Riigihangete vaidlustuskomisjon
Endla 13, Tallinn 10122
[email protected]
Edastatud digitaalselt allkirjastatuna riigihangete vaidlustuskomisjonile e-posti aadressil
[email protected]
14.03.2023. a Tallinnas
Hanke viitenumber: 253943
Hankija: Tartu Linnavalitsus, registrikood 75006546
Hankija esindaja: Erki Fels, vandeadvokaat
e-post
[email protected]
Vaidlustaja: P. DUSSMANN EESTI Osaühing, registrikood 10068915
Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Ott Saame
e-post
[email protected]
VAIDLUSTAJA SEISUKOHAD
Hankija 08.03.2023 menetlusdokumendis esitatu osas ja
VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI
1. VAIDLUSTAJA SEISUKOHAD
1.1. RHAD p 6.1.4. (ja vastavalt 6.2.4., 6.3.4., 6.4.4., 6.5.4., 6.6.4., 6.7.4., 6.8.4.,
6.9.4., 6.10.4. koosmõjus p-dega 8.1.10. ja 8.1.11.; samuti punktid RHAD p-d
6.1.4.1., 6.2.4.1., 6.3.4.1., 6.4.4.1., 6.5.4.1., 6.6.4.1., 6.7.4.1., 6.8.4.1.,
6.9.4.1. ja 6.10.4.1.) - tooraine pärinemise kaugus Tartu raekojast
Vaidlustaja nõustub Hankijaga, et RHS § 87 lg 7 kohaselt võib hankija pakkumusi
hinnata mh ka keskkonnaalaste kriteeriumite alusel1. Samuti nõustub Vaidlustaja, et
hankija võib kasutada keskkonnakaitsega seotud kriteeriume2. Ka ei vaidle Vaidlustaja
sellega, et keskkonnasäästlike tingimuste kasutamine läbi tarneahela pikkuse ja
sageduse on lubatud ning et hankija võib eelistada pakkujaid, kelle tegevusel on
väiksem keskkonnasaaste, s.h lühem tarneahel3.
1.1.1. Vaidlustaja etteheide kõnealustele RHAD sätetele seisneb esmalt hoopis selles, et
Hankija soovitud tooraine pärinemise kohta pole praktiliselt võimalik määratleda
(ja seetõttu ka kontrollida). Hankija avaldab oma vastuses, et tooraine päritolukoht
sõltub toote rühmast ning et esmatoodete puhul on tooraine päritolukoht tooraine
kasvukoht4.
Vaidlustaja saab Hankija vastusest aru, et nt marjade, köögi- ja juurviljade puhul
on toote pärinemiskohaseks seega konkreetne põld, kus vastav vili kasvas. Ning
1
Hankija 08.03.2022 vastuse p 6.
2
Samas p 7.
3
Samas p 8.
4
Samas p 13.
Member of Maakri 29, 10145 Tallinn, Eesti / Estonia Advokaadibüroo Concordia OÜ
Tel. (+372) 626 2062 Registrikood 10820483
[email protected], www.concordia.ee KMKR / VAT EE100730092
puuviljade puhul konkreetne puu, mille küljes vili kasvas. Paraku on juba ainuüksi
konkreetse tooraine kasvukohaks olnud põllu tuvastamine isegi üksiku tootja puhul
keeruline, edasimüüjast rääkimata. Ehk teisisõnu, täpsemat infot iga toote
kasvukoha kohta saaksid toitlustajale anda tõenäoliselt väiketootjad, kuid
suurtootjate ning hulgimüüjate puhul, kes omavad siiski valdavat osa ka
mahetooraine turust, ei ole see praktiliselt lihtsalt võimalik.
Lisaks on tooraine pärinemiskoha määramisega praktilisi probleeme muidugi veel.
Nt kui tootjal on kasutusel mitu põldu ja viljad on põldudelt korjatud, siis reeglina
neid põldude kaupa enam eristada pole võimalik. Konkreetsetest puudest, mille
küljes puuviljad kasvasid, rääkimata. Lisandub ebaselgus, kust kohast hakata
mõõtma tooraine kasvukoha kaugust Tartu raekojast, kui kasvukohaks on mitmeid
hektareid suur põld. Kui võimalikud „kahtlusalused“ põllud jäävad kõik tervenisti
Hankija soovitud kauguse sisse, ei ole mõõtmine ilmselt nii suur probleem (sest on
võimalik väita, et ükskõik kuidas mõõta, tulemuseks on ikka nõuetele vastav
tooraine pärinemiskoht). Küll aga tekib probleem juhul, kui mingid „kahtlusalused“
põllud jäävad osaliselt Hankija kehtestatud piirkaugusest väljapoole (või kui üks
võimalik kasvukoht jääb piirkauguse sisse ja teine välja ning pole võimalik
tuvastada, kummas kasvukohas täpselt konkreetne toode kasvas).
Loomade puhul tekib täiendav küsimus selles, et mida täpselt lugeda looma
kasvukohaks? Kui looma peetakse nt suvel erinevatel karjamaadel, siis missugust
karjamaad tuleks kõnealuse sätte tähenduses konkreetse looma pärinemiskohaks
lugeda? Ja missugusest kohast täpselt tuleks vastavat vahemaad mõõtma asuda
(arvestades, et karjamaad on reeglina suuremad maa-alad, mis võivad ulatuda
hektaritesse)? Ka siin on ilmselt väiksem probleem juhul, kui kõik looma võimalikud
kasvukohad asuvad selgelt ja üheselt Hankija kehtestatud piirkauguse sees (sest
pole vahet, kust kohast kaugust mõõta). Ilmne probleem tekib aga siis, kui mingi
võimalik kasvukoht või osa sellest jääv Hankija kehtestatud piirkaugusest
väljapoole.
1.1.2. Täiendavalt väärib siinkohal tähelepanu, et kõnealuste sätetega ei kehtestata
nõudeid mitte tooraine tarneahelale (!), mis tõepoolest omab otsest seost toote
keskkonnaalase jalajäljega, vaid üksnes tooraine pärinemiskoha kaugusele Tartu
raekojast. Tarneahel on oma olemuselt aga hoopis midagi muud, kui tooraine
pärinemiskoha kaugus Tartu raekojast. Valdavas enamuses ei jõua siiski ka
mahetooted tarbijani otse tootjalt / tootmiskohast (vähemalt mitte kõnealuse
hanke raames hangitavate mahtude puhul), vaid läbivad eelnevalt mitmeid
vahepeatusi, s.h. kokkuostja ning vahendaja/hulgimüüja juures. Tegeliku
keskkonnaalase jalajälje mõõtmiseks tuleks hankijal niisiis pöörata tähelepanu
tegelikule tarneahelale ning tooraine käitlemise vahe-etappidele ja mitte üksnes
tooraine „pärinemiskoha“ kaugusele Tartu raekojast.
1.1.3. Hankija vastusest ei selgu vastust küsimusele, missuguste kaalutluste alusel on
Hankija valinud konkreetsed tooraine päritolukohtade piirkaugused, mistõttu leiab
Vaidlustaja jätkuvalt, et Hankija valitud piirkaugused (vastavalt 300km ja 130 km)
on suvalised ning ei oma vahetut seost toodete tegeliku keskkonnaalase jalajäljega,
mida Hankija näib aga kõnealuste sätete puhul oluliseks pidavat.
1.1.4. Hankija selgitab oma vastuses, et linnulennult kauguse määramine on riigihangetes
levinud praktika ning et kauguse määramisel linnulennult on sobilik kasutada
kaardirakendusi, nt Maa-ameti Geoportaali kaardirakenduse joonlaua funktsiooni5.
5
Samas p 14.
lk 2 / 11
1.1.5. Vaidlustaja julgeb siiski arvata, et koolide toitlustamise hangetel pole tooraine
„päritolukoha“ kauguse määramine linnulennult levinud ega tavapärane praktika.
Konkreetse Hankija poolt mainitud kaardirakendusega on täiendavalt veel ka selline
probleem, et see ei võimalda määratleda Hankija soovitud piirkaugusi (vastavalt
300 km ja 130km Tartu raekojast), sest vastava rakenduse „vaade“ lihtsalt ei ulatu
väga palju Eesti piiridest kaugemale. 130 km pikkust vahemaad ei ole nt võimalik
mõõta Tartust lõuna suunas. 300 km pikkust vahemaad on võimalik mõõta üksnes
lääne suunas ning ei ole võimalik mõõta ei põhja, ida ega lõuna suunas.
Oleme seisukohal, et kontrollitavuse nõude täitmiseks peavad mõõtmise üksikasjad
siiski olema selged, s.h. peaks olema üheselt selge, missugust rakendust kasutada
tuleb ja missugusest tooraine kasvukoha puntist täpselt mõõtmine tuleks läbi viia.
Loomulikult peaks vastav kaardirakendus siis ka praktiliselt võimaldama kõigis
ilmakaartes vastavaid vahemaid mõõta ning vastava rakenduse võimalik mõõteviga
peaks olema teada (samuti peaks olema teada, kuidas käituda, kui mõõtmistulemus
jääb mõõtevea piiridesse).
Praegusel juhul RHAD vastavad sätted mõõtmise üksikasju piisavalt selgelt ei sätesta
ning paraku ei aita siinkohal piisavalt ka Hankija vastuses esitatud selgitused.
1.2. RHAD p 6.14. koos p-dega 8.1.2., 8.1.3., 8.1.4., 8.1.5., 8.1.6., 8.1.7., 8.1.8. –
pakkumuses 10 päeva menüü esitamise kohustus ning seejärel menüü hindamine
RHAD tingimustele vastava menüü esitamise kohustuse kehtestamine pakkumuse osana
ning vastavustingimusena on ebamõistlik ning ebaproportsionaalne, sest oma olemuselt
kehtestatakse menüüle esitatavate nõuete puhul nõuded ja tingimused hangitavale
teenusele, mida alles tuleb hakata hankelepingu alusel osutama.
Oma praktiliselt olemuselt on menüü esitamise nõue optimeerimisülesanne
pakkujatele – koostage menüü, millega saab RHAD kohaselt kõige rohkem punkte. Kõik
pakkujad soovivad saada hankemenetluses maksimaalselt hindepunkte, mistõttu
koostatakse reeglina menüü selliselt, et saada menüü eest samuti maksimaalsed
hindepunktid. Vaidlustaja senine kogemus erinevatelt toitlustamise hangetelt, mille
raames on menüüde esitamist nõutud, näitab, et praktiliselt kõik pakkujad esitavad
hindepunktide vaatest võrdväärsed menüüd. Ning paraku muutub sellisel juhul
hankemenetluses oluliseks, kas mõni pakkuja on teinud menüü koostamisel mingeid
hooletusvigu, mille alusel on hankijal kohustus (!) vastav pakkuja menetlusest
kõrvaldada. Ehk teisisõnu ei täida valitud vahend (menüü koostamise nõue) hankija
soovitud eesmärki (võimaldada hinnata pakkumisi sisuliselt nende toitumisalase
kvaliteedi alusel) ja hanke tulemuse määratlemisel saavad otsustavaks hoopis teenuse
mahtu ja sisu arvestades tegelikult ebaolulised hooletusvead suhteliselt mahuka
menüü koostamisel (kahe nädala menüü koostamisel on vastavaid sisestamisele
kuuluvaid muutujaid ja andmeridu kokku sadu).
Põhjendatud, asjakohane ja proportsionaalne oleks Hankijal hoopis kehtestada
konkreetsed kvaliteedinõuded hankelepingu alusel osutatavale teenusele, s.h.
menüüle (lähtudes sealjuures kasvõi üksnes oma maksimumpunkte andvatest
nõuetest). Nt kui Hankija soovib, et pakutav koolitoit ei sisaldaks töödeldud tooraineid,
siis tulekski vastav nõue kehtestada. Sama kehtib loomulikult vastavalt menüü
mitmekülgsuse nõuete osas.
Praegu peavad pakkujad kulutama märkimisväärset ressurssi menüü koostamisele enne
hankelepingu sõlmimist ning Hankija ise peab samuti kulutama märkimisväärset
ressurssi nende menüüde hindamisele. Tuues paralleeli projekteerimise- ja
ehitustööde hangetelt – sisuliselt soovib Hankija, et pakkujad esitaksid koos
lk 3 / 11
pakkumusega juba ka hangitava maja valmis ehitusprojektid, kuigi ka ehitusprojekti
koostamine on alles hangitava teenuse osaks.
Tõele ei vasta Hankija väide, et pakkumuse vastavustingimuse ja hindamise kriteeriumi
kontekstis ei oma sotsiaalministri 15.01.2008 määrus nr 8 tähendust – vt RHAD p 7.2.,
mis viitab otseselt kõnealusele määrusele.
Mis puudutab Hankija väidet, et menüü esitamise nõue ei ole ebaproportsionaalne,
sest sõlmitava hankelepingu kestuseks on kavandatud 58 kuud, siis osundab Vaidlustaja
siinkohal tõsiasjale, et Hankija nõuab ka teenuse osutamisel korraga üksnes 10 päeva
(=2 nädala) menüü koostamist (vt RHAD lisa 1 – tehniline kirjeldus), mis tähendab
sisuliselt seda, et teenuse osutamisel kordub suures osas kogu lepingu kestel 10
päevane menüü tsükkel (kasutatakse paljuski just ühte ja sedasama 10 päeva põhi-
menüüd, mida ajakohastatakse jooksvalt vastavalt hooajale ning parasjagu
kaubanduses kättesaadavale toorainele). Niisiis on just see 10 päeva menüü oluline osa
pakutavast teenusest ning lepingu ajaline kestus ei mängi siinkohal, so. lepingule
vastava menüü koostamisele kuluva ressursi proportsionaalsuse seisukohalt, suurt rolli.
Kõnealuses kontekstis on tähelepanuväärne Hankija avaldus6, et praegusel juhul ei
kahtle hankija vaidlustaja ega teiste pakkujate võimekuses/suutlikkuses menüüd
koostada (ehk siis mitte sellel põhjusel ei nõua Hankija pakkujatelt pakkumusega koos
menüü koostamist ja esitamist). Hankijat huvitab hoopis see, millise menüü pakkujad
koostavad, sest menüü koostamisel võtab pakkuja endale kohustusi menüü
mitmekesisusega seoses ja võimaldab hankijal seda pakkumuste hindamise etapis
kontrollida.
Vaidlustaja on seisukohal, et menüü mitmekesisuse ja kvaliteedi osas on kõige
asjakohasem seada pakkujatele kohustusi teenusele endale vastavaid nõudeid ja
tingimusi kehtestades. Nagu ülal juba selgitatud, siis ei võimalda Hankija valitud
meetod (nõuda menüüde esitamist koos pakkumustega) tegelikult kvalitatiivselt nende
paremust hinnata, sest praktikas on sellisel juhul valdav enamus esitatavatest
menüüdest hindamispunktide vaates samaväärsed. Niisiis ei aita kõnealune menüü
esitamise nõue kaasa ka konkurentsi efektiivsele ärakasutamisele (vrd siinkohal ka RHS
§ 85 lg 1 ls 1) ning selliselt ei kasuta Hankija ei oma ega pakkujate rahalisi vahendeid
ei säästlikult ega otstarbekalt.
1.3. RHAD p 6.18. – kohustuslik pakkumus hankeosadele II ja X
Hankija vastusest nähtub, et mõlemas hankeosas (vastavalt II ja X) on tegelikult eraldi
pakkumuse esitamine täiesti võimalik.
Hankija selgitustest nähtub, et Tartu Karlova Kooli puhul on eeldatavad teenuse
osutamisega seonduvad kulud suhteliselt suuremad (kuna on vaja sisustada kaks kööki
ning komplekteerida mõlemasse meeskonnad)7. Sisuliselt tähendab Hankija valitud
lahendus, et hankeosa X täiendavad kulud tuleb toitlustajal katta muude hankeosade
tulude arvelt. Mis omakorda tähendab, et eelis on (suuremal) toitlustajal, kes suudab
pakkuda teenust võimalikult paljudes hankeosades ja seeläbi jaotada hankeosa X kulud
suuremale tulubaasile. Selline „lahendus“ ilmselgelt kohtleb põhjendamatult
ebavõrdselt potentsiaalseid (väiksemaid) pakkujaid, kes oleksid huvitatud vaid
üksikutele hankeosadele pakkumuse esitamisest. Kokkuvõttes Hankija lähenemine
mitte ei soosi, vaid hoopis pärsib konkurentsi.
6
Samas p 24. 3).
7
Samas p 28.
lk 4 / 11
Asjakohane, põhjendatud ning konkurentsi soosiv oleks siiski korraldada hankeosas X
eraldi hange ning võtta teenuse tasu suuruse määramisel arvesse kõnealuse kooli
eripärad kõrgema kulubaasi osas.
Paljasõnaline on Hankija väide, et hankeosa II puhul ei ole Hankijale pakkujate kesise
huvi põhjused teada. Selmet tegeleda Hankijale ilmselt siiski väga hästi teadaoleva
probleemi tegeliku põhjusega, soovib Hankija sundida kõiki pakkujaid esitama
pakkumust ka hankeosale II – selline probleemi „lahendamine“ ei ole Vaidlustaja
arvates ei asjakohane ega põhjendatud.
1.4. RHAD p 7.2. – pakkumuse tagasilükkamine ilma läbirääkimisi pidamata vähemalt
kahe sisulise puuduse korral
Vaidlustajale jääb arusaamatuks Hankija väide, et Vaidlustajal puudub õigus kõnealuse
sätte vaidlustamiseks8. Tegemist on RHAD sättega, mille alusel Hankija soovib läbi viia
hankemenetluse, millest Vaidlustaja soovib osa võtta. Vaidlustaja subjektiivsete
õiguste riive on ilmne. Sellest vaatest pole vahet, missugust RHAD sätet Vaidlustaja
vaidlustab.
Kõnealune säte puudutab pakkumuste tagasilükkamist ja seeläbi vastavaks
tunnistamist, mis ilmselt on otseses seoses hankemenetlusega ning omab ka otsest
puutumust Vaidlustaja eeldatavalt esitatava pakkumusega (millele ju kohaldub
kõnealune säte samuti ilma mingi piiranguta).
Mis puudutab Hankija väidet, et RHAD võimaldab läbirääkimiste käigus ühe sisulise
puuduse kõrvaldada, siis see on paljasõnaline. Hankija poolt osundatud RHAD p 12 on
ise sedavõrd ebamäärane, et siit ei ole võimalik küll tuletada, et läbirääkimised on
mõeldud justnimelt ühe sisulise puuduse kõrvaldamiseks või et ühte sisulist puudust
saab läbirääkimistega kõrvaldada.
Väide, et RHAD p 7.2. on erinorm p 7.1. suhtes9 on samuti paljasõnaline. Ja isegi kui
oleks, siis sellest midagi ei muutuks, sest p 7.2. ei ütle, et Hankija ei pea pakkumust
tagasi lükkama kui pakkumus ei sisalda üle ühe sisulise vea.
1.5. RHAD p 8.1.1. – toidu degusteerimine
Vaidlustaja nõustub Hankijaga, et pakkumuste hindamine võib sisaldada subjektiivseid
elemente10. Vaidlustaja ei ole väitnud, et toidu subjektiivselt hinnatavad omadused
(nagu maitse, lõhn jms) ei saa üldse olla riigihangetes teenuse hindamise kriteeriumiks.
Paraku on aga Hankija soovitud ja RHAD’s sätestatud viisil degusteerimine sisuliselt
ainult subjektiivne, st. ei sisalda praktiliselt mingeid objektiivselt mõõdetavaid
elemente. Samuti ei ole tagatud elementaarsed tingimused selleks, et degusteerimise
tulemust saaks lugeda läbipaistvaks ja kontrollitavaks ning et pakkujaid koheldaks
võrdselt.
1.5.1. Suurimaks probleemiks Hankija pakutud degusteerimise viisi puhul on, et
hindamiskomisjonile on toidu valmistaja isik enne degusteerimist teada, st.
degusteerijad teavad enne toidu degusteerimist, kes neile toitu maitsmiseks pakub.
8
Samas p 32.
9
Samas p 33.
10
Samas (V) p 5.1.
lk 5 / 11
Inimese kognitiivsed eelarvamused on tegelik fenomen, mis omab inimese otsusele
väga olulist mõju11. Nt ka teaduskatsete puhul üritatakse teha kõik mõistlikult
võimalik, et katseteid läbiviivate teadlaste (subjektiivsete) kognitiivsete
eelarvamuste mõju minimeerida12. Riigihanked ei eksisteeri tegelikust maailmast
eraldiseisvana, mistõttu ei saa ka riigihangete läbiviimisel kõnealust fenomeni
ignoreerida.
Minimeerimaks degusteerijate subjektiivsete eelarvamuste mõju
hindamistulemusele tuleks Hankijal igal juhul tagada, et toidu valmistajad oleksid
degusteerijatele kogu protsessi vältel anonüümsed. Kui pakkujate anonüümsus pole
kogu degusteerimise protsessi vältel tagatud, siis ei ole võimalik ka tagada, et
degusteerimine oleks RHS mõistes piisavalt läbipaistev ja kontrollitav protsess ning
et pakkujaid koheldaks võrdselt - sisuliselt saavad iga hankeobjekti komisjoni
liikmed eelnevalt kokku leppida, missuguse pakkuja toidule rohkem punkte antakse
ja pakkujatel pole võimalik seda ei kontrollida ega tõendada.
Arvestades, et menüüde eest saavad enamus pakkujaid tõenäoliselt
maksimumpunktid, omandab degusteerimise voor hanke tulemuse määratlemisel
sisuliselt ainumäärava rolli (vt RHAD p 8.3.). Mis tähendab omakorda, et kõnealuste
RHAD sätete kehtima jäämisel saavad iga hankeosa hindamiskomisjonid sisuliselt
omal äranägemisel otsustada, kes neile teenust osutama hakkab. See otsus näeb
küll välja kui pakkujate menüüde maitse, lõhna jms hindamine, kuid sisuliselt saab
hankija selliselt valida omale mistahes põhjustel meelepärase toitlustaja. Selline
tulemus ei saa kuidagi olla RHS’iga kooskõlas.
1.5.2. Pakkujate anonüümsuse tagamiseks, subjektiivsete eelarvamuste mõju
minimeerimiseks ning pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks on lisaks
möödapääsmatult vajalik, et degusteerimine toimuks vähemalt ühe hankeosa
raames ühes ja samas kohas.
Hankija väide, et see ei ole võimalik13, on põhjendamata. Vaidlustaja ei pidanudki
vaidlustuses silmas, et kõik pakkujad valmistavad degusteerimisele kuuluvaid toite
täpselt samal kellaajal. Kui Hankija soovib tingimata korraldada degusteerimist
mõnes oma haldusala piires asuvas koolis, siis on võimalik degusteerimine viia läbi
õppetöö välisel ajal. Asjaolu, et täna on kõik Tartu linna koolide köögid antud mõne
toitlustaja kasutusse, ei välista, et Hankija sõlmib tänaste toitlustajatega
kokkulepped, mis võimaldavad degusteerimise vastavate koolide köökides siiski läbi
viia.
Arvestades, et Hankija on RHAD p 8.1.1. näinud ette võimaluse pakkuda
degusteerimiseks toitu ka mujal kui Tartu linna koolides, siis jääb arusaamatuks,
miks ei võiks degusteerimist viiagi läbi ühes ja samas kohas kõigi pakkujate jaoks
(mis ei pea tingimata üldse olema mõni Tartu linna kool).
Kõnealune säte, mis võimaldab neil pakkujatel, kes ei osuta hankemenetluse ajal
toitlusteenust üheski Tartu koolis, viia läbi degusteerimine endale sobivas kohas,
kohtleb praegu ilmselgelt ebavõrdselt neid pakkujaid, kes hankemenetluse kestel
osutavad mõnes Tartu koolis toitlustusteenuseid. Paraku on tõsiasi, et toidu
tajumist mõjutab oluliselt söömise keskkond14. Kui pakkujal on võimalik kujundada
11
Vt nt ka https://en.wikipedia.org/wiki/Cognitive_bias_mitigation
12
https://www.nature.com/articles/s41598-020-80677-4 ; https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/33399492/
13
Hankija vastuse p 46.
14
https://www.medicalnewstoday.com/articles/323362;
https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0969698921002988
lk 6 / 11
degusteerimise keskkonda endale meelepärasel viisil, siis on sellisel pakkujal oluline
eelis pakkuja ees, kellel selline võimalus puudub.
1.5.3. Mis puudutab subjektiivseid eelarvamusi, siis ilmselgelt on kõigil inimestel ka
eelistused erinevate toitude osas. Ka siin tuleks subjektiivsete eelarvamuste mõju
minimeerimiseks Hankijal tagada, et degusteeritavad toidud oleksid võimalikud
sarnased (nt, et degusteeritakse ühe ja sama liha praadi, millel on sarnased lisandid
ja sarnane kaste). Vastasel juhul on hindamistulemused paratamatult erinevad
ainuüksi seetõttu, et pakkujad valisid esitlemiseks erinevad toidud.
Subjektiivsete eelarvamuste mõju suurendab siinkohal tõsiasi, et komisjoni liikmete
arv on (statistilises vaates) suhteliselt väike (kuigi hetkel tegelikult teadmata) ja
degusteeritakse iga pakkuja kohta vaid ühte lõunaks pakutavat toidukorda. Ehk siis,
kui pakkuja valib juhuslikult degusteerimiseks toidu, mis on komisjoni liikmele
mingil põhjusel ebameeldiv (mitte, et see toit oleks objektiivselt kvalitatiivselt
halb, vaid kuna sellele komisjoni liikmele selline konkreetne roog põhimõtteliselt ei
meeldi), siis saab ta paratamatult vähem punkte. Kuna sellisel juhul mängib järjest
suuremat rolli juhus, siis oleks asjakohasem ja asjaosaliste suhtes õiglasem
(märksõnaks võrdne kohtlemine) tõmmata muidu võrdväärsete pakkujate vahel
lihtsalt loosi. Loosi tõmbamine oleks ka säästlikum ning otstarbekam avalike
vahendite kasutuse seisukohalt, sest kogu kavandatud degusteerimise korraldamine
on nii pakkujatele kui ka Hankijale omajagu ressursimahukas.
1.5.4. Igal juhul on aga pakkujate võrdse kohtlemise vaatest möödapääsmatult vajalik, et
ühe hankeosa raames toitu degusteeriva hankekomisjoni liikmete koosseis ja arv
oleks püsiv ning ei muutuks. Vastasel juhul omandavad hankekomisjoni liikmete
hääled/punktid erineva kaalu ning selle tulemuseks on pakkujate ebavõrdne
kohtlemine. Hankija paistab olevat vähemalt selle osas Vaidlustajaga sama meelt15,
kuid see nõue tuleks vastavalt ka RHAD’sse kirja panna.
1.5.5. Täiendavat tähelepanu väärib, et hetkel ei ole tagatud ka hindamisprotsessi
anonüümsus ning konfidentsiaalsus. Komisjoni liikmete vastastikkuse mõjutamise
minimeerimiseks tuleks Hankijal tagada, et komisjoni liikmed ei avaldaks enda poolt
ühele või teisele degusteeritud toidukorrale antud punkte enne degusteerimise
protsessi lõppu (s.t. mitte enne, kui kõik toidukorrad on kõigil komisjoni liikmetel
degusteeritud). Ja ka hiljem hindamistulemuste avalikustamisel peaks konkreetsete
hinnete andja isik olema (ka komisjoni siseselt) anonüümne (võimaldamaks
komisjoni liikmetele sõltumatut hinnangut).
1.5.6. Hankija selgitused hindamiskomisjonide komplekteerimise kohta16 on
paljasõnalised, sest vastavaid põhimõtteid pole kusagil, saatis siis RHAD’s
fikseeritud.
1.5.7. Hankija väide, et toidule ei anta hindepunkte võrrelduna teiste pakkujate toiduga17,
jääb arusaamatuks. Ilmselgelt võistlevad pakkujad ju omavahel ka degusteerimisel,
mistõttu kuuluvad ka pakkujate poolt degusteerimisel saadud hindepunktid
võrdlemisele (RHAD p 8.3.).
1.6. RHAD p 8.1.1. – toidu pakkumine degusteerimiseks pärast pakkumuste esitamise
tähtpäeva
15
Hankija vastuse p 45.
16
Samas p 41.
17
Samas p 44.
lk 7 / 11
Hankija väidab, et riigihangete menetlus on etapiviisiline18. Samas väidab Hankija, et
pakkumuste hindamine toimub alati pärast pakkumuste esitamist (millega Vaidlustaja
muidugi nõustub) ning et pole võimalik hinnata pakkumusi, mida pole hankijale veel
esitatud (ka sellega Vaidlustaja nõustub).
Vaidlustaja osundab lihtsalt tõsiasjale, et vastavalt hanketeatele viiakse kõnealune
konkreetne hankemenetlus läbi ühes (!) etapis. Pealegi näevad hanketeade ja ka RHAD
ette, et pakkumused tuleb esitada (lõplikult) pakkumuste esitamise tähtpäevaks.
Ometi näeb RHAD ka ette, et pakkujad teevad veel ka pärast pakkumuste esitamise
tähtpäeva pakkumuse koosseisus hiljem hinnatavad toiminguid (valmistavad Hankijale
degusteerimiseks toitu) pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva. Vaidlustaja leiab, et
siin on vastuolu. Kui Hankija soovib tingimata degusteerimist läbi viia, siis peaks ta
korraldamagi hanke selgelt mitmes etapis, millest üheks oleks siis toidu (sisuliselt
samuti proovitöö) valmistamine hindamiseks/degusteerimiseks.
Hankija väide, et degusteerimiseks toidu (proovitöö) valmistamine ei muuda ega
mõjuta kuidagi pakkuja pakkumust pärast selle esitamise tähtpäeva sisuliselt19, ei ole
tõene. Pakkuja poolt praeguse RHAD kohaselt pärast (!) pakkumuste esitamise
tähtpäeva valmistatud toidule antakse degusteerimise tulemusena hindeid ning sellest
sõltub pakkuja pakkumuse hindamise tulemus ning edukaks või mitteedukaks
osutumine (RHAD p 8.3). Asjaolu, et mõnedes riigihangetes on degusteerimise selliselt
läbi viidud, ei anna veel alust väiteks, et tegu oleks tavapärase praktikaga. Samuti ei
anna siit tuletada, et tegemist oleks õiguspärase praktikaga.
Siinkohal väärib tähelepanu, et vähemalt riigihankes viitenumbriga 246918 loobus
hankija degusteerimisest pakkumuste hindamisel. Riigihange viitenumbriga 215318
viidi läbi selgelt mitme-etapilisena ning tegemist ei olnud koolide toitlustamisega
(tegemist oli hoopis kontsessioonilepingu sõlmimisega).
1.7. RHAD p 8.1.8. koos p 6.14. ja p 6.15. lg – menüü nõuetele vastavus
Hankija väide, et RHAD p 8.1.8 ei ole kuidagi seotud RHAD p-ga 6.15, ei ole
põhjendatud. RHAD p 6.15. ei puuduta sugugi üksnes kinnitusi, mis tuleb Vormil 2
esitada, vaid tegemist on keskse sättega, mis ütleb, millal loetakse pakkumus
vastavaks seoses Vormiga 2 – siis, kui see on täidetud nõuetekohaselt, s.t. koostatud
õigele vanuserühmale (menüü!) ja sisaldab (lisaks) nõutud kinnitusi.
Punkti 8.1.8. kohaldamiseni saab Hankija jõuda üksnes siis, kui pakkuja on esitanud
nõuetekohaselt koostatud menüü Vormil 2, s.t. Hankijal tuleb hinnata esitatud menüü
(Vorm 2) nõuetele vastavust siiski juba pakkumuse vastavaks tunnistamise etapis.
Kasvõi ühe nn sisulise puudusega menüü puhul tuleb Hankijal vastav pakkumus
mittevastavaks tunnistada ning tagasi lükata RHAD p 7.1. alusel (vt ka RHAD p 7.2.
sisalduvat sisulise puuduse definitsiooni).
1.8. RHAD p 8.3. – võrdväärsed pakkumused
Vaidlustaja ei pidanud vaidlustuses silmas, et liisuheitmine kui selline on õigusvastane
halduspraktika.
18
Samas p 50.
19
Samas p 50.
lk 8 / 11
Vaidlustaja pidas ja peab õigusvastaseks praegu RHAD p 8.1.1. sätestatud
degusteerimise korraldust, millest tuleneb vajadus muuta vastavalt ka RHAD p 8.3.
sõnastust (eeldusel, et p 8.1.1. kaotab senisel kujul kehtivuse).
1.9. RHAD p 12 – läbirääkimised
Hankija selgitused ei muuda paraku ainetuks Vaidlustaja poolt vaidlustuses kõnealusele
RHAD punktile tehtud etteheiteid. Praegusel kujul on jätkuvalt täiesti ebaselge, millal,
kellega, millistel tingimustel ja mille üle peaks toimuma läbirääkimised. Kas pärast
seda, kui pakkujad on oma pakkumused esitanud, enne või pärast degusteerimist? Ja
milleks siis üldse kogu RHAD’s sätestatud hindamise kord ja tingimused, kui Hankija
jätab endale õiguse kõige üle läbi rääkida ning muuta mistahes (!) tehnilisi kirjelduse
nõudeid.
Arusaamatuks jääb jätkuvalt, kuidas suhestub RHAD p-ga 7.1. Hankija kõnealuses
punktis 12.1. sätestatud õigus anda pakkujatele võimalus oma pakkumust täpsustada
ja täiendada.
1.10. Hankelepingute p 4.1. koos RHAD p 6.15. – teenuse hind
1.10.1. Vaidlustaja on jätkuvalt seisukohal, et RHAD p 6.15. sõnastus on hinna osas
ebaselge. Teenuse hind tuleks üheselt selgelt kindlaks määrata ikka mingi ühiku
kohta (nn ühikhind) ja selleks ühikuks on kõnealuses hankes eeldatavasti koolilõuna
toidukord ühe õpilase kohta (vrd hankelepingute projektide p 4.1.). Menüül (saati
siis 10 päeva omal) ei ole hinda. Praeguses sõnastuses tekib RHAD p 6.15. puhul
küsimus, kas Hankija on soovinud kehtestada pakkujale menüü koostamisel mingit
omahinna piiri vms.
1.10.2. Et Hankija jätab endale hankelepingute projektide p 4.1. lg 1 ls 3 õiguse koolilõuna
maksumust ühepoolselt vähenda (muutmine tähendab ka vähendamist), on
hoolimata Hankija selgitustest20 põhjendamatu ja ebaproportsionaalne. See lause ei
ole seostatud indekseerimismudeliga. Indekseerimismudelist on juttu alles
hankelepingute projektide p 4.1. lg 3 ja see annab pigem toitlustajale õiguse nõuda
hinna suurendamist.
1.10.3. Paraku on aga ka kogu see indekseerimismudelit puudutav osa hankelepingute
projektide p 4.1. lg 3 ja 4 jätkuvalt ebaselge, s.t. hoolimata Hankija selgitustest ei
ole selge, millal ja kuidas see täpselt toimub. Hankija selgitused teabevahetuse
raames pole piisavad ning vajalik on RHAD ja hankelepingute projektide vastav
täpsustamine.
1.10.4. Jätkuvalt ja hoolimata Hankija selgitustest on äärmiselt ebaselge ka hankelepingute
p 4.1. lg 5 tähendus (koosmõjus hankelepingute p 4.2.) – kõnealuse hanke raames
hangib koolilaste toitlustamise teenust (koolilõunad) Hankija. Tegemist ei ole
kontsessioonilepinguga. Toitlustajal puudub igasugune õiguslik suhe lapsevanemaga
seoses koolilõunaga. Missugusest KOV osalusest siin punktis juttu on, jääb täiesti
arusaamatuks. Kes maksab toitlustajale käesoleva hanke raames hangitava
koolilõuna eest täpselt kui palju ühe lapse kohta kui KOV (=Hankija?) osalus on
koolilõuna hinnas 1.-9. klassis 6%?
20
Samas p-d 69 j-d.
lk 9 / 11
1.11. Hankelepingute p 4.2. ls 2 – teenuse hinna tasumise tingimused
Arvestades, et kõnealuse hanke esemeks on toitlustamise teenuse tellimine hankija
poolt, jääb täiesti arusaamatuks, missugusest lapsevanema omaosalusest siin üldse jutt
käib?!
Toitlustajal puudub igasugune õiguslik suhe lapsevanemaga seoses koolilõunaga.
Toitlustamislepingute pooleks on Hankija ja mitte lapsevanem. Sõlmitavatest
hankelepingutest ei tulene toitlustajale mitte mingit nõudeõigust ühegi lapsevanema
suhtes, mistõttu on täiesti arusaamatu, miks paneb Hankija enda (!) poolt hangitava
teenuse eest tasumise sõltuvusse mingist lapsevanema omaosaluse laekumisest
mingisse e-keskkonda?!
Hankija väide, et Hankijalt ei saa nõuda, et ta jätab mis tahes lepinguga seotud riski
alati enda kanda21, jääb selles kontekstis samuti täiesti arusaamatuks. Kui Vaidlustaja
nüüd õigesti sellest avaldusest aru saab, siis ütleb Hankija sellega, et Tartu linn ei pea
vajalikuks tellitud teenuse eest täies ulatuses maksta ja seda ei saa Tartu linnalt ka
nõuda. See on päris huvitav avaldus.
1.12. Hankelepingute p 5.1.35.1. – dokumentide esitamise kohustus ning mahetooraine
arvestuse tabel
Arvestades ülal tooraine päritolukoha ning Tartu raekoja vahemaa mõõtmise
probleemsuse kohta esitatut, on ilmne, et Vaidlustajal pole praktiliselt võimalik
tõendada mahetooraine päritolu täpset asukohta (üksikud erandid on mõeldavad, kuid
pigem vaid kinnitavad reeglit).
Vaidlustaja jääb ülejäänus vaidlustuses kõnealuse hankelepingute punkti kohta öeldu
juurde.
1.13. Hankelepingute p-d 5.1.39. ja 5.1.40. – tooraine arvestuse tabeli pidamine ja
esitamine
Vaidlustaja jääb vaidlustuses kõnealuste hankelepingute punktide kohta öeldu juurde.
1.14. Hankelepingute p-d 8.3., 8.3.1. ja 8.3.2. – leppetrahvid vastavalt kuni 1000 ja kuni
5000 eurot rikkumise kohta
Vaidlustaja jääb vaidlustuses kõnealuste hankelepingute punktide kohta öeldu juurde.
2. HANKIJA ÕIGUSABIKULUDE HÜVITAMINE
Vaidlustaja leiab, et Hankija poolt käesolevas menetluses advokaadi abi kasutamine ei
ole tingimata vajalik, mistõttu ei ole põhjendatud ega vajalikud ka vastavad
õigusabikulud, saati siis nende väljamõistmine Vaidlustajalt. Hankija on suur ning
haldussuutlikkuselt võimekas omavalitsus, mis viib regulaarselt läbi riigihankeid, s.h.
koolide toitlustamise hankeid, ja omab (või vähemalt peaks omama) selles valdkonnas
ise piisavalt pädevaid ametnikke, s.h. õigusvaidluse pidamiseks. Tegemist ei ole
õiguslikult üleliia keeruka vaidlusega. Hankemenetluse praktilise keerukuse ebaselgete
ning liigselt keeruliste RHAD ja hankelepingute projektide sätetega on Hankija ise
põhjustanud.
21
Samas p 80.
lk 10 / 11
Seetõttu palub Vaidlustaja sõltumata käesoleva vaidluse tulemusest jätta Hankija
õigusabikulud Hankija enda kanda.
3. VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI
Vaidlustaja palub mõista Hankijalt välja Vaidlustaja menetluskulud kokku summas
4320 eurot, mis koosnevad Vaidlustaja poolt vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivust
summas 1280 eurot ja Vaidlustaja lepingulise esindaja kuludest summas 3040 eurot
(ilma käibemaksuta). Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud nähtuvad advokaadibüroo
Concordia poolt Vaidlustajale 14.03.2023 väljastatud arvest nr 20230151 (käesoleva
menetlusdokumendi lisa 1).
Vaidlustaja kinnitab, et kõik tema menetluskulude nimekirjast nähtuvad (s.h.
lepingulise esindaja arvel kajastatud) kulud on kantud seoses käesoleva
vaidlustusmenetlusega.
4. LISAD
1. advokaadibüroo Concordia 14.03.2023 arve nr 20230151
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ott Saame, vandeadvokaat
P. DUSSMANN EESTI osaühingu volitatud esindaja
lk 11 / 11