dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustaja seisukohad ja menetlus kulu dokumendid

Rahandusministeerium · 15. märts 2023
Viit
12.2-10/23-26/121-2
Registreeritud
15. märts 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
P. Dussmann OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-26
Vastutaja
Ulvi Reimets (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎2023-03-14_Dussmann seisukoht_253943.asice186 KB

Sisu (failidest)

Riigihangete vaidlustuskomisjon Endla 13, Tallinn 10122 [email protected] Edastatud digitaalselt allkirjastatuna riigihangete vaidlustuskomisjonile e-posti aadressil [email protected] 14.03.2023. a Tallinnas Hanke viitenumber: 253943 Hankija: Tartu Linnavalitsus, registrikood 75006546 Hankija esindaja: Erki Fels, vandeadvokaat e-post [email protected] Vaidlustaja: P. DUSSMANN EESTI Osaühing, registrikood 10068915 Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Ott Saame e-post [email protected] VAIDLUSTAJA SEISUKOHAD Hankija 08.03.2023 menetlusdokumendis esitatu osas ja VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 1. VAIDLUSTAJA SEISUKOHAD 1.1. RHAD p 6.1.4. (ja vastavalt 6.2.4., 6.3.4., 6.4.4., 6.5.4., 6.6.4., 6.7.4., 6.8.4., 6.9.4., 6.10.4. koosmõjus p-dega 8.1.10. ja 8.1.11.; samuti punktid RHAD p-d 6.1.4.1., 6.2.4.1., 6.3.4.1., 6.4.4.1., 6.5.4.1., 6.6.4.1., 6.7.4.1., 6.8.4.1., 6.9.4.1. ja 6.10.4.1.) - tooraine pärinemise kaugus Tartu raekojast Vaidlustaja nõustub Hankijaga, et RHS § 87 lg 7 kohaselt võib hankija pakkumusi hinnata mh ka keskkonnaalaste kriteeriumite alusel1. Samuti nõustub Vaidlustaja, et hankija võib kasutada keskkonnakaitsega seotud kriteeriume2. Ka ei vaidle Vaidlustaja sellega, et keskkonnasäästlike tingimuste kasutamine läbi tarneahela pikkuse ja sageduse on lubatud ning et hankija võib eelistada pakkujaid, kelle tegevusel on väiksem keskkonnasaaste, s.h lühem tarneahel3. 1.1.1. Vaidlustaja etteheide kõnealustele RHAD sätetele seisneb esmalt hoopis selles, et Hankija soovitud tooraine pärinemise kohta pole praktiliselt võimalik määratleda (ja seetõttu ka kontrollida). Hankija avaldab oma vastuses, et tooraine päritolukoht sõltub toote rühmast ning et esmatoodete puhul on tooraine päritolukoht tooraine kasvukoht4. Vaidlustaja saab Hankija vastusest aru, et nt marjade, köögi- ja juurviljade puhul on toote pärinemiskohaseks seega konkreetne põld, kus vastav vili kasvas. Ning 1 Hankija 08.03.2022 vastuse p 6. 2 Samas p 7. 3 Samas p 8. 4 Samas p 13. Member of Maakri 29, 10145 Tallinn, Eesti / Estonia Advokaadibüroo Concordia OÜ Tel. (+372) 626 2062 Registrikood 10820483 [email protected], www.concordia.ee KMKR / VAT EE100730092 puuviljade puhul konkreetne puu, mille küljes vili kasvas. Paraku on juba ainuüksi konkreetse tooraine kasvukohaks olnud põllu tuvastamine isegi üksiku tootja puhul keeruline, edasimüüjast rääkimata. Ehk teisisõnu, täpsemat infot iga toote kasvukoha kohta saaksid toitlustajale anda tõenäoliselt väiketootjad, kuid suurtootjate ning hulgimüüjate puhul, kes omavad siiski valdavat osa ka mahetooraine turust, ei ole see praktiliselt lihtsalt võimalik. Lisaks on tooraine pärinemiskoha määramisega praktilisi probleeme muidugi veel. Nt kui tootjal on kasutusel mitu põldu ja viljad on põldudelt korjatud, siis reeglina neid põldude kaupa enam eristada pole võimalik. Konkreetsetest puudest, mille küljes puuviljad kasvasid, rääkimata. Lisandub ebaselgus, kust kohast hakata mõõtma tooraine kasvukoha kaugust Tartu raekojast, kui kasvukohaks on mitmeid hektareid suur põld. Kui võimalikud „kahtlusalused“ põllud jäävad kõik tervenisti Hankija soovitud kauguse sisse, ei ole mõõtmine ilmselt nii suur probleem (sest on võimalik väita, et ükskõik kuidas mõõta, tulemuseks on ikka nõuetele vastav tooraine pärinemiskoht). Küll aga tekib probleem juhul, kui mingid „kahtlusalused“ põllud jäävad osaliselt Hankija kehtestatud piirkaugusest väljapoole (või kui üks võimalik kasvukoht jääb piirkauguse sisse ja teine välja ning pole võimalik tuvastada, kummas kasvukohas täpselt konkreetne toode kasvas). Loomade puhul tekib täiendav küsimus selles, et mida täpselt lugeda looma kasvukohaks? Kui looma peetakse nt suvel erinevatel karjamaadel, siis missugust karjamaad tuleks kõnealuse sätte tähenduses konkreetse looma pärinemiskohaks lugeda? Ja missugusest kohast täpselt tuleks vastavat vahemaad mõõtma asuda (arvestades, et karjamaad on reeglina suuremad maa-alad, mis võivad ulatuda hektaritesse)? Ka siin on ilmselt väiksem probleem juhul, kui kõik looma võimalikud kasvukohad asuvad selgelt ja üheselt Hankija kehtestatud piirkauguse sees (sest pole vahet, kust kohast kaugust mõõta). Ilmne probleem tekib aga siis, kui mingi võimalik kasvukoht või osa sellest jääv Hankija kehtestatud piirkaugusest väljapoole. 1.1.2. Täiendavalt väärib siinkohal tähelepanu, et kõnealuste sätetega ei kehtestata nõudeid mitte tooraine tarneahelale (!), mis tõepoolest omab otsest seost toote keskkonnaalase jalajäljega, vaid üksnes tooraine pärinemiskoha kaugusele Tartu raekojast. Tarneahel on oma olemuselt aga hoopis midagi muud, kui tooraine pärinemiskoha kaugus Tartu raekojast. Valdavas enamuses ei jõua siiski ka mahetooted tarbijani otse tootjalt / tootmiskohast (vähemalt mitte kõnealuse hanke raames hangitavate mahtude puhul), vaid läbivad eelnevalt mitmeid vahepeatusi, s.h. kokkuostja ning vahendaja/hulgimüüja juures. Tegeliku keskkonnaalase jalajälje mõõtmiseks tuleks hankijal niisiis pöörata tähelepanu tegelikule tarneahelale ning tooraine käitlemise vahe-etappidele ja mitte üksnes tooraine „pärinemiskoha“ kaugusele Tartu raekojast. 1.1.3. Hankija vastusest ei selgu vastust küsimusele, missuguste kaalutluste alusel on Hankija valinud konkreetsed tooraine päritolukohtade piirkaugused, mistõttu leiab Vaidlustaja jätkuvalt, et Hankija valitud piirkaugused (vastavalt 300km ja 130 km) on suvalised ning ei oma vahetut seost toodete tegeliku keskkonnaalase jalajäljega, mida Hankija näib aga kõnealuste sätete puhul oluliseks pidavat. 1.1.4. Hankija selgitab oma vastuses, et linnulennult kauguse määramine on riigihangetes levinud praktika ning et kauguse määramisel linnulennult on sobilik kasutada kaardirakendusi, nt Maa-ameti Geoportaali kaardirakenduse joonlaua funktsiooni5. 5 Samas p 14. lk 2 / 11 1.1.5. Vaidlustaja julgeb siiski arvata, et koolide toitlustamise hangetel pole tooraine „päritolukoha“ kauguse määramine linnulennult levinud ega tavapärane praktika. Konkreetse Hankija poolt mainitud kaardirakendusega on täiendavalt veel ka selline probleem, et see ei võimalda määratleda Hankija soovitud piirkaugusi (vastavalt 300 km ja 130km Tartu raekojast), sest vastava rakenduse „vaade“ lihtsalt ei ulatu väga palju Eesti piiridest kaugemale. 130 km pikkust vahemaad ei ole nt võimalik mõõta Tartust lõuna suunas. 300 km pikkust vahemaad on võimalik mõõta üksnes lääne suunas ning ei ole võimalik mõõta ei põhja, ida ega lõuna suunas. Oleme seisukohal, et kontrollitavuse nõude täitmiseks peavad mõõtmise üksikasjad siiski olema selged, s.h. peaks olema üheselt selge, missugust rakendust kasutada tuleb ja missugusest tooraine kasvukoha puntist täpselt mõõtmine tuleks läbi viia. Loomulikult peaks vastav kaardirakendus siis ka praktiliselt võimaldama kõigis ilmakaartes vastavaid vahemaid mõõta ning vastava rakenduse võimalik mõõteviga peaks olema teada (samuti peaks olema teada, kuidas käituda, kui mõõtmistulemus jääb mõõtevea piiridesse). Praegusel juhul RHAD vastavad sätted mõõtmise üksikasju piisavalt selgelt ei sätesta ning paraku ei aita siinkohal piisavalt ka Hankija vastuses esitatud selgitused. 1.2. RHAD p 6.14. koos p-dega 8.1.2., 8.1.3., 8.1.4., 8.1.5., 8.1.6., 8.1.7., 8.1.8. – pakkumuses 10 päeva menüü esitamise kohustus ning seejärel menüü hindamine RHAD tingimustele vastava menüü esitamise kohustuse kehtestamine pakkumuse osana ning vastavustingimusena on ebamõistlik ning ebaproportsionaalne, sest oma olemuselt kehtestatakse menüüle esitatavate nõuete puhul nõuded ja tingimused hangitavale teenusele, mida alles tuleb hakata hankelepingu alusel osutama. Oma praktiliselt olemuselt on menüü esitamise nõue optimeerimisülesanne pakkujatele – koostage menüü, millega saab RHAD kohaselt kõige rohkem punkte. Kõik pakkujad soovivad saada hankemenetluses maksimaalselt hindepunkte, mistõttu koostatakse reeglina menüü selliselt, et saada menüü eest samuti maksimaalsed hindepunktid. Vaidlustaja senine kogemus erinevatelt toitlustamise hangetelt, mille raames on menüüde esitamist nõutud, näitab, et praktiliselt kõik pakkujad esitavad hindepunktide vaatest võrdväärsed menüüd. Ning paraku muutub sellisel juhul hankemenetluses oluliseks, kas mõni pakkuja on teinud menüü koostamisel mingeid hooletusvigu, mille alusel on hankijal kohustus (!) vastav pakkuja menetlusest kõrvaldada. Ehk teisisõnu ei täida valitud vahend (menüü koostamise nõue) hankija soovitud eesmärki (võimaldada hinnata pakkumisi sisuliselt nende toitumisalase kvaliteedi alusel) ja hanke tulemuse määratlemisel saavad otsustavaks hoopis teenuse mahtu ja sisu arvestades tegelikult ebaolulised hooletusvead suhteliselt mahuka menüü koostamisel (kahe nädala menüü koostamisel on vastavaid sisestamisele kuuluvaid muutujaid ja andmeridu kokku sadu). Põhjendatud, asjakohane ja proportsionaalne oleks Hankijal hoopis kehtestada konkreetsed kvaliteedinõuded hankelepingu alusel osutatavale teenusele, s.h. menüüle (lähtudes sealjuures kasvõi üksnes oma maksimumpunkte andvatest nõuetest). Nt kui Hankija soovib, et pakutav koolitoit ei sisaldaks töödeldud tooraineid, siis tulekski vastav nõue kehtestada. Sama kehtib loomulikult vastavalt menüü mitmekülgsuse nõuete osas. Praegu peavad pakkujad kulutama märkimisväärset ressurssi menüü koostamisele enne hankelepingu sõlmimist ning Hankija ise peab samuti kulutama märkimisväärset ressurssi nende menüüde hindamisele. Tuues paralleeli projekteerimise- ja ehitustööde hangetelt – sisuliselt soovib Hankija, et pakkujad esitaksid koos lk 3 / 11 pakkumusega juba ka hangitava maja valmis ehitusprojektid, kuigi ka ehitusprojekti koostamine on alles hangitava teenuse osaks. Tõele ei vasta Hankija väide, et pakkumuse vastavustingimuse ja hindamise kriteeriumi kontekstis ei oma sotsiaalministri 15.01.2008 määrus nr 8 tähendust – vt RHAD p 7.2., mis viitab otseselt kõnealusele määrusele. Mis puudutab Hankija väidet, et menüü esitamise nõue ei ole ebaproportsionaalne, sest sõlmitava hankelepingu kestuseks on kavandatud 58 kuud, siis osundab Vaidlustaja siinkohal tõsiasjale, et Hankija nõuab ka teenuse osutamisel korraga üksnes 10 päeva (=2 nädala) menüü koostamist (vt RHAD lisa 1 – tehniline kirjeldus), mis tähendab sisuliselt seda, et teenuse osutamisel kordub suures osas kogu lepingu kestel 10 päevane menüü tsükkel (kasutatakse paljuski just ühte ja sedasama 10 päeva põhi- menüüd, mida ajakohastatakse jooksvalt vastavalt hooajale ning parasjagu kaubanduses kättesaadavale toorainele). Niisiis on just see 10 päeva menüü oluline osa pakutavast teenusest ning lepingu ajaline kestus ei mängi siinkohal, so. lepingule vastava menüü koostamisele kuluva ressursi proportsionaalsuse seisukohalt, suurt rolli. Kõnealuses kontekstis on tähelepanuväärne Hankija avaldus6, et praegusel juhul ei kahtle hankija vaidlustaja ega teiste pakkujate võimekuses/suutlikkuses menüüd koostada (ehk siis mitte sellel põhjusel ei nõua Hankija pakkujatelt pakkumusega koos menüü koostamist ja esitamist). Hankijat huvitab hoopis see, millise menüü pakkujad koostavad, sest menüü koostamisel võtab pakkuja endale kohustusi menüü mitmekesisusega seoses ja võimaldab hankijal seda pakkumuste hindamise etapis kontrollida. Vaidlustaja on seisukohal, et menüü mitmekesisuse ja kvaliteedi osas on kõige asjakohasem seada pakkujatele kohustusi teenusele endale vastavaid nõudeid ja tingimusi kehtestades. Nagu ülal juba selgitatud, siis ei võimalda Hankija valitud meetod (nõuda menüüde esitamist koos pakkumustega) tegelikult kvalitatiivselt nende paremust hinnata, sest praktikas on sellisel juhul valdav enamus esitatavatest menüüdest hindamispunktide vaates samaväärsed. Niisiis ei aita kõnealune menüü esitamise nõue kaasa ka konkurentsi efektiivsele ärakasutamisele (vrd siinkohal ka RHS § 85 lg 1 ls 1) ning selliselt ei kasuta Hankija ei oma ega pakkujate rahalisi vahendeid ei säästlikult ega otstarbekalt. 1.3. RHAD p 6.18. – kohustuslik pakkumus hankeosadele II ja X Hankija vastusest nähtub, et mõlemas hankeosas (vastavalt II ja X) on tegelikult eraldi pakkumuse esitamine täiesti võimalik. Hankija selgitustest nähtub, et Tartu Karlova Kooli puhul on eeldatavad teenuse osutamisega seonduvad kulud suhteliselt suuremad (kuna on vaja sisustada kaks kööki ning komplekteerida mõlemasse meeskonnad)7. Sisuliselt tähendab Hankija valitud lahendus, et hankeosa X täiendavad kulud tuleb toitlustajal katta muude hankeosade tulude arvelt. Mis omakorda tähendab, et eelis on (suuremal) toitlustajal, kes suudab pakkuda teenust võimalikult paljudes hankeosades ja seeläbi jaotada hankeosa X kulud suuremale tulubaasile. Selline „lahendus“ ilmselgelt kohtleb põhjendamatult ebavõrdselt potentsiaalseid (väiksemaid) pakkujaid, kes oleksid huvitatud vaid üksikutele hankeosadele pakkumuse esitamisest. Kokkuvõttes Hankija lähenemine mitte ei soosi, vaid hoopis pärsib konkurentsi. 6 Samas p 24. 3). 7 Samas p 28. lk 4 / 11 Asjakohane, põhjendatud ning konkurentsi soosiv oleks siiski korraldada hankeosas X eraldi hange ning võtta teenuse tasu suuruse määramisel arvesse kõnealuse kooli eripärad kõrgema kulubaasi osas. Paljasõnaline on Hankija väide, et hankeosa II puhul ei ole Hankijale pakkujate kesise huvi põhjused teada. Selmet tegeleda Hankijale ilmselt siiski väga hästi teadaoleva probleemi tegeliku põhjusega, soovib Hankija sundida kõiki pakkujaid esitama pakkumust ka hankeosale II – selline probleemi „lahendamine“ ei ole Vaidlustaja arvates ei asjakohane ega põhjendatud. 1.4. RHAD p 7.2. – pakkumuse tagasilükkamine ilma läbirääkimisi pidamata vähemalt kahe sisulise puuduse korral Vaidlustajale jääb arusaamatuks Hankija väide, et Vaidlustajal puudub õigus kõnealuse sätte vaidlustamiseks8. Tegemist on RHAD sättega, mille alusel Hankija soovib läbi viia hankemenetluse, millest Vaidlustaja soovib osa võtta. Vaidlustaja subjektiivsete õiguste riive on ilmne. Sellest vaatest pole vahet, missugust RHAD sätet Vaidlustaja vaidlustab. Kõnealune säte puudutab pakkumuste tagasilükkamist ja seeläbi vastavaks tunnistamist, mis ilmselt on otseses seoses hankemenetlusega ning omab ka otsest puutumust Vaidlustaja eeldatavalt esitatava pakkumusega (millele ju kohaldub kõnealune säte samuti ilma mingi piiranguta). Mis puudutab Hankija väidet, et RHAD võimaldab läbirääkimiste käigus ühe sisulise puuduse kõrvaldada, siis see on paljasõnaline. Hankija poolt osundatud RHAD p 12 on ise sedavõrd ebamäärane, et siit ei ole võimalik küll tuletada, et läbirääkimised on mõeldud justnimelt ühe sisulise puuduse kõrvaldamiseks või et ühte sisulist puudust saab läbirääkimistega kõrvaldada. Väide, et RHAD p 7.2. on erinorm p 7.1. suhtes9 on samuti paljasõnaline. Ja isegi kui oleks, siis sellest midagi ei muutuks, sest p 7.2. ei ütle, et Hankija ei pea pakkumust tagasi lükkama kui pakkumus ei sisalda üle ühe sisulise vea. 1.5. RHAD p 8.1.1. – toidu degusteerimine Vaidlustaja nõustub Hankijaga, et pakkumuste hindamine võib sisaldada subjektiivseid elemente10. Vaidlustaja ei ole väitnud, et toidu subjektiivselt hinnatavad omadused (nagu maitse, lõhn jms) ei saa üldse olla riigihangetes teenuse hindamise kriteeriumiks. Paraku on aga Hankija soovitud ja RHAD’s sätestatud viisil degusteerimine sisuliselt ainult subjektiivne, st. ei sisalda praktiliselt mingeid objektiivselt mõõdetavaid elemente. Samuti ei ole tagatud elementaarsed tingimused selleks, et degusteerimise tulemust saaks lugeda läbipaistvaks ja kontrollitavaks ning et pakkujaid koheldaks võrdselt. 1.5.1. Suurimaks probleemiks Hankija pakutud degusteerimise viisi puhul on, et hindamiskomisjonile on toidu valmistaja isik enne degusteerimist teada, st. degusteerijad teavad enne toidu degusteerimist, kes neile toitu maitsmiseks pakub. 8 Samas p 32. 9 Samas p 33. 10 Samas (V) p 5.1. lk 5 / 11 Inimese kognitiivsed eelarvamused on tegelik fenomen, mis omab inimese otsusele väga olulist mõju11. Nt ka teaduskatsete puhul üritatakse teha kõik mõistlikult võimalik, et katseteid läbiviivate teadlaste (subjektiivsete) kognitiivsete eelarvamuste mõju minimeerida12. Riigihanked ei eksisteeri tegelikust maailmast eraldiseisvana, mistõttu ei saa ka riigihangete läbiviimisel kõnealust fenomeni ignoreerida. Minimeerimaks degusteerijate subjektiivsete eelarvamuste mõju hindamistulemusele tuleks Hankijal igal juhul tagada, et toidu valmistajad oleksid degusteerijatele kogu protsessi vältel anonüümsed. Kui pakkujate anonüümsus pole kogu degusteerimise protsessi vältel tagatud, siis ei ole võimalik ka tagada, et degusteerimine oleks RHS mõistes piisavalt läbipaistev ja kontrollitav protsess ning et pakkujaid koheldaks võrdselt - sisuliselt saavad iga hankeobjekti komisjoni liikmed eelnevalt kokku leppida, missuguse pakkuja toidule rohkem punkte antakse ja pakkujatel pole võimalik seda ei kontrollida ega tõendada. Arvestades, et menüüde eest saavad enamus pakkujaid tõenäoliselt maksimumpunktid, omandab degusteerimise voor hanke tulemuse määratlemisel sisuliselt ainumäärava rolli (vt RHAD p 8.3.). Mis tähendab omakorda, et kõnealuste RHAD sätete kehtima jäämisel saavad iga hankeosa hindamiskomisjonid sisuliselt omal äranägemisel otsustada, kes neile teenust osutama hakkab. See otsus näeb küll välja kui pakkujate menüüde maitse, lõhna jms hindamine, kuid sisuliselt saab hankija selliselt valida omale mistahes põhjustel meelepärase toitlustaja. Selline tulemus ei saa kuidagi olla RHS’iga kooskõlas. 1.5.2. Pakkujate anonüümsuse tagamiseks, subjektiivsete eelarvamuste mõju minimeerimiseks ning pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks on lisaks möödapääsmatult vajalik, et degusteerimine toimuks vähemalt ühe hankeosa raames ühes ja samas kohas. Hankija väide, et see ei ole võimalik13, on põhjendamata. Vaidlustaja ei pidanudki vaidlustuses silmas, et kõik pakkujad valmistavad degusteerimisele kuuluvaid toite täpselt samal kellaajal. Kui Hankija soovib tingimata korraldada degusteerimist mõnes oma haldusala piires asuvas koolis, siis on võimalik degusteerimine viia läbi õppetöö välisel ajal. Asjaolu, et täna on kõik Tartu linna koolide köögid antud mõne toitlustaja kasutusse, ei välista, et Hankija sõlmib tänaste toitlustajatega kokkulepped, mis võimaldavad degusteerimise vastavate koolide köökides siiski läbi viia. Arvestades, et Hankija on RHAD p 8.1.1. näinud ette võimaluse pakkuda degusteerimiseks toitu ka mujal kui Tartu linna koolides, siis jääb arusaamatuks, miks ei võiks degusteerimist viiagi läbi ühes ja samas kohas kõigi pakkujate jaoks (mis ei pea tingimata üldse olema mõni Tartu linna kool). Kõnealune säte, mis võimaldab neil pakkujatel, kes ei osuta hankemenetluse ajal toitlusteenust üheski Tartu koolis, viia läbi degusteerimine endale sobivas kohas, kohtleb praegu ilmselgelt ebavõrdselt neid pakkujaid, kes hankemenetluse kestel osutavad mõnes Tartu koolis toitlustusteenuseid. Paraku on tõsiasi, et toidu tajumist mõjutab oluliselt söömise keskkond14. Kui pakkujal on võimalik kujundada 11 Vt nt ka https://en.wikipedia.org/wiki/Cognitive_bias_mitigation 12 https://www.nature.com/articles/s41598-020-80677-4 ; https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/33399492/ 13 Hankija vastuse p 46. 14 https://www.medicalnewstoday.com/articles/323362; https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0969698921002988 lk 6 / 11 degusteerimise keskkonda endale meelepärasel viisil, siis on sellisel pakkujal oluline eelis pakkuja ees, kellel selline võimalus puudub. 1.5.3. Mis puudutab subjektiivseid eelarvamusi, siis ilmselgelt on kõigil inimestel ka eelistused erinevate toitude osas. Ka siin tuleks subjektiivsete eelarvamuste mõju minimeerimiseks Hankijal tagada, et degusteeritavad toidud oleksid võimalikud sarnased (nt, et degusteeritakse ühe ja sama liha praadi, millel on sarnased lisandid ja sarnane kaste). Vastasel juhul on hindamistulemused paratamatult erinevad ainuüksi seetõttu, et pakkujad valisid esitlemiseks erinevad toidud. Subjektiivsete eelarvamuste mõju suurendab siinkohal tõsiasi, et komisjoni liikmete arv on (statistilises vaates) suhteliselt väike (kuigi hetkel tegelikult teadmata) ja degusteeritakse iga pakkuja kohta vaid ühte lõunaks pakutavat toidukorda. Ehk siis, kui pakkuja valib juhuslikult degusteerimiseks toidu, mis on komisjoni liikmele mingil põhjusel ebameeldiv (mitte, et see toit oleks objektiivselt kvalitatiivselt halb, vaid kuna sellele komisjoni liikmele selline konkreetne roog põhimõtteliselt ei meeldi), siis saab ta paratamatult vähem punkte. Kuna sellisel juhul mängib järjest suuremat rolli juhus, siis oleks asjakohasem ja asjaosaliste suhtes õiglasem (märksõnaks võrdne kohtlemine) tõmmata muidu võrdväärsete pakkujate vahel lihtsalt loosi. Loosi tõmbamine oleks ka säästlikum ning otstarbekam avalike vahendite kasutuse seisukohalt, sest kogu kavandatud degusteerimise korraldamine on nii pakkujatele kui ka Hankijale omajagu ressursimahukas. 1.5.4. Igal juhul on aga pakkujate võrdse kohtlemise vaatest möödapääsmatult vajalik, et ühe hankeosa raames toitu degusteeriva hankekomisjoni liikmete koosseis ja arv oleks püsiv ning ei muutuks. Vastasel juhul omandavad hankekomisjoni liikmete hääled/punktid erineva kaalu ning selle tulemuseks on pakkujate ebavõrdne kohtlemine. Hankija paistab olevat vähemalt selle osas Vaidlustajaga sama meelt15, kuid see nõue tuleks vastavalt ka RHAD’sse kirja panna. 1.5.5. Täiendavat tähelepanu väärib, et hetkel ei ole tagatud ka hindamisprotsessi anonüümsus ning konfidentsiaalsus. Komisjoni liikmete vastastikkuse mõjutamise minimeerimiseks tuleks Hankijal tagada, et komisjoni liikmed ei avaldaks enda poolt ühele või teisele degusteeritud toidukorrale antud punkte enne degusteerimise protsessi lõppu (s.t. mitte enne, kui kõik toidukorrad on kõigil komisjoni liikmetel degusteeritud). Ja ka hiljem hindamistulemuste avalikustamisel peaks konkreetsete hinnete andja isik olema (ka komisjoni siseselt) anonüümne (võimaldamaks komisjoni liikmetele sõltumatut hinnangut). 1.5.6. Hankija selgitused hindamiskomisjonide komplekteerimise kohta16 on paljasõnalised, sest vastavaid põhimõtteid pole kusagil, saatis siis RHAD’s fikseeritud. 1.5.7. Hankija väide, et toidule ei anta hindepunkte võrrelduna teiste pakkujate toiduga17, jääb arusaamatuks. Ilmselgelt võistlevad pakkujad ju omavahel ka degusteerimisel, mistõttu kuuluvad ka pakkujate poolt degusteerimisel saadud hindepunktid võrdlemisele (RHAD p 8.3.). 1.6. RHAD p 8.1.1. – toidu pakkumine degusteerimiseks pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva 15 Hankija vastuse p 45. 16 Samas p 41. 17 Samas p 44. lk 7 / 11 Hankija väidab, et riigihangete menetlus on etapiviisiline18. Samas väidab Hankija, et pakkumuste hindamine toimub alati pärast pakkumuste esitamist (millega Vaidlustaja muidugi nõustub) ning et pole võimalik hinnata pakkumusi, mida pole hankijale veel esitatud (ka sellega Vaidlustaja nõustub). Vaidlustaja osundab lihtsalt tõsiasjale, et vastavalt hanketeatele viiakse kõnealune konkreetne hankemenetlus läbi ühes (!) etapis. Pealegi näevad hanketeade ja ka RHAD ette, et pakkumused tuleb esitada (lõplikult) pakkumuste esitamise tähtpäevaks. Ometi näeb RHAD ka ette, et pakkujad teevad veel ka pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva pakkumuse koosseisus hiljem hinnatavad toiminguid (valmistavad Hankijale degusteerimiseks toitu) pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva. Vaidlustaja leiab, et siin on vastuolu. Kui Hankija soovib tingimata degusteerimist läbi viia, siis peaks ta korraldamagi hanke selgelt mitmes etapis, millest üheks oleks siis toidu (sisuliselt samuti proovitöö) valmistamine hindamiseks/degusteerimiseks. Hankija väide, et degusteerimiseks toidu (proovitöö) valmistamine ei muuda ega mõjuta kuidagi pakkuja pakkumust pärast selle esitamise tähtpäeva sisuliselt19, ei ole tõene. Pakkuja poolt praeguse RHAD kohaselt pärast (!) pakkumuste esitamise tähtpäeva valmistatud toidule antakse degusteerimise tulemusena hindeid ning sellest sõltub pakkuja pakkumuse hindamise tulemus ning edukaks või mitteedukaks osutumine (RHAD p 8.3). Asjaolu, et mõnedes riigihangetes on degusteerimise selliselt läbi viidud, ei anna veel alust väiteks, et tegu oleks tavapärase praktikaga. Samuti ei anna siit tuletada, et tegemist oleks õiguspärase praktikaga. Siinkohal väärib tähelepanu, et vähemalt riigihankes viitenumbriga 246918 loobus hankija degusteerimisest pakkumuste hindamisel. Riigihange viitenumbriga 215318 viidi läbi selgelt mitme-etapilisena ning tegemist ei olnud koolide toitlustamisega (tegemist oli hoopis kontsessioonilepingu sõlmimisega). 1.7. RHAD p 8.1.8. koos p 6.14. ja p 6.15. lg – menüü nõuetele vastavus Hankija väide, et RHAD p 8.1.8 ei ole kuidagi seotud RHAD p-ga 6.15, ei ole põhjendatud. RHAD p 6.15. ei puuduta sugugi üksnes kinnitusi, mis tuleb Vormil 2 esitada, vaid tegemist on keskse sättega, mis ütleb, millal loetakse pakkumus vastavaks seoses Vormiga 2 – siis, kui see on täidetud nõuetekohaselt, s.t. koostatud õigele vanuserühmale (menüü!) ja sisaldab (lisaks) nõutud kinnitusi. Punkti 8.1.8. kohaldamiseni saab Hankija jõuda üksnes siis, kui pakkuja on esitanud nõuetekohaselt koostatud menüü Vormil 2, s.t. Hankijal tuleb hinnata esitatud menüü (Vorm 2) nõuetele vastavust siiski juba pakkumuse vastavaks tunnistamise etapis. Kasvõi ühe nn sisulise puudusega menüü puhul tuleb Hankijal vastav pakkumus mittevastavaks tunnistada ning tagasi lükata RHAD p 7.1. alusel (vt ka RHAD p 7.2. sisalduvat sisulise puuduse definitsiooni). 1.8. RHAD p 8.3. – võrdväärsed pakkumused Vaidlustaja ei pidanud vaidlustuses silmas, et liisuheitmine kui selline on õigusvastane halduspraktika. 18 Samas p 50. 19 Samas p 50. lk 8 / 11 Vaidlustaja pidas ja peab õigusvastaseks praegu RHAD p 8.1.1. sätestatud degusteerimise korraldust, millest tuleneb vajadus muuta vastavalt ka RHAD p 8.3. sõnastust (eeldusel, et p 8.1.1. kaotab senisel kujul kehtivuse). 1.9. RHAD p 12 – läbirääkimised Hankija selgitused ei muuda paraku ainetuks Vaidlustaja poolt vaidlustuses kõnealusele RHAD punktile tehtud etteheiteid. Praegusel kujul on jätkuvalt täiesti ebaselge, millal, kellega, millistel tingimustel ja mille üle peaks toimuma läbirääkimised. Kas pärast seda, kui pakkujad on oma pakkumused esitanud, enne või pärast degusteerimist? Ja milleks siis üldse kogu RHAD’s sätestatud hindamise kord ja tingimused, kui Hankija jätab endale õiguse kõige üle läbi rääkida ning muuta mistahes (!) tehnilisi kirjelduse nõudeid. Arusaamatuks jääb jätkuvalt, kuidas suhestub RHAD p-ga 7.1. Hankija kõnealuses punktis 12.1. sätestatud õigus anda pakkujatele võimalus oma pakkumust täpsustada ja täiendada. 1.10. Hankelepingute p 4.1. koos RHAD p 6.15. – teenuse hind 1.10.1. Vaidlustaja on jätkuvalt seisukohal, et RHAD p 6.15. sõnastus on hinna osas ebaselge. Teenuse hind tuleks üheselt selgelt kindlaks määrata ikka mingi ühiku kohta (nn ühikhind) ja selleks ühikuks on kõnealuses hankes eeldatavasti koolilõuna toidukord ühe õpilase kohta (vrd hankelepingute projektide p 4.1.). Menüül (saati siis 10 päeva omal) ei ole hinda. Praeguses sõnastuses tekib RHAD p 6.15. puhul küsimus, kas Hankija on soovinud kehtestada pakkujale menüü koostamisel mingit omahinna piiri vms. 1.10.2. Et Hankija jätab endale hankelepingute projektide p 4.1. lg 1 ls 3 õiguse koolilõuna maksumust ühepoolselt vähenda (muutmine tähendab ka vähendamist), on hoolimata Hankija selgitustest20 põhjendamatu ja ebaproportsionaalne. See lause ei ole seostatud indekseerimismudeliga. Indekseerimismudelist on juttu alles hankelepingute projektide p 4.1. lg 3 ja see annab pigem toitlustajale õiguse nõuda hinna suurendamist. 1.10.3. Paraku on aga ka kogu see indekseerimismudelit puudutav osa hankelepingute projektide p 4.1. lg 3 ja 4 jätkuvalt ebaselge, s.t. hoolimata Hankija selgitustest ei ole selge, millal ja kuidas see täpselt toimub. Hankija selgitused teabevahetuse raames pole piisavad ning vajalik on RHAD ja hankelepingute projektide vastav täpsustamine. 1.10.4. Jätkuvalt ja hoolimata Hankija selgitustest on äärmiselt ebaselge ka hankelepingute p 4.1. lg 5 tähendus (koosmõjus hankelepingute p 4.2.) – kõnealuse hanke raames hangib koolilaste toitlustamise teenust (koolilõunad) Hankija. Tegemist ei ole kontsessioonilepinguga. Toitlustajal puudub igasugune õiguslik suhe lapsevanemaga seoses koolilõunaga. Missugusest KOV osalusest siin punktis juttu on, jääb täiesti arusaamatuks. Kes maksab toitlustajale käesoleva hanke raames hangitava koolilõuna eest täpselt kui palju ühe lapse kohta kui KOV (=Hankija?) osalus on koolilõuna hinnas 1.-9. klassis 6%? 20 Samas p-d 69 j-d. lk 9 / 11 1.11. Hankelepingute p 4.2. ls 2 – teenuse hinna tasumise tingimused Arvestades, et kõnealuse hanke esemeks on toitlustamise teenuse tellimine hankija poolt, jääb täiesti arusaamatuks, missugusest lapsevanema omaosalusest siin üldse jutt käib?! Toitlustajal puudub igasugune õiguslik suhe lapsevanemaga seoses koolilõunaga. Toitlustamislepingute pooleks on Hankija ja mitte lapsevanem. Sõlmitavatest hankelepingutest ei tulene toitlustajale mitte mingit nõudeõigust ühegi lapsevanema suhtes, mistõttu on täiesti arusaamatu, miks paneb Hankija enda (!) poolt hangitava teenuse eest tasumise sõltuvusse mingist lapsevanema omaosaluse laekumisest mingisse e-keskkonda?! Hankija väide, et Hankijalt ei saa nõuda, et ta jätab mis tahes lepinguga seotud riski alati enda kanda21, jääb selles kontekstis samuti täiesti arusaamatuks. Kui Vaidlustaja nüüd õigesti sellest avaldusest aru saab, siis ütleb Hankija sellega, et Tartu linn ei pea vajalikuks tellitud teenuse eest täies ulatuses maksta ja seda ei saa Tartu linnalt ka nõuda. See on päris huvitav avaldus. 1.12. Hankelepingute p 5.1.35.1. – dokumentide esitamise kohustus ning mahetooraine arvestuse tabel Arvestades ülal tooraine päritolukoha ning Tartu raekoja vahemaa mõõtmise probleemsuse kohta esitatut, on ilmne, et Vaidlustajal pole praktiliselt võimalik tõendada mahetooraine päritolu täpset asukohta (üksikud erandid on mõeldavad, kuid pigem vaid kinnitavad reeglit). Vaidlustaja jääb ülejäänus vaidlustuses kõnealuse hankelepingute punkti kohta öeldu juurde. 1.13. Hankelepingute p-d 5.1.39. ja 5.1.40. – tooraine arvestuse tabeli pidamine ja esitamine Vaidlustaja jääb vaidlustuses kõnealuste hankelepingute punktide kohta öeldu juurde. 1.14. Hankelepingute p-d 8.3., 8.3.1. ja 8.3.2. – leppetrahvid vastavalt kuni 1000 ja kuni 5000 eurot rikkumise kohta Vaidlustaja jääb vaidlustuses kõnealuste hankelepingute punktide kohta öeldu juurde. 2. HANKIJA ÕIGUSABIKULUDE HÜVITAMINE Vaidlustaja leiab, et Hankija poolt käesolevas menetluses advokaadi abi kasutamine ei ole tingimata vajalik, mistõttu ei ole põhjendatud ega vajalikud ka vastavad õigusabikulud, saati siis nende väljamõistmine Vaidlustajalt. Hankija on suur ning haldussuutlikkuselt võimekas omavalitsus, mis viib regulaarselt läbi riigihankeid, s.h. koolide toitlustamise hankeid, ja omab (või vähemalt peaks omama) selles valdkonnas ise piisavalt pädevaid ametnikke, s.h. õigusvaidluse pidamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult üleliia keeruka vaidlusega. Hankemenetluse praktilise keerukuse ebaselgete ning liigselt keeruliste RHAD ja hankelepingute projektide sätetega on Hankija ise põhjustanud. 21 Samas p 80. lk 10 / 11 Seetõttu palub Vaidlustaja sõltumata käesoleva vaidluse tulemusest jätta Hankija õigusabikulud Hankija enda kanda. 3. VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Vaidlustaja palub mõista Hankijalt välja Vaidlustaja menetluskulud kokku summas 4320 eurot, mis koosnevad Vaidlustaja poolt vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivust summas 1280 eurot ja Vaidlustaja lepingulise esindaja kuludest summas 3040 eurot (ilma käibemaksuta). Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud nähtuvad advokaadibüroo Concordia poolt Vaidlustajale 14.03.2023 väljastatud arvest nr 20230151 (käesoleva menetlusdokumendi lisa 1). Vaidlustaja kinnitab, et kõik tema menetluskulude nimekirjast nähtuvad (s.h. lepingulise esindaja arvel kajastatud) kulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusmenetlusega. 4. LISAD 1. advokaadibüroo Concordia 14.03.2023 arve nr 20230151 Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ott Saame, vandeadvokaat P. DUSSMANN EESTI osaühingu volitatud esindaja lk 11 / 11
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel