Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 15.03.2023 17:33
Adressaat: <"RAM Info">; <"Helen Madison">
Teema: Täiendused Saku valla üldplaneeringu menetluses
Manused: 7-173-17 15.03.2023 Väljaminev kiri.asice
Tere!
Teile on saadetud Saku Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu
dokument "Täiendused Saku valla üldplaneeringu menetluses", mis on registreeritud
15.03.2023, numbriga 7-1/73-17.
Saku Vallavalitsus
Juubelitammede tee 15, Saku, 75501 HARJUMAA
Tel 671 2431
e-post:
[email protected]
2 Saku valla üldplaneering
Saku Vallavalitsus
SAKU VALLA ÜLDPLANEERING
2023
Saku valla üldplaneering 3
SISUKORD
Sisukord ......................................................................................................................... 3
Sissejuhatus .................................................................................................................... 6
Üldplaneeringus kasutatud mõisted ............................................................................... 8
1. Ülevaade ja arengusuunad ................................................................................. 10
1.1. Rahvastik ja asustus ............................................................................................ 10
1.2. Väärtused ............................................................................................................ 11
1.3. Arenguvisioon ja ruumilise arengu vajadused .................................................... 12
2. Ruumilise arengu põhimõtted ............................................................................ 13
2.1. Üldised põhimõtted ............................................................................................. 13
2.2. Välisruumi kujundamise põhimõtted .................................................................. 14
3. Asustuse suunamine ja maakasutuse määramine ............................................ 16
3.1. Tiheasustusega alad ............................................................................................ 16
3.2. Hajaasustusega ala .............................................................................................. 17
3.3. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud .................................. 19
3.4. Saku aleviku keskusala ....................................................................................... 20
4. Maakasutuse juhtotstarbed ja ehitustingimused ............................................. 22
4.1. Pere- ja ridaelamu maa-ala ................................................................................. 23
4.2. Korterelamu maa-ala .......................................................................................... 24
4.3. Ühiskondliku hoone maa-ala .............................................................................. 24
4.4. Äriettevõtte maa-ala............................................................................................ 25
4.5. Äriettevõtte ja korterelamu maa-ala ................................................................... 26
4.6. Äriettevõtte ja ühiskondliku hoone maa-ala ....................................................... 26
4.7. Äri- ja tootmisettevõtte maa-ala ......................................................................... 26
4.8. Puhke- ja virgestuse maa-ala .............................................................................. 27
4.9. Haljasala ja parkmetsa maa-ala .......................................................................... 29
4.10. Kalmistu maa-ala .............................................................................................. 29
4.11. Riigikaitse maa-ala ........................................................................................... 29
4.12. Mäetööstuse (tm) ja turbatööstuse (tr) maa-ala ................................................ 30
5. Maakasutus- ja ehitustingimused teemade lõikes ............................................ 32
5.1. Kultuuriväärtused ............................................................................................... 32
5.1.1. Kultuurimälestised......................................................................................... 32
5.1.2. Kohalikul tasandil väärtuslik kultuuripärand ................................................ 33
4 Saku valla üldplaneering
5.2. Miljööväärtuslikud alad ...................................................................................... 33
5.2.1. Saku aleviku miljööväärtuslik hoonestusala ................................................. 34
5.2.2. Kiisa aleviku miljööväärtuslik hoonestusala ................................................. 37
5.2.3. Saue külamiljööala ........................................................................................ 38
5.2.4. Üksnurme mõisa miljööala ............................................................................ 39
5.2.5. Jälgimäe mõisa miljööala .............................................................................. 40
5.2.6. Rahula mõisa miljööala ................................................................................. 41
5.2.7. Tähelepanu väärivad eraldiseisvad üksikobjektid ......................................... 42
5.3. Kaitstavad loodusobjektid .................................................................................. 42
5.4. Roheline võrgustik .............................................................................................. 44
5.5. Metsad................................................................................................................. 47
5.6. Väärtuslik põllumajandusmaa............................................................................. 49
5.7. Väärtuslikud maastikud ja avatud loodusmaastikud........................................... 50
5.7.1. Väärtuslikud maastikud ................................................................................. 50
5.7.2. Avatud loodusmaastikud ............................................................................... 52
5.8. Veekogud ............................................................................................................ 53
5.8.1. Kalda ehituskeeluvööndi vähendamine ......................................................... 54
5.9. Veevarustus ja kanalisatsioon. Sademevee ärajuhtimine ................................... 55
5.10. Teed ja liikluskorralduse üldised põhimõtted ................................................... 57
5.10.1. Riigiteed ...................................................................................................... 57
5.10.2. Kohalikud teed ............................................................................................ 60
5.10.3. Jalgratta- ja jalgteed..................................................................................... 62
5.10.4. Parkimine..................................................................................................... 63
5.11. Raudtee ............................................................................................................. 64
5.12. Kõrgepingeliinid ............................................................................................... 66
5.13. Taastuvenergia .................................................................................................. 66
5.14. Soojavarustus .................................................................................................... 68
5.15. Maaparandussüsteemid ..................................................................................... 69
5.16. Jäätmekäitlus..................................................................................................... 69
6. Müra ..................................................................................................................... 70
7. Radoon.................................................................................................................. 75
8. Üleujutusohuga ala.............................................................................................. 77
9. Keskkonnamõju strateegislise hindamise tulemustega arvestamine .............. 79
10. Majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimisel ................................. 90
Saku valla üldplaneering 5
11. Konfliktala ........................................................................................................... 92
12. Rakendussätted.................................................................................................... 94
Lisa 1. Tuletõrje veevõtukohad.................................................................................... 95
6 Saku valla üldplaneering
SISSEJUHATUS
Saku Vallavolikogu 21. septembri 2017 otsusega nr 56 algatati Saku valla
üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamine.
Üldplaneeringu koostamise eesmärk on valla ruumilise arengu põhimõtete ja
suundumuste määratlemine ning eelduste loomine hea elukeskkonna
kujundamiseks. Üldplaneeringuga lahendatakse lähtuvalt valla ruumilistest
vajadustest planeerimisseaduse ülesanded – planeeringuala kasutus- ja
ehitustingimused, transpordivõrgustiku ja muu taristu üldised asukohad jt valla
arenguks olulised teemad.
Üldplaneeringuga hõlmatav ala on kogu Saku valla territoorium. Sidusate võrgustike
(taristud, roheline võrgustik) toimimise tagamiseks vaadeldi üldplaneeringu
koostamisel piiriüleseid seoseid valla lähiümbrusega.
Üldplaneeringuga määratud planeeringuala kasutus- ja ehitustingimused on lahti
kirjutatud maakasutuse juhtotstarvete ja teemavaldkondade lõikes. Üldplaneeringuga
määratud tingimused on aluseks detailplaneeringute koostamisel ja
projekteerimistingimuste andmisel ning igasuguste muude ehituslike ja maakasutusega
seotud toimingute läbiviimisel.
Asja- ja ajakohased kitsendusi põhjustavad objektid koos kitsenduste ulatusega on
leitavad Maa-ameti kaardirakendusest.
Joonistel taustainfona kajastatud kitsendused võivad ajas muutuda. Vastava
seadusandluse muutumisel tuleb kitsenduste määramisel lähtuda kehtivast õigusaktist.
Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viidi läbi keskkonnamõju strateegiline
hindamine (KSH). KSH selgitab, kirjeldab ja hindab üldplaneeringu elluviimisega
kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määrab vajadusel mõjude leevendusmeetmed,
arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi.
KSH käigus hinnatavad asjaolud määrab keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Lisaks pöörati mõjude hindamisel tähelepanu
asjakohastele mõjudele, mis on üldplaneeringu kui valla arengu strateegilise
arengudokumendi koostamisel olulised. Asjakohaste mõjudena hinnati
planeeringulahenduse elluviimise mõju majandus- ja ettevõtluskeskkonnast lähtuvalt
ning analüüsiti mõju teenuste ja puhkealade kättesaadavusele. Mõjude hindamise
tulemustega arvestati planeeringuala kasutus- ja ehitustingimuste määramisel, et
leevendada tegevusega kaasneda võivaid negatiivseid mõjusid ja/või häiringuid.
Kokkuvõtva ülevaate mõjude hindamise tulemusel antud soovitustest ja nendega
arvestamisest annab peatükk 9 ja KSH aruande peatükk 5.
Valla ruumilised vajadused ja erinevad huvid selgitati välja koostöös kohalike elanike,
maaomanike ja ettevõtjatega. Need olid aluseks valla ruumilise arengu põhimõtete
kujundamisel.
Üldplaneeringu koostamisel lähtuti Harju maakonnaplaneeringust 2030+, Saku valla
arengukavast, ruumilist arengut puudutavatest dokumentidest ning asjakohastest
õigusaktidest.
Saku valla üldplaneering 7
Üldplaneering koosneb:
▪ seletuskirjast;
▪ joonistest, milleks on:
▪ joonis 1. Maakasutusplaan. M 1:20 000;
▪ joonis 2. Väljavõte maakasustusplaanist Saku aleviku ja selle lähiala osas.
M 1: 7000;
▪ joonis 3. Väljavõte maakasutusplaanist Kiisa aleviku ja Kurtna küla osas.
M 1: 7000;
▪ joonis 4. Väljavõte maakasutusplaanist Tänassilma ja Männiku küla osas.
M 1: 7000;
▪ joonis 5. Teed ja tehnovõrgud. M 1: 25 000;
Üldplaneeringu juurde kuuluvad lisad:
▪ Saku valla välisõhu mürakaart;
▪ KSH aruanne;
▪ menetlusdokumentatsioon.
Tellija ja üldplaneeringu koostamise korraldaja: Saku Vallavalitsus.
Maire Laur ehitus- ja planeerimisteenistuse juht
Leho Vilu arhitekt
Maigi Tenisson keskkonnaspetsialist
Silver Riisalo arhitekt-planeerija
Anne Kadaja ehitusspetsialist
Karme Jääger planeeringuspetsialist
Üldplaneeringu koostamist konsulteeris ja keskkonnamõju strateegilist hindamist viis
läbi Hendrikson&Ko OÜ. Üldplaneeringu projektijuht: Marika Pärn – ruumilise
keskkonna planeerija, tase 7; kutsetunnistuse nr: 138334.
Kaanefoto ja kujundus Hendrikson&Ko OÜ.
8 Saku valla üldplaneering
ÜLDPLANEERINGUS KASUTATUD MÕISTED
Abihoone (ka kõrvalhoone) – põhihoone juurde kuuluv eraldiseisev hoone (saun,
garaaž, kuur, katlamaja, pesuköök, töökoda, ateljee vms).
Haljasala – haljasala kujundatakse selle looduslikke (elusosa) ja tehislikke (eluta osa)
komponente kombineerides (seal võivad olla teed, mänguväljakud jms).
Haljastus – haljasalal või muu kinnistul kasvav või sinna kavandatav taimestik.
Haljastusse kuuluvad rohttaimed (muru, suvelilled ehk suvikud, püsililled ehk püsikud
jt dekoratiivsed rohttaimed) ja puittaimed (puud, põõsad, puhmad, vääntaimed).
Kasutatavate taimede kõrguse järgi eristatakse kõrg- ja madalhaljastust. Haljastuseks ei
ole õige nimetada looduslikel aladel kasvavat isetekkelist taimestikku.
Kaksikelamu (ka paariselamu) – kahest sarnasest ühele krundile või kahe kõrvutiseisva
krundi piirile küljeti kokku ehitatud elamuühikust koosnev elamu, kus mõlemal on
omaette sissepääs ja sageli ka omaette katus.
Katusekorrus – hoone viimane korrus, mille pindala on oluliselt väiksem kui
põhikorrustel. Katusekorrus on kaldkatuse alune korrus, välisperimeetrist üldjuhul
selgelt tagasi astuv, kus suletud netopind on põhikorrustest oluliselt väiksema pindalaga
(ca 1/3 alumistest korrustest) ning põhikorrustest arhitektuurselt selgelt eristuv korrus.
Kõrge kaldkatuse korral võib olla mitu katusekorrust.
Korterelamu – kolme või enama korteriga elamu, kus korteritesse pääseb üldjuhul sisse
maja ühiskasutatavast koridorist või trepikojast.
Krundi koormusindeks – krundi pindala suhe korterite arvu. Koormusindeksi kaudu
antakse minimaalne lubatud krundipind korterelamu korteri kohta.
krundi pindala m2
Koormusindeks ≥ ----------------------------------------------
maksimaalne korterite arv
Krundi suurim lubatud ehitisealune pind – hoonete (põhihoone + abihooned) alune
pind, mille sisse loetakse hoonete juurde kuuluvad rõdud, lodžad, varikatused. Krundi
ehitisealuse pinna hulka arvestatakse ka eraldiseisvate varikatuste alune pind.
Põhihoone – hoone, mis kannab ehitusõigusega antud maakasutuse juhtotstarvet.
Ridaelamu – kolmest või enamast sarnasest küljeti kokku ehitatud ja eraldi
sissepääsudega elamuühikust (ehk ridaelamu-boksist) koosnev elamu, mis võib
paikneda ühel või mitmel krundil.
Väikeelamu – kuni kahe korteriga elamu.
Saku valla üldplaneering 9
Väärtuslik põllumajandusmaa – maatulundusmaa sihtotstarbega haritavat maad ja
looduslikku rohumaad või mõlema maa kõlvikut sisaldavad põllumajandusmaa
massiivid, mille suurus on vähemalt kaks hektarit ja mille kaalutud keskmine boniteet
on võrdne Harju maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteediga (39
hindepunkti) või sellest suurem.
Õueala – hajaasustusega alal hooneid ümbritsev ja neid teenindav maa-ala.
Olemasoleva õueala ulatuse aluseks võetakse Eesti Põhikaardil märgitud õuemaa.
Üksikelamu – ühe korteriga elamu.
10 Saku valla üldplaneering
1. ÜLEVAADE JA ARENGUSUUNAD
Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja arengusuunad on
planeeringulahenduse põhjendused.
1.1. RAHVASTIK JA ASUSTUS
Saku valla elanike arv rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2023 seisuga on 11644
elanikku. Valla elanike arv on viimase kümne aasta jooksul näidanud pidevat
kasvutendentsi, kusjuures viimase viie aasta arvestuses on nii loomulik iive kui
rändesaldo olnud positiivsed. Viimase viie aasta keskmine juurdekasv on ligikaudu
350 inimest aastas. Samas jõuab sünnitusikka lähiajal väikesearvulisem põlvkond ja
tööealiste vanusgrupp vananeb. Rahvastikuprognoosi kohaselt on ka perspektiivis
peamine rahvaarvu mõjutaja elanike sisseränne.
Saku valla ruumilise arengu kavandamisel lähtutakse eeldusest, et rahvaarv jätkuvalt
kasvab, kuid kasvutempo mõnevõrra aeglustub. Ruumilise arengu suunamisel on
eesmärgiks kujundada kohapõhistel väärtustel põhinev kvaliteetne ja inimsõbralik
elukeskkond. Vajadus on rikastada elamufondi ja luua elukoha osas valikuvõimalusi.
Silmas peetakse erinevate teenuste, sh sotsiaalteenuste ja puhkevõimaluste,
kättesaadavust. Sundliikumiste vähendamiseks luuakse võimalused töötamiseks
elukoha lähedal.
Saku valla pindala on 170 km2. Vallas on 2 alevikku (Saku ja Kiisa) ja 19 küla.
Asustus on valdavalt koondunud põhja-lõunateljel valla keskossa, äärealadele on
iseloomulik pigem hajus asustusmuster. Rahvaarvult ja asustustiheduselt on suurimad
Saku ja Kiisa alevikud ning Metsanurme, Üksnurme, Juuliku, Kurtna ja Roobuka
külad. Asustusmustri kujunemist on tugevasti mõjutanud valda läbiv taristu – raudtee
ja maanteed.
Juba väljakujunenud asustusmustris üldplaneeringuga olulisi muudatusi ei
kavandata. Olemasolevad tiheasustusega alad säilivad, arenguperspektiivi ja
rahvastikuprognoosi arvestades osaliselt laienevad. Mujal vallas säilib hajus
asustusmuster.
Saku valla üldplaneering 11
Skeem 1. Vallale iseloomulik asustusmuster. Tihedamad hoonestusalad on koondunud valla keskosas
raudtee ja maanteede äärde.
1.2. VÄÄRTUSED
Saku vallale iseloomulikud väärtused1 on:
▪ kohalik elanikkond – tugevad kogukonnad;
▪ geograafiline asukoht – paiknemine Tallinna lähialal, samas eraldatus;
▪ rohelus – elukeskkonda rikastavate rohe- ja pargialade ning veekogude
olemasolu, toimiv roheline võrgustik;
▪ inimsõbralikud lahendused, avaliku ruumi olemasolu;
▪ puhkamiseks, sportimiseks, vaba aja veetmiseks sobilikud alad;
▪ arhitektuuriliselt terviklikud hoonestusalad, säilinud ajalooline külastruktuur;
▪ mitmekesine loodusmaastik, avatud vaated;
▪ ajalooliselt ja looduslikult väärtuslikud objektid ja alad;
▪ tihe ja sidus jalgratta- ja jalgteede võrgustik;
▪ taristu – olemasolevad ja perspektiivsed teed ja raudteed;
1
Väärtused kaardistati rühmatööde tulemusena. Üldplaneeringu mõttekoda Kiisa vabaajakeskuses toimus
16.10.2018.
12 Saku valla üldplaneering
▪ mitmekesine ettevõtluskeskkond.
1.3. ARENGUVISIOON JA RUUMILISE ARENGU VAJADUSED
Saku valla arengukava 2020-2035 järgi on valla visiooni aastaks 2030+:
Saku vald on ilus roheline pealinnalähedane töö- ja elupaik.
Saku valla ruumilise arengu vajadused lähtuvad kohalike väärtuste ja
looduskeskkonna säilitamise, inimsõbraliku elu- ja ettevõtluskeskkonna loomise,
erineva tasandi keskuste tugevdamise ning eriilmeliste piirkondade hoidmise
põhimõttest.
Olulisemateks ruumilisteks vajadusteks on:
▪ säilitada ja jätkusuutlikult edasi arendada väljakujunenud asustusmustrit;
▪ kujundada kvaliteetne elu- ja ettevõtluskeskkond kooskõlas
looduskeskkonnaga;
▪ tugevdada keskusi;
▪ planeerida kvaliteetset avalikku ruumi.
Saku valla üldplaneering 13
2. RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED
2.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED
Ruumilise arengu põhimõtted annavad suunised maakasutuseks ja ehitamiseks valla
territooriumil. Need on maakasutuse juhtotstarvete ja ehitustingimuste määramise
lähtekohana üldplaneeringu lahenduse oluliseks osaks. Ruumilise arengu põhimõtete
väljatöötamisel on arvestatud valla väärtuste ja ruumiliste vajadustega ning Harju
maakonnaplaneeringus 2030+ sätestatuga.
Lähtudes väljakujunenud asustusmustri säilitamise ja jätkusuutliku edasi arendamise
vajadusest, planeeritakse maakasutust põhimõttel tihe jääb tihedaks, haja hajusaks.
Väljaspool tiheasustusega alasid uusi „põllukülasid“ ei planeerita. Soodustatakse
energiat ja ressurssi säästvaid lahendusi, eelistades olemasoleva ehitatud keskkonna
laiendamist ja tihendamist ning olemasoleva taristu ärakasutamist uute asustamata
alade kasutuselevõtu asemel.
Planeerimisel lähtutakse kohapõhistest väärtustest ning kvaliteetse elukeskkonna
loomise põhimõttest. Arvestatakse ajalooliselt väljakujunenud külastruktuuriga
piirkondades, kus see on säilinud ja arhitektuurselt terviklike hoonestusalade üldilmega.
Soodustatakse tiheasustusega aladel mitmekülgset maakasutust, ohutuid ja
mitmekesiseid liikumisvõimalusi, arvestatakse kergesti ligipääsetava ja mitmekesise
avaliku ruumi olemasolu vajadusega.
Keskuste võrgustik on määratud vastavalt maakonnaplaneeringule. Saku alevik on
eeslinnaline piirkondlik keskus, kus pakutakse erinevaid kvaliteetteenuseid. Kiisa ja
Kurtna on koostoimivad kohalikud keskused, kus kodukoha lähedal pakutakse eelkõige
esmavajalikke teenuseid. Tõdva-Kajamaa on koostoimivad lähikeskused, kus tagatakse
eelkõige sagedasti kasutatavate kodulähedaste teenuste kättesaadavus2.
Teenuste kättesaadavuse tagamiseks kasutatakse erinevaid koostöövorme, mobiilseid
ja paindlikke lahendusi. Keskustes asuvatele teenustele ja töökohtadele tagavad
ligipääsu heas korras teed, jalgratta- ja jalgteed ning ühistransport.
Tulevikus laieneb Saku alevik Kasemetsa küla suunas ja Kiisa alevik Kurtna küla
suunas. Laienemisel on oluline kõrghaljastusega alade säilitamine, et luua soodsad
tingimused rohelise võrgustiku toimimiseks ning kvaliteetse avaliku ruumi, sh
parkmetsade, puhealade, terviseradade, mänguväljakute jne olemasoluks.
Vääna jõe idakallas Saku alevikus kujundatakse jalakäigutee-promenaadina, sidudes
Saku mõisa pargi ja matka-suusarajad aleviku põhjaosa elamu- ja puhkealadega.
2
Keskuste võrgustik loob võimalused teenuste ja töökohtade ruumiliseks hajutamiseks ja nende
kättesaadavuse tagamiseks (parandamiseks). Maakonnaplaneeringuga määratud teenuste liigitus keskuse
tasandi järgi on soovitusliku olemusega ja näitab optimaalset teenuste hulka vastava tasandi keskuse ja
selle tagamaa toimimiseks.
Koostoimivad keskused on lähestikku paiknevad, funktsonaalselt omavahel seotud asulad. Keskuste
võrgustik on kujutatud skeemil 2.
14 Saku valla üldplaneering
Äri- ja tootmistegevust soositakse eelkõige juba toimivates ettevõtluspiirkondades ja
logistiliselt sobivates asukohtades. Piirnemisel elamualadega nähakse ette rohelised
puhveralad äri- ja tootmistegevusest tulenevate häiringute leevendamiseks.
2.2. VÄLISRUUMI KUJUNDAMISE PÕHIMÕTTED
Välisruumi kujundamise aluseks on inimmõõtmelisus. Inimmõõde planeerimises on
inimese vajadustele keskenduv ruumilahenduse kavandamine, mille juures arvestatakse
inimeste taju, liikumise, huvide ja käitumisega ning elanikud on kaasatud oma
elukeskkonna arendamisse.
Inimmõõtmeline välisruum on kvaliteetne ja turvaline, soodustab jalgsi või rattaga
liikumist, väärtustab ruumi sotsiaalseid ja kultuurilisi funktsioone ning soodustab
kogukondlikku tegevust ja suhtlemist.
Välisruumi kujundamisel tuleb tähelepanu pöörata:
1. välisruumi funktsionaalsusele ja mitmekülgsusele
- tagada mitmekülgsed vaba aja veetmise võimalused valla erinevates
piirkondades;
- arvestada tiheasustusega aladel korterelamute õuealade ja üldkasutatavate
alade kujundamisel erinevate sihtrühmade – lapsed, noored, täiskasvanud,
eakad, erivajadusega inimesed – vajadustega (rajada mänguväljakud,
paigutada istepingid, luua ohutud liikumisvõimalused jms);
- soodustada puhkevõimaluste loomist ettevõtlus- ja üldkasutatavatel aladel;
- arvestada kvaliteetse ruumiloome aluspõhimõtetega3;
- arvestada ligipääsetavuse ja kõiki kaasava elukeskkonna kavandamise ja
loomise põhimõtetega4;
2. liikuvusele
- kavandada otseteed tiheasustusega aladel oluliste funktsionaalsete alade
vahel, lähtudes eelkõige jalakäija-kergliikleja-ratturi vajadustest;
- luua jalakäijate, ratturite, ühistranspordi, autoga, invasõidukiga liikleja ja
vaegnägijate vajadusi arvestavad ohutud lahendused;
- kasutada erinevate liikumisruumide eristamisel värvilisi ja erinevate sillutiste
ning kattematerjalidega lahendusi;
- arvestada vananeva elanikkonna vajadustega liikluslahenduste kujundamisel
(vältida kitsaid ilma käsipuudeta astmeid jms);
3. haljastusele
- säilitada olemasolev kõrghaljastus;
- rajada iga konkreetse asukoha looduslikele, arhitektuursetele ja sotsiaalsetele
tingimustele vastav mitmekülgne haljastus elamu-, äri- ja üldkasutatavatel
aladel. Väärtustada väliruumi kujunduses kõrghaljastust, mis tagab
looduslähedase keskkonna ja leevendab kliimamuutustest tulenevaid
mõjusid;
3
Ruumiloome ekspertrühma lõpparuanne ja aruande lisa 4 on leitavad Kultuuriministeeriumi veebilehelt,
https://www.kul.ee/uuringud#arhitektuur
4
https://www.astangu.ee/sites/default/files/media/koiki_kaasava_elukeskkonna_kavandamine_loomine.pdf
Saku valla üldplaneering 15
- võimalusel kasutada looduspõhiseid lahendusi haljasalade kujundamisel (nt
niidutaimestik);
- eraldada võimalusel jalgratta- ja jalgteed tänavast/teest haljaspuhvriga;
- rajada haljastust tööstusaladele, kasutades kiirekasvulisemat ja vähest
hooldust nõudvat taimestikku ning suuremaid puid, mis aitavad mahendada
suuremahuliste tööstusehitistega kaasneda võivaid visuaalseid häiringuid.
Kaitsehaljastuse rajamisel on soovitav segapuistu kasutamine, mis koosneb
igihaljastest ja lehtpuudest. Kõrghaljastuse toimimiseks müra leevendajana
tuleb lisaks puudele istutada ka tihe põõsastik;
- võimalusel kasutada tööstushoonetel vertikaalhaljastust, katusehaljastust sh
katuseterrassid;
4. keskkonna kujundamisele ja hooldamisele ning turvatunnet loovate võtete
kasutamisele
- valgustada tänavad, olulisemad käiguteed, suuremad parklad, bussipeatused,
ülekäigurajad ja -kohad, puhkealad ja mänguväljakud;
- hooldada ja hoida korras üldkasutatav avalik ruum;
- kasutada kujundust, mis loob ja rõhutab omanditunnet;
- kasutada haljastust, mis tähistab avaliku ja mitteavaliku ruumi vahelist piiri;
5. parkimisele
- väliparklates korraldada parkimine võimalusel väiksemate taskutena ja/või
liigendada haljastuse ja väikevormidega;
- kasutada parklate ristkasutuse võimalusi parkimisalade vajaduse
vähendamiseks;
- näha ette jalgrataste parkimise võimalused;
6. hoonestuse arhitektuursele üldilmele
- hoonete arhitektuursed lahendused peavad olema esteetilised ja keskkonda
sobivad ning välisruumi arvestavad;
- vajadusel liigendada, kasutades erinevaid materjale;
- arvestada oluliste hoonete märgilise tähendusega ruumiloomes;
7. taristu arhitektuursele üldilmele
- maanteede, raudteede ja maapeal kulgevate liinitrasside kavandamisel
kasutada piirkonna topograafiat mõjude leevendamiseks (nt maastikul
peitmiseks) ning pöörata tähelepanu taristu disainile;
8. valgusreostusele
- uute arenduste ja taristu kavandamisel tuleb arvestada võimaliku
valgusreostusega ning vajadusel ette näha leevendavad meetmed (KSH
aruande ptk 4.4.3);
- Nabala-Tuhala looduskaitseala vahetus läheduses valgustuse projekteerimisel
tuleb looduskaitseala mõjutav valgustus kooskõlastada kaitseala valitsejaga.
16 Saku valla üldplaneering
3. ASUSTUSE SUUNAMINE JA MAAKASUTUSE
MÄÄRAMINE
Ruumilise planeerimise eesmärk on luua eeldused tasakaalustatud ruumilise arengu,
maakasutuse ning kvaliteetse elu- ja ehitatud keskkonna kujundamiseks.
Saku valla üldplaneering juhindub asustuse suunamisel ja maakasutuse juhtotstarvete
määramisel eesmärgist luua valla eripärast lähtuv terviklik ruumilahendus. Tervikliku
ruumilahenduse kujundamisel võeti aluseks kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted (nt
asumid kohandatakse kompaktsemad, sidusad arendusalad, hästi ligipääsetava avaliku
ruumi (sh puhkealade) olemasolu, ruumilahendus on mitmekesine ja esteetiline) ning
majandusliku-, sotsiaalse-, kultuurilise- ja looduskeskkonna arengu pikaajalised
suundumused ja vajadused. Lähtuti järjepidevuse printsiibist (arvestades kehtivate
üldplaneeringutega määratud maakasutust), maaomanike ettepanekutest ja KSH
soovitustest.
Saku valla üldplaneeringu KSH aruandes on analüüsitud elamumaade mahtu ja arvutus
näitab, et võrreldes praegusega kasvaks elanike arv ligikaudu kaks korda. KSH
aruandes on tehtud ettepanek vähendada kavandatavate elamumaade ulatust ja arvu
selliselt, et kavandatav areng vastaks nii senistele trendidele kui ka prognoosidele,
võttes arvesse üldplaneeringu ajalist raamistikku ja omavalitsuse võimekust uusi
elanikke vastu võtta ning pakkuda neile kvaliteetset teenust (lasteaiakohad, kool jt).
KSH soovitustega arvestati ja elamumaa ulatust vähendati. Valla ruumiline areng peab
toimuma järk-järgult, arvestades valla suutlikust ennekõike sotsiaalse infrastruktuuri
väljaehitamiseks ja elanikkonnale sotisaalsete teenuste tagamiseks.
Täpsem ülevaade KSH soovitustest ja nendega arvestamisest on esitatud ptk 9.
3.1. TIHEASUSTUSEGA ALAD
Tiheasustusega alad on valla territooriumi osad, kus ruumiline planeerimine järgib
kompaktsele alale omaseid põhimõtteid – hooned paiknevad (rajatakse) üksteise
lähedal, hoonestatud alad liidetakse üldjuhul ühiste tehnovõrkudega, juurdepääsuks
rajatakse sidus ja naaberalade vajadusi arvestav teedevõrk jne. Maakasutusele on
iseloomulik funktsioonide mitmekesisus (elamud, ühiskondlikud hooned ja alad,
ettevõtlusalad).
Saku ja Kiisa alevikud ning Tänassilma küla kompaktsem ala on
maakonnaplaneeringuga määratud linnalise asustusega alaks. See tähendab, et
maakasutuse määramisel on lähtutud eeldusest, et ka tulevikus koonduvad töö- ja
elukohad eelkõige alevikesse ning toimivatesse ettevõtluspiirkondadesse.
Käesolevas üldplaneeringus üldjuhul uusi tiheasustusega alasid ei määrata.
Olemasolevate arendamist, sh laiendamist, toetab juba toimiv sotsiaalne ja tehniline
infrastruktuur, mille välja arendamine naaberaladega seotult on nii majanduslikult
otstarbekas kui keskkonnakaitseliselt põhjendatud.
Saku valla üldplaneering 17
Skeem 2. Tiheasustusega alade ja keskuste paiknemine. Kajamaa ja Tõdva ning Kiisa ja Kurtna on
koostoimivad keskused.
Tiheasustusega aladel kehtivad ehitustingimused vastavalt maa-ala juhtotstarbele,
vt peatükid 4.1–4.11. Lisaks tuleb järgida teemavaldkondade lõikes toodud põhimõtteid
ja tingimusi.
Tiheasustusega alade piirid on kantud maakasutusplaanile.
Väljaspool tiheasustusega ala toimub ehitustegevus hajaasustusega ala põhimõtete
alusel, tingimusi vt peatükk 3.2.
3.2. HAJAASUSTUSEGA ALA
Hajaasustusega ala on valla territoorium väljaspool tiheasustusega ala, kus on
iseloomulik hajus asustusmuster. Hajaasustusega alana on määratletud suurem osa valla
territooriumist. Asustuse suunamisel, kasutus- ja ehitustingimuste määramisel on
lähtutud eesmärgist säilitada olemasolev looduslik, põllu- ja metsamajanduslik
maakasutus.
Käesolevas peatükis määratakse kasutus- ja ehitustingimused hajaasustusega alal,
lisaks tuleb järgida teemavaldkondade lõikes toodud põhimõtteid ja tingimusi.
18 Saku valla üldplaneering
Üldjuhul hajaasustusega alal maakasutuse juhtotstarvet ei määrata. Juhul, kui
maakasutuse juhtotsarve on määratud (nt puhke- ja virgestuse maa-ala Männiku külas),
tuleb järgida vastava juhtotstarbe kohta määratud tingimusi.
ELAMUEHITUS
1. ajaloolise hoonestusega ja/või säilinud asustusstruktuuriga külaaladel arvestada
hoonestuslaadi ja külale iseloomulikku struktuuri – õuealade, teede ja põllumaade
omavahelist paigutust;
2. ehitusõiguse eluasemekoha rajamiseks saab taotleda katastriüksusele, mille
suurus on vähemalt 2 ha, laius vähemalt 40 m. Katastriüksusele peab olema
tagatud juurdepääs;
3. õueala suurus võib olla kuni 10% katastriüksuse pindalast, kuid üldjuhul mitte
rohkem kui 2000 m2;
4. ühel katastriüksuse õuealal võib paikneda üks üksikelamu koos selle juurde
kuuluvate abihoonetega;
5. igakordse kaalumise alusel on
lubatud erinevatel katastri-
üksustel asuvate õuealade
koondamine nii, et tekib kuni
kolmest üksikelamust ja selle
juurde kuuluvatest abihoonetest
koosnev hoonete grupp, kus
gruppide vaheline kaugus
õuealade vahel mõõdetuna on
vähemalt 100 m (vt skeem 3);
Skeem 3. Näide hoonegruppide
omavahelisest paigutusest, kus õuealade
vahekaugus gruppide vahel on 100 m.
6. üksikelamu kõrgus on üldjuhul kuni 9 m, abihoonetel 6 m maapinnast;
7. soovitavalt lähtuda maalisele piirkonnale omasest arhitektuursest kujundusest.
Võimalusel vältida 0 kaldega katuseid ning imiteerivaid ja tehismaterjale
välisviimistluses;
8. piirdeaedade kõrgus on kuni 2 m, läbipaistvusega vähemalt 25%. Läbipaistmatuid
piirdeaedu võib rajada põhjendatud juhul tolmu ja müra kaitseks. Soovitav on
haljaspiirete kasutamine;
9. Saue külamiljööalal kehtivad täpsemad arhitektuurilised ja ehituslikud tingimused,
vt peatükk 5.2.3;
10. Kajama küla territooriumil endise Saku soo maa-alal (joonisel tähistatud
„Ehitustegevuse kavandamisel tähelepanu nõudev ala“) ei ole soovitav rajada
elamuid. Kogu ala on aastaringselt liigniiske ning asub osaliselt Saku
turbamaardlal, kus turbakihi paksus on kõikjal üle 1 m. Ehitiste projekteerimisel
tuleb arvestada ehitusgeoloogiliste tingimustega.
Saku valla üldplaneering 19
ÜHISKONDLIKUD HOONED JA RAJATISED
1. uushoonestus peab hoone asukohas väljakujunenud keskkonda sobituma;
2. säilitada kõrghaljastus;
3. eelistada alasid, mis ei asu suure koormusega maanteede, tootmisalade või
potentsiaalselt ohtlike ettevõtete (nt tanklad) vahetus läheduses;
4. keskkond kujundada inimsõbralik ja erinevate kasutajagruppide vajadusi arvestav
– tagada liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused ja
turvaline juurdepääs, võimalusel jalg- ja jalgrattateede ühendus
ühistranspordipeatusega, lahendada parkimine;
5. hoonestus peab järgima piirkonnale omast hoonestuslaadi.
ETTEVÕTLUS
Äri- ja tootmistegevus tuleb suunata eelkõige üldplaneeringuga määratud vastava
juhtotstarbega maa-alale tiheasustusega aladel. Sealsed maa-alad paiknevad logistiliselt
soodsas asukohas ja piirkondades on olemas tehniline taristu, sageli ka töötajaskond.
Ettevõtluse soodustamiseks ja töökohtade loomiseks elukoha lähedal (mis vähendab ka
sundliikumisi), on hajaasustusega alal lubatud väikesemahuline ja keskkonnasõbralik
ettevõtlus. Hoonestus peab järgima piirkonnale omast hoonestuslaadi. Erisused on
lubatud põhjendatud juhtudel, nt põllumajandushoonete rajamine vms.
1. tootmistegevuse arendamine on eelistatud:
1.1. juba tegutsevatel ettevõtlusaladel või nendega vahetult piirneval alal;
1.2. kasutusest väljas olevatel endistel tootmisterritooriumitel
(nt põllumajandushooned), mille taaskasutusse võtmine ettevõtlusalana on
otstarbekas tulenevalt nt olemasolevast taristust ja/või logistilisest
asukohast;
2. keskkonnahäiringuid põhjustava objekti rajamisel tuleb lähtuda eesmärgist
vähendada keskkonnahäiringuid võimalikult suures ulatuses, arvestades
kavandatava tegevuse iseloomust tulenevalt vajalikku kaugust elamutest ja
ühiskondlikest aladest;
3. tootmisalade piirnemisel elamute ja ühiskondlike aladega, tuleb kaaluda
haljaspuhvri rajamise vajadust ettevõtlusala ja tundliku ala vahele. Haljaspuhvri
vajadust hinnata üksikjuhtumi põhiselt, tulenevalt tootmistegevuse iseloomust ja
asukohast naaberalade suhtes. Haljaspuhvrite rajamisel arvestada, et haljastuse
laius puhvertsoonina toimimiseks peab üldjuhul olema minimaalselt 30 m.
3.3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSEGA
ALAD JA JUHUD
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on läbi avaliku planeerimismenetluse tagada
arendatava keskkonna parem kvaliteet ja saavutada ühiskondlik kokkulepe.
Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad on:
1. tiheasustusega alad;
2. tiheasustusega alade piiridest välja jäävad eraldiseisvad üldplaneeringuga
määratud äri- ja tootmisettevõtte maa-alal ning ühiskondliku hoone juhtotstarbega
maa-alad.
20 Saku valla üldplaneering
Mujal valla territooriumil kaalutakse detailplaneeringu koostamise vajadust igakordselt
üksikjuhtumi põhiselt.
Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik olulise ruumilise mõjuga, sh olulise
avaliku huviga, ehitise püstitamiseks või rajamiseks.
Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel on ilma detailplaneeringuta lubatud
kavandada ehitisi, mille erandjuhud võib kohalik omavalitsus lubada planeerimisseaduse
alusel.
Juhul kui kavandatavale tegevusele ei ole üldplaneeringu või seadusega ette nähtud
detailplaneeringu koostamise kohustust, kuid objekti kavandamine eeldab
laiapõhjalisemat avalikustamist, tuleb kaaluda avatud menetlusega
projekteerimistingimuste rakendamist.
Saku Vallavolikogu võib ülekaaluka avaliku huvi olemasolu korral algatada
detailplaneeringu koostamise alal või juhul, mida planeerimisseaduses ja
üldplaneeringus ei ole ette nähtud.
3.4. SAKU ALEVIKU KESKUSALA
Saku aleviku keskusala (vt skeem 4) on kogu valla funktsionaalne ja ruumiline süda.
Siin asuvad olulised sihtkohad ja märgilise tähtsusega hooned. Olemasolev hoonestus
on mitmekesise laadi ja mahuga, varieerub ka kõrgus. Keskusalal on soositud
funktsionaalne mitmekesisus. Keskusala rõhutamiseks on oluline kõrgekvaliteediline
avalik ruum. Hoonestuse kavandamisel tuleb kaaluda arhitektuurivõistluse läbiviimise
vajadust.
Keskusalal võib kaaluda kõrgema hoonestuse (kuni 10 korrust) rajamist Saku õlletehase
vahetusse naabrusesse ning Tiigi tn ja Saku-Tõdva tee ringtee äärde (nt Tiigi tn 2 ja Tiigi
tn 2a). Võimalikud asukohad asuvad suuremate teede sõlmpunktide vahetus naabruses,
omades head ligipääsu. Nimetatud asukohad võimaldavad kujundada keskusala
nurkadesse keskust piiritlevad arhitektuursed aktsendid.
Saku valla üldplaneering 21
Skeem 4. Saku aleviku keskus.
22 Saku valla üldplaneering
4. MAAKASUTUSE JUHTOTSTARBED JA
EHITUSTINGIMUSED
Üldplaneering määrab maakasutuse juhtotstarbe ja ehitustingimused.
Üldplaneeringuga määratakse maakasutuse juhtotstarve üldisel tasandil valla ruumilise
arengu põhimõtetest lähtuvalt, st arvestades, milline on maakasutuse potentsiaal.
Juhtotstarve on üldplaneeringuga määratud maa-ala kasutamise valdav otstarve (kui
vähemalt 70% planeeritavast alast vastab juhtotstarbele), mis annab perspektiivse
maakasutuse põhisuunad. Näiteks kavandatakse üldplaneeringuga pere- ja ridaelamu
maa-ala juhtotstarbega alad (maakasutusplaanil tähistatud EP) tulenevalt piirkonna
iseloomust ning arenguperspektiivist. See tähendab, et lisaks pere- ja ridaelamutele võib
maa-alale planeerida ka ala teenindamiseks vajalikke väikesemahulisi kaubandus- ja
teenindushooneid ja ühiskondlikke hooneid, mis toetab piirkonna arengut ja aitab
kujundada kvaliteetset elukeskkonda.
Kui kõrvalotstarbeline hoonestus ei ole lubatud või on see piiratud, on vastav tingimus
seletuskirja tekstiossa lisatud.
Osadele aladele on määratud mitu maakasutuse juhtotstarvet – n-ö segafunktsioon.
Näiteks äriettevõtte ja korterelamu maa-ala (maakasutusplaanil tähistatud Ä/EK).
Segafunktsioon võimaldab maa-ala paindlikumat kasutust, lähtudes tulevikus
täpsustuvatest arengusoovidest ja -vajadustest. Segafunktsioon tähendab, et maa-ala
võib tulevikus kasutusele võtta kogu ulatuses kas ärilisel otstarbel või korterelamute
püstitamiseks või nii ühel kui teisel juhul nimetatud otstarvetest. Konkreetse arendus-ja
ehitustegevuse kavandamisel tuleb järgida vastava juhtotstarbe kohta määratud
tingimusi ehk ärihoone püstitamisel äriettevõtte maa-ala kohta määratud tingimusi ja
korterelamu püstitamisel korterelamu maa-ala kohta määratud tingimusi jne.
Maakasutuse juhtotstarvete selgitused ja ehitustingimused on toodud käesolevas
peatükis.
Üldplaneeringuga määratud juhtotstarve ja ehitustingimused on aluseks
detailplaneeringute koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel ning muude
ehituslike ja maakasutuslike toimingute kavandamisel. Üldplaneeringu kehtestamisega
ei kaasne kohest katastriüksuse sihtotstarbe muutust. Kuni kavandatu elluviimiseni saab
maa-ala edasi kasutada senisel otstarbel.
Hajaasustusega alal ei ole maakasutuse juhtotstarvet üldjuhul määratud, ehitustegevusel
tuleb järgida hajaasustusega ala (peatükk 3.2) ja teemavaldkondade kohta määratud
tingimusi.
Saku valla üldplaneering 23
4.1. PERE- JA RIDAELAMU MAA-ALA
EP
Pere- ja ridaelamu maa-ala on üksikelamu, kaksikelamu või kahe korteriga elamu,
ridaelamu, suvila või aiamaja, ehitamiseks ette nähtud maa-ala ning arhitektuurselt ja
ehituslikult elamute vahelisse välisruumi sobituv muu elamuid teenindava maakasutuse
juhtotstarbega maa-ala.
Pere- ja ridaelamumaa juhtfunktsiooni korral peab elamuehituseks kavandatud kruntide
maa jagunema elamutüüpide vahel järgmiselt: üksikelamud vähemalt 50%;
kaksikelamud kuni 50% ja ridaelamud kuni 25% kruntide pinnast.
Pere- ja ridaelamu maa-alal ei ole lubatud kavandada korterelamuid, tootmis- ja
tööstushooneid ning laohooneid, sh hulgikaubandushooneid.
Väliruumi kujundamisel tuleb lähtuda piirkonna kohapõhistest väärtustest ning
kvaliteetse elukeskkonna loomise põhimõttest – kõrghaljastuse olemasolul see
võimalikult suures ulatuses säilitada; arvestada olemasolevate hoonestusmahtude ja
väljakujunenud ühtse ehitusjoonega; arvestada üldkasutatava avaliku ruumi
(puhkealad/-kohad, sh haljasalad, mänguväljakud, palliplatsid vms) olemasolu
vajadusega; tagada ohutud ja jalakäijasõbralikud liikumisvõimalused.
Üldkasutatava avaliku ruumi olemasolu on vajalik meeldiva elukeskkonna ning elukoha
lähedal puhkevõimaluste loomiseks. Maa-ala täpsemal planeerimisel tuleb lähtuda
põhimõttest, et puhkevõimalused (puhkeala, haljasala ja parkmets vms) loetakse hea
kättesaadavusega, kui need on kättesaadavad elukohast ca 300 m (ligikaudu 5 minuti tee
jalgsi) raadiuses.
Hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda järgnevast:
1. uute elamukruntide vähim suurus:
1.1. üksikelamu Saku ja Kiisa alevikus 1200 m2; Saue küla miljööalal 4000 m2;
mujal aladel 1500 m2;
1.2. kahe korteriga elamu 2000 m2;
1.3. ridaelamu boksi kohta 600 m2; Saku alevikus 500 m2;
2. hoonete suurim lubatud ehitisealune pind üksik-, kaksik- ja muu kahe korteriga
elamu ehitamisel kuni 20% krundi pindalast, välja arvatud kuni 1100 m2 suurused
olemasolevad elamumaa krundid, kus on lubatud ehitisealune pind kuni 220 m2;
3. maksimaalne maapealne korruselisus 2;
4. põhihoone kõrgus on kuni 9 m, abihoonetel kuni 6 m maapinnast;
5. endiste aiandusühistute piirkonnas on krundile lubatud ehitada üksikelamu või
aiamaja ja abihooned. Põhihoone võib olla kuni 2-korruseline (1 täis- ja
1 katusekorrus), suurima lubatud kõrgusega kuni 8,5 m ning abihoone kuni 5 m
maapinnast;
6. üldjuhul peab 20% planeeritavast alast kavandama avalikuks kasutuseks (mille
hulka ei loeta sõiduteid ja tänavaid) – haljasalaks, puhkealaks vms;
7. mitte ehitada hooneid, mille välisviimistluses on domineeriv osa arhailisel
ümarpalgil;
24 Saku valla üldplaneering
8. piirete lubatud kõrgus on kuni 1,5 m maapinnast, läbipaistvusega vähemalt 25%
(ei kehti haljaspiiretele). Erisused on lubatud põhjendatud juhul, nt müra ja tolmu
tõkestamiseks;
9. parkimine lahendada omal krundil;
10. miljööväärtuslike alade täpsustavad arhitektuurilised ja ehituslikud tingimused
vt peatükk 5.2.1–5.2.7;
11. elamu- ja ettevõtlusalade vahele peab jääma 30 m säilitatavat/rajatavat
kõrghaljastust (kaitsehaljastus) võimalike häiringute leevendamiseks.
Kõrghaljastus võib olla kitsam või sellest loobuda, kui kasutatud on teisi piisavaid
meetmeid häiringute leviku tõkestamiseks;
12. uute pere- ja ridaelamute ning maantee vahele peab jääma üldjuhul 30 m
säilitatavat/rajatavat kõrghaljastust, et vältida elamute sattumist otse maanteede
äärde ja säiliks mööda maanteed sõites „Läbi rohelise akna“ põhimõte;
13. müra ja välisõhu kaudu levivate häiringute vähendamise meetmed määratakse
detailplaneeringu ja/ või ehitusprojektiga.
4.2. KORTERELAMU MAA-ALA
EK
Korterelamu maa-ala on kolme- ja enama korteriga korruselamu ehitamiseks ette
nähtud maa-ala ning arhitektuurselt ja ehituslikult elamute vahelisse välisruumi sobituv
muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala.
Kõrvalotstarbeline hoonestus ei ole lubatud.
Hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda järgnevast:
1. uute korterelamute koormusindeks on vähemalt 200;
2. lubatud on teenindavate ehitiste (prügimajad, süvamahutid, jalgrattaparklad või -
varjualused vms) rajamine. Üldjuhul ei ole lubatud muude eraldiseisvate
abihoonete (kuurid, kaetud terrassid jms) rajamine, ka mitte kuni 20 m² ehitistena;
3. maksimaalne maapealne korruselisus on üldjuhul Saku alevikus ja alevikuga
seotud lähialal 5, mujal tiheasustusega aladel 3;
4. vältida järske üleminekuid – see tähendab, et elamu naabrusesse ei tohi ehitada üle
ühe korruse olemasolevast elamust kõrgemat hoonet;
5. avalik ruum (haljasalad, pargid, mänguväljakud jms) peab moodustama vähemalt
20% planeeritavast alast. Teid ja parklaid ei arvestata avaliku ruumi hulka;
6. üldjuhul piirdeaedu mitte ette näha;
7. parkimine lahendada omal krundil, arvestades ka jalgrataste parkimise vajadusega.
4.3. ÜHISKONDLIKU HOONE MAA-ALA
AA
Ühiskondliku hoone maa-ala on valitsus-, haridus-, tervishoiu-, hoolekande-, kultuuri-
ja spordihoone ja neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala.
Saku valla üldplaneering 25
Hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda järgnevast:
1. kõik avalikud teenused peavad olema kasutajatele võimalikult hästi kättesaadavad
ja ligipääsetavad;
2. hoonete suurim lubatud ehitisealune pind ja kõrgus määratakse
detailplaneeringuga vastavalt hoonete kasutusotstarbele;
3. säilitada maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus;
4. parkimine lahendada oma krundil ja/või kasutada parklate ristkasutuse võimalusi
– parkla kasutamine päevasel ajal ühiskondlike pindade kasutajate ja külastajate
poolt, õhtusel ja öisel ajal piirkonna elanike poolt. Arvestada jalgrataste parkimise
vajadusega;
5. sobiva lahenduse leidmiseks korraldada vajadusel arhitektuurikonkurss.
4.4. ÄRIETTEVÕTTE MAA-ALA
Ä
Äriettevõtte maa-ala on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja
pangahoone ja neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala. Kaubandus- ja
teeninduspinnad on elanike teenindamiseks ja valdavalt avaliku juurdepääsuga.
Äriettevõtte maa-alal ei ole lubatud kavandada elamuid (pere-, rida- ja korterelamu),
tootmis- ja tööstushooneid ning laohooneid, sh hulgikaubandushooneid.
Hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda järgnevast:
1. elamu naabrusesse ei tohi ehitada üle ühe korruse olemasolevast elamust kõrgemat
hoonet;
2. soovituslikud on astmeliselt tõusvad hoonestusmahud;
3. hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on üldjuhul 40% krundi pindalast,
igakordse kaalumise alusel kuni 50%;
4. säilitada maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus;
5. rajada maakasutusplaanil määratud asukohtades kaitsehaljastus laiusega üldjuhul
30 m võimalike häiringute leevendamiseks. Kaitsehaljastus võib olla kitsam või
sellest loobuda, kui kasutatud on teisi piisavaid meetmeid häiringute leviku
tõkestamiseks. Kaitsehaljastus võib olla ühtlasi krundi haljastatav/looduslikuna
säiliv osa. Müra vähendamise meetmed määratakse detailplaneeringu,
projekteerimistingimuste ja/või ehitusprojektiga;
6. parkimine lahendada oma krundil. Kasutada parklate ristkasutuse
võimalusi – parkla kasutamine päevasel ajal äri- ja ühiskondlike pindade
kasutajate ja külastajate poolt, õhtusel ja öisel ajal elanike poolt;
7. tagada ligipääs kergliiklejatele, kavandada jalgrattaparklaid;
8. planeeritavates või olemasolevates tanklates gaasimahutite kasutusele võtmisel
tekkivate ohualade vähendamiseks kaaluda mahutite maa alla paigutamist.
26 Saku valla üldplaneering
4.5. ÄRIETTEVÕTTE JA KORTERELAMU MAA-ALA
Ä/EK
Äriettevõtte ja korterelamu maa-ala on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-,
büroo- ja pangahoone, kolme ja enama korteriga korruselamu ehitamiseks ette nähtud
maa-ala ja neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala.
Kaubandus- ja teeninduspinnad on elanike teenindamiseks ja valdavalt avaliku
juurdepääsuga.
Maa-alale võib kavandada ärihooneid, korterelamuid või segaotstarbega hooneid.
Suuremahuliste laohoonete rajamine kaubandushoonete juurde ei ole lubatud.
Hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda korterelamu maa-ala (peatükk 4.2) ning
äriettevõtte maa-ala (peatükk 4.4) tingimustest.
4.6. ÄRIETTEVÕTTE JA ÜHISKONDLIKU HOONE MAA-ALA
Ä/AA
Äriettevõtte ja ühiskondliku hoone maa-ala on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-,
majutus-, büroo- ja pangahoone, valitsus-, haridus-, tervishoiu-, hoolekande-, kultuuri-
ja spordihoone ning neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala.
Kaubandus- ja teeninduspinnad on elanike teenindamiseks ja valdavalt avaliku
juurdepääsuga.
Maa-alal võib rajada ärihooneid, ühiskondlike hooneid või segaotstarbega hooneid.
Kaubandushoonete juurde ei ole lubatud suuremahuliste laohoonete rajamine.
Hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda ühiskondliku hoone maa-ala (punkt 4.3)
ning äriettevõtte maa-ala (punkt 4.4) tingimustest.
4.7. ÄRI- JA TOOTMISETTEVÕTTE MAA-ALA
ÄT
Äri- ja tootmisettevõtte maa-ala on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo-
ja pangahoone, tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja
neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala.
Kaubandus- ja teeninduspinnad on elanike teenindamiseks ja valdavalt avaliku
juurdepääsuga.
Maa-alale võib kavandada ärihooneid, tootmishooneid, logistikahooneid jms või
nimetatud funktsioonid kombineerituna.
Saku valla üldplaneering 27
Lubatud on keskkonnasõbralik tootmine, hoiduda suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste
jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest.
Hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda järgnevast:
1. hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on kuni 40% krundi pindalast, igakordse
kaalumise alusel kuni 50%; Tallinna mnt 2 ja Tallinna mnt 2a kinnistutel lubatud
ehitistealune pind on kuni 60% ja suurim lubatud kõrgus kuni 50 m5;
2. haljastatav/looduslikuna säiliv osa on minimaalselt 10% krundi pindalast;
3. Saku Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu lähteülesandes ja
projekteerimistingimustega määrata täiendavad tingimused, sh suurendada
haljastava ala protsenti;
4. hoonete kõrgus põhimahul on kuni 14 m, igakordse kaalumise alusel kuni 18.
Erandid on lubatud tehnoloogilistest vajadustest tulenevalt;
5. rajada maakasutusplaanil määratud asukohtades kaitsehaljastus laiusega üldjuhul
30 m võimalike häiringute leevendamiseks. Kaitsehaljastus võib olla kitsam või
sellest loobuda, kui kasutatud on teisi piisavaid meetmeid häiringute leviku
tõkestamiseks. Kaitsehaljastus võib olla ühtlasi krundi haljastatav/looduslikuna
säiliv osa. Müra vähendamise meetmed määratakse detailplaneeringu,
projekteerimistingimuste ja/või ehitusprojektiga;
6. paigutada müraallikad (nt mürarikkad seadmed, laadimisalad vms) võimalusel
tundlikest aladest eemale. Müra vähendamise meetmed määratakse vastavalt
olukorrale ja tegevuse iseloomule detailplaneeringu, projekteerimistingimuste
ja/või ehitusprojektiga;
7. uute võimalike lõhnaallikate rajamine lõhnatundlike objektide/alade lähedale
(elamu, kool, lasteaed vms) ei ole lubatud enne, kui on tagatud lõhnaaine
väljutamisel lõhna esinemise häiringutasemete vastavus õigusaktidega kehtestatud
tasemetele või käitise tegevus vastab tööstusheite seaduse §-s 8 toodud parima
võimaliku tehnika kriteeriumitele. Kusjuures taoliste objektide planeerimise
võimalikkuse üle otsustamisel tuleb lähtuda ettevaatuspõhimõttest;
8. parkimine lahendada omal krundil.
4.8. PUHKE- JA VIRGESTUSE MAA-ALA
PV
Puhke- ja virgestuse maa-ala on haljas- ja metsaalad, mis võimaldavad vabas õhus
sportimist ja lõõgastumist, kasutamist väljasõidukohtadena, vabaõhuürituste
korraldamist jms.
Puhke- ja virgestuse maa-ala põhifunktsiooniks on pakkuda võimalusi aktiivseks
puhkuseks ja vaba aja veetmiseks.
Võimaldamaks puhkamist ja sportimist vabas õhus, kavandatakse Saku alevikus Vääna
jõe äärde promenaad (valgustatud, pinkidega varustatud, haljas- ja väikevormidega
kujundatud jalgtee) ja Vääna jõge ületavad sillad. Jalgtee ja sinna juurde kuuluvate
rajatiste (sh jõge ületavate sildade) asukoht täpsustatakse projektiga.
5
Tallinna mnt 2 ja Tallinna mnt 2a kinnistute osas on Vääna jõe ehituskeeluvöönd 10 meetrit.
28 Saku valla üldplaneering
Maa-ala arendamisel ja ehitiste kavandamisel tuleb lähtuda järgnevast:
1. lubatud on rajada puhkuse, spordi, turismi ja muu vaba aja veetmisega seotud
ehitisi ja nende kavandamisel tuleb maksimaalselt säilitada looduslikku
keskkonda;
2. elamualade planeerimisel lähtuda üldjuhul põhimõttest, et puhkevõimalused
(üldkasutatav haljasala, parkmets, mänguväljak, puhkeala) oleksid kättesaadavad
elukohast ca 300 m (ligikaudu 5 minuti jalgsi tee) raadiuses;
3. erinevate sihtrühmade – lapsed, noored, erivajadustega kasutajad
jms – vajadustest (paigutada istepingid, luua ohutud liikumisvõimalused vms);
4. lubatud on rajada teenindavat taristut;
5. rajatiste ja hoonete maastikku paigutamisel arvestada maksimaalselt
olemasolevate maastikuliste tingimuste ja väärtustega;
6. lahendada parkimine;
7. lubatud on kogukonnaaedade rajamine;
8. Saku rabametsa puhkeala (puhke- ja virgestuse maa-ala) omab Saku valla ja
laiemalt ka maakonna mõistes väga olulist puhkeväärtust. See on erinevate
liikumisradadega kaetud suurim puhkeala vallas, mis on aktiivses kasutuses
kohalike elanike ja külastajate poolt. Seetõttu on soovitav selles piirkonnas
eelistada rekreatiivset maakasutust kaevandamistegevusele.
Skeem 5. Saku rabametsa puhkeala. Erinevad liikumisrajad on skeemil kujutatud pideva tumerohelise
joonega.
Saku valla üldplaneering 29
4.9. HALJASALA JA PARKMETSA MAA-ALA
HM
Haljasala (sh looduslik) ja parkmetsa maa-ala on kas kujundatud reljeefi, veestiku ja
taimestikuga või looduslik- metsa- ja/või haljasala.
Haljasala ja parkmetsa maa-alad on keskkonnakaitselise, esteetilise ja rekreatiivse
väärtusega alad. Alade hoonestamist ei planeerita, kuid puhketingimuste parandamiseks
võib rajada jalgteid ja paigaldada istepinke ning tehnovõrke. Erandjuhul on lubatud
parklate rajamine.
4.10. KALMISTU MAA-ALA
K
Kalmistu maa-ala on surnute ja tuha matmiseks ettenähtud ning vajalike ehitistega maa-
ala.
Kalmistu rajamise eelselt on vajalik teostada täpsemad uuringud ning selgitada välja
selle võimalik mõju vesikeskkonnale (sh Männiku järvele).
Kalmistu6 rajamisel nähakse ette vähemalt 50 m laiune vöönd nn vaikuseala kalmistu
välispiirist. Vööndisse on keelatud rajada ehitisi ja planeerida maakasutust, mis võib
põhjustada kalmistul müra.
4.11. RIIGIKAITSE MAA-ALA
Riigikaitse maa-ala on riigikaitselistel eesmärkidel kasutatav maa-ala sh riigikaitseliste
ehitiste (hoonete ja rajatiste) ja nende teenindamiseks vajalik maa-ala.
Männiku külas asuvad riigikaitselised ehitised Männiku linnak, Männiku lasketiir ja
Männiku harjutusväli.
6
Kalmistu asub riigikaitseliste ehitiste (Männiku linnaku, Männiku harjutusvälja ja Männiku lasketiiru)
piiranguvööndis. Neid ehitisi kasutatakse selliseks riigikaitseliseks tegevuseks, millega kaasnevad
keskkonnahäiringud nagu müra ja vibratsioon, mis võivad levida kogu piiranguvööndi ulatuses.
Riigikaitseliste tegevuste tõttu tekkiv müra võib paratamatult kalmistul vaikust häirida.
Riigikaitseliste tegevusega tekitatud mürale ei kohaldu AÕKS § 56 sätestatud välisõhus leviva müra
normtasemete regulatsioon ega ka keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müra normtasemed.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10 kohaselt tuleb keskkonnahäiringut taluda, kui
keskkonnahäiringut põhjustav tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tõttu ning puudub mõistlik
alternatiiv ja olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud kasutusele vajalikud meetmed.
30 Saku valla üldplaneering
Riigikaitselisel ehitisel on õigusaktis sätestatud alusel ja korras määratud piiranguvöönd.
Piiranguvööndi ulatuses tegevuste kavandamisel tuleb arvestada riigikaitselise ehitise
töövõime säilimisega ja tegevuste kooskõlastamisel Kaitseministeeriumiga tuleb lähtuda
õigusaktidest.
Arendustegevuse kattumisel jääkreostusalaga (Männiku laskemoonaladude maa-aluste
mahutite ala, kus varasemate uuringute alusel või eksperthinnangute tasemel on pinnas
reostunud)7, tuleb teostada pinnaseuuringud raskemetallide leviku ning
kontsentratsioonide osas.
Riigimetsaalasid võidakse kasutada riigikaitse väljaõppe korraldamiseks. Väljaõppe
toimumise ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja kasutajatel arvestada teatud müra
leviku võimaluse ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega. Väljaõppe korraldaja
kohustub teavitama kavandatavast tegevusest lähialade elanikke ja metsa-alade
kasutajaid, et tagada ohutus.
4.12. MÄETÖÖSTUSE (TM) JA TURBATÖÖSTUSE (TR) MAA-ALA
Mäetööstuse ja turbatööstuse maa-alana on kajastatud kehtiva kaevandamisloaga
mäeeraldised ja tootmisalad maavara kaevandamiseks, töötlemiseks ja ladustamiseks
ning nende teenindusmaad. Teenindusmaal võivad asuda ka teenindavad hooned ja
rajatised.
Maardlate kasutusele võtmine maavara väljamise eesmärgil toimub õigusaktides
sätestatud korras. Kaevandamisloa menetluses annab volikogu igakordselt oma
arvamuse ja põhjendatud tingimused üksikotsustuse korras.
Ehitustegevus maardlatel (sh mäetööstuse või turbatööstuse maa-alal) on võimalik vaid
peale maavara ammendumist või kui selleks on saadud maapõueseaduse alusel muu
kooskõlastus või luba. Üldplaneeringuga vastavat kooskõlastust/luba antud ei ole.
Kaevandamistegevusel tuleb lähtuda järgnevast:
1. kaevandamiskoha valikul on oluline kaevandada seal, kus eeldatav mõju
keskkonnale on väiksem;
2. kaevandamistegevus peab olema keskkonnasõbralik, st kaevandamisega ei tohi
kaasneda olulist negatiivset mõju kohalikule veerežiimile, inimese tervisele ja
heaolule. Maavarade kaevandamisel tuleb järgida müra, tolmu ja võimalike
maavõngete tekitamisel keskkonnanorme, halveneda ei tohi õhu ja joogivee
kvaliteet;
3. kaevandamisprotsess on soovitav läbi viia võimalikult lühikese ajaperioodi
jooksul, kasutades ümbruskonda vähe häirivat tehnoloogiat ning kaevandamise
tõttu muudetud maastiku ala anda pärast korrastamist võimalikult kiiresti
taaskasutusse;
7
https://keskkonnaportaal.ee/register/residual-pollution/9177397
Saku valla üldplaneering 31
4. maavarade kaevandamissoovi tekkimisel tuleb huvitatud isikul teha koostööd
kohalike elanikega leidmaks vajalikud kokkulepped ja kompromissid
(nt juurdepääsulahendused vm);
5. maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud karjääride maksimaalset
võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii
keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta.
Nende karjääride ammendamise eesmärk on ka maksimaalselt edasi lükata uute
maardlate kasutuselevõttu;
6. ligipääsuteed peavad vastama maardla kasutamisega kaasnevale
liikluskoormusele. Vajadusel kavandada olemasolevate teede (sh riigimaanteede)
kandevõime tugevdamine;
7. kvaliteetse elu- ja puhkekeskkonna tagamiseks tuleb võimalusel vältida uute
karjääride rajamist elamu- ja puhkealade ning potentsiaalsete turismipiirkondade
lähedusse;
8. väärtuste säilitamiseks ja rohelise võrgustiku sidususe ning toimivuse tagamiseks
(sh riiklike õigusaktidega ja kõrgemalseisvate planeeringutega määratud
ülesannete täitmiseks) tuleb võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikul
põllumajandusmaal, väärtuslikel maastikel ja rohelise võrgustiku aladel. Juhul, kui
nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt
kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ja vajadusel
rakendada leevendusmeetmeid. Rohelise võrgustiku alal kaevandamisloa
menetlemisel tuleb vajadusel koostada eksperthinnang või läbi viia
keskkonnamõjude hindamine;
9. Tallinna-Saku liivamaardla puhul on soovitav mäeeraldise teepoolse osa piirist
säilitada 25 m laiune kõrghaljastusega ala tolmu ja visuaalse häiringu
ärahoidmiseks;
10. kaevandamistegevuse lõpetamise järgselt tuleb alad korrastada enne
kaevandamisloa kehtivusaja lõppemist ja alad kujundada haljasaladeks,
puhkealadeks, veekoguks vms. Eesmärk on kaevandatud ala tuua maakasutusse
tagasi võimalikult väärtuslikul kujul nii looduse kui elanike jaoks;
11. Saku rabametsa puhkeala (puhke- ja virgestuse maa-ala) omab Saku valla ja
laiemalt ka maakonna mõistes väga olulist puhkeväärtust. See on erinevate
liikumisradadega kaetud suurim puhkeala vallas (vt skeem 5, peatükk 4.8), mis on
aktiivses kasutuses kohalike elanike ja külastajate poolt. Puhkeala ja
liikumisradade säilimisega on juba arvestatud suurte taristuobjektide nagu Rail
Baltic raudtee planeerimisel ja lahenduste väljatöötamisel. Seetõttu on soovitav
selles piirkonnas eelistada rekreatiivset maakasutust kaevandamistegevusele.
Tammemäe järve lääne- ja põhjakallas tuleb kaevandamistegevuse lõppedes
korrastada puhke- ja virgestusalana, mis teenindavad laiemat elanikkonda.
32 Saku valla üldplaneering
5. MAAKASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED TEEMADE
LÕIKES
5.1. KULTUURIVÄÄRTUSED
5.1.1. KULTUURIMÄLESTISED
Kultuurimälestised8 näitavad piirkonna ja kultuurmaastiku ajaloolist mitmekesisust,
seetõttu tuleb edasises tegevuses (detailplaneeringu koostamisel,
projekteerimistingimuste andmisel) lähtuda mälestisi säästvast põhimõttest ning
arvestada avaliku huviga.
Kinnismälestise kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, mille mõte on tagada mälestiste
säilimine ajalooliselt väljakujunenud maastikustruktuuris ja mälestist väärivas
keskkonnas. Kui kinnismälestisele või kaitsevööndisse soovitakse ehitada või rajada
teid, liine, trasse vm, tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
Kultuurimälestiste riiklikku registrisse on Saku vallast kantud 36 kinnismälestist9:
▪ ehitismälestiste (11) seas on Saku mõisa peahoone koos pargiga, üks eramu,
Kurtna Linnukasvatuse katsejaama ansambel ning Peeter Suure Merekindluse
rajatised;
▪ arheoloogiamälestiste (25) seas on asulakohad, kivikalmed, kultuskivid,
lahingupaik jt, mis märgivad piirkonna varast asustatust või arheoloogilise
kultuurikihi olemasolu.
Mälestistena registris olevad hooned hoida võimalusel kasutuses või kasutusest väljas
olevatele leida (uus) sobiv kasutusotstarve. Hoonete algne välisilme säilitada/taastada.
Tagada ümbruse heakord ja vaadeldavus.
Muinsuskaitse eritingimuste koostamise kohustuse juhud on loetletud
muinsuskaitseseaduses.
Muinsuskaitseamet on koostamas seni avastamata arheoloogiapärandi prognoosi.
Eesmärk on kaardistada arheoloogiatundlikud paigad, mis ei ole veel riikliku kaitse
all. Muinsuskaitseamet analüüsib teadaolevate ja võimalike arheoloogiliselt väärtuslike
alade määratlemiseks arhiiviandmeid, leiuteateid ja muid ajalooallikaid (kohanimed,
ajaloolised kaardid, geoloogiline andmestik jms). Analüüsi eesmärk on märgilistele
muististele säilimistingimuste määratlemine ja alade piiritlemine, kus kaevetööde eel
(ehitamine, kaevandamine jms) tuleb täpsustada arheoloogiliste uuringute läbiviimise
vajadus maastikul. Arheoloogiapärandi prognoosi tulemusel märgitakse kaardil ära alad,
kus analüüsitud andmete kohaselt kõige tõenäosemalt võib olla säilinud jälgi muinas- ja
keskaegsetest asustusüksustest (sh elupaigad, matmispaigad, tööpaigad jne). Analüüsi
8
Info (loetelu koos asukoha ja kirjeldusega) on leitav kultuurimälestiste riiklikus registrist,
http://www.muinas.ee/register.
9
Seisuga 15.02.2021, https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument
Saku valla üldplaneering 33
valmides antakse andmed üle omavalitsusele. Käesoleval hetkel puuduvad Saku valla
osas avastamata arheoloogiapärandi prognoosi ruumiandmed, seetõttu ei ole
üldplaneeringus alasid kajastatud ega seatud ka aladele täiendavaid tingimusi.
Arvestades, et seni avastamata ja prognoosimata muistised võib välja tulla ka väljaspool
mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid, tuleb KMH kohustusega tegevuste
kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati eelnevalt
Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus.
5.1.2. KOHALIKUL TASANDIL VÄÄRTUSLIK KULTUURIPÄRAND
PÄRANDKULTUURIOBJEKTID10
Pärandkultuuriobjektid on kogukonna ajalugu puudutavad, kultuurmaastiku
kujunemisega seotud, kohalikku tööndust ning maa ja rahva ajalugu kajastavad objektid.
Pärandkultuuriobjektid ei ole seadusega kaitstud. Objektide kaitseks ja säilimiseks tuleb
nende paiknemisega arvestada planeerimis- ja ehitustegevuse järgmistes etappides.
Pärandkultuuri väärtustamiseks ning objektide säilitamiseks on soovitav:
1. eluhoone asukoha määramisel kaaluda esmalt endise talukoha (taluõue) kasutusele
võtmist;
2. kultuuriväärtuslikud ja huvitava ajalooga hooned (meiereid, mõisahooned, kõrtsid,
veskid, kordonid vms) võtta kasutusele piirkonda sobival viisil, kas elamispinnana,
majutusasutusena, haridusasutusena vms. Nende ümberehitamisel säilitada
hoonete üldilme ja iseloomulikud välised elemendid.
XX SAJANDI ARHITEKTUURIPÄRAND
Andmekogusse11 on kantud Saue vallamaja (praegu elamu, 71801:003:0630), Kajamaa
kool ja Saku vallamaja (praegu Kajamaa Kool, 71801:006:0205), Kurtna vallakool
(71814:001:0133).
Hoonete ümberehitamisel ja/või uuendamisel säilitada hoonete välisilme ja
iseloomulikud detailid.
5.2. MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD
Miljööväärtuslike alade määratlemise eesmärk on esile tuua eriilmelised piirkonnad ja
aidata kaasa omapära säilimisele. Miljööväärtuslike alade määratlemisel ja tingimuste
seadmisel on tuginetud Leele Välja 2007. aasta tööle “Saku valla miljöökaitsealade
piiritlemine ja kasutustingimuste seadmine“
10
Maakasutusplaanile ei ole pärandkultuuriobjekte kantud. Andmed pärandkultuuri paiknemise, olemuse ja
seisukorra kohta on koondatud Eesti Looduse Infosüsteemi EELIS, mida haldab Keskkonnaagentuur. Info
on leitav ka Maa-ameti geoportaalist.
11
Info on leitav kultuurimälestiste riiklikust registrist, Vallamajad • Maaehituspärandi andmekogu
(muinas.ee) ja Koolid • Maaehituspärandi andmekogu (muinas.ee). Planeeringus kajastatud seisuga
oktoober 2021.
34 Saku valla üldplaneering
5.2.1. SAKU ALEVIKU MILJÖÖVÄÄRTUSLIK HOONESTUSALA
Saku aleviku miljööväärtuslik ala on segahoonestusala, mis koosneb valdavalt
üldkasutatavatest hoonetest ja korterelamutest. Miljööväärtusliku hoonestusala
määratlemise eesmärk on hoonestusalale iseloomulike joonte säilitamine.
Miljööväärtuse
loovad:
▪ hoonestuse
homogeensus;
▪ arhitektuurne
eripära ja
ajastutruudus;
▪ hoonete
välisviimistlus
(sh
värvilahendus);
▪ hoonetevahelise
ruumi avatus,
inimsõbralikkus;
▪ eriilmeline
tänavaruum.
Saku aleviku miljööväärtusliku hoonestusala arhitektuursed ja ehituslikud
tingimused
Piirkond Kujune‐ Iseloomulikud jooned Tingimused
misaeg
Tallinn-Saku 1950–1980 Erinevatel aastakümnetel - Hoonestustihedust ei ole
Laagri tee; väljakujunenud, lubatud üldjuhul
Saku- hoonestusmahtudest ja suurendada.
Tõdva tee; planeeringust tulenevalt ühtsena - Iseloomulike
Juubelitamm mõjuv ala: hoonestusmahtude ja
ede tee; - modernistlik planeering, ansamblilisuse
Teaduse tn; väljakujunenud teljelisus ja säilitamine.
Tiigi tn; ehitusjoon; - Iseloomuliku välisilme
Staadioni tn; - arhitektuurne dominant säilitamine (katusekuju,
Tehnika tn; stalinistlik hoone Teaduse välisseinte
Juubelitamm tänava alguses (nn peahoone); viimistlusmaterjal:
ede tee ja - omaette ansambli esialgse tellise tooni
Saku moodustavad modernistlikus krohv või plaatmaterjal,
Saku valla üldplaneering 35
Piirkond Kujune‐ Iseloomulikud jooned Tingimused
misaeg
Mõisapargi stiilis kuni neljakorruselised vältida imiteerivate
vaheline ala asutuste hooned Teaduse materjalide ja profiilpleki
tänava alguse teisel poolel kasutamist).
Hoonestus (endised nn Taimekaitsejaam - Vajalik tüüphoonete
Teaduse; ja Keemiahoone); renoveerimisel ühtse
Uus-Saku; - valdavalt tüüpprojektijärgsed tüüplahenduse
Näituse; kuni kolmekorruselised väljatöötamine (nt
Pargi; korterelamud Juubelitammede viimistlus,
Juubelitamm tee ääres ja Pargi tänaval (nn värvilahendused, lodžade
ede tee ja punaste otstega majad); kinniehitamine, katuse
Tiigi - mõisapargi äärde sobivad renoveerimine jne).
tänavatel madalamahulised ridaelamud - Vältida tugevaid
(nn aadlipesa); põhitoone (nt sinine,
- tervikliku ansambli punane, kollane ja
moodustavad ka kahekordsed roheline).
varasemad korterelamud Uus- - Krundipiirded ei ole
Saku tänaval (nn teadlaste lubatud.
elamud); - Teaduse tn 1 hoone
- vertikaalse aktsendina välisviimistluses
toimivad viiekorruselised kasutada pastelseid
tornmajad (nn punktelamud) värvitoone. Soovitav
Teaduse tänaval; skaala: sambad ja
- omaette grupid moodustavad ehisdekoor - valge või
Näituse tänaval ja Tiigi murtud valge; vältida
tänaval asuvad hilisemad tugevaid ja tumedaid
ridaelamu tüüpi (nn toone; sokkel - hall.
vaipelamud) ühekordsed - Pargi tn 3–25
korterelamud; ridaelamutel
- samuti moodustub terviklik välisviimistluses
hoonestusgrupp neljast kontrastse
hilisemal ajal rajatud neljast 2- värvilahenduse
3 korruselisest liigendatud säilitamine (valge-must).
mahtudega korterelamust Säilitada eenduva
Teaduse, Staadioni ja Tehnika karniisiga lamekatus.
tänavate vahelisel alal; - Uus-Saku tn 2–10
- domineeriv miljööväärtuslik kahekordsetel
üksikobjekt on modernistlikus korterelamutel säilitada
stiilis, punastest tellistest katusekalded ja kaarjad
välisseintega, iseloomulike pööninguaknad.
sakiliste tahkudega valge Välisviimistluse
puitkarniisiga endine materjaliks: krohv ja
näitusepaviljon; telliseline plaatmaterjal
- esialgsete planeerimiskavade (valge-must ja/või
järgselt on varasemalt rajatud kollakas-tellisepunane);
alale sobivas mahus Tehnika sokkel halli tooni.
tänava piirkonda - Näituse tn 2–3 ja
erikonstrueerimisbüroo Tiigi tn 6–16 nn
36 Saku valla üldplaneering
Piirkond Kujune‐ Iseloomulikud jooned Tingimused
misaeg
kontori- ja töökojahoone vaipelamutel säilitada
esimene osa (tänane nn Samati piireteta haljastatud õue-
kvartal). alad.
Välisviimistlusmaterjalik
Väga väärtuslikud hooned: s krohv ja puit
Teaduse tn 1 (1959) – rajatud (karniisid); kontrastne
põllumajandustehnikumi hoonena värvilahendus.
ja oli pikalt kasutuses EMMTUI - Juubelitammede tee 15
(instituudi) peahoonena ning hoone rekonstrueerimisel
seejärel Saku Valla Majana; ja krundi täiendaval
hoonestamisel on
Uus-Saku tn 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10 soovitav viia läbi
kortermajad (8 tk) – arhitektuurikonkurss
teadlaste elamud; parima lahenduse
leidmiseks.
Juubelitammede tee 13 / Tehnika Näitusepaviljoni hoone
tn 3 – erikonstrueerimisbüroo välisilme tuleb säilitada
kontori- ja töökojahoone; esialgsel kujul. Vajadus
ajastutruude detailide
Näituse tn 1, Uus- säilitamiseks. Täiendava
Saku tn 12, 9, 9a, 9b ja Pargi tn 10 hoone maksimaalne
kortermajad (6 tk) ning korruselisus 4.
eraldiseisvalt Pargi tn 29 ja 31 - Juubelitammede tee 13 /
kortermajad (2 tk) – nn punaste Tehnika tn 3
otstega majad; rekonstrueerimisel, koos
külgneva alaga (nn
Teaduse tn 2 (1974) – Samati kvartal),
Taimekaitsejaama hoone segahoonestuse
(arh Valve Pormeister); maksimaalne
korruselisus 3.
Teaduse tn 4//6 - Keemiahoone; - Teaduse tn 15–17a
korterelamutel säilitada
Juubelitammede tee 15 (1968) – õuealad autovaba
Näitusepaviljon (arh Valve funktsionaalse avaliku
Pormeister); ruumina ja fassaadide
liigendatus.
Pargi tn 3, 5, 7, 9, 11, 13, 15, 17 ja Välisviimistlusmaterjalik
19, 21, 23, 25 ridaelamud (2 tk) – s esialgse tellise tooni
nn aadlipesa krohv. Vältida
imiteerivate materjalide
Teaduse tn 3, 5, 7, 9, 8, 10 ja 12 kasutust. Pealeehitused ei
korterelamud (7 tk) ole lubatud.
(arh Hans Kõll) – nn punktelamud - Lubatavad uusehitised
(tornmajad); Tallinna mnt ja
Saku-Tõdva mnt
Näituse tn 2, 3 ja ristmikule järgides
Tiigi tn 6, 8, 8a, 12, 14, 16
Saku valla üldplaneering 37
Piirkond Kujune‐ Iseloomulikud jooned Tingimused
misaeg
ridaelamu tüüpi korterelamud piirkonna väljakujunenud
(2 + 6 tk) – nn vaipelamud hoonestuslaadi.
(arh Hans Kõll);
Teaduse tn 1a asuva endise
Teaduse tn 15, 15a, 17 ja 17a pumbamaja võib
korterelamud (4 tk). rekonstrueerida
üldkasutatavaks hooneks koos
haljasalaga (nt jaapani park).
5.2.2. KIISA ALEVIKU MILJÖÖVÄÄRTUSLIK HOONESTUSALA
Väikeelamutest koosnev hoonestusala. Miljööväärtusliku hoonestusala määratlemise
eesmärk on hoonestusalale iseloomulike joonte säilitamine.
Miljööväärtuse loovad:
▪ hoonestuse arhitektuurne
eripära ja homogeensus;
▪ hoonestuse ühtlased
ehituslikud mahud ja
perimetraalne paigutus;
▪ rikkalik ja mitmekesine
haljastatus;
▪ raudteejaama hoone ja selle
esine väljak.
Miljööväärtusliku hoonestusala kaitse- ja kasutustingimused:
1. järgida väljakujunenud üldstruktuuri ja hoonestuslaadi – hoonete paiknemist
krundil ja tänava suhtes, mahtusid, kõrgust;
2. järgida piirkonna hoonestusele omast katusetüüpi ja -kallet;
3. piirete kujundamisel lähtuda piirkonnas välja kujunenud traditsioonidest
materjalikasutuse, kujunduse ja kõrguse osas;
4. säilitada rikkalik ja mitmekesine haljastus.
38 Saku valla üldplaneering
5.2.3. SAUE KÜLAMILJÖÖALA
Külamiljööala määratlemise eesmärk on väljakujunenud hoonestusstruktuuri ja külale
iseloomulike joonte säilitamine.
Miljööväärtuse loovad:
▪ looklev puudega
palistatud külatee;
▪ teeveeres paiknevad
kiviaiad;
▪ hoonestusviis;
▪ ühtne ja omanäoline
arhitektuur;
▪ haljastatus;
▪ endine Saue vallamaja.
Külamiljööala kaitse- ja kasutustingimused:
1. arvestada külale iseloomulikku struktuuri ja hoonestuslaadi – õuealade, teede ja
põllumaade omavahelist paigutust;
2. uushoonestuse korral kasutada esmajärjekorras varasema hoonestuse asukohti,
järgida traditsioonilist taluõue loogikat (erinevad funktsioonid erinevate katuste
all, kompleks moodustub mitmest erineva suurusega hoonest);
3. lubatud on kavandada ainult üksikelamuid, naaberelamute omavaheline kaugus on
minimaalselt 50 m;
4. hoonete arhitektuuris lähtuda traditsioonilisest külamiljööst: ühekorruseline või
katusekorrusega viil- või kelpkatusega elamu. Mitte kasutada mitmekorruselist
lihtsat kastjat mahtu ja lamekatuseid;
5. eelistada traditsioonilist ehitusviisi, kasutada naturaalseid materjale. Sobivad
viimistlusmaterjalid on laudis, krohv või murtud paas, vältida imiteerivaid (plekk,
plastik jt) ja nn moodsaid materjale;
6. piirete kujundamisel lähtuda etnograafilisest traditsioonist, vältida kõrgeid müüre,
linnalikke lippaedu, kivipostidega sepisaedu, võrkpiirdeid jms;
7. külatee säilitada oma praeguses asukohas ja laiuses koos teed ääristava
kõrghaljastusega, hoonestuse paigutus tee suhtes peab olema vahelduv. Säilitada
ja korrastada teeäärsed kiviaiad (kuivladu, kõrgus kuni 50–60 cm). Uute elamute
ehitusõiguse andmisel võib külateed juurdepääsuks kavandada ainult vahetult
teega külgnevatele kruntidele;
Saku valla üldplaneering 39
8. miljööala ja piirnevate tiheasustusalade vahele näha ette 30 m laiune puhverala.
5.2.4. ÜKSNURME MÕISA MILJÖÖALA
Miljööväärtuse
loovad:
▪ mõisakompleks koos
teedevõrgu
ja liigirohke pargiga;
▪ alal paiknevad
väärtuslikud
hooned – Üksnurme
mõis ja endine
karjahoovi hooned.
Miljööala kaitse- ja kasutustingimused:
1. vältida uushoonestust miljööala piires. Olemasoleva hoonestuse ümberehitamist ja
asendamist uuega tuleb igal üksikjuhtumil eraldi kaaluda. Asendamise korral võtta
aluseks varasemad mahud ja paigutus, lähtuda ansamblile iseloomulikust
hoonetüübist;
2. vältida mõisakompleksi tükeldamist piiretega, eriti härrastemaja ümbruses.
Piirdeid võib rajada teede äärde;
3. säilitada kompleksi vaadeldavus, mis avaneb Rahula suunast lähenedes;
4. härrastemaja (peahoone) korrastamisel lähtuda ajaloolisest hoonekehandist,
kasutada ajastule iseloomulikke arhitektuurseid võtteid, detaile ja materjale;
5. kõrvalhoonete puhul on soovitav ajaloolise materjali eksponeerimine ehedal kujul.
Hoonete kohandamisel uute funktsioonide tarbeks pidada esmaseks ajaloolist
kehandit, juurdeehitused ja uued detailid võimalikult minimalistlikus stiilis, mis
jätavad arusaadavaks hoone algse funktsiooni ja eristavad selgelt hilisemad
lisandid;
6. vältida imiteerivaid materjale (plekk, plastik jt). Kasutada ajastutruid
traditsioonilisi ja naturaalseid ehitusmaterjale. Arvestada materjalikasutuse,
detailide ja värvilahenduse juures nende omavahelist sobivust ja rolli ansamblis;
40 Saku valla üldplaneering
7. tagada pargi ja mõisa peahoone säilimine tervikuna. Tõllakuuri korrastamisel tuleb
aluseks võtta ja säilitada ajalooline hoonekehand. Koostada mõisahoonete ja -pargi
uuendamiseks rekonstrueerimise projekt;
8. koostada mõisapargi hoolduskava.
5.2.5. JÄLGIMÄE MÕISA MILJÖÖALA
Miljööväärtuse
loovad:
▪ tallihoone;
▪ mõisa peahoone ja
talli vaheline
ringväljak.
Miljööala kaitse- ja kasutustingimused:
1. olemasoleva hoonestuse ümberehitamist ja asendamist uuega tuleb igal
üksikjuhtumil eraldi kaaluda. Asendamise korral võtta aluseks varasemad mahud
ja paigutus, lähtuda ansamblile iseloomulikust hoonetüübist;
2. vältida mõisakompleksi tükeldamist piiretega. Piirdeid võib rajada teede äärde;
3. säilitada kompleksi vaadeldavus;
4. tagada pargi säilimine, pargi uuendamisel koostada rekonstrueerimise projekt;
5. härrastemaja (peahoone) korrastamisel lähtuda ajaloolisest hoonekehandist,
kasutada ajastule iseloomulikke arhitektuurseid võtteid, detaile ja materjale;
6. kõrvalhoonete puhul on soovitav ajaloolise materjali eksponeerimine ehedal
kujul. Hoonete kohandamisel uute funktsioonide tarbeks pidada esmaseks
ajaloolist kehandit, juurdeehitused ja uued detailid võimalikult minimalistlikus
stiilis, mis jätavad arusaadavaks hoone algse funktsiooni ja eristavad selgelt
hilisemad lisandid;
7. vältida imiteerivaid materjale (plekk, plastik jt). Kasutada ajastutruid
traditsioonilisi ja naturaalseid ehitusmaterjale. Arvestada materjalikasutuse,
detailide ja värvilahenduse juures nende omavahelist sobivust ja rolli ansamblis;
Saku valla üldplaneering 41
8. säilitada mõisa peahoone ja talli vahelise ringväljaku, olemasolevate põliste
pargipuude ja Mõisavahe teel paiknev allee. Teostada pargipuudele ja Mõisavahe
teel paiknevale alleele dendroloogiline uuring. Pargi ja allee uuendamisel
koostada rekonstrueerimise projekt ja hoolduskava;
9. säilitada tallihoone algses mahus. Tallihoone korrastamisel lähtuda säästva
renoveerimise parimatest põhimõtetest, säilitades maksimaalselt ajaloolist
substantsi ja lähtudes säilinud originaaldetailidest.
5.2.6. RAHULA MÕISA MILJÖÖALA
Miljööväärtuse loovad
mõisahooned koos tiigi
ja pargiga.
Miljööala kaitse- ja kasutustingimused:
1. korrastada tiik kui kompleksi dominant;
2. säilitada kompleksi vaadeldavus;
3. hoonete korrastamisel lähtuda ajaloolisest hoonekehandist, kasutada ajastule
iseloomulikke arhitektuurseid võtteid ja materjale;
4. kõrvalhoonete puhul on soovitav ajaloolise materjali eksponeerimine ehedal
kujul. Hoonete kohandamisel uute funktsioonide tarbeks pidada esmaseks
ajaloolist kehandit, juurdeehitused ja uued detailid võimalikult minimalistlikus
stiilis, mis jätavad arusaadavaks hoone algse funktsiooni ja eristavad selgelt
hilisemad lisandid;
5. vältida imiteerivaid materjale (plekk, plastik jt). Kasutada ajastutruid
traditsioonilisi ja naturaalseid ehitusmaterjale. Arvestada materjalikasutuse,
detailide ja värvilahenduse juures nende omavahelist sobivust ja rolli ansamblis.
42 Saku valla üldplaneering
5.2.7. TÄHELEPANU VÄÄRIVAD ERALDISEISVAD
ÜKSIKOBJEKTID
Kajamaa kool
1920. aastatel esialgselt Saku vallamajana ehitatud ning hiljem koolihoonena
kasutusele võetud hoone, mis on mõned aastad tagasi põhjalikult renoveeritud. Väärib
jätkuvalt säilitamist ja tähelepanu oma autentse arhitektuuri ja ajaloo seisukohalt.
Kurtna Linnukasvatusjaama peahoone
Aastatel 1965–1966 arhitekt Valve Pormeistri projekti järgi ehitatud modernne hoone
koos originaalsisustusega ja ansambli osana kujundatud maastikuga on 1960. aastate
maa-arhitektuuri parim näide. Väärib jätkuvalt tähelepanu ja autentsel kujul säilitamist.
On võetud ka riikliku kaitse alla kinnismälestisena (mälestise registri number 24652).
Tõdva külas asuv Animägi (katastritunnus 71801:001:1713)
Rikkaliku rahvapärimusega paik, mis on kohaliku kogukonna jaoks märgilise
tähendusega kooskäimise koht. Tõdva Animägi on osa suuremast ainulaadsest muististe
kompleksist, kuhu kuuluvad rauaaegsed asula- ja rauasulatuskohad, mitmed kivikalmed
ning kultuse- ja ohvrikohad. Animäe säilimise eesmärgil alale rajatiste või hoonete
püstitamist mitte ette näha.
Kiisa raudteejaama hoone
1928. aastal valminud hilisjuugendlike sugemetega kivist jaamahoone. Arhitektuurne
dominant. Väärib jätkuvalt säilitamist ja tähelepanu oma autentse arhitektuuri ja ajaloo
seisukohalt (tegemist on unikaalse objektiga, millele analoog puudub).
Tõdva vennastekoguduse palvela
1888. aastal ehitatud palvemaja. Väärib jätkuvalt tähelepanu ja autentsel kujul
säilitamist.
Peeter Suure Merekindluse Männiku ja Tammemäe raudteejaamad
1913.–1917. aastal rajatud sõjalise otstarbega Tallinna kindlustusraudtee ehitised.
Tüüpilised näited kindlustusraudtee jaamahoone-elamust. Väärivad jätkuvalt
tähelepanu ja autentsel kujul säilitamist.
5.3. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID
Saku valla kaitstavad loodusobjektid on toodud tabelis 1.
Lisaks siseriiklikult kaitstavatele loodusobjektidele jääb osaliselt Saku valda kaks
Natura 2000 võrgustiku ala.
Natura alade piirkondades tuleb ruumilise arengu ja kaasnevate tegevuste rakendajal
igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku
aladele ja vajadusel algatada keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi Natura
hindamine vajalikus täpsusastmes.
Saku valla üldplaneering 43
Saku vallas leidub 19 vääriselupaika, millest valdav osa on ka rohelise võrgustiku
koosseisu haaratud.
Tabel 1. Kaitstavad loodusobjektid Saku vallas seisuga jaanuar 2023.
Tüüp Keskkonnaregistri Kaitstav loodusobjekt
kood
Kaitseala KLO1000634 Nabala-Tuhala looduskaitseala Tagadi ja
Kirdalu külades. See on valla ulatuslikum
kaitstav loodusväärtuslik ala.
KLO1200457 Saku mõisa park Saku alevikus.
Hoiuala KLO2000144 Kurtna-Vilivere hoiuala Kurtna külas.
Kattub samanimelise Natura loodusalaga.
Kaitstavad - 56 I kaitsekategooria, 91 II kaitsekategooria
liigid ja 177 III kaitsekategooria liigi
registreeritud leiukohta.
Püsielupaigad KLO3000563 Laagri nahkhiirte püsielupaik Tänassilma
külas.
KLO3001801 Männiku kalakotka püsielupaik Männiku
külas.
KLO3000592 Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaik
Männiku ja Tammemäe külades.
KLO3001292 Rahula väike-konnakotka püsielupaik
Rahula külas.
KLO3001823 Saustisoo väike-konnakotka püsielupaik
Lokuti külas.
KLO3001915 Tõdva väike-konnakotka püsielupaik
Tõdva külas.
Üksikobjektid KLO4000921 Koosi kivid Tagadi külas.
KLO4000145 Saku paekivipaljand Saku alevikus.
Laagri nahkhiirte püsielupaiga (PEP) piiranguvööndis on ehitustegevus võimalik juhul,
kui see ei lähe vastuollu PEP kaitse-eeskirjas ja looduskaitseseaduses sätestatuga. PEP
territooriumil detailplaneeringu algatamisel ehitusõiguse kavandamiseks on vajalik
detailplaneeringu koostamisse kaasata pädev nahkhiiri tundev liigiekspert, kes annab
hinnangu kas, kuidas ning millises ulatuses on nahkhiirte nõudlusi arvestades
kinnistutel ehitustegevus võimalik.
Põhjalik ülevaade kaitstavate loodusobjektide kohta on antud KSH aruandes ning info
on leitav Eesti Looduse Infosüsteemis (EELIS) ning Maa-ameti looduskaitse ja Natura
2000 kaardirakendusest.
Kaitsealuste liikide leiukohti ja püsielupaiku on kajastatud maakasutusplaanil, kuid
kehtivast õigusaktist tulenevalt ei kujutata erandina I kaitsekategooria liigi ringikujulisi
püsielupaiku.
Maakasutuse planeerimisel on kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitserežiimiga
arvestatud.
44 Saku valla üldplaneering
5.4. ROHELINE VÕRGUSTIK
Rohelise võrgustiku kujundamisel võeti aluseks Harju maakonnaplaneering 2030+ seda
ruumiliselt muutmata. Maakonnaplaneering lähtus rohelise võrgustiku määramisel
loodus- ja keskkonnakaitseliselt väärtusliku ruumistruktuuri säilitamise eesmärgist,
tuginedes sealjuures erinevatele arengusuundumustele, asustuse ja taristute paiknemise
ja vajaduste analüüsile. Kuna maakonnaplaneeringu järgne roheline võrgustik hõlmab
enamikke kaitseväärtusega alasid12, looduslikke suuri maastikumassiive (nt ulatuslikud
Männiku ja Pääsküla rabade alad, Nabala-Tuhala looduskaitseala) jm rohelise
võrgustiku osistena olulisi piirkondi, on rohelise võrgustiku toimimine tagatud ka
maakonnaplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku puhul.
Üldplaneeringu koostamisel piiritleti rohelise võrgustiku struktuurelemendid (tugi- ehk
tuumalad ja koridorid) ning täpsustati maakonnaplaneeringuga määratud üldisi
kasutustingimusi kohalikest oludest lähtuvalt.
Maakonnaplaneeringuga on määratletud Tallinna lähiala rohelise võrgustiku piir,
mis ulatub Tallinna ringteeni. See on määratletud linnaelanike lähipuhkealana, kus
metsad on suurlinna läheduse tõttu kõrge puhkeväärtusega. Tugeva inimkasutuse surve
tõttu on selles piirkonnas sidusa rohelise võrgustiku säilitamise jälgimine eriti oluline.
12
Kuigi rohevõrk võiks kaitstavate loodusobjektide alasid katta, siis rohevõrgusiku planeerimise juhendi
(https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku-planeerimisjuhend_20-04-18.pdf)
kohaselt võivad rohevõrgust välja jääda need alad, mille kaitse-eesmärkide täitmisele rohevõrk kaasa ei
aita ja vastupidi, rohevõrgu koosseisu arvamine ei aita täita rohevõrgu eesmärke.
Saku valla üldplaneering 45
Skeem 6. Rohelise võrgustiku struktuurelementide paiknemine.
Maakasutus- ja ehitustingimused rohelise võrgustiku toimimise ja sidususe
tagamiseks:
1. lähtuda rohelise võrgustiku eesmärkidest ja tagada rohelise võrgustiku toimimine.
Säilitada vastavalt maakonnaplaneeringule rohevõrgustiku tugi- ehk tuumalal
looduslike alade13 (tehispindadega hõlmamata ala) osatähtsus 90%;
2. rohelise võrgustiku alal ei ole lubatud kavandada uusi hoonestusalasid ega
laiendada olemasolevaid. Erandina on lubatud puhkeotstarbeliste rajatiste (sh
liikumisradade) rajamine või olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik
ehitustegevus või hoonestamata maa puhul õuealaga eluasemekoha rajamine (üks
üksikelamu koos selle juurde kuuluvate abihoonetega) katastriüksusele, mille
suurus on vähemalt 2 ha, laius vähemalt 40 m ning katastriüksusele on tagatud
juurdepääs, kusjuures:
2.1. maksimaalne õueala suurus võib olla 2000 m2;
2.2. piirdeaedu võib vajadusel rajada ainult õueala ümber, et säilitada hajusale
asustusmustrile omast avatud ruumi ja võimaldada ulukite vaba liikumist;
2.3. naaberkinnistute õuealade vaheline kaugus peab olema vähemalt 100 m;
13
Loodusliku maakattega ala, mis hõlmab haritavat maad, metsamaad, rohumaad, märgalasid (nt sood,
rabad, üleujutatavad jõeluhad, veekogud) jm looduslikke alasid, mis ei ole asendunud tehislikuga
(hoonestusalad, tehniline taristu jms).
46 Saku valla üldplaneering
3. rohelise võrgustiku terviklikkuse ja toimimise tagamiseks ei tohi hoonete
kavandamisel läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore;
4. reeglina ei ole lubatud uute suurte taristuobjektide rajamine. Kui see on
möödapääsmatu või vajalik ülekaaluka avaliku huvi korral, tuleb hoolikalt valida
rajatiste asukohta, et leevendada võimalikku negatiivset mõju. Vajadusel
koostada keskkonnamõjude hindamine;
5. rohelise võrgustiku alal kavandatava tegevuse puhul tuleb igal juhul arvestada
seda, et roheline võrk jääks toimima ning on tagatud looduslikud
liikumiskoridorid. Sellest tulenevalt on soovitatav lähtuda järgmistest
põhimõtetest:
5.1. kaevandamine karjäärides toimub kindlaks määratud tähtaja jooksul ja
paralleelselt tegeletakse juba karjääride korrastamisega;
5.2. mäeeraldise teenindusmaal ja lähiümbruses kavandatavad raied teostada
etappidena ja minimaalses vajalikus mahus, et võimalikult minimaalselt
metsa osakaalu vähendada;
5.3. korrastamistööde käigus kujundada lauged nõlvad (et karjääride nõlvad ei
oleks liialt järsud suurulukitele) ja karjääri ammendatud alad võimalikult
palju metsastada;
6. rohelise võrgustiku tugevdamiseks säilitada võimalusel põllumaade vahel
paiknevad metsaga kaetud alad metsamaana;
7. metsamajandamine peab olema loodussäästlik;
8. rohevõrgustiku sidususe ja ulukiläbipääsude toimimise tagamiseks
moodustatakse ulukiläbipääsudele (sama- või eritasandiline ulukiläbipääs)
piiranguvööndid. Piiranguvööndina käsitletakse rohelise võrgustikuga kattuvat
ala kuni 500 m ulukiläbipääsu keskpunktist. Ulukiläbipääsude põhimõttelised
asukohad ja piiranguvööndid on kantud maakasutusplaanile;
9. ulukiläbipääsu piiranguvööndis ei ole üldplaneeringu kehtestamise ajaks
hoonestamata katastriüksustel uute ehitiste (v.a õhuliinid, maakaabelliinid, maa-
alused trassid, planeeritud teed ja raudteed, riigikaitselised ehitised) püstitamine
lubatud. Lubatud on ehitiste püstitamine olemasolevate hoonestusaladega seotult
nii, et olemasolevad ja kavandatavad ehitised moodustavad kompaktse terviku.
Piiranguvööndites tuleb säilitada puistu jätkuv sidusus (selle olemasolu korral)
ulukiläbipääsude suudmeala ja ümbritsevate kasvava metsaga alade vahel.
Ehitised, sh piirdeaiad, ei tohi takistada loomade liikumist ulukiläbipääsudele;
10. ulukiläbipääsude piiranguvööndis tuleb maaomanikel metsa majandades ja/või
metsamajandamise kava koostades arvestada, et ulukiläbipääsu suudmeala
piirkonna metsad toimivad ulukiläbipääsu juurdepääsualana. Sellest tulenevalt
tuleb metsa majandada viisil, mis tagab rohevõrgustiku puistu sidususe ja toetab
loomade ulukiläbipääsu suudmeni jõudmist. Raiete planeerimisel on soovitav
koostööd alustada ulukiläbipääsu omanikuga juba enne metsateatise esitamist
Keskkonnaametile, et koostöös planeerida raie teostamine mahus ja viisil, mis
tagab rohevõrgustiku metsalise sidususe ja loomade läbipääsu ulukiläbipääsule.
Metsateatis ulukiläbipääsu piiranguvööndis tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu
omanikuga;
11. maavarade kaevandamist ulukiläbipääsu piiranguvööndis võimalusel vältida.
Maavara geoloogiline uuringuloa ja kaevandamisloa väljastamisel tuleb teha
koostööd ulukiläbipääsu/ökodukti omanikuga ja küsida arvamust.
Saku valla üldplaneering 47
Rohevõrgustiku konfliktalad on seotud suure liiklusintensiivsusega maanteedega
nagu Tallinna ringtee ja Tallinn-Pärnu-Ikla maantee. Vähem konfliktsed on raudteed.
Madalama liiklusintensiivsusega raudteed ei too kaasa olulist barjääriefekti ning Rail
Baltic raudtee rajamisel ehitatakse välja ökoduktid ning tagatakse loomade
läbipääsuvõimalused raudtee ristumisel veekogudega. Taristu edaspidisel
kavandamisel ja arendamisel on eriti oluline planeerida see rohevõrgustikku arvestavalt
ja tugevdada seniseid rohevõrgu ühendusi (ulukiläbipääsud Tallinna ringteele, Tallinn-
Pärnu-Ikla ja Tallinn-Rapla-Türi maanteel jm). Leevendavad meetmed kavandamisel
olevatele objektidele seatakse üldjuhul konkreetsete projektide raames.
5.5. METSAD
Metsade majandamisel arvestada metsa majandamise hea tava reegleid14.
Kõrge puhkeväärtusega metsadeks on määratud Saku ja Kiisa aleviku, Kurtna küla ja
Männiku küla tiheasustusega aladega piirnevad riigimetsad (vt skeem 7–9)15. Lisaks
tuleb nende metsade majandamisel arvestada vajadusega tagada asula või ehitiste kaitse
õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest. Metsad on vajalikud tuleohu
vähendamiseks ja metsatulekahju leviku tõkestamiseks.
Kõrge puhkeväärtusega ja asula kaitseks vajalikel riigimetsa maadel tuleb:
1. planeerida raied maastikku sobitatud lankidena. Vältida suurte avatud vaadete ja
tuulekoridoride tekkimist. Metsa kasutamise määr ja viisid peavad tagama metsa
ökoloogiliste, kultuuriliste ja sotsiaalsete eesmärkide säilimise;16
2. raie tagajärjed (okste äravedu, rikutud teede ja pinnaste taastamine) likvideerida
raie tegija poolt võimalikult kiiresti;
3. koostada Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK) koostöös detailsed kavad
metsade majandamiseks ja uuendamiseks. Kavadega hõlmatava maa-ala ulatus
täpsustatakse koostöös, arvestades metsade olemit, nende kasvutingimusi ja
vanuselist jagunemist nii kavade koostamise hetkel kui pikemas perspektiivis.
14
https://www.rmy.ee/erametsanduse-hea-tava; https://www.rmk.ee/metsa-
majandamine/metsamajandus/strateegiad-ja-moisted/metsamajandamise-hea-tava.
15
RMK üheks tegevusalaks vastavalt põhimäärusele on metsa kasutamine ja kasutusse andmine
rekreatsiooniks; maastiku, pärandkultuuriobjektide ja kaitstavate loodusobjektide hoidmine; RMK
puhkealadel mitmekülgsete rekreatsioonivõimaluste loomine ja metsa kasutamise suunamine jne
(https://www.riigiteataja.ee/akt/13141476?leiaKehtiv). Rekreatiivset eesmärki täidavad eelkõige
tiheasususega aladega piirnevad riigimetsad.
16
Raieala pindala sõltub kohapealsetest looduslikest tingimustest, ümbritsevate metsade vanusest,
puhkerajatiste ja väärtuslike objektide olemasolust jne. See lepitakse kokku metsamajandamise kava
koostades kohalikest oludest lähtuvalt.
48 Saku valla üldplaneering
Skeem 7. Saku aleviku ja lähiala tiheasustusega aladega piirnevad kõrge puhkeväärtusega ja asula
kaitseks vajalikud riigimetsa maad.
Skeem 8. Kiisa aleviku ja Kurtna küla tiheasustusega alaga piirnevad kõrge puhkeväärtusega ja asula
kaitseks vajalikud riigimetsa maad.
Saku valla üldplaneering 49
Skeem 9. Männiku küla tiheasustusega aladega piirnevad kõrge puhkeväärtusega ja asula kaitseks
vajalikud riigimetsa maad.
5.6. VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA
Väärtusliku põllumajandusmaa määramisel võeti aluseks Harju maakonnaplaneering
2030+.
Väärtusliku põllumajandusmaa määramise ja kasutustingimuste seadmise eesmärk on
tagada nende säilimine võimalikult suures ulatuses ja kasutada neid sihipäraselt
põllumajanduslikuks tegevuseks.
Üldplaneeringuga on täpsustatud väärtusliku põllumajandusmaa ruumilist paiknemist,
arvestades muudatusi olemasolevas maakasutuses ja ehitatud keskkonnas.17
Maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on määratud üldistatult ja ei
lähtu põllumajandusmaa kohapõhisest väärtusest (boniteedist). Seetõttu võib kohati
põllumajandusmaa tegelik väärtus olla madalam kui 39 (nt mullaareaal on väiksem või
tegemist künkliku erodeerunud maastikuga). Sellest tulenevalt on pärast üldplaneeringu
kehtestamist lubatud väärtusliku põllumajandusmaa paiknemist täpsustada ja
põllumaad väärtusliku põllumajandusmaa koosseisust välja arvata, nt boniteeti
17
Üldplaneeringuga on täpsustatud maakonnaplaneeringu esmast kaardikihti, eemaldades (kuna
maakonnaplaneeringu raames väärtusliku põllumajandusmaa kihi koostamisel kohalike oludega ei
arvestatud): kehtestatud detailplaneeringute alad; õuemaad; metsaalad; üldplaneeringuga määratud
maakasutuse juhtotstarbega alad; kõik väiksemad kui kahe hektari suurused põllumajandusmaa
massiivid.
50 Saku valla üldplaneering
täpsustava kohapõhise uuringu tulemuste alusel või juhul, kui massiivi suurus on
väiksem kui 2 ha.
Samas võib tekkida ka vastupidine olukord. Kui väärtusliku põllumajandusmaa
määramine reguleeritakse riiklikul tasandil, määrab Põllumajandus- ja Toiduamet
põllumajandusmaa massiivide ruumiandmed ja massiivi kaalutud keskmise boniteedi.
Samuti võetakse siis väärtuslike põllumajandusmaade määramise aluseks Eesti
põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet ja maakondade põllumajandusmaa
kaalutud keskmised boniteedid. Sellest tulenevalt võib olla põhjendatud nii esialgselt
määratud väärtuslikud põllumajandusmaad väärtuslike põllumajandusmaade
koosseisust välja arvata, kuid samas ka täiendavalt väärtuslikke põllumajandusmaid
määrata.
Uuringute või Põllumajandus- ja Toiduameti poolsete täpsustuste tulemusel
väärtuslikust põllumajandusmaast välja arvatud maa-aladele ei laiene käesolevas
peatükis määratud kasutustingimused.
Kuna väärtuslike põllumajandusmaade kaardikiht on ajas muutuv, ei ole see
üldplaneeringuga kehtestatav vaid informatiivne. Vastav info on lisatud
maakasutusplaanile. Väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva õigusakti
kehtestamisel tuleb järgida sellega sätestatavaid tingimusi ja nõudeid.
Väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimused:
1. väärtuslik põllumajandusmaa hoida põllumajanduslikus kasutuses;
2. metsastamine ei ole lubatud, kuid väärtuslikule põllumajandusmaale võib mulla
kaitseks, kliimakahjustuste leevendamiseks või põllumajandusmaa massiivi
ruumikuju mitmekesistamiseks rajada või lasta looduslikult tekkida
maastikuelementidel, nagu puuderida või -hekk, kiviaed või puudesalu. Samuti
võib väärtuslikku põllumajandusmaad kasutada taimlana, puukoolina või kuni
viie aasta vanuse raieringiga puude ja põõsaste kasvatamiseks;
3. väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamisel:
3.1. paigutada ehitised eelkõige olemasoleva tee äärde ja kõlviku piirile, vältides
põllumassiivide tükeldamist;
3.2. uute teede rajamist võimalusel vältida. Juurdepääs ehitisele lahendada
eelkõige olemasolevaid teid kasutades. Kui juurdepääsuks tee rajamine
väärtuslikule põllumajandusmaale on vältimatu, rajada tee viisil, mis
põllumassiivi kasutust võimalikult vähe kahjustaks.
5.7. VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA AVATUD
LOODUSMAASTIKUD
5.7.1. VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD
Väärtuslike maastike määramise aluseks on Harju maakonnaplaneering 2030+
täpsustades Kurtna väärtusliku maastiku piiri.
Saku vallas on väärtuslikuks maastikuks määratud algupärased ajastumaastikud
Üksnurme ja Kurtna. Algupärased ajastumaastikud on traditsioonilised
Saku valla üldplaneering 51
kultuurmaastikud, kus on säilinud ajalooline asustusstruktuur või ajalooline
maastikumuster, mille kaitsmine aitab säilitada erinevate piirkondade kohalikku
eripära.
Üksnurme – hästi säilinud
avatud põllumajandus-
maastik. Väärtuslik
maastik hõlmab ka
ajaloolist küla, kuid
ajalooline külastruktuur ei
ole enam säilinud.
Skeem 10. Üksnurme väärtuslik
maastik.
Üldplaneeringuga on Üksnurme küla keskosa määratud avatud loodusmaastikuga alaks
(vt skeem 12), hõlmates väärtusliku maastiku osana ka külamajapidamisi.
Kurtna – väärtuslikuks
määrati küla keskosa koos
loodusmaastikuga.
Hoonestusest väärib
esiletoomist endise
linnukasvatuse katsejaama
keskushoone (1966,
arhitekt Valve Pormeister),
mis esindab ühte tolle
ajastu maa-arhitektuuri
parimat näidet. Hoonel on
säilinud autentne välisilme
ja originaalsisustus.
Skeem 11. Kurtna väärtuslik
maastik.
52 Saku valla üldplaneering
Tingimused väärtuste säilitamiseks:
1. uute hoonete püstitamisel tuleb jälgida kohalikku hoonestuslaadi – hoonete
paiknemist teede (piki- või otsaküljega tee suhtes), kõlvikute, naaberalade
õuemaa suhtes, traditsioonilisi ehitusmahtusid ja -materjale, hoonete kõrgust,
arhitektuurseid lahendusi;
2. Kurtna väärtuslikul maastikul säilitada hooned võimalikult autentsel kujul ning
arvestada muinsuskaitseliste tingimustega;
3. tuulegeneraatorite, mobiilsidemastide ja muude kõrgrajatiste kavandamine ei ole
lubatud. Objektide asukoha valikul on soovitav igal konkreetsel juhul lähtuda
ekspertide maastikuanalüüsist;
4. päikeseelektrijaamade rajamine ei ole lubatud.
5.7.2. AVATUD LOODUSMAASTIKUD
Hoonestuse kavandamisel tuleb säilitada piirkonnale omane reljeef ja maastikumuster.
Loodusmaastikule avanev vaade säilitada hoonete ja rajatiste n-ö maastikku peitmise
võtte abil, kasutades selleks looduslikke võimalusi (looduslikud pinnavormid,
hoonestust varjavad metsatukad, rajatav kõrghaljastus vms).
Skeem 12. Avatud loodusmaastikud Rahula ja Üksnurme külas.
Saku valla üldplaneering 53
Skeem 13. Avatud loodusmaastikud Kajamaa, Tõdva ja Lokuti külas.
5.8. VEEKOGUD
Suuremad veekogud on Männiku järv, Tammemäe järv, Raku järv ja Valdeku karjäär.
Lisaks läbivad valda Vääna, Keila ja Pääsküla jõgi ning Angerja oja. Veekogudel ja
nende kaldaaladel on eelkõige puhkeotstarbeline kasutus.
Valdeku karjääris asub olemasolev supelrand. Supelrannad on kavandatud Tammemäe
järve, Kõrnumäe karjääri ja Kiisa alevikku Keila jõe äärde. Tammemäe järve ja
Kõrnumäe karjääri äärset ala on võimalik supelrannana arendama hakata pärast
kaevandamistegevuse lõppemist ja ala korrastamist.
Avalikult kasutatavate veekogude kallasrajale ja avalikkusele suunatud
puhkeotstarbega veekogudele on juurdepääs tagatud üldkasutatavate puhke- ja
haljasalade, riigi- ja kohalike teede ning supelrandade kaudu.
Kallasraja sulgemist üldplaneering ette ei näe.
Veekogude ääres ehitamisel tuleb arvestada õigusaktidega määratud kitsendustega ja
erisustega. Kliimamuutustest tulenevalt tuleb vooluveekogude piiranguvööndites
tegevuste kavandamisel arvestada suurema kaldaerosiooni ohu võimalusega.
Edaspidistes tegevustes arvestada perioodi 2022-2027 Lääne-Eesti vesikonna
veemajanduskavaga seatavaid eesmärke, meetmeid, suuniseid ja piiranguid ning
vajadusel teha sellekohast koostööd teiste osapooltega (sh teiste omavalitsustega).
54 Saku valla üldplaneering
5.8.1. KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMINE
Keskkonnaamet andis 4.05.2022 kirjaga nr 7-13/22/4587-3 nõusoleku
ehituskeeluvööndi vähendamiseks järgmiselt:
Saku alevikus Vääna jõe vasakkaldal Silla tn 2a kinnistu lõunapiirist (katastritunnus
71801:001:2216) põhja suunas kuni Laane tn 38 (katastritunnus 71801:011:0070)
kinnistu põhjapiirini ning Vääna jõe paremkaldal Kannikese tn1//3//3a//7//Tallinna mnt
1kinnistu lõunapiirist (katastritunnus 71901:001:0432) põhja suunas kuni Mõtuse tn 8
(katastritunnus 71801:002:0008) loodepiirini 25 meetrini Vääna jõe põhikaardile
kantud veepiirist.
Skeem 14. Alad, mille osas Keskkonnaamet andis nõusoleku Vääna jõe ehituskeeluvööndi
vähendamiseks.
Saku valla üldplaneering 55
Kiisa alevikus Kopra tn 11 kinnistu (katastritunnus 71812:001:0006) läänepiirist kuni
Kopra tn 5 kinnistu (katastritunnus 71812:001:0003) idapiirini ning Jõekääru tn 23
(katastritunnus 71812:002:0090) kinnistul kirjeldatud ulatuses (minimaalselt 12 m Keila
jõe tavalisest veepiirist).
Skeem 15. Alad, mille osas Keskkonnaamet andis nõusoleku Keila jõe ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
5.9. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON. SADEMEVEE
ÄRAJUHTIMINE
Reoveekogumisalal ja/või perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetaval alal on
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine kohustuslik. Ajutised lokaalsed lahendused
56 Saku valla üldplaneering
ei ole arendusalade puhul lubatud. Perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetaval alal on
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni välja ehitamise kohustus huvitatud isikul.
Tiheasustusega alal, mis on väljaspool reoveekogumiala ja väljaspool perspektiivis
ühiskanalisatsiooniga kaetavat ala, on lubatud lokaalsed reoveelahendused kuni
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valmis ehitamiseni.
Hajaasustusega alal ei ole ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaarendamine suurte
kulude tõttu majanduslikult põhjendatud, kuid on soovitav, kui see on tehniliselt
võimalik ja majanduslikult otstarbekas. Reoveed tuleb juhtida lekkekindlatesse reovee
kogumismahutitesse, mida vastavalt täituvusele tühjendatakse purgimiskohta.
Omapuhasti kasutamine ja heitvee suublasse juhtimine on lubatud aladel ja viisil, kus
looduslikud tingimused ning õigus- ja normatiivaktid seda võimaldavad.
Kvaliteetse joogivee kättesaadavuse tagamiseks tuleb soodustada võimalusel
ühiskasutatavate veehaarete rajamist, vältimaks igale kinnistule oma puurkaevu
rajamist. Salvkaevude rajamine ei ole soovitatav kuna ülemise põhjaveekihi vesi on
tundlik pinnase reostuse suhtes.
TULETÕRJE VEEVARUSTUS18
Igal ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik tuletõrje veevarustus, mis
rajatakse tuleohutuse seaduse ja määruse kohaselt. Tuletõrje veevajadus määratakse
kindlaks olenevalt hoonestusest või ehitise kasutamisest.
Tuletõrje veevarustus projekteeritakse ja ehitatakse nii, et tulekahju korral on:
1. tagatud kustutusvee kättesaadavus;
2. arvestatud vahemaaga ehitise ja hüdrandi ning ehitise ja muu veevõtukoha vahel;
3. arvesse võetud vajaminevat vooluhulka ja kustutusaega.
Nimetatud parameetrid on sätestatud tehnilises normis, sealhulgas asjakohases
standardis.
Kui kustutusvee allikana kasutatakse ühisveevärki, arvestatakse tuletõrje veevarustuse
projekteerimisel veevõrgu hüdraulilist režiimi, veetarbimist ning vajaduse korral
alternatiivsete veeallikate kasutamise võimalusi. Kui ehitisele ei ole tagatud vajalikku
kustutusvee vooluhulka tuletõrjehüdrandist, tagatakse puuduolev veehulk loodusliku
või tehisveekogu või tuletõrjeveereservuaari kustutusveega.
Tuletõrje veevõtt lahendatakse hüdrantide või tuletõrjeveemahutite baasil. Tuletõrje
veevõtukohad peavad olema tähistatud, võimaldama tuletõrjeautoga aastaringset
juurdepääsu ja kasutamist. Tagatud peab olema tuletõrjeauto ringipööramise võimalus.
Tuletõrje veevõtukohad on kantud maakasutusplaanile ja esitatud seletuskirja lisas 1.
18
Tehniliste vahendite ja rajatiste kogum, mis tagab kustutusvee saamise ja andmise tulekahju puhkemisel.
Saku valla üldplaneering 57
SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE
1. säilitada tuleb tasandusrajatistena toimivate kraavide süsteem. Kraavide eesmärk
on pikendada sademevee kokkuvooluaega. Ühtlasi töötavad tasandusrajatised ka
settebasseinidena ja ühtlustavad sademevee kontsentratsiooni;
2. kraavid tuleb säilitada ja hoida omaniku poolt korras, et tagada nende
nõuetekohane toimimine ja liigvee äravool;
3. tuleb vajadusel võtta kasutusele tehnilised lahendused, millega saavutatakse
sademevee löökkoormuse vähendamine eesvooludele (sademevee vahemahutid,
annusmahutid, viibetiigid, liigendatus jms);
4. parkimisaladel, kus parkimiskohtade arv on enam kui 20 tuleb sademevee
nõuetekohase kvaliteedi tagamiseks võtta kasutusele õli-, bensiini- ja
liivapüüdurid;
5. aladel, kus esinevad soodsad geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused,
soodustada sademevee pinnasesse immutamist, eelistada looduslähedasi
lahendusi;
6. haljasaladel ja kruntidel on eelistatud sademevee immutamine oma krundil.
Selleks tuleb tagada piisavalt looduslikku pinda, kasutada vett läbilaskvaid tee-
ja pinnakattematerjale vms lahendusi;
7. sademevee ärajuhtimine tuleb lahendada detailplaneeringutes ja
ehitusprojektides, võttes võimalusel kasutusele looduslähedasi ja kombineeritud
sadeveelahendusi.
5.10. TEED JA LIIKLUSKORRALDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED
Olemasolevaid ja planeeritavaid teid, tänavaid, jalgratta- ja jalgteid ning neid
teenindavat taristut käsitletakse liikluse maa-alana. Täpsed lahendused ja rajatiste
asukohad määratakse detailplaneeringu või ehitusprojektiga.
Liikluskorralduse üldised põhimõtted
1. teedel tuleb tagada ohutu liiklemine;
2. pöörata enam tähelepanu vähemkaitstud liiklejatele – (jalakäijad, jalgratturid,
erivajadusega liiklejad jms);
3. rakendada liikluse rahustamise võtteid mootorsõiduki ja kergliikluse omavahelise
konflikti ennetamiseks ja/või vähendamiseks;
4. tagada tänava/tee ületamise võimalused mõistliku vahemaa tagant, arvestades
harjumuspäraseid, sihtpunktide vahelisi liikumissuundi ning
ühistranspordipeatuste asukohti;
5. tagada tänavate ja üldkasutatavate alade ning -objektide piisav valgustatus;
6. tagada võimalusel jalakäijate ja kergliiklejate sujuv ja otsesuunaline liikumine.
5.10.1. RIIGITEED
Valda läbivatest riigiteedest suurima liiklussagedusega on põhimaanteed Tallinn-
Pärnu-Ikla (nr 4) ja Tallinna ringtee (nr 11) ning tugimaantee Tallinn-Rapla-Türi
(nr 15). Põhimaanteed ühendavad pealinna teiste suurte linnadega, neid omavahel ja
tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktiga. Põhimaanteedel on prioriteediks
läbiv liiklus ning kiire ühenduse tagamine regioonide vahel.
58 Saku valla üldplaneering
Riigiteedel on kaitsevöönd, kaitsevööndi laius on määratud ehitusseadustikus.
Üldplaneeringu joonist tuleb alati vaadelda koos asja- ja ajakohaste seadusest
tulenevate kitsendustega. Seadusandluse muutumisel lähtutakse kaitsevööndi laiuse
määramisel vastavast õigusaktist.
Tee kaitsevööndi laius riigitee lõikudel, mis on üldplaneeringuga määratud (erisused
kehtiva õigusaktiga), on kantud maakasutusplaanile (joonis 1) ja teede ja tehnovõrkude
joonisele (joonis 5).
Tee funktsioonist lähtuvalt määrab üldplaneering Transpordiameti ettepanekul tee
kaitsevööndi (erisus kehtiva õigusaktiga)19 riigitee lõikudel järgmiselt:
1. Kiisa alevikus riigitee nr 11240 Tõdva-Hageri km 4,580–4,970 (aleviku piirist
kuni Kevade tänava ristmikuni) – tulenevalt asjaolust, et riigitee servas
olemasolev hoonestus puudub, riigitee kaitsevöönd vasakul pool teed 30 m;
2. Kiisa alevikus riigitee nr 11152 Kirdalu-Kiisa km 4,260–4,700 – tulenevalt
asjaolust, et riigitee servas olemasolev hoonestus puudub, riigitee kaitsevöönd
vasakul pool teed 30 m;
3. Saku alevikus riigitee nr 11420 Saku-Laagri km 0,290–1,240 (Aruheina
(71801:001:1886) katastriüksusest aleviku piirini) – tulenevalt asjaolust, et
maantee täidab läbiva liikluse teenindamise otstarvet ja riigitee servas olemasolev
hoonestus puudub, riigitee kaitsevöönd mõlemal pool teed 30 m;
4. Saku alevikus riigitee nr 11340 Tallinn-Saku km 9,120–9,830 (aleviku piirist kuni
katastriüksuste Ülase parkmets (71801:011:0081) ja Tallinna mnt 10c
(71901:001:0028) piirini) – tulenevalt asjaolust, et maantee täidab läbiva liikluse
teenindamise otstarvet ja riigitee servas olemasolev hoonestus puudub, riigitee
kaitsevöönd mõlemal pool teed 30 m.
Liikluskorralduse üldised põhimõtted:
1. vältida tuleb kohaliku liikluse suunamist transiitliiklusega teele;
2. liiklusohutuse ja sõidusujuvuse tagamiseks ei ole põhimaanteedele nr 4 ja nr 11,
tugimaanteele nr 15 ja kõrvalmaanteele nr 11420 (perspektiivis 2+2 maantee lõik)
uusi samatasandilisi ristumiskohti rajada lubatud. Liitumine põhimaanteedega
toimub ainult kas üldplaneeringuga kavandatud või hilisemas etapis
(eri)planeeringuga kavandatud sõlmede kaudu. Olemasolevad üksikute kinnistute
ristumiskohad säilivad senise maakasutuse tarbeks ega jää pikas perspektiivis
kasutusele. Liiklusohutuse kaalutlusel võib maantee rekonstrueerimise käigus
sulgeda olemasolevaid mahasõite, kuid kinnistutele tuleb säilitada juurdepääs
senise maakasutuse otstarbeks. Mahasõidu likvideerimisega kaasneb vajadus
uute koguja- ja/või juurdepääsuteede rajamiseks. Olemasoleva mahasõidu või
juurdepääsu likvideerimisel tagatakse kinnistule uus juurdepääs ning lahendus
leitakse koostöös Transpordiameti, valla ja maaomanikuga;
3. riigiteedel, mille liiklussagedus ületab 6000 autot ööpäevas, tuleb juurdepääsud
tagada kohalike teede või kogujateede kaudu;
19
Riigitee kaitsevööndite ulatused väljendavad Transpordiameti kui riigitee ohutuse eest vastutaja jaoks
vajalikku kaalutlusruumi planeerimis- ja projekteerimisprotsessis. Suuremad, kui 10 m kaitsevööndid
alevikes on vajalikud siis, kui kiiruspiirang on ≥70 km/h, liikluskeskkond ei toeta kehtivat
kiiruspiirangut, nähtavus on piiratud, liiklussagedus on kõrge ja/või kus ehitusloakohustuslike ehitiste
ehitamine riigitee kattest 10 m kaugusele võib avaldada eeldatavalt olulist negatiivset mõju inimeste
tervisele, varale ja/või heaolule ning vajab koha- ja lahenduspõhist kaalutlemist.
Saku valla üldplaneering 59
4. riigiteede kaitsevööndisse üldjuhul hooneid ei kavandata, kui selleks ei ole tee
valdaja nõusolekut, et kavandatu ei ohusta teed või selle korrakohast kasutamist;
5. juhul, kui riigiteega külgneval alal planeeritakse müra- ja saastetundlike hooneid
ja/või alasid, tuleb arendajal vajadusel tarvitusele võtta ning finantseerida
liiklusest tuleneva müra jm kahjuliku mõju leevendavad meetmed. Uute
elamupiirkondade planeerimisel suurema liiklussagedusega riigiteede äärde on
soovitav lähtuda KSH poolt antud leevendusmeetmetest ja orienteeruvatest
vahekaugustest, mis on toodud peatükis 6 „Müra“;
6. ehitustegevuse kavandamisel riigiteega külgneval alal väljaspool alevikke tuleb
juurdepääsuks üldjuhul kasutada kohalikke teid ja olemasolevaid ristumisi
riigiteega;
7. katastriüksuse jagamisel tuleb juurdepääs riigiteele tagada seni katastriüksust
teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustuvatel katastriüksustel
puudub õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt;
8. riigitee lähedusse planeeritavatele ükskõik mis otstarbega mastidel peab nende
kaugus riigitee muldkehast olema vähemalt võrdne selle posti või masti
kogukõrgusega. Tuuliku puhul tuleb masti kõrgusele lisada tiiviku laba pikkus;
9. üldjuhul arendusalade sademevett riigimaantee kraavidesse ei juhita;
10. üldjuhul tehnovõrke riigitee transpordimaale ei paigutata, kuna transpordimaa on
vajalik eelkõige tee ja selle koosseisu kuuluvate rajatiste paigutamiseks. Erisused
lahendatakse koostöös Transpordiametiga.
Üldplaneeringu joonisele on kantud planeeritavad ja rekonstrueeritavad teed:
1. rekonstrueeritav Tallinn-Pärnu-Ikla maantee – olemasolevas trassi koridoris koos
eritasandiliste ristmike/ristetega. Liikluskorraldust ja kitsendusi tuleb arvestada
vastavalt Harju maakonnaplaneeringut täpsustavale teemaplaneeringule
„Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi koridori asukoha
täpsustamine km 12,0-44,0“.
Teemaplaneeringuga on määratud trassi koridor laiusega 650 m, trassi koridori
sees paiknev tee ja tee kaitsevööndi ala laiusega 150 m. Eritasandiliste ristmike
piirkonnas on trassi koridor ja tee ning tee kaitsevööndi ala määratud ulatuslikum,
et tagada hilisemate projekteerimistööde käigus ristmiku plaani- ja
vertikaallahenduse täpsustamise võimalus. Tee ja tee kaitsevööndi alas võib
ehitada uusi hooneid ja rajatisi ning rajada istandusi Transpordiameti nõusolekul;
2. rekonstrueeritav, sh oluliselt muudetav riigitee nr 11420 Saku-Laagri km 1,5-5,8.
Üldplaneeringuga määratakse trassi koridor laiusega 150 m ja liiklussõlmede
ruumivajadus piki teed 1000 m ja põiki teed 500 m;
3. rekonstrueeritav, sh oluliselt muudetav riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi.
Üldplaneeringuga määratakse trassi koridor 150 m ja liiklussõlmede
põhimõttelised asukohad, ruumivajadus piki teed 1000 m ja põiki teed 500 m.
Luige-Lokuti piirkonnas on määratud trassi koridori alternatiivsed asukohad.
Enne lõpliku otsuse tegemist maantee trassi täpse asukoha osas (Luige-Lokuti
piirkonnas), tuleb projekteerimise etapis läbi viia trassialternatiivide põhjalik
võrdlus, hinnates alternatiivide elluviimisega kaasnevaid mõjusid (nii inim- kui
looduskeskkonnale). Sobivaim maantee trassi asukoht otsustatakse
Transpordiameti ja valla koostöös;
4. Rahula eritasandiline ristmik; vajalik eelkõige kohaliku teedevõrgu toimimiseks
ja üldplaneeringuga planeeritud maakasutuse realiseerimisel (elamu-, äri- ja
tootmismaadele) juurdepääsude tagamiseks. Kuna Rahula ristmiku tagamine ei
60 Saku valla üldplaneering
ole ilmtingimata vajalik riigi teedevõrgu toimimiseks, vaid eelkõige kohalikest
huvidest lähtuvalt, siis tõenäoliselt lähemate aastakümnete perspektiivis puudub
riigipoolne huvi ristmiku väljaehitamiseks ja selle peavad välja ehitama
kohalikud arendajad. Rahula ja Saue külades üldplaneeringuga kavandatud äri-
ning äri- ja tootmismaa juhtotstarbega aladele juurdepääsuks ning nende
hoonestamiseks on antud ristmiku väljaehitamine kohustuslik, st ristmiku
valmimine on eelduseks vastavate äri- ja tootmishoonete ehituslubade
väljastamisele.
Trasside koridorid tuleb hoida ehitistest vabana (kui ei ole saadud Transpordiameti
nõusolekut), et võimaldada taristu välja ehitamist (eritasandilised liiklussõlmed,
kogujateed, jalgratta- ja jalgteed, tee rekonstrueerimine või tee uues asukohas).
Planeeritud taristu välja ehitamine tagab teedel sõidu sujuvuse ja ohutuse.
5.10.2. KOHALIKUD TEED
Kohalik teedevõrk on suhteliselt hästi välja kujunenud, tagab ühendused erinevate
sihtpunktide vahel. Sõidetavuse parandamiseks on vajalik teedevõrgu jätkuv
rekonstrueerimine ja korrashoid.
Eratee on võimalik määrata avalikult kasutatavaks teeks, kui eratee teenindab viit või
enamat eluaset. Eluase tähendab ruumi, kus inimene elab, on see siis korter või maja.
Eratee avalikuks kasutamiseks määramine toimub vastavalt kehtivale seadusandlusele.
Kohalike teede ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee kaitsevööndi laius
hajaasustusega alal on 20 m teekatte servast. Tiheasustusega alal on tee kaitsevööndi
laius 10 m teekatte servast.
Liikluskorralduse üldised põhimõtted:
1. uute teede planeerimisel ja erateede määramisel avalikku kasutusse tuleb üldjuhul
moodustada eraldi transpordimaa maaüksus;
2. tiheasustusega alal teede kavandamisel on aluseks linnatänavate projekteerimise
normid.
Olemasolevaid ja planeeritavaid teid, tänavaid, jalgratta- ja jalgteid ning neid
teenindavat taristut käsitletakse liikluse maa-ala juhtotstarbena.
Üldplaneeringuga määratakse ühendus- ja juurdepääsuteede, jalgratta- ja jalgteede
vajadus ja põhimõttelised asukohad, arvestades olemasolevaid ja planeeritavaid
lahendusi ning maakasutust. Täpsed lahendused ja rajatiste asukohad määratakse
detailplaneeringu või ehitusprojektiga.
Uute taristuobjektide projekteerimisel tuleb arvestada liiklusest tulenevate mõjudega
ning tagada vastavus müra-, õhusaaste ja vibratsiooni normidele.
Saku valla üldplaneering 61
Planeeritav Saku aleviku
idapoolne ümbersõidutee
võimaldab läbiva liikluse
ümber suunata ning
vähendada liikluskoormust
Saku alevikus (vt skeem 16
ja peatükk 5.11).
Alternatiivne lahendus on
ümbersõidutee rajada
Tallinn-Rapla-Lelle
raudtee õgvendamise
järgselt raudtee tammile.
Skeem 16. Ümbersõidutee ja
Tallinn-Rapla-Lelle raudtee
õgvendus Saku alevikust idas.
62 Saku valla üldplaneering
5.10.3. JALGRATTA- JA JALGTEED
Kergliiklus on keskkonnasäästlik, kõikidele vanusgruppidele sobiv liikumisviis, mis on
oluline ohutute lähiliikumiste võimaldamiseks. Üldplaneeringuga planeeritakse
täiendavalt jalgratta- ja jalgteid eesmärgiga tagada kergliiklejatele mugav ja ohutu
liikumisvõimalus sihtpunktist sihtpunkti. Üldplaneeringu üldistusastet arvestades
määratakse jalgratta- ja jalgteede vajadus ning põhimõttelised asukohad, kuid ei
määrata ruumivajadust.
Skeem 17. Jalgratta- ja jalgteede võrgustik.
Jalgratta- ja jalgteede ning jalgrattaparklate rajamisel tuleb lähtuda järgnevast:
1. jalgratta- ja jalgteede täpne paiknemine ja ruumivajadus (nt teepool; täpne,
loogiline ja vajadustest lähtuv algus- ja lõpp-punkt, tee/tänava ületuskohad,
paiknemine maaüksusel vms) määratakse liigilt täpsema planeeringu või
ehitusprojektiga;
2. üldjuhul tuleb kergliiklus autoliiklusest eraldada ning tihedama kergliikluse
korral ka jalgratturid ja jalakäijad üksteisest eraldada;
3. olemasolevad ja kavandatavad läbipääsud (tunnelid) valgustada, et tagada
kasutajate ohutus;
4. luua kergliiklejale ohutud lahendused liiklemiseks ja tee/tänava
ületamiseks – arvestada erinevate vanusegruppide vajadusi (mugav kasutada nii
Saku valla üldplaneering 63
lapsevankri kui ratastooliga), rajada lauged peale- ja mahasõidud, ristumisel
sõiduteega tagada piisav nähtavus, ohutus jne;
5. jalgratta- ja jalgteede äärde paigutatud märgid, pingid, rattaparklad vms ei tohi
kergliiklejaid segada;
6. jalgratta- ja jalgteede võrgustiku arendamise jätkutegevustes arvestada Harju
maakonna arengustrateegia 2035+ lisas 1 toodud Lääne-Harjumaad ja Ida-
Harjumaad ühendav Kanama-Saku-Luige jalgratta- ja jalgtee läbimurdega.
5.10.4. PARKIMINE
Parkimise korraldamisel ja parklate kavandamisel arvestada:
1. parkimine elamu-, üldkasutatavatel- ja ettevõtlusaladel lahendada omal krundil
arvestades nii mootorsõidukite kui jalgrataste parkimise vajadusega;
2. parklate kavandamisel arvestada ristkasutuse võimalusi;
3. jalgrattaparklad rajada üldkasutatavate alade ja hoonete (pood, bussijaam,
raudteejaam, raamatukogu, kool, vallavalitsus vm asutus, rahvamaja jne),
korterelamute, ärihoonete ning ettevõtlusalade juurde. Jalgrattaparklad peavad
olema kasutajale lihtsasti ligipääsetavad, lukustamist võimaldavad, üldjuhul
raamkinnitust võimaldavad ja võimaluse korral ilmastiku eest kaitstud ning
valgustatud;
4. suuremate kui 20 kohaliste parklate kavandamise põhimõtted:
4.1. rajada keskkonnasäästlikud sademeveelahendused (sademevee puhastamine
või puhverriba 20 ja/või vett läbi laskvate materjalide kasutamine21);
4.2. avalike ning olulisi teenuseid pakkuvate hoonete puhul paigutada suurem
osa parkimiskohtadest võimalusel hoone külgedele või taha, mis loob
kergliiklejasõbraliku keskkonna, kus jalakäija/jalgrattur pääseb vahetult
ligi olulistele hoonetele, läbimata selleks parkimisalasid;
4.3. parkimisalad liigendada haljastusega, et tõsta ehitatud keskkonna
atraktiivsust, vältida kuumasaarte tekkimist ja vajadusel suunata jalakäijate
liikumist;
4.4 kasutusele võtta tehnilisi lahendusi (nt õli-bensiini-liivapüüdurid), millega
tagatakse sademevee nõuetekohane kvaliteet;
5. liiklejate ohutuse tagamiseks ja riigitee korrakohaseks kasutamiseks ei ole
väljaspool tiheasustusega alasid parkimine riigiteel üldjuhul lubatud.
Arendusalade, sh avaliku kasutusega alade (puhkeala, supelrand jm), täpsemal
planeerimisel kavandada lahendus, kus parkimine toimub (eelistatult)
arendusalaga samal teepoolel;
6. elamualade juurde ei ole lubatud parkida üle 10 m pikkustel transpordivahenditel.
20
Loodusliku taimkattega kaldpind kõvakattega pinna kõrval, kuhu vertikaalplaneerimise tulemusena
suunatakse sademevesi.
21
Killustik, tugevdatud muru, poorne asfalt, vett läbi laskvad tänavakivid.
64 Saku valla üldplaneering
Haljastusega liigendatud parkimisala Tallinnas, Haven sadamas. Foto Hendrikson&Ko.
5.11. RAUDTEE
Valla territooriumi läbib põhja-lõunasuunaliselt Tallinn-Rapla-Lelle raudtee.
Raudteepeatused asuvad Saku alevikus, Kasemetsa külas, Roobuka külas ja Männiku
külas. Raudteejaam on Kiisa alevikus.
Valda ruumiliselt enam mõjutavad planeeritavad taristuobjektid on Rail Baltic raudtee
ja Tallinna ringraudtee.
Rail Baltic raudtee kulgeb põhja-lõunasuunaliselt, läbides valla idaosa. Ristumised
riigi- ja kohalike teedega ning kergliiklejate juurdepääsud Kurtna terviseradadele, Saku
rabametsa rekreatsioonialale ning Raku järvele lahendatakse eritasandilistena.
Raudteed on pikas perspektiivis võimalik kasutada ka kohaliku liikluse tarbeks,
võimalikud peatuskohad on Kurtna, Saku ja Luige piirkond.
Tallinna ringraudtee kulgeb ida-läänesuunaliselt, läbides valla põhjaosa. Ühildudes
Rail Baltic raudteega, kulgeb ringraudtee eskiisprojekti kohaselt Rail Baltic raudteest
ida pool.
Olemasolevat ja planeeritavat raudteed ning neid teenindavat taristut käsitletakse
liikluse maa-alana.
Saku valla üldplaneering 65
Planeeritav raudteetaristu:
1. Tallinn-Rapla-Lelle raudtee õgvendus Saku alevikust idas; planeeringuga
määratakse raudtee trassi koridor laiusega 100 m, mis kulgeb Tammemäe,
Männiku ja Kajamaa külas (vt skeem 16);
2. Tallinna ringraudtee; võimaldab ohtlikud veosed ja kaubavood Tallinna
kesklinnast mööda suunata; planeeringuga määratakse raudtee trassi koridor
laiusega 250 m raudtee ja teenindava taristu välja ehitamiseks;
3. Tallinn-Rapla-Lelle raudtee täiendav rööbastee, mis kulgeb valdavalt
olemasoleva raudteega paralleelselt, kuid Sakus alevikust idas kulgeb raudtee
õgvendamiseks määratud raudtee trassi koridoris; võimaldab suurendada
reisirongiliikluse paindlikkust ning erisuunal liikuvate reisirongide möödumist
Saku peatuskohas (perspektiivis Saku jaam);
4. Harju maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha
määramine“ on määratud Rail Baltic raudtee trassi koridor laiusega 350 m
raudtee ja teenindava taristu välja ehitamiseks.
Harju maakonnaplaneeringus 2030+ on fikseeritud uus põhimõtteline ühendusraudtee
olemasoleva Tallinna-Lelle-Viljandi raudteeharu ja planeeritud Rail Baltic raudtee
vahel, mille üks võimalikest alternatiividest on üldplaneeringus kajastatud ka kui
„perspektiivne ühendusraudtee“.
Perspektiivse ühendusraudtee koridori täpne asukoht valitakse alternatiivide võrdluse
teel riigi eriplaneeringu koostamise tulemusena, arvestades seejuures ka
sotsiaalmajanduslikke ja keskkonnale avalduvaid mõjusid. Antud ühendusraudtee riigi
eriplaneering algatatakse juhul, kui Eesti Vabariik otsustab Tallinn-Lelle-Viljandi
raudtee rekonstrueerida 1435 mm rööpmelaiusele.
Planeerimis- ja ehitustegevusel tuleb:
1. raudtee trassi koridorid ja perspektiivne ühendusraudtee koridor hoida ehitistest
vabana, et võimaldada raudtee ja raudteeinfrastruktuuri ning eritasandiliste
liiklussõlmede, ristete, kogujateede, jalgratta- ja jalgteede jne välja ehitamist;
2. ebaseaduslike raudteeületuskohtade tekke vältimiseks tupiktänavaid mitte
planeerida ja projekteerida;
3. kombineerida erinevaid müra ja vibratsiooni vähendavaid meetmeid: parandada
hoone välispiirde (sein, aken) heliisolatsiooni, tundlikumad eluruumid paigutada
raudtee vastasküljele, kasutada vibratsiooni levikut vähendavaid materjale ja
konstruktsioonilahendusi (vt täpsemalt KSH aruanne peatükk 4.4.1);
4. uute elamualade planeerimisel raudtee äärde lähtuda KSH poolt antud
soovituslikest vahekaugustest, vt peatükk 6 „Müra“;
5. tuulikute kavandamisel Rail Baltic raudtee vahetusse lähedusse peavad need
olema vähemalt nende kõrgusega võrdsel kaugusel raudteerajatisest. Masti
kõrgusele tuleb juurde arvestada ka tiiviku laba pikkus;
6. raudteede projekti koostamisel tuleb arvestada olemasolevate elu- ja ühiskondlike
hoonetega ja raudtee projekteerida hoonetest võimalikult kaugele, et leevendada
raudteeliiklusega kaasnevaid mõjusid.
66 Saku valla üldplaneering
5.12. KÕRGEPINGELIINID
Lisanduva koormuse katmiseks ja piirkonna elektrivarustuse toitekindluse
parendamiseks on ette nähtud Saku 35/10 kV piirkonnaalajaama rekonstrueerimine
110/20/10 kV piirkonnaalajaamaks ja Kiisa-Saku-Kvarts 35 kV liini rekonstrueerimine
ja üleviimine 110 kV pingele.
Ajaperioodil 2020-2025 rekonstrueeritakse 110 kV pingega Kiisa-Harku ja Kiisa-Keila
liinid, pikemas perspektiivis Kiisa-Kohila ning 330 kV pingega Paide-Kiisa ja
Rakvere-Kiisa liinid. Peale aastat 2030 on võimalik, et koormuste kasvu tõttu
moodustub kaks 330 kV liini-Kiisa-Harku ja Aruküla-Kiisa.
Seoses Rail Baltic raudtee rajamisega kavandatakse kõrgepingeliini koridor Kirdalu ja
Tõdva külas Rail Baltic raudtee trassist lääne poole, paralleelselt raudteega.
Üldplaneeringuga määratakse perspektiivsed kõrgepingeliinide koridorid uute
elektriliinide rajamiseks ja/või vajadusel olemasolevate elektriliinide pinge tõstmiseks.
Tingimused kõrgepingeliinide arendamiseks:
1. pinge tõstmiseks olemasolevas koridoris, kui õhuliini kaitsevööndi ulatus säilib
(35 kV pinge üleviimisel 110 kV pingega õhuliiniks), tuleb koostada tehniline
projekt, täiendava planeeringu koostamise vajadus puudub. Kui
rekonstrueerimisplaanide täpsustamisel selgub vajadus muuta koridori asukohta,
tuleb koostada trassi koridori asukohta määrav täiendav planeering;
2. elektriliinide kavandamisel ja rekonstrueerimisel alevikes kaaluda võimalusel
maakaabli rajamist;
3. kõrgepingeliinide kõrgus peab tagama raskeveokite ja põllumajandustehnika
liikumisvõimalused.
5.13. TAASTUVENERGIA
VÄIKETUULIKUD22
Hajaasustusega alale võib püstitada oma majapidamise ja ettevõtluse tarbeks
väiketuulikuid. Väiketuulik on tuulik, mille maksimaalne kõrgus maapinnast tuuliku
laba tipuni on kuni 30 m.
Väiketuuliku paigaldamiseks ei ole üldjuhul vajalik koostada detailplaneeringut.
Tiheasustusega aladele on väiketuulikute püstitamine keelatud.
22
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni (ETEA) korraldatud väiketuulikute ümarlaual jaanuaris 2012. a.
otsustati Eestis väiketuulik defineerida tuuliku kogukõrgusega kuni 30 m. Kaitseministeeriumi ja ETEA
kostöös on täpsustamisel, millistel tingimustel on väiketuulikuid Eesti erinevates piirkondades rajada
võimalik. Ka vajab ETEA hinnangul kiirete tehnoloogiliste arengute tõttu üle vaatamist kokkuleppeline
väiketuulikute definitsioon (sh kõrgus), vastava käsiraamatu ("Väiketuulikute ABC") uuendamine on
lähiajal plaanis.
Saku valla üldplaneering 67
Väiketuulikute püstitamisel tuleb lähtuda järgnevast:
1. tuuliku masti ja pöörlevate labade varjud ei tohi langeda naaberkinnistu elamu
õuealale ega üldkasutatavale puhkealale;
2. ehitusprojekti juurde lisada müra modelleerimise ja varjutuse hindamise
(varjukaart) tulemused. Tuuliku poolt tekitatud müra peab lähedalasuvatel
müratundlike hoonetega aladel vastama kehtestatud normtasemetele;
3. koostööd Kaitseministeeriumiga tuleb alustada juba tuulikute paigaldamist
kavandades veendumaks, et tagatud on riigikaitseliste ehitiste töövõime;
4. arvestada kaitstavate loodusobjektide (kaitsealad, hoiualad, Natura 2000
võrgustiku alad, kaitsealused liigid, kaitstavad looduse üksikobjektid) säilimisega
ning kavandada tegevust viisil, et tegevus ei avaldada negatiivset mõju
kaitstavatele loodusobjektidele ja nende kaitse-eesmärkidele.
Põhivõrguga ühendatavaid tööstuslike elektrituulikuid Saku valla territooriumile ei
planeerita, kuna tuulikud võivad häirida riigikaitseliste ehitise töövõimet23.
PÄIKESELEKTRIJAAMAD
Päikeseelektrijaamade rajamisel tuleb lähtuda järgnevast:
1. päikeseelektrijaamade rajamine ei ole lubatud väärtuslikel maastikel, rohelises
võrgustikus, väärtuslikul põllumajandusmaal ja metsamaal;
2. rohelises võrgustikus, väärtuslikul põllumajandusmaal ja metsamaal ning
väärtuslikel maastikel tuleb päikesepaneelid paigaldada hoonete katustele,
erandjuhul on päikesepaneelide rajamine lubatud majapidamise õuealale;
3. eelistada väheväärtuslike alade kasutamist, nt väheviljakad põllumajandusmaad,
elektriliinide ja alajaamade vahetus läheduses asuvad lagedad ja vähemetsased
alad jms;
4. tiheasustusega aladel ja miljööväärtuslikel aladel tuleb vältida päikesepaneelide
paigaldamist maapinnale;
5. päikeseelektrijaamade kavandamisel tuleb kaaluda detailplaneeringu algatamise
vajadust;
6. päikeseelektrijaam peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise
ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele. Nimetatud nõuetele ja
standarditele mittevastav päikeseelektrijaam võib vähendada riigikaitseliste
ehitiste töövõimet.
MAASOOJUSENERGIA
Maakütte rajamisel tuleb võimalikult palju säilitada kõrghaljastust.
Tiheasustusega alal ei tohi horisontaalse või spiraalse maakütte kollektor jääda
naabermaaüksustele üldjuhul lähemale kui 2 m, et võimaldada naabritel ilma
probleemideta puude või heki kasvatamist.
23
Suunised tuuleenergia tootmiseks arendusalade kavandamiseks üldplaneeringutega esitas Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös Kaitseministeeriumiga 2020. a. jaanuaris. Saku vald kuulub
omavalitsuste hulka, kus tuuleenergeetika arendamiseks üldplaneeringuga arendusalasid riigikaitselistest
piirangutest tulenevalt ei ole võimalik planeerida 15+ perspektiivis. Arvestades üldplaneeringu ajalist
perspektiivi, tuuleenergia arendamise võimalust ja arendusalade määramist üldplaneeringu koostamisel
ei käsitleta.
68 Saku valla üldplaneering
Maasoojus puuraukusid võib rajada tingimusel, et puuraugud jäävad Ordoviitsiumi-
Kambriumi põhjaveekihist ülespoole. Puuraukude asukohad tuleb valida nii, et kõik
nende elemendid jäävad maaüksuse enda piiresse ja objekti rajamine ei tohi mõjutada
naabermaaüksuste sihipärast kasutamist ega takistada naabritel samalaadsete rajatiste
planeerimist ja ehitamist.
5.14. SOOJAVARUSTUS
Üldplaneeringuga määratud kaugküttepiirkonnas on uusehitisteks planeeritaval maa-
alal võrguga liitumine kohustuslik, välja arvatud juhul, kui juba kasutatakse muid
alternatiivseid kütteallikaid.
Võrguga liitumine ei ole kohustuslik põhjendatud juhtudel omavalitsuse
kaalutlusotsuse alusel. Võrguga liitumise, võrgust eraldumise tingimused ja erisused
(millistel juhtudel ei ole võrguga liitumine kohustuslik) kinnitatakse valla õigusaktiga.
Kaugküttepiirkonnas võivad tarbijad lisaks kaugküttevõrgust saadavale soojusele
kasutada ka kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat selle
tootjatelt.
Skeem 18. Üldplaneeringuga määratud kaugküttepiirkonnad.
Kaugküttega liitumise kohustust õigustab elukeskkonna kaitse vajadus, kuna kaugküte
tagab suurema energiasäästu ja puhtama välisõhu võrreldes mitmete alternatiivsete
Saku valla üldplaneering 69
küttelahendustega. Liitumise kohustus on määratud arvestades ka asjaolu, et
kaugküttevõrk saab tõhusalt ja tarbijate huvide kohaselt toimida vaid siis, kui sellel on
piisavalt suur tarbimiskoormus.
Vajadusel on uue kaugküttepiirkonna määramine ja piiride täpsustamine
üldplaneeringu kehtestamise järgselt lubatud, lähtudes valla soojusmajanduse
arengukava ülevaatamise tulemustest või uuest arengukavast.
Väljaspool kaugküttepiirkonda on soojavarustus lahendatud lokaalkütte kaudu.
5.15. MAAPARANDUSSÜSTEEMID
Saku vallas on maaparandussüsteemide registris kuivendusvõrku põllumaal 2839 ha ja
metsamaal 5193 ha. Lisaks on vallas 126 km maaparandussüsteemide eesvoole, millest
27 km on riigi poolt korrashoitavad.
Maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal tuleb arvestada maaparandussüsteemide
toimimist tagavate meetmetega vastavalt õigusaktides sätestatule.
Maaparandussüsteemi maa-alal tuleb igasugune ehitustegevus kooskõlastada
Põllumajandus- ja Toiduametiga.
Maaparandussüsteemide asukohad on määratud Maa-ameti kaardirakenduses.
5.16. JÄÄTMEKÄITLUS
Jäätmekäitluse korraldamisel lähtutakse Saku valla jäätmekavast.
Hetkel puudub Saku valla territooriumil võimalus biojäätmeid (nii toidujäätmeid kui ka
aia- ja haljastujäätmeid) kompostida. Saku jäätmejaama koguseid arvestades tekib
kodumajapidamistes aia- ja haljastujäätmeid vähemalt 150 tonni aastas, lisaks veel
kohalike haljasalade jäätmed - nende transportimine Jõelähtme prügilasse on väga
ressursikulukas. Kohapealne kompostimisväljak vähendaks transpordikulusid ja
võimaldaks komposti valla territooriumil uuesti ringlusesse võtta. Kompostimisväljaku
asukoht on kantud maakasutusplaanile (joonis 1).
70 Saku valla üldplaneering
6. MÜRA
Alates 1. veebruarist 2017. a reguleerib välisõhu müra normväärtusi keskkonnaministri
16. detsembri 2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Määruse nõudeid tuleb
täita linnade ja asulate planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel, samuti
müratundlikel aladel olemasoleva müraolukorra hindamisel. Määrust ei kohaldata alal,
kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas,
kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded.
Lähtudes atmosfääriõhu kaitse seadusest määratakse üldplaneeringuga müra
normtasemete kategooriad vastavalt üldplaneeringu maakasutuse
juhtotstarvetele järgmiselt:
- I kategooria – puhke- ja virgestuse maa-ala;
- II kategooria – pere- ja ridaelamu ning korterelamu maa-ala, ühiskondliku
hoone (müratundlikud ühiskondlikud hooned, nt haridus-, tervishoiu- ja
hoolekandeasutused) maa-ala, rohealad (välja arvatud rohealad, mis on
planeeritud kaitsehaljastusena toimimaks puhvrina müra, visuaalsete ja
mentaalsete mõjude puhul);
- III kategooria – keskuse ala, segafunktsiooniga maa-ala (elamu- ja ärimaa
segafunktsioon);
- IV kategooria – ühiskondliku hoone (müra suhtes vähem tundlikud hooned ehk
bürood, ametiasutused jne) maa-ala;
- V kategooria – kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmise ja
logistikakeskusemaa-ala, jäätmekäitluskohad (rakenduvad töötervishoiu ja
tööohutuse nõuded; ei rakendu keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71
nõuded, kuna neid ei loeta müratundlikeks aladeks);
- VI kategooria – liikluse maa-alad ja teed (ei rakendu keskkonnaministri
16.12.2016 määruse nr 71 nõuded, kuna neid ei loeta müratundlikeks aladeks).
Liiklusmüra normtasemed erineva kategooria müratundlikel aladel (päeval/öösel,
dBA):
Ala kategooria
üldplaneeringu I II III
alusel
Müra
50/40 55/50 60/50
sihtväärtus
Müra 60/55 65/55
55/50
piirväärtus 651/601 701/601
1
lubatud müratundlike hoonete teepoolsel küljel
Saku valla üldplaneering 71
Tööstusmüra normtasemed erineva kategooria müratundlikel aladel (päeval/öösel,
dBA):
Ala kategooria
üldplaneeringu I II III
alusel
Müra
45/35 50/40 55/45
sihtväärtus
Müra
55/40 60/45 65/50
piirväärtus
Puhtakujulistes elamupiirkondades (ehk alad, kus ei paikne muu kõrvalfunktsiooniga
(äri, teenindus, tootmine) alasid) asuvate elamumaade ja eluhoonete puhul on üldjuhul
asjakohane II kategooria alade nõuete rakendamine.
Asulate keskustes tuleb reeglina müra normväärtuste rakendamisel lähtuda III
kategooria (keskuseala, kus paiknevad nii elamud ja ühiskasutusega hooned, kui ka
kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted) nõuetest. Sealjuures võib asulasiseselt
müra normtaseme kategooria määratlemisel olla asjakohane keskuseala (III kategooria)
käsitlemine laiemalt kui ainult üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbena määratud
(ning kitsamalt piiritletud) keskuseala.
Olemasolevas olukorras müra normatiivsuse hindamisel, samuti uute üksikhoonete
projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel, tuleb üldjuhul lähtuda piirväärtuse
nõuetest.
Müra sihtväärtuse nõude täitmine tuleb võtta eesmärgiks väljaspool (olemasolevat)
tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda seni hoonestamata aladel uute
müratundlike elamu- või puhkealade planeerimisel. Tihti ei ole olemasolevate teede- ja
tänavate äärde uute hoonete rajamisel realistlik hoonete teepoolsel küljel välisõhus
leviva müra sihtväärtuse (ehk õigusaktide kohase rangeima) nõude täitmine, samas on
nt asulates mõistlik siiski ka teede lähedusse uusi hooneid rajada.
Tiheasustusalal on teede- ja tänavate äärsete hoonete teepoolsel fassaadil seega üldjuhul
asjakohane lähtuda müra piirväärtusest ning nii olemasolevate kui planeeritavate
hoonete puhul rakendada ka ehituslikke meetmeid (müratundlike ruumide
asukohavalik, akende heliisolatsioonivõime parandamine, fassaadikonstruktsioonide
heliisolatsioonivõime tõstmine), mis tagavad head tingimused hoonete siseruumides.
Müra suhtes tundlikuma funktsiooniga hoonete ja pindade rajamisel tuleb järgida
asjakohast hoonete heliisolatsiooninõudeid käsitlevat standardit24. Müra tekitava
tegevusega hoonetest lähtuvad müratasemed peavad vastama lähedal asuvatel
müratundlikel aladel õigusaktiga kehtestatud normtasemetele.
24
Üldplaneeringu koostamise hetkel on asjakohane standard EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded.
Kaitse müra eest.
72 Saku valla üldplaneering
Huvitatud isik tagab, et müra piir- ja sihtväärtust ei ületata. Normkategooriate ületamise
kahtluse korral tuleb koostada mürauuring ning kavandada vajalikud
leevendusmeetmed.
Müratõkkeseinad, müravallid jt müra leevendavate ehitiste rajamine tuleb
kooskõlastada vallavalitsusega.
Saku valla üldplaneeringu KSH raames koostati mürauuring25 ning kogu valda
hõlmavad mürakaardid. Mürauuringu aruanne (seletuskiri) sisaldab uurimis- ja
mõjuala, müraallikate ning varasemate mürakaitsemeetmete kirjeldust, piirkonna
maakasutusele vastavate müra normväärtuste rakendamise temaatikat ning kõrge
müratasemega piirkondade määratlemist ja kajastamist. Aruande lisas esitati müra
modelleerimise tulemused autoliikluse ja raudteeliikluse osas. Käesolevas peatükis
käsitletakse Saku valla üldplaneeringu kontekstis olulisemaid müraaspekte lähtuvalt
mürauuringu tulemustest ja järeldustest.
MAANTEEMÜRA
Väljaspool tiheasustusega ala uute müratundlike alade planeerimisel maanteede
läheduses tuleb sihiks seada kõige rangemate ehk liiklusmüra sihtväärtuse nõuete
tagamine. Olemasolevates elamupiirkondades ja tiheasustusega alal uute eluhoonete
rajamisel võib aga aluseks võtta leebemad ehk piirväärtuse nõuded.
Elamualade puhul on liiklusmüra sihtväärtused vastavalt 55 dB päeval (Ld) ja 50 dB
öösel (Ln). Seega ei ole väljaspool tiheasustusega ala üldplaneeringuga uute
müratundlike elamupiirkondade planeerimine ilma leevendavaid meetmeid
rakendamata (nt müratõkked või rangemad nõuded hoonete välispiirde
heliisolatsioonile, juhul kui teepoolsel õuealal aktsepteeritakse kõrgemat mürataset)
soovitatav lähemale kui ca 300 m põhimaanteedest Tallinn-Pärnu-Ikla mnt ja Tallinna
ringtee. Kohati võib välisõhu müra sihtväärtuse tagamiseks vajalik puhverala osutuda
mõnevõrra suuremakski.
Tallinn-Saku ning Tallinn-Rapla-Türi maantee puhul ei ole üldplaneeringuga uute
müratundlike elamupiirkondade planeerimine (ilma leevendusmeetmeid rakendamata)
olemasolevate liikluskoormuse juures soovitav lähemale kui ca 150 m teedest.
Toodud puhveralade suurused (mõjuala ulatused) on indikatiivsed ning olenevad
konkreetse piirkonna tingimustest (sh teelõigu liiklussagedus, sõidukiirus, maastiku
eripära, hoonete asetus). Perspektiivsetes elamupiirkondades, mis jäävad liiklusmüra
sihtväärtust ületavatesse müratsoonidesse, tuleb uute eluhoonete kavandamisel ette
näha müra vähendamise meetmed. Tiheasustusega aladel on mõistlik uute müratundlike
hoonete (alade) rajamist võimaldada ka teedele lähemal (nt tänavaäärse hoonestuse
tihendamiseks või olemasolevates elamupiirkondades uute hoonete rajamiseks),
tagades müra piirväärtuse nõuded.
25
„Saku valla välisõhu mürakaart”. OÜ Hendrikson&Ko, 2019.
Saku valla üldplaneering 73
RAUDTEEMÜRA
Uute elamualade planeerimine ilma leevendavaid meetmeid rakendamata ei ole
praeguste raudtee liikluskoormuste tingimustes soovitatav lähemale kui ca 50 m
raudteest. Tulenevalt võimalikest müra- ja vibratsioonihäiringutest tuleks võimalusel
vältida uute müratundlike objektide planeerimist raudtee lähedusse. Kaubarongide
liikluskoormuse teoreetilise kasvu korral (eelkõige öiste vedude lisandumisel) võib
puhverala vajadus ka suuremaks osutuda ning lühiajaliselt (nt kaubarongi möödumise
hetkel) esinev müratase on selgelt tajutav ka kaugemal.26
Vajadusel tuleb müra vähendamiseks sobivad täpsemad meetmed määrata vastavalt
olukorrale ja tegevuse iseloomule detailplaneeringu või ehitusprojektiga.
KARJÄÄRIDE JA KAEVANDAMISEGA SEOTUD MÜRA
Üldjuhul on päevasel ajal töötavate olemasolevate karjääride puhul piisav vahemaa
normatiivse müraolukorra (ehk piirväärtusele vastava olukorra) tagamiseks
ca 50…150 m (olenevalt maastiku eripärast ning töötavate masinate arvust).
Ööpäevaringselt töötavate karjääride puhul on vajalik puhverala ulatus oluliselt
suurem, kuna öised müra normid on rangemad.
Uute karjääride kavandamisel võib normatiivse müraolukorra tagamiseks vajalik
puhverala osutuda suuremaks kui olemasolevate karjääride korral, seda juhul, kui uut
karjääri kavandatakse piirkonnas, kus tuleb tagada müra sihtväärtusele vastav olukord.
Võimalike mõjudega tuleb arvestada ja ette näha piisavad mürakaitsemeetmed (sh
puhveralad või müratõkkemeetmed) ka uute müratundlike alade rajamisel
olemasolevate karjääride lähedusse.
MILITAARMÜRA JA JAHILASKETIIR
Üldplaneeringu ning KSH koostamise raames analüüsiti militaarobjektide ja
lasketiirude müra varasemalt koostatud uuringute alusel. Uuringud näitavad,
militaarmüra võib teatud piirkondades (nt Männiku küla) olla oluliseks häiringuallikaks
ning seda ka juhul, kui tegevused vastavad müraalaste regulatsioonide (nt
Kaitseministeeriumi poolt välja töötatud haldusala sisene soovituslik regulatsioon, mis
ei ole õiguslikult siduv) nõuetele. Seetõttu tuuakse uuringutes välja koostöö vajalikkus
elanikkonnaga ja elanike teavitamine toimuvatest mürarikkamatest tegevustest, et
elanikud saaksid oma elukorralduses võimalike häiringutega ette arvestada ning
võimalike ebameeldivuste ja häiringute mõju minimiseerida. Lisaks tuleb arvestada, et
lasketiiru ja harjutusväljade lähiümbrusse ei ole mõistlik uusi müratundlikke alasid
planeerida, kuna ka normväärtusele vastava mürataseme korral võivad lasketiiru
tegevusega kaasneda mürahäiringud ning selle asjaoluga tuleb planeerimisel (ja ka
elukoha valikul) arvestada.
2021. aastal koostatud Saku valla Männiku ja Tammemäe külade mürauuringu27 raames
uuriti (sh müra mõõdeti ja modelleeriti) Männiku küla läheduses asuvate erinevate
objektide (sh kaitseväe harjutusväli, lasketiirud, karjäärid, krossirada) mürataset nii
26
Maantee-, raudtee- ja kaevandamisega seotud müra kokkuvõtted dokumendist „Saku valla välisõhu
mürakaart”. OÜ Hendrikson&Ko, 2019.
27
Saku valla Männiku ja Tammemäe külade välisõhu mürakaart, Akukon Eesti OÜ, 2021
74 Saku valla üldplaneering
üksikobjektide kaupa kui ka kõikide objektide koosmõjus. Uuringu järeldustes tuuakse
välja, et suurima mõjuga ehk enim häiringuid põhjustab Kaitseliidu Tallinna Maleva
Männiku lasketiir, mis asub elamupiirkondadele (Männiku küla) kõige lähemal ning
lasketiiru tegevus on ka suhteliselt aktiivne.
Võimalike müra vähendavate meetmetena tuuakse välja organisatoorsed meetmed (nt
kellaajalised või aktiivsete päevade arvuga seotud piirangud), relvade ja laskude arvu
piiramine (samuti vaiksemate relvade ja/või summutite kasutamine) ja ehituslikud
meetmed (mürakaitseekraanide/vallide rajamine, müratundlike hoonete heliisolatsiooni
tõhustamine). Samas märgitakse, et kuna militaarmüra ja ka sportlike tegevuste (sh
jahilaskmine, krossirajad) müra ei kuulu (alates 2017. aastast) atmosfääriõhu kaitse
seaduse ning Keskkonnaministeeriumi töövaldkonda ja reguleerimisalasse, tuleks
müraprobleemi parandamiseks esmajoones kokku leppida konkreetsed militaarmüra ja
sportlike tegevuste müra reguleerivad nõuded.
Saku valla üldplaneering 75
7. RADOON
Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud radooniriski kaardi põhjal kuulub Saku vald
normaalse radooniriskiga alale28.
Skeem 19. Mõõtepunktide registreeritud radoonitasemed ja interpoleeritud radoonirisk Saku vallas
seisuga aprill 2019. Allikas Geoloogiakeskus.
Kuna ka normaalse radooniriskiga piirkonnas võib lokaalselt esineda kõrge
radoonisisaldusega pinnaseid ning radoonisisaldus võib varieeruda võrdlemisi väikeste
vahemaade tagant (~100 m), tuleb lähtuda järgnevast:
1. lasteasutuste projekteerimisel ja ümberehitamisel on vajalik mõõta
radoonisisaldust ja vajadusel rakendada standardis EVS 840:2017 „Juhised
radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ esitatud
radoonikaitse meetmeid. Üldjuhul tuleks radoonisisaldust mõõta kõigis hoonetes;
2. normaalse (10-50 kBq/m3 ) ja kõrge radoonisisaldusega aladel tuleb vähendada
siseruumide õhu radoonisisaldust ehituslike võtetega ja vajadusel rakendada
asjakohaseid radoonikaitse meetmeid (korrastada ventilatsioonisüsteem, vaadata
28
Allikas: https://www.envir.ee/sites/default/files/harjumaa_radoonikaart.pdf
76 Saku valla üldplaneering
üle põranda konstruktsioon (sulgeda maja alt tulevate torude ja juhtmete ümbrus
vms), paigaldada hoone alla radooni kogumise torud või võimaldada välisõhu
juurdepääs hoone alla).
Saku valla üldplaneering 77
8. ÜLEUJUTUSOHUGA ALA
Vastavalt Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud üleujutusega seotud riskide
hinnangule29 kuulub Saku valla Kiisa alevik ja Metsanurme küla Keila jõest põhjustatud
üleujutuste tõttu riskipiirkondade hulka.
Skeem 20. Üleujutusega seotud riskipiirkond (kollasega) ja 1 kord 10 aasta jooksul
esinemistõenäosusega üleujutusala (sinisega). Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest Üleujutusalad,
mai 2020.
Aeg-ajalt esineb üleujutusi ka Vääna jõest tulenevalt nii Saku aleviku põhjaosas kui
Kajamaa ja Saustinõmme külas. Kuid need üleujutusalad on üldiselt väikese ulatusega
29
Kinnitatud Keskkonnaministri 10.02.2019 käskkirjaga nr 105, https://www.envir.ee/et/eesmargid-
tegevused/vesi/uleujutused/uleujutusega-seotud-riskide-hinnang
78 Saku valla üldplaneering
ning suurem osa üleujutusriske on maandatud sellega, et nende jõgede
ehituskeeluvöönd on 50 m. Maa-alade kasutusele võtmisel muul otstarbel tuleb tagada,
et kavandatav tegevus ei muuda veerežiimi ka süsteemi ümbritsevatel aladel.
Üleujutusega seotud riskipiirkonnas ja 1 kord 10 aasta jooksul
esinemisetõenäosusega üleujutusalal tuleb ehitamisel lähtuda järgnevast:
1. ehitamisel tagada maaparandussüsteemide, sh kuivenduskraavide, toimimine;
2. hoone sokkel rajada piisavalt kõrge, et vältida võimalike üleujutuste kahjusid
eluruumides;
3. tehnosüsteemid rajada arvestusega, et ei tekiks keskkonnareostust;
4. elektrisüsteemid rajada piisavalt kõrgele, et ei tekiks ohtu elule.
Saku valla üldplaneering 79
9. KESKKONNAMÕJU STRATEEGISLISE HINDAMISE
TULEMUSTEGA ARVESTAMINE
KSH lõpptulemusel leiti, et üldplaneeringu lahenduse elluviimisega ei kaasne
eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju, mis tingiks olulise ebasoodsa mõju vältimiseks
kohustuslike leevendavate meetmete seadmist või täiendava seire vajadust. Seetõttu ei
määra KSH ka täiendavaid seiremeetmeid.
Sellegipoolest on KSH töögrupp KSH käigus välja toonud soovitusi ebasoodsate
mõjude leevendamiseks, soodsate mõjude võimendamiseks ja planeeringulahenduse
täiendamiseks. Kuna KSH teostati planeeringuga paralleelselt, integreeriti mitmeid
soovitusi planeeringu lahendusse ka jooksvalt.
Alljärgnevalt on esitatud loetelu KSH käigus antud soovitustest teemade kaupa. Igale
soovitusele on lisatud selgitus, kuidas soovitusega on arvestatud planeeringulahenduse
edasiarendamisel. Juhul, kui soovitust ei ole arvesse võetud, on esitatud sellekohane
põhjendus.
Kaitstavad loodusobjektid, Natura alad
Üldplaneeringu lahenduses sisalduvad mõned konfliktalad, kus üldplaneeringuga
kavandatakse tiheasustusealasid kaitstavate loodusobjektidega kattuvalt.
Üldplaneeringu rakendamisel neis kohtades tuleb lähtuda eeskätt kaitstava
loodusobjekti kaitse ja säilitamise vajadustest ning planeeringu rakendumise ebasoodsa
mõju vältimiseks on vaja nendes piirkondades arendustegevuste elluviimisele eelnevalt
hinnata mõju kaitstavatele loodusobjektidele.
Ettepanekuga arvestati osaliselt. Tänassilma ja Lokuti piirkonna perspektiivset
maakasutust täpsustati, arvestades Laagri nahkhiirte ja väike-konnakotka
püsielupaigaga.
Kuna nahkhiirte püsielupaigas (PEP) kehtivat kaitsekorda reguleeriv õigusakt ja
looduskaitseseadus võimaldavad Laagri piiranguvööndis Keskkonnaameti nõusolekul
ja teatud tingimustel hoonete püstitamist ning teede ja parklate rajamist, on
piiranguvööndisse osaliselt määratud maakasutust, mis võimaldab ala mitmekülgsemat
arendamist. Uusehitiste püstitamist võimaldav maakasutus moodustab olemasoleva
ehitatud keskkonnaga (tiheasustusega alaga) ühtse terviku.
Tänassilma ja Lokuti uusarenduspiirkonnad on määratud perspektiivis
ühiskanalisatsiooniga kaetavateks aladeks. Arvestades eeltoodut on piirkonnad
hõlmatud tiheasustusega ala koosseisu.
Natura alade piirkondades tuleb ruumilise arengu ja kaasnevate tegevuste rakendajal
igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku
aladele ja vajadusel algatada keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi Natura
hindamine vajalikus täpsusastmes.
Ettepanekuga arvestati. Vastav tingimus sisaldub seletuskirja ptk 5.3. Kaitstavad
loodusobjektid.
80 Saku valla üldplaneering
Roheline võrgustik
Arvestades olemasolevat ja perspektiivset maakasutust, nähti käesoleva KSH tulemina
vajadust rohelise võrgustiku ruumilist paiknemist võrreldes maakonnaplaneeringu
rohevõrguga mõnevõrra täpsustada. KSH käigus tehtud ettepanekut rohevõrgu
struktuuri muudatuste osas illustreerib KSH aruandes joonis 4.1.1-4. Vastavalt KSH
käigus tehtud algsele ettepanekule oleks rohelise võrgustiku pindala valla territooriumil
suurenenud ligi 11,8% ning selle ruumiline paiknemine oleks rohevõrgu funktsioone
toetavam. Kõige olulisema konfliktkohana tõi KSH välja Tallinna ringteed ületava
rohekoridori piirkonna Juuliku ja Karjavärava viaduktide vahel (vt KSH aruande joonis
4.1.1-7).
Ettepanekut kaaluti, kuid ei peetud vajalikuks, kuna maakonnaplaneeringu järgne
roheline võrgustik hõlmab enamikke kaitseväärtusega alasid, looduslikke suuri
maastikumassiive (nt ulatuslikud Männiku ja Pääsküla rabade alad, Nabala-Tuhala
looduskaitsealad) jm rohelise võrgustiku osisena olulisi piirkondi ning rohelise
võrgustiku toimimine on tagatud. Vastav selgitus on lisatud seletuskirja ptk 5.4.
Roheline võrgustik.
Rohevõrgu pikaajalise säilimise tagamiseks tuleb tiheasustusala (äri-, tootmise, elamu-
jm maakasutused) kattumine rohevõrgu alaga välistada ja suunata sellised
maakasutused väljapoole rohelist võrgustikku. Konkreetselt tõi KSH välja koha
Jälgimäe külas Tallinna ringteed ületava rohekoridori piirkonnas (KSH aruande
joonis 4.1.1-5.), kus selline konflikt kõige kriitilisem.
Ettepanekuga arvestati. Planeeringulahenduse maakasutust korrigeeriti ja
rohevõrgustiku alalt võeti ära tihedamat maakasutust lubavad juhtotstarbed.
Juhul kui tiheasustusala jääb planeeringus siiski kattuma rohevõrgu alaga (kuigi see
pole kindlasti hea ega soovitatav lahendus), on rohevõrgu säilimiseks ja toimimiseks
vajalik antud asukohas eelkõige järgida rohevõrgu toimimiseks seatud tingimusi.
Täpsemalt, rohevõrgus asuval tiheasustusalal on prioriteetsed üldplaneeringus
rohevõrgustikule seatud kasutus- ja ehitustingimused ning tiheasustusala tingimustest
lähtuvalt neid alasid arendada ei saa.
Ettepanekuga on juba arvestatud jooksvalt, tiheasustusega alade maakasutuse
tsoneerimisel. Maakasutuse seisukohalt konfliktkohti ei esine.
Taristu edaspidisel kavandamisel ja arendamisel on eriti oluline planeerida see
rohevõrgustikku arevestavalt, võimalusel tugevdada seniseid rohevõrgu ühendusi ning
leevendades loomade teele sattumise ohtu (nt Tallinna ringteel, Tallinn-Rapla-Türi
maanteel, Tallinn-Pärnu maanteel jm). Lahenduste välja töötamisel tuleb vaadata
piirkonda terviklikult, arvestades ka planeeritud maakasutust ümbritsevatel aladel ning
asjakohaseid maastikuelemente.
Ettepanekuga arvestati. Tingimused sisalduvad planeeringu seletuskirja ptk 5.4.
Roheline võrgustik.
Saku valla üldplaneering 81
Pinnas ja maastikud (ja põllumajandus)
KSH hinnangul on üldplaneeringu lahendusel liiga vähe arvestatud väärtuslike
põllumajandusmaade kaitsmise vajadusega. Kuna KSH soovitas ka uue elamumaa
arendusalade mahtu vähendada (vt allpool punkt „Valla elanike arvu prognoos,
elamumaad“), on seeläbi võimalik säästa ka enam väärtuslikku põllumajandusmaad.
Seega tegi KSH ettepaneku vältida uute elamumaade arendamist väärtuslike
põllumajandusmaadega aladel.
Ettepanekuga arvestati osaliselt. Asustuse suunamisel ja maakasutuse määramisel
lähtuti põhimõttest, et üldjuhul uusi tiheasustusega alasid ei määrata, kuid
võimaldatakse olemasolevate tiheasustusega alade laiendamist. Võttes arvesse
rahvastikuprotsesse ning valla paiknemist Tallinna lähistel, Saku vald vajab
uuselamuid, et rikastada elamuturgu ja luua uut kvaliteetset elukeskkonda. Lisaks
arvestati arendusalade määramisel juba kehtestatud detailplaneeringutega (nt Lokuti
uusarenduspiirkond) kavandatud maakasutusega, mis maakonnaplaneeringuga
määratud väärtusliku põllumajandusmaaga kattuvad, kuid mille kehtetuks
tunnistamine ei ole põhjendatud.
Maavarad
KSH tegi ettepaneku üldplaneeringusse lisada alljärgnevad tingimused seoses
maavarade kaevandamisega:
- Tallinna-Saku liivamaardla puhul on soovitav säilitada/tagada mäeeraldise
teepoolse osa piirist min 25 m laiune kõrghaljastusega ala tolmu ja visuaalse
häiringu ärahoidmiseks;
- soovitatav on koostada uuring või kava, millega seatakse uued eesmärgid
Männiku järvistu piirkonna edasiseks arenguks ning töötataks välja suunised ja
tingimused (sh kaevandamistegevusele), mis aitavad nende eesmärkide
saavutamist tagada;
- enne soovitatud uuringu läbiviimist tuleks kaevandamislubade väljastamisel ja
ala edasisel planeerimisel järgida AS Mavese 2008. a uuringu ajakohaseid
soovitusi;30
- lisaks oleks vajalik tihedam koostöö Keskkonnaameti, Tallinna Linnavalitsuse,
Kaitseministeeriumi ja Saku valla vahel, et saavutada ühine nägemus Männiku
piirkonna pikaajalisemast arengust ning selle elluviimist takistavatest ohtudest
tulenevalt kaevandamistegevusest. Koostöö eesmärgiks oleks teabe vahetamine
(nt seireandmed) ning kaevandamistegevuse lubamise eelduseks olevate
meetmete ja piirangute kokkuleppimine, mida tulevaste kaevandamislubade
väljastamisel ja ala edasisel arendamisel järgitakse;
- Männiku järvistust lõuna pool (üle Tallinna ringtee) asuvad alad omavad Saku
valla mõistes väga olulist rekreatsioonifunktsiooni, mistõttu soovitab KSH
selles piirkonnas eelistada rekreatiivset maakasutust maavarade
kaevandamisele.
Arvestati ettepanekutega osaliselt. Põhjendatud ettepanekud sisalduvad tingimustena
planeeringu seletuskirjas ptk 4.12. Mäetööstuse ja turbatööstuse maa-ala.
30
„Männiku järvistu (Raku ja Männiku järved) veeressursi säilitamiseks vajalikud uuringud. Ajakohastatud
versioon.“ AS Maves, 2008.
82 Saku valla üldplaneering
Männiku järvistu piirkonna uuring on juba koostamisel. Samuti toimub juba erinevate
ametkondade vaheline koostöö. Seetõttu nende tingimuste lisamine seletuskirja ei ole
enam asjakohane.
Põhjavesi
KSH soovitas üldplaneeringus arvestada alljärgnevate põhjavee kaitse seisukohast
oluliste põhimõtetega:
- üldplaneeringu tingimuse „omapuhastite rajamine on lubatud vastavalt norm- ja
õigusaktidele“ puhul tuleks täpsustada, et see kehtib vaid aladel kus puuduvad
ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemid ning ei ole moodustatud
reoveekogumisala;
- ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga liitunud aladel tuleb olemasolevad
omapuhastid (kogumiskaevud jne) nõuetekohaselt likvideerida, et ei tekiks
lekkimise ohtu pinnasesse ja sealt edasi põhjavette;
- planeeritava Männiku kalmistu rajamise eelselt on vajalik teostada täpsemad
uuringud ning selgitada välja selle võimalik mõju vesikeskkonnale (sh Männiku
järvele);
- salvkaevude rajamine joogiveeallikana ei ole soovitatav, kuna ülemise
põhjaveekihi vesi on tundlik pinnase reostuse suhtes;
- üldplaneeringu tingimuse „äri- ja tootmismaade arendamisel kasutusele võtta
tehnilisi lahendusi (nt õli- bensiini- liivapüüdurid) millega tagatakse sademevee
nõuetekohane kvaliteet“ puhul tuleks täpsustada, et see kehtib ka teiste
juhtotstarbega alade parklate puhul, kus parkimiskohtade arv on üle 20;
- Keskkonnaregistri andmetel jääb Saku valla territooriumile üks
jääkreostusobjekt - Männiku laskemoonaladude maa-alused mahutid
(JRA0000160). Ala edasisel planeerimisel on vajalik teostada pinnaseuuringud
raskemetallide leviku ning kontsentratsioonide osas.
Ettepanekutega arvestati, tingimused kanti üldplaneeringu seletuskirja.
Seletuskirja ei kantud soovitust olemasolevad omapuhastid nõuetekohaselt
likvideerida, kuna sellised nõuded kehtivad üldplaneeringu üleselt ja sõltumata
üldplaneeringust.
Pinnavesi
KSH soovitas üldplaneeringus arvestada alljärgnevate pinnavee kaitse seisukohast
oluliste põhimõtetega:
- üldplaneeringu tingimuse „äri- ja tootmismaade arendamisel kasutusele võtta
tehnilisi lahendusi (nt õli- bensiini- liivapüüdurid) millega tagatakse sademevee
nõuetekohane kvaliteet“ puhul tuleks täpsustada, et see kehtib ka teiste
juhtotstarbega alade parklate puhul, kus parkimiskohtade arv on üle 20;
- suurte kõvakattega pindade rajamisel võtta kasutusele tehnilisi lahendusi,
millega saavutatakse sademevee löökkoormuse vähendamine eesvooludele
(sademevee vahemahutid, annusmahutid).
Soovitustega arvestati. Tingimused sisalduvad üldplaneeringu seletuskirja ptk 5.9.
Veevarustus ja kanalisatsioon. Sademevee ärajuhtimine.
Saku valla üldplaneering 83
Üleujutusalad
KSH soovitas üldplaneeringus arvestada alljärgnevate üleujutusalasid puudutavate
põhimõtetega:
- arendustegevuse kavandamisel tuleb tagada drenaaži- ja
maaparandussüsteemide toimimine, et vältida veerežiimi muutusi;
- üleujutusohuga aladele planeeritavatele ehitistele ja rajatistele tuleb vajadusel
seada ehitustingimused, mis arvestavad võimalikku üleujutusohtu (alad Kiisa
alevikus ja Metsanurme külas, Keila jõe lähistel ning alad Saku valla põhjaosas
Vääna jõe lähistel) ning konkreetse tegevuse asukoha (nt maapinna reljeef)
tingimusetega.
Arvestati. Maaparandussüsteemide toimimise tingimus sisaldub seletuskirja ptk 5.15.
Maaparandussüsteemid ja ptk 8. Üleujutusohuga ala. Soovitustega määrata
ehitustingimused arvestati eelnõu avalikustamise järgselt planeeringulahenduse
edasiarendamise käigus. Tingimused üleujutusega seotud riskipiirkonnas sisalduvad
üldplaneeringu seletuskirja ptk-s 8. Üleujutusohuga ala.
Ehituskeeluvööndi vähendamine
KSH tegi ettepaneku vältida ehituskeeluvööndi vähendamist aladel, kus
ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekuga ala kattub Keila jõe 10 aasta
tõenäosusega üleujutusriski alaga.
Ettepanekuga arvestati. Ehituskeeluvööndi vähendamise põhjendusi ja võimalusi
analüüsiti täiendavalt, vähendamise ulatust täpsustati. Keila jõe ehituskeeluvööndi
vähendamist taotletakse esialgsega võrreldes väiksemas mahus. Vt üldplaneeringu
seletuskirja ptk 5.8.1. Kalda ehituskeeluvööndi vähendamine.
Saku aleviku ümbersõit:
Trassi valikul enne lõpliku otsuse tegemist ümbersõidu trassi täpse asukoha osas on
soovitatav läbi viia eraldi põhjalikum analüüs, mis täpsustaks kui suur osa liiklusest
uuele teele suunduks ja millised on sellega kaasnevad täpsed mõjud – nii positiivsed
kui ka negatiivsed.
Ettepanekuga ei arvestatud, kuna ümbersõidutee asukoht planeeringulahenduse
edasiarendamise käigus täpsustus. Planeeringulahenduse edasiarendamise käigus
analüüsiti esialgseid võimalikke ümbersõidutee alternatiive. Asuti seisukohale, et
ümbersõidutee asukoht (ja raudtee õgvendus) planeeritakse maakonnaplaneeringule
tuginedes, mistõttu eraldi põhjalikuma analüüsi läbiviimiseks vajadus puudub.
Alternatiivina on võimalik ümbersõidutee rajada ka raudtee õgvendamise järgselt
raudtee tammile.
Valla elanike arvu prognoos, elamumaad
KSH hinnangul oli planeeringu lahenduses elamumaid kavandatud enam kui
eeldatavalt võiks realiseeruda, seega tegi KSH ettepaneku vähendada planeeringu
lahenduses elamumaade ulatust.
Elamumaade kavandamine toimub omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel. Juhul, kui
otsustatakse kavandada siiski oluliselt enam elamumaid kui KSH soovitab, tuleb
84 Saku valla üldplaneering
arvestada riskiga, et elamumaade realiseerumine on “tükatine” ning ei võimalda tekkida
loogilisel ja kvaliteetset elukeskkonna pakkuval asustusstruktuuril.
Ettepanekuga arvestati osaliselt. Elamumaa ulatust vähendati. Samas arvestati
kaalutlusotse kujundamisel nii kohalike elanike ja maaomanike ettepanekutega, maa-
alade arenguperspektiiviga (sh kehtivate üldplaneeringutega kavandatud
maakasutusega) kui rahvastikuprotsessidega. Saku vald Tallinna lähistel on kasvava
elanikkonnaga vald, mis vajab uuselamuid, et rikastada elamuturgu ja luua uut
kvaliteetset elukeskkonda. Lisaks arvestati juba kehtestatud detailplaneeringutega,
mille kehtetuks tunnistamine ei ole põhjendatud.
Teenuste kättesaadavus
KSH tegi ettepaneku täpsustada haridusasutuste väljaarendamise perspektiive, sõltuvalt
korrigeeritud elamumaade ulatusest (vt eelmine punkt).
Ei arvestatud, kuna ühiskondlike hoonete rajamise vajadusega on maakasutuse
tsoneerimisel juba arvestatud ja vastava juhtotstarbega maa-alad valla alevikes ning
suuremates külasüdametes planeeritud.
Inimeste vara
Maanteede, raudteede ja maapeal kulgevate liinitrasside kavandamisel tegi KSH
ettepaneku lisada tingimus: taristu kavandamisel võimalusel kasutada piirkonna
topograafiat mõjude leevendamiseks (nt maastikul peitmiseks) ning pöörata tähelepanu
taristu disainile.
Soovitusega arvestati, põhimõte sisaldub seletuskirja ptk 2.2. Välisruumi kujundamise
põhimõtted.
Saku aleviku keskusala
KSH andis soovitused võimaliku kõrgema hoonestuse rajamisega kaasnevate
negatiivsete mõjude leevendamiseks ja positiivsete mõjude võimendamiseks (vt ptk
4.2.6).
Soovitustega arvestati osaliselt. Seatud on arhitektuurivõistluse kaalumise kohustus.
Arenduste edasistes etappides on võimalik soovitustega arvestada. Vt üldplaneeringu
seletuskirja ptk 3.4. Saku aleviku keskusala.
KSH tegi ettepanekud kergliiklejatele läbipääsude arendamiseks Saku keskusalal ja
lähiümbruses. Kergliikluse soodustamiseks ja inimsõbraliku ruumi arendamiseks tuleks
kaaluda jalgradade arendamist (kivisillutis või puistekate) vähemalt Joonisel 4.2.6-4.
fotonäidetega esitatud suundades.
Ettepanekutega ei arvestatud. Kergliiklejate liikumissuundadega tuleb arvestada
keskusala ideekavandi koostamisel.
Kultuuriline keskkond
KSH tegi täpsustavad ettepanekud teemade osas, mida kaaluda kultuuriväärtuste
mitmekülgsemaks säilimiseks:
Saku valla üldplaneering 85
- kaaluda pärandkultuuriobjektide ja XX sajandi arhitektuuripärandi objektide
käsitlemist üldplaneeringus;
- Üksnurme alal täpsustada planeeringu joonistel üldplaneeringu järgset avatud
loodusmaastiku määratlust (mõisahoone väärtustamise soovi korral ei ole
tegemist vaid loodusmaastikuga);
- kaaluda Kurtna küla väärtuslikul maastikul vajadust ka teiste tingimuste
väljatoomiseks, mis maastikuväärtust loovad (nt ajaloolised teed, haljastus,
vaated);
- kaaluda planeeringus ilusate vaatekohtade ja ajalooliste teede käsitlemist.
Ettepanekutega arvestati osaliselt. Pärandkultuuriobjekte ja maaehituspärandit/XX
sajandi arhitektuuripärandi objekte kajastati. Ülejäänud ettepanekuid kaaluti, kuid
nende lisamist ei peetud vajalikuks, kuna väärtused on läbi üldiste tingimuste kaitstud.
Müra ja vibratsioon
KSH soovitas järgmised meetmed müra ja vibratsiooni mõjude leevendamiseks:
- üldjuhul ei soovitata uute müratundlike objektide (elamud, mänguväljakud,
lasteasutused, koolid, hooldekodud) planeerimist tiheda liiklussagedusega teede
lähedusse. Uute müratundlike objektide kavandamisel tiheda liiklussagedusega
teede läheduses tuleb hinnata müraolukorda ning näha ette meetmed heade
tingimuste tagamiseks;
- müra suhtes tundlikuma funktsiooniga hoonete ja pindade rajamisel tuleb
järgida aja- ja asjakohast standardit ning tagada head tingimused hoonete
siseruumides;
- planeeritavate pere- ja ridaelamumaade ning maantee vahele tuleb võimalusel
ette näha 30 m säilitatavat/rajatavat kõrghaljastust, et vältida elamute sattumist
otse maanteede äärde ja et säiliks mööda maanteed sõites „Läbi rohelise akna“
põhimõte;
- üldpõhimõttena on soovitatav vältida tootmisalade ja müratundlike alade
(eeskätt elamualade) kõrvuti planeerimist. Uute müratundlike alade rajamisel
tööstusalade vahetusse lähedusse (või vastupidi, uute tööstusalade rajamisel
müratundlike alade lähedusse) tuleb hinnata müraolukorda ja vajadusel
rakendada asjakohaseid mürakaitsemeetmeid, eriti tähelepanelik tuleb olla
ööpäevaringselt töötavate ettevõtete puhul. Elamualade ja tööstuspiirkondade
vahele on soovitatav jätta rohelised puhveralad, mis toimivad nii visuaalse
barjäärina kui teatud määral ka müra vähendamise meetmena. Vastavalt KSH
VTK etapis Terviseameti poolt esitatud seisukohale, peaks müra vähendamise
eesmärgil rajatav kõrghaljastus müra leevendava efekti tagamiseks olema
vähemalt 30-50 meetri laiune;
- kaudseteks müra vähendamise meetmeteks on ühistranspordi ning jalgratta- ja
jalgteede arendamise ja kasutamise soosimine (millega planeering arvestab),
mille positiivne mõju avaldub eelkõige pikema aja jooksul.
Kaudsete müra vähendamise meetmetega on asustuse suunamisel ja maakasutuse
tsoneerimisel arvestatud lahenduse väljatöötamise etapis. Täpsemad tingimused
(elamute kaugus suurema liiklussagedusega teedest ja raudteest, mõjuhindamise
vajadus karjääridega seotult) on kantud seletuskirja ptk 6. Müra. Kaitsehaljastuse
vajadus on kantud maakasutusplaanile.
86 Saku valla üldplaneering
Välisõhu kvaliteet
KSH tegi ettepaneku arvestada üldplaneeringus järgmiste välisõhu kvaliteedi
seisukohalt võimalike leevendavate meetmetega:
- kui soovitakse rajada uusi käitiseid (või laiendada olemasolevaid), millega võib
kaasneda välisõhu saastamine või ka lõhnahäiringud, antakse hinnang
keskkonnamõju olulisusele KeHJS § 6 sätestatud korras ning vajadusel
algatatakse keskkonnamõju hindamine. Samuti tuleb paiksele saasteallikale
taotleda õhusaasteluba, kui ületatakse Keskkonnaministri 14.12.2016
määrusega nr 67 kehtestatud künnisvõimsusi või heidete künniskoguseid, või
tuleb teha paikse saasteallika registreering atmosfääriõhu kaitse seaduse § 80 lg
2 alusel. Õhusaasteluba on nõutav kas siis, kui olenemata künniskogustest või
künnisvõimsustest on õhukvaliteedi taseme määramisel tuvastatud, et käitise
heiteallikatest väljutatava saasteaine heitkogus põhjustab saasteaine kohta
käesoleva kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamise väljaspool
käitise tootmisterritooriumi (atmosfääriõhu kaitse seadus § 79 lg 4).
Õhusaasteloa või registreeringu taotlemisel tuleb teostada igakordselt vastavalt
õigusaktidega sätestatud korras piirkondlikud õhusaasteainete ja lõhnaainete
leviku modelleerimised kõikide olemasolevate ja perspektiivsete heiteallikate
koosmõjus. Teisisõnu, tuleb hinnata, kas planeeritav tegevus/rajatav käitis võib
põhjustada välisõhu kvaliteedi olulist halvenemist, seejuures arvestades
võimalike meetmete rakendamist atmosfääriõhu kaitse seaduse ja tööstusheite
seaduse mõistes. Otsuse tegemisel tuleb lähtuda ettevaatuspõhimõttest, st mitte
lubada tegevusi, kuni nende võimalik kahjulik keskkonnamõju pole selge;
- uute võimalike lõhnaallikate rajamine lõhnatundlike objektide/alade lähedale ei
ole soovitatav enne, kui on tagatud lõhnaaine väljutamisel lõhna esinemise
häiringutasemete vastavus õigusaktidega kehtestatud tasemetele või käitise
tegevus vastab tööstusheite seaduse §-s 8 toodud parima võimaliku tehnika
kriteeriumitele;
- oluline meede elanike kaitsmisel õhusaaste negatiivse mõju eest on roheliste
puhvertsoonide jätmine elamualade ja saasteaineid välisõhku paiskavate alade
(teed ja tootmisalad) vahele.
Õigusaktidest tulenevate nõuete üldplaneeringus kajastamine ei ole vajalik, kuna need
kehtivad üldplaneeringu üleselt. Kaitsehaljastuse rajamise nõude ja võimalike
lõhnaallikate rajamise tingimustega arvestati, tingimused kajastuvad üldplaneeringu
seletuskirja ptk 4.7. Äri- ja tootmisettevõtte maa-ala (eelnõu ja planeerimisettepaneku
avalikustamise etapis nimetatud „Kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmis-
ja laohoone maa-ala“), kaitsehaljastuse rajamise nõue ka lisaks ptk 4.1. Pere- ja
ridaelamu maa-ala.
Valgusreostus
KSH soovitas lisada üldplaneeringu seletuskirja tingimus, et uute arenduste ja taristu
kavandamisel tuleb arvestada ka võimaliku valgusreostusega ning vajadusel ette näha
leevendavad meetmed. Võimalike leevendavate meetmete loetelu on esitatud peatükis
4.4.3;
Eraldi tõi KSH välja, et eriti oluline on arvestada valgusreostust leevendavate
meetmetega Nabala-Tuhala looduskaitseala vahetus läheduses valgustuse
projekteerimisel, ühtlasi tuleks looduskaitseala mõjutav valgustus kooskõlastada
kaitseala valitsejaga (Keskkonnaamet).
Saku valla üldplaneering 87
Ettepanekutega arvestati. Tingimused kajastuvad üldplaneeringu seletuskirja ptk 2.2.
Väliruumi kujundamise põhimõtted.
Ohtlikud ettevõtted
Saue vallas, Laagri alevikus asuva ohtliku ettevõtte Alexela Oil AS Laagri tankla
ohutsoon ulatub üldplaneeringuga kavandatava äri- ja teenindusettevõtte ning tootmis-
ja logistikakeskuse maa-alale Tänassilma külas. KSH tegi ettepaneku, et ala edasisel
arendamisel tuleb arvestada Alexela Oil AS Laagri tankla ohutsooniga.
Ettepanekuga on arvestatud maakasutuse tsoneerimisel. Tundlike alasid ohutsoonis ei
asu.
Radoon ja kiirgusoht
KSH tegi soovituse üldplaneeringusse ehituslike tingimuste juurde lisada viide
kehtivale standardile, milles radooniohu vältimise ehituslikke meetmeid täpsustatakse.
KSH koostamise ajal on kehtivaks standardiks, mida radooniohututu keskkonna
tagamiseks siseruumides tuleks jälgida, EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse
meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes.
Soovitusega arvestati. Seletuskirja on kantud tingimus radooniriskiga arvestamiseks ja
ka viide standardile, vt ptk 7. Radoon.
Põhjaveetarve
KSH tõi välja, et Saku valla territooriumi veekasutuse edasisel planeerimisel ja
suunamisel on vajalik arvestada valla kasvava elanikkonnaga, et tagada valla elanike
vee varustuskindlus, eriti suvisel perioodil, kui eramajapidamiste veetarbimine oluliselt
suureneb.
Ettepaneku üldplaneeringus tingimusena määramine ei ole vajalik. Üldplaneeringu
lahenduse realiseerumisel on kõigi uute elanike veetarbimine võimalik teoreetiliselt
katta Saku valla ja aleviku O-Cm ja Cm-V veekihtide vabadest kinnitatud tarbevarudest
ja hetkeseisuga lähiajal olulist probleemi veevarustuse osas veel ette näha pole.
Kliimamuutustega kaasnevad mõjud
KSH tõi välja, et seoses kliimamuutustega kaasnevate riskidega tuleks Saku vallas
arvestada sademeveega (eriti suviste paduvihmade sademevee) seotud probleemidega
ning valla edasisel arendamisel tähelepanu pöörata järgmistele ruumilistele asjaoludele:
- maaparandussüsteemide toimimine,
- uute arendusalade sademeveesüsteemide piisav suutlikkus (eriti oluline suviste
paduvihmade korral) ja ühildumine olemasolevate sadeveesüsteemidega,
- jõgede kaldaerosiooni võimalik tugevnemine ja sellest tuleneva
kaldakindlustamise vajadus.
Riskidega on arvestatud. Üldplaneeringu seletuskirjas sisalduvad tingimused seoses
maaparandussüsteemide ja sademeveesüsteemide toimimisega ning kaldaerosiooniga
arvestamisega. Kliimamuutuste tagajärgede leevendamisega on seotud ka parklate
haljastamise nõue kuumasaarte tekkimise vältimiseks.
88 Saku valla üldplaneering
Taastuvenergia
KSH tegi taastuvenergia eesmärkide saavutamise soodustamiseks ettepaneku jätta
võimalus väiketuulikute rajamiseks (lisaks majapidamistele) sarnastel tingimustel ka
ettevõtetele.
Ettepanekuga arvestati. Vt üldplaneeringu seletuskirja ptk 5.13. Taastuvenergia.
Jäätmeteke ja -hooldus
KSH tegi ettepaneku jätta üldplaneeringu seletuskirjast välja jäätmejaamale seatud
tingimus „vältida lõhnahäiringut tekitavate jäätmete kogumist“. Antud nõue ei ole
mõistlik, kuna jäätmete kogumist ei tohiks piirata nende omaduste põhiselt, vaid tähis
on nende käitlemise korraldamine selliselt, et see ei tooks kaasa olulist ebasoodsat mõju
(sh lõhnahäiringut). Õhukvaliteediga seotud tingimuste järgimisel (ptk 4.4.2) ei ole
põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju avaldumist.
Ettepanekuga arvestati, nimetatud tingimust seletuskirjas ei sisaldu.
KSH tõi välja, et jäätmekäitluse aspektist oleks positiivse mõjuga ka Kiisa jäätmepunkti
arendamine jäätmejaamaks, mistõttu on soovitatav see plaan võimalikult kiiresti ellu
viia.
Ettepanekuga ei arvestatud, kuna jäätmekäitluskoha liigitamine ei ole üldplaneeringu
ülesanne. Jäätmekäitluse korraldamisel lähtutakse jäätmekavast ning selle
edasiarendamine jäätmepunktist jäätmejaamaks ei ole üldplaneeringuga vastuolus.
Riigikaitselised objektid
KSH tõi välja, et kavandatav kalmistu Männiku külas võib mõjutada Männiku
piirkonna riigikaitselisi eesmärke, mistõttu tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada
Kaitseministeeriumiga.
Tingimuse lisamine seletuskirja pole asjakohane. Koostöö toimub vastavalt
planeerimisseadusele ja üldplaneeringu kooskõlastamisel.
Kumulatiivsed mõjud
Kuna üldplaneeringut viiakse ellu läbi detailplaneeringute ja/või
projekteerimistingimuste, on vallavalitsusel oluline vastutus antud kaalutlusotsuste
tegemisel arvestada ka võimalike kumulatiivsete mõjudega.
Ühe näitena tõi KSH välja, et taristu mõjude minimeerimiseks ning kohalike inimeste
heaolu eest seismiseks tuleks Saku vallal aktiivselt osaleda uute objektide (nt Rail
Baltic31) projekteerimise ja keskkonnamõjuhindamise (KMH) protsessis ning esitada
omapoolsed seisukohad tehniliste lahenduste ning leevendavate meetmete sobivuse
ning piisavuse osas, arvestades kohalikke tingimusi.
31 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) algatas 29.03.2019 otsusega nr 16-6/19-0535-002
kaheksale Rail Baltica raudteelõigu ehitusprojektile keskkonnamõju hindamised. Keskkonnamõju
hindamised viiakse läbi ehitusprojektide koostamise käigus.
Saku valla üldplaneering 89
Kumulatiivsete mõjudega arvestamine on lahutamatu osa laiemast otsustusprotsessist,
mida tuleb järgida ka tulenevalt seadustest, vajadus seda eraldi üldplaneeringu
dokumentatsioonis välja tuua puudub.
90 Saku valla üldplaneering
10. MAJANDUSLIKUD VÕIMALUSED
ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEL
Detailplaneeringuid koostatakse vastavuses üldplaneeringu lahendusega.
Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise eelduseks on piisava avaliku
huvi olemasolu. Avaliku huvi määratlemisel lähtutakse eelkõige vallaelanike
õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestatakse valla arengu iseärasusi. Võimalus
detailplaneeringuga muuta kehtestatud üldplaneeringut tagab paindlikuma
reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele.
Üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on Saku
Vallavolikogul planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum. Valla arengu
põhisuundade ja tingimuste määramine on Saku Vallavolikogu otsustuspädevuses ning
nõuetekohase menetluse läbiviimisel on vallavolikogu õigustatud varem tehtud
otsuseid muutma. Üldplaneeringu muutmine võib toimuda nii uue üldplaneeringu
kehtestamisega kui vajadusel ka detailplaneeringus sisalduva muudatusettepanekuga
(nt maa-ala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine, uue tiheasustusala
määramine või olemasoleva laiendamine, põhiliste tehnovõrkude trasside ja
tehnorajatiste asukoha määramine jms). Seejuures tuleb täita piisava tõhususega
planeerimisseadusest tulenevaid kohustusi avalikkuse kaasamisel, erinevate
seisukohtade arvesse võtmise võimalikkuse kaalumisel ja erinevate huvide vahel
tasakaalustatud lahenduse leidmisel.
Kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks vajalike objektide rajamiseks koostatakse
detailplaneeringuid Saku valla initsiatiivil vastavalt valla arengukavale ja muudele
strateegiadokumentidele. Nimetatud planeeringute rahastamine valla eelarvest on
prioriteetne.
Detailplaneeringute kehtestamisega vallale avalike teenuste pakkumiseks lisanduvad
rahalised kohustused peavad olema ette nähtud valla arengukava ja vallaeelarvega.
Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmitakse enne planeeringu
algatamist haldusleping detailplaneeringu koostamiseks. Halduslepinguga määratakse
Saku valla ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused
detailplaneeringu koostamisel ja detailplaneeringu koostamise rahastamisel.
Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmitakse enne detailplaneeringu
algatamist haldusleping detailplaneeringukohaste rajatiste ehitamise üleandmiseks.
Üldjuhul rajab detailplaneeringu kohase tehnilise infrastruktuuri (kütte-, veevarustus-,
olme- ja kanalisatsioonitorustikud, telekommunikatsiooni-, nõrkvoolu- ja
elektrivõrgud, küttegaasi- ja elektripaigaldised, surveseadmestikud ja nende
teenindamiseks vajalikud ehitised, välisvalgustus) ja avaliku ruumi (avalikult kasutatav
tee, jalgratta- ja jalgtee, liikluskorralduslik ja parkimislahendus, üldkasutatav haljastus,
laste mänguplatsid, heakorraelemendid ja kujundatud maastik) nii planeeritaval alal kui
vajadusel ka sellest väljaspool detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik. Kui
detailplaneeringuga kavandatakse uusi eluasemeid, määratakse lepingus sõltuvalt Saku
valla majanduslikest võimalustest ka detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku
Saku valla üldplaneering 91
kohustused uute elanike teenindamiseks vajalike sotsiaalse infrastruktuuri objektide
(vallale seadustega pandud kohustuste täitmiseks vajalik ehitis koos sisustuse ja
teenindavate rajatistega - nt lasteaed, kool, raamatukogu, rahvamaja, spordihoone,
sotsiaalkeskus jms) rajamisel või muul viisil osalemisel. Piiriülese tähtsusega objektide
kavandamise ja väljaehitamise kulud kannab taotleja.
Detailplaneeringu elluviimine võib põhjendatud juhul toimuda etapiviisiliselt,
kusjuures enne iga järgneva etapi alustamist peab olema ellu viidud sellele eelnev etapp.
Üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks võidakse kohaldada kinnisasja
sundvõõrandamist või sundvaldust kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses
ettenähtud alustel. Planeerimisseadus annab kinnisasja omanikule õiguse nõuda detail-
või üldplaneeringu kehtestamise järgselt seaduses sätestatud juhtudel kinnisasja
omandamist kohaliku omavalitsuse poolt.
92 Saku valla üldplaneering
11. KONFLIKTALA
Männiku külas on üldplaneeringu joonistele märgitud konfliktala ja selles osas jäetakse
üldplaneering kehtestamata.
Skeem 21. Konfliktala, mille osas jäetakse üldplaneering kehtestamata.
Keskkonnaameti 02.11.2022 korraldusega anti alale keskkonnaluba nr KL-512362
Tammemäe VIII liivakarjääris.
Saku Vallavalitsuse ning Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tellimusel on
Maves OÜ koostanud töö „Tallinn-Saku liivamaardla kaevandamise suundumuste
uuring“, mis valmis 01.12.2022. Uurigu eesmärgiks on tasakaalustatud lahenduse
leidmine uuritava ala kasutamiseks erinevate huvigruppide poolt. Töö käigus
keskenduti erinevatele teemadele. Sealhulgas tegeleti loodusväärtuste
inventariseerimisega (koostajateks MTÜ Põhjakonn, Riinu Rannap ja Martin
Jürgenson). Töö üheks järelduseks on, et Tammemäe järve läänekallas ja lõunakallas
on sobilik võimalikuks kivisisalike elupaiga laiendusalaks ning sobilik kõrede toitumis-
ja varjepaigaks.
Uuringus on öeldud järgmist: Sellel alal tuleb vältida kaevandamist ja säilitada
praegune maapinna kõrgus. Alal tuleb hõrendada metsa ja tekitada liivaseid häile ning
järve äärset avatud liivaga ala lõuna poole pikendada. Raudteeäärse ala (ca 1/3 praeguse
männiku laiusest) võiks jätta praegusesse olukorda, et vältida loomade sattumist
Saku valla üldplaneering 93
taristule. Selliseid tingimusi luues on võimalik kivisisalikule sobivat elupaika oluliselt
suurendada ning intensiivse kaevandustegevuse tõttu hävinud elupaiku kompenseerida.
Lisaks kivisisalikule pakub liivaste häiludega hõre valgusküllane männipuistu ja selle
avatud servaala kvaliteetseid toitumis- ja varjepaiku ka kõredele. Intensiivse
kaevandustegevuse tagajärjel on kõrede maismaaelupaigad (toitumis- ja varjumisalad)
karjääris üsna väheseks jäänud, mistõttu on selliseid alasid kindlasti vaja säilitada ja
juurde luua, mitte ära kaevandada.
Saku Vallavolikogu esitas keskkonnaloale vaide. Saku vald soovib, et ala korrastatakse
puhke- ja virgestusala ja supluskohana. Tammemäe järv on nii Saku valla kui ka
Tallinna lähiümbruse elanikele ajalooline ja oluline puhkekoht ning Tammemäe järv
oma läänekaldaga on ainukeseks loogiliseks supelranna asukohaks.
Seega ei ole võimalik üldplaneeringus antud alale kavandada mäetööstusmaad.
Konflikti ei ole võimalik lahendada üldplaneeringu menetluse käigus, kuna
menetlustoimingud on seotud keskkonnaloa andmisega ning lahendatavad
keskkonnaloa menetluse käigus.
Eeltoodust tulenevalt ei mõjuta konfliktala määramine Saku valla üldplaneeringu
terviklahenduse elluviimist.
94 Saku valla üldplaneering
12. RAKENDUSSÄTTED
Üldplaneeringu ellurakendamisel võib olemasolevaid katastriüksusi kasutada edasi
nende senise kasutusotstarbe järgi. Planeeritud juhtotstarvet ja ehitustingimusi tuleb
järgida juhul, kui katastriüksuse seniseid ehitustingimusi (k.a sihtotstarvet) soovitakse
muuta. Ehitise kasutusotstarbe ja katastriüksuse sihtotstarbe muutmine toimub
seadusega ettenähtud korras.
Hajaasustusega alal asuvatele katastriüksusele, mis on moodustatud maareformi käigus
enne 9. aprilli 2009. a ja on väiksemad kui 2 ha, on võimalik taotleda ehitusõigust
üksikelamu ja abihoonete ehitamiseks, tingimusel, et on täidetud käesoleva
üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.2 toodud tingimused.
Üldplaneeringu seletuskirjas sätestatud kaalutlusõiguse korral konkreetse piirangu
mitterakendamiseks (nt on kasutatud sõnastust „reeglina“ või „üldjuhul“) toimub erandi
tegemine Saku Vallavalitsuse või Saku Vallavolikogu igakordse otsustuse alusel.
Käesoleva üldplaneeringu kehtestamise hetkel poolelioleva menetluskäiguga
detailplaneeringute puhul tuleb arvesse võtta käesolevat üldplaneeringut. Juhul, kui
menetletav detailplaneering on vastuolus käesoleva üldplaneeringuga, tuleb see viia
vastavusse üldplaneeringuga, kui detailplaneeringut ei ole enne üldplaneeringu
kehtestamist jõutud vastu võtta planeerimisseaduse § 134 tähenduses. Saku
Vallavolikogu võib põhjendatud juhul otsustada detailplaneeringut edasi menetleda
üldplaneeringut muutvana.
Üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele, maakorraldustoimingutele
ja projekteerimistingimuste määramisele. Üldplaneeringus planeeritud avalike huvide
jaoks oluliste objektide (perspektiivsed joonehitised, sotsiaalobjektid, haljasalad, sh
teede kaitsehaljastus jne) täpse asukoha määramiseks on vajalik koostada
detailplaneering või ehitusprojekt. Kui detailplaneeringuga või ehitusprojektiga
kavandatu toob reaalselt kaasa kinnisasja sundvõõrandamise või selle suhtes
sundvalduse seadmise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust
või krundi ehitusõigust, siis peab Sake Vallavalitsus informeerima sellest puudutatud
kinnisasjade omanikke ja kaasama nad planeeringu ja projekti koostamisse seadusega
sätestatud korras.
Ulukiläbipääsude piiranguvööndite ruumiandmestik edastatakse
Keskkonnaametile ja Transpordiametile. Raie kavandamisel saadab Keskkonnaamet
metsateatise kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks ökodukti omanikule. Maavara
geoloogilise uuringuloa ja kaevandamisloa menetluses tuleb teha koostööd ökodukti
omanikuga ja küsida Keskkonnaametil arvamust loa menetlemise käigus arvamust
ökodukti omanikult.
Saku valla üldplaneering 95
LISA 1. TULETÕRJE VEEVÕTUKOHAD
Nr Tuletõrje Küla / alevik Liik Märkus
kaardil veevõtukoha
aadress (nimi)
1 Nõmme tee 30a Saustinõmme veehoidla
(Põllu DP) küla
2 Lokuti tee 3 Lokuti küla veehoidla
3 Tuletõrjeveehoidla Tõdva küla veehoidla
4 Katkuoja Tõdva küla Kuiv-
hüdrant
5 Tootmise Tõdva küla Surve-
hüdrant
6 Tootmise Tõdva küla Surve-
hüdrant
7 Matsu Tõdva küla Surve-
hüdrant
8 Tuletõrjeveehoidla 1 Tagadi küla veehoidla
9 Tuletõrjeveehoidla 2 Tagadi küla veehoidla seisukord
teadmata
10 Kurtna paisjärv V1 Kurtna küla tiik seisukord
(Paistiik) teadmata
11 11154 Tagadi- Kurtna küla tiik seisukord
Kurtna tee (Koosi teadmata
oja)
12 Kurtna haljak Kurtna küla veehoidla
13 Kurtna tee 50 Kurtna küla veehoidla
14 Silikaadi tee Roobuka k. veehoidla
15 Kurtna tee 8 Kiisa alevik veehoidla
16 Hundinuia tee 13 // Metsanurme veehoidla
Hundinuia tee (AÜ küla
Kuresoo)
17 Kuresoo tee (AÜ Metsanurme veehoidla
Päevalill) küla
18 Ilmarise tee 2 // Metsanurme tiik
Ilmarise tee küla
(Ilmarine AÜ)
19 Laanesalu (Aroonia Metsanurme veehoidla
AÜ) küla
20 Kõivu tee Metsanurme veehoidla
küla
21 Nirgiuru tee Metsanurme veehoidla
küla
22 Krookuse tee (AÜ Üksnurme veehoidla
Ülase) küla
23 Üksnurme tee 16a Üksnurme veehoidla ei vasta nõuetele
(Saku ait) küla
96 Saku valla üldplaneering
Nr Tuletõrje Küla / alevik Liik Märkus
kaardil veevõtukoha
aadress (nimi)
24 Üksnurme tee Saku alevik veehoidla ei vasta nõuetele
12/Parma tee 3
25 Tiigi tänav Saku alevik veehoidla
26 Pähklimäe tee Saku alevik veehoidla
27 Karjavärava tee 6 Juuliku küla veehoidla seisukord
(Veisefarm) teadmata
28 Murumäe tee Juuliku küla veehoidla
29 Tuletõrjeveehoidla Rahula küla veehoidla
30 Kuivati/Pargi/Saarela Rahula küla tiigid seisukord
(endises mõisapargis teadmata
olevad tiigid)
31 Saeveski (Aksa puit) Jälgimäe küla veehoidla seisukord
teadmata
32 Kaili Jälgimäe küla veehoidla seisukord
teadmata
33 Tiiva (Männiku tee Männiku küla veehoidla
138)
34 Tooma tee 5 Männiku küla veehoidla
35 Üksnurme park Üksnurme tiik seisukord
(Üksnurme mõis) küla teadmata
36 Lukussepa tee 1a Üksnurme veehoidla
küla
37 Männikäbi tänav/ Üksnurme mahuti
Vahtramäe tee (AÜ küla
Vahtramäe)
38 Reinu (Lisada Üksnurme mahuti seisukord
juurde, kaardil on see küla teadmata
märgitud nr 36)
SAKU VALLAVALITSUS
EHITUS- JA PLANEERIMISTEENISTUS
Rahandusministeerium
[email protected]
[email protected] 15.03.2023 nr 7-1/73-17
Täiendused Saku valla üldplaneeringu
menetluses
Esitame Teile Saku valla üldplaneeringu täiendatud seletuskirja. Täpsustasime üldplaneeringu
seletuskirja peatükki 3 elamumaade maakasutuse määramise osas järgnevalt: „ Ruumilise
planeerimise eesmärk on luua eeldused tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse ning
kvaliteetse elu- ja ehitatud keskkonna kujundamiseks.
Saku valla üldplaneering juhindub asustuse suunamisel ja maakasutuse juhtotstarvete
määramisel eesmärgist luua valla eripärast lähtuv terviklik ruumilahendus. Tervikliku
ruumilahenduse kujundamisel võeti aluseks kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted (nt asumid
kohandatakse kompaktsemad, sidusad arendusalad, hästi ligipääsetava avaliku ruumi (sh
puhkealade) olemasolu, ruumilahendus on mitmekesine ja esteetiline) ning majandusliku-,
sotsiaalse-, kultuurilise- ja looduskeskkonna arengu pikaajalised suundumused ja vajadused.
Lähtuti järjepidevuse printsiibist (arvestades kehtivate üldplaneeringutega määratud
maakasutust), maaomanike ettepanekutest ja KSH soovitustest.
Saku valla üldplaneeringu KSH aruandes on analüüsitud elamumaade mahtu ja arvutus näitab,
et võrreldes praegusega kasvaks elanike arv ligikaudu kaks korda. KSH aruandes on tehtud
ettepanek vähendada kavandatavate elamualade ulatust ja arvu selliselt, et kavandatav areng
vastaks nii senistele trendidele kui ka prognoosidele, võttes arvesse üldplaneeringu ajalist
raamistikku ja omavalitsuse võimekust uusi elanikke vastu võtta ning pakkuda neile
kvaliteetset teenust (lasteaiakohad, kool jne).
KSH soovitustega arvestati ja elamumaa ulatust vähendati. Valla ruumiline areng peab
toimuma järk-järgult, arvestades valla suutlikust ennekõike sotsiaalse infrastruktuuri
väljaehitamiseks ning elanikkonnale sotsiaalsete teenuste tagamiseks.
Täpsem ülevaade KSH soovitustest ja nendega arvestamisest on esitatud ptk 9.
Seondavalt vaidlusega Roobuka külas asuva kinnistu Miilimaa kinnisasja (katastritunnusega
71813:018:0034) osas, kus omanik soovib jätkuvalt maakasutuse juhtotstarbe muutmist pere-
ja ridaelamu maa-alaks ja Saku vald ei nõustu esitatud ettepanekuga, lisame Saku
Vallavolikogu otsusesse üldplaneeringu kehtestamise kohta järgmise selgituse:
Juubelitammede tee 15 Telefon 671 2447 Reg nr 75019738
Saku 75501 www.sakuvald.ee
HARJUMAA E-post:
[email protected]
2
„Pere- ja ridaelamu maa-ala juhtotstarbega uute maa-alade jaotus Roobuka külas on
planeerimisprotsessi ajalisest faktorist tulenev lõpplahendus.
2019. alguses esitatud ettepanekutele tuginedes kavandati algselt üsna laiaulatuslikult pere- ja
ridaelamu maa-alad kõikjal vallas. Nii ka Roobuka külas. Roobuka kinnistule määrati pere- ja
ridaelamu maa-ala juhtotstarve ning lisaks määrati kinnistule ka kaubandus-, teenindus- ja
büroohoonete ning ühiskondliku hoone maa-ala juhtotstarbega ala piirkonna sotsiaalse
infrastruktuuri arendamiseks, vastavalt kinnistu omaniku 11.04.2019 esitatud ettepanekule.
Hageri tee 43 kinnistu osas lähtuti valla poolselt eraldiseisvate elamualade sidususe loomise
põhimõttest kahe toimiva, hargneva liiklussuuna vahel, kus olemasolevalt on majapidamine,
eluase.
Miilimaa kinnistu osas selles planeerimise etapis ettepanekuid ei esitatud.
Järgnevalt, vastavalt KSH aruandes väljatoodud hinnangule ja ettepanekule, on 2020-2021
aastatel planeerimise edasises protsessis tunduvalt vähendatud kavandatavate elamualade
osakaalu kõikjal valla territooriumil, seda nii varasemalt määratletud suuremamahuliste alade
kärpimisega kui ka uute, täiendavate alade mittemääratlemisega. Ka Roobuka kinnistu osas
vähendati esialgselt määratud elamumaa mahtu.
Miilimaa kinnistu osas esitati ettepanek pere- ja ridaelamumaa juhtotstarbe määramiseks
02.03.2022 ehk peale KSH ettepaneku järgse seisukoha väljakujunemist, et uusi elamualasid
enam juurde ei kavandata ning seetõttu ei olnud võimalik ettepanekuga arvestada. Samuti ei
olnud 2022 aastal enam alust täiendavalt vähendada juba kompromissina vähendatud pere- ja
ridaelamumaa juhtotstarbega alasid ja asendada, viia need üle teistele kinnistutele“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maire Laur
Ehitus- ja planeerimisteenistuse juht
Tel 671 2422
e-post:
[email protected]
Lisa: Saku valla üldplaneeringu seletuskiri