13/22/22819-2. Rahandusministeeriumi hinnangul on kohaliku omavalitsuse kaalutlused ranna ehituskeeluvööndi vähendamise osas piisavalt põhjendatud, need on toodud peatükis 1.3 „Üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndi muutmine“. PlanS § 142 lõike 5 ja § 90 lõike 2 punkti 2 kohaselt tuleb heakskiidu andmise otsustamisel kuulata ära avalikul väljapanekul kirjaliku arvamuse esitanud isikud, kelle arvamusi detailplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja detailplaneeringu koostamise korraldaja. Kuna detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamus on arvesse võetud, ei ole eelnimetatud nõude täitmine asjakohane. Samas märgime detailplaneeringu kohta järgmist. Rahandusministeerium on 22.09.2022 kirjas nr 15-3/6836-2 juhtinud tähelepanu, et detailplaneering ei vasta PlanS-le ja palunud see eelnimetatud seadusega kooskõlla viia. Rahandusministeeriumi märkustega arvestatud ei ole. Lähtuvalt heakskiitmiseks esitatud dokumentidest ja kohaliku omavalitsuse selgitustest tuvastas Rahandusministeerium järgmist: 1. 2010.a kehtestatud üldplaneeringu teemaplaneeringuga „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ (edaspidi teemaplaneering) on määratud minimaalseks 2 elamukrundi suuruseks 2 ha juhul, kui see ei asu tiheasustusalal, teemaplaneeringuga määratud elamumaal või elamuehituse reservmaal. Käesolevas detailplaneeringuga kavandatakse 0,76 ha suurust elamukrunti, mis ei asu tiheasustusalal, teemaplaneeringuga määratud elamumaal või elamuehituse reservmaal. Teemaplaneeringu kohaselt tuleb sellisel juhul elamukrundid liita (käesoleval juhul ei ole see võimalik) või koostada üldplaneeringut muutev detailplaneering. Lähtudes eelnevast ja vastavalt PlanS § 142 palume detailplaneeringusse lisada põhjendused ja kaalutlused üldplaneeringu muutmiseks, samuti üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek (PlanS § 142 lõige 7). 2. Piirinaabri Ristna Ilmajaam kinnistu omanik on Eesti Vabariik, vastavalt riigi kinnisvararegistrile (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad) on Ristna ilmajaama kinnistu riigivara valitseja Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Keskkonnaagentuur. Eelpooltoodule on tähelepanu juhtinud Maa-amet oma 27.09.2022 kirjas nr 6-3/22/16082-2. Esitatud dokumentidest lähtudes ja kohaliku omavalitsuse kinnitusel ei ole Keskkonnaagentuuri detailplaneeringu menetlemisse kaasatud. PlanS § 127 lõike 2 kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisse kaasata kõik isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, seetõttu palume Keskkonnaagentuur detailplaneeringu menetlemisse kaasata ja temalt ka arvamust küsida. 3. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus) § 2 lõike 2 kohaselt peab planeering olema selge ja üheselt mõistetav ning planeeringu seletuskiri ja joonised peavad olema omavahel kooskõlas. Rahandusministeerium on seisukohal, et kuna seletuskiri ja joonised ei ole kooskõlas, ei ole detailplaneeringus ehitusõigus üheselt mõistetavalt määratud ja ei vasta eelviidatud PlanS-i ega määruse nõuetele. Juhime tähelepanu järgnevatele ebatäpsustele: 3.1. Detailplaneeringu kohaselt on moodustataval krundil määratud ehitusõigus elamu ja kahe hoone rajamiseks, mida seletuskirjas on nimetatud kõrvalhooneteks ja põhijoonisel abihooneteks. Märgime, et kõrvalhoone mõiste on õiguslikult defineerimata. 3.2. Detailplaneeringu seletuskirja ja põhijoonise põhjal kavandatakse detailplaneeringuga elamut ja kahte abihoonet, kuid ruumilisel illustratsioonil on kujutatud üks abihoone. 3.3. Ruumilisel illustratsioonil kujutatud abihoone kõrgus on küll väiksem kui elamul, kuid detailplaneeringus ei ole määratud abihoonete maksimaalset kõrgust. Palume detailplaneeringus määrata abihoonete suurim lubatud kõrgus; läbivalt kasutada õigusaktide kohaseid mõisteid (abihoone) ning seletuskiri ja joonised kooskõlla viia. 4. PlanS § 4 lõike 2 kohaselt on planeerimise korraldaja kohaliku omavalitsuse üksus, kelle ülesandeks on maa-alale vastavate planeeringute olemasolu tagamine; planeeringu koostamise korraldamine; planeeringu koostamine või planeeringu koostamise tellimine; planeeringu koostamise käigus vajalike menetlustoimingute tegemine, planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine; kehtestatud planeeringu järgimine, ülevaatamine ja selle elluviimine osas, mis puudutab planeerimisalase tegevuse korraldajale õigusaktiga pandud ülesannete täitmist. 3 Palume detailplaneeringu tiitellehele lisada detailplaneeringu koostamise korraldaja Hiiumaa valla Kõrgessaare Osavalla Valitsus. 5. Muinsuskaitseamet on 12.01.2023 esitanud oma seisukoha kirjas nr 5.1-17.5/1958-1, milles on välja toodud, et ajalooliste kaartide põhjal võib ajaloomälestise Kalana kabeli ase (nr A27439) ulatuda planeeringualale. Käesoleval ajal on kabel lammutatud, kuid pärimuse põhjal on selle juures olnud kalmistu ja suure tõenäosusega on maapinnas säilinud kunagised hauad. Muinsuskaitseamet nõustub planeeringulahendusega, kuid märgib, et planeeringualal tuleb planeerimise faasis läbi viia arheoloogiline eeluuring, misjärel on võimalik hinnata, kas ja millises ulatuses on arheoloogiline kultuurkiht säilinud. Eeluuringu tulemuste alusel saab hinnata edasiste uuringute vajadust, mahtu, metoodikat ja maksumust ning seda, kuhu oleks mõistlik rajatavad hooned planeerida. Eeluuringud viib läbi Muinsuskaitseamet ja need toimuvad esimesel võimalusel. Rahandusministeerium on seisukohal, et kuna planeeringulahendus võib muutuda või ei ole seda enam võimalik soovitud kujul ellu viia, ei saa detailplaneeringut kehtestada enne eeluuringu tulemuste selgumist. Juhul, kui muutub detailplaneeringu põhilahendus, siis PlanS kohaselt tuleb korrata detailplaneeringu kooskõlastamist valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi muudatus puudutab. Samuti tuleb korraldada uus avalik väljapanek ja avalik arutelu, lähtudes PlanS-is kooskõlastamisele ning avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamisele kehtestatud nõuetest. Seega tuleb enne planeeringu kehtestamist viia läbi Muinsuskaitseameti poolt toodud eeluuring ja vajadusel muuta planeeringulahendust. Kokkuvõte Lähtudes eeltoodust, PlanS § 142 lõikest 5 ja PlanS § 90 lõikest 2 ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust olen seisukohal, et Jundo kinnistu detailplaneeringut ei ole võimalik heaks kiita. Palume detailplaneeringut täiendada ja parandada arvestades eelpooltoodud märkusi ning peale eeltoodud puuduste kõrvaldamist ja eeluuringu tulemuste selgumist, esitada see uuesti heakskiitmiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: Hiiumaa Vallavalitsus Urve Pill 715 5809 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel