dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

EL kalanduspakett

Rahandusministeerium · 20. märts 2023
Viit
1.5-12/2067-1
Registreeritud
20. märts 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.5 DOKUMENDIHALDUS JA ASJAAJAMISE KORRALDAMINE
Sari
1.5-12 Kutsed ja kirjavahetus seminaridel, konverentsidel jt üritustel osalemiseks
Toimik
1.5-12/2023
Vastutaja
Sirje Rank (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond)
Lahendamise tähtaeg
30. märts 2023

Failid

  • 📎E-kiri.pdf455 KB
  • 📎Energiasüsteemi ümberkujundamise teatis.pdf399 KB
  • 📎RE EL kalanduspakett - kaasamisüritus.msg190 KB
  • 📎Ühise kalanduspoliitika teatis.pdf585 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Siim Tiidemann <[email protected]> Saaja: [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], info keskkonnaamet ee, [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], MKM info, RAM Info, [email protected], [email protected], Kaupo Läänerand, Maarika Gross, [email protected], Eduard Koitmaa, [email protected], Tii Tammik-Võsu, [email protected], [email protected] Teema: RE: EL kalanduspakett - kaasamisüritus Tere Lisan reedel saadetud kutsele täiendava infona (eelkõige kalandussektorile) juurde, et plaanime koosoleku lõpus anda ka ülevaate sellest, millised meetmed uuest merendus- kalandus- ja vesiviljelusfondist 2023. aastal avanevad. Samuti anname ülevaate rannapiirkondadele nende tegevuskuludega seonduvate küsimuste võimalikest lahendustest. Võttes arvesse ajalisi piiranguid, jäävad põhjalikumad arutelud planeeritavate fondimeetmete üle Kalandusnõukogusse, mille plaanime kokku kutsuda pärast uue valitsuse ametisse astumist. Lugupidamisega Siim Tiidemann From: Siim Tiidemann Sent: reede, 17. märts 2023 17:58 To: [email protected]; [email protected]; Eesti Kalaliit <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Marku Lamp <[email protected]>; Herki Tuus <[email protected]>; Kaupo Läänerand <[email protected]> Cc: Maarika Gross <[email protected]>; Ain Soome <[email protected]>; Eduard Koitmaa <[email protected]>; Juhani Papp <[email protected]>; Tii Tammik-Võsu <[email protected]>; Peeter Seestrand <[email protected]>; [email protected] Subject: EL kalanduspakett - kaasamisüritus Hea koostööpartner! Euroopa Komisjon on 21. veebruaril 2023 avaldanud meetmepaketi, et parandada ELi kalandus- ja vesiviljelussektori kestlikkust ja vastupanuvõimet. See pakett hõlmab nelja dokumenti: teatis energiasüsteemi ümberkujundamise kohta ELi kalandus- ja vesiviljelussektoris; mereökosüsteemide kaitsmise ja taastamise tegevuskava säästva ja vastupanuvõimelise kalanduse tagamiseks; teatis ühise kalanduspoliitika kohta täna ja homme ning kalandus- ja vesiviljelustoodete ühist turukorraldust käsitlev aruanne. Euroopa Komisjoni vastava pressiteatega on võimalik tutvuda siin <https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_23_828> . Maaeluministeerium on koostamas seisukohti energiasüsteemi ümberkujundamise teatise ning ühise kalanduspoliitika teatise kohta. Euroopa Komisjon teeb energiasüsteemi ümberkujundamise teatises ettepaneku vähendada sektori sõltuvust fossiilkütustest ning püüelda kliimaneutraalse kalandussektori sh vesiviljelussektori poole. Seda tehakse kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ühe ambitsioonika eesmärgiga saavutada Euroopa Liidus 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Lisaks teeb Euroopa Komisjon oma teatises ettepaneku meetmete kohta, millega toetada sektorit energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamisel. Ühise kalanduspoliitika tulevikku käsitlevas teatises soovib Euroopa Komisjon rõhutada ühise kalanduspoliitika toimimist ning pakkuda välja teekaardi ning visiooni jätkusuutlikuma ja vastupidavama kalanduse suunas. Tulevikku suunatud ühine kalanduspoliitika peab teatise kohaselt töötama kalurite ja vesiviljelustootjate huvides, keda motiveeritakse ja toetatakse innovatsiooniga tegelema ja uudsemaid tehnoloogiaid kasutama. Euroopa Komisjon pakub teatises liikmesriikidele ja teistele asjassepuutuvatele osapooltele välja „Kalanduse ja ookeanide pakti“, et praeguse poliitika rakendamise ühist kohustust rõhutada ning aidata kaasa vajalikele aruteludele ja hinnangutele. Nimetatud teatised on lisatud ka manusena kirjale juurde. Palume teie tagasisidet teatistes väljatoodule. Lisaks palume teid ka kalanduspaketi arutelule Maaeluministeeriumisse (Lai tn 39/41), mis toimub 5. aprillil 2023 kell 10.30. Oma osalemisest/mitteosalemisest palume teada anda hiljemalt 30. märtsiks aadressil [email protected] <mailto:[email protected]> . Kirjalikku tagasisidet teatiste osas palume hiljemalt 10. aprilliks 2023 aadressil [email protected] <mailto:[email protected]> . Lugupidamisega Siim Tiidemann Kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Maaeluministeerium EUROOPA KOMISJON Brüssel, 21.2.2023 COM(2023) 103 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Ühine kalanduspoliitika praegu ja tulevikus: kalanduse ja ookeanide pakt, mille abil liikuda kalavarude säästva, teaduspõhise, uuendusliku ja kaasava majandamise suunas {SWD(2023) 103 final} ET ET KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Ühine kalanduspoliitika praegu ja tulevikus: kalanduse ja ookeanide pakt, mille abil liikuda kalavarude säästva, teaduspõhise, uuendusliku ja kaasava majandamise suunas 1. SISSEJUHATUS Ühise kalanduspoliitika (edaspidi „ÜKP“) eesmärk on tagada kalanduse ja vesiviljeluse pikaajaline kestlikkus, toiduvarude olemasolu ning kalanduse ja vesiviljelusega seotud kogukondade rahuldav elatustase. See kehtib kogu väärtusahela kõikide osaliste kohta, et säilitada rannikukogukondade sotsiaal-majanduslik struktuur. Keskkonnasäästlikkuse ning sotsiaalse ja majandusliku kestlikkuse ühendamisel oli ÜKP Euroopa rohelise kokkuleppe1 ja sellega seotud strateegiate2 eelkäija. Euroopa roheline kokkulepe omakorda tugevdas ÜKP lähenemisviisi, rõhutades kalanduse ja vesiviljeluse panust kolme eri valdkonda: rannikupiirkondade majandus ja tööhõive, toiduga kindlustatus ELis ning merekeskkonna kaitse. Meie mered – nagu ka nende rikas bioloogiline mitmekesisus, millest sotsiaal-majanduslik struktuur sõltub – on praegu silmitsi mitme keerulise probleemiga. Neile avaldavad mõju merendustegevus, saastamine (nt toitainetega rikastumine ja saasteained, mereprügi, sealhulgas plast ja mikroplast, veealune müra jne) ja kliimamuutused (nagu võõrliikide levik). ÜKP ja kalandussektor peavad andma oma panuse, kuid ei saa lahendada neid probleeme üksi. Sama oluline on tegeleda mõjuga, mida avaldab muudes valdkondades kui kalandus toimuva inimtegevuse surve merekeskkonnale, ning aidata taastada heas seisundis ookeanid, millest ELi kalurid ja rannikukogukonnad sõltuvad. See eeldab integreeritud lähenemisviisi, mis on kooskõlas muude poliitikavaldkondadega, nagu keskkonna-, põllumajandus- ja energiapoliitika. Sellest vaatepunktist on keskse tähtsusega kõikide Euroopa rohelise kokkuleppe suundade, eriti tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“3 rakendamine. Näiteks Läänemeres on eutrofeerumine ja saastamine avaldanud tõsist mõju merekeskkonna, sealhulgas kalavarude kestlikkusele. On ilmne, et kalavarude majandamise meetmetest üksi olukorra parandamiseks ei piisa. Seetõttu on ühiste probleemidega tegelemiseks jõudusid koondamas eri poliitikavaldkondade sidusrühmad, nagu näitab deklaratsiooni „Meie Läänemeri“ allkirjastamine4. Vahemere ja Musta mere puhul on eriti murettekitav saastamise kahjulik mõju merekeskkonnale. Seetõttu töötab Vahemere üldine kalanduskomisjon (edaspidi „GFCM“) välja piirkondliku 1 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM/2019/640 final). 2 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ (COM/2020/381) ja komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM/2020/380). 3 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus, ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Heas seisundis planeet kõigi jaoks. ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas““ (COM/2021/400 final). 4 https://commission.europa.eu/system/files/2020-09/ministerial_declaration_our_baltic_conference.pdf. 1 kohanemisstrateegia, et võidelda saastamise, sealhulgas plastireostuse, veealuse müra, mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendite ning toit- ja saasteainete võimalike tagajärgede vastu. Käesoleva teatise eesmärk on esitada ÜKP määruse artikliga 49 ette nähtud aruanne ÜKP toimimise kohta ning kavandada viis, kuidas saavutada tulevikus kestlik ja vastupanuvõimeline kalandus. Teatis täiendab tegevuskava „Mereökosüsteemide kaitse ja taastamine säästva ja vastupanuvõimelise kalanduse heaks“5 (edaspidi „mereökosüsteemide tegevuskava“) ja teatist ELi kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamise kohta6 (edaspidi „energiasüsteemi ümberkujundamise algatus“), milles määratakse kindlaks ja seatakse prioriteediks konkreetsed meetmed, mis on vajalikud kindlate kalandus-, keskkonna- ja kliimaprobleemide lahendamiseks. Lisaks antakse eraldi aruandes igakülgne hinnang põllumajandustoodete ühisele turukorraldusele7. Käesolevat teatist tuleks lugeda koos selle juurde kuuluva komisjoni talituste töödokumendiga, milles antakse üksikasjalikumat teavet ÜKP rakendamise praeguse seisu kohta, tuginedes alates 2021. aasta detsembrist toimunud ulatuslikule konsultatsiooniprotsessile, mitmesugustele uuringutele, Euroopa Parlamendi resolutsioonidele ning nõukogu ja liikmesriikide sisendile. 2. KALANDUS- JA VESIVILJELUSKOGUKONDADE LIIKMETE VÕIMESTAMINE Kalapüük ja vesiviljelus on sügavalt Euroopa kultuuripärandis juurdunud pika traditsiooniga elukutsed. Iga-aastases majandusaruandes ELi kalalaevastiku kohta8 on märgitud, et 2020. aastal töötas ELis töönduspüügi valdkonnas üle 124 630 kaluri, mis on võrdne täistööajale taandatud töötajate arvuga 82 272. Viimases majandusaruandes ELi vesiviljelussektori kohta on hinnatud, et ELi vesiviljelussektori töötajate arv ja täistööajale taandatud töötajate arv oli 2018. aastal vastavalt 69 000 ja 39 0009. Nii kalandus- kui ka vesiviljelussektor osaleb mitmekülgse toidu tagamises ja annab tööd paljudes rannikukogukondades. Seetõttu tuleks pöörata erilist tähelepanu poliitika sotsiaalsele mõõtmele. Strateegias „Talust taldrikule“ tunnistatakse, et tervete inimeste, terve ühiskonna ja terve planeedi vahel on tugev seos ning et edukaks üleminekuks ELi kestlikule toidusüsteemile on vaja tagada esmatootjate elatusvahendid. Seetõttu sõltub kaluritele ja vesiviljelustootjatele 5 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus, ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi tegevuskava „Mereökosüsteemide kaitse ja taastamine säästva ja vastupanuvõimelise kalanduse heaks““ (COM(2023)102). 6 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamise kohta (COM(2023)100). 7 Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Põllumajandustoodete ühise turukorralduse määruse rakendamine“ (COM(2023)101). 8 Euroopa Komisjon, Teadusuuringute Ühiskeskus, kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee, „The 2022 annual economic report on the EU fishing fleet (STECF-22-06)“ (2022. aasta majandusaruanne ELi kalalaevastiku kohta (STECF-22-06)), toimetajad Virtanen, J., Guillen, J., Prellezo, R., Sabatella, E., Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2022. 9 Euroopa Komisjon, kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF), „The EU Aquaculture Sector – Economic report 2020 (STECF-20-12)“ (ELi vesiviljelussektor. 2020. aasta majandusaruanne (STECF-20-12)). EUR 28359 EN, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2021. 2 ning kõikidele väärtusahela osalistele kestlike töökohtade tagamine veeressursside säästvast kasutamisest. Vajalik on ELi kalanduse sotsiaalse mõõtme terviklik analüüs, et poliitikakujundajad saaksid kalavarude majandamisega seotud kaitsemeetmeid kavandades tulemuslikumalt arvesse võtta andmeid tööhõive, soolise jaotuse ja kutseõppe kohta ning selle kohta, milline on inimeste majanduslik sõltuvus kalapüügist. Kui soovime tagada ELi kalapüügi-, vesiviljelus- ja töötlemissektorile ning rannikukogukondadele elujõulise tuleviku, on võtmetähtsusega järelkasv. See saab tekkida aga ainult juhul, kui sektorit tajutakse atraktiivsena, kui raskeid töötingimusi innovatsiooni teel parandatakse, kui merekeskkonda hoitakse bioloogiliselt mitmekesise, puhtana ja heas seisundis ning kui kalureid ja vesiviljelustootjaid tunnustatakse ühiskonnas nende kutseoskuste ja panuse eest. Kalandust tuleb tutvustada kui atraktiivset elukutsevalikut ning kalureid kui mere hoidjaid. Rõhutada tuleb ka vabas õhus elamise ja töötamise võimalust või uuenduslikke töötamisviise, nagu tootmise ühendamine otsemüügi või turismiga. Samuti on oluline esile tõsta ja rohkem tunnustada naiste olulist rolli ELi mereandide väärtusahela kõikides lülides, alates rikkuse ja tööhõive loomisest ning lõpetades veeressursside säästva kasutamise ja kaitsmisega. ÜKP pakub vahendeid, mille abil on võimalik suurendada kalapüügi ja vesiviljeluse atraktiivsust elukutsena. Näiteks tagab kalavarude säästev majandamine pikaajalise heas seisundis kalavaru, mis on stabiilse ettevõtluse eeltingimus. Samuti annab ÜKP olulise rolli tootjaorganisatsioonidele, võimaldades neil ja nende liikmetel sihtotstarbelisi meetmeid välja töötada ning tugevdada ettevõtjate positsiooni üldises väärtusahelas. Lisaks tagab majandamisotsustes sotsiaal-majandusliku mõju arvessevõtmine kalapüügist sõltuvatele inimestele rahuldava elatustaseme. ELi eelarve, eriti Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond (edaspidi „EMKVF“)10 ja selle kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia, pakub märkimisväärset rahalist toetust11 ohutuse ja töötingimuste parandamiseks, oskuste arendamiseks, teadmiste jagamiseks ja sektori üldise vastupanuvõime suurendamiseks. Sektori atraktiivsuse säilitamisel ja seeläbi Euroopa kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondadele eduka tuleviku tagamisel mängivad rolli ka ELi muud poliitikavaldkonnad. Väljaspool ÜKPd järgitakse ELi õigusaktides kõrgeid rahvusvahelisi standardeid kalandussektori ohutuse ja töötingimuste, sealhulgas püügimeeskondade väljaõppe alal,12 püütakse välja juurida kaasaegset orjandust ning ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki (edaspidi „ETR-kalapüük“) ning edendatakse sotsiaalseid standardeid kogu maailmas. Need jõupingutused soodustavad rahvusvahelist koostööd13 ning aitavad luua ülemaailmselt võrdseid tingimusi ja ausat konkurentsi kolmandate riikidega. Samuti edendavad need 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004. 11 10 % kogu EMKVFi jagatud täitmise eraldisest. 12 Need on vastu võetud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) või Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) raames, näiteks kalalaevade laevapere liikmete väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni (STCW-F konventsioon) raames. 13 ELi osalemine on keskse tähtsusega Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) ning Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis ja selle eriorganisatsioonides, sealhulgas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonis (FAO), kaugeleulatuvate otsuste tegemise eestvedajana piirkondlikes kalavarude majandamise organisatsioonides ning rahvusvahelisel piirkondlikul tasandil Atlandi ookeani kirdeosas, samuti kahepoolsel tasandil säästva kalapüügi partnerluslepingute ja kolmandate riikidega sõlmitud muude kahe- või kolmepoolsete kokkulepete raames. 3 vabakaubanduslepingutes eesmärkide kõrget taset kalandus- ja vesiviljelusturgude kestlikuks arenguks. Kõik osapooled aitavad kaasa kalapüügi ja vesiviljeluse kasumlikkusele ja atraktiivsusele. Sektor peab kasutama ära kõik olemasolevad vahendid, et tuua innovatsiooni, investeerimise, koostöö ja mitmekesistamise kaudu muutusi. Eelkõige oskuste täiustamine esmase ja elukestva õppe kaudu kooskõlas Euroopa oskusteaasta14 raames seatud eesmärkidega muudab kalurite ja vesiviljelusettevõtjate tegevuse tõhusamaks ja vastupanuvõimelisemaks ning vähendab õnnetusjuhtumite ohtu. Selleks et sektor eriti noorema põlvkonna jaoks atraktiivsemaks muuta, on oluline selle ajakohastamine ja avamine laiemale ühiskonna teenimisele. Komisjon - korraldab ajavahemikus 2023. aasta kevadest 2024. aasta suveni ELi-ülese tulevikkuvaatava osalusprojekti „Tulevased kalurid“, et kavandada kalurite olulist ühiskondlikku rolli lisaks kvaliteetsete mereandide tarnimisele suhteliselt väikese CO2 jalajäljega. Projekti raames tehakse kvalitatiivsete väliintervjuude teel kindlaks suundumused, võimalused ja ohud, millest sõltub kalandussektori atraktiivsus. Projekti raames tegeletakse eelkõige järgmiste teemadega: o tegurid ja suundumused, mis mõjutavad kalandussektori pikaajalist kestlikkust ja kasumlikkust ning kalapüügiga tegelevate kogukondade heaolu (nt kliimamuutuste, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja saastamise mõju, rohe- ja digipööre, oskused, tööjõu vananemine, turu ja kaubanduse areng); o kalurite identiteet ja roll väljaspool nende põhitegevusala, eelkõige merekeskkonna kaitsmises ja taastamises, keskkonnaturismis ja rannikualade kohalikus arengus; o kalurite ja muude merega seotud sidusrühmade koostööst ja sünergiast tulenevad ülesanded ja võimalused, eriti järgmistes valdkondades: mereala ruumiline planeerimine, taastuvenergia kasutuselevõtt, mereandide tarneahela korraldus, ringmajandus ja mitmekesistamine kestliku sinise majanduse laiemas kontekstis. Projekti tulemused aitavad tulevikus poliitikat kujundada ja kalandussektori äristrateegiat välja töötada; - kutsub liikmesriike üles võtma alates 2023. aastast kasutusele alt üles lähenemisviisi, mis võimaldab kohalikel kalapüügiga tegelevatel kogukondadel tegeleda sotsiaalsete probleemide ja vajadustega EMKVFi 2021.–2027. aasta programmide raames kogukonna juhitud kohaliku arengu kaudu; - palub teadusringkondadel, eriti kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteel (STECF), arendada edasi sotsiaalseid indikaatoreid, mis võetakse kasutusele sotsiaal-majanduslike aruannete analüüsis. See on edaspidi alus kalavarude majandamis- ja kaitsemeetmete ettepanekutele ning parandab selliste meetmete sotsiaalse ja tööhõivemõju hindamist. Samuti aitab see kindlaks teha, kuidas 14 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa oskusteaasta 2023 kohta (COM(2022) 526). 4 kavandada sektori atraktiivsuse suurendamiseks vajalikke ressursse ja investeeringuid; - kaalub, kas esitada pärast kalalaevade laevapere liikmete väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni (STCW- F) läbivaatamist ja vastuvõtmist direktiivi ettepanek, et tagada selle konventsiooni nõuetekohane ülevõtmine ELi õiguskorda, ja aitab liikmesriikidel kiirendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) konventsioonide ratifitseerimist. 3. PLANEEDI KAITSMISELE KAASAAITAMINE ÜKP näol on EL loonud kalavarude majandamise stabiilse õigusraamistiku. Viimase 50 aasta jooksul on selle alusel välja kujundatud mere bioloogiliste ressursside kaitse ja majandamise kõrged standardid ning aidatud kaasa merekeskkonna kaitsmisele. ÜKP seab selged eesmärgid kalavarude säästvaks majandamiseks. ÜKP kohaselt toetutakse otsuste langetamisel usaldusväärsetele ja rahvusvaheliselt tunnustatud teaduslikele nõuannetele, mitmesuguste andmete kogumisele ja parema modelleerimisvõime tagamisele, mis on abiks kalapüügivõimaluste ettepanekute tegemisel. Laevastiku haldamine tagab püügivõimsuse ja püügivõimaluste pikaajalise tasakaalu. Liikmesriigid ja sidusrühmad on tihedalt kaasatud kalavarude majandamisse ning otsuseid langetatakse piirkondlike kaalutluste ja erijoonte põhjal. Poliitikat toetab tugev kontrolli, inspekteerimise ja jõustamise süsteem, mis hõlmab kontrollimääruse15 ja ETR-kalapüügi määruse16 kaudu toimuvat võitlust ETR- kalapüügi vastu, samal ajal kui EMKVF soodustab ja toetab rahaliselt poliitikaeesmärkide saavutamist. Reformitud ÜKPd on kümme aastat rakendatud ning võime näha praktikas käegakatsutavaid edusamme säästvama kalanduse suunas. Kalurid, kodanikuühiskond ja liikmesriigid on aidanud taastada mitu kriitilises seisundis kalavaru, nagu merluus Baleaari meres ja Atlandi ookeanis ning huntahven, ja peatada kalavarude kahanemise Vahemeres ja Mustas meres. ÜKP keskkonnasäästlikkuse eesmärkide täielikuks saavutamiseks on vaja siiski rohkem edusamme ja kõrgemaid eesmärke. Mereökosüsteemide ja -ressursside kaitsmine Kalapüük kahjustab jätkuvalt mereökosüsteeme, eelkõige merepõhja häirimise, tundlike liikide kaaspüügi ja meretoiduvõrkude mõjutamise kaudu. Need mõjud, mida käsitletakse üksikasjalikult mereökosüsteemide tegevuskavas, põimuvad kliimamuutuste ja muude inimtegevusest tulenevate survetegurite mõjuga. Samal ajal ohustab mereökosüsteemide halb 15 Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006. 16 Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999. 5 seisund otse ka kalavarude ja vesiviljeluse kestlikkust ning nendega seotud majandustegevusi ning samuti neist sõltuvate kogukondade heaolu. Ökosüsteemide seisundi muutumine mõjutab kalavarude juurdekasvu lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis ning suurendab lühiajaliste šokkide esinemist, nagu ookeani kuumalained, ookeanide hapestumine, paljunemisprobleemid, mürgised veeõitsengud, parasiidid ja hapnikupuudus. Sellised muutused ja šokid võivad põhjustada kalapopulatsioonide hävimise või sundida neid liikuma põhjapoolsetesse sügavamatesse ja külmematesse vetesse, mis asuvad sageli väljaspool ELi territooriumi. Mereökosüsteeme ning seega ka kalandust ja vesiviljelust kahjustavad plast, mikroplast ja muu reostus, mida põhjustavad inimtegevused merel ja maismaal (nt põllumajandus, kalandus, tööstus, laevandus, reovesi). Nende probleemide koosmõju ulatus on enneolematu. Tuleviku ilmastikutingimustest tulenev ebakindlus ja vajadus täiendavate teadusuuringute järele raskendavad selle mõju täielikku hindamist ja mõistmist, mis teeb olukorra veelgi tõsisemaks. Nende probleemide tulemuslikuks lahendamiseks on vaja tegeleda kalanduseväliste tegurite survega merekeskkonnale ning rakendada täielikult ja jõuliselt ÜKP, eelkõige tugevdada andmekogumist ja teadusuuringuid, jätkuvalt püüelda tõenduspõhise otsustusprotsessi poole ning tagada järjekindel ja tulemuslik kontroll ja nõuete täitmine. Lisaks tuleb kooskõlas mereökosüsteemide tegevuskavaga seada prioriteediks kõige asjakohasemad meetmed, mis vähendavad kalanduse mõju merekeskkonnale. Erilist tähelepanu vajavad järgmised punktid.  Maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamine Maksimaalse jätkusuutliku saagikuse17 põhimõtte näol on ÜKPs seatud kalavarude majandamisele praktiline, mõõdetav ja teaduspõhine eesmärk. Varude taastamisega maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemele ja üle selle on võimalik vähendada kahjulikku mõju mereökosüsteemidele, suurendada kalalaevastiku kasumlikkust ja vähendada selle CO2 heidet. EL järgib maksimaalse jätkusuutliku saagikuse põhimõtet ka rahvusvahelistes kokkulepetes, nagu kestliku arengu eesmärgid. Piirkondades, kus seda on rakendatud, on varud taastunud ning püük ja sissetulekud suurenenud, kahjulik mõju merekeskkonnale aga vähenenud. Viimastel aastatel on aina rohkem varusid jätkusuutliku taseme saavutanud, eriti Atlandi ookeani kirdeosas. Vaja on aga täiendavaid jõupingutusi. Vahemeres on olukord endiselt murettekitav ja paraneb liiga aeglaselt, Läänemeres aga on viimaste aastate positiivne suundumus pöördunud, tingituna muude tegurite survest keskkonnale ja 18 mereökosüsteemidele . On äärmiselt oluline jätkata ja kiirendada kalavarude taastamist ja maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemest kõrgemal hoidmist.  Ökosüsteemipõhise lähenemisviisi tugevdamine paremate teadusuuringute kaudu Mereökosüsteemide, kalanduse ja vesiviljeluse ees seisvate keskkonnaprobleemide lahendamine algab teadlaste tööst. Tänu teadusele saavad poliitikakujundajad langetada teadlikke otsuseid ning täiel määral rakendada ühte ÜKP kesksetest põhimõtetest– ökosüsteemipõhist lähenemisviisi kalavarude ja vesiviljeluse majandamisele. See tähendab 17 Maksimaalne jätkusuutlik saagikus on suurim teoreetiline tasakaalustatud saak, mida saab kalavarust püsivalt keskmiselt välja püüda olemasolevate keskmiste keskkonnatingimuste juures ilma taastootmisprotsessi märkimisväärselt mõjutamata (ÜKP määruse artikli 4 lõike 1 punkt 7). 18 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Säästvam kalapüük ELis: ülevaade olukorrast ja suunad 2023. aastaks“ (COM(2022) 253). 6 seda, et ühelt poolt võetakse arvesse eri liiki inimtegurite ja majandamissüsteemide mõju loodusvarade kasutamisele ja merekeskkonnale ning teisalt loodusvarade seisundi mõju kalandussektorile. Selleks et saavutada mereressursside kasutamise pikaajaline kestlikkus, sealhulgas sotsiaal- majanduslik kestlikkus, peavad majandamisotsuste aluseks olevad teaduslikud nõuanded arvestama mereökosüsteemide kogu keerukust19 ning survetegurite ja leevendusmeetmete kumulatiivset mõju. Seetõttu on vajalik jätkata jõupingutusi teadmiste ja andmete täiendamiseks, et teaduslikes nõuannetes saaks arvesse võtta kogu mereökosüsteemide konteksti. Nende põhjal kaalutakse, kas suurendada mitmeaastaste kvootide raames majandatavate varude arvu. Parem andmekogumine tugevdab pidevalt poliitika aluseks olevaid tõendeid20. Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (edaspidi „ICES“) on ökosüsteemi aspekte oma teaduslikes nõuannetes juba arvesse võtnud. Näiteks esitab see ökosüsteemi ülevaateid21 iga ökopiirkonna22 kohta.  Tööndusliku ja harrastuskalapüügi tulemuslik kontroll ja nõuete täitmise tagamine ÜKP kestlikkuseesmärkide saavutamiseks on oluline arvestada igasuguse, nii tööndus- kui ka harrastuspüügi mõju ning tagada liikmesriikidepoolne tulemuslik kontroll ja nõuete täitmine. Kontrollimääruses on selleks sätestatud üksikasjalikud eeskirjad, eelkõige töönduslike kalalaevastike suhtes. Harrastuskalapüügi suhtes on vähem eeskirju kehtestatud. ÜKP määruses on märgitud, et „[h]arrastuspüügil võib olla kalavarudele suur mõju“, ja rõhutatud, et „liikmesriigid peaksid (...) tagama, et harrastuspüük toimub kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkidega“23. Harrastuskalapüügi haldamiseks on vaja täielikku ülevaadet selle tegevuse mõjust kalapopulatsioonidele ja ökosüsteemidele. Samuti on selleks vaja arvesse võtta sellise püügi eripära ja muid selle suhtes kohaldatavaid ELi õigusakte. Endiselt on suur probleem usaldusväärne ja ühetaoline andmekogumine, mistõttu komisjonil on raske hinnata harrastuskalapüügi mõju konkreetsetele kalavarudele ja töötada välja asjakohaseid meetmeid. Komisjon on teinud kontrollimääruse läbivaatamise ettepaneku,24 mille üle käib praegu arutelu kaasseadusandjatega ning milles sätestatakse üldine nõue jälgida loa- või registreerimissüsteemi kaudu harrastuskalurite arvu, samuti nõue seada sisse kõikide 19 Sealhulgas eri liikide ja ökosüsteemiprotsesside ning eri inimtegevustest tulenevate mitmesuguste survetegurite vastastikmõju. 20 „STECF 22-07 - Eval 2021 ARs DCF and data transmission.pdf - Data Collection Framework“ ((STECF- 22-07) Hinnang 2021. aasta aruannetele andmete kogumise ja edastamise küsimuste kohta) (pdf). Andmekogumisraamistik, Euroopa Komisjon (europa.eu). 21 https://www.ices.dk/advice/ESD/Pages/Ecosystem-overviews.aspx. 22 ICES kasutab ökopiirkondi ruumiühikutena, et ökosüsteemipõhise lähenemisviisi jaoks tõendeid koondada. ICESi ökopiirkonnad põhinevad biogeograafilistel ja okeanograafilistel tunnustel ning olemasolevatel poliitilistel, sotsiaalsetel, majanduslikel ja majandamisüksustel. Nende väljatöötamiseks toimuvad ICESi nõuandekomitee juhtimisel korduvad konsultatsioonid teadlaste ja sidusrühmade vahel. 23 ÜKP määruse põhjendus 3. 24 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009, nõukogu määruseid (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 1967/2006 ja (EÜ) nr 1005/2008 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1139 kalanduskontrolli osas (COM/2018/368 final). 7 harrastuskalurite saaki hõlmav andmekogumis- või saagi registreerimise süsteem, et parandada kontrolli ja seiret.  Innovatsioon ja rahastamine Kalanduses on juba mitmeid teedrajavaid projekte ja lähenemisviise, kus kalurid tegelevad saastamise ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise ning kliimamuutuste mõjuga. Need keskenduvad näiteks selliste innovaatiliste lahenduste katsetamisele ja praktikas kasutamisele nagu biolagunevad võrgud, köied ja püügivahendite detailid ning mereprügi kogumisele 25 või saastamise ennetamisele. ELis on sätestatud ka õigusnormid, mis parandavad püügivahendite ringmajandust toetavat disaini ja seiret,26 et nende korduskasutamist ergutada ja ringlussevõetavust hõlbustada, ning tehakse nende normide rakendamiseks koostööd standardiorganisatsioonidega. Sama oluline on töötada välja oluliselt energiatõhusamad ja energianeutraalseks käitamiseks sobivad kalalaevad ning mere bioloogilist mitmekesisust vähem kahjustavad püügivõtted ja üldiselt tagada, et püügitegevuse mõju mereökosüsteemidele on väike ja et need ei suurenda kliimamuutusi. See võimaldab ökosüsteemidel kliimamuutuste mõjuga paremini toime tulla.  Poliitikavaldkondade sidususe suurendamine ÜKP rakendamine peab olema tihedamalt seotud ELi keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige merestrateegia raamdirektiivi27 ning linnudirektiivi28 ja elupaikade direktiiviga29. Sama kehtib üldisemalt ka eesmärkide ja tulemuste kohta, mis on ette nähtud ELi elurikkuse strateegiaga aastani 2030 ja strateegiaga „Talust taldrikule“. ELi elurikkuse strateegia sisaldab olulisi kohustusi tulemuslikult kaitsta 30 % ELi merealadest ja rangelt kaitsta kolmandikku sellest alast, et taastada mereökosüsteemid inimeste ja kliima huvides ning rohkem kaitsta tundlikke liike ja elupaiku. ELi elurikkuse strateegias on ühe tulemusena ette nähtud mereökosüsteemide tegevuskava, mis on nende kohustuste täitmise raamistik ning milles esitatakse meetmed selleks, et tugevdada kalanduse ja keskkonnapoliitika sünergiat ja suurendada sellega ÜKP panust ELi keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Strateegia „Talust taldrikule“ eesmärk on lisaks tagada kõikide toidusüsteemi 25 Näiteks prügipüügi projekt „Fishing for Litter“ (prügipüük), mis on hea näide sellest, kuidas kalurid saavad oma tavapärase püügitegevuse kõrval aidata üldisemalt kaasa merekeskkonna seisundi parandamisele. See parandab nende suutlikkust prügi koguda, sealhulgas tavapäraste püügitoimingute käigus võrkudesse sattunud prügi, ning see sadamasse jõudes ohutult kõrvaldada. 26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (EMPs kohaldatav tekst), ja komisjoni 31. mai 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/958, millega kehtestatakse vorm liikmesriikides turule lastud kalapüügivahendeid ning kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite kogumist käsitlevate andmete ja teabe esitamiseks ning kvaliteedikontrolliaruande vorm vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/904 artikli 13 lõike 1 punktile d ja artikli 13 lõikele 2. 27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv). 28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta. 29 Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. 8 osaks olevate sektorite neutraalne või positiivne keskkonnamõju ning selles kutsutakse üles kiirendama üleminekut kala- ja mereandide säästvale tootmisele. Sidusust on vaja ka ÜKP välismõõtme ja rahvusvahelise keskkonnapoliitika vahel, näiteks piirkondlikes kalavarude majandamise organisatsioonides, piirkondlikes merekonventsioonides ja säästva kalapüügi partnerluslepingutes. Komisjon - kutsub liikmesriike üles mereökosüsteemide tegevuskavas kavandatud meetmeid täielikult ja kiiresti rakendama; - kutsub liikmesriike üles keskenduma 2024. aasta kalapüügivõimalusi käsitlevates aruteludes selle tagamisele, et kõikides merepiirkondades saavutatakse maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärk; - keskendub 2023. ja 2024. aastal sellele, et edendada teaduslikke nõuandeid, mis toetavad ökosüsteemipõhist lähenemisviisi ELi kalavarude majandamisele; selleks peetakse dialoogi teadusringkondade ja sidusrühmadega; - kutsub liikmesriike üles tagama ühekordselt kasutatavate plasttoodete direktiivi täielik ja kiire rakendamine; - ergutab kalureid täitma oma rolli mere hoidjatena ning jätkuvalt mereprügi kogumises osalema ja püügivahendites biolagunevaid detaile kasutama, saades selleks tuge koolitustest ja olemasolevatest rahastamisallikatest; - annab 2024. aastaks välja neli juhenddokumenti, mis on osa komisjoni teatise „ELi vesiviljeluse kestlikkuse ja konkurentsivõime suurendamise strateegilised suunised aastateks 2021–2030“30 rakendamisest. Need aitavad sektoril edasi liikuda järgmistes valdkondades: i) head haldus- ja õigustavad, ii) juurdepääs ruumile, iii) keskkonnatoime ja iv) kliimamuutuste leevendamine. Kalapüügivahendite selektiivsuse suurendamine ja lossimiskohustuse rakendamine Mereressursside kahanemisele aitab kaasa soovimatu püük. Majandusliku stiimulina selektiivsemale kalapüügile ülemineku kiirendamiseks kehtestati ELis 2013. aastal nn lossimiskohustus, mille kohaselt kogu püük, kaasa arvatud soovimatu püük, tuleb lossida. Lossimiskohustus jõustus täielikult 2019. aastal. Selle eesmärk on vähendada tagasiheidet ja see võimaluse korral kaotada. Tagasiheide ei ole mitte ainult tõsine kalavarude raiskamine, vaid kahjustab ka mere bioloogiliste ressursside ja mereökosüsteemide säästvat kasutamist ning kalanduse majanduslikku elujõulisust. 2009. aastal, enne ÜKP 2013. aasta reformi, hinnati, et Euroopa kalanduses heidetakse igal aastal tagasi 1,7 miljonit tonni (kõiki liike), mis moodustas 23 % kogupüügist. Sellel on tõsine 30 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi vesiviljeluse kestlikkuse ja konkurentsivõime suurendamise strateegilised suunised aastateks 2020–2030“ (COM/2021/0236 final). 9 kahjulik keskkonnamõju nii sihtliikidele kui ka kaaspüügi liikidele. Teaduslike nõuannete31 kohaselt on mitmes ELi vetes asuvas põhjalähedase segapüügi piirkonnas soovimatu püügi tase endiselt kõrge (20–30 % Põhjameres, Keldi meres ja Biskaia lahes ning Pürenee poolsaare rannikul). Tagasiheite määr erineb siiski oluliselt olenevalt (siht)liigist ja kalalaevastikust, dokumenteerimata tagasiheide kahjustab aga jätkuvalt andmekogumist. 2020. aastal komisjoni poolt algatatud auditite tulemused32 näitavad, et auditeeritud liikmesriigid ei ole võtnud vajalikke meetmeid lossimiskohustuse tulemuslikuks kontrolliks ja nõuete täitmise tagamiseks. Traditsioonilised kontrollimeetmed (nagu lossitud kauba arveldusraamatute / logiraamatute kontrollimine merel ja kai ääres / enampakkumisel) ei ole piisavad, sest need annavad ainult väga põgusa ülevaate nõuete täitmisest järelevalve tegemise ajal. Kalanduskontrollisüsteemi läbivaatamise ettepanekus33 toetab komisjon ajakohaste kontrollivahendite kasutamist. Komisjon jätkab koos kaasseadusandjatega tööd, et saavutada selle olulise õigusakti suhtes kaugeleulatuv kokkulepe. Kuna kõige tõhusamaid kontrolli- ja täitmise tagamise vahendeid, nagu elektrooniline kaugseiresüsteem ja muud ajakohased kontrollivahendid, ei ole välja töötatud ega kasutusele võetud, on märke laialdasest nõuete rikkumisest ja saagi dokumenteerimata ebaseaduslikust tagasiheitest34. See on märkimisväärne risk, sest kui esitatud andmed ei vasta tegelikule saagile, kahjustab see tõsiselt teaduslike nõuannete kvaliteeti. Komisjon möönab, et lossimiskohustuse rakendamises on struktuurseid raskusi. Hoolimata kõikide sidusrühmade jätkuvatest jõupingutustest ja koostööst olukorra parandamiseks tuleb nimetatud puudujäägid siiski kõrvaldada. Kaalutlused, mille tõttu lossimiskohustus 2013. aastal kehtestati, on endiselt täiel määral asjakohased ja selle põhimõtted, eriti väärtuslike ressursside raiskamise vältimine, on olulisemad kui kunagi varem. Liikmesriigid ja teadusringkonnad peavad rohkem pingutama, et koguda õigeid andmeid, mis võimaldavad neil analüüsida lossimiskohustuse rakendamise probleeme. Samal ajal tuleb kaluritele rohkem rõhutada tagasiheidet ja soovimatut püüki vältiva poliitika kasulikkust. Lisaks teavad kalurid ise kõige paremini, kus ja millal kalastada, vältides samal ajal soovimatut püüki. Seetõttu on võtmelahendus usaldada selektiivse kalapüügi meetodite kasutamine kaluritele ja väärtustada nende jõupingutusi kalavarude kaitse parandamiseks. Kalurid peaksid tõendama oma pühendumust sellega, et tagavad pardal tehtavate toimingute täieliku läbipaistvuse, annavad oma saagist täpselt aru ja saavutavad selektiivse kalapüügi alal tulemusi. 31 STECF PLEN 22-01. 32 Prantsusmaa ja Hispaania kohta vt https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/inf_21_4681. Iirimaa, Belgia ja Madalmaade kohta vt https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/inf_21_5342. 33 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009, nõukogu määruseid (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 1967/2006 ja (EÜ) nr 1005/2008 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1139 kalanduskontrolli osas (COM/2018/368 final). 34 https://www.efca.europa.eu/en/content/compliance-evaluation; https://cinea.ec.europa.eu/publications/synthesis-landing-obligation-measures-and-discard-rates_en; https://cinea.ec.europa.eu/publications/synthesis-landing-obligation-measures-and-discard-rates- mediterranean-and-black-sea_en. 10 ÜKP eesmärk on muuta püügivahendid selektiivsemaks, et soovimatut püüki ei tekikski. Tänu kalurite ja liikmesriikide jõupingutustele35 on uuenduslike ja selektiivsemate püügivahendite väljatöötamisel edusamme tehtud. Nüüd, kus lossimiskohustuse täielikust jõustumisest on möödunud juba neli aastat, tuleb siiski palju rohkem teha. Nagu on ette nähtud mereökosüsteemide tegevuskavas, tuleks uute püügivahendite ja tipptasemel püügivõtete tegelikku praktikas kasutamist ja kasutuselevõttu laiendada. Liikmesriigid peaksid parandama sihtotstarbelise EMKVFi toetuse kasutamist selleks otstarbeks. Lisaks peaksid nad edendama seda, et kalurid kasutaksid laialdasemalt uusi tehnoloogiaid andmete kogumiseks ja kalapüügi optimeerimiseks, et vähendada soovimatut püüki. Komisjon - kutsub liikmesriike, teadusringkondi, nõuandekomisjone ja tootjaorganisatsioone üles esitama komisjonile 2024. aasta kevadeks põhiandmed, mis on vajalikud lossimiskohustuse hindamiseks. Komisjon avaldab selle kohta juhendid; - töötab 2024. aasta sügiseks pärast lähtestsenaariumi kindlaksmääramist ja piisavalt usaldusväärsete andmete kogumist välja lossimiskohustuse hindamise volitused, et poliitikakujundajad saaksid paremat teavet kehtivate meetmete tulemuslikkuse, tõhususe, sidususe, asjakohasuse ja ELi lisaväärtuse kohta. 4. ÜKP JUHTIMISE PARANDAMINE ÜKP juhindub hea juhtimistava põhimõttest. Sellest lähtudes võeti 2013. aasta reformi tulemusena kasutusele piirkondlik lähenemisviis, mis võimaldab liikmesriikidel piirkondlikes rühmades koostööd teha ja ühiste soovituste kaudu piirkondlikke kaitsemeetmeid kujundada. Samuti toetab ÜKP sidusrühmade koostööd nõuandekomisjonide kaasamise kaudu. Nõuandekomisjonid esitavad komisjonile, liikmesriikidele ja piirkondlikele rühmadele soovitusi ning edastavad sidusrühmade seisukohad, mis toetavad kaitse- ja majandamismeetmete väljatöötamist. Esialgu keskendusid piirkondlikud rühmad peamiselt enda asutamisele ja lossimiskohustuse rakendamisele. Töö ÜKP määruse36 artikli 11 kohaste kaitsemeetmetega, mis on vajalikud liidu keskkonnaalastest õigusaktidest ja tehniliste meetmete määrusest37 tulenevate kohustuste 35 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Säästvam kalapüük ELis: ülevaade olukorrast ja suunad 2023. aastaks“ (COM/2022/253 final). 36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ. 37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005. 11 täitmiseks, hakkas kiirenema alles 2021. aastast. Eri merepiirkondades on see edenenud väga erinevas tempos. Nagu on märgitud mereökosüsteemide tegevuskavas, peavad liikmesriigid võtma uuesti kohustuse suurendada piirkondliku töö tõhusust, kiirust ja eesmärkide taset, eriti keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisel, mis on ette nähtud ÜKP määruse artikliga 11. Selleks peaksid liikmesriigid lahendama piirkondlikes rühmades töötamiseks vajalike vahendite ebapiisavuse probleemi, suurendama veelgi sidusrühmade kaasatust ja tugevdama teaduslikku baasi. Komisjon hindab mereökosüsteemide tegevuskava rakendamise edusamme 2024. aasta esimesel poolel elurikkuse strateegia vahehinnangus ning kaalub olenevalt oma hinnangust tehtud edusammudele ja kooskõlas enda algatusõigusega edasiste meetmete, sealhulgas seadusandlike meetmete vajalikkust. Komisjon - kutsub liikmesriike üles mereökosüsteemide tegevuskavaga ette nähtud juhtimismeetmed alates 2023. aastast täies mahus ellu rakendama; - kutsub liikmesriikide piirkondlikke kalandusrühmi üles alates 2023. aastast sidusrühmi, eriti nõuandekomisjone paremini piirkondlikesse organisatsioonidesse kaasama, et tagada nii kalandus- kui ka keskkonnaametite kaasatus; - kutsub liikmesriike üles eraldama piirkondlike rühmade tööks alates 2023. aastast piisavad vahendid. Hea juhtimistava eeldab ka suuremat läbipaistvust. ÜKP määruse artiklis 17 on selgelt nõutud, et liikmesriigid kasutaksid kalapüügivõimaluste jaotamisel läbipaistvaid ja objektiivseid kriteeriume, sealhulgas selliseid, mis on keskkonnaalast, sotsiaalset või majanduslikku laadi. Sidusrühmadel peab olema selge teave selle kohta, kuidas liikmesriigid riigi tasandil kalapüügivõimalusi jaotavad ja laevastiku püügivõimsust haldavad. Komisjon teeb seetõttu teadusasutuste ja liikmesriikidega koostööd selleks, et kõnealuste kriteeriumide läbipaistvust ja ÜKP määruse nõuetele vastavust täiendavalt hinnata ja tagada ning ergutada kasutama kriteeriume, mille abil on võimalik edendada säästvat kalapüüki ning toetada väikesemahulise ja rannapüügiga tegelevaid kalureid, kes moodustavad ligi 75 % kõikidest ELis registreeritud kalalaevadest ja ligi poole kogu kalandussektori tööhõivest. Ehkki Euroopa kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskus (EUMOFA)38 tagab juba kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turul läbipaistvust, on rohkem läbipaistvust vaja ka selleks, et aidata tarbijatel teadlikke valikuid teha. Nagu on märgitud strateegias „Talust taldrikule“, on oluline jätkata tööd kestliku toidusüsteemi algatusega, mille komisjon kavatseb esitada 2023. aastal, et tagada ELi-ülene ühtlustatud lähenemisviis kestlikule toidutootmisele. Kalanduse ja vesiviljeluse heaks juhtimiseks on vajalik ka selge, stabiilne ja õiglane juurdepääs mereruumile, võttes arvesse majandusharude suurenevat konkurentsi selle kasutamise pärast. Mereala ruumilise planeerimise direktiivis39 on sätestatud raamistik 38 https://www.eumofa.eu/. 39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/89/EL, millega kehtestatakse mereala ruumilise planeerimise raamistik. 12 mereruumis konfliktide vähendamiseks ja eri merendustegevuste sünergia edendamiseks. Prognoositavuse, läbipaistvuse ja õiguskindluse suurendamise kaudu ergutab direktiiv lisaks ka investeerimist. Liikmesriigid peaksid kõnealusest direktiivist lähtudes parandama kalavarude majandamise ja mereala ruumilise planeerimise koordineerimist. Mere ulatuslikum kasutamine muudel otstarvetel kui kalandus, näiteks merekaitsealade loomise või taastuvenergia eesmärgil, nõuab ka mereala ruumilise planeerimise suuremat piirkondlikku kooskõlastamist liikmesriigi tasandist kõrgemal. Komisjon - palub kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteel (STECF) analüüsida 2023. aastal kriteeriume, mida liikmesriigid riigi tasandil kalapüügivõimaluste jaotamiseks kasutavad; - algatab 2023. aastal liikmesriikide ja sidusrühmade arutelud kalapüügivõimaluste jaotamise käsiraamatu koostamiseks, et parandada läbipaistvust, edendada kogu ELis säästvaid kalapüügitavasid ning toetada väikesemahulise ja rannapüügiga tegelevaid kalureid. 5. KOHANEMINE MUUTUVATE KALANDUSHUVIDEGA ELI VETEST VÄLJASPOOL Hiljutised poliitilised ja geopoliitilised muutused, nagu Brexit ja Venemaa jõhker sõda Ukraina vastu, on toonud esile Euroopa muutuva geopoliitilise konteksti mõju ELi kalanduspoliitikale ja selle tiheda seotuse merendusjulgeolekuga. Mõlemad sündmused on põhjustanud muutusi mõningate liikmesriikide kalalaevastike huvides, aga ka teiste rannikuriikide huvides, mõjutades rannikuriikide suhteid püügipiirkondades. Atlandi ookeani kirdeosas on kalandusalased suhted rannikuriikidega ja rannikuriikide vahel oma dünaamikas oluliselt muutunud. Enne Brexitit haldas EL kümmet lubatud kogupüüki koos Norraga ja kolme kalavaru koos rannikuriikidega. Praegu on kolmandate riikidega jagatud veel 76 lubatud kogupüüki, millest seitse on täielikult Ühendkuningriigi vetes (kuigi ELil on neile püügiõigused). See uus olukord on seadnud ÜKP kesksete eesmärkide ja põhimõtete täitmise ette lisaraskusi. Brexiti järel sai ELi ja Ühendkuningriigi kahepoolsete suhete raamistikuks kaubandus- ja koostööleping. See hõlmab kalandus- ja kaubandusaspekte ning selles on sätestatud raamistik, mille kohaselt konsulteeritakse igal aastal Ühendkuningriigiga ühiste kalavarude püügivõimaluste kindlaksmääramiseks. Valmimas on ka ELi uus kolmepoolne kalandusalane raamleping Norra ja Ühendkuningriigiga. Sellega luuakse uus platvorm kolmepoolseks koostööks Põhjamerel; platvorm hõlmab koostööformaate, töörühmi ja iga-aastaseid konsultatsioone seoses kolme osapoole ühiste kalavarudega. Need olemasolevad raamistikud peaksid aitama välja töötada konkreetsete probleemide lahendamise meetmeid, tunnustades samal ajal osapoolte õiguslikku autonoomiat. Venemaa jõhker sõjaline agressioon Ukraina vastu on toonud Euroopasse tagasi sõja ning sellega kaasnevad uued ohud ja negatiivsed ülekanduvad mõjud merendusjulgeolekule, mida õõnestavad territoriaalvaidlused, konkurents loodusvarade pärast ja potentsiaalsed ohud meresõiduvabadusele. See loob Euroopa merepiirkondades uusi pingeid. Sellises muutuvas 13 geopoliitilises kontekstis tugevdab EL koostööd sarnaseid seisukohti jagavate partneritega oma naabruses ja muudel strateegilise tähtsusega merealadel. EL peatas Läänemere- teemalised kahepoolsed konsultatsioonid Venemaaga, samuti piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide ja Musta mere ühise merenduskavaga seotud kontaktid. Muutuv merendusjulgeoleku olukord Mustal merel põhjustab asjaomaste ELi liikmesriikide kaluritele ja rannikukogukondadele negatiivseid majanduslikke tagajärgi. Julgeolekuohtude tõttu on Ukrainas käiv sõda häirinud kalapüüki, näiteks triivivate ujumiinide tõttu. Samuti on see kaasa toonud bioloogilise mitmekesisuse vähenemise, eelkõige Musta mere vaalaliste suremuse murettekitava suurenemise näol. Kliimamuutuste, ranniku- ja merealade keskkonnaseisundi halvenemise ja merendusjulgeoleku seost käsitletakse Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegia ja selle tegevuskava peagi valmivas ajakohastatud versioonis, samuti peatses ühisteatises kliimamuutuste, keskkonnaseisundi halvenemise, julgeoleku ja kaitseküsimuste kohta. Komisjon - ajakohastab 2023. aastal Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegiat ja selle tegevuskava; - esitab ühisteatise kliimamuutuste, keskkonnaseisundi halvenemise, julgeoleku ja kaitseküsimuste kohta. 6. KESTLIKU INNOVATSIOONI JA INVESTEERIMISE POTENTSIAALI ÄRAKASUTAMINE ÜKPS Kalandus- ja vesiviljelussektori kasumlikkus ja atraktiivsus sõltub ka nende innovatsiooni- ja investeerimisvõimest. Kogu väärtusahela ulatuses on selge vajadus kestliku innovatsiooni ja struktuursete investeeringute järele, eriti järgmistes valdkondades: energiatõhususe suurendamine, säästvamatele püügivahenditele üleminek, keskkonna- ja kliimajalajälje vähendamine, ohutuse parandamine ja tööheaolu edendamine. Järgmise põlvkonna kalalaevad ja vesiviljeluskasvandused peavad toimima väiksema mõjuga ja kasutama vähem ressursse. Uuenduslik tehnoloogia on võtmetähtsusega ka uute ärivõimaluste kujundamisel ja majanduse mitmekesistamisel. Digitehnoloogia saab anda kaluritele ja vesiviljelusettevõtjatele konkurentsieelise, parandades samal ajal andmekogumist, kontrolli ja nõuete täitmise tagamist, jälgitavust ja tarbijate teavitamist ning uue põlvkonna töökohtade loomist. See muudab kalanduse ja vesiviljeluse tõhusamaks, hõlbustab otsemüüki ning edendab läbipaistvat, tõhusat ja kasutajasõbralikku kalanduskontrolli ja -järelevalvet. Näiteks võib tuua elektroonilised kaugseiresüsteemid, nagu videovalve ja andurid, tehisintellekti, automatiseeritud andmeanalüüsi, mootori võimsuse pideva mõõtmise ja registreerimise ning järelevalvet tagavad droonid. Digitehnoloogia võimaldab ka koguda mitmekesisemaid andmeid, et anda sisendit teadusele ja otsustusprotsessidele, lihtsustades protsesse ja vähendades ettevõtjate halduskoormust andmekogumisel. See on võtmetähtsusega selleks, et luua võrdsemad tingimused ja anda pidevalt kvaliteetset teavet kalavarude, tarbijaeelistuste ja keskkonnaseisundi kohta. Liikmesriigid peaksid tagama, et nende EMKVFi programmid annaksid oodatud panuse kalanduse ja vesiviljeluse väärtusahela innovatsiooni, digitaliseerimisse ja energiasüsteemi 14 ümberkujundamisse, täiendades programmi „Euroopa horisont“ ja selle missiooni „Meie ookeanide ja veekogude taastamine 2030. aastaks“. Näiteks hakkab maailmamere digiteisik koondama andmeid, mudeleid ja muid digitehnoloogialahendusi, andes kalavarude majandamise seisukohalt olulist teadmispõhist sisendit. Komisjon kutsub liikmesriike selle digitaalse teadmussüsteemi arendamisele kaasa aitama, tehes selleks eelkõige oma seireandmed ja hindamisvahendid maailmamere digiteisiku kaudu kättesaadavaks, ning ergutab neid kasutama missiooniprojekte ja muid tegevusi oma mereseiresuutlikkuse parandamiseks. Vaja on uusi tehnoloogiaid ja meetodeid rohkem katsetada, neid laiendada, neile turgu luua ja need investoritele taskukohaseks muuta. Sidusrühmad peaksid suurendama innovatsiooniprojektide alast koostööd, jagades parimaid tavasid ja arendades koos uut tehnoloogiat. Nad peaksid ära kasutama olemasolevaid koostööprotsesse ja -kanaleid. Näiteks nutika spetsialiseerumise strateegiad on piirkondlikul tasandil tõhusad innovatsiooni soodustavad vahendid, mille abil on võimalik edendada kalanduse ja vesiviljeluse väärtusahela konkurentsivõimet ja toetada nende tehnoloogilist arengut. Komisjon jätkab selle protsessi toetamist nutika spetsialiseerumise strateegiate platvormi kaudu, et saavutada kestlik sinine majandus40. Komisjon on käivitanud ka ELi sinise majanduse seirekeskuse, et pakkuda peaaegu reaalajas teavet ja keskseid sotsiaal-majanduslikke näitajaid ELi sinise majanduse kohta41. On väga oluline, et liikmesriigid ja sidusrühmad kasutaksid olemasolevaid rahastamisallikaid, et avastada uusi äri-, investeerimis- ja oskusteabe saamise võimalusi ning saada kasu ELi teadusrajatistest. Komisjon loob selle protsessi ergutamiseks ja toetamiseks kalanduse kestliku innovatsiooni aastaauhinna. See tõstab esile sektori parimaid tavasid ja hõlbustab nende levikut. Selleks kutsub komisjon nõuandekomisjone tegema auhindamiskriteeriumide ja sõltumatu žürii moodustamise kriteeriumide ettepanekuid. Innovatsioon peaks viima investeeringuteni ja looma kasumi teenimise väljavaateid. Nagu on rõhutatud teatises energiasüsteemi ümberkujundamise algatuse kohta, on vaja vähendada kalandus- ja vesiviljelussektori osakaalu kliimamuutustes ja vähendada selle kulukat sõltuvust fossiilkütustest. 2022. aasta tohutu energiahindade tõusu tõttu on majanduslik kestlikkus suuremas osas sektorist endiselt ohus. Seetõttu peaks väärtusahela energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamisel keskenduma tegevuse energiakulu vähendamisele, aidates ühtlasi saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe kliimaneutraalsuse, saastamise vähendamise ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärke. Olemasoleva tehnoloogia (nt elektrienergia, hübriidlahendused, tuule- ja päikeseenergia) kasutuselevõtt peab kiirenema ning hoogustada tuleb kujunemisjärgus tehnoloogia (nt vesinikuenergeetika) alast uurimistööd ja sellise tehnoloogia katsetamist. Üldisemalt on vaja lisainvesteeringuid disainilahendustesse, tehnoloogiasse ja kõrgtehnoloogilistesse lahendustesse, et muuta laevad tulevikus energiatõhusamaks ning selektiivsemat, optimaalsemat ja täpsemat kalapüüki võimaldavaks. Sama kehtib tuleviku vesiviljeluskasvanduste kohta, mis peaksid suurendama karpide ja vetikate tootmist, vähendades sellega vesiviljeluse keskkonna- ja kliimajalajälge. ELi rahastus saab sellistele investeeringutele kaasa aidata. Nende eesmärkide poole liikumiseks esitatakse 40 https://s3platform.jrc.ec.europa.eu/. 41 https://blue-economy-observatory.ec.europa.eu/index_en. 15 energiasüsteemide ümberkujundamise algatuses tugiraamistik, milles tehakse kindlaks ja kõrvaldatakse tõkked ning luuakse selle valdkonna jaoks pikaajalised koostööstruktuurid. Lisaks uuenduslikule tehnoloogiale tuleks edendada häid tavasid, mis vähendavad kalanduse ja vesiviljeluse kliima- ja keskkonnajalajälge. ELi vesiviljeluse strateegiliste suuniste42 rakendamise raames koostab komisjon juhenddokumendi keskkonnatoime kohta. See hõlmab näiteks kestlike valguallikate kasutamist söödana, sööda tõhusust, energiatõhusust ja taastuvate loodusvarade kasutamist, samuti vähetroofset vesiviljelustootmist, nagu limuste ja vetikate kasvatamine ning integreeritud multitroofsed vesiviljelussüsteemid43. Et kalalaevastikus võetaks kasutusele rohkem uusi tehnoloogiaid, millest mõned on traditsioonilistest lahendustest raskemad ja võtavad rohkem ruumi, tuleb arvestada ka laeva mahtu,44 mis on samuti ohutuse ja töötingimuste parandamise seisukohalt oluline parameeter. ÜKP määrusega on lubatud erainvesteeringud uutesse, kestlikesse ja ohututesse laevadesse, tingimusel et laevastiku üldine püügivõimsus ei suurene. Liikmesriigid võivad jaotada oma püügivõimsust paindlikult ÜKP määruses kehtestatud ülempiiri ulatuses ning vastavalt laevastiku koosseisu arvamise / koosseisust väljaarvamise korrale (st laevastikku lisanduv püügivõimsus tuleb kompenseerida püügivõimsuse samaväärse vähendamise teel). Laevastiku koosseisu arvamise / koosseisust väljaarvamise korra 2019. aasta hindamisel45 toodi esile, et mitme liikmesriigi laevastike tegeliku võimsuse ja nende püügivõimsuse ülempiiri vahel on varu. Nad saavad eraldada ja peaksid eraldama selle varu vajaduse korral laevastiku ajakohastamise jaoks. Kõnealuse korra kohaselt peaks püügivõimsuse ümberjaotamisega alati kaasnema püügivõimsuse, sealhulgas mootori võimsuse usaldusväärne seire46. Komisjon - kutsub liikmesriike alates 2023. aastast suurendama koostöös sektoriga püügivõimsuse haldamise läbipaistvust ja paindlikkust ning hõlbustama püügivõimsuse võimalikku ümberjaotamist sinna, kus seda on vaja laeva tehtavaks struktuurseks investeeringuks, sealhulgas ELi ja liikmesriigi rahalisel toetusel, juhul kui investeering on rahastamiskõlblik; - ergutab energiasüsteemi ümberkujundamise partnerlust (mis luuakse energiasüsteemi ümberkujundamise algatusega), nõuandekomisjone ja sotsiaalpartnereid esitama 2024. aastaks konkreetsed, praktilised ja kestlikud ettepanekud laevade ajakohastamiseks, et parandada laevadel ohutust, energiatõhusust ja töötingimusi; - kutsub nõuandekomisjone osalema 2023. aastal kalanduse kestliku innovatsiooni aastaauhinna loomises, et see 2024. aastal esimest korda välja anda; 42 Vt allmärkus 30. 43 COM(2022) 592 final ja COM(2021) 236 final. 44 Maht (väljendatuna kogumahutavusena) on koos võimsusega (väljendatuna kilovattides) üks püügivõimsuse kindlaksmääramise parameetritest. 45 SWD(2019) 312 final. 46 Euroopa Komisjon, merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat, „Study on engine power verification by Member States: final report“ (Uuring mootorivõimsuse kontrollimise kohta liikmesriikides. Lõpparuanne), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2019, https://data.europa.eu/doi/10.2771/945320. 16 - kutsub liikmesriike üles toetama vesiviljeluses innovatsiooni ja edendama häid tavasid, samuti vähetroofset vesiviljelustootmist, nagu limuste ja vetikate kasvatamine ning integreeritud multitroofsed vesiviljelussüsteemid. 7. ÜKP – KÜMME AASTAT KÄEGAKATSUTAVAID TULEMUSI ÜKP 2013. aasta reform oli läbimurre. Laiendades seadusandlikku tavamenetlust kalandusele, leppisid kaasseadusandjad kokku uue õigusraamistiku, mis koondas esimest korda ELi kalanduspoliitika sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnamõõdet. See võimaldas suuremat omanditunnet, sealhulgas piirkondlikul tasandil, ning asjaomase kalandussektori ja muude sidusrühmade paremat koostööd. Kümme aastat hiljem näeme praktikas käegakatsutavaid edusamme säästvama kalanduse suunas. Kalurid, kodanikuühiskond, liikmesriigid ja EL on aidanud taastada ELi kriitilises seisundis kalavarusid ja muuta kalalaevastikud kasumlikuks. 2009. aastal oli ELis ainult viis kalavaru, mille püük oli kestlikul tasemel, 2022. aastal on neid aga üle 60 ja paranemine jätkub. Kõrgete kestlikkuseesmärkidega mitmeaastaste majandamiskavade põhjal tehakse nüüd igal aastal sidusaid otsuseid püügivõimaluste kohta. Kalurid jätkavad jõupingutusi oma tegevuse selektiivsemaks muutmiseks, et vähendada selle mõju merekeskkonnale47. Need keskkonnasäästlikkuse vallas tehtud edusammud koos stabiilsest õigusraamistikust tuleneva suurema prognoositavusega on alates 2013. aastast majanduslikke näitajaid parandanud48. On veenvaid tõendeid,49 et ÜKP on toonud kaasa ka tõhusad ja hästi korraldatud mereanniturud, mis aitavad tarneahelat ja seega ka toiduvarusid läbipaistvamaks ja stabiilsemaks muuta. EL on tänu oma tugeva kalavarude majandamise raamistiku eeskujule ka säästva kalanduse eestvedaja kogu maailmas. Näiteks kehtestati tänu ELi jõupingutustele Vahemerel ja Mustal merel uus kõrgete eesmärkidega juhtimisraamistik. EL on edendanud ka piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide projekti ning need on tänu oma kalavarude majandamise ja kontrolli süsteemidele märkimisväärselt kestlikkust parandanud. 2021. aastal kehtestasid piirkondlikud kalavarude majandamise organisatsioonid oma vastutusalas olevate kalavarude majandamiseks 55 kaitsemeedet, millest 54 olid kooskõlas teaduslike nõuannetega. EL on toetanud ka ILO tööd sotsiaalsete 47 Näiteks võib tuua Läänemerel kasutusele võetud uued lestaliste püügi vahendid, Mustal merel hariliku kammelja püügiks kasutusele võetud uued võrgud, et vähendada tundlike liikide kaaspüüki, ja uued süvameregarneeli põhjapüügivahendid, mis vähendasid Vahemerel mõju merepõhjale ja kütusekulu. Vahemerel pakub Hispaania Columbretese merekaitseala ja Aadria mere Jabuka/Pomo süviku kalapüügipiirangutega piirkonna kogemus näidet ka selle kohta, kuidas kõik asjaosalised majandamismeetmete väljatöötamisse ja rakendamisse kaasata. Sellest kasvas välja GFCMis tehtud oluline töö kümne kalapüügipiirangutega ala loomiseks Vahemeres. 48 Euroopa Komisjon, Teadusuuringute Ühiskeskus, kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee, „The 2022 annual economic report on the EU fishing fleet (STECF-22-06)“ (2022. aasta majandusaruanne ELi kalalaevastiku kohta (STECF-22-06)), toim. Virtanen, J., Guillen, J., Prellezo, R., Sabatella, E., Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2022. 49 Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Põllumajandustoodete ühise turukorralduse määruse rakendamine“ (COM(2023) 101). 17 aspektidega mitmes piirkondlikus kalavarude majandamise organisatsioonis50, Vahemerel ja Mustal merel edendatakse GFCMi 2030. aasta strateegia raames inimväärse töö põhimõtet, sealhulgas õiglaste ja ohutute töötingimuste ning sotsiaalkaitse kättesaadavuse kaudu. Lisaks mängis ELi osalemine otsustavat rolli selles, et harilik tuun suudeti hävimisohust uuesti kestlikule tasemele tuua. 87 % kogu maailma töönduslikust tuunisaagist pärineb nüüd heal arvukustasemel varudest. Piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide vastutusalas olevast 20st tuuni- ja tuunilaadsete liikide varust, mida püüab ELi laevastik, on 17 kestlikult majandatud. EL on mänginud keskset rolli ka otsustavates edusammudes, mida on teinud rahvusvaheline konverents, mis käsitleb mere elurikkust väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel aladel. EL juhib 50 riigi kõrgeid sihte seadvat koalitsiooni ning teeb kõik vajalikud jõupingutused, et 2023. aastal kiiresti kaugeleulatuva kokkuleppeni jõuda. Samuti aitas EL sõlmida 2018. aastal Põhja-Jäämere keskosas reguleerimata avamerekalapüügi vältimist käsitleva kokkuleppe ja 2022. aastal teatavate kalandustoetuste keelustamist käsitleva Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingu. EL juhib ka jõupingutusi Lõuna-Jäämerel uute ulatuslike merekaitsealade loomiseks. ELi rahvusvaheline juhtroll on aidanud tagada edusamme ka ETR-kalapüügi vastases võitluses, milles EL on näidanud parimaid tulemusi. Lisaks toovad kolmandate riikidega sõlmitud säästva kalapüügi partnerluslepingud vastastikust kasu nii ELile kui ka partnerriikidele ja nende elanikkonnale. Uuemad säästva kalapüügi partnerluslepingud sisaldavad ka inimõigusi käsitlevaid punkte ja hõlmavad rohkem kohaliku elanikkonna vajadusi. Vesiviljeluses võeti ÜKP 2013. aasta reformi tulemusena kasutusele uued vahendid kestliku vesiviljeluse edendamiseks. Koos ELi rahastusega on need võimaldanud selle olulise sektori kestlikkust ja konkurentsivõimet suurendada. 2021. aastal võttis komisjon vastu uued strateegilised suunised51 ning liikmesriigid ajakohastasid vajaduse korral nende põhjal oma vesiviljelusstrateegiaid. 2013. aasta ÜKP määrus tagab kalandussektorile vajaliku stabiilsuse. Selle nurgakivid on endiselt keskkonnasäästlikkus ning sotsiaalne ja majanduslik kestlikkus, tulemuslik piirkondlik koostöö ja teaduspõhine otsuste langetamine. Need on olulisemad kui kunagi varem, et kindlustada kohalik toidutootmine ning vähendada keskkonnamõju ja kasvuhoonegaaside heidet. Nende kesksete eesmärkide saavutamise alus on endiselt kalavarude taastamine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust ületavale tasemele. ÜKP täieliku rakendamise ees on siiski endiselt mõningaid raskusi. Kalapüügi ja vesiviljeluse keskkonna- ja kliimamõju vähendamiseks on vajalikud kiiremad ning struktuursemad muutused. Need on vajalikud selleks, et taastada merekeskkonna hea seisund ja tagada toiduga kindlustatus, aga ka selleks, et aidata sektoril vastupidavamaks saada, energiatõhusust suurendada ja kiiresti kliimaneutraalsusele kaasa aidata. See aitab kokku hoida kulutusi kütusele ja taastuvenergia toel edu saavutada. Käesolevas teatises osutatakse mitmele ÜKP konkreetsele aspektile, kus rakendamist tuleb tugevdada ja/või on vajalikud täiendavad hindamised ja kaalutlused, tagamaks, et sektor, 50 Näiteks Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT), Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (WCPFC) ja India Ookeani Tuunikomisjon (IOTC). 51 Vt allmärkus 30. 18 ühiskond laiemalt ja loodus saaksid selle poliitika tohutust potentsiaalist täiel määral kasu. Mõnda neist aspektidest käsitletakse üksikasjalikumalt ka mereökosüsteemide tegevuskavas ja energiasüsteemi ümberkujundamise algatuses. Need on eelkõige järgmised: - lossimiskohustus ning selle kulu ja kasu ühiskonnale ja kaluritele; - kaasaaitamine keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisele ja sellega seotud juhtimissüsteemile; - teadmusbaasi parandamine ja ökosüsteemipõhise lähenemisviisi tugevdamine, võttes arvesse nii sotsiaal-majanduslikke kui ka keskkonnaeesmärke; - elukutse tulevik ja järelkasv; - ELi teadus- ja rahastamisvõimaluste kasutamine; - kvootide jaotamine riikide tasandil ja selle protsessi läbipaistvus; - laevastiku püügivõimsuse raamistik ja selle olulisus laevadesse struktuursete investeeringute tegemise jaoks, sealhulgas sektori energiasüsteemi ümberkujundamise toetamiseks; - sotsiaalsete indikaatorite väljatöötamise parandamine, et suurendada nende sotsiaal- majanduslike aruannete usaldusväärsust, mida kasutatakse kalavarude majandamis- ja kaitsemeetmete ettevalmistamisel. 8. KALANDUSE JA OOKEANIDE PAKT, MIS SILLUTAB TEED TULEVIKKU Tuginedes edusammudele, mis on saavutatud alates ÜKP viimasest reformimisest 2013. aastal, võimaldab ja toetab tulevane ÜKP järgmist: i) kalanduse ja vesiviljeluse sünergia loodusega; ii) kalalaevad ja vesiviljeluskasvandused, mille toimimine avaldab vähem mõju ja nõuab vähem ressursse; iii) mereandide panus toiduga kindlustatuse säilitamisse ning ELi toidusüsteemide vastupidavuse ja kestlikkuse tugevdamisse ning iv) kalurid ja vesiviljelusettevõtjad, kellele nende elukutse pakub rahuldust, tunnustust ja majanduslikku heaolu. Tulevikukindel ÜKP peab vastama kalurite ja vesiviljelusettevõtjate vajadustele; neid tuleb ergutada olema innovaatilised ja kasutama uusimat tehnoloogiat ning pakkuda neile selles toetust. Innovatsioon muudab kalapüügi ja kasvandused tulemuslikumaks ja kasumlikumaks, tagades vähese CO2 heitega toidu ning aidates kaasa ookeani ja vete heale seisundile ja toidusüsteemi kestlikkusele. Mereökosüsteemide parem kaitsmine aitab ka toime tulla kliimamuutuste möödapääsmatu mõjuga, nagu mere kuumalained, troofiliste tingimuste muutumine ja hapestumine. Tuleviku laevad ja kalakasvandused tagavad selle, et kalandus- ja vesiviljelussektor ei sõltu enam fossiilkütustest ja muutuvad palju energiatõhusamaks. Laevadel võetakse kasutusele taastuvenergia ja -kütused ning puhas ja energianeutraalne jõuallikas, leevendades nii kliimamuutusi ja vähendades merel tekkivat saastet. Laevad on ka selektiivsemad ja muudavad kalapüügi tänu uusimale täppiskalapüügi tehnoloogiale tõhusamaks. Samuti toetab ÜKP tulevasi kalureid, kes kasutavad säästvamaid püügivahendeid ning reageerivad kiiremini kliimamuutustele, bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele ja meres toimuvatele muutustele, olles võimelised ajutiselt ümber lülituma sinise majanduse muudele tegevusaladele ja 19 avalikele teenustele, et vähendada survet kalavarudele. Tuleviku kalandus on uuenduslik ja ohutu ning pakub mere hoidmise väärtuslikku teenust. Esimene samm on tagada kehtivate õigusnormide nõuetekohane rakendamine, et olemas oleksid kõik andmed, teadmised ja sisendid, millest lähtuda aruteludes kõikide asjaomaste sidusrühmadega. Nagu on üksikasjalikult kirjeldatud käesolevale teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumendis, tihendavad sidusrühmad ÜKP eesmärkide saavutamiseks koostööd, rajades teed oluliseks koostööks järgnevatel aastatel. Käesoleva teatise ettevalmistamiseks korraldatud ulatuslik konsulteerimine sidusrühmadega näitas väga selgelt, et kalandus ja vesiviljelus saavad nii kestlikkuse kui ka kasumlikkuse valdkonnas häid tulemusi anda ainult siis, kui neid hallatakse kõikide tasandite ametiasutuste, teadusringkondade, kalurite ja vesiviljelusettevõtjate ja nende organisatsioonide ning kodanikuühiskonna vahelise koostöö ja usalduse vaimus. Eespool toodut arvesse võttes kutsub komisjon liikmesriike, kalanduse sidusrühmi ja teadusringkondi üles sõlmima koos komisjoniga kalanduse ja ookeanide pakti, kinnitades üle oma ühiselt võetud kohustuse praegune poliitika täiel määral ellu viia ning osaledes ÜKP teatavate aspektide arutamises ja hindamises. See aitab seejärel kalandusjuhtidel ja sidusrühmadel arutleda, kuidas poliitika nii sotsiaalse kui ka keskkonnaalase vastupanuvõime seisukohalt tulevikukindlaks muuta. Pakti keskmes on järgmised põhimõtted: - olemasolevate eeskirjade täielik järgimine, et tagada kestlikul tasemel kalandus ning oluliselt vähendada kahjulikku mõju mereökosüsteemidele; - läbipaistvam juhtimine ja otsuste tegemine, tagamaks, et kõik asjaomased sidusrühmad on protsessi kaasatud ning et neil on olemas täielik teave eeskirjade kohta; - parem juhtimine teiste poliitikavaldkondadega tihedama seotuse kaudu, et kujuneks välja terviklikum lähenemisviis, mis võtab arvesse ka muid survetegureid merekeskkonnale, ning samuti ELi suurema koostöö kaudu kolmandate riikidega, et tagada võrdsed tingimused; - kalurite tunnistamine n-ö mere hoidjateks ja raamistiku loomine selleks, et toetada sektori sotsiaal-majanduslikku vastupanuvõimet, keskkonnasäästlikkust ja järelkasvu; - tulevikku vaatav lähenemisviis, mille tagavad ulatuslikum uurimistegevus ja innovatsioon ning mis võimaldab sektoril kaasa aidata kliimaneutraalsuse saavutamisele (sealhulgas tänu tuleviku laevadele ning säästvamatele püügivahenditele ja -võtetele); täppiskalapüügi arengu soodustamine; tuleviku kalurikutse kujundamine ja tulevaseks poliitikakujundamiseks vajalike andmete kogumine. Praegune ühine kalanduspoliitika koos käesolevast teatisest, mereökosüsteemide tegevuskavast ja energiasüsteemi ümberkujundamise algatusest tulenevate meetmetega võimaldavad tulevikus rohkem kaasatust ja investeeringuid. Kalanduse ja ookeanide pakt on kutse koostööle, et teha lühiajalises perspektiivis ÜKP rakendamises vajalikud parandused ning avada kõikide kalanduse sidusrühmade vahel uus arutelude etapp. See on kutse poliitikat vajalikes aspektides kohandada, et aidata meil toime tulla uute raskuste ja uue tegelikkusega ning kujundada ühine arusaam sellest, kuhu me jõuda tahame. Kui kõik sidusrühmad jõud 20 koondavad ja oma panuse annavad, aitab ÜKP optimeerida juhtimist ning reageerida ühiselt ja edukalt kalanduse, vesiviljeluse, mereökosüsteemide ja rannikukogukondade ees seisvatele üha suurenevatele probleemidele. 21 EUROOPA KOMISJON Brüssel, 21.2.2023 COM(2023) 100 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE ELi kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamise kohta ET ET KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE ELi kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamise kohta 1. Sissejuhatus Venemaa põhjendamatu ja provotseerimata sissetungi tõttu Ukrainasse tõusid niigi kõrged energiahinnad 2022. aastal veelgi enam. Need kõrged hinnad on mõjutanud kodanikke ja ettevõtjaid kogu Euroopa Liidus, eriti neid, kes sõltuvad suurel määral energiast. Olukorrale reageerimiseks võttis EL vastu kava „REPowerEU“,1 mille eesmärk on i) vähendada energiasäästu abil ELi sõltuvust fossiilkütustest; ii) mitmekesistada tarneid ning iii) kiirelt asendada fossiilkütused taastuvate ja vähese CO2 heitega alternatiividega. ELi kalandus- ja vesiviljelussektoris on energia üks peamisi kuluartikleid. Energiahindade tõus tõi 2022. aastal kaasa enam kui kahekordsed laeva diislikütuse hinnad võrreldes 2021. aasta keskmiste hindadega. See omakorda suurendas kalalaevastiku tegevuskulusid, kusjuures energiakulud suurenesid 13 %-lt tuludest 2020. aastal hinnanguliselt 35 %ni 2022. aastal,2 mis pani ELi laevastiku ja vesiviljelustegevuse majandusliku elujõulisuse tohutu surve alla. Hinnanguliselt vähenes ELi kalalaevastiku puhaskasum + 218 miljonilt eurolt 2021. aastal – 430 miljonile eurole 2022. aastal, mis tähendab märkimisväärset kütusehindade tõusust tingitud vähenemist. Seejuures ei olnud umbes 40 % väikesemahulise püügi laevastikust, 66 % suuremahulise püügi laevastikust ja 87 % kaugpüügilaevastikust 2022. aasta energiahindade juures kasumlikud. Analüüs näitas ka, et kütusehinna 10 eurosendi suurune tõus vähendab kogu ELi kalandussektori aastast brutokasumit 185 miljoni euro võrra. Sellise kütusest sõltuvuse tõttu ei suutnud märkimisväärne osa ELi kalalaevastikust 2022. aastal oma tegevuskulusid katta,3 mistõttu jäid paljud laevad sadamasse. Ka vesiviljeluses ohustavad tõusnud energiahinnad kasumlikkust ja elujõulisust – nii otseselt, suuremate energiakulude tõttu kui ka kaudselt, kõrgemate söödahindade ja muude sisendikulude tõttu. Seetõttu pidi suur osa kalandus- ja vesiviljelussektorist oma tegevuse jätkamiseks tuginema ELi liikmesriikide rahalisele toetusele ja ELi tasandil kättesaadavaks tehtud rahastamisvahenditele4. Need erandlikud asjaolud tõid esile ELi kalandus- ja vesiviljelussektori majandusliku vastupanuvõime ja kestlikkuse struktuurilise haavatavuse. Selle haavatavuse põhjus on sektori suur energiamahukus ja sõltuvus fossiilkütustest. Võttes arvesse praegust ebakindlat geopoliitilist olukorda, jäävad energiahinnad eeldatavasti kõrgeks ja volatiilseks. See ohustab taas sektori sotsiaalset ja majanduslikku kestlikkust ning keskkonnasäästlikkust. Samuti näitab see vajadust vähendada sõltuvust fossiilkütustest ning minna võimalikult kiiresti üle taastuvatele ja vähese 1 COM(2022) 230 final. 2 Mitmes ELi laevastiku segmendis, eelkõige neis, kus kasutatakse energiamahukaid püügiviise, moodustasid kütusekulud 2022. aastal enam kui poole lossitud saagi väärtusest. 3 Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee, „The 2022 Annual Economic Report on the EU Fishing Fleet (STECF 22-06)“ (2020. aasta majandusaruanne ELi kalalaevastiku kohta (STECF 22-06)), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, doi:10.2760/120462. 4 Ajutine kriisiraamistik (C/2022/1890), määrus (EL) 2022/1278 ja komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/500. 1 CO2 heitega energiaallikatele; seda tuleb teha ka kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe5 eesmärgiga saavutada ELis 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Kalurid ja vesiviljelusettevõtjad hakkasid 2009.–2014. aastal oma tegevuse energiamahukust vähendama, kuid nende edusammud on viimastel aastatel peatunud6. Seepärast on vaja kiirendada energiasüsteemi ümberkujundamist paremini koordineeritud ELi lähenemisviisiga, aidates seeläbi kaasa ka Euroopa rohelise kokkuleppe ja selle strateegiate, sealhulgas strateegia „Talust taldrikule“7 ja kestliku sinise majanduse teatise8 laiemate eesmärkide saavutamisele. Lisaks on energiasüsteemi ümberkujundamine ühise kalanduspoliitika (edaspidi „ÜKP“)9 rakendamise lahutamatu osa ning see on täielikult kooskõlas komisjoni strateegiliste suunistega vesiviljeluse kestlikkuse ja konkurentsivõime suurendamise kohta (edaspidi „vesiviljelussuunised“) . Samuti vähendab see kalandus- ja vesiviljelustegevuse üldist mõju 10 mereökosüsteemidele, saastele ja kliimamuutustele, kuna kalandus- ja vesiviljelussektori kasvuhoonegaaside heide väheneb11. ÜKP toimimist käsitlevas teatises,12 mis avaldatakse koos käesoleva teatisega,13 märgitakse, et ressursi- ja energiatõhususe saavutamine on üks peamisi tõukejõude, mis aitab tulemuslikult ellu viia säästvat ja kasumlikku püügi- ja vesiviljelustegevust. Komisjon kavatseb koostöös kõigi sidusrühmadega suurendada ühiseid jõupingutusi energiasüsteemi ümberkujundamiseks, kasutades terviklikumat ja koordineeritumat lähenemisviisi. See lähenemisviis on kooskõlas ka ühe kliimamuutusi ja keskkonda käsitleva ettepanekuga, mille Euroopa kodanikud esitasid Euroopa tuleviku konverentsil,14 ning selles on võetud arvesse tagasisidekorje käigus kogutud seisukohti15. Seega esitatakse käesolevas teatises meetmete võtmiseks ühtne lähenemisviis, mille eesmärk on 5 COM(2019) 640 final. 6 ELi andmekogumisraamistiku alusel kogutud andmed näitavad, et ELi kalandussektor vähendas 2009.–2014. aastal oma kütusekasutuse intensiivsust (st kütusekulu ühe tonni lossitud saagi kohta) rohkem kui 15 %, kuid pärast seda vähenemine peatus. 7 COM(2020) 381 final. 8 COM(2021) 240 final. 9 Määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta. 10 COM(2021) 236 final. ELi vesiviljeluse kestlikkuse ja konkurentsivõime suurendamise strateegilised suunised aastateks 2021–2030 hõlmavad sektori energiasüsteemi ümberkujundamisega seotud meetmeid, nagu i) võrdlusmeetodi kindlaksmääramine, et võimaldada kindlaks teha vesiviljelustootmise CO 2 jalajälg ja mõju ökosüsteemidele, või ii) heade tavade kirjeldamine valitsuse ja vesiviljelussektori tasandil seoses energiatõhususega ja CO2 jalajälje vähendamisega. 11 Gephart, J. A., Henriksson, P. J. G., Parker, R. W. R. et al., „Environmental performance of blue foods“ (Mereandide keskkonnatoime), Nature, kd 597, 2021, lk 360–365, https://doi.org/10.1038/s41586-021-03889-2. 12 COM(2023) 103. 13 Koos komisjoni aruandega Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Põllumajandustoodete ühise turukorralduse määruse rakendamine“ (COM(2023) 101) ja teatisega „ELi tegevuskava „Mereökosüsteemide kaitse ja taastamine säästva ja vastupanuvõimelise kalanduse heaks““ (COM(2023) 102). 14 Kliimamuutuste ja keskkonna konverentsil esitatud kuut ettepanekut käsitleva teatise COM(2022) 404 final lisa, milles komisjon nimetas käesoleva algatuse teemat valdkonnana, milles ta kavatseb uusi samme astuda. 15 Tagasisidekorje oli tagasiside saamiseks avatud 7. novembrist 2022 kuni 5. detsembrini 2022 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13619-EU-fisheries-and-aquaculture- energy-transition_et. 2  parandada ELi kalandus- ja vesiviljelussektori sotsiaal-majanduslikku toimimist ja vastupanuvõimet;  saavutada ÜKP eesmärgid: tagada, et püügitegevus on ELis sotsiaalselt ja majanduslikult kestlik ning samuti keskkonnasäästlik;  saavutada kestlik, kliimaneutraalne ja konkurentsivõimeline vesiviljelussektor kooskõlas eesmärkidega, mis on sätestatud komisjoni poolt 2021. aasta mais vastu võetud vesiviljelussuunistes, ning  tagada, et sektor aitab kaasa ELi 2030. ja 2050. aasta kliima-, elurikkuse, tervise- ja saaste vähendamise eesmärkide16 saavutamisele ning saab kasutada sellest tulenevaid turuvõimalusi. Eespool nimetatu saavutamiseks on vaja sidusat ja süsteemset ELi strateegiat, mille keskmes on kõiki asjaomaseid sidusrühmi ühendav partnerlus ning mida saab kohandada vastavalt tehnoloogia, energiaallikate ja taristu pidevale arengule. Käesoleva teatisega esitatakse tugiraamistik ELi kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamiseks; selleks määratakse kindlaks kõnealuses valdkonnas esinevad takistused ja käsitletakse neid ning luuakse struktuurid pikaajalise koostöö tegemiseks. 2. Kalandus- ja vesiviljelussektori energiasõltuvus Praegu kasutatakse enamikus püügioperatsioonideks mõeldud kalalaevades laeva diislikütust, kuigi väiksemates laevades võidakse kasutada bensiini. Kokku tarbis ELi laevastik 2020. aastal üle 1,9 miljardi liitri laeva diislikütust, et püüda ja lossida 4,05 miljonit tonni kala, mille väärtus esmamüügil oli 6,3 miljardit eurot. Selle kütusekulu tõttu tekkis ligikaudu 5,2 miljonit tonni CO2 otseheidet. Enne kui kütusehinnad jõudsid 2022. aasta esimese üheksa kuu jooksul rekordiliselt kõrgele tasemele tõusta, moodustasid energiakulud keskmiselt umbes 13 % ELi kalanduse tuludest, kuigi eri laevastikusegmentide vahel oli märkimisväärseid erinevusi1718. Mõnes segmendis, näiteks traalerite puhul kulus 2019. aastal energiale enam kui veerand tuludest, mistõttu see laevastikusegment oli kütusehinna tõusu suhtes eriti haavatav. Alates 2009. aastast on ELi kalalaevastik vähendanud oma kütusekulu ühe kilogrammi lossitud kala kohta üle 15 %, kuid see vähenemine on viimastel aastatel peatunud ja praegu on kütusekulu umbes 0,5 liitrit kütust ühe kilogrammi lossitud saagi kohta19. Sõltuvalt vesiviljeluse liigist on energiat vaja eri eesmärkidel. Merevesiviljeluses võib energiat vaja minna hooldelaevade käitamiseks kasutatava kütuse näol. Magevee vesiviljeluses on vaja elektrienergiat söötmissüsteemide, veepumpade ja kaugjuhtimisseadmete jaoks, et jälgida 16 Kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega, kavaga „REPowerEU“, kliimaalaste õigusaktide paketiga „Eesmärk 55“, elurikkuse strateegiaga ja strateegiaga „Talust taldrikule“. 17 Vastavalt 2019. aasta majandusandmetele, mis on kogutud ELi andmekogumisraamistiku (määrus (EL) 2017/1004) alusel. Laevakütuse hinnad tõusid ajavahemikul 2020–2021 kokku 48 % ja hiljem veelgi, jõudes 2022. aastal rekordiliselt kõrgele tasemele, kusjuures tipuhinnad olid tunduvalt kõrgemad kui 1,00 eurot liitri kohta. 2022. aasta esimesel üheksal kuul oli laevakütuse keskmine hind ligikaudu 1,00 eurot liitri kohta ehk enam kui kaks korda kõrgem kui 2021. aasta keskmine hind. 18 Teaduslikud tõendid näitavad, et kalapüügi- ja vesiviljelustoodete CO2 koguheide jääb vahemikku 1,09–20,31 kg CO2 ühe kilogrammi söödava toote kohta (Gephart et al., 2021). 19 Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee, „The 2021 Annual Economic Report on the EU Fishing Fleet (STECF 21-08)“ (2021. aasta majandusaruanne ELi kalalaevastiku kohta (STECF 21-08)), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2021, doi:10.2760/60996. 3 tootmistingimusi ning tagada vee ringlus/puhastamine20. Energiatarbimisega seotud kulude osakaal on väga erinev, sest see sõltub nii kasvatatavatest liikidest kui ka kasutatavast tootmismeetodist. Näiteks ulatuvad ELis rannakarbikasvatuse energiakulud 3 %st rannakarbiparvede kasutamise kogukuludest 14 %ni rannakarbiliinide kasutamise kogukuludest. ELi vikerforellikasvatuses, mille arvele langeb üle poole ELi magevee vesiviljeluse toodangust, on nende kulude osakaal forellisumpade kasutamise korral peaaegu tähtsusetu, kuid ulatub kiirvoolukanalite ja forellibasseinide kasutamise korral 8 %ni kogukuludest21. Mõne rajatise puhul võib energiakasutuse kulude osakaal olla märkimisväärselt suurem. Energianõudlus ja kasvuhoonegaaside heide ei ole tingitud siiski mitte ainult otseselt tootmisrajatistest või hooldelaevadest, vaid ka kaudselt toorainest, näiteks söödast või muust sisendist. Seega mõjutab söödapõhist vesiviljelust ka energiahindade tõusust tulenev söödakulude tõus. 3. Visioon kliimaneutraalse kalanduse ja vesiviljeluseni jõudmiseks Nagu märkis president von der Leyen oma 2022. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus,22 ei ole ELi majanduse energiasüsteemi ümberkujundamiseks vajalik tegevuskäik „[m]itte lihtsalt kiire hädalahendus, vaid paradigma muutus, hüpe tulevikku“. Nüüd on aeg kiirendada kalandus- ja vesiviljelussektoris kliimaneutraalsusele üleminekut energiasüsteemi ümberkujundamise kaudu. Hiljemalt 2050. aastaks peab ELi kalandus- ja vesiviljelussektor olema kestlik ja majanduslikult kasumlik ning näitama maailmale eeskuju hea valitsemistavaga, millel on neutraalne CO 2 jalajälg. Nende eesmärkide saavutamisel võib sektoril ühtlasi olla keskne roll kestliku ja tervisliku Euroopa toidusüsteemi tagamisel ning sektor võib vähendada saastet ja muud negatiivset survet, mis mereökosüsteeme ja inimeste tervist kahjustab. ÜKP kohaselt tuleks kõiki püütavaid kalavarusid püüda maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel23. See peaks omakorda aitama vältida ülemäärast energiakasutust, parandada sektori majandustulemusi ja vähendada kahjulikku mõju mereökosüsteemidele. Püügivõtted ja - vahendid tuleb muuta ajakohaseks, energiatõhusaks ja selektiivseks ning need ei tohi laiema ökosüsteemi seisundile ja elurikkusele üldse mõju avaldada või võivad neile mõju avaldada üksnes vähesel määral. Laevade konstruktsiooni muutmine ning energiatõhusate pardaseadmete ja püügitavade kasutuselevõtt, mida toetavad sellised energiaallikad nagu tuule- või päikeseenergial töötavad jõuseadmed, aitavad energiatõhusust veelgi suurendada. Neid muudatusi toetavad ka uued digitaliseerimisvormid, mis annavad ettevõtjatele reaalajas teavet ning aitavad kalandusstrateegia raames ÜKP kohaselt otsuseid teha, näiteks seoses marsruudi ja kiiruse optimeerimisega. Selle tulemusel vähendab sektor märkimisväärselt oma energiakasutust ja optimeerib kulusid, suurendades seeläbi oma kestlikkust ja vastupanuvõimet välistele vapustustele. Taastuvad ja vähese CO2 heitega kütused ja energiaallikad võivad sõltuvalt laevastiku omadustest olla alternatiivlahendused kalalaevades kasutamiseks. Nende kütuste ja 20 ELi andmekogumisraamistikul (määrus (EL) 2017/1004) põhinevat ELi andmekogumist vesiviljeluse kohta alles korraldatakse. Praeguste andmete katvus ei võimalda kindlaks teha kogu ELi hõlmavaid suundumusi seoses vesiviljeluse energiatarbimisega. 21 Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee, „The 2020 Annual Economic Report on the EU Fishing Fleet (STECF 20-12)“ (2020. aasta majandusaruanne ELi kalalaevastiku kohta (STECF 20-12)), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2020, doi:10.2760/441510. 22 President von der Leyeni 2022. aasta kõne olukorrast Euroopa Liidus (europa.eu). 23 Järgides ÜKP määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 sätestatud eesmärke. 4 energiaallikate hulka kuuluvad elekter, ammoniaak, taastuvallikatest toodetud vesinik, säästev biogaas, sünteetilised kütused ja säästvad biokütused24 (sealhulgas nn asenduskütused, näiteks vetikatest toodetud biokütused) ning muud uuenduslikud taastuvad ja vähese CO2 heitega energiaallikad. Väikesemahulisi kalalaevu ja vesiviljeluse hooldelaevu võiks elektrifitseerida ja toetada päikesepaneelidega või muude taastuvatel energiaallikatel põhinevate või vähese CO2 heitega põhi- või abitoiteallikatega25. Võimaluse korral võib olemasolevaid mootoreid muuta, kuid mõnes segmendis võib lahendus olla uute vähese CO2 heitega (hübriid)mootorite ja laevade soetamine. Sektorit toetab ulatuslikust laadimis- ja tankimistaristu sadamates. Tuginedes terviklikule lähenemisviisile, tehakse ELi kalandus- ja vesiviljelussektoris tihedat koostööd, et kasutada võimaluse korral ära n-ö lõimitud koostoimet,26 eelkõige seoses tehnoloogia kasutuselevõtu, energiatootmise ja energiakasutusega. See eeldab, et kõik sidusrühmad teevad eelnevalt tihedat koostööd, et tagada koostoime järgmiste osapoolte ja tegurite vahel: i) kalandus- ja vesiviljelussektor; ii) laevaehitajad; iii) sadamate taristu; iv) teadlased; v) ookeanipõhise taastuvenergia süsteemid ja tootjad; vi) veetranspordi sektor ja vii) muud alternatiivsed energiasüsteemid. See koostöö võimaldab kasutada taastuvenergia ja vähese CO2 heitega energia tootmise ja kasutamise ning uuendusliku ühilduva tehnoloogia kasutuselevõtu kogu potentsiaali. ELi vesiviljelus muutub kooskõlas vesiviljelussuunistega veelgi innovaatilisemaks ning konkurentsi- ja vastupanuvõimelisemaks sektoriks. Sellel on oluline osa ka ELi kodanike varustamisel täisväärtusliku, kestliku ja tervisliku toiduga. Sektoris võetakse täielikult omaks taastuvad ja vähese CO2 heitega energiaallikad hooldelaevade ja rajatiste käitamiseks ning tagatakse ka kestlike söödavariantide kasutamine, et vähendada oluliselt sektori CO2 jalajälge. Kestliku vesiviljeluse alternatiivmeetodid ja uudsed tavad (nt merevetikakasvatus, integreeritud multitroofne vesiviljelus ja mere permakultuur) võivad veelgi vähendada sektori energiakasutust, kasvuhoonegaaside heidet ja laiemat keskkonnamõju. Sektori areng, mida toetab energiasüsteemi ümberkujundamine, loob majanduslikke võimalusi ja töökohti, eelkõige maa- ja rannikukogukondades, ning aitab sektoril saada kestlikkuse ülemaailmseks võrdlusaluseks. ELi kalandussektorit innustatakse jätkama positiivset suundumust vähendada intensiivset kütusekasutust, nagu oli näha 2009.–2019. aastal. Selleks tuleb ajavahemikul 2019–2030 vähendada fossiilkütuste tarbimist ühe kilogrammi lossitud toote kohta veel vähemalt 15 %. Ka ELi vesiviljelussektorit innustatakse vähendama fossiilkütuste tarbimist ja taastumatute energiaallikate kasutamist. Seda eesmärki arutatakse edasi, tuginedes nende andmete seirele, mis põhinevad STECFi iga-aastastel majandusaruannetel27 ja mis tahes uutel kogutud teaduslikel tõenditel, ning konsulteerides sidusrühmadega. 4. Uuenduslikud tehnoloogiad ja tavad energiasüsteemi ümberkujundamiseks 24 Hoides samal ajal kooskõlas direktiivis (EL) 2018/2001 sätestatud raamistikuga ära kahjuliku mõju, mis tuleneb survest, mida avaldab nõudlus biokütuste järele ülemaailmsele toiduga kindlustatusele, kuna maakasutus muutub kaudselt ning toiduks ja biokütusteks kasvatatavate põllukultuuride vahel tekib konkurents. 25 Nt haalamisel, navigeerimisel ja kalaotsimisseadmetes, kambüüsis ja kajutites kasutatava elektrienergia jaoks. 26 Süsteemide, protsesside ja toimingute eelnev kavandamine, et teha kindlaks vastastikune mõju sinise majanduse eri sektorite vahel, mis üksteist vastastikku täiendavad ja tugevdavad, tagades seeläbi tervikliku viisi energiasüsteemi ümberkujundamiseks. 27 Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF), https://stecf.jrc.ec.europa.eu/reports/economic. 5 Muudatused püügitavades ning uute uuenduslike tehnoloogiate ja toimimisviiside kasutuselevõtt peaksid moodustama ELi kalandus- ja vesiviljelussektoris kliimaneutraalsusele ülemineku alustala. Muudatustel on kaks põhisuunda: 1) energiatõhususe suurendamine, sealhulgas kütusekasutuse intensiivsuse ja üldise kütusekulu vähendamine sektoris lühikeses ja keskpikas perspektiivis, ning 2) üleminek fossiilkütustelt taastuvatele ja vähese CO2 heitega energiaallikatele. 4.1. Energiatõhususe parandamine Energiatõhususe parandamine on esimene samm energiasõltuvuse leevendamise poole, eriti lühikeses ja keskpikas perspektiivis. Selle tulemuseks peaks olema sektori üldine väiksem energianõudlus. Üks ÜKP põhieesmärke on taastada ja säilitada heas seisundis kalavarud, mis võimaldavad saavutada maksimaalse jätkusuutliku saagikuse. See on oluline tegur ka energiatarbimise vähendamiseks, kuna püügikoormus saagiühiku kohta väheneb biomassi piisava taseme korral. Samuti saavad kalurid oluliselt suurendada oma energiatõhusust laeva, püügivahendite ja püügitavade kohandamise abil, muu hulgas i) minnes üle väiksema takistusjõuga püügivahenditele või muutes laevakere, näiteks pirnvööri moderniseerimisega; ii) minnes üle energiatõhusamatele ja keskkonnasäästlikumatele püügivõtetele; iii) valides püügipiirkondi ja - marsruute tõhusamalt ning vähendades püügipiirkondadesse minnes reisikiirust digitaalsete vahendite abil ning iv) minnes üle energiatõhusamatele jõuseadmetele (nt paigaldades energiatõhusad sõukruvid või vähendades pardaseadmete energianõudlust). Ka merevesiviljelusrajatiste energiatõhusust on võimalik suurendada nendega seotud hooldelaevade kohandamise kaudu. Teistes segmentides võivad ettevõtjad kohandada rajatisi energiatõhusate seadmete (nt pumbad ja kütte-/aeratsiooni-/filtreerimissüsteemid) kasutuselevõtuga ning minna üle muudele meetoditele või toimimisviisidele, mis on energiatõhusamad. Vesiviljelusrajatistes on võimalik hakata kasutama kestlikumaid söödaalternatiive, näiteks piirates looduslikest kalavarudest saadava kalajahu ja -õli kasutamist kalasöödana (nt kasutades selliseid alternatiivseid valguallikaid nagu vetikad, putukad või teiste tööstusharude kõrvalsaadused)28. Kestliku vesiviljeluse alternatiivmeetodid ja uudsed tavad, nagu merevetikakasvatus ja mere permakultuur, võivad veelgi vähendada sektori energiakasutust, CO2 heidet ja keskkonnamõju29. Paljude kalandus- ja vesiviljelusrajatiste puhul on juba alustatud laevade, rajatiste, püügivahendite ja -operatsioonide kohandamist energiatõhususe suurendamiseks30. Selle tulemusena on vähendatud tegevuskulusid, energiamahukust ja sõltuvust fossiilkütustest. Alati siiski ei piisa energiatõhusate tehnoloogiate või püügivõtete kasutuselevõtust ning mõnel juhul võivad teatavad energiatõhusad püügivahendid ja -võtted avaldada kalavarudele või mereökosüsteemidele soovimatut mõju. Sellise negatiivse kõrvalmõju ennetamiseks on vaja 28 COM(2021) 236 final. 29 COM(2022) 592 final. 30 Sealhulgas selliste meetmetega nagu takistust vähendavate merepõhja kohal hõljuvate või kergemate traallaudade kasutuselevõtt; tuuleenergial töötavate jõuseadmete näitlikustamine; laevakere muutmine ning kergemad ja peenemad võrgud, mis vähendavad märkimisväärselt kütusekulu. 6 terviklikku lähenemisviisi, mis on kooskõlas ÜKP laiemate eesmärkidega ning tegevuskavaga „Mereökosüsteemide kaitse ja taastamine säästva ja vastupanuvõimelise kalanduse heaks“31. 4.2. Üleminek taastuvatele ja CO2 heiteta või vähese CO2 heitega energiaallikatele Ainuüksi energiatõhususe suurendamine ei võimalda saavutada kliimaneutraalse ELi kalandus- ja vesiviljelussektori lõppeesmärki. Energiasüsteemi ümberkujundamine eeldab siiski ka üleminekut taastuvatele ja vähese CO2 heitega energiaallikatele. Seepärast peab sektor järgima kahte vastastikku tugevdavat lähenemisviisi: ühelt poolt vähendama energiamahukust ning teiselt poolt minema üle taastuvatele ja vähese CO2 heitega energiaallikatele. Kalalaevade ja vesiviljeluse hooldelaevade praegused laeva diislikütust kasutavad sisepõlemismootorid oleks võimalik asendada või neid saaks moderniseerida. Näiteks võiks need mootorid asendada elektriliste jõuseadmetega või mootoritega, mis töötavad alternatiivkütustel,32 nagu taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik, ammoniaak,33 metanool või muud säästvad sünteetilised kütused ja biokütused34,35. Mõnda alternatiivset energiaallikat ja kütust on juba võimalik olemasolevates diiselmootorites pärast mootori mõningast muutmist kasutada36. Kuigi alternatiivkütuste ja jõuseadmete väljatöötamisel on muud liiki merelaevade puhul tehtud suuri edusamme, on nende seadmete kasutuselevõtt kala- ja vesiviljeluslaevadel seni olnud piiratud. Kalanduses on kohati kasutusele võetud muu hulgas vesinikkütusega käitatavaid kalalaevu; hübriidjõuseadmeid, milles on elektriline jõuseade ühendatud tõhusa diiselmootoriga, ja tuuleenergial töötavaid jõuseadmeid. Merevesiviljeluses näitab elektripraamide ja elektriliste vesiviljeluslaevade edukas katsetamine suurt potentsiaali laiemaks turuleviimiseks. Kooskõlas säästva ja aruka liikuvuse strateegiaga37 peab EL heiteta laevade turuletoomiseks looma sobiva keskkonna uuenduslike tehnoloogiate edasiarendamiseks. Kalanduses tuleb selliseid tulevikulaevu kohandada selleks, et tagada nende hea toimimine ka muudes olulistes valdkondades, parandada sealhulgas ohutust ja mugavust pardal ning minimeerida laevade mõju ökosüsteemidele. Sadamaid ja muud maismaataristut tuleb samuti kohandada, kuna need on kalanduse ja merevesiviljeluse valdkonnas peamised teenuseosutajad ning neil on seetõttu oluline osa sektori energiasüsteemi ümberkujundamise toetamisel. ELi pakett „Eesmärk 55“38 suurendab 31 COM(2023) 102. 32 Kooskõlas alternatiivkütuste taristu määrusega (COM(2021) 559 final). 33 Euroopa Meresõiduohutuse Amet, „Potential of Ammonia as Fuel in Shipping 2022“ (2022. aasta andmed ammoniaagi potentsiaali kohta laevanduses kasutatava kütusena), EMSA, Lissabon, 2022, https://emsa.europa.eu/publications/reports/download/7322/4833/23.html. 34 Vetikatest toodetud biokütused ei muutu tõenäoliselt järgmise kümnendi jooksul majanduslikult elujõuliseks ega kättesaadavaks. Komisjon tuvastas oma hiljutises ELi vetikaalgatuses (COM(2022)592 final) selle valdkonna tulevased vajadused ning määras kindlaks kaks konkreetset meedet, mis on seotud tööstusstandardite väljatöötamisega ja täiendavate teadusuuringutega programmi „Euroopa horisont“ kaudu. 35 Euroopa Meresõiduohutuse Amet, „Update on Potential of Biofuels for Shipping 2022“ (2022. aasta ajakohastatud andmed biokütuste potentsiaali kohta laevanduses) EMSA, Lissabon, 2022, https://emsa.europa.eu/publications/reports/download/7321/4834/23.html. 36 Näiteks on praegu võimalik muuta mõned diiselmootorid ka vesinikul töötavateks mootoriteks. 37 COM(2020) 789 final. 38 COM(2021) 550 final. 7 taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega laevakütuste kättesaadavust ja kasutuselevõttu. Pakett koosneb järgmistest dokumentidest: i) ettepanek algatuse „FuelEU Maritime“ kohta;39 ii) alternatiivkütuste taristu määruse läbivaatamise ettepanekud;40 iii) taastuvenergia direktiivi läbivaatamise ettepanek;41 iv) energia maksustamise direktiivi läbivaatamise ettepanek42 ning v) ettepanek laiendada heitkogustega kauplemise süsteemi meretranspordile43. Koos aitavad need ettepanekud arendada turuvalmis heitevabu tehnoloogiaid, sealhulgas selliseid tehnoloogiaid, mis sobivad kala- ja vesiviljeluslaevadel kasutamiseks või on nende suhtes kohaldatavad. Kooskõlas ELi strateegiaga avamere taastuvenergia potentsiaali kasutamiseks 44 on oluline tagada ka koostoime energiatõhusa kalandus- ja vesiviljelussektori ning ookeanipõhiste taastuvenergia süsteemide vahel. Arvestades ELi kalandus- ja vesiviljelussektori suhtelist väiksust, peab energiasüsteemi ümberkujundamine olema hästi kooskõlastatud i) laiemate algatustega, näiteks sadamataristu valdkonnas, ning ii) veetranspordis kasutatavate alternatiivsete taastuvate ja vähese CO2 heitega energiaallikate, kütuste ja tehnoloogiate edasiarendamisega. Seetõttu ei tohiks lähiaastatel projekteeritavate ja ehitatavate laevade puhul võtta eesmärgiks üksnes olemasolevate energiatõhusate ja alternatiivsete jõuseadmetehnoloogiate kasutamist, vaid ka tagada, et neid laevu on võimalik nende tööea jooksul tulevaste tehnoloogiatega moderniseerida. 5. ELi kalanduse ja vesiviljeluse õigusraamistik ning energiasüsteemi ümberkujundamine ÜKP on Euroopa kalavarude majandamist suunav raamistik, mis saab toetada energiasüsteemi ümberkujundamist. See võimaldab ehitada või renoveerida kalalaevu püügivõimsuse ülempiire ületamata ja tingimusel, et kalalaevastiku mis tahes uus püügivõimsus kompenseeritakse sama suure varasema püügivõimsuse kõrvaldamisega45. See tagab, et riigi laevastiku püügivõimsus on tasakaalus olemasolevate püügivõimalustega ning võib aidata kaasa laevastiku kasumlikule ja energiatõhusale tegevusele. Neid püügivõimsuse eeskirju peetakse puhaste, taastuvate või vähese CO2 heitega energiaallikate kasutuselevõtul mõnikord takistuseks. Seda seetõttu, et kõnealused tehnoloogiad võivad vajada rohkem ruumi ja võtavad laeva mahust rohkem ära kui tavapärased diiselmootorid, nagu mõned sidusrühmad märkisid ka käesoleva algatusega seotud tagasisidekorje käigus46. Enamikul liikmesriikidel on aga olemas passiivne püügivõimsus47. Liikmesriigid võiksid jaotada selle passiivse püügivõimsuse kalalaevadele, mis seda energiasüsteemi ümberkujundamiseks vajavad. Laevastiku koosseisu arvamise ja koosseisust väljaarvamise tõhusa haldamise kaudu saavad liikmesriigid kasutada olemasolevat püügivõimsust, et investeerida nende laevade energiasüsteemi ümberkujundamise eesmärgil uutesse tehnoloogiatesse ja need kasutusele võtta. 39 COM(2021) 562 final. 40 COM(2021) 559 final. 41 COM(2021) 557 final. 42 COM(2021) 563 final. 43 COM(2021) 551 final. 44 COM(2020) 741 final. 45 Näiteks avaliku sektori toetusega hõlmamata vana laeva kasutuselt kõrvaldamisega. 46 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13619-EU-fisheries-and-aquaculture- energy-transition_et. 47 See on püügivõimsuse ülempiiri ja laevastiku tegeliku aktiivse püügivõimsuse vahe. 8 Kalandus- ja vesiviljelussektoris saab moderniseerimiseks ja innovatsiooniks kasutada Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF)48. EMKVFist võib toetada investeeringuid energiasüsteemi ümberkujundamist toetavasse tegevusse, nagu i) energiatõhususe parandamine ja CO2 jalajälje vähendamine (nt hüdrodünaamiline optimeerimine, püügivahendite tõhusus, alternatiivkütused ja komandosilla juhtimissüsteemid mootori juhtimiseks); ii) kuni 24meetriste laevade mootorite asendamine/moderniseerimine teatavatel tingimustel49; iii) kuni 24meetriste kalalaevade moderniseerimine, et seejärel paigaldada energiatõhusad mootorid, mille jaoks tuleb laeva kogumahutavust suurendada50,51, ning iv) oskuste arendamine52. EMKVF hõlmab kaitsemeetmeid eespool nimetatud laevastikutoetustega seotud rahastamiskõlblikkuse tingimuste kujul, et vältida liigset püügivõimsust ja seega ülepüüki. Need kaitsemeetmed hõlmavad i) selliste laevade rahastamiskõlbmatust, mis kuuluvad laevastikusegmenti, mille püügivõimsus ei ole tasakaalus selle segmendi jaoks määratud püügivõimalustega, ning ii) laeva mootorivõimsuse suurendamise piiranguid. EMKVFist antakse laeva kogumahutavuse suurendamise eesmärgil sihtotstarbelist toetust i) sellise mootori või jõuseadme hilisemaks paigaldamiseks või renoveerimiseks, mis suurendab energiatõhusust või vähendab CO2 heidet, ning ii) pirnvööri paigaldamiseks või renoveerimiseks, kui see võib suurendada energiatõhusust. Kumbki neist variantidest ei tohi siiski kaasa tuua laevastiku üldise püügivõimsuse suurenemist ega ülepüüki. Mõned sidusrühmad on nõudnud EMKVFi suuremat paindlikkust, et katsetada ja arendada uuenduslikke lahendusi taastuvate ja vähese CO2 heitega energiaallikate kasutamiseks. EMKVFist saab siiski juba toetada vähese CO2 heitega ja energiatõhusate tehnoloogiate arendamist. Näiteks saab seda teha, rahastades i) teostatavusuuringuid uue tehnoloogia kohta; ii) uue tehnoloogia katsetamist (nt näidised, prototüübid); iii) energiatõhususe auditeid ning iv) tehnoloogia ja innovatsiooni levitamist ja siiret, sealhulgas üle 24meetriste laevade puhul. Ka kogukonna juhitud kohaliku arengu53 kaudu rahastamine pakub võimalusi energiasüsteemi ümberkujundamise ja sidusrühmade koostöö toetamiseks kohalikul tasandil, näiteks oskuste arendamise ja teadmiste levitamise kaudu. Lisaks on riigiabi võimaldanud sektori arengut. Komisjon viib lõpule kalandus- ja vesiviljelussektori suhtes kohaldatava riigiabi raamistiku läbivaatamise,54 et tagada selle kooskõla ELi prioriteetide ja eesmärkidega, sealhulgas ÜKP eesmärkidega. Näiteks võimaldavad hiljuti heaks kiidetud uued riigiabi suunised eelkõige anda abi samadel tingimustel, mis kehtivad 48 https://oceans-and-fisheries.ec.europa.eu/funding/emfaf_en. 49 Nagu on sätestatud Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi määruse (EL) 2021/1139 artiklis 18. 50 Nagu on osutatud määruse (EL) nr 1380/2013 (millega kehtestatakse ühine kalanduspoliitika) artikli 22 lõikes 2; tingimustel, mille kohaselt tuleb suurendamine kompenseerida vähemalt sama koguse varasema avaliku sektori toetusega hõlmamata püügivõimsuse kõrvaldamisega samast laevastikusegmendist või sellisest laevastikusegmendist, mille kohta viimane püügivõimsuse aruanne on näidanud, et püügivõimsus ei ole selle laevastikusegmendi jaoks kättesaadavate püügivõimalustega tasakaalus. 51 Nagu on sätestatud EMKVFi määruse (EL) 2021/1139 artiklis 19. 52 Nõustamisteenuste, teadlaste ja kalurite vahelise koostöö, kutsealase koolituse, elukestva õppe, sotsiaaldialoogi edendamise, teadmiste jagamise ja tegevuse mitmekesistamise toetamine. 53 https://oceans-and-fisheries.ec.europa.eu/funding/local-partnerships_en. 54 https://competition-policy.ec.europa.eu/sectors/agriculture/legislation_en. 9 EMKVFi puhul. Uue kalandussektori grupierandi määrusega55 võimaldatakse anda abi näiteks energiatõhususe, CO2 heite vähendamise, kliimamuutuste mõju leevendamise ja taastuvenergiale ülemineku jaoks, lihtsustades VKEde jaoks meetmete kehtestamise menetlust. Arvestades ELi äärepoolseimate piirkondade kaugusest, topograafiast ja kliimast tulenevaid konkreetseid probleeme, võivad need piirkonnad saada kasu EMKVFi kaudu pakutava abi suuremast osakaalust paljude moderniseerimisse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute puhul, kui teatavad laevastikutoetused välja arvata56. Lisaks võimaldavad hiljuti heaks kiidetud uued riigiabi suunised57 jätkuvalt riigiabi andmist laevastiku uuendamiseks äärepoolseimate piirkondade tasakaalustatud laevastikusegmentides, mis võib põhimõtteliselt aidata parandada ka energiatõhusust ja kiirendada sealse laevastiku energiasüsteemi ümberkujundamist. Komisjoni eesmärk on tagada, et õigusraamistik oleks ÜKP eesmärkide saavutamiseks jätkuvalt sobiv, võimaldades samal ajal energiasüsteemi ümber kujundada. Selle eesmärgi saavutamiseks hindab komisjon korrapäraselt võimalusi, mida pakub kehtiv õigusraamistik – sama on soovitatud ka teatises ühise kalanduspoliitika toimimise kohta. Samuti, nagu on välja kuulutatud strateegias „Talust taldrikule“, on oluline jätkata tööd kestliku toidusüsteemi algatusega, mille kohta komisjon kavatseb 2023. aastal ettepaneku esitada, et tagada ELi ühtlustatud lähenemisviis kestliku toidutootmise valdkonnas. Ka maksustamisel on oluline roll keskkonnahoidlikumate tavade edendamisel. See on põhjus, miks komisjoni ettepanekuga energia maksustamise direktiivi läbivaatamise kohta58 i) viiakse energiatoodete maksustamine paremini kooskõlla ELi energia- ja kliimapoliitikaga; ii) edendatakse puhta energia allikate kasutamist ning iii) kaotatakse aegunud maksuvabastused majandussektorites, sealhulgas kalanduses ja vesiviljeluses. Need ettepanekud aitavad kalandus- ja vesiviljelussektoril järk-järgult loobuda fossiilkütuste kasutamisest. 6. Probleemid energiasüsteemi ümberkujundamisel Hoolimata energiatõhususe tagamiseks tehtud tehnoloogilistest ja tegevuslikest uuendustest ning võimalusest minna üle heiteta või vähese CO2 heitega jõuseadmetehnoloogiatele, kasutatakse neid uuendusi ja tehnoloogiaid ELi kalandus- ja vesiviljelussektoris praegu vähe. Nende takistuste kindlakstegemine, mis ei lase sidusrühmadel nimetatud meetmeid võtta, ja seejärel takistuste ühine kõrvaldamine on üks olulisemaid pakilisi samme, mis võimaldab energiasüsteemi ümberkujundamist sektoris kohe edendada. 6.1. Tehnoloogilised takistused Tehnoloogilised takistused võivad raskendada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, eriti arvestades, et märkimisväärse osa kalalaevastikust moodustavad suhteliselt vanad või väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavad laevad. Seda muret väljendasid ka sidusrühmad tagasisidekorje käigus antud tagasisides. Need tehnoloogilised takistused võivad tõkestada laevade moderniseerimist praeguste taastuvate ja vähese CO2 heitega energiaallikatega. Üks 55 Määrus (EL) 2022/2473 (ELT L 327, 21.12.2022, lk 82–139). 56 Määruse (EL) 2017/1004 artiklid 17, 18 ja 19. 57 Suunised kalandus- ja vesiviljelussektoris antava riigiabi kohta (C(2022) 8995). 58 COM(2021) 563 final. 10 nende takistuste peamisi põhjusi on seadme kaal või suurus, mis võib eelkõige väiksematel laevadel põhjustada ohutusprobleeme. Näiteks võivad alternatiivsed jõuseadmed vajada pardal rohkem ruumi, tekitada probleeme laeva stabiilsusega või vähendada laeva sõiduulatust ja seega autonoomsust. Pealegi, kuna puudub asjakohane teenindustaristu nii alternatiivkütuseid (nt ammoniaak, metanool) kasutavate laevade kui ka laadimistaristut kasutavate elektrilaevade jaoks, ei ole paljudel juhtudel praegu võimalik alternatiivseid jõuseadmetehnoloogiaid kasutusele võtta. Innovatsioon võib aidata neid tehnoloogilisi takistusi ületada, kuid ka innovatsiooniprotsessil võivad olla oma takistused, kusjuures sidusrühmad on maininud i) vähest teadmussiiret ja koostööd sektori ja teadlaste vahel; ii) uute tehnoloogiate ebapiisavat teaduslikku valideerimist teaduslike katsete ja katseprojektide kaudu ning iii) mõne sidusrühma vähest usaldust uuenduste vastu59. 6.2. Teadmiste ja oskustega seotud takistused Teadmistega seotud takistused võivad pärssida näiteks kalapüügi-/vesiviljelusettevõtjatel, laevaomanikel ja poliitikakujundajatel otsuste tegemist. Selliste teadmistega seotud takistuste hulka kuuluvad puudulikud andmed või tehnoloogilised teadmised näiteks kütusekulu, mootori töö ja alternatiivsete tehnoloogiate kohta. Tagasisidekorjele vastates kinnitasid sidusrühmad, et neil puuduvad energiatõhususe andmed, mis oleksid kogutud näiteks pardal olevate kütuseseirevahenditega, ning see piirab nende võimet heitkoguseid mõõta ja jälgida. Sidusrühmad märkisid, et need teadmistega seotud takistused raskendavad energiatõhusate tehnoloogiate potentsiaali mõistmist ja võivad tõkestada energiatõhusamate toimingute kasutuselevõttu. Uute tehnoloogiate kasutuselevõttu pärsivad ka lüngad teabes ja teadmistes selle kohta, kuidas olemasolevad lahendused ja keskkonnahoidlikud püügivahendid ühilduvad i) eri liiki, pikkuse ja vanusega laevadega ning ii) eri püügivõtetega. Tagasisidekorjele vastanud sidusrühmad leidsid, et vaja oleks rohkem teadusuuringuid nii nendes tehnilistes valdkondades kui ka seoses uute ärimudelitega. Nad rõhutasid ka vajadust täiendavate teostatavusuuringute järele selles valdkonnas. Paremaid teadmisi tuleb kasutada ka praktiliste oskuste arendamiseks, et hõlbustada uuenduste ning kalapüügi- ja vesiviljelustavade edasist kasutuselevõttu, näiteks teistsuguste püügivahendite, püügiviiside, tehnoloogiate ja jõuseadmete kasutamist. Seepärast on oluline arendada mitmesuguste sektoris tegutsevate osalejate (eelkõige merel, vesiviljelusrajatistes, sadamates ja tugisektorites töötavate inimeste) asjakohaseid oskusi. Praegu on vähe praktika-, töökohapõhise õppe ja õpipoisiõppe kohti, kus inimesed saavad omandada vajalikud praktilised oskused uudsete ja alternatiivsete jõuseadmetehnoloogiatega töötamiseks. Takistus on ka tööjõu vananemine ning raskused uute talentide ja noorte ligitõmbamisel sektorisse. Lisaks on tõenäoline, et väärtusahela eri etappides ilmnevad takistused oskuste omandamisel. Nende 59 Euroopa Komisjon, Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet, Bastardie, F., Feary, D., Kell, L. et al., „Climate change and the common fisheries policy: adaptation and building resilience to the effects of climate change on fisheries and reducing emissions of greenhouse gases from fishing: final report“ (Kliimamuutused ja ühine kalanduspoliitika: kalanduse kohandamine kliimamuutustega, sektori muutmine kliimamuutuste mõjule vastupanuvõimelisemaks ja püügitegevuse kasvuhoonegaaside heite vähendamine: lõpparuanne), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2022, https://data.europa.eu/doi/10.2926/155626. 11 takistuste hulka kuuluvad sobivate koolitusvõimaluste puudumine ja koolitajate koolitamise programmide puudumine mitmesuguste töökohtade puhul, mis on vajalikud selleks, et hõlbustada sektori energiasüsteemi ümberkujundamist. 6.3. Rahalised takistused Väljendatud on muret, et teatavate energiatõhusate tehnoloogiate ja vähese CO2 heitega jõuseadmetehnoloogiate kasutuselevõtuks vajalikud suhteliselt suured investeerimiskulud võrreldes enamiku kalalaevastiku laevade tuludega võivad aeglustada uute tehnoloogiate ja uuenduste rakendamist. See on omakorda tekitanud muret, et puuduvad turuvõimalused energiatõhusate lahenduste ja puhaste jõuseadmetehnoloogiate väljatöötamiseks ning see võib pärssida erainvesteeringuid. Arvestades, et enamik ELi vesiviljelusettevõtjaid on mikroettevõtjad, tekivad samad takistused ka vesiviljelusrajatiste ja vesiviljeluse hooldelaevade kulutõhusate toitehaldussüsteemide kasutuselevõtul. Alternatiivsete jõuseadmetehnoloogiate kasutuselevõttu takistab ka majanduslikult elujõuliste alternatiivsete energiaallikate ja kütuste piiratud kättesaadavus. Investeerimiskeskkonna edasine parandamine on oluline uute erainvesteeringute sektorisse meelitamiseks, mis on omakorda oluline energiasüsteemi ümberkujundamiseks vajalike tehnoloogiate kasutuselevõtuks kogu sektoris. Nagu on selgitatud 5. peatükis, on juba kättesaadavad avaliku sektori rahastamisvõimalused energiatõhusate meetmete kasutuselevõtu toetamiseks, et rahastada energiasüsteemi ümberkujundamist EMKVFist. Need meetmed võivad toetada mitmesugust tegevust, sealhulgas haridusprojekte ning energiatõhusate tehnoloogiate arendamist, katsetamist, auditeerimist ja levitamist. Siiski on vaja veel kaaluda, kuidas hõlbustada teadusuuringute, innovatsiooni, kasutuselevõtu ja investeerimise eri etappides juurdepääsu rohkematele ELi rahastamisvõimalustele. Investeerimislahendusi energiasüsteemi ümberkujundamiseks, millega vähendatakse nii kasvuhoonegaaside heidet kui ka fossiilkütustest sõltuvust, tuleks eelkõige otsida üle 24meetriste kalalaevade jaoks, mis tunduvad olevat ühed suurima kütusekuluga laevastikusegmendid. Mitu ELi rahastamisvahendit lisaks EMKVFile võivad juba aidata rahastada energiasüsteemi ümberkujundamist. Meetmed, mida taotlejad peavad rahaliste vahendite saamiseks võtma, võivad rahastamisprotsessis siiski märkimisväärseks kitsaskohaks osutuda. Peale selle ei pruugi mõned olemasolevad rahalised vahendid olla mõeldud konkreetselt kalandus- ja vesiviljelussektori jaoks või võivad olla seotud tingimustega, mis takistavad või piiravad investeeringuid kõnealuse sektori energiasüsteemi ümberkujundamisse. Tagasisidekorje kinnitas, et uute tehnoloogiate ja uute laevadega seotud innovatsiooni ja teadusuuringute rahastamine ja neisse investeerimine on üks sidusrühmade peamisi mureküsimusi. Selliste energiasüsteemi ümberkujundamisega seotud takistuste edasine tuvastamine ja kõrvaldamine järkjärgulise lähenemisviisi abil on esimene samm kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamiseks. 7. ELi kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamise võimaldamine 2050. aastaks Käesoleva teatise 6. peatükis nimetatud probleemid pidurdavad edusamme energiatõhususe ning taastuvate ja vähese CO2 heitega energiaallikate kasutamise kaksikeesmärgi saavutamisel kõnealuses sektoris. Kuna need kaks eesmärki moodustavad ELis kliimaneutraalse kalandus- ja 12 vesiviljelussektori saavutamise alustala, on oluline neid koos paljude sidusrühmadega käsitleda. Energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamiseks pakub komisjon välja 27 meedet, millega keskendutakse neljale peamisele tegevusvaldkonnale ja rahvusvahelisele kontekstile. Need neli peamist valdkonda on järgmised: a) juhtimisraamistiku ja sidusrühmade vahelise koordineerimise ja koostöö parandamine; b) teadusuuringute ja innovatsiooni kasutamine lünkade täitmiseks nii olemasolevas tehnoloogias kui ka teadmistes; c) oskuste ja sellise tööjõu väljakujundamine, kes on valmis energiasüsteemi ümber kujundama, ning d) ettevõtluskeskkonna, sealhulgas rahastamisvõimaluste ja teadlikkuse parandamine. 7.1. Juhtimisraamistiku ning sidusrühmade vahelise koordineerimise ja koostöö parandamine Sektori energiasüsteemi ümberkujundamist käsitlev töö ja arutelud on sidusrühmade eri foorumitel killustatud. Seetõttu ei ole sektori energiasüsteemi ümberkujundamise valdkonnas tekkinud ELis keskust sidusrühmadevaheliseks koostööks ja koordineerimiseks. See piirab suutlikkust i) kasutada maksimaalselt ära sektori tugevaid külgi; ii) töötada välja ühine strateegia; iii) vahetada parimaid tavasid ning iv) teha kõnealusel teemal tihedat koostööd mitmesuguste sidusrühmadega. Komisjon on suhelnud sidusrühmadega, sealhulgas piirkondlike rühmade, nõuandekomisjonide ja sotsiaalpartnerite kaudu ning kogukonna juhitud kohaliku arengu raames kohalike tegevusrühmade kaudu. Ümberkujundamisprotsessi keskmes on ka koordineerimine liikmesriikidega ja liikmesriigid peavad asjaomastes dialoogides aktiivse rolli võtma. Komisjon jätkab aktiivset osalemist energiasüsteemi ümberkujundamist käsitleva dialoogi hõlbustamises, kuid kutsub ka kõiki sidusrühmi ja riikide ametiasutusi üles selles protsessis aktiivselt osalema. Sidusrühmadevahelise koostöö ja koordineerimise hõlbustamiseks algatab komisjon uue ja ulatusliku mitut sidusrühma hõlmava partnerluse ELi kalanduse ja vesiviljeluse energiasüsteemi ümberkujundamiseks: ELi kalanduse ja vesiviljeluse energiasüsteemi ümberkujundamise partnerluse (edaspidi „EÜP“). EÜPst saab sektori energiasüsteemi ümberkujundamisel sidusrühmadevahelise koostöö ja koordineerimise tugisammas. EÜP toob kokku kõik sidusrühmad (sealhulgas väikeettevõtjad), kes peaksid ümberkujundamise kiirendamises osalema, eelkõige kalandus- ja vesiviljelussektori, abitegevuse sektori, töötlemissektori, kalasadamate valdajad, laevaehitajad, püügivahendite tootjad, vabaühendused, teadusasutused, finantsasutused, energeetikasektor ning riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused. Euroopa tuleviku konverentsil esitatud ettepaneku põhjal on kesksel kohal ka üldsus. EÜP annab kodanikele võimaluse osaleda aruteludes ja saada rohkem teavet selliste teemade kohta nagu i) kalanduse ja vesiviljeluse roll ELi toidusüsteemides ning ii) kuidas saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne Euroopa. 13 EÜP töös keskendutakse energiasüsteemi ümberkujundamist takistavate tegurite edasisele tuvastamisele ja ühiste võimaluste otsimisele nende kõrvaldamiseks. EÜP hõlbustab arutelusid ja loob teadmusbaasi, jagades teavet ja parimaid tavasid sellistes valdkondades nagu i) olemasolevad rahastamisvahendid ümberkujundamiseks; ii) järelejäänud lüngad teadmistes ja oskustes ning iii) ühised teadusuuringute prioriteedid. EÜP on ka sektori energiasüsteemi ümberkujundamise koordineerimiskeskus, mis aitab luua seoseid ELi laiemate algatustega energiasüsteemi ümberkujundamise valdkonnas (nt meretranspordis ja -taristus, nagu Euroopa säästva laevanduse foorum,60 või alternatiivsete kütuste ja energiaallikate arendamisel). Komisjon kutsub EÜPd ja selle sidusrühmi üles tegema konkreetseid, praktilisi ja kestlikke ettepanekuid lahenduste kohta, millega saaks kiirendada ELi kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamist. EÜP luuakse 2023. aastal ning komisjon julgustab kõiki sidusrühmi ja riikide ametiasutusi koostama ja heaks kiitma deklaratsiooni selle kohta, et nad ühendavad sektori energiasüsteemi ümberkujundamisel jõud. 2021. aasta kestliku sinise majanduse teatises61 välja kuulutatud sinine foorum pakub EÜP-le esialgset tehnilist tuge ja sekretariaaditeenuseid. Foorum aitab koordineerida EÜP dialoogi ning sidusrühmade ja mere eri kasutajate vahelist koostööd. Seeläbi aidatakse kaasa analüüsi ja arutelu edendamisele sektori energiasüsteemi ümberkujundamisel esineva lõimitud koostoime teemal. Komisjon teeb 2023. aastal järgmist:  korraldab ELi kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamise teemalise konverentsi, mis toob kokku kõik sidusrühmad, pannes sellega ametlikult alguse sektori energiasüsteemi ümberkujundamiseks tehtavatele uutele jõupingutustele ja koostööle;  algatab uue mitut sidusrühma hõlmava ELi kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamise partnerluse (EÜP) ning julgustab partnerlust alustama oma tööd sellega, et kokku lepitakse deklaratsioonis, mille kohaselt ühendatakse jõud energiasüsteemi ümberkujundamiseks ja kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks;  alustab konsulteerimist EÜPsse kaasatud sidusrühmadega, et i) koguda veel sidusrühmade arvamusi ja parimaid tavasid ning ii) teha kindlaks ümberkujundamisega seotud muid takistusi ja edasiliikumise võimalusi, mida saab arvesse võtta EÜP deklaratsiooni ja tegevuskava koostamisel;  kutsub EÜPd ja selle sidusrühmi üles tegema konkreetseid, praktilisi ja kestlikke ettepanekuid lahenduste kohta, mis aitaksid kiirendada ELi kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamist. 2024. aastaks on komisjon teinud järgmist:  töötanud tihedas koostöös EÜPga ELi kalandus- ja vesiviljelussektori jaoks välja tegevuskava energiasüsteemi ümberkujundamiseks, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. 60 https://transport.ec.europa.eu/transport-themes/sustainable-transport/european-sustainable-shipping-forum_en. 61 COM(2021) 240 final. 14 7.2. Tehnoloogias ja teadmistes esinevate lünkade täitmine teadusuuringute ja innovatsiooni abil Oluline on suurendada teadmisi ja teadlikkust energiasüsteemi ümberkujundamisega seotud olemasolevate tehnoloogiate ja tavade kohta (nt nende kohta, mida on nimetatud 4. peatükis). Samuti on oluline edendada uute ja olemasolevate tehnoloogiate katsetamist ja teaduslikku valideerimist nende rakendamiseks kalanduses ja vesiviljeluses. Seeläbi toetatakse nende tehnoloogiate/tavade kasutuselevõttu ja kiirendatakse ümberkujundamist. Teatavad tehnoloogiad ei ole veel turuvalmis – või sektoris kasutamiseks tehniliselt/majanduslikult elujõulised – ning neid tuleb seega edasi arendada. See kehtib eelkõige tehnoloogiate puhul, mida on vaja taastuvate ja vähese CO2 heitega energiaallikate laialdasemaks kasutuselevõtuks. Ümberkujundamise hõlbustamiseks on oluline teha uuendusi laevaehituse, püügivahendite väljatöötamise, jõuseadmete, sadamataristu ning puhaste/taastuvate energiaallikate ja kütuste valdkonnas. Selle saavutamiseks tuleks innovatsioon sektoris paremini siduda olemasolevate teadusuuringute ja innovatsiooni raamistikega, näiteks meretranspordisektori raamistikega. Sellega seoses on ELi säästva ja aruka liikuvuse strateegias62 juba seatud vahe-eesmärk, et heiteta ookeanilaevad peaksid jõudma turule 2030. aastaks. Samal ajal on vaja tugevdada uute tehnoloogiate väljatöötamise protsessi, mis algab teadusuuringute ja innovatsiooniga ning lõpeb nende tehnoloogiate rakendamisega uutes ja olemasolevates kalalaevades ja vesiviljelusrajatistes, mis vastavad täielikult ohutusnõuetele ja täidavad oma eesmärki. Piirkondlikul, riiklikul ja valdkondlikul tasandil tehtav koostöö on oluline vahend selle protsessi võimaldamiseks. Innovatsioon juba toimub, kuigi kalandus- ja vesiviljelussektoriga seotud uuenduslikke projekte võiks olla rohkem. Sektoris on juba kasutusel energiatõhusad püügivahendid, päikesepaneelid ja tuuleturbiinid ning tegeletakse laevade moderniseerimisega. Samuti on olnud näiteid selle kohta, kuidas laevaomanikud on asendanud diiselmootorid hübriidlahenduste või alternatiividega, nagu akud või ammoniaagi või vesinikuga töötavad mootorid. Et innustada innovatsiooni omaksvõttu kogu ELis, algatab komisjon EÜP raames virtuaalse teadmiste jagamise platvormi, alustades juhtumiuuringute ja parimate tavade kogumiku avaldamisega i) energiasektori ümberkujundamisega seotud uuenduste kohta ELi kalandus- ja vesiviljelussektoris ning ii) sektoritevahelise lõimitud koostoime kohta. Tulevikus saab sellest kogumikust n-ö elav väljaanne, millesse koondatakse sektori parimad juhtumiuuringud ja tavad. Kogumiku koostab ekspertide rühm, kes esindab mitut kalandus- ja vesiviljelussektoriga seotud tööstusharu, ning rühma juhib EÜP. Lisaks tugevdatakse teadmusbaasi, hinnates sektoris energiasüsteemi ümberkujundamise hinnangulisi kulusid, kasu ja mõju. Komisjon korraldab kogu ELi hõlmava uuringu kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamise olemasolevate tehnoloogiate ning nendega kaasnevate kulude ja kasu kohta. Samuti hindab komisjon asjakohaseid näitajaid (nt tasuvusperiood ja investeeringutasuvus) laevastiku eri segmentide ja vesiviljelusmeetodite kaupa. Lisaks võtab komisjon sinise majanduse vaatluskeskuses63 62 COM(2020) 789 final. 63 https://blue-economy-observatory.ec.europa.eu/index_en. 15 kasutusele kasutajasõbraliku veebivahendi, et hinnata kütusehindade mõju laevastiku ja sektori tulemustele. Oma seiresuutlikkuse parandamiseks hindab komisjon vajadust täiendava korrapärase andmekogumise järele, et koguda andmeid sektori energiatarbimise ja heite kohta, näiteks katseprojektide kaudu. Konkreetselt vesiviljeluse puhul sisaldavad vesiviljelussuunised juba kavatsust töötada välja keskkonnatoimet käsitlev juhenddokument64. Nimetatud dokumendi eesmärk on muu hulgas aidata vesiviljelussektoril veelgi vähendada oma keskkonna- ja CO2 jalajälge. Juhenddokument sisaldab loetelu vesiviljeluse energiatõhususe tagamise ja CO2 jalajälje vähendamise headest tavadest, sealhulgas asjakohasel juhul andmeid, mis on saadud uuringust sektori energiasüsteemi ümberkujundamiseks olemasolevate tehnoloogiate ning nende kulude ja kasu kohta. Hiljuti loodud ELi vesiviljeluse abimehhanism65 tagab muu hulgas selle ja muude juhenddokumentide laialdase levitamise ning pakub tehnilist tuge. ELil on palju erinevaid innovatsiooniprogramme, mille eesmärk on kiirendada ELi majanduse energiasüsteemi ümberkujundamist ning mida saab kasutada selleks, et toetada kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamist. Programmi „Euroopa horisont“ 66 raames teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavad investeeringud toetavad jätkuvalt kestlikule sinisele majandusele ülemineku protsessi. Konkreetselt EÜP edendab jõupingutusi tehnoloogia arendamise, kasutuselevõtu ja katsetamise valdkonnas koostoimes teiste teadusvaldkondade ja tööstusharudega; eelkõige edendab see veetranspordi valdkonnas säästvate tehnoloogiate arendamist programmi „Euroopa horisont“ kaudu. Sobiva keskkonna loomine teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks, eelkõige luues sidemeid teiste partnerlustega (nagu heiteta veetranspordi Euroopa partnerlus (ZEWT),67 partnerlus Batteries4EU68 või saastevaba vesiniku ühisettevõte69), mis arendavad veetranspordisektori jaoks tehnoloogiaelemente, võib pakkuda koostoimet innovatsioonivajadustega kalanduse ja vesiviljeluse energiasüsteemi ümberkujundamisel. Olemas on ka tööstusliidud, milles avaliku ja erasektori partnerid on ühendanud jõud, et toetada puhaste tehnoloogiate laialdast kasutuselevõttu70. Komisjon uurib koos EÜP sidusrühmadega võimalusi, kuidas tagada koostoime ja maksimeerida sektori kasu nendest olemasolevatest algatustest. ELi digistrateegiaga „Digiajastule vastav Euroopa“71 edendatakse ka digitaliseerimist veetranspordisektoris ning ELi kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamise osana tuleb samuti digitaliseerimist arvesse võtta. 64 Juhenddokument käsitleb järgmist: i) võrdlusmeetodi kindlaksmääramine, et võimaldada teha kindlaks vesiviljelustootmise CO2 jalajälg, ning ii) heade tavade kogumine ja loetlemine valitsuse ja vesiviljelussektori tasandil seoses energiatõhususega ja CO2 jalajälje vähendamisega (COM(2021) 236 final lisa). 65 https://cinea.ec.europa.eu/news-events/news/new-aquaculture-assistance-mechanism-support-eu-sustainable- aquaculture-2022-07-29_en. 66 https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/find-funding/eu-funding-programmes/horizon-europe_en. 67 https://waterborne.eu/partnership/partnership. 68 https://bepassociation.eu/. 69 https://www.clean-hydrogen.europa.eu/index_en. 70 Näiteks Euroopa saastevaba vesiniku liit, Euroopa akuliit ning taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega kütuste väärtusahela tööstusliit. 71 https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/europe-fit-digital-age_et. 16 Uue EÜP kaudu edendab komisjon ka spetsialiseerumisvõimalusi riiklikul ja piirkondlikul tasandil, et soodustada innovatsiooni levitamist ja omaksvõttu sektori hüvanguks. Komisjon juba hõlbustab ja toetab piirkondlikku merendusalast koostööd merepiirkondade ja makropiirkondade tasandil, sealhulgas nutika spetsialiseerumise strateegiate rakendamise kaudu. Need nutika spetsialiseerumise strateegiad hõlmavad ka energiasüsteemi ümberkujundamist, kuna nendega määratakse kindlaks strateegilised tegevusvaldkonnad, millesse on kaasatud arvukad sidusrühmad ja kus tehakse piirkondlikku/territoriaalset koostööd. Komisjon on loonud uue temaatilise nutika spetsialiseerumise platvormi kestliku sinise majanduse valdkonnas; 72 võttes arvesse viit teemat: kalandus, vesiviljelus, mereenergia, merebiotehnoloogia ja rannikualade mereturism. See temaatiline platvorm pakub sinise majanduse sidusrühmadele suutlikkuse suurendamise meetmeid (nt koolitust) ja piirkondadevahelise koostöö võimalust nutika spetsialiseerumise ühistes prioriteetsetes valdkondades. Samuti pakub see oskusteavet piirkondadevaheliste partnerluste ja muude tugiteenuste loomiseks. Temaatiline platvorm aitab i) tekitada innovatsiooni valdkonnas eri rahastamisvahendite vahel koostoime ning ii) veelgi kaasata sinise majanduse avaliku ja erasektori sidusrühmi piirkondlikul tasandil. Komisjon aitab ELi liikmesriikidel ja piirkondadel arendada, rakendada ja läbi vaadata oma nutika spetsialiseerumise strateegiaid ning rakendada innovaatilisi projekte Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF),73) EMKVFi, Euroopa Sotsiaalfondi (ESF)74 ja muude ELi fondide kaudu. Komisjon uurib põhjalikumalt võimalust luua sidusrühmade jaoks uuenduslik koostöörühm ELi kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamise teemal, kasutades selleks temaatilist nutika spetsialiseerumise platvormi kestliku sinise majanduse valdkonnas. Komisjon uurib võimalusi koostoime loomiseks võrgustike ja programmidega, sealhulgas Euroopa Investeerimispangaga, et arendada kogu ELi hõlmavaid innovatsiooni ökosüsteeme tegelikus keskkonnas (eluslaborid)75. Samuti kutsub komisjon piirkondi ja sidusrühmi üles looma piirkondlikke eluslaboreid, kaasates eri sidusrühmi (sealhulgas laevaehitajad, sadamad, energiatarnijad ja investorid), et sektori energiasüsteemi ümberkujundamise eesmärgil koos luua, prototüüpe arendada ja innovaatilisi lahendusi laiendada. Täielikult tuleks kasutada ELi missiooni „Meie ookeanide ja veekogude taastamine 2030. aastaks“76 potentsiaali, eelkõige selle juhtalgatuste kaudu. See ELi missioon annab võimaluse tegeleda innovatsiooni takistavate teguritega, mis on tingitud uuenduslike lahenduste arendajate ja lõppkasutajate vähesest koostööst, ning takistustega, mis tulenevad teadusliku kinnituse puudumisest. Komisjon kutsub piirkondi, liikmesriike ja teisi sidusrühmi üles kiitma heaks algatuse „Meie ookeanide ja veekogude taastamine 2030. aastaks“ harta ning 72 https://s3platform.jrc.ec.europa.eu/sustainable-blue-economy. 73 https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/find-funding/eu-funding-programmes/european-regional-development- fund-erdf_en; https://ec.europa.eu/environment/archives/life/funding/life.htm. 74 https://ec.europa.eu/european-social-fund-plus/et. 75 Eluslaborite Euroopa võrgustiku sõnul on eluslaborid tegelikus keskkonnas asuvad avatud innovatsiooni ökosüsteemid, mis kasutavad uuenduse elutsükli jooksul korduvaid tagasisideprotsesse, et saavutada püsiv mõju: https://enoll.org/about-us/what-are-living-labs/. 76 https://research-and-innovation.ec.europa.eu/funding/funding-opportunities/funding-programmes-and-open- calls/horizon-europe/eu-missions-horizon-europe/restore-our-ocean-and-waters_en. 17 uurima selle missiooni raames edasist piirkondlike juhtalgatuste loomist. Seeläbi parandatakse avaliku ja erasektori osalejate vahelist koostööd teadus- ja uuendustegevuse kaudu, mille eesmärk on võtta ühiskonnas laialdasemalt kasutusele uuendusi, i) mis kiirendavad sektori energiasüsteemi ümberkujundamist ning ii) mida on võimalik levitada ülejäänud ELis. Samuti on vaja teha koostööd 2022. aastal programmi „Euroopa horisont“ raames loodud kliimaneutraalse, kestliku ja tootliku sinise majanduse Euroopa partnerlusega77. Komisjon teeb 2023. aastal järgmist:  algatab kogu ELi hõlmava uuringu kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamiseks olemasolevate tehnoloogiate ning nende kulude ja kasu kohta, et paremini mõista kulusid, kasu, investeerimisvajadusi ja lõimitud koostoime võimalusi;  loob teadmiste jagamiseks veebiplatvormi, mille töö saab 2023. aastal alguse veebipõhise kogumiku avaldamisega, millesse kogutakse energiasüsteemi ümberkujundamist ja sektoritevahelist lõimitud koostoimet kajastavad parimad tavad ja juhtumiuuringud, mida korrapäraselt ajakohastatakse;  võtab sinise majanduse vaatluskeskuse töös kasutusele kasutajasõbraliku veebivahendi, millega hinnata kütusehindade mõju laevastiku ja sektori tulemustele;  uurib võimalusi koostoime loomiseks võrgustike ja programmidega, sealhulgas Euroopa Investeerimispangaga, et luua eluslaboreid (kogu ELi hõlmavad innovatsiooni ökosüsteemid tegelikus keskkonnas);  uurib põhjalikumalt i) võimalust edendada piirkondadevahelist koostööd kalandust ja vesiviljelust käsitlevatel nutika spetsialiseerumise vahenduskohtumistel kindlaks määratud prioriteetide alusel ning ii) võimalusi uueks sidusrühmade koostööks sektori energiasüsteemi ümberkujundamisel, kasutades selleks nutika spetsialiseerumise platvormi kestliku sinise majanduse valdkonnas. Komisjon teeb 2024. aasta keskpaigaks järgmist:  hindab vajadust täiendava korrapärase andmekogumise järele, et jälgida sektori energiatarbimist ja heidet. Komisjon kutsub piirkondi ja liikmesriike üles:  uurima võimalust luua ookeanide ja veekogude missiooni raames piirkondlikke juhtalgatusi ning edendama 2024. aastal algavaid energiasüsteemi ümberkujundamise projekte. 7.3. Oskuste arendamine ning koolitatud ja energiasüsteemi ümberkujundamiseks valmis oleva tööjõu väljakujundamine Komisjon tunnistab, kui oluline on märkimisväärne ümber- ja täiendusõpe kõigis majandussektorites, osaliselt selleks, et kiirendada ELi 2030. aasta eesmärkide saavutamist 77 https://maritime-spatial-planning.ec.europa.eu/fundings/european-partnership-climate-neutral-sustainable-and- productive-blue-economy. 18 tööhõive ja oskuste valdkonnas78. Seda rõhutas president von der Leyen oma teadaandes, millega kuulutati 2023. aasta Euroopa oskusteaastaks. Konkreetselt ELi kalandus- ja vesiviljelussektoris on energiasüsteemi ümberkujundamise võimaldamiseks vaja uusi teadmisi, oskusi ja kvalifikatsioone, et töötajad saaksid võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid ja tavasid. Kalandus- ja vesiviljelussektor vajab teovalmeid ja asjatundlikke töötajaid, eelkõige noori, kes saavad aidata sektoril liikuda kestliku tuleviku poole. Kalanduses on see eriti suur probleem, arvestades sektori vananevat tööjõudu, mis võib kaasa tuua oskustööliste kadumise selles sektoris. Komisjon on juba teinud võimalikuks oskustealaste partnerluste loomise (sidusrühmade kaasamine) oskuste paktiga,79 mis on üks Euroopa oskuste tegevuskava juhtalgatusi. Sarnaselt teistes ELi majandussektorites juba olemasolevaga tuleks kalandus- ja vesiviljelussektoris kaaluda asjakohaste ulatuslike oskustealaste partnerluste loomist sidusrühmade vahel, et tegeleda oskuste arendamise edendamisega. Ajakohased haridus- ja kutseõppesüsteemid töötajate koolitamiseks ja ümberõppeks uute ja kestlike tegevusalade teemal on üliolulised, et meelitada ligi uusi töötajaid ning parandada sektori kuvandit, tööhõivevõimalusi ja atraktiivsust uustulnukate, sealhulgas noorema põlvkonna ja naiste jaoks. Oskuste nappus, eelkõige seoses üleminekuga taastuvale ja vähese CO2 heitega alternatiivsele energiale, ilmneb tõenäoliselt kogu sektoris, kui selles tasapisi üleminekuga alustatakse. Paljud allsektorid peavad investeerima teadmistesse ja koolitusse taastuvenergia ja vähese CO2 heitega energia valdkonnas ning meelitama ligi kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid, et aidata kalandus- ja vesiviljelussektorit ümber kujundada. Need allsektorid hõlmavad mereenergeetikat, energiatarnijaid, sadamaid ja muud sellist. Lisaks, nagu on rõhutatud oskuste ja talendi paketis,80 võib ka seaduslik ränne aidata vähendada tööjõupuudust ning tagada sektori tööjõule võrdsuse ja õiglase keskkonna. Samuti võib sektori kohandamine energiasüsteemi ümberkujundamiseks luua võimalusi ja töökohti maa- ja rannikukogukondades. Eespool kirjeldatud muutuste edendamiseks algatas komisjon EMKVFi raames uue meremajanduse töökohtade projektikonkursi kogusummas 7,5 miljonit eurot81 eesmärgiga toetada innovaatilisi sinise majanduse oskuste projekte. Samuti kuulutas komisjon 2022. aastal välja projektikonkursi „Naised sinises majanduses“,82 et aidata suurendada naiste osalemist sinise majanduse eri sektorites, sealhulgas kalanduses ja vesiviljeluses. Osana oma tulevikusuundade strateegilisest analüüsist algatab komisjon ka projekti „Tulevased kalurid“, mille eesmärk on i) teha kindlaks suundumused, vajaminevad oskused, töövõimalused, oskuste ja 78 Need eesmärgid on pakutud välja jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetavas 2020. aasta Euroopa oskuste tegevuskavas: https://ec.europa.eu/migrant-integration/library- document/european-skills-agenda-sustainable-competitiveness-social-fairness-and-resilience_en. 79 https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1517&langId=et. 80 COM(2022) 657 final. 81 https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/docs/2021-2027/emfaf/wp-call/2023/call-fiche_emfaf- 2023-bluecareers_en.pdf. 82 https://cinea.ec.europa.eu/news-events/news/women-blue-economy-call-proposals-now-open-2022-05-17_en. 2023. aasta veebruaris eraldati 2,5 miljonit eurot kahe projekti jaoks: https://cinea.ec.europa.eu/news- events/news/eur-25-million-awarded-two-emfaf-projects-women-blue-economy-2023-02-06_en. 19 koolituse nappus, võimalused ja ohud sektoris ning ii) kirjeldada, milline võib olla kalurite töö 2050. aastal83. Komisjon julgustab liikmesriike veelgi lõimima energiasüsteemi ümberkujundamiseks vajalike tehnoloogiate ja tavade alaseid teadmisi ja oskusi kalandus- ja vesiviljelussektori koolitus- ja haridusprogrammidesse ning kogu sektori väärtus- ja tarneahelasse. Neid jõupingutusi võib toetada EMKVFist või muudest ELi programmidest, eelkõige programmist „Erasmus+“, ESF+-ist ning taaste- ja vastupidavusrahastust. Komisjon kaalub ka sektori energiasüsteemi ümberkujundamise teemalise virtuaalse akadeemia programmi loomist ELi veebiplatvormil, jätkates samal ajal ka olemasolevate merendusalaste oskuste omandamise programmide edasiarendamist ELi asutustes. Sektori energiakasutusega seotud teadmistel ja asjakohastel andmetel on oluline roll sidusrühmade ja poliitikakujundajate teadlike otsuste toetamisel. 2022. aasta mais loodud sinise majanduse vaatluskeskusest84 saab üks teadmiste ja andmete kogumise ning levitamise tugisambaid. Samuti analüüsib vaatluskeskus kalanduses ja vesiviljeluses taastuvatele ja vähese CO2 heitega energiaallikatele üleminekul tehtud edusamme ning annab nende kohta aru. Komisjon teeb 2023. aastal järgmist:  edendab paremini toetusi EMKVFi raames ja meremajanduse töökohtade projektikonkurssi, et arendada järgmise põlvkonna merendusalaseid oskusi. Samuti loob komisjon sinises majanduses võimalusi atraktiivseteks ja jätkusuutlikeks merendustöökohtadeks, mille alusel koolitatakse töötajaid energiasüsteemi ümberkujundamise ajal vajalike töökohtade jaoks;  uurib täiendavalt oskustealaste partnerluste küsimust sinises majanduses üldiselt, võttes arvesse oskustealaste partnerluste loomist oskuste paktide alusel laevaehituse ja avamere taastuvenergia valdkonnas, nagu kuulutati välja kestliku sinise majanduse teatises. Alates 2024. aastast teeb komisjon järgmist:  kaalub energiasüsteemi ümberkujundamise teemalise virtuaalse akadeemia programmi loomist ELi platvormil, jätkates samal ajal ka olemasolevate merendusalaste oskuste omandamise programmide edasiarendamist ELi asutustes. Komisjon kutsub liikmesriike üles:  lõimima energiasüsteemi ümberkujundamiseks vajalike tehnoloogiate ja tavade alaseid teadmisi ja oskusi kalanduse ja vesiviljeluse valdkonna kutseõppe- ja haridusprogrammidesse. 7.4. Ettevõtluskeskkonna parandamine ja rahastamisvõimaluste alase teadlikkuse suurendamine Energiasüsteemi ümberkujundamise võimaldamisel on keskne tähtsus asjakohastel investeerimisraamistikel ja rahastamisvõimalustel. Nende olemasolu tagamine nõuab 83 Nagu pakuti välja teatises „Ühine kalanduspoliitika praegu ja tulevikus“ (COM(2023) 103). 84 https://blue-economy-observatory.ec.europa.eu/index_en. 20 märkimisväärset rahalist toetust, eelkõige sektoris, mis on väga mitmekesine ja kus tegutsevad peamiselt väikeettevõtjad. Investeeringuid tuleb kaasata muu hulgas järgmistes valdkondades: i) teadusuuringud ja innovatsioon; ii) tehnoloogia katsetamine ja teaduslik valideerimine; iii) laiendustegevus ning iv) tehnoloogia lõplik kasutuselevõtt kogu sektoris. Lisaks tuleb investeeringuid teha ka väljaspool kalandust ja vesiviljelust, laiemas väärtusahelas, mis hõlmab sadamaid, laevaehitajaid, energiatarnijaid, kalatöötlemistööstust ja kalaoksjonihooneid. ELi ja liikmesriikide avaliku sektori rahalised vahendid ja rahastamisvahendid võivad võimendada erainvesteeringuid ja aidata rahastamisvajaduste katmise abil ületada praeguseid investeerimistõkkeid. Sama ajal tuleb aga tegeleda ka muude takistustega, mis pärsivad ulatuslikke erainvesteeringuid, muu hulgas seoses turu arengu edendamisega ja tehnoloogiate laialdasema kasutuselevõtu soodustamisega väikeettevõtjate hulgas. ELil on sektori energiasüsteemi ümberkujundamise toetamiseks mitmesuguseid rahastamisvahendeid, mis on kättesaadavad avaliku sektori vahendite, avaliku sektori poolse rahastamisega toetatavate erainvesteeringute ning ELi rahastamisvahendite ja toetuste kaudu. Et liikmesriigid saaksid kasutada neid vahendeid energiasüsteemi ümberkujundamiseks, peavad nad olemasolevaid võimalusi paremini kasutama, muu hulgas eraldades energiasüsteemi ümberkujundamise toetamiseks rahalisi vahendeid oma programmitöös, ning eraõiguslikele isikutele võib kasuks tulla suurem teadlikkus neist rahalistest vahenditest ja abi nendele juurdepääsul. EMKVFist võib i) jätkata innovatsiooni ja uute tehnoloogiate turustamiseelse etapi toetamist ning ii) rahaliselt toetada väljakujunenud tehnoloogia kasutuselevõttu ja kasutamist. EMKVFist võib neid etappe toetada, tagades samal ajal kooskõla ÜKP eesmärkidega, nagu on selgitatud 5. peatükis. Enamik liikmesriike on lisanud energiasüsteemi ümberkujundamise meetmed oma EMKVFi programmidesse ja on valmis toetama sektorit energiasüsteemi ümberkujundamisel fondi kohandatud toimingute kaudu. Komisjon aitab liikmesriikidel muuta oma EMKVFi programmides kindlaks määratud kohustused konkreetseteks investeeringuteks, et toetada energiasüsteemi ümberkujundamist ja energiatõhusust riiklikus kalandus- ja vesiviljelussektoris. Samuti kutsub komisjon liikmesriike üles kasutama koostöös sektoriga ära oma püügivõimsuse ülempiiri paindlikkust, et aidata jaotada püügivõimsus ümber sinna, kus seda on vaja, ning võimaldada energiasüsteemi ümberkujundamiseks vajaliku tehnoloogia kasutuselevõttu laevadel85. Seejuures tuleks püügivõimsuse ümberjaotamise korral nõuda võimsuse, sealhulgas mootorivõimsuse usaldusväärset jälgimist86. ELi peamine teadusuuringute ja innovatsiooni programm „Euroopa horisont“ pakub vahendeid koostöö hõlbustamiseks ning teadusuuringute ja innovatsiooni mõju tugevdamiseks laevandussektori taastuvenergiale ülemineku arendamisel, toetamisel ja rakendamisel. Osa sellest laevandussektorile antavast toetusest on kättesaadav ka mõne suure kalalaeva jaoks. Nii missioon 85 Seda võimalust on üksikasjalikumalt selgitatud käesoleva teatise 5. peatükis. 86 Euroopa Komisjon, merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat, „Study on engine power verification by Member States: final report“ (Uuring mootorivõimsuse kontrollimise kohta liikmesriikides: lõpparuanne), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2019, https://data.europa.eu/doi/10.2771/945320. 21 „Meie ookeanide ja veekogude taastamine 2030. aastaks“87 kui ka selle juhtalgatused võimaldavad jätkuvalt rahalist toetust kliimaneutraalse kalanduse ja vesiviljeluse saavutamiseks. Eelkõige suunatakse seda toetust töö kaudu, mida tehakse seoses Läänemere ja Põhjamere konkreetse juhtalgatusega, mille eesmärk on saavutada kestlik ja kliimaneutraalne sinine majandus. Innovaatilisi projekte energiasüsteemi ümberkujundamiseks võib rahastada ka osana nutika spetsialiseerumise strateegiatest,88 mida piirkonnad peavad edasi arendama. ERFist ja innovatsioonifondist89 saab toetada projekte, mis hõlmavad innovaatilisi vähese CO2 heitega tehnoloogiaid koos kaubanduslike näidistega, järgides seejuures alati ÜKP eesmärke ja põhimõtteid. Samuti võivad liikmesriigid anda teatavatel tingimustel riigiabi, nagu on sätestatud 5. peatükis. Komisjoni vastu võetud uus kalandussektori grupierandi määrus võimaldab jätkuvalt investeeringutoetust seoses taastuvenergia ja energiasüsteemi ümberkujundamisega. EL käivitas mitu algatust, et reageerida COVID-19 pandeemiale ja Venemaa provotseerimata agressioonile Ukraina vastu. Nende algatuste hulka kuuluvad REPowerEU, taaste- ja vastupidavusrahastu90 ning hiljuti välja kuulutatud Euroopa vesinikupank91. Koos võivad need algatused kiirendada alternatiivsele energiale ülemineku rahastamist. ELi kalandus- ja vesiviljelussektor saab nendest algatustest otsest kasu. Samal ajal võib sektor kasu saada ka ülekanduvast mõjust, mis on nii nõudlusel puhta energia järele kui ka puhta energia tehnoloogia arendamisel/kasutuselevõtul muudes tööstusharudes, näiteks laevanduses. Lisaks teeb komisjon pärast uue energiavaldkonna erakorralise määruse92 vastuvõtmist järgmist: i) korraldab investeerimisvajaduste hindamise, et kiirendada üleminekut puhtale energiale, ning ii) teeb ettepaneku REPowerEU finantsvõimekuse suurendamiseks. Mõned liikmesriigid on juba lisanud oma REPowerEU kavadesse mere ja merendusega seotud investeeringud. Neid investeeringuid tehakse i) kalanduse ja vesiviljeluse keskkonnasäästlikumaks muutmiseks ja innovatsiooniks, ii) sadamate ja laevatehaste keskkonnasäästlikumaks muutmiseks ja digitaliseerimiseks ning iii) keskkonnahoidliku laevanduse heaks. Sellega seoses kutsub komisjon liikmesriike üles lisama oma riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse reformid ja investeeringud, mis on seotud energiasüsteemi ümberkujundamise ja puhta energia kasutamisega sektoris. Selleks et edendada lihtsustatud juurdepääsu rahastamist käsitlevale teabele ja määrata paremini kindlaks, milliseid rahalisi vahendeid ja millisel viisil saab kasutada energiasüsteemi ümberkujundamise toetamiseks, töötab komisjon välja spetsiaalse juhendi ja andmebaasi ELi sellise rahastamise ja nende rahastamisvahendite kohta, mida saab kasutada kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamiseks. Samuti soovib komisjon hõlbustada energiasüsteemi ümberkujundamise toetamist võimaldavate olemasolevate rahaliste vahendite kättesaadavust ja kasutamist avaliku ja erasektori osalejate hulgas. Seepärast edendab komisjon konkreetse abi andmist piirkondlikul ja piiriülesel tasandil, et sobitada 87 https://research-and-innovation.ec.europa.eu/funding/funding-opportunities/funding-programmes-and-open- calls/horizon-europe/eu-missions-horizon-europe/restore-our-ocean-and-waters_en. 88 https://ec.europa.eu/regional_policy/en/funding/erdf/. 89 https://climate.ec.europa.eu/eu-action/funding-climate-action/innovation-fund_en. 90 https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/find-funding/eu-funding-programmes/recovery-and-resilience- facility_en. 91 Asjaomane ettepanek tehti 14. septembri 2022. aasta dokumendis „Euroopa Liidu olukord 2022 – kavatsusavaldus“. 92 COM(2022) 473 final. 22 konkreetsed projektid kõige asjakohasemate rahaliste vahenditega ELi kalanduse ja vesiviljeluse energiasüsteemi ümberkujundamiseks. Komisjon saavutab selle eesmärgi eri mere vesikonna strateegiate olemasolevate abimehhanismide kaudu 93. Selleks et hõlbustada ELi vesiviljeluse avaliku ja erasektori osalejate hulgas selliste olemasolevate rahaliste vahendite kasutamist, millega saab toetada energiasüsteemi ümberkujundamist, tuleb teha koostööd ka hiljuti loodud vesiviljeluse abimehhanismiga,94 mille eesmärk on i) saada ühtseks kontaktpunktiks kestliku vesiviljeluse alaste teadmiste, tehnilise oskusteabe ja muu teabe levitamisel (sh koostades juhendi ELi rahastamise kohta ja andmebaasi ELi rahastatud projektide kohta selles sektoris) ning ii) jagada ELi kestliku vesiviljeluse valdkonna häid tavasid. Energiasüsteemi ümberkujundamist tuleb hoogustada ja toetada ka erainvesteeringutega, investeerides eelkõige projektidesse, mille puhul juurdepääs avaliku sektori rahastamisele on piiratud või ebapiisav. Viimastel aastatel on komisjon välja töötanud rahastamisprogramme ja - vahendeid erainvestorite ligimeelitamiseks ja riskide vähendamiseks, hõlbustades samal ajal innovaatiliste investeeringute tegemist; näiteks lõi komisjon programmi „InvestEU“ 95 ja partnerluses Euroopa Investeerimisfondiga (EIF) investeerimisfondi BlueInvest Fund96. Programm „InvestEU“97 võimaldab erasektori vahenditest rahastamist finantstagatiste kaudu, et toetada rahastamisvahendite kavandamist riskide jagamiseks erasektoriga ning selle tulemusena suurendada vahendeid kliima-, keskkonna- ja puhta energia tehnoloogiasse investeerimiseks, sealhulgas laevade ja vesiviljelusalade puhul. Selle programmi kõiki nelja poliitikaharu98 saab juba kasutada energiasüsteemi ümberkujundamise toetamiseks. 2022. aastal võtsid komisjon ja EIF kasutusele sihtotstarbelise sinise majanduse toote99: InvestEU sinise majanduse algatuse. Algatusega võetakse seitsme aasta jooksul (2021–2027) kasutusele 500 miljonit eurot, mis koos erakapitaliga toob vahendajate, näiteks riskikapitalifondide kaudu kaasa kuni 1,5 miljardi euro suuruse riskifinantseerimise innovaatiliste ja investeerimiskõlblike sinise majanduse VKEde jaoks. Algatus on avatud mitmesugustele projektidele ja ettevõtjatele, sealhulgas ettevõtjatele, kes tegelevad uut liiki keskkonnahoidlike laevadega või olemasolevate laevade moderniseerimisega vähese heitega ja heiteta tehnoloogia abil. 93 https://maritime-spatial-planning.ec.europa.eu/projects/black-sea-assistance-mechanism; https://atlantic-maritime- strategy.ec.europa.eu/en/contact-us/assistance-mechanism-atlantic-action-plan; https://westmed- initiative.ec.europa.eu/assistance-mechanism/. 94 https://cinea.ec.europa.eu/news-events/news/new-aquaculture-assistance-mechanism-support-eu-sustainable- aquaculture-2022-07-29_en. 95 https://investeu.europa.eu/index_en. 96 https://www.eif.org/what_we_do/equity/news/2022/commission-and-eif-agree-to-mobilize-500-million-with-new- equity-initiative-for-blue-economy.htm. 97 https://investeu.europa.eu/index_en. 98 Sotsiaalvaldkonna investeeringud ja oskused; kestlik taristu; VKEd; teadusuuringud, innovatsioon ja digitaliseerimine. 99 Programmi „InvestEU“ VKEde ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ühise omakapitalitoote raames. 23 Lisaks töötab ELi platvorm BlueInvest100 selle nimel, et toetada projektide registrit,101 aidata VKEdel rahastamisvõimaluste mitmekesisuses orienteeruda ja tugevdada rahastamise ökosüsteemi. Selleks pakub platvorm BlueInvest VKEdele ja idufirmadele jätkuvalt sihipärast investeeringuvalmiduse toetust ning juurdepääsu rahastamisele. Toetuse andmisel keskendutakse i) innovaatiliste ja kestlike tehnoloogiate, lahenduste ja ärimudelite kasutuselevõtu kiirendamisele ning ii) sektori ümberkujundamise toetamisele. Platvorm muudab nähtavaks energiasüsteemi ümberkujundamise ja sellega seotud investeerimisvõimalused, sealhulgas kalanduse ja vesiviljeluse energiasüsteemi ümberkujundamise. Selleks kasutab platvorm BlueInvest i) ideede esitlemise ja sidemete loomise üritusi, temaatilisi seminare ja veebiseminare; ii) platvormi veebikogukonda ning iii) platvormi programmi investorite suutlikkuse suurendamiseks. Platvormi BlueInvest eesmärk on investeerida 2024. aastaks kestlikku sinisesse majandusse 1 miljard eurot. Komisjon avaldab 2023. aasta alguses ka platvormi BlueInvest investoritele esitatava aruande, milles tuuakse esile peamised rohe- ja digipööret toetavad tehnoloogiad ning omakapitaliinvestorite asjaomased võimalused platvormi BlueInvest projektide registrisse kantud VKEdesse ja idufirmadesse102 investeerimiseks. 2022. aasta septembris korraldati 87 riski- ja erakapitaliinvestori hulgas uuring, et nimetatud investoritele esitatava aruande jaoks andmeid koguda. Uuringu tulemusel tehti juba kindlaks nende investorite kavatsus investeerida 2030. aastaks kokku 2,14 miljardit eurot,103 sealhulgas ettevõtetesse, mis pakuvad lahendusi ja tehnoloogiaid kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamiseks104. 100 https://webgate.ec.europa.eu/maritimeforum/en/frontpage/1451. 101 https://webgate.ec.europa.eu/maritimeforum/en/pipeline/projects/4361. 102 Seal on rohkem kui 330 uuenduslikku ja suure potentsiaaliga sinise majanduse ettevõtet. 103 Need arvnäitajad konsolideeritakse ja lisatakse platvormi BlueInvest investoritele esitatavasse aruandesse, mis avaldatakse üritusel BlueInvest Day 9. märtsil 2023. See aruanne, milles käsitletakse kümmet sinise majanduse sektorit, käsitleb ka põhjalikku uuringut keskkonnahoidliku laevanduse ja laevade moderniseerimise kohta. 104 Kalandus, vesiviljelus, merebiotehnoloogia, laevaehitus ja laevade moderniseerimine, laevandus ja sadamad, sinine energia, meretehnoloogia ja ookeaniseire, ranniku- ja mereturism, ookeanireostus ja veemajandus, ranniku- ja keskkonnakaitse ning rannikute ja keskkonna taastamine. 24 Komisjon teeb 2023. aastal järgmist:  aitab liikmesriikidel muuta oma EMKVFi programmidest tulenevad kohustused konkreetseteks investeeringuteks sektori energiasüsteemi ümberkujundamisse;  edendab eri merepiirkondade (nt Läänemeri, Must meri, Atlandi ookean ja Vahemere lääneosa) abimehhanismide kaudu konkreetse abi andmist konkreetsete projektide sobitamiseks kõige asjakohasemate rahaliste vahenditega ELi kalanduse ja vesiviljeluse energiasüsteemi ümberkujundamiseks;  parandab sihipärast toetust, et tagada ettevõtjate investeeringuvalmidus ja parandada nende juurdepääsu rahastamisele. Seda tehakse ELi platvormi BlueInvest kaudu, et kiirendada tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõttu sinise majanduse uuenduslike ettevõtete hulgas (sealhulgas sektori energiasüsteemi ümberkujundamiseks sellistes valdkondades nagu keskkonnahoidlik laevandus ja moderniseerimistehnoloogiad);  töötab välja juhendi ja andmebaasi ELi arvukate rahastamisvahendite kohta. Juhend ja andmebaas annavad teavet rahastamisvõimaluste kohta innovatsiooniprojektide ja energiasüsteemi ümberkujundamise toetamiseks ELi kalandus- ja vesiviljelussektoris;  uurib koos EIFi ja EIPga, kuidas i) veelgi paremini suunata ja kiirendada laenuandmist puhta energia tehnoloogia valdkonnas ning ii) jätkata erasektori rahaliste vahendite kaasamist, et toetada laevadel ja vesiviljelusaladel kasutatava uue puhta energia tehnoloogia arendamist ja kohandamist. Komisjon kutsub liikmesriike üles:  esitama strateegilised ja kaugeleulatuvad lähenemisviisid energiatõhususse investeerimiseks oma riiklikus kalandus- ja vesiviljelussektoris, kasutades nii EMKVFi programme kui ka muid kättesaadavaid ELi rahastamisvahendeid;  kasutama koostöös sektoriga ära oma püügivõimsuse ülempiiri paindlikkust, et hõlbustada püügivõimsuse ümberjaotamist sinna, kus seda on vaja, ning võimaldada seeläbi energiasüsteemi ümberkujundamiseks vajalike tehnoloogiate kasutuselevõttu laevadel;  lisama oma riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse meretehnoloogia ja puhta energiaga seotud reformid ja investeeringud. 8. Energiasüsteemi ümberkujundamine rahvusvahelises kontekstis ELil võib olla kalanduse ja vesiviljeluse energiasüsteemi ümberkujundamisel rahvusvahelisel tasandil juhtroll. ELi võetud meetmed kinnitavad taas, et liidu pühendumus rahvusvahelistele kliimameetmetele on usaldusväärne. Need meetmed on konkreetsed näited selle kohta, kuidas edendada kestlikku ja vastutustundlikku kalandust ja vesiviljelust kooskõlas meie kohustustega, mis on võetud peamistel rahvusvahelistel foorumitel. Otsustav tähtsus on ka mere vesikonna strateegiatel ja makropiirkondlikel strateegiatel, millel on piirkondlike merekonventsioonide raames merenduskomponent. Need strateegiad on kestliku ja vastupanuvõimelise sinise majanduse edendamisel eriti olulised, sest neis on innovatsioon ja teadusuuringud esile toodud kui hädavajalikud vahendid rannikukogukondade ning kestliku kalanduse ja vesiviljeluse arendamiseks. Seepärast peaks EL edendama kalanduse ja vesiviljeluse energiasüsteemi ümberkujundamist osana kahe- ja mitmepoolsest koostööst kolmandate riikidega, sealhulgas piirkondlikes kalandusorganisatsioonides. 25 Komisjon pöörab erilist tähelepanu ka Euroopa naabruses asuvate riikide ja eelkõige laienemisprotsessis osalevate riikide kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamisele. Komisjon annab teada energiasüsteemi ümberkujundamise edendamise võimalustest ning laienemisprotsessis osalevad riigid uurivad, kuidas lõimida energiasüsteemi ümberkujundamine laienemisprotsessi. Euroopa naabruses asuvatele riikidele ja laienemisprotsessis osalevatele riikidele tehakse kättesaadavaks energiasüsteemi ümberkujundamiseks väljatöötatavad vahendid, näiteks kavandatav juhend ja andmebaas ELi sellise rahastamise ja nende rahastamisvahendite kohta, mis on mõeldud energiasüsteemi ümberkujundamiseks kalandussektoris. Maailma tasandil kehtib Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) õigusraamistik uute laevade energiatõhususe kohta105. Samuti käib töö selle nimel, et koostada uued konkreetsed keskpika perioodi meetmed kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ning suunised alternatiivkütuseid kasutavate laevade kohta. Energiasüsteemi ümberkujundamisse investeerimise kulud ei tohiks siiski lühikeses perspektiivis seada ELi ettevõtjaid ebasoodsasse olukorda võrreldes konkurentidega, kes lähtuvad oma tegevuses vähemnõudlikest energiatarbimise vähendamise põhimõtetest ja eeskirjadest. Rahvusvahelisel tasandil toetab EL kooskõlas ookeanide majandamise tegevuskavaga106 jätkuvalt i) IMO kasvuhoonegaaside heite vähendamist käsitleva strateegia eesmärkide suurendamist selle eelseisva läbivaatamise käigus, millega edendatakse strateegia kaugeleulatuvat eesmärki heitkogused 2050. aastaks järk-järgult kaotada, ning ii) ülemaailmse kütuste kasvuhoonegaaside standardi sidumist turupõhise meetmega taastuvatest energiaallikatest toodetud, vähese kasvuhoonegaaside heitega ja kasvuhoonegaaside heiteta kütuste kasutuselevõtuks. Juhindudes OECD poliitikavaldkondade sidususe raamistikust,107 edendab EL sidusust ühelt poolt kalanduse ja vesiviljeluse energiasüsteemi ümberkujundamise ning teiselt poolt peamiste arengupoliitika valdkondade vahel. Peamised valdkonnad, mille vahel tuleb tagada sidusus, on i) energiasüsteemi ümberkujundamine; ii) ELi poliitika vaesuse vähendamiseks ja toiduga kindlustatuse tagamiseks arengumaades ning iii) ELi elurikkus ja nullsaaste tegevuskava108 ning ELi keskkonnaeesmärgid. Nii toimitakse Euroopa rohelise kokkuleppe sidususe vaimus. Erilist tähelepanu pööratakse biokütuste arendamisele ja poliitikameetmetele, millega edendatakse kalanduses ja vesiviljeluses biokütuse kasutamist alternatiivkütusena, tagades samal ajal, et välditakse kahjulikku mõju ülemaailmsele toiduga kindlustatusele ja elurikkusele. Neid jõupingutusi toetavad ka hiljutise ELi vetikaalgatuse109 meetmed, mis on seotud tööstusstandardite väljatöötamisega ja programmi „Euroopa horisont“ raames tehtavate edasiste teadusuuringutega vetikatest toodetud biokütuste kohta. Komisjon jätkab kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamisega seotud töö ja parimate tavade vahetamise edendamist peamistes rahvusvahelistes organisatsioonides 105 https://www.imo.org/en/ourwork/environment/pages/technical-and-operational-measures.aspx. 106 JOIN(2022) 28 final. 107 https://www.oecd.org/gov/pcsd/pcsd-framework.htm. 108 COM(2021) 400 final. 109 COM(2022) 592 final. 26 (OECD, IMO ja FAO). Täpsemalt teeb komisjon koostööd OECD kalanduskomiteega, et tugevdada rahvusvahelist kalandus- ja vesiviljeluspoliitikat käsitleva arutelu analüütilist alust. Selleks peab komisjon spetsiaalseid strateegilisi arutelusid ning esitab andmeid, poliitikaanalüüse ja nõuandeid, eelkõige uute tehnoloogiate kulude-tulude analüüside kohta. Alates 2023. aastast teeb komisjon järgmist:  edendab sektori energiasüsteemi ümberkujundamisega seotud analüüse ja arutelusid OECD kalanduskomitees;  toetab kasvuhoonegaaside heite vähendamist käsitlevate eesmärkide suurendamist IMO strateegias ning ülemaailmse kütuste kasvuhoonegaaside standardi sidumist turupõhise meetmega taastuvatest energiaallikatest toodetud, vähese kasvuhoonegaaside heitega ja kasvuhoonegaaside heiteta kütuste kasutuselevõtuks;  edendab kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamisega seotud tööd ja parimate tavade vahetamist rahvusvahelistes organisatsioonides (nt OECD, IMO, FAO). 9. Järeldused Praegu on aeg alustada kalandus- ja vesiviljelussektori tuleviku ülesehitamist ning seada julgeid eesmärke. Enneolematu energiakriis on näidanud, kui oluline on kiirendada energiasüsteemi ümberkujundamise tempot ning tagada sektori kestlikkus ja majanduslik vastupanuvõime. Käesolev teatis on kooskõlas nii tegevuskavaga „Mereökosüsteemide kaitse ja taastamine säästva ja vastupanuvõimelise kalanduse heaks“ kui ka teatisega ühise kalanduspoliitika toimimise kohta. Selles esitatakse komisjoni visioon ja ettepanekud kestlikkusele ülemineku edendamiseks kalandus- ja vesiviljelussektoris. Sektoris elluviidava ümberkujundamisega toetatakse ka ELi eesmärke seoses säästva energia ja strateegilise autonoomiaga ning eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne ja saastevaba ELi majandus. Seni puudusid sektoris piisavad stiimulid energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamiseks. Mõned põhjused olid i) selliste taskukohaste, laialt levinud ja väljakujunenud tehnoloogiate puudumine, millega saaks asendada praeguse sõltuvuse fossiilkütustest; ii) ebakindlus tehnoloogiate valikul pika tööeaga ja kulukate varade (laevad ja punkerdustaristud) kontekstis ning iii) era- ja avaliku sektori ebapiisavad rahalised vahendid sektori selliseks ümberkujundamiseks. Nüüd on tegutsemiseks vaja ühtset ja erakorralist koostööd ning kõigi sektori sidusrühmade, sealhulgas riiklike ja piirkondlike ametiasutuste reageerimist. Kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamine saab olla edukas vaid siis, kui selle uue visiooni elluviimiseks ollakse piisavalt pühendunud ja tehakse tihedat koostööd. Komisjon teeb uue energiasüsteemi ümberkujundamise partnerluse (EÜP) kaudu tihedat koostööd kõigi sidusrühmadega, kelle hulka kuuluvad tööstus (sealhulgas väikeettevõtjad), laevaehitajad, sadamad, energiatarnijad, uurimiskeskused, akadeemilised ringkonnad, liikmesriikide kõigi valitsemistasandite ametiasutused; riiklikud asutused; vabaühendused ja laiem üldsus. Komisjonil on valmidus ja soov tihendada selles valdkonnas koostööd Euroopa Parlamendi, nõukogu ja teiste ELi institutsioonidega. Komisjon jätkab koos sidusrühmadega tööd, et esitada sektori energiasüsteemi ümberkujundamise vahe-eesmärgid, mida toetavad andmed ja teaduslikud tõendid. Komisjon teeb igal aastal kokkuvõtte käesoleva teatise kohaste meetmete rakendamisest ja teeb vajaduse 27 korral ettepaneku lisameetmete kohta, et veelgi enam toetada sektori energiasüsteemi ümberkujundamist, sealhulgas valdkondades, kus puudujäägid püsivad või kus toimuvad muutused eeldavad uusi meetmeid ümberkujundamise toetamiseks. 28 Saatja: Siim Tiidemann <[email protected]> Saadetud: 17.03.2023 17:58 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <"info keskkonnaamet ee">; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <"MKM info">; <"RAM Info">; <"[email protected]">; <[email protected]>; <=?Windows- 1252?Q?Kaupo_L=E4=E4nerand?=> Koopia: Maarika Gross <[email protected]>; <"[email protected]">; Eduard Koitmaa <[email protected]>; <"[email protected]">; Tii Tammik-Võsu <Tii.Tammik- [email protected]>; <"[email protected]">; <[email protected]> Teema: EL kalanduspakett - kaasamisüritus Manused: Energiasüsteemi ümberkujundamise teatis.pdf; Ühise kalanduspoliitika teatis.pdf Hea koostööpartner! Euroopa Komisjon on 21. veebruaril 2023 avaldanud meetmepaketi, et parandada ELi kalandus- ja vesiviljelussektori kestlikkust ja vastupanuvõimet. See pakett hõlmab nelja dokumenti: teatis energiasüsteemi ümberkujundamise kohta ELi kalandus- ja vesiviljelussektoris; mereökosüsteemide kaitsmise ja taastamise tegevuskava säästva ja vastupanuvõimelise kalanduse tagamiseks; teatis ühise kalanduspoliitika kohta täna ja homme ning kalandus- ja vesiviljelustoodete ühist turukorraldust käsitlev aruanne. Euroopa Komisjoni vastava pressiteatega on võimalik tutvuda siin. Maaeluministeerium on koostamas seisukohti energiasüsteemi ümberkujundamise teatise ning ühise kalanduspoliitika teatise kohta. Euroopa Komisjon teeb energiasüsteemi ümberkujundamise teatises ettepaneku vähendada sektori sõltuvust fossiilkütustest ning püüelda kliimaneutraalse kalandussektori sh vesiviljelussektori poole. Seda tehakse kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ühe ambitsioonika eesmärgiga saavutada Euroopa Liidus 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Lisaks teeb Euroopa Komisjon oma teatises ettepaneku meetmete kohta, millega toetada sektorit energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamisel. Ühise kalanduspoliitika tulevikku käsitlevas teatises soovib Euroopa Komisjon rõhutada ühise kalanduspoliitika toimimist ning pakkuda välja teekaardi ning visiooni jätkusuutlikuma ja vastupidavama kalanduse suunas. Tulevikku suunatud ühine kalanduspoliitika peab teatise kohaselt töötama kalurite ja vesiviljelustootjate huvides, keda motiveeritakse ja toetatakse innovatsiooniga tegelema ja uudsemaid tehnoloogiaid kasutama. Euroopa Komisjon pakub teatises liikmesriikidele ja teistele asjassepuutuvatele osapooltele välja „Kalanduse ja ookeanide pakti“, et praeguse poliitika rakendamise ühist kohustust rõhutada ning aidata kaasa vajalikele aruteludele ja hinnangutele. Nimetatud teatised on lisatud ka manusena kirjale juurde. Palume teie tagasisidet teatistes väljatoodule. Lisaks palume teid ka kalanduspaketi arutelule Maaeluministeeriumisse (Lai tn 39/41), mis toimub 5. aprillil 2023 kell 10.30. Oma osalemisest/mitteosalemisest palume teada anda hiljemalt 30. märtsiks aadressil [email protected]. Kirjalikku tagasisidet teatiste osas palume hiljemalt 10. aprilliks 2023 aadressil [email protected] . Lugupidamisega Siim Tiidemann Kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Maaeluministeerium
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel