Saatja: Siim Tiidemann <
[email protected]>
Saaja:
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected], info keskkonnaamet ee,
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected], MKM info, RAM Info,
[email protected],
[email protected], Kaupo Läänerand, Maarika Gross,
[email protected], Eduard Koitmaa,
[email protected], Tii Tammik-Võsu,
[email protected],
[email protected]
Teema: RE: EL kalanduspakett - kaasamisüritus
Tere
Lisan reedel saadetud kutsele täiendava infona (eelkõige kalandussektorile) juurde, et plaanime koosoleku lõpus anda ka ülevaate sellest, millised meetmed uuest merendus- kalandus- ja vesiviljelusfondist 2023. aastal avanevad. Samuti anname ülevaate rannapiirkondadele nende tegevuskuludega seonduvate küsimuste võimalikest lahendustest. Võttes arvesse ajalisi piiranguid, jäävad põhjalikumad arutelud planeeritavate fondimeetmete üle Kalandusnõukogusse, mille plaanime kokku kutsuda pärast uue valitsuse ametisse astumist.
Lugupidamisega
Siim Tiidemann
From: Siim Tiidemann
Sent: reede, 17. märts 2023 17:58
To:
[email protected];
[email protected]; Eesti Kalaliit <
[email protected]>;
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected]; Marku Lamp <
[email protected]>; Herki Tuus <
[email protected]>; Kaupo Läänerand <
[email protected]>
Cc: Maarika Gross <
[email protected]>; Ain Soome <
[email protected]>; Eduard Koitmaa <
[email protected]>; Juhani Papp <
[email protected]>; Tii Tammik-Võsu <
[email protected]>; Peeter Seestrand <
[email protected]>;
[email protected]
Subject: EL kalanduspakett - kaasamisüritus
Hea koostööpartner!
Euroopa Komisjon on 21. veebruaril 2023 avaldanud meetmepaketi, et parandada ELi kalandus- ja vesiviljelussektori kestlikkust ja vastupanuvõimet. See pakett hõlmab nelja dokumenti: teatis energiasüsteemi ümberkujundamise kohta ELi kalandus- ja vesiviljelussektoris; mereökosüsteemide kaitsmise ja taastamise tegevuskava säästva ja vastupanuvõimelise kalanduse tagamiseks; teatis ühise kalanduspoliitika kohta täna ja homme ning kalandus- ja vesiviljelustoodete ühist turukorraldust käsitlev aruanne. Euroopa Komisjoni vastava pressiteatega on võimalik tutvuda siin <https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_23_828> .
Maaeluministeerium on koostamas seisukohti energiasüsteemi ümberkujundamise teatise ning ühise kalanduspoliitika teatise kohta.
Euroopa Komisjon teeb energiasüsteemi ümberkujundamise teatises ettepaneku vähendada sektori sõltuvust fossiilkütustest ning püüelda kliimaneutraalse kalandussektori sh vesiviljelussektori poole. Seda tehakse kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ühe ambitsioonika eesmärgiga saavutada Euroopa Liidus 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Lisaks teeb Euroopa Komisjon oma teatises ettepaneku meetmete kohta, millega toetada sektorit energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamisel.
Ühise kalanduspoliitika tulevikku käsitlevas teatises soovib Euroopa Komisjon rõhutada ühise kalanduspoliitika toimimist ning pakkuda välja teekaardi ning visiooni jätkusuutlikuma ja vastupidavama kalanduse suunas. Tulevikku suunatud ühine kalanduspoliitika peab teatise kohaselt töötama kalurite ja vesiviljelustootjate huvides, keda motiveeritakse ja toetatakse innovatsiooniga tegelema ja uudsemaid tehnoloogiaid kasutama. Euroopa Komisjon pakub teatises liikmesriikidele ja teistele asjassepuutuvatele osapooltele välja Kalanduse ja ookeanide pakti, et praeguse poliitika rakendamise ühist kohustust rõhutada ning aidata kaasa vajalikele aruteludele ja hinnangutele.
Nimetatud teatised on lisatud ka manusena kirjale juurde. Palume teie tagasisidet teatistes väljatoodule.
Lisaks palume teid ka kalanduspaketi arutelule Maaeluministeeriumisse (Lai tn 39/41), mis toimub 5. aprillil 2023 kell 10.30. Oma osalemisest/mitteosalemisest palume teada anda hiljemalt 30. märtsiks aadressil
[email protected] <mailto:
[email protected]> .
Kirjalikku tagasisidet teatiste osas palume hiljemalt 10. aprilliks 2023 aadressil
[email protected] <mailto:
[email protected]> .
Lugupidamisega
Siim Tiidemann
Kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler
Maaeluministeerium
EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 21.2.2023
COM(2023) 103 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Ühine kalanduspoliitika praegu ja tulevikus: kalanduse ja ookeanide pakt, mille abil
liikuda kalavarude säästva, teaduspõhise, uuendusliku ja kaasava majandamise suunas
{SWD(2023) 103 final}
ET ET
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Ühine kalanduspoliitika praegu ja tulevikus: kalanduse ja ookeanide pakt, mille abil
liikuda kalavarude säästva, teaduspõhise, uuendusliku ja kaasava majandamise suunas
1. SISSEJUHATUS
Ühise kalanduspoliitika (edaspidi „ÜKP“) eesmärk on tagada kalanduse ja vesiviljeluse
pikaajaline kestlikkus, toiduvarude olemasolu ning kalanduse ja vesiviljelusega seotud
kogukondade rahuldav elatustase. See kehtib kogu väärtusahela kõikide osaliste kohta, et
säilitada rannikukogukondade sotsiaal-majanduslik struktuur.
Keskkonnasäästlikkuse ning sotsiaalse ja majandusliku kestlikkuse ühendamisel oli ÜKP
Euroopa rohelise kokkuleppe1 ja sellega seotud strateegiate2 eelkäija. Euroopa roheline
kokkulepe omakorda tugevdas ÜKP lähenemisviisi, rõhutades kalanduse ja vesiviljeluse
panust kolme eri valdkonda: rannikupiirkondade majandus ja tööhõive, toiduga kindlustatus
ELis ning merekeskkonna kaitse.
Meie mered – nagu ka nende rikas bioloogiline mitmekesisus, millest sotsiaal-majanduslik
struktuur sõltub – on praegu silmitsi mitme keerulise probleemiga. Neile avaldavad mõju
merendustegevus, saastamine (nt toitainetega rikastumine ja saasteained, mereprügi,
sealhulgas plast ja mikroplast, veealune müra jne) ja kliimamuutused (nagu võõrliikide levik).
ÜKP ja kalandussektor peavad andma oma panuse, kuid ei saa lahendada neid probleeme
üksi. Sama oluline on tegeleda mõjuga, mida avaldab muudes valdkondades kui kalandus
toimuva inimtegevuse surve merekeskkonnale, ning aidata taastada heas seisundis ookeanid,
millest ELi kalurid ja rannikukogukonnad sõltuvad.
See eeldab integreeritud lähenemisviisi, mis on kooskõlas muude poliitikavaldkondadega,
nagu keskkonna-, põllumajandus- ja energiapoliitika. Sellest vaatepunktist on keskse
tähtsusega kõikide Euroopa rohelise kokkuleppe suundade, eriti tegevuskava „Õhu, vee ja
pinnase nullsaaste suunas“3 rakendamine. Näiteks Läänemeres on eutrofeerumine ja
saastamine avaldanud tõsist mõju merekeskkonna, sealhulgas kalavarude kestlikkusele. On
ilmne, et kalavarude majandamise meetmetest üksi olukorra parandamiseks ei piisa. Seetõttu
on ühiste probleemidega tegelemiseks jõudusid koondamas eri poliitikavaldkondade
sidusrühmad, nagu näitab deklaratsiooni „Meie Läänemeri“ allkirjastamine4. Vahemere ja
Musta mere puhul on eriti murettekitav saastamise kahjulik mõju merekeskkonnale. Seetõttu
töötab Vahemere üldine kalanduskomisjon (edaspidi „GFCM“) välja piirkondliku
1
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM/2019/640 final).
2
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
Regioonide Komiteele „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi
edendamiseks“ (COM/2020/381) ja komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus-
ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse
oma ellu tagasi“ (COM/2020/380).
3
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus, ja Sotsiaalkomiteele ning
Regioonide Komiteele „Heas seisundis planeet kõigi jaoks. ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste
suunas““ (COM/2021/400 final).
4
https://commission.europa.eu/system/files/2020-09/ministerial_declaration_our_baltic_conference.pdf.
1
kohanemisstrateegia, et võidelda saastamise, sealhulgas plastireostuse, veealuse müra,
mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendite ning toit- ja saasteainete
võimalike tagajärgede vastu.
Käesoleva teatise eesmärk on esitada ÜKP määruse artikliga 49 ette nähtud aruanne ÜKP
toimimise kohta ning kavandada viis, kuidas saavutada tulevikus kestlik ja
vastupanuvõimeline kalandus. Teatis täiendab tegevuskava „Mereökosüsteemide kaitse ja
taastamine säästva ja vastupanuvõimelise kalanduse heaks“5 (edaspidi „mereökosüsteemide
tegevuskava“) ja teatist ELi kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi
ümberkujundamise kohta6 (edaspidi „energiasüsteemi ümberkujundamise algatus“), milles
määratakse kindlaks ja seatakse prioriteediks konkreetsed meetmed, mis on vajalikud kindlate
kalandus-, keskkonna- ja kliimaprobleemide lahendamiseks. Lisaks antakse eraldi aruandes
igakülgne hinnang põllumajandustoodete ühisele turukorraldusele7.
Käesolevat teatist tuleks lugeda koos selle juurde kuuluva komisjoni talituste
töödokumendiga, milles antakse üksikasjalikumat teavet ÜKP rakendamise praeguse seisu
kohta, tuginedes alates 2021. aasta detsembrist toimunud ulatuslikule
konsultatsiooniprotsessile, mitmesugustele uuringutele, Euroopa Parlamendi resolutsioonidele
ning nõukogu ja liikmesriikide sisendile.
2. KALANDUS- JA VESIVILJELUSKOGUKONDADE LIIKMETE VÕIMESTAMINE
Kalapüük ja vesiviljelus on sügavalt Euroopa kultuuripärandis juurdunud pika traditsiooniga
elukutsed. Iga-aastases majandusaruandes ELi kalalaevastiku kohta8 on märgitud, et
2020. aastal töötas ELis töönduspüügi valdkonnas üle 124 630 kaluri, mis on võrdne
täistööajale taandatud töötajate arvuga 82 272. Viimases majandusaruandes ELi
vesiviljelussektori kohta on hinnatud, et ELi vesiviljelussektori töötajate arv ja täistööajale
taandatud töötajate arv oli 2018. aastal vastavalt 69 000 ja 39 0009. Nii kalandus- kui ka
vesiviljelussektor osaleb mitmekülgse toidu tagamises ja annab tööd paljudes
rannikukogukondades. Seetõttu tuleks pöörata erilist tähelepanu poliitika sotsiaalsele
mõõtmele.
Strateegias „Talust taldrikule“ tunnistatakse, et tervete inimeste, terve ühiskonna ja terve
planeedi vahel on tugev seos ning et edukaks üleminekuks ELi kestlikule toidusüsteemile on
vaja tagada esmatootjate elatusvahendid. Seetõttu sõltub kaluritele ja vesiviljelustootjatele
5
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus, ja Sotsiaalkomiteele ning
Regioonide Komiteele „ELi tegevuskava „Mereökosüsteemide kaitse ja taastamine säästva ja
vastupanuvõimelise kalanduse heaks““ (COM(2023)102).
6
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
Regioonide Komiteele ELi kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamise kohta
(COM(2023)100).
7
Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Põllumajandustoodete ühise turukorralduse
määruse rakendamine“ (COM(2023)101).
8
Euroopa Komisjon, Teadusuuringute Ühiskeskus, kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee, „The
2022 annual economic report on the EU fishing fleet (STECF-22-06)“ (2022. aasta majandusaruanne ELi
kalalaevastiku kohta (STECF-22-06)), toimetajad Virtanen, J., Guillen, J., Prellezo, R., Sabatella, E.,
Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2022.
9
Euroopa Komisjon, kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF), „The EU Aquaculture
Sector – Economic report 2020 (STECF-20-12)“ (ELi vesiviljelussektor. 2020. aasta majandusaruanne
(STECF-20-12)). EUR 28359 EN, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2021.
2
ning kõikidele väärtusahela osalistele kestlike töökohtade tagamine veeressursside säästvast
kasutamisest. Vajalik on ELi kalanduse sotsiaalse mõõtme terviklik analüüs, et
poliitikakujundajad saaksid kalavarude majandamisega seotud kaitsemeetmeid kavandades
tulemuslikumalt arvesse võtta andmeid tööhõive, soolise jaotuse ja kutseõppe kohta ning selle
kohta, milline on inimeste majanduslik sõltuvus kalapüügist.
Kui soovime tagada ELi kalapüügi-, vesiviljelus- ja töötlemissektorile ning
rannikukogukondadele elujõulise tuleviku, on võtmetähtsusega järelkasv. See saab tekkida
aga ainult juhul, kui sektorit tajutakse atraktiivsena, kui raskeid töötingimusi innovatsiooni
teel parandatakse, kui merekeskkonda hoitakse bioloogiliselt mitmekesise, puhtana ja heas
seisundis ning kui kalureid ja vesiviljelustootjaid tunnustatakse ühiskonnas nende
kutseoskuste ja panuse eest. Kalandust tuleb tutvustada kui atraktiivset elukutsevalikut ning
kalureid kui mere hoidjaid. Rõhutada tuleb ka vabas õhus elamise ja töötamise võimalust või
uuenduslikke töötamisviise, nagu tootmise ühendamine otsemüügi või turismiga. Samuti on
oluline esile tõsta ja rohkem tunnustada naiste olulist rolli ELi mereandide väärtusahela
kõikides lülides, alates rikkuse ja tööhõive loomisest ning lõpetades veeressursside säästva
kasutamise ja kaitsmisega.
ÜKP pakub vahendeid, mille abil on võimalik suurendada kalapüügi ja vesiviljeluse
atraktiivsust elukutsena. Näiteks tagab kalavarude säästev majandamine pikaajalise heas
seisundis kalavaru, mis on stabiilse ettevõtluse eeltingimus. Samuti annab ÜKP olulise rolli
tootjaorganisatsioonidele, võimaldades neil ja nende liikmetel sihtotstarbelisi meetmeid välja
töötada ning tugevdada ettevõtjate positsiooni üldises väärtusahelas. Lisaks tagab
majandamisotsustes sotsiaal-majandusliku mõju arvessevõtmine kalapüügist sõltuvatele
inimestele rahuldava elatustaseme. ELi eelarve, eriti Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfond (edaspidi „EMKVF“)10 ja selle kogukonna juhitud kohaliku arengu
strateegia, pakub märkimisväärset rahalist toetust11 ohutuse ja töötingimuste parandamiseks,
oskuste arendamiseks, teadmiste jagamiseks ja sektori üldise vastupanuvõime
suurendamiseks.
Sektori atraktiivsuse säilitamisel ja seeläbi Euroopa kalapüügi- ja vesiviljeluskogukondadele
eduka tuleviku tagamisel mängivad rolli ka ELi muud poliitikavaldkonnad. Väljaspool ÜKPd
järgitakse ELi õigusaktides kõrgeid rahvusvahelisi standardeid kalandussektori ohutuse ja
töötingimuste, sealhulgas püügimeeskondade väljaõppe alal,12 püütakse välja juurida
kaasaegset orjandust ning ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki (edaspidi
„ETR-kalapüük“) ning edendatakse sotsiaalseid standardeid kogu maailmas. Need
jõupingutused soodustavad rahvusvahelist koostööd13 ning aitavad luua ülemaailmselt
võrdseid tingimusi ja ausat konkurentsi kolmandate riikidega. Samuti edendavad need
10
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa
Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004.
11
10 % kogu EMKVFi jagatud täitmise eraldisest.
12
Need on vastu võetud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) või Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni
(IMO) raames, näiteks kalalaevade laevapere liikmete väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste
rahvusvahelise konventsiooni (STCW-F konventsioon) raames.
13
ELi osalemine on keskse tähtsusega Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) ning Ühinenud
Rahvaste Organisatsioonis ja selle eriorganisatsioonides, sealhulgas ÜRO Toidu- ja
Põllumajandusorganisatsioonis (FAO), kaugeleulatuvate otsuste tegemise eestvedajana piirkondlikes
kalavarude majandamise organisatsioonides ning rahvusvahelisel piirkondlikul tasandil Atlandi ookeani
kirdeosas, samuti kahepoolsel tasandil säästva kalapüügi partnerluslepingute ja kolmandate riikidega
sõlmitud muude kahe- või kolmepoolsete kokkulepete raames.
3
vabakaubanduslepingutes eesmärkide kõrget taset kalandus- ja vesiviljelusturgude kestlikuks
arenguks.
Kõik osapooled aitavad kaasa kalapüügi ja vesiviljeluse kasumlikkusele ja atraktiivsusele.
Sektor peab kasutama ära kõik olemasolevad vahendid, et tuua innovatsiooni, investeerimise,
koostöö ja mitmekesistamise kaudu muutusi. Eelkõige oskuste täiustamine esmase ja
elukestva õppe kaudu kooskõlas Euroopa oskusteaasta14 raames seatud eesmärkidega muudab
kalurite ja vesiviljelusettevõtjate tegevuse tõhusamaks ja vastupanuvõimelisemaks ning
vähendab õnnetusjuhtumite ohtu. Selleks et sektor eriti noorema põlvkonna jaoks
atraktiivsemaks muuta, on oluline selle ajakohastamine ja avamine laiemale ühiskonna
teenimisele.
Komisjon
- korraldab ajavahemikus 2023. aasta kevadest 2024. aasta suveni ELi-ülese
tulevikkuvaatava osalusprojekti „Tulevased kalurid“, et kavandada kalurite
olulist ühiskondlikku rolli lisaks kvaliteetsete mereandide tarnimisele suhteliselt
väikese CO2 jalajäljega. Projekti raames tehakse kvalitatiivsete väliintervjuude teel
kindlaks suundumused, võimalused ja ohud, millest sõltub kalandussektori
atraktiivsus. Projekti raames tegeletakse eelkõige järgmiste teemadega:
o tegurid ja suundumused, mis mõjutavad kalandussektori pikaajalist
kestlikkust ja kasumlikkust ning kalapüügiga tegelevate kogukondade
heaolu (nt kliimamuutuste, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja
saastamise mõju, rohe- ja digipööre, oskused, tööjõu vananemine, turu ja
kaubanduse areng);
o kalurite identiteet ja roll väljaspool nende põhitegevusala, eelkõige
merekeskkonna kaitsmises ja taastamises, keskkonnaturismis ja rannikualade
kohalikus arengus;
o kalurite ja muude merega seotud sidusrühmade koostööst ja sünergiast
tulenevad ülesanded ja võimalused, eriti järgmistes valdkondades: mereala
ruumiline planeerimine, taastuvenergia kasutuselevõtt, mereandide
tarneahela korraldus, ringmajandus ja mitmekesistamine kestliku sinise
majanduse laiemas kontekstis.
Projekti tulemused aitavad tulevikus poliitikat kujundada ja kalandussektori
äristrateegiat välja töötada;
- kutsub liikmesriike üles võtma alates 2023. aastast kasutusele alt üles
lähenemisviisi, mis võimaldab kohalikel kalapüügiga tegelevatel kogukondadel
tegeleda sotsiaalsete probleemide ja vajadustega EMKVFi 2021.–2027. aasta
programmide raames kogukonna juhitud kohaliku arengu kaudu;
- palub teadusringkondadel, eriti kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteel
(STECF), arendada edasi sotsiaalseid indikaatoreid, mis võetakse kasutusele
sotsiaal-majanduslike aruannete analüüsis. See on edaspidi alus kalavarude
majandamis- ja kaitsemeetmete ettepanekutele ning parandab selliste meetmete
sotsiaalse ja tööhõivemõju hindamist. Samuti aitab see kindlaks teha, kuidas
14
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa oskusteaasta 2023 kohta (COM(2022) 526).
4
kavandada sektori atraktiivsuse suurendamiseks vajalikke ressursse ja
investeeringuid;
- kaalub, kas esitada pärast kalalaevade laevapere liikmete väljaõppe,
diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni (STCW-
F) läbivaatamist ja vastuvõtmist direktiivi ettepanek, et tagada selle
konventsiooni nõuetekohane ülevõtmine ELi õiguskorda, ja aitab liikmesriikidel
kiirendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) ja Rahvusvahelise
Mereorganisatsiooni (IMO) konventsioonide ratifitseerimist.
3. PLANEEDI KAITSMISELE KAASAAITAMINE
ÜKP näol on EL loonud kalavarude majandamise stabiilse õigusraamistiku. Viimase 50 aasta
jooksul on selle alusel välja kujundatud mere bioloogiliste ressursside kaitse ja majandamise
kõrged standardid ning aidatud kaasa merekeskkonna kaitsmisele.
ÜKP seab selged eesmärgid kalavarude säästvaks majandamiseks. ÜKP kohaselt toetutakse
otsuste langetamisel usaldusväärsetele ja rahvusvaheliselt tunnustatud teaduslikele
nõuannetele, mitmesuguste andmete kogumisele ja parema modelleerimisvõime tagamisele,
mis on abiks kalapüügivõimaluste ettepanekute tegemisel. Laevastiku haldamine tagab
püügivõimsuse ja püügivõimaluste pikaajalise tasakaalu. Liikmesriigid ja sidusrühmad on
tihedalt kaasatud kalavarude majandamisse ning otsuseid langetatakse piirkondlike kaalutluste
ja erijoonte põhjal. Poliitikat toetab tugev kontrolli, inspekteerimise ja jõustamise süsteem,
mis hõlmab kontrollimääruse15 ja ETR-kalapüügi määruse16 kaudu toimuvat võitlust ETR-
kalapüügi vastu, samal ajal kui EMKVF soodustab ja toetab rahaliselt poliitikaeesmärkide
saavutamist.
Reformitud ÜKPd on kümme aastat rakendatud ning võime näha praktikas käegakatsutavaid
edusamme säästvama kalanduse suunas. Kalurid, kodanikuühiskond ja liikmesriigid on
aidanud taastada mitu kriitilises seisundis kalavaru, nagu merluus Baleaari meres ja Atlandi
ookeanis ning huntahven, ja peatada kalavarude kahanemise Vahemeres ja Mustas meres.
ÜKP keskkonnasäästlikkuse eesmärkide täielikuks saavutamiseks on vaja siiski rohkem
edusamme ja kõrgemaid eesmärke.
Mereökosüsteemide ja -ressursside kaitsmine
Kalapüük kahjustab jätkuvalt mereökosüsteeme, eelkõige merepõhja häirimise, tundlike
liikide kaaspüügi ja meretoiduvõrkude mõjutamise kaudu. Need mõjud, mida käsitletakse
üksikasjalikult mereökosüsteemide tegevuskavas, põimuvad kliimamuutuste ja muude
inimtegevusest tulenevate survetegurite mõjuga. Samal ajal ohustab mereökosüsteemide halb
15
Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem
ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ)
nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ)
nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ)
nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ)
nr 1966/2006.
16
Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem
ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning
muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse
kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999.
5
seisund otse ka kalavarude ja vesiviljeluse kestlikkust ning nendega seotud majandustegevusi
ning samuti neist sõltuvate kogukondade heaolu.
Ökosüsteemide seisundi muutumine mõjutab kalavarude juurdekasvu lühikeses, keskpikas ja
pikas perspektiivis ning suurendab lühiajaliste šokkide esinemist, nagu ookeani kuumalained,
ookeanide hapestumine, paljunemisprobleemid, mürgised veeõitsengud, parasiidid ja
hapnikupuudus. Sellised muutused ja šokid võivad põhjustada kalapopulatsioonide hävimise
või sundida neid liikuma põhjapoolsetesse sügavamatesse ja külmematesse vetesse, mis
asuvad sageli väljaspool ELi territooriumi. Mereökosüsteeme ning seega ka kalandust ja
vesiviljelust kahjustavad plast, mikroplast ja muu reostus, mida põhjustavad inimtegevused
merel ja maismaal (nt põllumajandus, kalandus, tööstus, laevandus, reovesi). Nende
probleemide koosmõju ulatus on enneolematu. Tuleviku ilmastikutingimustest tulenev
ebakindlus ja vajadus täiendavate teadusuuringute järele raskendavad selle mõju täielikku
hindamist ja mõistmist, mis teeb olukorra veelgi tõsisemaks.
Nende probleemide tulemuslikuks lahendamiseks on vaja tegeleda kalanduseväliste tegurite
survega merekeskkonnale ning rakendada täielikult ja jõuliselt ÜKP, eelkõige tugevdada
andmekogumist ja teadusuuringuid, jätkuvalt püüelda tõenduspõhise otsustusprotsessi poole
ning tagada järjekindel ja tulemuslik kontroll ja nõuete täitmine. Lisaks tuleb kooskõlas
mereökosüsteemide tegevuskavaga seada prioriteediks kõige asjakohasemad meetmed, mis
vähendavad kalanduse mõju merekeskkonnale. Erilist tähelepanu vajavad järgmised punktid.
Maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamine
Maksimaalse jätkusuutliku saagikuse17 põhimõtte näol on ÜKPs seatud kalavarude
majandamisele praktiline, mõõdetav ja teaduspõhine eesmärk. Varude taastamisega
maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemele ja üle selle on võimalik vähendada kahjulikku
mõju mereökosüsteemidele, suurendada kalalaevastiku kasumlikkust ja vähendada selle CO2
heidet. EL järgib maksimaalse jätkusuutliku saagikuse põhimõtet ka rahvusvahelistes
kokkulepetes, nagu kestliku arengu eesmärgid. Piirkondades, kus seda on rakendatud, on
varud taastunud ning püük ja sissetulekud suurenenud, kahjulik mõju merekeskkonnale aga
vähenenud. Viimastel aastatel on aina rohkem varusid jätkusuutliku taseme saavutanud, eriti
Atlandi ookeani kirdeosas. Vaja on aga täiendavaid jõupingutusi. Vahemeres on olukord
endiselt murettekitav ja paraneb liiga aeglaselt, Läänemeres aga on viimaste aastate positiivne
suundumus pöördunud, tingituna muude tegurite survest keskkonnale ja
18
mereökosüsteemidele . On äärmiselt oluline jätkata ja kiirendada kalavarude taastamist ja
maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemest kõrgemal hoidmist.
Ökosüsteemipõhise lähenemisviisi tugevdamine paremate teadusuuringute kaudu
Mereökosüsteemide, kalanduse ja vesiviljeluse ees seisvate keskkonnaprobleemide
lahendamine algab teadlaste tööst. Tänu teadusele saavad poliitikakujundajad langetada
teadlikke otsuseid ning täiel määral rakendada ühte ÜKP kesksetest põhimõtetest–
ökosüsteemipõhist lähenemisviisi kalavarude ja vesiviljeluse majandamisele. See tähendab
17
Maksimaalne jätkusuutlik saagikus on suurim teoreetiline tasakaalustatud saak, mida saab kalavarust
püsivalt keskmiselt välja püüda olemasolevate keskmiste keskkonnatingimuste juures ilma
taastootmisprotsessi märkimisväärselt mõjutamata (ÜKP määruse artikli 4 lõike 1 punkt 7).
18
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Säästvam kalapüük ELis: ülevaade olukorrast ja
suunad 2023. aastaks“ (COM(2022) 253).
6
seda, et ühelt poolt võetakse arvesse eri liiki inimtegurite ja majandamissüsteemide mõju
loodusvarade kasutamisele ja merekeskkonnale ning teisalt loodusvarade seisundi mõju
kalandussektorile.
Selleks et saavutada mereressursside kasutamise pikaajaline kestlikkus, sealhulgas sotsiaal-
majanduslik kestlikkus, peavad majandamisotsuste aluseks olevad teaduslikud nõuanded
arvestama mereökosüsteemide kogu keerukust19 ning survetegurite ja leevendusmeetmete
kumulatiivset mõju. Seetõttu on vajalik jätkata jõupingutusi teadmiste ja andmete
täiendamiseks, et teaduslikes nõuannetes saaks arvesse võtta kogu mereökosüsteemide
konteksti. Nende põhjal kaalutakse, kas suurendada mitmeaastaste kvootide raames
majandatavate varude arvu.
Parem andmekogumine tugevdab pidevalt poliitika aluseks olevaid tõendeid20.
Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (edaspidi „ICES“) on ökosüsteemi aspekte oma
teaduslikes nõuannetes juba arvesse võtnud. Näiteks esitab see ökosüsteemi ülevaateid21 iga
ökopiirkonna22 kohta.
Tööndusliku ja harrastuskalapüügi tulemuslik kontroll ja nõuete täitmise tagamine
ÜKP kestlikkuseesmärkide saavutamiseks on oluline arvestada igasuguse, nii tööndus- kui ka
harrastuspüügi mõju ning tagada liikmesriikidepoolne tulemuslik kontroll ja nõuete täitmine.
Kontrollimääruses on selleks sätestatud üksikasjalikud eeskirjad, eelkõige töönduslike
kalalaevastike suhtes. Harrastuskalapüügi suhtes on vähem eeskirju kehtestatud.
ÜKP määruses on märgitud, et „[h]arrastuspüügil võib olla kalavarudele suur mõju“, ja
rõhutatud, et „liikmesriigid peaksid (...) tagama, et harrastuspüük toimub kooskõlas ühise
kalanduspoliitika eesmärkidega“23. Harrastuskalapüügi haldamiseks on vaja täielikku
ülevaadet selle tegevuse mõjust kalapopulatsioonidele ja ökosüsteemidele. Samuti on selleks
vaja arvesse võtta sellise püügi eripära ja muid selle suhtes kohaldatavaid ELi õigusakte.
Endiselt on suur probleem usaldusväärne ja ühetaoline andmekogumine, mistõttu komisjonil
on raske hinnata harrastuskalapüügi mõju konkreetsetele kalavarudele ja töötada välja
asjakohaseid meetmeid. Komisjon on teinud kontrollimääruse läbivaatamise ettepaneku,24
mille üle käib praegu arutelu kaasseadusandjatega ning milles sätestatakse üldine nõue jälgida
loa- või registreerimissüsteemi kaudu harrastuskalurite arvu, samuti nõue seada sisse kõikide
19
Sealhulgas eri liikide ja ökosüsteemiprotsesside ning eri inimtegevustest tulenevate mitmesuguste
survetegurite vastastikmõju.
20
„STECF 22-07 - Eval 2021 ARs DCF and data transmission.pdf - Data Collection Framework“ ((STECF-
22-07) Hinnang 2021. aasta aruannetele andmete kogumise ja edastamise küsimuste kohta) (pdf).
Andmekogumisraamistik, Euroopa Komisjon (europa.eu).
21
https://www.ices.dk/advice/ESD/Pages/Ecosystem-overviews.aspx.
22
ICES kasutab ökopiirkondi ruumiühikutena, et ökosüsteemipõhise lähenemisviisi jaoks tõendeid koondada.
ICESi ökopiirkonnad põhinevad biogeograafilistel ja okeanograafilistel tunnustel ning olemasolevatel
poliitilistel, sotsiaalsetel, majanduslikel ja majandamisüksustel. Nende väljatöötamiseks toimuvad ICESi
nõuandekomitee juhtimisel korduvad konsultatsioonid teadlaste ja sidusrühmade vahel.
23
ÜKP määruse põhjendus 3.
24
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ)
nr 1224/2009, nõukogu määruseid (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 1967/2006 ja (EÜ) nr 1005/2008 ning
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1139 kalanduskontrolli osas (COM/2018/368 final).
7
harrastuskalurite saaki hõlmav andmekogumis- või saagi registreerimise süsteem, et
parandada kontrolli ja seiret.
Innovatsioon ja rahastamine
Kalanduses on juba mitmeid teedrajavaid projekte ja lähenemisviise, kus kalurid tegelevad
saastamise ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise ning kliimamuutuste mõjuga. Need
keskenduvad näiteks selliste innovaatiliste lahenduste katsetamisele ja praktikas kasutamisele
nagu biolagunevad võrgud, köied ja püügivahendite detailid ning mereprügi kogumisele 25 või
saastamise ennetamisele. ELis on sätestatud ka õigusnormid, mis parandavad püügivahendite
ringmajandust toetavat disaini ja seiret,26 et nende korduskasutamist ergutada ja
ringlussevõetavust hõlbustada, ning tehakse nende normide rakendamiseks koostööd
standardiorganisatsioonidega.
Sama oluline on töötada välja oluliselt energiatõhusamad ja energianeutraalseks käitamiseks
sobivad kalalaevad ning mere bioloogilist mitmekesisust vähem kahjustavad püügivõtted ja
üldiselt tagada, et püügitegevuse mõju mereökosüsteemidele on väike ja et need ei suurenda
kliimamuutusi. See võimaldab ökosüsteemidel kliimamuutuste mõjuga paremini toime tulla.
Poliitikavaldkondade sidususe suurendamine
ÜKP rakendamine peab olema tihedamalt seotud ELi keskkonnaalaste õigusaktidega,
eelkõige merestrateegia raamdirektiivi27 ning linnudirektiivi28 ja elupaikade direktiiviga29.
Sama kehtib üldisemalt ka eesmärkide ja tulemuste kohta, mis on ette nähtud ELi elurikkuse
strateegiaga aastani 2030 ja strateegiaga „Talust taldrikule“.
ELi elurikkuse strateegia sisaldab olulisi kohustusi tulemuslikult kaitsta 30 % ELi merealadest
ja rangelt kaitsta kolmandikku sellest alast, et taastada mereökosüsteemid inimeste ja kliima
huvides ning rohkem kaitsta tundlikke liike ja elupaiku. ELi elurikkuse strateegias on ühe
tulemusena ette nähtud mereökosüsteemide tegevuskava, mis on nende kohustuste täitmise
raamistik ning milles esitatakse meetmed selleks, et tugevdada kalanduse ja
keskkonnapoliitika sünergiat ja suurendada sellega ÜKP panust ELi keskkonnaeesmärkide
saavutamisse. Strateegia „Talust taldrikule“ eesmärk on lisaks tagada kõikide toidusüsteemi
25
Näiteks prügipüügi projekt „Fishing for Litter“ (prügipüük), mis on hea näide sellest, kuidas kalurid saavad
oma tavapärase püügitegevuse kõrval aidata üldisemalt kaasa merekeskkonna seisundi parandamisele. See
parandab nende suutlikkust prügi koguda, sealhulgas tavapäraste püügitoimingute käigus võrkudesse
sattunud prügi, ning see sadamasse jõudes ohutult kõrvaldada.
26
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/883, milles käsitletakse sadama
vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega
tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (EMPs kohaldatav tekst), ja komisjoni 31. mai 2021. aasta
rakendusotsus (EL) 2021/958, millega kehtestatakse vorm liikmesriikides turule lastud kalapüügivahendeid
ning kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite kogumist käsitlevate andmete ja teabe esitamiseks ning
kvaliteedikontrolliaruande vorm vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/904
artikli 13 lõike 1 punktile d ja artikli 13 lõikele 2.
27
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse
merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv).
28
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku
kaitse kohta.
29
Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja
taimestiku kaitse kohta.
8
osaks olevate sektorite neutraalne või positiivne keskkonnamõju ning selles kutsutakse üles
kiirendama üleminekut kala- ja mereandide säästvale tootmisele.
Sidusust on vaja ka ÜKP välismõõtme ja rahvusvahelise keskkonnapoliitika vahel, näiteks
piirkondlikes kalavarude majandamise organisatsioonides, piirkondlikes
merekonventsioonides ja säästva kalapüügi partnerluslepingutes.
Komisjon
- kutsub liikmesriike üles mereökosüsteemide tegevuskavas kavandatud meetmeid
täielikult ja kiiresti rakendama;
- kutsub liikmesriike üles keskenduma 2024. aasta kalapüügivõimalusi käsitlevates
aruteludes selle tagamisele, et kõikides merepiirkondades saavutatakse
maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärk;
- keskendub 2023. ja 2024. aastal sellele, et edendada teaduslikke nõuandeid, mis
toetavad ökosüsteemipõhist lähenemisviisi ELi kalavarude majandamisele;
selleks peetakse dialoogi teadusringkondade ja sidusrühmadega;
- kutsub liikmesriike üles tagama ühekordselt kasutatavate plasttoodete direktiivi
täielik ja kiire rakendamine;
- ergutab kalureid täitma oma rolli mere hoidjatena ning jätkuvalt mereprügi
kogumises osalema ja püügivahendites biolagunevaid detaile kasutama, saades
selleks tuge koolitustest ja olemasolevatest rahastamisallikatest;
- annab 2024. aastaks välja neli juhenddokumenti, mis on osa komisjoni teatise
„ELi vesiviljeluse kestlikkuse ja konkurentsivõime suurendamise strateegilised
suunised aastateks 2021–2030“30 rakendamisest. Need aitavad sektoril edasi
liikuda järgmistes valdkondades: i) head haldus- ja õigustavad, ii) juurdepääs
ruumile, iii) keskkonnatoime ja iv) kliimamuutuste leevendamine.
Kalapüügivahendite selektiivsuse suurendamine ja lossimiskohustuse rakendamine
Mereressursside kahanemisele aitab kaasa soovimatu püük. Majandusliku stiimulina
selektiivsemale kalapüügile ülemineku kiirendamiseks kehtestati ELis 2013. aastal nn
lossimiskohustus, mille kohaselt kogu püük, kaasa arvatud soovimatu püük, tuleb lossida.
Lossimiskohustus jõustus täielikult 2019. aastal. Selle eesmärk on vähendada tagasiheidet ja
see võimaluse korral kaotada. Tagasiheide ei ole mitte ainult tõsine kalavarude raiskamine,
vaid kahjustab ka mere bioloogiliste ressursside ja mereökosüsteemide säästvat kasutamist
ning kalanduse majanduslikku elujõulisust.
2009. aastal, enne ÜKP 2013. aasta reformi, hinnati, et Euroopa kalanduses heidetakse igal
aastal tagasi 1,7 miljonit tonni (kõiki liike), mis moodustas 23 % kogupüügist. Sellel on tõsine
30
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
Regioonide Komiteele „ELi vesiviljeluse kestlikkuse ja konkurentsivõime suurendamise strateegilised
suunised aastateks 2020–2030“ (COM/2021/0236 final).
9
kahjulik keskkonnamõju nii sihtliikidele kui ka kaaspüügi liikidele. Teaduslike nõuannete31
kohaselt on mitmes ELi vetes asuvas põhjalähedase segapüügi piirkonnas soovimatu püügi
tase endiselt kõrge (20–30 % Põhjameres, Keldi meres ja Biskaia lahes ning Pürenee
poolsaare rannikul). Tagasiheite määr erineb siiski oluliselt olenevalt (siht)liigist ja
kalalaevastikust, dokumenteerimata tagasiheide kahjustab aga jätkuvalt andmekogumist.
2020. aastal komisjoni poolt algatatud auditite tulemused32 näitavad, et auditeeritud
liikmesriigid ei ole võtnud vajalikke meetmeid lossimiskohustuse tulemuslikuks kontrolliks ja
nõuete täitmise tagamiseks. Traditsioonilised kontrollimeetmed (nagu lossitud kauba
arveldusraamatute / logiraamatute kontrollimine merel ja kai ääres / enampakkumisel) ei ole
piisavad, sest need annavad ainult väga põgusa ülevaate nõuete täitmisest järelevalve
tegemise ajal.
Kalanduskontrollisüsteemi läbivaatamise ettepanekus33 toetab komisjon ajakohaste
kontrollivahendite kasutamist. Komisjon jätkab koos kaasseadusandjatega tööd, et saavutada
selle olulise õigusakti suhtes kaugeleulatuv kokkulepe. Kuna kõige tõhusamaid kontrolli- ja
täitmise tagamise vahendeid, nagu elektrooniline kaugseiresüsteem ja muud ajakohased
kontrollivahendid, ei ole välja töötatud ega kasutusele võetud, on märke laialdasest nõuete
rikkumisest ja saagi dokumenteerimata ebaseaduslikust tagasiheitest34. See on
märkimisväärne risk, sest kui esitatud andmed ei vasta tegelikule saagile, kahjustab see
tõsiselt teaduslike nõuannete kvaliteeti.
Komisjon möönab, et lossimiskohustuse rakendamises on struktuurseid raskusi. Hoolimata
kõikide sidusrühmade jätkuvatest jõupingutustest ja koostööst olukorra parandamiseks tuleb
nimetatud puudujäägid siiski kõrvaldada. Kaalutlused, mille tõttu lossimiskohustus
2013. aastal kehtestati, on endiselt täiel määral asjakohased ja selle põhimõtted, eriti
väärtuslike ressursside raiskamise vältimine, on olulisemad kui kunagi varem.
Liikmesriigid ja teadusringkonnad peavad rohkem pingutama, et koguda õigeid andmeid, mis
võimaldavad neil analüüsida lossimiskohustuse rakendamise probleeme. Samal ajal tuleb
kaluritele rohkem rõhutada tagasiheidet ja soovimatut püüki vältiva poliitika kasulikkust.
Lisaks teavad kalurid ise kõige paremini, kus ja millal kalastada, vältides samal ajal
soovimatut püüki. Seetõttu on võtmelahendus usaldada selektiivse kalapüügi meetodite
kasutamine kaluritele ja väärtustada nende jõupingutusi kalavarude kaitse parandamiseks.
Kalurid peaksid tõendama oma pühendumust sellega, et tagavad pardal tehtavate toimingute
täieliku läbipaistvuse, annavad oma saagist täpselt aru ja saavutavad selektiivse kalapüügi alal
tulemusi.
31
STECF PLEN 22-01.
32
Prantsusmaa ja Hispaania kohta vt https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/inf_21_4681.
Iirimaa, Belgia ja Madalmaade kohta vt https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/inf_21_5342.
33
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ)
nr 1224/2009, nõukogu määruseid (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 1967/2006 ja (EÜ) nr 1005/2008 ning
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1139 kalanduskontrolli osas (COM/2018/368 final).
34
https://www.efca.europa.eu/en/content/compliance-evaluation;
https://cinea.ec.europa.eu/publications/synthesis-landing-obligation-measures-and-discard-rates_en;
https://cinea.ec.europa.eu/publications/synthesis-landing-obligation-measures-and-discard-rates-
mediterranean-and-black-sea_en.
10
ÜKP eesmärk on muuta püügivahendid selektiivsemaks, et soovimatut püüki ei tekikski. Tänu
kalurite ja liikmesriikide jõupingutustele35 on uuenduslike ja selektiivsemate püügivahendite
väljatöötamisel edusamme tehtud. Nüüd, kus lossimiskohustuse täielikust jõustumisest on
möödunud juba neli aastat, tuleb siiski palju rohkem teha.
Nagu on ette nähtud mereökosüsteemide tegevuskavas, tuleks uute püügivahendite ja
tipptasemel püügivõtete tegelikku praktikas kasutamist ja kasutuselevõttu laiendada.
Liikmesriigid peaksid parandama sihtotstarbelise EMKVFi toetuse kasutamist selleks
otstarbeks. Lisaks peaksid nad edendama seda, et kalurid kasutaksid laialdasemalt uusi
tehnoloogiaid andmete kogumiseks ja kalapüügi optimeerimiseks, et vähendada soovimatut
püüki.
Komisjon
- kutsub liikmesriike, teadusringkondi, nõuandekomisjone ja
tootjaorganisatsioone üles esitama komisjonile 2024. aasta kevadeks
põhiandmed, mis on vajalikud lossimiskohustuse hindamiseks. Komisjon avaldab
selle kohta juhendid;
- töötab 2024. aasta sügiseks pärast lähtestsenaariumi kindlaksmääramist ja piisavalt
usaldusväärsete andmete kogumist välja lossimiskohustuse hindamise volitused, et
poliitikakujundajad saaksid paremat teavet kehtivate meetmete tulemuslikkuse,
tõhususe, sidususe, asjakohasuse ja ELi lisaväärtuse kohta.
4. ÜKP JUHTIMISE PARANDAMINE
ÜKP juhindub hea juhtimistava põhimõttest. Sellest lähtudes võeti 2013. aasta reformi
tulemusena kasutusele piirkondlik lähenemisviis, mis võimaldab liikmesriikidel piirkondlikes
rühmades koostööd teha ja ühiste soovituste kaudu piirkondlikke kaitsemeetmeid kujundada.
Samuti toetab ÜKP sidusrühmade koostööd nõuandekomisjonide kaasamise kaudu.
Nõuandekomisjonid esitavad komisjonile, liikmesriikidele ja piirkondlikele rühmadele
soovitusi ning edastavad sidusrühmade seisukohad, mis toetavad kaitse- ja
majandamismeetmete väljatöötamist.
Esialgu keskendusid piirkondlikud rühmad peamiselt enda asutamisele ja lossimiskohustuse
rakendamisele. Töö ÜKP määruse36 artikli 11 kohaste kaitsemeetmetega, mis on vajalikud
liidu keskkonnaalastest õigusaktidest ja tehniliste meetmete määrusest37 tulenevate kohustuste
35
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Säästvam kalapüük ELis: ülevaade olukorrast ja
suunad 2023. aastaks“ (COM/2022/253 final).
36
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise
kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009
ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus
2004/585/EÜ.
37
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja
mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ)
nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL)
2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu
määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ)
nr 2187/2005.
11
täitmiseks, hakkas kiirenema alles 2021. aastast. Eri merepiirkondades on see edenenud väga
erinevas tempos.
Nagu on märgitud mereökosüsteemide tegevuskavas, peavad liikmesriigid võtma uuesti
kohustuse suurendada piirkondliku töö tõhusust, kiirust ja eesmärkide taset, eriti
keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisel, mis on ette nähtud ÜKP määruse artikliga 11.
Selleks peaksid liikmesriigid lahendama piirkondlikes rühmades töötamiseks vajalike
vahendite ebapiisavuse probleemi, suurendama veelgi sidusrühmade kaasatust ja tugevdama
teaduslikku baasi. Komisjon hindab mereökosüsteemide tegevuskava rakendamise edusamme
2024. aasta esimesel poolel elurikkuse strateegia vahehinnangus ning kaalub olenevalt oma
hinnangust tehtud edusammudele ja kooskõlas enda algatusõigusega edasiste meetmete,
sealhulgas seadusandlike meetmete vajalikkust.
Komisjon
- kutsub liikmesriike üles mereökosüsteemide tegevuskavaga ette nähtud
juhtimismeetmed alates 2023. aastast täies mahus ellu rakendama;
- kutsub liikmesriikide piirkondlikke kalandusrühmi üles alates 2023. aastast
sidusrühmi, eriti nõuandekomisjone paremini piirkondlikesse organisatsioonidesse
kaasama, et tagada nii kalandus- kui ka keskkonnaametite kaasatus;
- kutsub liikmesriike üles eraldama piirkondlike rühmade tööks alates 2023. aastast
piisavad vahendid.
Hea juhtimistava eeldab ka suuremat läbipaistvust. ÜKP määruse artiklis 17 on selgelt
nõutud, et liikmesriigid kasutaksid kalapüügivõimaluste jaotamisel läbipaistvaid ja
objektiivseid kriteeriume, sealhulgas selliseid, mis on keskkonnaalast, sotsiaalset või
majanduslikku laadi. Sidusrühmadel peab olema selge teave selle kohta, kuidas liikmesriigid
riigi tasandil kalapüügivõimalusi jaotavad ja laevastiku püügivõimsust haldavad. Komisjon
teeb seetõttu teadusasutuste ja liikmesriikidega koostööd selleks, et kõnealuste kriteeriumide
läbipaistvust ja ÜKP määruse nõuetele vastavust täiendavalt hinnata ja tagada ning ergutada
kasutama kriteeriume, mille abil on võimalik edendada säästvat kalapüüki ning toetada
väikesemahulise ja rannapüügiga tegelevaid kalureid, kes moodustavad ligi 75 % kõikidest
ELis registreeritud kalalaevadest ja ligi poole kogu kalandussektori tööhõivest.
Ehkki Euroopa kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskus (EUMOFA)38 tagab juba
kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turul läbipaistvust, on rohkem läbipaistvust vaja ka selleks,
et aidata tarbijatel teadlikke valikuid teha. Nagu on märgitud strateegias „Talust taldrikule“,
on oluline jätkata tööd kestliku toidusüsteemi algatusega, mille komisjon kavatseb esitada
2023. aastal, et tagada ELi-ülene ühtlustatud lähenemisviis kestlikule toidutootmisele.
Kalanduse ja vesiviljeluse heaks juhtimiseks on vajalik ka selge, stabiilne ja õiglane
juurdepääs mereruumile, võttes arvesse majandusharude suurenevat konkurentsi selle
kasutamise pärast. Mereala ruumilise planeerimise direktiivis39 on sätestatud raamistik
38
https://www.eumofa.eu/.
39
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/89/EL, millega kehtestatakse mereala
ruumilise planeerimise raamistik.
12
mereruumis konfliktide vähendamiseks ja eri merendustegevuste sünergia edendamiseks.
Prognoositavuse, läbipaistvuse ja õiguskindluse suurendamise kaudu ergutab direktiiv lisaks
ka investeerimist.
Liikmesriigid peaksid kõnealusest direktiivist lähtudes parandama kalavarude majandamise ja
mereala ruumilise planeerimise koordineerimist. Mere ulatuslikum kasutamine muudel
otstarvetel kui kalandus, näiteks merekaitsealade loomise või taastuvenergia eesmärgil, nõuab
ka mereala ruumilise planeerimise suuremat piirkondlikku kooskõlastamist liikmesriigi
tasandist kõrgemal.
Komisjon
- palub kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteel (STECF) analüüsida
2023. aastal kriteeriume, mida liikmesriigid riigi tasandil kalapüügivõimaluste
jaotamiseks kasutavad;
- algatab 2023. aastal liikmesriikide ja sidusrühmade arutelud
kalapüügivõimaluste jaotamise käsiraamatu koostamiseks, et parandada
läbipaistvust, edendada kogu ELis säästvaid kalapüügitavasid ning toetada
väikesemahulise ja rannapüügiga tegelevaid kalureid.
5. KOHANEMINE MUUTUVATE KALANDUSHUVIDEGA ELI VETEST VÄLJASPOOL
Hiljutised poliitilised ja geopoliitilised muutused, nagu Brexit ja Venemaa jõhker sõda
Ukraina vastu, on toonud esile Euroopa muutuva geopoliitilise konteksti mõju ELi
kalanduspoliitikale ja selle tiheda seotuse merendusjulgeolekuga. Mõlemad sündmused on
põhjustanud muutusi mõningate liikmesriikide kalalaevastike huvides, aga ka teiste
rannikuriikide huvides, mõjutades rannikuriikide suhteid püügipiirkondades.
Atlandi ookeani kirdeosas on kalandusalased suhted rannikuriikidega ja rannikuriikide vahel
oma dünaamikas oluliselt muutunud. Enne Brexitit haldas EL kümmet lubatud kogupüüki
koos Norraga ja kolme kalavaru koos rannikuriikidega. Praegu on kolmandate riikidega
jagatud veel 76 lubatud kogupüüki, millest seitse on täielikult Ühendkuningriigi vetes (kuigi
ELil on neile püügiõigused). See uus olukord on seadnud ÜKP kesksete eesmärkide ja
põhimõtete täitmise ette lisaraskusi. Brexiti järel sai ELi ja Ühendkuningriigi kahepoolsete
suhete raamistikuks kaubandus- ja koostööleping. See hõlmab kalandus- ja kaubandusaspekte
ning selles on sätestatud raamistik, mille kohaselt konsulteeritakse igal aastal
Ühendkuningriigiga ühiste kalavarude püügivõimaluste kindlaksmääramiseks. Valmimas on
ka ELi uus kolmepoolne kalandusalane raamleping Norra ja Ühendkuningriigiga. Sellega
luuakse uus platvorm kolmepoolseks koostööks Põhjamerel; platvorm hõlmab
koostööformaate, töörühmi ja iga-aastaseid konsultatsioone seoses kolme osapoole ühiste
kalavarudega. Need olemasolevad raamistikud peaksid aitama välja töötada konkreetsete
probleemide lahendamise meetmeid, tunnustades samal ajal osapoolte õiguslikku
autonoomiat.
Venemaa jõhker sõjaline agressioon Ukraina vastu on toonud Euroopasse tagasi sõja ning
sellega kaasnevad uued ohud ja negatiivsed ülekanduvad mõjud merendusjulgeolekule, mida
õõnestavad territoriaalvaidlused, konkurents loodusvarade pärast ja potentsiaalsed ohud
meresõiduvabadusele. See loob Euroopa merepiirkondades uusi pingeid. Sellises muutuvas
13
geopoliitilises kontekstis tugevdab EL koostööd sarnaseid seisukohti jagavate partneritega
oma naabruses ja muudel strateegilise tähtsusega merealadel. EL peatas Läänemere-
teemalised kahepoolsed konsultatsioonid Venemaaga, samuti piirkondlike kalavarude
majandamise organisatsioonide ja Musta mere ühise merenduskavaga seotud kontaktid.
Muutuv merendusjulgeoleku olukord Mustal merel põhjustab asjaomaste ELi liikmesriikide
kaluritele ja rannikukogukondadele negatiivseid majanduslikke tagajärgi. Julgeolekuohtude
tõttu on Ukrainas käiv sõda häirinud kalapüüki, näiteks triivivate ujumiinide tõttu. Samuti on
see kaasa toonud bioloogilise mitmekesisuse vähenemise, eelkõige Musta mere vaalaliste
suremuse murettekitava suurenemise näol.
Kliimamuutuste, ranniku- ja merealade keskkonnaseisundi halvenemise ja
merendusjulgeoleku seost käsitletakse Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegia ja selle
tegevuskava peagi valmivas ajakohastatud versioonis, samuti peatses ühisteatises
kliimamuutuste, keskkonnaseisundi halvenemise, julgeoleku ja kaitseküsimuste kohta.
Komisjon
- ajakohastab 2023. aastal Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegiat ja selle
tegevuskava;
- esitab ühisteatise kliimamuutuste, keskkonnaseisundi halvenemise, julgeoleku ja
kaitseküsimuste kohta.
6. KESTLIKU INNOVATSIOONI JA INVESTEERIMISE POTENTSIAALI ÄRAKASUTAMINE ÜKPS
Kalandus- ja vesiviljelussektori kasumlikkus ja atraktiivsus sõltub ka nende innovatsiooni- ja
investeerimisvõimest. Kogu väärtusahela ulatuses on selge vajadus kestliku innovatsiooni ja
struktuursete investeeringute järele, eriti järgmistes valdkondades: energiatõhususe
suurendamine, säästvamatele püügivahenditele üleminek, keskkonna- ja kliimajalajälje
vähendamine, ohutuse parandamine ja tööheaolu edendamine. Järgmise põlvkonna kalalaevad
ja vesiviljeluskasvandused peavad toimima väiksema mõjuga ja kasutama vähem ressursse.
Uuenduslik tehnoloogia on võtmetähtsusega ka uute ärivõimaluste kujundamisel ja majanduse
mitmekesistamisel. Digitehnoloogia saab anda kaluritele ja vesiviljelusettevõtjatele
konkurentsieelise, parandades samal ajal andmekogumist, kontrolli ja nõuete täitmise
tagamist, jälgitavust ja tarbijate teavitamist ning uue põlvkonna töökohtade loomist. See
muudab kalanduse ja vesiviljeluse tõhusamaks, hõlbustab otsemüüki ning edendab
läbipaistvat, tõhusat ja kasutajasõbralikku kalanduskontrolli ja -järelevalvet. Näiteks võib tuua
elektroonilised kaugseiresüsteemid, nagu videovalve ja andurid, tehisintellekti,
automatiseeritud andmeanalüüsi, mootori võimsuse pideva mõõtmise ja registreerimise ning
järelevalvet tagavad droonid. Digitehnoloogia võimaldab ka koguda mitmekesisemaid
andmeid, et anda sisendit teadusele ja otsustusprotsessidele, lihtsustades protsesse ja
vähendades ettevõtjate halduskoormust andmekogumisel. See on võtmetähtsusega selleks, et
luua võrdsemad tingimused ja anda pidevalt kvaliteetset teavet kalavarude, tarbijaeelistuste ja
keskkonnaseisundi kohta.
Liikmesriigid peaksid tagama, et nende EMKVFi programmid annaksid oodatud panuse
kalanduse ja vesiviljeluse väärtusahela innovatsiooni, digitaliseerimisse ja energiasüsteemi
14
ümberkujundamisse, täiendades programmi „Euroopa horisont“ ja selle missiooni „Meie
ookeanide ja veekogude taastamine 2030. aastaks“. Näiteks hakkab maailmamere digiteisik
koondama andmeid, mudeleid ja muid digitehnoloogialahendusi, andes kalavarude
majandamise seisukohalt olulist teadmispõhist sisendit. Komisjon kutsub liikmesriike selle
digitaalse teadmussüsteemi arendamisele kaasa aitama, tehes selleks eelkõige oma
seireandmed ja hindamisvahendid maailmamere digiteisiku kaudu kättesaadavaks, ning
ergutab neid kasutama missiooniprojekte ja muid tegevusi oma mereseiresuutlikkuse
parandamiseks.
Vaja on uusi tehnoloogiaid ja meetodeid rohkem katsetada, neid laiendada, neile turgu luua ja
need investoritele taskukohaseks muuta. Sidusrühmad peaksid suurendama
innovatsiooniprojektide alast koostööd, jagades parimaid tavasid ja arendades koos uut
tehnoloogiat. Nad peaksid ära kasutama olemasolevaid koostööprotsesse ja -kanaleid. Näiteks
nutika spetsialiseerumise strateegiad on piirkondlikul tasandil tõhusad innovatsiooni
soodustavad vahendid, mille abil on võimalik edendada kalanduse ja vesiviljeluse
väärtusahela konkurentsivõimet ja toetada nende tehnoloogilist arengut. Komisjon jätkab selle
protsessi toetamist nutika spetsialiseerumise strateegiate platvormi kaudu, et saavutada kestlik
sinine majandus40. Komisjon on käivitanud ka ELi sinise majanduse seirekeskuse, et pakkuda
peaaegu reaalajas teavet ja keskseid sotsiaal-majanduslikke näitajaid ELi sinise majanduse
kohta41. On väga oluline, et liikmesriigid ja sidusrühmad kasutaksid olemasolevaid
rahastamisallikaid, et avastada uusi äri-, investeerimis- ja oskusteabe saamise võimalusi ning
saada kasu ELi teadusrajatistest.
Komisjon loob selle protsessi ergutamiseks ja toetamiseks kalanduse kestliku innovatsiooni
aastaauhinna. See tõstab esile sektori parimaid tavasid ja hõlbustab nende levikut. Selleks
kutsub komisjon nõuandekomisjone tegema auhindamiskriteeriumide ja sõltumatu žürii
moodustamise kriteeriumide ettepanekuid.
Innovatsioon peaks viima investeeringuteni ja looma kasumi teenimise väljavaateid. Nagu on
rõhutatud teatises energiasüsteemi ümberkujundamise algatuse kohta, on vaja vähendada
kalandus- ja vesiviljelussektori osakaalu kliimamuutustes ja vähendada selle kulukat sõltuvust
fossiilkütustest. 2022. aasta tohutu energiahindade tõusu tõttu on majanduslik kestlikkus
suuremas osas sektorist endiselt ohus. Seetõttu peaks väärtusahela energiasüsteemi
ümberkujundamise kiirendamisel keskenduma tegevuse energiakulu vähendamisele, aidates
ühtlasi saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe kliimaneutraalsuse, saastamise vähendamise ja
bioloogilise mitmekesisuse eesmärke. Olemasoleva tehnoloogia (nt elektrienergia,
hübriidlahendused, tuule- ja päikeseenergia) kasutuselevõtt peab kiirenema ning hoogustada
tuleb kujunemisjärgus tehnoloogia (nt vesinikuenergeetika) alast uurimistööd ja sellise
tehnoloogia katsetamist.
Üldisemalt on vaja lisainvesteeringuid disainilahendustesse, tehnoloogiasse ja
kõrgtehnoloogilistesse lahendustesse, et muuta laevad tulevikus energiatõhusamaks ning
selektiivsemat, optimaalsemat ja täpsemat kalapüüki võimaldavaks. Sama kehtib tuleviku
vesiviljeluskasvanduste kohta, mis peaksid suurendama karpide ja vetikate tootmist,
vähendades sellega vesiviljeluse keskkonna- ja kliimajalajälge. ELi rahastus saab sellistele
investeeringutele kaasa aidata. Nende eesmärkide poole liikumiseks esitatakse
40
https://s3platform.jrc.ec.europa.eu/.
41
https://blue-economy-observatory.ec.europa.eu/index_en.
15
energiasüsteemide ümberkujundamise algatuses tugiraamistik, milles tehakse kindlaks ja
kõrvaldatakse tõkked ning luuakse selle valdkonna jaoks pikaajalised koostööstruktuurid.
Lisaks uuenduslikule tehnoloogiale tuleks edendada häid tavasid, mis vähendavad kalanduse
ja vesiviljeluse kliima- ja keskkonnajalajälge. ELi vesiviljeluse strateegiliste suuniste42
rakendamise raames koostab komisjon juhenddokumendi keskkonnatoime kohta. See hõlmab
näiteks kestlike valguallikate kasutamist söödana, sööda tõhusust, energiatõhusust ja
taastuvate loodusvarade kasutamist, samuti vähetroofset vesiviljelustootmist, nagu limuste ja
vetikate kasvatamine ning integreeritud multitroofsed vesiviljelussüsteemid43.
Et kalalaevastikus võetaks kasutusele rohkem uusi tehnoloogiaid, millest mõned on
traditsioonilistest lahendustest raskemad ja võtavad rohkem ruumi, tuleb arvestada ka laeva
mahtu,44 mis on samuti ohutuse ja töötingimuste parandamise seisukohalt oluline parameeter.
ÜKP määrusega on lubatud erainvesteeringud uutesse, kestlikesse ja ohututesse laevadesse,
tingimusel et laevastiku üldine püügivõimsus ei suurene. Liikmesriigid võivad jaotada oma
püügivõimsust paindlikult ÜKP määruses kehtestatud ülempiiri ulatuses ning vastavalt
laevastiku koosseisu arvamise / koosseisust väljaarvamise korrale (st laevastikku lisanduv
püügivõimsus tuleb kompenseerida püügivõimsuse samaväärse vähendamise teel). Laevastiku
koosseisu arvamise / koosseisust väljaarvamise korra 2019. aasta hindamisel45 toodi esile, et
mitme liikmesriigi laevastike tegeliku võimsuse ja nende püügivõimsuse ülempiiri vahel on
varu. Nad saavad eraldada ja peaksid eraldama selle varu vajaduse korral laevastiku
ajakohastamise jaoks. Kõnealuse korra kohaselt peaks püügivõimsuse ümberjaotamisega alati
kaasnema püügivõimsuse, sealhulgas mootori võimsuse usaldusväärne seire46.
Komisjon
- kutsub liikmesriike alates 2023. aastast suurendama koostöös sektoriga
püügivõimsuse haldamise läbipaistvust ja paindlikkust ning hõlbustama
püügivõimsuse võimalikku ümberjaotamist sinna, kus seda on vaja laeva tehtavaks
struktuurseks investeeringuks, sealhulgas ELi ja liikmesriigi rahalisel toetusel, juhul
kui investeering on rahastamiskõlblik;
- ergutab energiasüsteemi ümberkujundamise partnerlust (mis luuakse
energiasüsteemi ümberkujundamise algatusega), nõuandekomisjone ja
sotsiaalpartnereid esitama 2024. aastaks konkreetsed, praktilised ja kestlikud
ettepanekud laevade ajakohastamiseks, et parandada laevadel ohutust,
energiatõhusust ja töötingimusi;
- kutsub nõuandekomisjone osalema 2023. aastal kalanduse kestliku innovatsiooni
aastaauhinna loomises, et see 2024. aastal esimest korda välja anda;
42
Vt allmärkus 30.
43
COM(2022) 592 final ja COM(2021) 236 final.
44
Maht (väljendatuna kogumahutavusena) on koos võimsusega (väljendatuna kilovattides) üks püügivõimsuse
kindlaksmääramise parameetritest.
45
SWD(2019) 312 final.
46
Euroopa Komisjon, merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat, „Study on engine power verification by
Member States: final report“ (Uuring mootorivõimsuse kontrollimise kohta liikmesriikides. Lõpparuanne),
Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2019, https://data.europa.eu/doi/10.2771/945320.
16
- kutsub liikmesriike üles toetama vesiviljeluses innovatsiooni ja edendama häid
tavasid, samuti vähetroofset vesiviljelustootmist, nagu limuste ja vetikate
kasvatamine ning integreeritud multitroofsed vesiviljelussüsteemid.
7. ÜKP – KÜMME AASTAT KÄEGAKATSUTAVAID TULEMUSI
ÜKP 2013. aasta reform oli läbimurre. Laiendades seadusandlikku tavamenetlust kalandusele,
leppisid kaasseadusandjad kokku uue õigusraamistiku, mis koondas esimest korda ELi
kalanduspoliitika sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnamõõdet. See võimaldas suuremat
omanditunnet, sealhulgas piirkondlikul tasandil, ning asjaomase kalandussektori ja muude
sidusrühmade paremat koostööd.
Kümme aastat hiljem näeme praktikas käegakatsutavaid edusamme säästvama kalanduse
suunas. Kalurid, kodanikuühiskond, liikmesriigid ja EL on aidanud taastada ELi kriitilises
seisundis kalavarusid ja muuta kalalaevastikud kasumlikuks. 2009. aastal oli ELis ainult viis
kalavaru, mille püük oli kestlikul tasemel, 2022. aastal on neid aga üle 60 ja paranemine
jätkub. Kõrgete kestlikkuseesmärkidega mitmeaastaste majandamiskavade põhjal tehakse
nüüd igal aastal sidusaid otsuseid püügivõimaluste kohta. Kalurid jätkavad jõupingutusi oma
tegevuse selektiivsemaks muutmiseks, et vähendada selle mõju merekeskkonnale47.
Need keskkonnasäästlikkuse vallas tehtud edusammud koos stabiilsest õigusraamistikust
tuleneva suurema prognoositavusega on alates 2013. aastast majanduslikke näitajaid
parandanud48. On veenvaid tõendeid,49 et ÜKP on toonud kaasa ka tõhusad ja hästi
korraldatud mereanniturud, mis aitavad tarneahelat ja seega ka toiduvarusid läbipaistvamaks
ja stabiilsemaks muuta.
EL on tänu oma tugeva kalavarude majandamise raamistiku eeskujule ka säästva kalanduse
eestvedaja kogu maailmas. Näiteks kehtestati tänu ELi jõupingutustele Vahemerel ja Mustal
merel uus kõrgete eesmärkidega juhtimisraamistik.
EL on edendanud ka piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide projekti ning
need on tänu oma kalavarude majandamise ja kontrolli süsteemidele märkimisväärselt
kestlikkust parandanud. 2021. aastal kehtestasid piirkondlikud kalavarude majandamise
organisatsioonid oma vastutusalas olevate kalavarude majandamiseks 55 kaitsemeedet, millest
54 olid kooskõlas teaduslike nõuannetega. EL on toetanud ka ILO tööd sotsiaalsete
47
Näiteks võib tuua Läänemerel kasutusele võetud uued lestaliste püügi vahendid, Mustal merel hariliku
kammelja püügiks kasutusele võetud uued võrgud, et vähendada tundlike liikide kaaspüüki, ja uued
süvameregarneeli põhjapüügivahendid, mis vähendasid Vahemerel mõju merepõhjale ja kütusekulu.
Vahemerel pakub Hispaania Columbretese merekaitseala ja Aadria mere Jabuka/Pomo süviku
kalapüügipiirangutega piirkonna kogemus näidet ka selle kohta, kuidas kõik asjaosalised
majandamismeetmete väljatöötamisse ja rakendamisse kaasata. Sellest kasvas välja GFCMis tehtud oluline
töö kümne kalapüügipiirangutega ala loomiseks Vahemeres.
48
Euroopa Komisjon, Teadusuuringute Ühiskeskus, kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee, „The
2022 annual economic report on the EU fishing fleet (STECF-22-06)“ (2022. aasta majandusaruanne ELi
kalalaevastiku kohta (STECF-22-06)), toim. Virtanen, J., Guillen, J., Prellezo, R., Sabatella, E., Euroopa
Liidu Väljaannete Talitus, 2022.
49
Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Põllumajandustoodete ühise turukorralduse
määruse rakendamine“ (COM(2023) 101).
17
aspektidega mitmes piirkondlikus kalavarude majandamise organisatsioonis50, Vahemerel ja
Mustal merel edendatakse GFCMi 2030. aasta strateegia raames inimväärse töö põhimõtet,
sealhulgas õiglaste ja ohutute töötingimuste ning sotsiaalkaitse kättesaadavuse kaudu.
Lisaks mängis ELi osalemine otsustavat rolli selles, et harilik tuun suudeti hävimisohust
uuesti kestlikule tasemele tuua. 87 % kogu maailma töönduslikust tuunisaagist pärineb nüüd
heal arvukustasemel varudest. Piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide
vastutusalas olevast 20st tuuni- ja tuunilaadsete liikide varust, mida püüab ELi laevastik, on
17 kestlikult majandatud.
EL on mänginud keskset rolli ka otsustavates edusammudes, mida on teinud rahvusvaheline
konverents, mis käsitleb mere elurikkust väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel aladel.
EL juhib 50 riigi kõrgeid sihte seadvat koalitsiooni ning teeb kõik vajalikud jõupingutused, et
2023. aastal kiiresti kaugeleulatuva kokkuleppeni jõuda. Samuti aitas EL sõlmida 2018. aastal
Põhja-Jäämere keskosas reguleerimata avamerekalapüügi vältimist käsitleva kokkuleppe ja
2022. aastal teatavate kalandustoetuste keelustamist käsitleva Maailma
Kaubandusorganisatsiooni lepingu. EL juhib ka jõupingutusi Lõuna-Jäämerel uute ulatuslike
merekaitsealade loomiseks. ELi rahvusvaheline juhtroll on aidanud tagada edusamme ka
ETR-kalapüügi vastases võitluses, milles EL on näidanud parimaid tulemusi. Lisaks toovad
kolmandate riikidega sõlmitud säästva kalapüügi partnerluslepingud vastastikust kasu nii
ELile kui ka partnerriikidele ja nende elanikkonnale. Uuemad säästva kalapüügi
partnerluslepingud sisaldavad ka inimõigusi käsitlevaid punkte ja hõlmavad rohkem kohaliku
elanikkonna vajadusi.
Vesiviljeluses võeti ÜKP 2013. aasta reformi tulemusena kasutusele uued vahendid kestliku
vesiviljeluse edendamiseks. Koos ELi rahastusega on need võimaldanud selle olulise sektori
kestlikkust ja konkurentsivõimet suurendada. 2021. aastal võttis komisjon vastu uued
strateegilised suunised51 ning liikmesriigid ajakohastasid vajaduse korral nende põhjal oma
vesiviljelusstrateegiaid.
2013. aasta ÜKP määrus tagab kalandussektorile vajaliku stabiilsuse. Selle nurgakivid on
endiselt keskkonnasäästlikkus ning sotsiaalne ja majanduslik kestlikkus, tulemuslik
piirkondlik koostöö ja teaduspõhine otsuste langetamine. Need on olulisemad kui kunagi
varem, et kindlustada kohalik toidutootmine ning vähendada keskkonnamõju ja
kasvuhoonegaaside heidet. Nende kesksete eesmärkide saavutamise alus on endiselt
kalavarude taastamine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust ületavale tasemele.
ÜKP täieliku rakendamise ees on siiski endiselt mõningaid raskusi. Kalapüügi ja vesiviljeluse
keskkonna- ja kliimamõju vähendamiseks on vajalikud kiiremad ning struktuursemad
muutused. Need on vajalikud selleks, et taastada merekeskkonna hea seisund ja tagada
toiduga kindlustatus, aga ka selleks, et aidata sektoril vastupidavamaks saada, energiatõhusust
suurendada ja kiiresti kliimaneutraalsusele kaasa aidata. See aitab kokku hoida kulutusi
kütusele ja taastuvenergia toel edu saavutada.
Käesolevas teatises osutatakse mitmele ÜKP konkreetsele aspektile, kus rakendamist tuleb
tugevdada ja/või on vajalikud täiendavad hindamised ja kaalutlused, tagamaks, et sektor,
50
Näiteks Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT), Vaikse ookeani lääne- ja keskosa
kalanduskomisjon (WCPFC) ja India Ookeani Tuunikomisjon (IOTC).
51
Vt allmärkus 30.
18
ühiskond laiemalt ja loodus saaksid selle poliitika tohutust potentsiaalist täiel määral kasu.
Mõnda neist aspektidest käsitletakse üksikasjalikumalt ka mereökosüsteemide tegevuskavas
ja energiasüsteemi ümberkujundamise algatuses.
Need on eelkõige järgmised:
- lossimiskohustus ning selle kulu ja kasu ühiskonnale ja kaluritele;
- kaasaaitamine keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisele ja sellega seotud
juhtimissüsteemile;
- teadmusbaasi parandamine ja ökosüsteemipõhise lähenemisviisi tugevdamine, võttes
arvesse nii sotsiaal-majanduslikke kui ka keskkonnaeesmärke;
- elukutse tulevik ja järelkasv;
- ELi teadus- ja rahastamisvõimaluste kasutamine;
- kvootide jaotamine riikide tasandil ja selle protsessi läbipaistvus;
- laevastiku püügivõimsuse raamistik ja selle olulisus laevadesse struktuursete
investeeringute tegemise jaoks, sealhulgas sektori energiasüsteemi ümberkujundamise
toetamiseks;
- sotsiaalsete indikaatorite väljatöötamise parandamine, et suurendada nende sotsiaal-
majanduslike aruannete usaldusväärsust, mida kasutatakse kalavarude majandamis- ja
kaitsemeetmete ettevalmistamisel.
8. KALANDUSE JA OOKEANIDE PAKT, MIS SILLUTAB TEED TULEVIKKU
Tuginedes edusammudele, mis on saavutatud alates ÜKP viimasest reformimisest
2013. aastal, võimaldab ja toetab tulevane ÜKP järgmist: i) kalanduse ja vesiviljeluse
sünergia loodusega; ii) kalalaevad ja vesiviljeluskasvandused, mille toimimine avaldab vähem
mõju ja nõuab vähem ressursse; iii) mereandide panus toiduga kindlustatuse säilitamisse ning
ELi toidusüsteemide vastupidavuse ja kestlikkuse tugevdamisse ning iv) kalurid ja
vesiviljelusettevõtjad, kellele nende elukutse pakub rahuldust, tunnustust ja majanduslikku
heaolu.
Tulevikukindel ÜKP peab vastama kalurite ja vesiviljelusettevõtjate vajadustele; neid tuleb
ergutada olema innovaatilised ja kasutama uusimat tehnoloogiat ning pakkuda neile selles
toetust. Innovatsioon muudab kalapüügi ja kasvandused tulemuslikumaks ja kasumlikumaks,
tagades vähese CO2 heitega toidu ning aidates kaasa ookeani ja vete heale seisundile ja
toidusüsteemi kestlikkusele. Mereökosüsteemide parem kaitsmine aitab ka toime tulla
kliimamuutuste möödapääsmatu mõjuga, nagu mere kuumalained, troofiliste tingimuste
muutumine ja hapestumine.
Tuleviku laevad ja kalakasvandused tagavad selle, et kalandus- ja vesiviljelussektor ei sõltu
enam fossiilkütustest ja muutuvad palju energiatõhusamaks. Laevadel võetakse kasutusele
taastuvenergia ja -kütused ning puhas ja energianeutraalne jõuallikas, leevendades nii
kliimamuutusi ja vähendades merel tekkivat saastet. Laevad on ka selektiivsemad ja
muudavad kalapüügi tänu uusimale täppiskalapüügi tehnoloogiale tõhusamaks. Samuti toetab
ÜKP tulevasi kalureid, kes kasutavad säästvamaid püügivahendeid ning reageerivad kiiremini
kliimamuutustele, bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele ja meres toimuvatele muutustele,
olles võimelised ajutiselt ümber lülituma sinise majanduse muudele tegevusaladele ja
19
avalikele teenustele, et vähendada survet kalavarudele. Tuleviku kalandus on uuenduslik ja
ohutu ning pakub mere hoidmise väärtuslikku teenust.
Esimene samm on tagada kehtivate õigusnormide nõuetekohane rakendamine, et olemas
oleksid kõik andmed, teadmised ja sisendid, millest lähtuda aruteludes kõikide asjaomaste
sidusrühmadega. Nagu on üksikasjalikult kirjeldatud käesolevale teatisele lisatud komisjoni
talituste töödokumendis, tihendavad sidusrühmad ÜKP eesmärkide saavutamiseks koostööd,
rajades teed oluliseks koostööks järgnevatel aastatel.
Käesoleva teatise ettevalmistamiseks korraldatud ulatuslik konsulteerimine sidusrühmadega
näitas väga selgelt, et kalandus ja vesiviljelus saavad nii kestlikkuse kui ka kasumlikkuse
valdkonnas häid tulemusi anda ainult siis, kui neid hallatakse kõikide tasandite ametiasutuste,
teadusringkondade, kalurite ja vesiviljelusettevõtjate ja nende organisatsioonide ning
kodanikuühiskonna vahelise koostöö ja usalduse vaimus.
Eespool toodut arvesse võttes kutsub komisjon liikmesriike, kalanduse sidusrühmi ja
teadusringkondi üles sõlmima koos komisjoniga kalanduse ja ookeanide pakti, kinnitades üle
oma ühiselt võetud kohustuse praegune poliitika täiel määral ellu viia ning osaledes ÜKP
teatavate aspektide arutamises ja hindamises. See aitab seejärel kalandusjuhtidel ja
sidusrühmadel arutleda, kuidas poliitika nii sotsiaalse kui ka keskkonnaalase vastupanuvõime
seisukohalt tulevikukindlaks muuta.
Pakti keskmes on järgmised põhimõtted:
- olemasolevate eeskirjade täielik järgimine, et tagada kestlikul tasemel kalandus
ning oluliselt vähendada kahjulikku mõju mereökosüsteemidele;
- läbipaistvam juhtimine ja otsuste tegemine, tagamaks, et kõik asjaomased
sidusrühmad on protsessi kaasatud ning et neil on olemas täielik teave eeskirjade
kohta;
- parem juhtimine teiste poliitikavaldkondadega tihedama seotuse kaudu, et kujuneks
välja terviklikum lähenemisviis, mis võtab arvesse ka muid survetegureid
merekeskkonnale, ning samuti ELi suurema koostöö kaudu kolmandate riikidega, et
tagada võrdsed tingimused;
- kalurite tunnistamine n-ö mere hoidjateks ja raamistiku loomine selleks, et toetada
sektori sotsiaal-majanduslikku vastupanuvõimet, keskkonnasäästlikkust ja järelkasvu;
- tulevikku vaatav lähenemisviis, mille tagavad ulatuslikum uurimistegevus ja
innovatsioon ning mis võimaldab sektoril kaasa aidata kliimaneutraalsuse
saavutamisele (sealhulgas tänu tuleviku laevadele ning säästvamatele
püügivahenditele ja -võtetele); täppiskalapüügi arengu soodustamine; tuleviku
kalurikutse kujundamine ja tulevaseks poliitikakujundamiseks vajalike andmete
kogumine.
Praegune ühine kalanduspoliitika koos käesolevast teatisest, mereökosüsteemide
tegevuskavast ja energiasüsteemi ümberkujundamise algatusest tulenevate meetmetega
võimaldavad tulevikus rohkem kaasatust ja investeeringuid. Kalanduse ja ookeanide pakt on
kutse koostööle, et teha lühiajalises perspektiivis ÜKP rakendamises vajalikud parandused
ning avada kõikide kalanduse sidusrühmade vahel uus arutelude etapp. See on kutse poliitikat
vajalikes aspektides kohandada, et aidata meil toime tulla uute raskuste ja uue tegelikkusega
ning kujundada ühine arusaam sellest, kuhu me jõuda tahame. Kui kõik sidusrühmad jõud
20
koondavad ja oma panuse annavad, aitab ÜKP optimeerida juhtimist ning reageerida ühiselt ja
edukalt kalanduse, vesiviljeluse, mereökosüsteemide ja rannikukogukondade ees seisvatele
üha suurenevatele probleemidele.
21
EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 21.2.2023
COM(2023) 100 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA
MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
ELi kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamise kohta
ET ET
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA
MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
ELi kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamise kohta
1. Sissejuhatus
Venemaa põhjendamatu ja provotseerimata sissetungi tõttu Ukrainasse tõusid niigi kõrged
energiahinnad 2022. aastal veelgi enam. Need kõrged hinnad on mõjutanud kodanikke ja
ettevõtjaid kogu Euroopa Liidus, eriti neid, kes sõltuvad suurel määral energiast. Olukorrale
reageerimiseks võttis EL vastu kava „REPowerEU“,1 mille eesmärk on i) vähendada
energiasäästu abil ELi sõltuvust fossiilkütustest; ii) mitmekesistada tarneid ning iii) kiirelt
asendada fossiilkütused taastuvate ja vähese CO2 heitega alternatiividega.
ELi kalandus- ja vesiviljelussektoris on energia üks peamisi kuluartikleid. Energiahindade tõus
tõi 2022. aastal kaasa enam kui kahekordsed laeva diislikütuse hinnad võrreldes 2021. aasta
keskmiste hindadega. See omakorda suurendas kalalaevastiku tegevuskulusid, kusjuures
energiakulud suurenesid 13 %-lt tuludest 2020. aastal hinnanguliselt 35 %ni 2022. aastal,2 mis
pani ELi laevastiku ja vesiviljelustegevuse majandusliku elujõulisuse tohutu surve alla.
Hinnanguliselt vähenes ELi kalalaevastiku puhaskasum + 218 miljonilt eurolt 2021. aastal –
430 miljonile eurole 2022. aastal, mis tähendab märkimisväärset kütusehindade tõusust tingitud
vähenemist. Seejuures ei olnud umbes 40 % väikesemahulise püügi laevastikust, 66 %
suuremahulise püügi laevastikust ja 87 % kaugpüügilaevastikust 2022. aasta energiahindade
juures kasumlikud. Analüüs näitas ka, et kütusehinna 10 eurosendi suurune tõus vähendab kogu
ELi kalandussektori aastast brutokasumit 185 miljoni euro võrra.
Sellise kütusest sõltuvuse tõttu ei suutnud märkimisväärne osa ELi kalalaevastikust 2022. aastal
oma tegevuskulusid katta,3 mistõttu jäid paljud laevad sadamasse. Ka vesiviljeluses ohustavad
tõusnud energiahinnad kasumlikkust ja elujõulisust – nii otseselt, suuremate energiakulude tõttu
kui ka kaudselt, kõrgemate söödahindade ja muude sisendikulude tõttu. Seetõttu pidi suur osa
kalandus- ja vesiviljelussektorist oma tegevuse jätkamiseks tuginema ELi liikmesriikide
rahalisele toetusele ja ELi tasandil kättesaadavaks tehtud rahastamisvahenditele4.
Need erandlikud asjaolud tõid esile ELi kalandus- ja vesiviljelussektori majandusliku
vastupanuvõime ja kestlikkuse struktuurilise haavatavuse. Selle haavatavuse põhjus on sektori
suur energiamahukus ja sõltuvus fossiilkütustest. Võttes arvesse praegust ebakindlat geopoliitilist
olukorda, jäävad energiahinnad eeldatavasti kõrgeks ja volatiilseks. See ohustab taas sektori
sotsiaalset ja majanduslikku kestlikkust ning keskkonnasäästlikkust. Samuti näitab see vajadust
vähendada sõltuvust fossiilkütustest ning minna võimalikult kiiresti üle taastuvatele ja vähese
1
COM(2022) 230 final.
2
Mitmes ELi laevastiku segmendis, eelkõige neis, kus kasutatakse energiamahukaid püügiviise, moodustasid
kütusekulud 2022. aastal enam kui poole lossitud saagi väärtusest.
3
Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee, „The 2022 Annual Economic Report on the EU Fishing Fleet
(STECF 22-06)“ (2020. aasta majandusaruanne ELi kalalaevastiku kohta (STECF 22-06)), Euroopa Liidu
Väljaannete Talitus, Luxembourg, doi:10.2760/120462.
4
Ajutine kriisiraamistik (C/2022/1890), määrus (EL) 2022/1278 ja komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/500.
1
CO2 heitega energiaallikatele; seda tuleb teha ka kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe5
eesmärgiga saavutada ELis 2050. aastaks kliimaneutraalsus.
Kalurid ja vesiviljelusettevõtjad hakkasid 2009.–2014. aastal oma tegevuse energiamahukust
vähendama, kuid nende edusammud on viimastel aastatel peatunud6. Seepärast on vaja
kiirendada energiasüsteemi ümberkujundamist paremini koordineeritud ELi lähenemisviisiga,
aidates seeläbi kaasa ka Euroopa rohelise kokkuleppe ja selle strateegiate, sealhulgas strateegia
„Talust taldrikule“7 ja kestliku sinise majanduse teatise8 laiemate eesmärkide saavutamisele.
Lisaks on energiasüsteemi ümberkujundamine ühise kalanduspoliitika (edaspidi „ÜKP“)9
rakendamise lahutamatu osa ning see on täielikult kooskõlas komisjoni strateegiliste suunistega
vesiviljeluse kestlikkuse ja konkurentsivõime suurendamise kohta (edaspidi
„vesiviljelussuunised“) . Samuti vähendab see kalandus- ja vesiviljelustegevuse üldist mõju
10
mereökosüsteemidele, saastele ja kliimamuutustele, kuna kalandus- ja vesiviljelussektori
kasvuhoonegaaside heide väheneb11. ÜKP toimimist käsitlevas teatises,12 mis avaldatakse koos
käesoleva teatisega,13 märgitakse, et ressursi- ja energiatõhususe saavutamine on üks peamisi
tõukejõude, mis aitab tulemuslikult ellu viia säästvat ja kasumlikku püügi- ja
vesiviljelustegevust.
Komisjon kavatseb koostöös kõigi sidusrühmadega suurendada ühiseid jõupingutusi
energiasüsteemi ümberkujundamiseks, kasutades terviklikumat ja koordineeritumat
lähenemisviisi. See lähenemisviis on kooskõlas ka ühe kliimamuutusi ja keskkonda käsitleva
ettepanekuga, mille Euroopa kodanikud esitasid Euroopa tuleviku konverentsil,14 ning selles on
võetud arvesse tagasisidekorje käigus kogutud seisukohti15.
Seega esitatakse käesolevas teatises meetmete võtmiseks ühtne lähenemisviis, mille eesmärk on
5
COM(2019) 640 final.
6
ELi andmekogumisraamistiku alusel kogutud andmed näitavad, et ELi kalandussektor vähendas 2009.–2014. aastal
oma kütusekasutuse intensiivsust (st kütusekulu ühe tonni lossitud saagi kohta) rohkem kui 15 %, kuid pärast
seda vähenemine peatus.
7
COM(2020) 381 final.
8
COM(2021) 240 final.
9
Määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta.
10
COM(2021) 236 final. ELi vesiviljeluse kestlikkuse ja konkurentsivõime suurendamise strateegilised suunised
aastateks 2021–2030 hõlmavad sektori energiasüsteemi ümberkujundamisega seotud meetmeid, nagu
i) võrdlusmeetodi kindlaksmääramine, et võimaldada kindlaks teha vesiviljelustootmise CO 2 jalajälg ja mõju
ökosüsteemidele, või ii) heade tavade kirjeldamine valitsuse ja vesiviljelussektori tasandil seoses
energiatõhususega ja CO2 jalajälje vähendamisega.
11
Gephart, J. A., Henriksson, P. J. G., Parker, R. W. R. et al., „Environmental performance of blue foods“
(Mereandide keskkonnatoime), Nature, kd 597, 2021, lk 360–365, https://doi.org/10.1038/s41586-021-03889-2.
12
COM(2023) 103.
13
Koos komisjoni aruandega Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Põllumajandustoodete ühise turukorralduse
määruse rakendamine“ (COM(2023) 101) ja teatisega „ELi tegevuskava „Mereökosüsteemide kaitse ja
taastamine säästva ja vastupanuvõimelise kalanduse heaks““ (COM(2023) 102).
14
Kliimamuutuste ja keskkonna konverentsil esitatud kuut ettepanekut käsitleva teatise COM(2022) 404 final lisa,
milles komisjon nimetas käesoleva algatuse teemat valdkonnana, milles ta kavatseb uusi samme astuda.
15
Tagasisidekorje oli tagasiside saamiseks avatud 7. novembrist 2022 kuni 5. detsembrini 2022
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13619-EU-fisheries-and-aquaculture-
energy-transition_et.
2
parandada ELi kalandus- ja vesiviljelussektori sotsiaal-majanduslikku toimimist ja
vastupanuvõimet;
saavutada ÜKP eesmärgid: tagada, et püügitegevus on ELis sotsiaalselt ja majanduslikult
kestlik ning samuti keskkonnasäästlik;
saavutada kestlik, kliimaneutraalne ja konkurentsivõimeline vesiviljelussektor kooskõlas
eesmärkidega, mis on sätestatud komisjoni poolt 2021. aasta mais vastu võetud
vesiviljelussuunistes, ning
tagada, et sektor aitab kaasa ELi 2030. ja 2050. aasta kliima-, elurikkuse, tervise- ja
saaste vähendamise eesmärkide16 saavutamisele ning saab kasutada sellest tulenevaid
turuvõimalusi.
Eespool nimetatu saavutamiseks on vaja sidusat ja süsteemset ELi strateegiat, mille keskmes on
kõiki asjaomaseid sidusrühmi ühendav partnerlus ning mida saab kohandada vastavalt
tehnoloogia, energiaallikate ja taristu pidevale arengule.
Käesoleva teatisega esitatakse tugiraamistik ELi kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi
ümberkujundamiseks; selleks määratakse kindlaks kõnealuses valdkonnas esinevad takistused ja
käsitletakse neid ning luuakse struktuurid pikaajalise koostöö tegemiseks.
2. Kalandus- ja vesiviljelussektori energiasõltuvus
Praegu kasutatakse enamikus püügioperatsioonideks mõeldud kalalaevades laeva diislikütust,
kuigi väiksemates laevades võidakse kasutada bensiini. Kokku tarbis ELi laevastik 2020. aastal
üle 1,9 miljardi liitri laeva diislikütust, et püüda ja lossida 4,05 miljonit tonni kala, mille väärtus
esmamüügil oli 6,3 miljardit eurot. Selle kütusekulu tõttu tekkis ligikaudu 5,2 miljonit tonni CO2
otseheidet. Enne kui kütusehinnad jõudsid 2022. aasta esimese üheksa kuu jooksul rekordiliselt
kõrgele tasemele tõusta, moodustasid energiakulud keskmiselt umbes 13 % ELi kalanduse
tuludest, kuigi eri laevastikusegmentide vahel oli märkimisväärseid erinevusi1718. Mõnes
segmendis, näiteks traalerite puhul kulus 2019. aastal energiale enam kui veerand tuludest,
mistõttu see laevastikusegment oli kütusehinna tõusu suhtes eriti haavatav. Alates 2009. aastast
on ELi kalalaevastik vähendanud oma kütusekulu ühe kilogrammi lossitud kala kohta üle 15 %,
kuid see vähenemine on viimastel aastatel peatunud ja praegu on kütusekulu umbes 0,5 liitrit
kütust ühe kilogrammi lossitud saagi kohta19.
Sõltuvalt vesiviljeluse liigist on energiat vaja eri eesmärkidel. Merevesiviljeluses võib energiat
vaja minna hooldelaevade käitamiseks kasutatava kütuse näol. Magevee vesiviljeluses on vaja
elektrienergiat söötmissüsteemide, veepumpade ja kaugjuhtimisseadmete jaoks, et jälgida
16
Kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega, kavaga „REPowerEU“, kliimaalaste õigusaktide paketiga
„Eesmärk 55“, elurikkuse strateegiaga ja strateegiaga „Talust taldrikule“.
17
Vastavalt 2019. aasta majandusandmetele, mis on kogutud ELi andmekogumisraamistiku (määrus
(EL) 2017/1004) alusel. Laevakütuse hinnad tõusid ajavahemikul 2020–2021 kokku 48 % ja hiljem veelgi,
jõudes 2022. aastal rekordiliselt kõrgele tasemele, kusjuures tipuhinnad olid tunduvalt kõrgemad kui 1,00 eurot
liitri kohta. 2022. aasta esimesel üheksal kuul oli laevakütuse keskmine hind ligikaudu 1,00 eurot liitri kohta
ehk enam kui kaks korda kõrgem kui 2021. aasta keskmine hind.
18
Teaduslikud tõendid näitavad, et kalapüügi- ja vesiviljelustoodete CO2 koguheide jääb vahemikku 1,09–20,31 kg
CO2 ühe kilogrammi söödava toote kohta (Gephart et al., 2021).
19
Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee, „The 2021 Annual Economic Report on the EU Fishing Fleet
(STECF 21-08)“ (2021. aasta majandusaruanne ELi kalalaevastiku kohta (STECF 21-08)), Euroopa Liidu
Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2021, doi:10.2760/60996.
3
tootmistingimusi ning tagada vee ringlus/puhastamine20. Energiatarbimisega seotud kulude
osakaal on väga erinev, sest see sõltub nii kasvatatavatest liikidest kui ka kasutatavast
tootmismeetodist. Näiteks ulatuvad ELis rannakarbikasvatuse energiakulud 3 %st
rannakarbiparvede kasutamise kogukuludest 14 %ni rannakarbiliinide kasutamise kogukuludest.
ELi vikerforellikasvatuses, mille arvele langeb üle poole ELi magevee vesiviljeluse toodangust,
on nende kulude osakaal forellisumpade kasutamise korral peaaegu tähtsusetu, kuid ulatub
kiirvoolukanalite ja forellibasseinide kasutamise korral 8 %ni kogukuludest21. Mõne rajatise
puhul võib energiakasutuse kulude osakaal olla märkimisväärselt suurem. Energianõudlus ja
kasvuhoonegaaside heide ei ole tingitud siiski mitte ainult otseselt tootmisrajatistest või
hooldelaevadest, vaid ka kaudselt toorainest, näiteks söödast või muust sisendist. Seega mõjutab
söödapõhist vesiviljelust ka energiahindade tõusust tulenev söödakulude tõus.
3. Visioon kliimaneutraalse kalanduse ja vesiviljeluseni jõudmiseks
Nagu märkis president von der Leyen oma 2022. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus,22 ei ole
ELi majanduse energiasüsteemi ümberkujundamiseks vajalik tegevuskäik „[m]itte lihtsalt kiire
hädalahendus, vaid paradigma muutus, hüpe tulevikku“. Nüüd on aeg kiirendada kalandus- ja
vesiviljelussektoris kliimaneutraalsusele üleminekut energiasüsteemi ümberkujundamise kaudu.
Hiljemalt 2050. aastaks peab ELi kalandus- ja vesiviljelussektor olema kestlik ja majanduslikult
kasumlik ning näitama maailmale eeskuju hea valitsemistavaga, millel on neutraalne CO 2
jalajälg. Nende eesmärkide saavutamisel võib sektoril ühtlasi olla keskne roll kestliku ja
tervisliku Euroopa toidusüsteemi tagamisel ning sektor võib vähendada saastet ja muud
negatiivset survet, mis mereökosüsteeme ja inimeste tervist kahjustab.
ÜKP kohaselt tuleks kõiki püütavaid kalavarusid püüda maksimaalse jätkusuutliku saagikuse
tasemel23. See peaks omakorda aitama vältida ülemäärast energiakasutust, parandada sektori
majandustulemusi ja vähendada kahjulikku mõju mereökosüsteemidele. Püügivõtted ja -
vahendid tuleb muuta ajakohaseks, energiatõhusaks ja selektiivseks ning need ei tohi laiema
ökosüsteemi seisundile ja elurikkusele üldse mõju avaldada või võivad neile mõju avaldada
üksnes vähesel määral. Laevade konstruktsiooni muutmine ning energiatõhusate pardaseadmete
ja püügitavade kasutuselevõtt, mida toetavad sellised energiaallikad nagu tuule- või
päikeseenergial töötavad jõuseadmed, aitavad energiatõhusust veelgi suurendada. Neid
muudatusi toetavad ka uued digitaliseerimisvormid, mis annavad ettevõtjatele reaalajas teavet
ning aitavad kalandusstrateegia raames ÜKP kohaselt otsuseid teha, näiteks seoses marsruudi ja
kiiruse optimeerimisega. Selle tulemusel vähendab sektor märkimisväärselt oma energiakasutust
ja optimeerib kulusid, suurendades seeläbi oma kestlikkust ja vastupanuvõimet välistele
vapustustele.
Taastuvad ja vähese CO2 heitega kütused ja energiaallikad võivad sõltuvalt laevastiku
omadustest olla alternatiivlahendused kalalaevades kasutamiseks. Nende kütuste ja
20
ELi andmekogumisraamistikul (määrus (EL) 2017/1004) põhinevat ELi andmekogumist vesiviljeluse kohta alles
korraldatakse. Praeguste andmete katvus ei võimalda kindlaks teha kogu ELi hõlmavaid suundumusi seoses
vesiviljeluse energiatarbimisega.
21
Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee, „The 2020 Annual Economic Report on the EU Fishing Fleet
(STECF 20-12)“ (2020. aasta majandusaruanne ELi kalalaevastiku kohta (STECF 20-12)), Euroopa Liidu
Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2020, doi:10.2760/441510.
22
President von der Leyeni 2022. aasta kõne olukorrast Euroopa Liidus (europa.eu).
23
Järgides ÜKP määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 sätestatud eesmärke.
4
energiaallikate hulka kuuluvad elekter, ammoniaak, taastuvallikatest toodetud vesinik, säästev
biogaas, sünteetilised kütused ja säästvad biokütused24 (sealhulgas nn asenduskütused, näiteks
vetikatest toodetud biokütused) ning muud uuenduslikud taastuvad ja vähese CO2 heitega
energiaallikad. Väikesemahulisi kalalaevu ja vesiviljeluse hooldelaevu võiks elektrifitseerida ja
toetada päikesepaneelidega või muude taastuvatel energiaallikatel põhinevate või vähese CO2
heitega põhi- või abitoiteallikatega25. Võimaluse korral võib olemasolevaid mootoreid muuta,
kuid mõnes segmendis võib lahendus olla uute vähese CO2 heitega (hübriid)mootorite ja laevade
soetamine. Sektorit toetab ulatuslikust laadimis- ja tankimistaristu sadamates. Tuginedes
terviklikule lähenemisviisile, tehakse ELi kalandus- ja vesiviljelussektoris tihedat koostööd, et
kasutada võimaluse korral ära n-ö lõimitud koostoimet,26 eelkõige seoses tehnoloogia
kasutuselevõtu, energiatootmise ja energiakasutusega. See eeldab, et kõik sidusrühmad teevad
eelnevalt tihedat koostööd, et tagada koostoime järgmiste osapoolte ja tegurite vahel:
i) kalandus- ja vesiviljelussektor; ii) laevaehitajad; iii) sadamate taristu; iv) teadlased;
v) ookeanipõhise taastuvenergia süsteemid ja tootjad; vi) veetranspordi sektor ja vii) muud
alternatiivsed energiasüsteemid. See koostöö võimaldab kasutada taastuvenergia ja vähese CO2
heitega energia tootmise ja kasutamise ning uuendusliku ühilduva tehnoloogia kasutuselevõtu
kogu potentsiaali.
ELi vesiviljelus muutub kooskõlas vesiviljelussuunistega veelgi innovaatilisemaks ning
konkurentsi- ja vastupanuvõimelisemaks sektoriks. Sellel on oluline osa ka ELi kodanike
varustamisel täisväärtusliku, kestliku ja tervisliku toiduga. Sektoris võetakse täielikult omaks
taastuvad ja vähese CO2 heitega energiaallikad hooldelaevade ja rajatiste käitamiseks ning
tagatakse ka kestlike söödavariantide kasutamine, et vähendada oluliselt sektori CO2 jalajälge.
Kestliku vesiviljeluse alternatiivmeetodid ja uudsed tavad (nt merevetikakasvatus, integreeritud
multitroofne vesiviljelus ja mere permakultuur) võivad veelgi vähendada sektori energiakasutust,
kasvuhoonegaaside heidet ja laiemat keskkonnamõju. Sektori areng, mida toetab energiasüsteemi
ümberkujundamine, loob majanduslikke võimalusi ja töökohti, eelkõige maa- ja
rannikukogukondades, ning aitab sektoril saada kestlikkuse ülemaailmseks võrdlusaluseks.
ELi kalandussektorit innustatakse jätkama positiivset suundumust vähendada intensiivset
kütusekasutust, nagu oli näha 2009.–2019. aastal. Selleks tuleb ajavahemikul 2019–2030
vähendada fossiilkütuste tarbimist ühe kilogrammi lossitud toote kohta veel vähemalt 15 %. Ka
ELi vesiviljelussektorit innustatakse vähendama fossiilkütuste tarbimist ja taastumatute
energiaallikate kasutamist. Seda eesmärki arutatakse edasi, tuginedes nende andmete seirele, mis
põhinevad STECFi iga-aastastel majandusaruannetel27 ja mis tahes uutel kogutud teaduslikel
tõenditel, ning konsulteerides sidusrühmadega.
4. Uuenduslikud tehnoloogiad ja tavad energiasüsteemi ümberkujundamiseks
24
Hoides samal ajal kooskõlas direktiivis (EL) 2018/2001 sätestatud raamistikuga ära kahjuliku mõju, mis tuleneb
survest, mida avaldab nõudlus biokütuste järele ülemaailmsele toiduga kindlustatusele, kuna maakasutus
muutub kaudselt ning toiduks ja biokütusteks kasvatatavate põllukultuuride vahel tekib konkurents.
25
Nt haalamisel, navigeerimisel ja kalaotsimisseadmetes, kambüüsis ja kajutites kasutatava elektrienergia jaoks.
26
Süsteemide, protsesside ja toimingute eelnev kavandamine, et teha kindlaks vastastikune mõju sinise majanduse
eri sektorite vahel, mis üksteist vastastikku täiendavad ja tugevdavad, tagades seeläbi tervikliku viisi
energiasüsteemi ümberkujundamiseks.
27
Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF), https://stecf.jrc.ec.europa.eu/reports/economic.
5
Muudatused püügitavades ning uute uuenduslike tehnoloogiate ja toimimisviiside kasutuselevõtt
peaksid moodustama ELi kalandus- ja vesiviljelussektoris kliimaneutraalsusele ülemineku
alustala. Muudatustel on kaks põhisuunda: 1) energiatõhususe suurendamine, sealhulgas
kütusekasutuse intensiivsuse ja üldise kütusekulu vähendamine sektoris lühikeses ja keskpikas
perspektiivis, ning 2) üleminek fossiilkütustelt taastuvatele ja vähese CO2 heitega
energiaallikatele.
4.1. Energiatõhususe parandamine
Energiatõhususe parandamine on esimene samm energiasõltuvuse leevendamise poole, eriti
lühikeses ja keskpikas perspektiivis. Selle tulemuseks peaks olema sektori üldine väiksem
energianõudlus.
Üks ÜKP põhieesmärke on taastada ja säilitada heas seisundis kalavarud, mis võimaldavad
saavutada maksimaalse jätkusuutliku saagikuse. See on oluline tegur ka energiatarbimise
vähendamiseks, kuna püügikoormus saagiühiku kohta väheneb biomassi piisava taseme korral.
Samuti saavad kalurid oluliselt suurendada oma energiatõhusust laeva, püügivahendite ja
püügitavade kohandamise abil, muu hulgas i) minnes üle väiksema takistusjõuga
püügivahenditele või muutes laevakere, näiteks pirnvööri moderniseerimisega; ii) minnes üle
energiatõhusamatele ja keskkonnasäästlikumatele püügivõtetele; iii) valides püügipiirkondi ja -
marsruute tõhusamalt ning vähendades püügipiirkondadesse minnes reisikiirust digitaalsete
vahendite abil ning iv) minnes üle energiatõhusamatele jõuseadmetele (nt paigaldades
energiatõhusad sõukruvid või vähendades pardaseadmete energianõudlust).
Ka merevesiviljelusrajatiste energiatõhusust on võimalik suurendada nendega seotud
hooldelaevade kohandamise kaudu. Teistes segmentides võivad ettevõtjad kohandada rajatisi
energiatõhusate seadmete (nt pumbad ja kütte-/aeratsiooni-/filtreerimissüsteemid)
kasutuselevõtuga ning minna üle muudele meetoditele või toimimisviisidele, mis on
energiatõhusamad. Vesiviljelusrajatistes on võimalik hakata kasutama kestlikumaid
söödaalternatiive, näiteks piirates looduslikest kalavarudest saadava kalajahu ja -õli kasutamist
kalasöödana (nt kasutades selliseid alternatiivseid valguallikaid nagu vetikad, putukad või teiste
tööstusharude kõrvalsaadused)28. Kestliku vesiviljeluse alternatiivmeetodid ja uudsed tavad,
nagu merevetikakasvatus ja mere permakultuur, võivad veelgi vähendada sektori
energiakasutust, CO2 heidet ja keskkonnamõju29.
Paljude kalandus- ja vesiviljelusrajatiste puhul on juba alustatud laevade, rajatiste,
püügivahendite ja -operatsioonide kohandamist energiatõhususe suurendamiseks30. Selle
tulemusena on vähendatud tegevuskulusid, energiamahukust ja sõltuvust fossiilkütustest. Alati
siiski ei piisa energiatõhusate tehnoloogiate või püügivõtete kasutuselevõtust ning mõnel juhul
võivad teatavad energiatõhusad püügivahendid ja -võtted avaldada kalavarudele või
mereökosüsteemidele soovimatut mõju. Sellise negatiivse kõrvalmõju ennetamiseks on vaja
28
COM(2021) 236 final.
29
COM(2022) 592 final.
30
Sealhulgas selliste meetmetega nagu takistust vähendavate merepõhja kohal hõljuvate või kergemate traallaudade
kasutuselevõtt; tuuleenergial töötavate jõuseadmete näitlikustamine; laevakere muutmine ning kergemad ja
peenemad võrgud, mis vähendavad märkimisväärselt kütusekulu.
6
terviklikku lähenemisviisi, mis on kooskõlas ÜKP laiemate eesmärkidega ning tegevuskavaga
„Mereökosüsteemide kaitse ja taastamine säästva ja vastupanuvõimelise kalanduse heaks“31.
4.2. Üleminek taastuvatele ja CO2 heiteta või vähese CO2 heitega energiaallikatele
Ainuüksi energiatõhususe suurendamine ei võimalda saavutada kliimaneutraalse ELi kalandus-
ja vesiviljelussektori lõppeesmärki. Energiasüsteemi ümberkujundamine eeldab siiski ka
üleminekut taastuvatele ja vähese CO2 heitega energiaallikatele. Seepärast peab sektor järgima
kahte vastastikku tugevdavat lähenemisviisi: ühelt poolt vähendama energiamahukust ning teiselt
poolt minema üle taastuvatele ja vähese CO2 heitega energiaallikatele.
Kalalaevade ja vesiviljeluse hooldelaevade praegused laeva diislikütust kasutavad
sisepõlemismootorid oleks võimalik asendada või neid saaks moderniseerida. Näiteks võiks need
mootorid asendada elektriliste jõuseadmetega või mootoritega, mis töötavad alternatiivkütustel,32
nagu taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik, ammoniaak,33 metanool või muud säästvad
sünteetilised kütused ja biokütused34,35. Mõnda alternatiivset energiaallikat ja kütust on juba
võimalik olemasolevates diiselmootorites pärast mootori mõningast muutmist kasutada36.
Kuigi alternatiivkütuste ja jõuseadmete väljatöötamisel on muud liiki merelaevade puhul tehtud
suuri edusamme, on nende seadmete kasutuselevõtt kala- ja vesiviljeluslaevadel seni olnud
piiratud. Kalanduses on kohati kasutusele võetud muu hulgas vesinikkütusega käitatavaid
kalalaevu; hübriidjõuseadmeid, milles on elektriline jõuseade ühendatud tõhusa diiselmootoriga,
ja tuuleenergial töötavaid jõuseadmeid. Merevesiviljeluses näitab elektripraamide ja elektriliste
vesiviljeluslaevade edukas katsetamine suurt potentsiaali laiemaks turuleviimiseks. Kooskõlas
säästva ja aruka liikuvuse strateegiaga37 peab EL heiteta laevade turuletoomiseks looma sobiva
keskkonna uuenduslike tehnoloogiate edasiarendamiseks. Kalanduses tuleb selliseid
tulevikulaevu kohandada selleks, et tagada nende hea toimimine ka muudes olulistes
valdkondades, parandada sealhulgas ohutust ja mugavust pardal ning minimeerida laevade mõju
ökosüsteemidele.
Sadamaid ja muud maismaataristut tuleb samuti kohandada, kuna need on kalanduse ja
merevesiviljeluse valdkonnas peamised teenuseosutajad ning neil on seetõttu oluline osa sektori
energiasüsteemi ümberkujundamise toetamisel. ELi pakett „Eesmärk 55“38 suurendab
31
COM(2023) 102.
32
Kooskõlas alternatiivkütuste taristu määrusega (COM(2021) 559 final).
33
Euroopa Meresõiduohutuse Amet, „Potential of Ammonia as Fuel in Shipping 2022“ (2022. aasta andmed
ammoniaagi potentsiaali kohta laevanduses kasutatava kütusena), EMSA, Lissabon, 2022,
https://emsa.europa.eu/publications/reports/download/7322/4833/23.html.
34
Vetikatest toodetud biokütused ei muutu tõenäoliselt järgmise kümnendi jooksul majanduslikult elujõuliseks ega
kättesaadavaks. Komisjon tuvastas oma hiljutises ELi vetikaalgatuses (COM(2022)592 final) selle valdkonna
tulevased vajadused ning määras kindlaks kaks konkreetset meedet, mis on seotud tööstusstandardite
väljatöötamisega ja täiendavate teadusuuringutega programmi „Euroopa horisont“ kaudu.
35
Euroopa Meresõiduohutuse Amet, „Update on Potential of Biofuels for Shipping 2022“ (2022. aasta
ajakohastatud andmed biokütuste potentsiaali kohta laevanduses) EMSA, Lissabon, 2022,
https://emsa.europa.eu/publications/reports/download/7321/4834/23.html.
36
Näiteks on praegu võimalik muuta mõned diiselmootorid ka vesinikul töötavateks mootoriteks.
37
COM(2020) 789 final.
38
COM(2021) 550 final.
7
taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega laevakütuste kättesaadavust ja
kasutuselevõttu. Pakett koosneb järgmistest dokumentidest: i) ettepanek algatuse „FuelEU
Maritime“ kohta;39 ii) alternatiivkütuste taristu määruse läbivaatamise ettepanekud;40
iii) taastuvenergia direktiivi läbivaatamise ettepanek;41 iv) energia maksustamise direktiivi
läbivaatamise ettepanek42 ning v) ettepanek laiendada heitkogustega kauplemise süsteemi
meretranspordile43. Koos aitavad need ettepanekud arendada turuvalmis heitevabu tehnoloogiaid,
sealhulgas selliseid tehnoloogiaid, mis sobivad kala- ja vesiviljeluslaevadel kasutamiseks või on
nende suhtes kohaldatavad. Kooskõlas ELi strateegiaga avamere taastuvenergia potentsiaali
kasutamiseks 44 on oluline tagada ka koostoime energiatõhusa kalandus- ja vesiviljelussektori
ning ookeanipõhiste taastuvenergia süsteemide vahel.
Arvestades ELi kalandus- ja vesiviljelussektori suhtelist väiksust, peab energiasüsteemi
ümberkujundamine olema hästi kooskõlastatud i) laiemate algatustega, näiteks sadamataristu
valdkonnas, ning ii) veetranspordis kasutatavate alternatiivsete taastuvate ja vähese CO2 heitega
energiaallikate, kütuste ja tehnoloogiate edasiarendamisega. Seetõttu ei tohiks lähiaastatel
projekteeritavate ja ehitatavate laevade puhul võtta eesmärgiks üksnes olemasolevate
energiatõhusate ja alternatiivsete jõuseadmetehnoloogiate kasutamist, vaid ka tagada, et neid
laevu on võimalik nende tööea jooksul tulevaste tehnoloogiatega moderniseerida.
5. ELi kalanduse ja vesiviljeluse õigusraamistik ning energiasüsteemi ümberkujundamine
ÜKP on Euroopa kalavarude majandamist suunav raamistik, mis saab toetada energiasüsteemi
ümberkujundamist. See võimaldab ehitada või renoveerida kalalaevu püügivõimsuse ülempiire
ületamata ja tingimusel, et kalalaevastiku mis tahes uus püügivõimsus kompenseeritakse sama
suure varasema püügivõimsuse kõrvaldamisega45. See tagab, et riigi laevastiku püügivõimsus on
tasakaalus olemasolevate püügivõimalustega ning võib aidata kaasa laevastiku kasumlikule ja
energiatõhusale tegevusele. Neid püügivõimsuse eeskirju peetakse puhaste, taastuvate või vähese
CO2 heitega energiaallikate kasutuselevõtul mõnikord takistuseks. Seda seetõttu, et kõnealused
tehnoloogiad võivad vajada rohkem ruumi ja võtavad laeva mahust rohkem ära kui tavapärased
diiselmootorid, nagu mõned sidusrühmad märkisid ka käesoleva algatusega seotud
tagasisidekorje käigus46. Enamikul liikmesriikidel on aga olemas passiivne püügivõimsus47.
Liikmesriigid võiksid jaotada selle passiivse püügivõimsuse kalalaevadele, mis seda
energiasüsteemi ümberkujundamiseks vajavad. Laevastiku koosseisu arvamise ja koosseisust
väljaarvamise tõhusa haldamise kaudu saavad liikmesriigid kasutada olemasolevat
püügivõimsust, et investeerida nende laevade energiasüsteemi ümberkujundamise eesmärgil
uutesse tehnoloogiatesse ja need kasutusele võtta.
39
COM(2021) 562 final.
40
COM(2021) 559 final.
41
COM(2021) 557 final.
42
COM(2021) 563 final.
43
COM(2021) 551 final.
44
COM(2020) 741 final.
45
Näiteks avaliku sektori toetusega hõlmamata vana laeva kasutuselt kõrvaldamisega.
46
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13619-EU-fisheries-and-aquaculture-
energy-transition_et.
47
See on püügivõimsuse ülempiiri ja laevastiku tegeliku aktiivse püügivõimsuse vahe.
8
Kalandus- ja vesiviljelussektoris saab moderniseerimiseks ja innovatsiooniks kasutada Euroopa
Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF)48. EMKVFist võib toetada investeeringuid
energiasüsteemi ümberkujundamist toetavasse tegevusse, nagu i) energiatõhususe parandamine
ja CO2 jalajälje vähendamine (nt hüdrodünaamiline optimeerimine, püügivahendite tõhusus,
alternatiivkütused ja komandosilla juhtimissüsteemid mootori juhtimiseks); ii) kuni 24meetriste
laevade mootorite asendamine/moderniseerimine teatavatel tingimustel49; iii) kuni 24meetriste
kalalaevade moderniseerimine, et seejärel paigaldada energiatõhusad mootorid, mille jaoks tuleb
laeva kogumahutavust suurendada50,51, ning iv) oskuste arendamine52.
EMKVF hõlmab kaitsemeetmeid eespool nimetatud laevastikutoetustega seotud
rahastamiskõlblikkuse tingimuste kujul, et vältida liigset püügivõimsust ja seega ülepüüki. Need
kaitsemeetmed hõlmavad i) selliste laevade rahastamiskõlbmatust, mis kuuluvad
laevastikusegmenti, mille püügivõimsus ei ole tasakaalus selle segmendi jaoks määratud
püügivõimalustega, ning ii) laeva mootorivõimsuse suurendamise piiranguid. EMKVFist antakse
laeva kogumahutavuse suurendamise eesmärgil sihtotstarbelist toetust i) sellise mootori või
jõuseadme hilisemaks paigaldamiseks või renoveerimiseks, mis suurendab energiatõhusust või
vähendab CO2 heidet, ning ii) pirnvööri paigaldamiseks või renoveerimiseks, kui see võib
suurendada energiatõhusust. Kumbki neist variantidest ei tohi siiski kaasa tuua laevastiku üldise
püügivõimsuse suurenemist ega ülepüüki.
Mõned sidusrühmad on nõudnud EMKVFi suuremat paindlikkust, et katsetada ja arendada
uuenduslikke lahendusi taastuvate ja vähese CO2 heitega energiaallikate kasutamiseks.
EMKVFist saab siiski juba toetada vähese CO2 heitega ja energiatõhusate tehnoloogiate
arendamist. Näiteks saab seda teha, rahastades i) teostatavusuuringuid uue tehnoloogia kohta;
ii) uue tehnoloogia katsetamist (nt näidised, prototüübid); iii) energiatõhususe auditeid ning
iv) tehnoloogia ja innovatsiooni levitamist ja siiret, sealhulgas üle 24meetriste laevade puhul. Ka
kogukonna juhitud kohaliku arengu53 kaudu rahastamine pakub võimalusi energiasüsteemi
ümberkujundamise ja sidusrühmade koostöö toetamiseks kohalikul tasandil, näiteks oskuste
arendamise ja teadmiste levitamise kaudu.
Lisaks on riigiabi võimaldanud sektori arengut. Komisjon viib lõpule kalandus- ja
vesiviljelussektori suhtes kohaldatava riigiabi raamistiku läbivaatamise,54 et tagada selle
kooskõla ELi prioriteetide ja eesmärkidega, sealhulgas ÜKP eesmärkidega. Näiteks võimaldavad
hiljuti heaks kiidetud uued riigiabi suunised eelkõige anda abi samadel tingimustel, mis kehtivad
48
https://oceans-and-fisheries.ec.europa.eu/funding/emfaf_en.
49
Nagu on sätestatud Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi määruse (EL) 2021/1139 artiklis 18.
50
Nagu on osutatud määruse (EL) nr 1380/2013 (millega kehtestatakse ühine kalanduspoliitika) artikli 22 lõikes 2;
tingimustel, mille kohaselt tuleb suurendamine kompenseerida vähemalt sama koguse varasema avaliku sektori
toetusega hõlmamata püügivõimsuse kõrvaldamisega samast laevastikusegmendist või sellisest
laevastikusegmendist, mille kohta viimane püügivõimsuse aruanne on näidanud, et püügivõimsus ei ole selle
laevastikusegmendi jaoks kättesaadavate püügivõimalustega tasakaalus.
51
Nagu on sätestatud EMKVFi määruse (EL) 2021/1139 artiklis 19.
52
Nõustamisteenuste, teadlaste ja kalurite vahelise koostöö, kutsealase koolituse, elukestva õppe, sotsiaaldialoogi
edendamise, teadmiste jagamise ja tegevuse mitmekesistamise toetamine.
53
https://oceans-and-fisheries.ec.europa.eu/funding/local-partnerships_en.
54
https://competition-policy.ec.europa.eu/sectors/agriculture/legislation_en.
9
EMKVFi puhul. Uue kalandussektori grupierandi määrusega55 võimaldatakse anda abi näiteks
energiatõhususe, CO2 heite vähendamise, kliimamuutuste mõju leevendamise ja taastuvenergiale
ülemineku jaoks, lihtsustades VKEde jaoks meetmete kehtestamise menetlust.
Arvestades ELi äärepoolseimate piirkondade kaugusest, topograafiast ja kliimast tulenevaid
konkreetseid probleeme, võivad need piirkonnad saada kasu EMKVFi kaudu pakutava abi
suuremast osakaalust paljude moderniseerimisse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute
puhul, kui teatavad laevastikutoetused välja arvata56. Lisaks võimaldavad hiljuti heaks kiidetud
uued riigiabi suunised57 jätkuvalt riigiabi andmist laevastiku uuendamiseks äärepoolseimate
piirkondade tasakaalustatud laevastikusegmentides, mis võib põhimõtteliselt aidata parandada ka
energiatõhusust ja kiirendada sealse laevastiku energiasüsteemi ümberkujundamist.
Komisjoni eesmärk on tagada, et õigusraamistik oleks ÜKP eesmärkide saavutamiseks jätkuvalt
sobiv, võimaldades samal ajal energiasüsteemi ümber kujundada. Selle eesmärgi saavutamiseks
hindab komisjon korrapäraselt võimalusi, mida pakub kehtiv õigusraamistik – sama on
soovitatud ka teatises ühise kalanduspoliitika toimimise kohta. Samuti, nagu on välja kuulutatud
strateegias „Talust taldrikule“, on oluline jätkata tööd kestliku toidusüsteemi algatusega, mille
kohta komisjon kavatseb 2023. aastal ettepaneku esitada, et tagada ELi ühtlustatud lähenemisviis
kestliku toidutootmise valdkonnas.
Ka maksustamisel on oluline roll keskkonnahoidlikumate tavade edendamisel. See on põhjus,
miks komisjoni ettepanekuga energia maksustamise direktiivi läbivaatamise kohta58 i) viiakse
energiatoodete maksustamine paremini kooskõlla ELi energia- ja kliimapoliitikaga;
ii) edendatakse puhta energia allikate kasutamist ning iii) kaotatakse aegunud maksuvabastused
majandussektorites, sealhulgas kalanduses ja vesiviljeluses. Need ettepanekud aitavad kalandus-
ja vesiviljelussektoril järk-järgult loobuda fossiilkütuste kasutamisest.
6. Probleemid energiasüsteemi ümberkujundamisel
Hoolimata energiatõhususe tagamiseks tehtud tehnoloogilistest ja tegevuslikest uuendustest ning
võimalusest minna üle heiteta või vähese CO2 heitega jõuseadmetehnoloogiatele, kasutatakse
neid uuendusi ja tehnoloogiaid ELi kalandus- ja vesiviljelussektoris praegu vähe. Nende
takistuste kindlakstegemine, mis ei lase sidusrühmadel nimetatud meetmeid võtta, ja seejärel
takistuste ühine kõrvaldamine on üks olulisemaid pakilisi samme, mis võimaldab
energiasüsteemi ümberkujundamist sektoris kohe edendada.
6.1. Tehnoloogilised takistused
Tehnoloogilised takistused võivad raskendada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, eriti
arvestades, et märkimisväärse osa kalalaevastikust moodustavad suhteliselt vanad või
väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavad laevad. Seda muret väljendasid ka sidusrühmad
tagasisidekorje käigus antud tagasisides. Need tehnoloogilised takistused võivad tõkestada
laevade moderniseerimist praeguste taastuvate ja vähese CO2 heitega energiaallikatega. Üks
55
Määrus (EL) 2022/2473 (ELT L 327, 21.12.2022, lk 82–139).
56
Määruse (EL) 2017/1004 artiklid 17, 18 ja 19.
57
Suunised kalandus- ja vesiviljelussektoris antava riigiabi kohta (C(2022) 8995).
58
COM(2021) 563 final.
10
nende takistuste peamisi põhjusi on seadme kaal või suurus, mis võib eelkõige väiksematel
laevadel põhjustada ohutusprobleeme. Näiteks võivad alternatiivsed jõuseadmed vajada pardal
rohkem ruumi, tekitada probleeme laeva stabiilsusega või vähendada laeva sõiduulatust ja seega
autonoomsust. Pealegi, kuna puudub asjakohane teenindustaristu nii alternatiivkütuseid (nt
ammoniaak, metanool) kasutavate laevade kui ka laadimistaristut kasutavate elektrilaevade
jaoks, ei ole paljudel juhtudel praegu võimalik alternatiivseid jõuseadmetehnoloogiaid kasutusele
võtta.
Innovatsioon võib aidata neid tehnoloogilisi takistusi ületada, kuid ka innovatsiooniprotsessil
võivad olla oma takistused, kusjuures sidusrühmad on maininud i) vähest teadmussiiret ja
koostööd sektori ja teadlaste vahel; ii) uute tehnoloogiate ebapiisavat teaduslikku valideerimist
teaduslike katsete ja katseprojektide kaudu ning iii) mõne sidusrühma vähest usaldust uuenduste
vastu59.
6.2. Teadmiste ja oskustega seotud takistused
Teadmistega seotud takistused võivad pärssida näiteks kalapüügi-/vesiviljelusettevõtjatel,
laevaomanikel ja poliitikakujundajatel otsuste tegemist. Selliste teadmistega seotud takistuste
hulka kuuluvad puudulikud andmed või tehnoloogilised teadmised näiteks kütusekulu, mootori
töö ja alternatiivsete tehnoloogiate kohta. Tagasisidekorjele vastates kinnitasid sidusrühmad, et
neil puuduvad energiatõhususe andmed, mis oleksid kogutud näiteks pardal olevate
kütuseseirevahenditega, ning see piirab nende võimet heitkoguseid mõõta ja jälgida.
Sidusrühmad märkisid, et need teadmistega seotud takistused raskendavad energiatõhusate
tehnoloogiate potentsiaali mõistmist ja võivad tõkestada energiatõhusamate toimingute
kasutuselevõttu. Uute tehnoloogiate kasutuselevõttu pärsivad ka lüngad teabes ja teadmistes selle
kohta, kuidas olemasolevad lahendused ja keskkonnahoidlikud püügivahendid ühilduvad i) eri
liiki, pikkuse ja vanusega laevadega ning ii) eri püügivõtetega. Tagasisidekorjele vastanud
sidusrühmad leidsid, et vaja oleks rohkem teadusuuringuid nii nendes tehnilistes valdkondades
kui ka seoses uute ärimudelitega. Nad rõhutasid ka vajadust täiendavate teostatavusuuringute
järele selles valdkonnas.
Paremaid teadmisi tuleb kasutada ka praktiliste oskuste arendamiseks, et hõlbustada uuenduste
ning kalapüügi- ja vesiviljelustavade edasist kasutuselevõttu, näiteks teistsuguste
püügivahendite, püügiviiside, tehnoloogiate ja jõuseadmete kasutamist. Seepärast on oluline
arendada mitmesuguste sektoris tegutsevate osalejate (eelkõige merel, vesiviljelusrajatistes,
sadamates ja tugisektorites töötavate inimeste) asjakohaseid oskusi. Praegu on vähe praktika-,
töökohapõhise õppe ja õpipoisiõppe kohti, kus inimesed saavad omandada vajalikud praktilised
oskused uudsete ja alternatiivsete jõuseadmetehnoloogiatega töötamiseks. Takistus on ka tööjõu
vananemine ning raskused uute talentide ja noorte ligitõmbamisel sektorisse. Lisaks on
tõenäoline, et väärtusahela eri etappides ilmnevad takistused oskuste omandamisel. Nende
59
Euroopa Komisjon, Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet, Bastardie, F., Feary, D., Kell, L. et al.,
„Climate change and the common fisheries policy: adaptation and building resilience to the effects of climate
change on fisheries and reducing emissions of greenhouse gases from fishing: final report“ (Kliimamuutused ja
ühine kalanduspoliitika: kalanduse kohandamine kliimamuutustega, sektori muutmine kliimamuutuste mõjule
vastupanuvõimelisemaks ja püügitegevuse kasvuhoonegaaside heite vähendamine: lõpparuanne), Euroopa Liidu
Väljaannete Talitus, 2022, https://data.europa.eu/doi/10.2926/155626.
11
takistuste hulka kuuluvad sobivate koolitusvõimaluste puudumine ja koolitajate koolitamise
programmide puudumine mitmesuguste töökohtade puhul, mis on vajalikud selleks, et
hõlbustada sektori energiasüsteemi ümberkujundamist.
6.3. Rahalised takistused
Väljendatud on muret, et teatavate energiatõhusate tehnoloogiate ja vähese CO2 heitega
jõuseadmetehnoloogiate kasutuselevõtuks vajalikud suhteliselt suured investeerimiskulud
võrreldes enamiku kalalaevastiku laevade tuludega võivad aeglustada uute tehnoloogiate ja
uuenduste rakendamist. See on omakorda tekitanud muret, et puuduvad turuvõimalused
energiatõhusate lahenduste ja puhaste jõuseadmetehnoloogiate väljatöötamiseks ning see võib
pärssida erainvesteeringuid. Arvestades, et enamik ELi vesiviljelusettevõtjaid on
mikroettevõtjad, tekivad samad takistused ka vesiviljelusrajatiste ja vesiviljeluse hooldelaevade
kulutõhusate toitehaldussüsteemide kasutuselevõtul. Alternatiivsete jõuseadmetehnoloogiate
kasutuselevõttu takistab ka majanduslikult elujõuliste alternatiivsete energiaallikate ja kütuste
piiratud kättesaadavus. Investeerimiskeskkonna edasine parandamine on oluline uute
erainvesteeringute sektorisse meelitamiseks, mis on omakorda oluline energiasüsteemi
ümberkujundamiseks vajalike tehnoloogiate kasutuselevõtuks kogu sektoris.
Nagu on selgitatud 5. peatükis, on juba kättesaadavad avaliku sektori rahastamisvõimalused
energiatõhusate meetmete kasutuselevõtu toetamiseks, et rahastada energiasüsteemi
ümberkujundamist EMKVFist. Need meetmed võivad toetada mitmesugust tegevust, sealhulgas
haridusprojekte ning energiatõhusate tehnoloogiate arendamist, katsetamist, auditeerimist ja
levitamist. Siiski on vaja veel kaaluda, kuidas hõlbustada teadusuuringute, innovatsiooni,
kasutuselevõtu ja investeerimise eri etappides juurdepääsu rohkematele ELi
rahastamisvõimalustele. Investeerimislahendusi energiasüsteemi ümberkujundamiseks, millega
vähendatakse nii kasvuhoonegaaside heidet kui ka fossiilkütustest sõltuvust, tuleks eelkõige
otsida üle 24meetriste kalalaevade jaoks, mis tunduvad olevat ühed suurima kütusekuluga
laevastikusegmendid. Mitu ELi rahastamisvahendit lisaks EMKVFile võivad juba aidata
rahastada energiasüsteemi ümberkujundamist. Meetmed, mida taotlejad peavad rahaliste
vahendite saamiseks võtma, võivad rahastamisprotsessis siiski märkimisväärseks kitsaskohaks
osutuda. Peale selle ei pruugi mõned olemasolevad rahalised vahendid olla mõeldud konkreetselt
kalandus- ja vesiviljelussektori jaoks või võivad olla seotud tingimustega, mis takistavad või
piiravad investeeringuid kõnealuse sektori energiasüsteemi ümberkujundamisse.
Tagasisidekorje kinnitas, et uute tehnoloogiate ja uute laevadega seotud innovatsiooni ja
teadusuuringute rahastamine ja neisse investeerimine on üks sidusrühmade peamisi
mureküsimusi. Selliste energiasüsteemi ümberkujundamisega seotud takistuste edasine
tuvastamine ja kõrvaldamine järkjärgulise lähenemisviisi abil on esimene samm kalandus- ja
vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamiseks.
7. ELi kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamise võimaldamine
2050. aastaks
Käesoleva teatise 6. peatükis nimetatud probleemid pidurdavad edusamme energiatõhususe ning
taastuvate ja vähese CO2 heitega energiaallikate kasutamise kaksikeesmärgi saavutamisel
kõnealuses sektoris. Kuna need kaks eesmärki moodustavad ELis kliimaneutraalse kalandus- ja
12
vesiviljelussektori saavutamise alustala, on oluline neid koos paljude sidusrühmadega käsitleda.
Energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamiseks pakub komisjon välja 27 meedet, millega
keskendutakse neljale peamisele tegevusvaldkonnale ja rahvusvahelisele kontekstile. Need neli
peamist valdkonda on järgmised:
a) juhtimisraamistiku ja sidusrühmade vahelise koordineerimise ja koostöö parandamine;
b) teadusuuringute ja innovatsiooni kasutamine lünkade täitmiseks nii olemasolevas tehnoloogias
kui ka teadmistes;
c) oskuste ja sellise tööjõu väljakujundamine, kes on valmis energiasüsteemi ümber kujundama,
ning
d) ettevõtluskeskkonna, sealhulgas rahastamisvõimaluste ja teadlikkuse parandamine.
7.1. Juhtimisraamistiku ning sidusrühmade vahelise koordineerimise ja koostöö
parandamine
Sektori energiasüsteemi ümberkujundamist käsitlev töö ja arutelud on sidusrühmade eri
foorumitel killustatud. Seetõttu ei ole sektori energiasüsteemi ümberkujundamise valdkonnas
tekkinud ELis keskust sidusrühmadevaheliseks koostööks ja koordineerimiseks. See piirab
suutlikkust i) kasutada maksimaalselt ära sektori tugevaid külgi; ii) töötada välja ühine
strateegia; iii) vahetada parimaid tavasid ning iv) teha kõnealusel teemal tihedat koostööd
mitmesuguste sidusrühmadega.
Komisjon on suhelnud sidusrühmadega, sealhulgas piirkondlike rühmade, nõuandekomisjonide
ja sotsiaalpartnerite kaudu ning kogukonna juhitud kohaliku arengu raames kohalike
tegevusrühmade kaudu. Ümberkujundamisprotsessi keskmes on ka koordineerimine
liikmesriikidega ja liikmesriigid peavad asjaomastes dialoogides aktiivse rolli võtma. Komisjon
jätkab aktiivset osalemist energiasüsteemi ümberkujundamist käsitleva dialoogi hõlbustamises,
kuid kutsub ka kõiki sidusrühmi ja riikide ametiasutusi üles selles protsessis aktiivselt osalema.
Sidusrühmadevahelise koostöö ja koordineerimise hõlbustamiseks algatab komisjon uue ja
ulatusliku mitut sidusrühma hõlmava partnerluse ELi kalanduse ja vesiviljeluse energiasüsteemi
ümberkujundamiseks: ELi kalanduse ja vesiviljeluse energiasüsteemi ümberkujundamise
partnerluse (edaspidi „EÜP“).
EÜPst saab sektori energiasüsteemi ümberkujundamisel sidusrühmadevahelise koostöö ja
koordineerimise tugisammas. EÜP toob kokku kõik sidusrühmad (sealhulgas väikeettevõtjad),
kes peaksid ümberkujundamise kiirendamises osalema, eelkõige kalandus- ja vesiviljelussektori,
abitegevuse sektori, töötlemissektori, kalasadamate valdajad, laevaehitajad, püügivahendite
tootjad, vabaühendused, teadusasutused, finantsasutused, energeetikasektor ning riiklikud ja
piirkondlikud ametiasutused. Euroopa tuleviku konverentsil esitatud ettepaneku põhjal on
kesksel kohal ka üldsus. EÜP annab kodanikele võimaluse osaleda aruteludes ja saada rohkem
teavet selliste teemade kohta nagu i) kalanduse ja vesiviljeluse roll ELi toidusüsteemides ning
ii) kuidas saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne Euroopa.
13
EÜP töös keskendutakse energiasüsteemi ümberkujundamist takistavate tegurite edasisele
tuvastamisele ja ühiste võimaluste otsimisele nende kõrvaldamiseks. EÜP hõlbustab arutelusid ja
loob teadmusbaasi, jagades teavet ja parimaid tavasid sellistes valdkondades nagu
i) olemasolevad rahastamisvahendid ümberkujundamiseks; ii) järelejäänud lüngad teadmistes ja
oskustes ning iii) ühised teadusuuringute prioriteedid. EÜP on ka sektori energiasüsteemi
ümberkujundamise koordineerimiskeskus, mis aitab luua seoseid ELi laiemate algatustega
energiasüsteemi ümberkujundamise valdkonnas (nt meretranspordis ja -taristus, nagu Euroopa
säästva laevanduse foorum,60 või alternatiivsete kütuste ja energiaallikate arendamisel).
Komisjon kutsub EÜPd ja selle sidusrühmi üles tegema konkreetseid, praktilisi ja kestlikke
ettepanekuid lahenduste kohta, millega saaks kiirendada ELi kalandus- ja vesiviljelussektori
energiasüsteemi ümberkujundamist.
EÜP luuakse 2023. aastal ning komisjon julgustab kõiki sidusrühmi ja riikide ametiasutusi
koostama ja heaks kiitma deklaratsiooni selle kohta, et nad ühendavad sektori energiasüsteemi
ümberkujundamisel jõud. 2021. aasta kestliku sinise majanduse teatises61 välja kuulutatud sinine
foorum pakub EÜP-le esialgset tehnilist tuge ja sekretariaaditeenuseid. Foorum aitab
koordineerida EÜP dialoogi ning sidusrühmade ja mere eri kasutajate vahelist koostööd. Seeläbi
aidatakse kaasa analüüsi ja arutelu edendamisele sektori energiasüsteemi ümberkujundamisel
esineva lõimitud koostoime teemal.
Komisjon teeb 2023. aastal järgmist:
korraldab ELi kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamise teemalise
konverentsi, mis toob kokku kõik sidusrühmad, pannes sellega ametlikult alguse sektori
energiasüsteemi ümberkujundamiseks tehtavatele uutele jõupingutustele ja koostööle;
algatab uue mitut sidusrühma hõlmava ELi kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi
ümberkujundamise partnerluse (EÜP) ning julgustab partnerlust alustama oma tööd sellega, et
kokku lepitakse deklaratsioonis, mille kohaselt ühendatakse jõud energiasüsteemi
ümberkujundamiseks ja kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks;
alustab konsulteerimist EÜPsse kaasatud sidusrühmadega, et i) koguda veel sidusrühmade
arvamusi ja parimaid tavasid ning ii) teha kindlaks ümberkujundamisega seotud muid takistusi
ja edasiliikumise võimalusi, mida saab arvesse võtta EÜP deklaratsiooni ja tegevuskava
koostamisel;
kutsub EÜPd ja selle sidusrühmi üles tegema konkreetseid, praktilisi ja kestlikke ettepanekuid
lahenduste kohta, mis aitaksid kiirendada ELi kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi
ümberkujundamist.
2024. aastaks on komisjon teinud järgmist:
töötanud tihedas koostöös EÜPga ELi kalandus- ja vesiviljelussektori jaoks välja tegevuskava
energiasüsteemi ümberkujundamiseks, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.
60
https://transport.ec.europa.eu/transport-themes/sustainable-transport/european-sustainable-shipping-forum_en.
61
COM(2021) 240 final.
14
7.2. Tehnoloogias ja teadmistes esinevate lünkade täitmine teadusuuringute ja
innovatsiooni abil
Oluline on suurendada teadmisi ja teadlikkust energiasüsteemi ümberkujundamisega seotud
olemasolevate tehnoloogiate ja tavade kohta (nt nende kohta, mida on nimetatud 4. peatükis).
Samuti on oluline edendada uute ja olemasolevate tehnoloogiate katsetamist ja teaduslikku
valideerimist nende rakendamiseks kalanduses ja vesiviljeluses. Seeläbi toetatakse nende
tehnoloogiate/tavade kasutuselevõttu ja kiirendatakse ümberkujundamist.
Teatavad tehnoloogiad ei ole veel turuvalmis – või sektoris kasutamiseks
tehniliselt/majanduslikult elujõulised – ning neid tuleb seega edasi arendada. See kehtib eelkõige
tehnoloogiate puhul, mida on vaja taastuvate ja vähese CO2 heitega energiaallikate laialdasemaks
kasutuselevõtuks. Ümberkujundamise hõlbustamiseks on oluline teha uuendusi laevaehituse,
püügivahendite väljatöötamise, jõuseadmete, sadamataristu ning puhaste/taastuvate
energiaallikate ja kütuste valdkonnas. Selle saavutamiseks tuleks innovatsioon sektoris paremini
siduda olemasolevate teadusuuringute ja innovatsiooni raamistikega, näiteks
meretranspordisektori raamistikega. Sellega seoses on ELi säästva ja aruka liikuvuse
strateegias62 juba seatud vahe-eesmärk, et heiteta ookeanilaevad peaksid jõudma turule
2030. aastaks. Samal ajal on vaja tugevdada uute tehnoloogiate väljatöötamise protsessi, mis
algab teadusuuringute ja innovatsiooniga ning lõpeb nende tehnoloogiate rakendamisega uutes ja
olemasolevates kalalaevades ja vesiviljelusrajatistes, mis vastavad täielikult ohutusnõuetele ja
täidavad oma eesmärki. Piirkondlikul, riiklikul ja valdkondlikul tasandil tehtav koostöö on
oluline vahend selle protsessi võimaldamiseks.
Innovatsioon juba toimub, kuigi kalandus- ja vesiviljelussektoriga seotud uuenduslikke projekte
võiks olla rohkem. Sektoris on juba kasutusel energiatõhusad püügivahendid, päikesepaneelid ja
tuuleturbiinid ning tegeletakse laevade moderniseerimisega. Samuti on olnud näiteid selle kohta,
kuidas laevaomanikud on asendanud diiselmootorid hübriidlahenduste või alternatiividega, nagu
akud või ammoniaagi või vesinikuga töötavad mootorid.
Et innustada innovatsiooni omaksvõttu kogu ELis, algatab komisjon EÜP raames virtuaalse
teadmiste jagamise platvormi, alustades juhtumiuuringute ja parimate tavade kogumiku
avaldamisega i) energiasektori ümberkujundamisega seotud uuenduste kohta ELi
kalandus- ja vesiviljelussektoris ning ii) sektoritevahelise lõimitud koostoime kohta.
Tulevikus saab sellest kogumikust n-ö elav väljaanne, millesse koondatakse sektori parimad
juhtumiuuringud ja tavad. Kogumiku koostab ekspertide rühm, kes esindab mitut kalandus- ja
vesiviljelussektoriga seotud tööstusharu, ning rühma juhib EÜP.
Lisaks tugevdatakse teadmusbaasi, hinnates sektoris energiasüsteemi ümberkujundamise
hinnangulisi kulusid, kasu ja mõju. Komisjon korraldab kogu ELi hõlmava uuringu
kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamise olemasolevate
tehnoloogiate ning nendega kaasnevate kulude ja kasu kohta. Samuti hindab komisjon
asjakohaseid näitajaid (nt tasuvusperiood ja investeeringutasuvus) laevastiku eri segmentide ja
vesiviljelusmeetodite kaupa. Lisaks võtab komisjon sinise majanduse vaatluskeskuses63
62
COM(2020) 789 final.
63
https://blue-economy-observatory.ec.europa.eu/index_en.
15
kasutusele kasutajasõbraliku veebivahendi, et hinnata kütusehindade mõju laevastiku ja sektori
tulemustele. Oma seiresuutlikkuse parandamiseks hindab komisjon vajadust täiendava
korrapärase andmekogumise järele, et koguda andmeid sektori energiatarbimise ja heite
kohta, näiteks katseprojektide kaudu.
Konkreetselt vesiviljeluse puhul sisaldavad vesiviljelussuunised juba kavatsust töötada välja
keskkonnatoimet käsitlev juhenddokument64. Nimetatud dokumendi eesmärk on muu hulgas
aidata vesiviljelussektoril veelgi vähendada oma keskkonna- ja CO2 jalajälge. Juhenddokument
sisaldab loetelu vesiviljeluse energiatõhususe tagamise ja CO2 jalajälje vähendamise headest
tavadest, sealhulgas asjakohasel juhul andmeid, mis on saadud uuringust sektori energiasüsteemi
ümberkujundamiseks olemasolevate tehnoloogiate ning nende kulude ja kasu kohta. Hiljuti
loodud ELi vesiviljeluse abimehhanism65 tagab muu hulgas selle ja muude juhenddokumentide
laialdase levitamise ning pakub tehnilist tuge.
ELil on palju erinevaid innovatsiooniprogramme, mille eesmärk on kiirendada ELi majanduse
energiasüsteemi ümberkujundamist ning mida saab kasutada selleks, et toetada kalandus- ja
vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamist. Programmi „Euroopa horisont“ 66 raames
teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavad investeeringud toetavad jätkuvalt kestlikule sinisele
majandusele ülemineku protsessi. Konkreetselt EÜP edendab jõupingutusi tehnoloogia
arendamise, kasutuselevõtu ja katsetamise valdkonnas koostoimes teiste teadusvaldkondade ja
tööstusharudega; eelkõige edendab see veetranspordi valdkonnas säästvate tehnoloogiate
arendamist programmi „Euroopa horisont“ kaudu. Sobiva keskkonna loomine teadusuuringute ja
innovatsiooni jaoks, eelkõige luues sidemeid teiste partnerlustega (nagu heiteta veetranspordi
Euroopa partnerlus (ZEWT),67 partnerlus Batteries4EU68 või saastevaba vesiniku ühisettevõte69),
mis arendavad veetranspordisektori jaoks tehnoloogiaelemente, võib pakkuda koostoimet
innovatsioonivajadustega kalanduse ja vesiviljeluse energiasüsteemi ümberkujundamisel.
Olemas on ka tööstusliidud, milles avaliku ja erasektori partnerid on ühendanud jõud, et toetada
puhaste tehnoloogiate laialdast kasutuselevõttu70. Komisjon uurib koos EÜP sidusrühmadega
võimalusi, kuidas tagada koostoime ja maksimeerida sektori kasu nendest olemasolevatest
algatustest.
ELi digistrateegiaga „Digiajastule vastav Euroopa“71 edendatakse ka digitaliseerimist
veetranspordisektoris ning ELi kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi
ümberkujundamise osana tuleb samuti digitaliseerimist arvesse võtta.
64
Juhenddokument käsitleb järgmist: i) võrdlusmeetodi kindlaksmääramine, et võimaldada teha kindlaks
vesiviljelustootmise CO2 jalajälg, ning ii) heade tavade kogumine ja loetlemine valitsuse ja vesiviljelussektori
tasandil seoses energiatõhususega ja CO2 jalajälje vähendamisega (COM(2021) 236 final lisa).
65
https://cinea.ec.europa.eu/news-events/news/new-aquaculture-assistance-mechanism-support-eu-sustainable-
aquaculture-2022-07-29_en.
66
https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/find-funding/eu-funding-programmes/horizon-europe_en.
67
https://waterborne.eu/partnership/partnership.
68
https://bepassociation.eu/.
69
https://www.clean-hydrogen.europa.eu/index_en.
70
Näiteks Euroopa saastevaba vesiniku liit, Euroopa akuliit ning taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese
CO2 heitega kütuste väärtusahela tööstusliit.
71
https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/europe-fit-digital-age_et.
16
Uue EÜP kaudu edendab komisjon ka spetsialiseerumisvõimalusi riiklikul ja piirkondlikul
tasandil, et soodustada innovatsiooni levitamist ja omaksvõttu sektori hüvanguks. Komisjon juba
hõlbustab ja toetab piirkondlikku merendusalast koostööd merepiirkondade ja makropiirkondade
tasandil, sealhulgas nutika spetsialiseerumise strateegiate rakendamise kaudu. Need nutika
spetsialiseerumise strateegiad hõlmavad ka energiasüsteemi ümberkujundamist, kuna nendega
määratakse kindlaks strateegilised tegevusvaldkonnad, millesse on kaasatud arvukad
sidusrühmad ja kus tehakse piirkondlikku/territoriaalset koostööd. Komisjon on loonud uue
temaatilise nutika spetsialiseerumise platvormi kestliku sinise majanduse valdkonnas; 72 võttes
arvesse viit teemat: kalandus, vesiviljelus, mereenergia, merebiotehnoloogia ja rannikualade
mereturism. See temaatiline platvorm pakub sinise majanduse sidusrühmadele suutlikkuse
suurendamise meetmeid (nt koolitust) ja piirkondadevahelise koostöö võimalust nutika
spetsialiseerumise ühistes prioriteetsetes valdkondades. Samuti pakub see oskusteavet
piirkondadevaheliste partnerluste ja muude tugiteenuste loomiseks. Temaatiline platvorm aitab
i) tekitada innovatsiooni valdkonnas eri rahastamisvahendite vahel koostoime ning ii) veelgi
kaasata sinise majanduse avaliku ja erasektori sidusrühmi piirkondlikul tasandil.
Komisjon aitab ELi liikmesriikidel ja piirkondadel arendada, rakendada ja läbi vaadata oma
nutika spetsialiseerumise strateegiaid ning rakendada innovaatilisi projekte Euroopa
Regionaalarengu Fondi (ERF),73) EMKVFi, Euroopa Sotsiaalfondi (ESF)74 ja muude ELi
fondide kaudu. Komisjon uurib põhjalikumalt võimalust luua sidusrühmade jaoks uuenduslik
koostöörühm ELi kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamise teemal,
kasutades selleks temaatilist nutika spetsialiseerumise platvormi kestliku sinise majanduse
valdkonnas.
Komisjon uurib võimalusi koostoime loomiseks võrgustike ja programmidega, sealhulgas
Euroopa Investeerimispangaga, et arendada kogu ELi hõlmavaid innovatsiooni ökosüsteeme
tegelikus keskkonnas (eluslaborid)75. Samuti kutsub komisjon piirkondi ja sidusrühmi üles looma
piirkondlikke eluslaboreid, kaasates eri sidusrühmi (sealhulgas laevaehitajad, sadamad,
energiatarnijad ja investorid), et sektori energiasüsteemi ümberkujundamise eesmärgil koos luua,
prototüüpe arendada ja innovaatilisi lahendusi laiendada.
Täielikult tuleks kasutada ELi missiooni „Meie ookeanide ja veekogude taastamine
2030. aastaks“76 potentsiaali, eelkõige selle juhtalgatuste kaudu. See ELi missioon annab
võimaluse tegeleda innovatsiooni takistavate teguritega, mis on tingitud uuenduslike lahenduste
arendajate ja lõppkasutajate vähesest koostööst, ning takistustega, mis tulenevad teadusliku
kinnituse puudumisest. Komisjon kutsub piirkondi, liikmesriike ja teisi sidusrühmi üles
kiitma heaks algatuse „Meie ookeanide ja veekogude taastamine 2030. aastaks“ harta ning
72
https://s3platform.jrc.ec.europa.eu/sustainable-blue-economy.
73
https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/find-funding/eu-funding-programmes/european-regional-development-
fund-erdf_en; https://ec.europa.eu/environment/archives/life/funding/life.htm.
74
https://ec.europa.eu/european-social-fund-plus/et.
75
Eluslaborite Euroopa võrgustiku sõnul on eluslaborid tegelikus keskkonnas asuvad avatud innovatsiooni
ökosüsteemid, mis kasutavad uuenduse elutsükli jooksul korduvaid tagasisideprotsesse, et saavutada püsiv
mõju: https://enoll.org/about-us/what-are-living-labs/.
76
https://research-and-innovation.ec.europa.eu/funding/funding-opportunities/funding-programmes-and-open-
calls/horizon-europe/eu-missions-horizon-europe/restore-our-ocean-and-waters_en.
17
uurima selle missiooni raames edasist piirkondlike juhtalgatuste loomist. Seeläbi
parandatakse avaliku ja erasektori osalejate vahelist koostööd teadus- ja uuendustegevuse kaudu,
mille eesmärk on võtta ühiskonnas laialdasemalt kasutusele uuendusi, i) mis kiirendavad sektori
energiasüsteemi ümberkujundamist ning ii) mida on võimalik levitada ülejäänud ELis. Samuti on
vaja teha koostööd 2022. aastal programmi „Euroopa horisont“ raames loodud kliimaneutraalse,
kestliku ja tootliku sinise majanduse Euroopa partnerlusega77.
Komisjon teeb 2023. aastal järgmist:
algatab kogu ELi hõlmava uuringu kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi
ümberkujundamiseks olemasolevate tehnoloogiate ning nende kulude ja kasu kohta, et
paremini mõista kulusid, kasu, investeerimisvajadusi ja lõimitud koostoime võimalusi;
loob teadmiste jagamiseks veebiplatvormi, mille töö saab 2023. aastal alguse veebipõhise
kogumiku avaldamisega, millesse kogutakse energiasüsteemi ümberkujundamist ja
sektoritevahelist lõimitud koostoimet kajastavad parimad tavad ja juhtumiuuringud, mida
korrapäraselt ajakohastatakse;
võtab sinise majanduse vaatluskeskuse töös kasutusele kasutajasõbraliku veebivahendi,
millega hinnata kütusehindade mõju laevastiku ja sektori tulemustele;
uurib võimalusi koostoime loomiseks võrgustike ja programmidega, sealhulgas Euroopa
Investeerimispangaga, et luua eluslaboreid (kogu ELi hõlmavad innovatsiooni ökosüsteemid
tegelikus keskkonnas);
uurib põhjalikumalt i) võimalust edendada piirkondadevahelist koostööd kalandust ja
vesiviljelust käsitlevatel nutika spetsialiseerumise vahenduskohtumistel kindlaks määratud
prioriteetide alusel ning ii) võimalusi uueks sidusrühmade koostööks sektori energiasüsteemi
ümberkujundamisel, kasutades selleks nutika spetsialiseerumise platvormi kestliku sinise
majanduse valdkonnas.
Komisjon teeb 2024. aasta keskpaigaks järgmist:
hindab vajadust täiendava korrapärase andmekogumise järele, et jälgida sektori
energiatarbimist ja heidet.
Komisjon kutsub piirkondi ja liikmesriike üles:
uurima võimalust luua ookeanide ja veekogude missiooni raames piirkondlikke juhtalgatusi
ning edendama 2024. aastal algavaid energiasüsteemi ümberkujundamise projekte.
7.3. Oskuste arendamine ning koolitatud ja energiasüsteemi ümberkujundamiseks
valmis oleva tööjõu väljakujundamine
Komisjon tunnistab, kui oluline on märkimisväärne ümber- ja täiendusõpe kõigis
majandussektorites, osaliselt selleks, et kiirendada ELi 2030. aasta eesmärkide saavutamist
77
https://maritime-spatial-planning.ec.europa.eu/fundings/european-partnership-climate-neutral-sustainable-and-
productive-blue-economy.
18
tööhõive ja oskuste valdkonnas78. Seda rõhutas president von der Leyen oma teadaandes, millega
kuulutati 2023. aasta Euroopa oskusteaastaks.
Konkreetselt ELi kalandus- ja vesiviljelussektoris on energiasüsteemi ümberkujundamise
võimaldamiseks vaja uusi teadmisi, oskusi ja kvalifikatsioone, et töötajad saaksid võtta
kasutusele uusi tehnoloogiaid ja tavasid. Kalandus- ja vesiviljelussektor vajab teovalmeid ja
asjatundlikke töötajaid, eelkõige noori, kes saavad aidata sektoril liikuda kestliku tuleviku poole.
Kalanduses on see eriti suur probleem, arvestades sektori vananevat tööjõudu, mis võib kaasa
tuua oskustööliste kadumise selles sektoris.
Komisjon on juba teinud võimalikuks oskustealaste partnerluste loomise (sidusrühmade
kaasamine) oskuste paktiga,79 mis on üks Euroopa oskuste tegevuskava juhtalgatusi. Sarnaselt
teistes ELi majandussektorites juba olemasolevaga tuleks kalandus- ja vesiviljelussektoris
kaaluda asjakohaste ulatuslike oskustealaste partnerluste loomist sidusrühmade vahel, et tegeleda
oskuste arendamise edendamisega.
Ajakohased haridus- ja kutseõppesüsteemid töötajate koolitamiseks ja ümberõppeks uute ja
kestlike tegevusalade teemal on üliolulised, et meelitada ligi uusi töötajaid ning parandada
sektori kuvandit, tööhõivevõimalusi ja atraktiivsust uustulnukate, sealhulgas noorema põlvkonna
ja naiste jaoks. Oskuste nappus, eelkõige seoses üleminekuga taastuvale ja vähese CO2 heitega
alternatiivsele energiale, ilmneb tõenäoliselt kogu sektoris, kui selles tasapisi üleminekuga
alustatakse. Paljud allsektorid peavad investeerima teadmistesse ja koolitusse taastuvenergia ja
vähese CO2 heitega energia valdkonnas ning meelitama ligi kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid, et
aidata kalandus- ja vesiviljelussektorit ümber kujundada. Need allsektorid hõlmavad
mereenergeetikat, energiatarnijaid, sadamaid ja muud sellist. Lisaks, nagu on rõhutatud oskuste
ja talendi paketis,80 võib ka seaduslik ränne aidata vähendada tööjõupuudust ning tagada sektori
tööjõule võrdsuse ja õiglase keskkonna. Samuti võib sektori kohandamine energiasüsteemi
ümberkujundamiseks luua võimalusi ja töökohti maa- ja rannikukogukondades.
Eespool kirjeldatud muutuste edendamiseks algatas komisjon EMKVFi raames uue
meremajanduse töökohtade projektikonkursi kogusummas 7,5 miljonit eurot81 eesmärgiga
toetada innovaatilisi sinise majanduse oskuste projekte. Samuti kuulutas komisjon 2022. aastal
välja projektikonkursi „Naised sinises majanduses“,82 et aidata suurendada naiste osalemist
sinise majanduse eri sektorites, sealhulgas kalanduses ja vesiviljeluses. Osana oma
tulevikusuundade strateegilisest analüüsist algatab komisjon ka projekti „Tulevased kalurid“,
mille eesmärk on i) teha kindlaks suundumused, vajaminevad oskused, töövõimalused, oskuste ja
78
Need eesmärgid on pakutud välja jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet
toetavas 2020. aasta Euroopa oskuste tegevuskavas: https://ec.europa.eu/migrant-integration/library-
document/european-skills-agenda-sustainable-competitiveness-social-fairness-and-resilience_en.
79
https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1517&langId=et.
80
COM(2022) 657 final.
81
https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/docs/2021-2027/emfaf/wp-call/2023/call-fiche_emfaf-
2023-bluecareers_en.pdf.
82
https://cinea.ec.europa.eu/news-events/news/women-blue-economy-call-proposals-now-open-2022-05-17_en.
2023. aasta veebruaris eraldati 2,5 miljonit eurot kahe projekti jaoks: https://cinea.ec.europa.eu/news-
events/news/eur-25-million-awarded-two-emfaf-projects-women-blue-economy-2023-02-06_en.
19
koolituse nappus, võimalused ja ohud sektoris ning ii) kirjeldada, milline võib olla kalurite töö
2050. aastal83.
Komisjon julgustab liikmesriike veelgi lõimima energiasüsteemi ümberkujundamiseks
vajalike tehnoloogiate ja tavade alaseid teadmisi ja oskusi kalandus- ja vesiviljelussektori
koolitus- ja haridusprogrammidesse ning kogu sektori väärtus- ja tarneahelasse. Neid
jõupingutusi võib toetada EMKVFist või muudest ELi programmidest, eelkõige programmist
„Erasmus+“, ESF+-ist ning taaste- ja vastupidavusrahastust. Komisjon kaalub ka sektori
energiasüsteemi ümberkujundamise teemalise virtuaalse akadeemia programmi loomist
ELi veebiplatvormil, jätkates samal ajal ka olemasolevate merendusalaste oskuste omandamise
programmide edasiarendamist ELi asutustes.
Sektori energiakasutusega seotud teadmistel ja asjakohastel andmetel on oluline roll
sidusrühmade ja poliitikakujundajate teadlike otsuste toetamisel. 2022. aasta mais loodud sinise
majanduse vaatluskeskusest84 saab üks teadmiste ja andmete kogumise ning levitamise
tugisambaid. Samuti analüüsib vaatluskeskus kalanduses ja vesiviljeluses taastuvatele ja vähese
CO2 heitega energiaallikatele üleminekul tehtud edusamme ning annab nende kohta aru.
Komisjon teeb 2023. aastal järgmist:
edendab paremini toetusi EMKVFi raames ja meremajanduse töökohtade projektikonkurssi, et
arendada järgmise põlvkonna merendusalaseid oskusi. Samuti loob komisjon sinises
majanduses võimalusi atraktiivseteks ja jätkusuutlikeks merendustöökohtadeks, mille alusel
koolitatakse töötajaid energiasüsteemi ümberkujundamise ajal vajalike töökohtade jaoks;
uurib täiendavalt oskustealaste partnerluste küsimust sinises majanduses üldiselt, võttes
arvesse oskustealaste partnerluste loomist oskuste paktide alusel laevaehituse ja avamere
taastuvenergia valdkonnas, nagu kuulutati välja kestliku sinise majanduse teatises.
Alates 2024. aastast teeb komisjon järgmist:
kaalub energiasüsteemi ümberkujundamise teemalise virtuaalse akadeemia programmi
loomist ELi platvormil, jätkates samal ajal ka olemasolevate merendusalaste oskuste
omandamise programmide edasiarendamist ELi asutustes.
Komisjon kutsub liikmesriike üles:
lõimima energiasüsteemi ümberkujundamiseks vajalike tehnoloogiate ja tavade alaseid
teadmisi ja oskusi kalanduse ja vesiviljeluse valdkonna kutseõppe- ja
haridusprogrammidesse.
7.4. Ettevõtluskeskkonna parandamine ja rahastamisvõimaluste alase teadlikkuse
suurendamine
Energiasüsteemi ümberkujundamise võimaldamisel on keskne tähtsus asjakohastel
investeerimisraamistikel ja rahastamisvõimalustel. Nende olemasolu tagamine nõuab
83
Nagu pakuti välja teatises „Ühine kalanduspoliitika praegu ja tulevikus“ (COM(2023) 103).
84
https://blue-economy-observatory.ec.europa.eu/index_en.
20
märkimisväärset rahalist toetust, eelkõige sektoris, mis on väga mitmekesine ja kus tegutsevad
peamiselt väikeettevõtjad. Investeeringuid tuleb kaasata muu hulgas järgmistes valdkondades:
i) teadusuuringud ja innovatsioon; ii) tehnoloogia katsetamine ja teaduslik valideerimine;
iii) laiendustegevus ning iv) tehnoloogia lõplik kasutuselevõtt kogu sektoris. Lisaks tuleb
investeeringuid teha ka väljaspool kalandust ja vesiviljelust, laiemas väärtusahelas, mis hõlmab
sadamaid, laevaehitajaid, energiatarnijaid, kalatöötlemistööstust ja kalaoksjonihooneid.
ELi ja liikmesriikide avaliku sektori rahalised vahendid ja rahastamisvahendid võivad
võimendada erainvesteeringuid ja aidata rahastamisvajaduste katmise abil ületada praeguseid
investeerimistõkkeid. Sama ajal tuleb aga tegeleda ka muude takistustega, mis pärsivad
ulatuslikke erainvesteeringuid, muu hulgas seoses turu arengu edendamisega ja tehnoloogiate
laialdasema kasutuselevõtu soodustamisega väikeettevõtjate hulgas.
ELil on sektori energiasüsteemi ümberkujundamise toetamiseks mitmesuguseid
rahastamisvahendeid, mis on kättesaadavad avaliku sektori vahendite, avaliku sektori poolse
rahastamisega toetatavate erainvesteeringute ning ELi rahastamisvahendite ja toetuste kaudu. Et
liikmesriigid saaksid kasutada neid vahendeid energiasüsteemi ümberkujundamiseks, peavad nad
olemasolevaid võimalusi paremini kasutama, muu hulgas eraldades energiasüsteemi
ümberkujundamise toetamiseks rahalisi vahendeid oma programmitöös, ning eraõiguslikele
isikutele võib kasuks tulla suurem teadlikkus neist rahalistest vahenditest ja abi nendele
juurdepääsul.
EMKVFist võib i) jätkata innovatsiooni ja uute tehnoloogiate turustamiseelse etapi toetamist
ning ii) rahaliselt toetada väljakujunenud tehnoloogia kasutuselevõttu ja kasutamist. EMKVFist
võib neid etappe toetada, tagades samal ajal kooskõla ÜKP eesmärkidega, nagu on selgitatud
5. peatükis. Enamik liikmesriike on lisanud energiasüsteemi ümberkujundamise meetmed oma
EMKVFi programmidesse ja on valmis toetama sektorit energiasüsteemi ümberkujundamisel
fondi kohandatud toimingute kaudu. Komisjon aitab liikmesriikidel muuta oma EMKVFi
programmides kindlaks määratud kohustused konkreetseteks investeeringuteks, et toetada
energiasüsteemi ümberkujundamist ja energiatõhusust riiklikus kalandus- ja vesiviljelussektoris.
Samuti kutsub komisjon liikmesriike üles kasutama koostöös sektoriga ära oma püügivõimsuse
ülempiiri paindlikkust, et aidata jaotada püügivõimsus ümber sinna, kus seda on vaja, ning
võimaldada energiasüsteemi ümberkujundamiseks vajaliku tehnoloogia kasutuselevõttu
laevadel85. Seejuures tuleks püügivõimsuse ümberjaotamise korral nõuda võimsuse, sealhulgas
mootorivõimsuse usaldusväärset jälgimist86.
ELi peamine teadusuuringute ja innovatsiooni programm „Euroopa horisont“ pakub vahendeid
koostöö hõlbustamiseks ning teadusuuringute ja innovatsiooni mõju tugevdamiseks
laevandussektori taastuvenergiale ülemineku arendamisel, toetamisel ja rakendamisel. Osa sellest
laevandussektorile antavast toetusest on kättesaadav ka mõne suure kalalaeva jaoks. Nii missioon
85
Seda võimalust on üksikasjalikumalt selgitatud käesoleva teatise 5. peatükis.
86
Euroopa Komisjon, merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat, „Study on engine power verification by Member
States: final report“ (Uuring mootorivõimsuse kontrollimise kohta liikmesriikides: lõpparuanne), Euroopa Liidu
Väljaannete Talitus, 2019, https://data.europa.eu/doi/10.2771/945320.
21
„Meie ookeanide ja veekogude taastamine 2030. aastaks“87 kui ka selle juhtalgatused
võimaldavad jätkuvalt rahalist toetust kliimaneutraalse kalanduse ja vesiviljeluse saavutamiseks.
Eelkõige suunatakse seda toetust töö kaudu, mida tehakse seoses Läänemere ja Põhjamere
konkreetse juhtalgatusega, mille eesmärk on saavutada kestlik ja kliimaneutraalne sinine
majandus. Innovaatilisi projekte energiasüsteemi ümberkujundamiseks võib rahastada ka osana
nutika spetsialiseerumise strateegiatest,88 mida piirkonnad peavad edasi arendama. ERFist ja
innovatsioonifondist89 saab toetada projekte, mis hõlmavad innovaatilisi vähese CO2 heitega
tehnoloogiaid koos kaubanduslike näidistega, järgides seejuures alati ÜKP eesmärke ja
põhimõtteid. Samuti võivad liikmesriigid anda teatavatel tingimustel riigiabi, nagu on sätestatud
5. peatükis. Komisjoni vastu võetud uus kalandussektori grupierandi määrus võimaldab jätkuvalt
investeeringutoetust seoses taastuvenergia ja energiasüsteemi ümberkujundamisega.
EL käivitas mitu algatust, et reageerida COVID-19 pandeemiale ja Venemaa provotseerimata
agressioonile Ukraina vastu. Nende algatuste hulka kuuluvad REPowerEU, taaste- ja
vastupidavusrahastu90 ning hiljuti välja kuulutatud Euroopa vesinikupank91. Koos võivad need
algatused kiirendada alternatiivsele energiale ülemineku rahastamist. ELi kalandus- ja
vesiviljelussektor saab nendest algatustest otsest kasu. Samal ajal võib sektor kasu saada ka
ülekanduvast mõjust, mis on nii nõudlusel puhta energia järele kui ka puhta energia tehnoloogia
arendamisel/kasutuselevõtul muudes tööstusharudes, näiteks laevanduses. Lisaks teeb komisjon
pärast uue energiavaldkonna erakorralise määruse92 vastuvõtmist järgmist: i) korraldab
investeerimisvajaduste hindamise, et kiirendada üleminekut puhtale energiale, ning ii) teeb
ettepaneku REPowerEU finantsvõimekuse suurendamiseks. Mõned liikmesriigid on juba lisanud
oma REPowerEU kavadesse mere ja merendusega seotud investeeringud. Neid investeeringuid
tehakse i) kalanduse ja vesiviljeluse keskkonnasäästlikumaks muutmiseks ja innovatsiooniks,
ii) sadamate ja laevatehaste keskkonnasäästlikumaks muutmiseks ja digitaliseerimiseks ning
iii) keskkonnahoidliku laevanduse heaks. Sellega seoses kutsub komisjon liikmesriike üles
lisama oma riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse reformid ja investeeringud, mis on
seotud energiasüsteemi ümberkujundamise ja puhta energia kasutamisega sektoris.
Selleks et edendada lihtsustatud juurdepääsu rahastamist käsitlevale teabele ja määrata paremini
kindlaks, milliseid rahalisi vahendeid ja millisel viisil saab kasutada energiasüsteemi
ümberkujundamise toetamiseks, töötab komisjon välja spetsiaalse juhendi ja andmebaasi
ELi sellise rahastamise ja nende rahastamisvahendite kohta, mida saab kasutada kalandus-
ja vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamiseks. Samuti soovib komisjon
hõlbustada energiasüsteemi ümberkujundamise toetamist võimaldavate olemasolevate rahaliste
vahendite kättesaadavust ja kasutamist avaliku ja erasektori osalejate hulgas. Seepärast edendab
komisjon konkreetse abi andmist piirkondlikul ja piiriülesel tasandil, et sobitada
87 https://research-and-innovation.ec.europa.eu/funding/funding-opportunities/funding-programmes-and-open-
calls/horizon-europe/eu-missions-horizon-europe/restore-our-ocean-and-waters_en.
88
https://ec.europa.eu/regional_policy/en/funding/erdf/.
89
https://climate.ec.europa.eu/eu-action/funding-climate-action/innovation-fund_en.
90
https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/find-funding/eu-funding-programmes/recovery-and-resilience-
facility_en.
91
Asjaomane ettepanek tehti 14. septembri 2022. aasta dokumendis „Euroopa Liidu olukord 2022 –
kavatsusavaldus“.
92
COM(2022) 473 final.
22
konkreetsed projektid kõige asjakohasemate rahaliste vahenditega ELi kalanduse ja
vesiviljeluse energiasüsteemi ümberkujundamiseks. Komisjon saavutab selle eesmärgi eri
mere vesikonna strateegiate olemasolevate abimehhanismide kaudu 93. Selleks et hõlbustada ELi
vesiviljeluse avaliku ja erasektori osalejate hulgas selliste olemasolevate rahaliste vahendite
kasutamist, millega saab toetada energiasüsteemi ümberkujundamist, tuleb teha koostööd ka
hiljuti loodud vesiviljeluse abimehhanismiga,94 mille eesmärk on i) saada ühtseks
kontaktpunktiks kestliku vesiviljeluse alaste teadmiste, tehnilise oskusteabe ja muu teabe
levitamisel (sh koostades juhendi ELi rahastamise kohta ja andmebaasi ELi rahastatud projektide
kohta selles sektoris) ning ii) jagada ELi kestliku vesiviljeluse valdkonna häid tavasid.
Energiasüsteemi ümberkujundamist tuleb hoogustada ja toetada ka erainvesteeringutega,
investeerides eelkõige projektidesse, mille puhul juurdepääs avaliku sektori rahastamisele on
piiratud või ebapiisav. Viimastel aastatel on komisjon välja töötanud rahastamisprogramme ja -
vahendeid erainvestorite ligimeelitamiseks ja riskide vähendamiseks, hõlbustades samal ajal
innovaatiliste investeeringute tegemist; näiteks lõi komisjon programmi „InvestEU“ 95 ja
partnerluses Euroopa Investeerimisfondiga (EIF) investeerimisfondi BlueInvest Fund96.
Programm „InvestEU“97 võimaldab erasektori vahenditest rahastamist finantstagatiste kaudu, et
toetada rahastamisvahendite kavandamist riskide jagamiseks erasektoriga ning selle tulemusena
suurendada vahendeid kliima-, keskkonna- ja puhta energia tehnoloogiasse investeerimiseks,
sealhulgas laevade ja vesiviljelusalade puhul. Selle programmi kõiki nelja poliitikaharu98 saab
juba kasutada energiasüsteemi ümberkujundamise toetamiseks.
2022. aastal võtsid komisjon ja EIF kasutusele sihtotstarbelise sinise majanduse toote99:
InvestEU sinise majanduse algatuse. Algatusega võetakse seitsme aasta jooksul (2021–2027)
kasutusele 500 miljonit eurot, mis koos erakapitaliga toob vahendajate, näiteks
riskikapitalifondide kaudu kaasa kuni 1,5 miljardi euro suuruse riskifinantseerimise
innovaatiliste ja investeerimiskõlblike sinise majanduse VKEde jaoks. Algatus on avatud
mitmesugustele projektidele ja ettevõtjatele, sealhulgas ettevõtjatele, kes tegelevad uut liiki
keskkonnahoidlike laevadega või olemasolevate laevade moderniseerimisega vähese heitega ja
heiteta tehnoloogia abil.
93
https://maritime-spatial-planning.ec.europa.eu/projects/black-sea-assistance-mechanism; https://atlantic-maritime-
strategy.ec.europa.eu/en/contact-us/assistance-mechanism-atlantic-action-plan; https://westmed-
initiative.ec.europa.eu/assistance-mechanism/.
94
https://cinea.ec.europa.eu/news-events/news/new-aquaculture-assistance-mechanism-support-eu-sustainable-
aquaculture-2022-07-29_en.
95
https://investeu.europa.eu/index_en.
96
https://www.eif.org/what_we_do/equity/news/2022/commission-and-eif-agree-to-mobilize-500-million-with-new-
equity-initiative-for-blue-economy.htm.
97
https://investeu.europa.eu/index_en.
98
Sotsiaalvaldkonna investeeringud ja oskused; kestlik taristu; VKEd; teadusuuringud, innovatsioon ja
digitaliseerimine.
99
Programmi „InvestEU“ VKEde ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ühise omakapitalitoote
raames.
23
Lisaks töötab ELi platvorm BlueInvest100 selle nimel, et toetada projektide registrit,101 aidata
VKEdel rahastamisvõimaluste mitmekesisuses orienteeruda ja tugevdada rahastamise
ökosüsteemi. Selleks pakub platvorm BlueInvest VKEdele ja idufirmadele jätkuvalt sihipärast
investeeringuvalmiduse toetust ning juurdepääsu rahastamisele. Toetuse andmisel
keskendutakse i) innovaatiliste ja kestlike tehnoloogiate, lahenduste ja ärimudelite
kasutuselevõtu kiirendamisele ning ii) sektori ümberkujundamise toetamisele. Platvorm muudab
nähtavaks energiasüsteemi ümberkujundamise ja sellega seotud investeerimisvõimalused,
sealhulgas kalanduse ja vesiviljeluse energiasüsteemi ümberkujundamise. Selleks kasutab
platvorm BlueInvest i) ideede esitlemise ja sidemete loomise üritusi, temaatilisi seminare ja
veebiseminare; ii) platvormi veebikogukonda ning iii) platvormi programmi investorite
suutlikkuse suurendamiseks. Platvormi BlueInvest eesmärk on investeerida 2024. aastaks
kestlikku sinisesse majandusse 1 miljard eurot.
Komisjon avaldab 2023. aasta alguses ka platvormi BlueInvest investoritele esitatava aruande,
milles tuuakse esile peamised rohe- ja digipööret toetavad tehnoloogiad ning
omakapitaliinvestorite asjaomased võimalused platvormi BlueInvest projektide registrisse kantud
VKEdesse ja idufirmadesse102 investeerimiseks. 2022. aasta septembris korraldati 87 riski- ja
erakapitaliinvestori hulgas uuring, et nimetatud investoritele esitatava aruande jaoks andmeid
koguda. Uuringu tulemusel tehti juba kindlaks nende investorite kavatsus investeerida
2030. aastaks kokku 2,14 miljardit eurot,103 sealhulgas ettevõtetesse, mis pakuvad lahendusi ja
tehnoloogiaid kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamiseks104.
100
https://webgate.ec.europa.eu/maritimeforum/en/frontpage/1451.
101
https://webgate.ec.europa.eu/maritimeforum/en/pipeline/projects/4361.
102
Seal on rohkem kui 330 uuenduslikku ja suure potentsiaaliga sinise majanduse ettevõtet.
103
Need arvnäitajad konsolideeritakse ja lisatakse platvormi BlueInvest investoritele esitatavasse aruandesse, mis
avaldatakse üritusel BlueInvest Day 9. märtsil 2023. See aruanne, milles käsitletakse kümmet sinise majanduse
sektorit, käsitleb ka põhjalikku uuringut keskkonnahoidliku laevanduse ja laevade moderniseerimise kohta.
104
Kalandus, vesiviljelus, merebiotehnoloogia, laevaehitus ja laevade moderniseerimine, laevandus ja sadamad,
sinine energia, meretehnoloogia ja ookeaniseire, ranniku- ja mereturism, ookeanireostus ja veemajandus,
ranniku- ja keskkonnakaitse ning rannikute ja keskkonna taastamine.
24
Komisjon teeb 2023. aastal järgmist:
aitab liikmesriikidel muuta oma EMKVFi programmidest tulenevad kohustused
konkreetseteks investeeringuteks sektori energiasüsteemi ümberkujundamisse;
edendab eri merepiirkondade (nt Läänemeri, Must meri, Atlandi ookean ja Vahemere
lääneosa) abimehhanismide kaudu konkreetse abi andmist konkreetsete projektide
sobitamiseks kõige asjakohasemate rahaliste vahenditega ELi kalanduse ja vesiviljeluse
energiasüsteemi ümberkujundamiseks;
parandab sihipärast toetust, et tagada ettevõtjate investeeringuvalmidus ja parandada nende
juurdepääsu rahastamisele. Seda tehakse ELi platvormi BlueInvest kaudu, et kiirendada
tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõttu sinise majanduse uuenduslike ettevõtete hulgas
(sealhulgas sektori energiasüsteemi ümberkujundamiseks sellistes valdkondades nagu
keskkonnahoidlik laevandus ja moderniseerimistehnoloogiad);
töötab välja juhendi ja andmebaasi ELi arvukate rahastamisvahendite kohta. Juhend ja
andmebaas annavad teavet rahastamisvõimaluste kohta innovatsiooniprojektide ja
energiasüsteemi ümberkujundamise toetamiseks ELi kalandus- ja vesiviljelussektoris;
uurib koos EIFi ja EIPga, kuidas i) veelgi paremini suunata ja kiirendada laenuandmist puhta
energia tehnoloogia valdkonnas ning ii) jätkata erasektori rahaliste vahendite kaasamist, et
toetada laevadel ja vesiviljelusaladel kasutatava uue puhta energia tehnoloogia arendamist ja
kohandamist.
Komisjon kutsub liikmesriike üles:
esitama strateegilised ja kaugeleulatuvad lähenemisviisid energiatõhususse investeerimiseks
oma riiklikus kalandus- ja vesiviljelussektoris, kasutades nii EMKVFi programme kui ka
muid kättesaadavaid ELi rahastamisvahendeid;
kasutama koostöös sektoriga ära oma püügivõimsuse ülempiiri paindlikkust, et hõlbustada
püügivõimsuse ümberjaotamist sinna, kus seda on vaja, ning võimaldada seeläbi
energiasüsteemi ümberkujundamiseks vajalike tehnoloogiate kasutuselevõttu laevadel;
lisama oma riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse meretehnoloogia ja puhta energiaga
seotud reformid ja investeeringud.
8. Energiasüsteemi ümberkujundamine rahvusvahelises kontekstis
ELil võib olla kalanduse ja vesiviljeluse energiasüsteemi ümberkujundamisel rahvusvahelisel
tasandil juhtroll. ELi võetud meetmed kinnitavad taas, et liidu pühendumus rahvusvahelistele
kliimameetmetele on usaldusväärne. Need meetmed on konkreetsed näited selle kohta, kuidas
edendada kestlikku ja vastutustundlikku kalandust ja vesiviljelust kooskõlas meie kohustustega,
mis on võetud peamistel rahvusvahelistel foorumitel.
Otsustav tähtsus on ka mere vesikonna strateegiatel ja makropiirkondlikel strateegiatel, millel on
piirkondlike merekonventsioonide raames merenduskomponent. Need strateegiad on kestliku ja
vastupanuvõimelise sinise majanduse edendamisel eriti olulised, sest neis on innovatsioon ja
teadusuuringud esile toodud kui hädavajalikud vahendid rannikukogukondade ning kestliku
kalanduse ja vesiviljeluse arendamiseks. Seepärast peaks EL edendama kalanduse ja
vesiviljeluse energiasüsteemi ümberkujundamist osana kahe- ja mitmepoolsest koostööst
kolmandate riikidega, sealhulgas piirkondlikes kalandusorganisatsioonides.
25
Komisjon pöörab erilist tähelepanu ka Euroopa naabruses asuvate riikide ja eelkõige
laienemisprotsessis osalevate riikide kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi
ümberkujundamisele. Komisjon annab teada energiasüsteemi ümberkujundamise edendamise
võimalustest ning laienemisprotsessis osalevad riigid uurivad, kuidas lõimida energiasüsteemi
ümberkujundamine laienemisprotsessi. Euroopa naabruses asuvatele riikidele ja
laienemisprotsessis osalevatele riikidele tehakse kättesaadavaks energiasüsteemi
ümberkujundamiseks väljatöötatavad vahendid, näiteks kavandatav juhend ja andmebaas ELi
sellise rahastamise ja nende rahastamisvahendite kohta, mis on mõeldud energiasüsteemi
ümberkujundamiseks kalandussektoris.
Maailma tasandil kehtib Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) õigusraamistik uute laevade
energiatõhususe kohta105. Samuti käib töö selle nimel, et koostada uued konkreetsed keskpika
perioodi meetmed kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ning suunised alternatiivkütuseid
kasutavate laevade kohta.
Energiasüsteemi ümberkujundamisse investeerimise kulud ei tohiks siiski lühikeses perspektiivis
seada ELi ettevõtjaid ebasoodsasse olukorda võrreldes konkurentidega, kes lähtuvad oma
tegevuses vähemnõudlikest energiatarbimise vähendamise põhimõtetest ja eeskirjadest.
Rahvusvahelisel tasandil toetab EL kooskõlas ookeanide majandamise tegevuskavaga106
jätkuvalt i) IMO kasvuhoonegaaside heite vähendamist käsitleva strateegia eesmärkide
suurendamist selle eelseisva läbivaatamise käigus, millega edendatakse strateegia
kaugeleulatuvat eesmärki heitkogused 2050. aastaks järk-järgult kaotada, ning ii) ülemaailmse
kütuste kasvuhoonegaaside standardi sidumist turupõhise meetmega taastuvatest
energiaallikatest toodetud, vähese kasvuhoonegaaside heitega ja kasvuhoonegaaside heiteta
kütuste kasutuselevõtuks.
Juhindudes OECD poliitikavaldkondade sidususe raamistikust,107 edendab EL sidusust ühelt
poolt kalanduse ja vesiviljeluse energiasüsteemi ümberkujundamise ning teiselt poolt peamiste
arengupoliitika valdkondade vahel. Peamised valdkonnad, mille vahel tuleb tagada sidusus, on
i) energiasüsteemi ümberkujundamine; ii) ELi poliitika vaesuse vähendamiseks ja toiduga
kindlustatuse tagamiseks arengumaades ning iii) ELi elurikkus ja nullsaaste tegevuskava108 ning
ELi keskkonnaeesmärgid. Nii toimitakse Euroopa rohelise kokkuleppe sidususe vaimus. Erilist
tähelepanu pööratakse biokütuste arendamisele ja poliitikameetmetele, millega edendatakse
kalanduses ja vesiviljeluses biokütuse kasutamist alternatiivkütusena, tagades samal ajal, et
välditakse kahjulikku mõju ülemaailmsele toiduga kindlustatusele ja elurikkusele. Neid
jõupingutusi toetavad ka hiljutise ELi vetikaalgatuse109 meetmed, mis on seotud
tööstusstandardite väljatöötamisega ja programmi „Euroopa horisont“ raames tehtavate edasiste
teadusuuringutega vetikatest toodetud biokütuste kohta.
Komisjon jätkab kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamisega seotud
töö ja parimate tavade vahetamise edendamist peamistes rahvusvahelistes organisatsioonides
105
https://www.imo.org/en/ourwork/environment/pages/technical-and-operational-measures.aspx.
106
JOIN(2022) 28 final.
107
https://www.oecd.org/gov/pcsd/pcsd-framework.htm.
108
COM(2021) 400 final.
109
COM(2022) 592 final.
26
(OECD, IMO ja FAO). Täpsemalt teeb komisjon koostööd OECD kalanduskomiteega, et
tugevdada rahvusvahelist kalandus- ja vesiviljeluspoliitikat käsitleva arutelu analüütilist alust.
Selleks peab komisjon spetsiaalseid strateegilisi arutelusid ning esitab andmeid, poliitikaanalüüse
ja nõuandeid, eelkõige uute tehnoloogiate kulude-tulude analüüside kohta.
Alates 2023. aastast teeb komisjon järgmist:
edendab sektori energiasüsteemi ümberkujundamisega seotud analüüse ja arutelusid OECD
kalanduskomitees;
toetab kasvuhoonegaaside heite vähendamist käsitlevate eesmärkide suurendamist IMO
strateegias ning ülemaailmse kütuste kasvuhoonegaaside standardi sidumist turupõhise
meetmega taastuvatest energiaallikatest toodetud, vähese kasvuhoonegaaside heitega ja
kasvuhoonegaaside heiteta kütuste kasutuselevõtuks;
edendab kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamisega seotud tööd ja
parimate tavade vahetamist rahvusvahelistes organisatsioonides (nt OECD, IMO, FAO).
9. Järeldused
Praegu on aeg alustada kalandus- ja vesiviljelussektori tuleviku ülesehitamist ning seada julgeid
eesmärke. Enneolematu energiakriis on näidanud, kui oluline on kiirendada energiasüsteemi
ümberkujundamise tempot ning tagada sektori kestlikkus ja majanduslik vastupanuvõime.
Käesolev teatis on kooskõlas nii tegevuskavaga „Mereökosüsteemide kaitse ja taastamine säästva
ja vastupanuvõimelise kalanduse heaks“ kui ka teatisega ühise kalanduspoliitika toimimise
kohta. Selles esitatakse komisjoni visioon ja ettepanekud kestlikkusele ülemineku edendamiseks
kalandus- ja vesiviljelussektoris. Sektoris elluviidava ümberkujundamisega toetatakse ka ELi
eesmärke seoses säästva energia ja strateegilise autonoomiaga ning eesmärgiga saavutada
2050. aastaks kliimaneutraalne ja saastevaba ELi majandus.
Seni puudusid sektoris piisavad stiimulid energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamiseks.
Mõned põhjused olid i) selliste taskukohaste, laialt levinud ja väljakujunenud tehnoloogiate
puudumine, millega saaks asendada praeguse sõltuvuse fossiilkütustest; ii) ebakindlus
tehnoloogiate valikul pika tööeaga ja kulukate varade (laevad ja punkerdustaristud) kontekstis
ning iii) era- ja avaliku sektori ebapiisavad rahalised vahendid sektori selliseks
ümberkujundamiseks. Nüüd on tegutsemiseks vaja ühtset ja erakorralist koostööd ning kõigi
sektori sidusrühmade, sealhulgas riiklike ja piirkondlike ametiasutuste reageerimist.
Kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamine saab olla edukas vaid siis,
kui selle uue visiooni elluviimiseks ollakse piisavalt pühendunud ja tehakse tihedat koostööd.
Komisjon teeb uue energiasüsteemi ümberkujundamise partnerluse (EÜP) kaudu tihedat
koostööd kõigi sidusrühmadega, kelle hulka kuuluvad tööstus (sealhulgas väikeettevõtjad),
laevaehitajad, sadamad, energiatarnijad, uurimiskeskused, akadeemilised ringkonnad,
liikmesriikide kõigi valitsemistasandite ametiasutused; riiklikud asutused; vabaühendused ja
laiem üldsus. Komisjonil on valmidus ja soov tihendada selles valdkonnas koostööd Euroopa
Parlamendi, nõukogu ja teiste ELi institutsioonidega.
Komisjon jätkab koos sidusrühmadega tööd, et esitada sektori energiasüsteemi
ümberkujundamise vahe-eesmärgid, mida toetavad andmed ja teaduslikud tõendid. Komisjon
teeb igal aastal kokkuvõtte käesoleva teatise kohaste meetmete rakendamisest ja teeb vajaduse
27
korral ettepaneku lisameetmete kohta, et veelgi enam toetada sektori energiasüsteemi
ümberkujundamist, sealhulgas valdkondades, kus puudujäägid püsivad või kus toimuvad
muutused eeldavad uusi meetmeid ümberkujundamise toetamiseks.
28
Saatja: Siim Tiidemann <
[email protected]>
Saadetud: 17.03.2023 17:58
Adressaat: <
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <"info keskkonnaamet ee">; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <"MKM info">;
<"RAM Info">; <"
[email protected]">; <
[email protected]>; <=?Windows-
1252?Q?Kaupo_L=E4=E4nerand?=>
Koopia: Maarika Gross <
[email protected]>; <"
[email protected]">; Eduard Koitmaa
<
[email protected]>; <"
[email protected]">; Tii Tammik-Võsu <Tii.Tammik-
[email protected]>; <"
[email protected]">; <
[email protected]>
Teema: EL kalanduspakett - kaasamisüritus
Manused: Energiasüsteemi ümberkujundamise teatis.pdf; Ühise kalanduspoliitika teatis.pdf
Hea koostööpartner!
Euroopa Komisjon on 21. veebruaril 2023 avaldanud meetmepaketi, et parandada ELi kalandus- ja
vesiviljelussektori kestlikkust ja vastupanuvõimet. See pakett hõlmab nelja dokumenti: teatis
energiasüsteemi ümberkujundamise kohta ELi kalandus- ja vesiviljelussektoris; mereökosüsteemide
kaitsmise ja taastamise tegevuskava säästva ja vastupanuvõimelise kalanduse tagamiseks; teatis ühise
kalanduspoliitika kohta täna ja homme ning kalandus- ja vesiviljelustoodete ühist turukorraldust käsitlev
aruanne. Euroopa Komisjoni vastava pressiteatega on võimalik tutvuda siin.
Maaeluministeerium on koostamas seisukohti energiasüsteemi ümberkujundamise teatise ning ühise
kalanduspoliitika teatise kohta.
Euroopa Komisjon teeb energiasüsteemi ümberkujundamise teatises ettepaneku vähendada sektori
sõltuvust fossiilkütustest ning püüelda kliimaneutraalse kalandussektori sh vesiviljelussektori poole. Seda
tehakse kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ühe ambitsioonika eesmärgiga saavutada Euroopa Liidus
2050. aastaks kliimaneutraalsus. Lisaks teeb Euroopa Komisjon oma teatises ettepaneku meetmete kohta,
millega toetada sektorit energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamisel.
Ühise kalanduspoliitika tulevikku käsitlevas teatises soovib Euroopa Komisjon rõhutada ühise
kalanduspoliitika toimimist ning pakkuda välja teekaardi ning visiooni jätkusuutlikuma ja vastupidavama
kalanduse suunas. Tulevikku suunatud ühine kalanduspoliitika peab teatise kohaselt töötama kalurite ja
vesiviljelustootjate huvides, keda motiveeritakse ja toetatakse innovatsiooniga tegelema ja uudsemaid
tehnoloogiaid kasutama. Euroopa Komisjon pakub teatises liikmesriikidele ja teistele asjassepuutuvatele
osapooltele välja „Kalanduse ja ookeanide pakti“, et praeguse poliitika rakendamise ühist kohustust
rõhutada ning aidata kaasa vajalikele aruteludele ja hinnangutele.
Nimetatud teatised on lisatud ka manusena kirjale juurde. Palume teie tagasisidet teatistes väljatoodule.
Lisaks palume teid ka kalanduspaketi arutelule Maaeluministeeriumisse (Lai tn 39/41), mis toimub 5.
aprillil 2023 kell 10.30. Oma osalemisest/mitteosalemisest palume teada anda hiljemalt 30. märtsiks
aadressil
[email protected].
Kirjalikku tagasisidet teatiste osas palume hiljemalt 10. aprilliks 2023 aadressil
[email protected] .
Lugupidamisega
Siim Tiidemann
Kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler
Maaeluministeerium