dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Hankija täiendav seisukoht

Rahandusministeerium · 20. märts 2023
Viit
12.2-10/23-26/121-4
Registreeritud
20. märts 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tartu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-26
Vastutaja
Ulvi Reimets (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎Tartu linna täiendav seisukoht 17-03-2022 final.asice197 KB

Sisu (failidest)

17.03.2023 TÄIENDAV SEISUKOHT Hankija: Tartu Linnavalitsus Registrikood 75006546 Raekoja plats 1a, 50089 Tartu Hankija esindaja: Erki Fels, vandeadvokaat Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal Tatari 1, 10141 Tallinn E-post [email protected] Vaidlustaja: P. DUSSMAN EESTI Osaühing Registrikood 10068915 Mustamäe tee 4, 10621 Tallinn Vaidlustaja esindaja: Ott Saame, vandeadvokaat Advokaadibüroo Concordia OÜ E-post [email protected] TAOTLUS 1. Mõista P. DUSSMAN EESTI Osaühingult Tartu Linnavalitsuse kasuks välja täiendav menetluskulu 1980 eurot. ASJAOLUD 1. 01.03.2023 esitas P. DUSSMANN EESTI Osaühing (vaidlustaja) riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse Tartu Linnavalitsuse (hankija) sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena läbiviidava riigihanke „Toitlustamisteenuse osutaja leidmine Tartu linna koolidele“ (vr 253943) (riigihange) riigihanke alusdokumentidele (RHAD). 2. VAKO on võimaldanud esitada täiendavaid seisukohti kuni 17.03.2023. Hankija jääb vaidlustuse vastuses esitatud seisukohtade juurde ja vastab käesolevaga üksnes vaidlustaja täiendavale seisukohale. PÕHJENDUSED (I) RHAD p 6.1.4 – tooraine päritolu 3. Vaidlustaja nõustub hankijaga, et keskkonnaalaste kaalutlustega seotud hindamise kriteeriumide kasutamine ja lühema tarneahelaga pakkujate eelistamine on lubatud. Teisalt väidab vaidlustaja, et hankija neid kriteeriume siiski kasutada ei tohiks, kuna tooraine Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ, Tatari 1, 10141 Tallinn T: 614 1858, [email protected], www.pwclegal.ee päritolu kaugust ei ole võimalik kindlaks teha.1 Vaidlustaja tõlgenduse õigsus tähendaks, et kõik Euroopa Kohtu, Euroopa Regioonide Komitee ja Rahandusministeeriumi seisukohad, milles on jaatatud tarneahela piirangute kasutamist, muutuvad hüpoteetiliseks ja teoreetiliseks, praktikas sisutühjaks, kuna neid tegelikult kasutada ei saa.2 4. Vaidlustaja tõlgendus on vale. Tooraine tarneahel on jälgitav ja peab olema jälgitav. Toidumääruse art 18 lg 1 järgi peab toit, sööt, toiduloom ning iga aine, mis on ette nähtud toidu või sööda koostisse lisamiseks või mille lisamist eeldatakse, olema jälgitav kõigil tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappidel.3 Põllumajandus- ja Toiduamet teeb igas ettevõttes toodete puhul jälgitavuse kontrolli. Kui näiteks toitlustaja ostab tooraine hulgilaost, siis hulgilaol peavad olema andmed, kellelt ta on tooted ostnud. Kui tegemist on mahetoodetega, siis peab hulgiladu kontrollima ka tarnijate mahesertifikaate, millel on ka ettevõtte aadress. Tarnijate sertifikaadid ei pea hulgilaol olema füüsiliselt, neid saab kontrollida andmebaasist. 5. Oluline on, et just pakkuja valib, kellega ta koostööd teeb ja kellelt toorainet ostab. Pakkujatel on võimalik tooraine päritolu tõendada erinevate asjakohaste tõenditega, näiteks saatelehtedega, tootjate kinnitustega või asjakohaste registrite andmetega. Hankijale sobivad kõik tõendid, mis näitavad tooraine päritolu asukoha vastavust hindamise kriteeriumi raadiusele. 6. Vaidlustaja ei ole tõendanud, et tooraine päritolu ei ole võimalik kindlaks teha. Vaidlustaja reklaamib end kui ettevõtjat, kelle tooraine pärineb enamikus osas kohalikelt tootjatelt.4 Seega on vaidlustajal juba praegu koostööpartnerid, kes tarnivad kohalikku toorainet. Tooraine päritolu on võimalik tuvastada, mida ilmestab ka näiteks see, et poes müüdavatel pakenditel on tooraine asukoht markeeritud.5 On selge, et tooraine tootja on teadlik, kus ta toorainet toodab või kasvatab. Seega on pakkujal võimalik just tootaja käest vastavad tõendid saada. 7. Pakkuja otsustada on see, millised toorained pärinevad hindamise kriteeriumiga seatud raadiusest. 60% toorainest peab pärinema raadiuse piiridest. See jätab pakkujale võimaluse kasutada ülejäänud 40% toorainete puhul koostööpartnereid, kelle tooraine ei täida hindamise kriteeriumit. Sotsiaalministri 15.01.2008 määrus nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele kooleelses lasteasutuses ja koolis“ § 5 lg 7 p-i 1 kohaselt peab koolitoitu valmistama võimalikult töötlemata ja värsketest toiduainetest. Töötlemata ja värskete toorainete puhul on tooraine asukoha määramine mõneti kergem. Kuivõrd töötlemata tooted moodustavad suurema osa hankelepingu täitmisel kasutatavatest toodetest, ei ole pakkujal tingimata vajalik töödeldud toodete puhul asukohta tuvastama hakatagi. Ainuüksi töötlemata toodete asukoha tuvastamisega on võimalik kriteerium täita. 8. Kauguse määramine toimub nii, et see oleks pakkujatele kõige soodsam ja leebem, s.t Tartu raekojale kõige lähemal olevast tooraine asukoha punktist. Selline lahendus tagab, et kõigi pakkujate korral hinnatakse kaugust samade tingimuste alusel. Teisisõnu hinnatakse 1 Vaidlustaja 14.03.2023 seisukoht, p 1.1. 2 EKo C-513/99, p-d 64 ja 86. European Committe of the Regions. Sustainable public procurement of food, lk 19. Arvutivõrgus: https://cor.europa.eu/en/engage/studies/Documents/sustainable-public-procurement- food.pdf. Estella Põllu. Toiduainete ostmine ja toitlustamine riigihankena, lk 5. Arvutivõrgus: https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihanked/kasulik-teave#analuusid-ja- uuringu. 3 Direktiiv 178/2002, art 18. 4 Dussmann Eesti. Arvutivõrgus: https://www.dussmann.ee/et/teenused/toitlustamine/. 5 Vt: https://www.rimi.ee/epood/ee/tooted/liha--ja-kalatooted/linnuliha/varske-kana- broiler/broileripoolkoiva-tukid-osso-bucco-vp-kg/p/928262 . Siit on võimalik näha, et see broileriliha on pärit Kaarma Farmist. 2/10 Tartu raekojale kõige lähemal olevat tooraine asukohta, näiteks põllu korral Tartu raekojale lähimat põllu külge. Sellise lahendusega tagab hankija pakkujale laiemad võimalused koostööparterite valimisel, kuna pakkuja saab kasutada ka toiduaineid, mis pärinevad perimeetri äärele jäävalt alalt (ehkki selline olukord on ilmselt nagunii väga haruldane). 9. Vaidlustaja ei nõustu, et asukoha kauguse mõõtmise kontrollimiseks kasutatakse Maa-ameti geoportaali kaarti. Kauguse kontrollimiseks sobib iga kaardirakendus, kuhu on võimalik tooraine asukoha koordinaadid sisestada ning kaugust mõõta. Geoportaal on selleks vaid üks võimalus. Kui tooraine asukoha koordinaadid on olemas, ei ole mõõtmine problemaatiline. Asukoha kaugus Tartu raekojast ei olene sellest, millist rakendust kasutada. 10. Hankija eesmärgiks on vähendada keskkonnasaastet kogu tarneahelas tervikuna, mistõttu hankija eelistab pakkujaid, kes kasutavad lähemal kasvatatud või toodetud tooteid (300 km või 130 km). (II) RHAD p 6.14 – menüü esitamise kohustus 11. Vaidlustaja arutlused ei põhjenda menüü esitamise kohustuse õigusvastasust.6 Menüü esitamine riigihankes on vajalik hindamise kriteeriumi täitmise kontrollimiseks. Veel enam, menüü koostamisel võtab pakkuja endale kohustusi seoses poolfabrikaatidega ja toidu mitmekesisusega seoses (vt RHAD p-d 8.1.2 kuni 8.1.7). Näiteks pakkujal on valikuvõimalus, kas pakkuda „üksluiset salatite valikut“, millisel juhul saab ta RHAD p-s 8.1.5 sätestatud hindamise kriteeriumi eest 0 punkti, või „väga mitmekülgset valikut“, pakkudes igal praepäeval erinevast toorainest salateid. Sellisel juhul saab ta sama kriteeriumi kohaselt 10 punkti. Hankijal on õigus pakkumuse pinnalt mõista, millistele hindepunktidele soovib pakkuja tugineda. 12. Hankelepingu p 5.1.30 kohaselt peab lepingupartner pakkuma riigihanke käigus pakkumuses kirjeldatud menüüd iga kord, kui hankija selleks soovi avaldab, sh kahel esimesel nädalal. See tähendab, et hinnatava menüü alusel asub edukas pakkuja ka reaalselt toitu valmistama. 13. Põhimõtteliselt väär on vaidlustaja seisukoht, et „RHAD tingimustele vastava menüü esitamise kohustuse kehtestamine pakkumuse osana ning vastavustingimusena on ebamõistlik ning ebaproportsionaalne, sest oma olemuselt kehtestatakse menüüle esitatavate nõuete puhul nõuded ja tingimused hangitavale teenusele, mida alles tuleb hakata hankelepingu alusel osutama“. Selline seisukoht on otsitud ja vaidlustaja vaevalt sellesse ka ise usub. Vaidlustaja ütleb ju sisuliselt, et toitlustusteenuse riigihanke korraldamisel ei olegi justkui hankijal õigus küsida menüüd, s.t kirjeldust, mida lepingu täitmise ajal pakkuma hakatakse. See on toitlustusteenuse hankimise kontekstis erakordne väide. Hankelepingu eseme kohta teabe küsimine on tavapärane praktika. Nagu vaidlustaja ise märgib,7 siis on ta pidanud varasemalt teistes hangetes samuti esitama menüü pakkumuse koosseisus. Näiteks on vaidlustaja ise võitnud ühe osa riigihankes viitenumbriga 228740, kus samuti oli vastavustingimuses nõutud kahe nädala menüü esitamine. Selle riigihanke alusdokumendi p-s 6.9 sätestatud menüü detailsusaste on peaaegu üks-ühele sama käesoleva riigihankega. 14. Pakkumuse koostamine hõlmab paratamatult ajakulu, mis jääb pakkuja kanda. Hankest huvitatud isikud ei saa nõuda, et pakkumuse koostamine oleks võimalikult lihtne ja vähe aega nõudev. Riigihankes kohaldatakse proportsionaalsuse põhimõtet eeskätt juhtumitel, kui hankija piirab pakkujal riigihanke menetluses osaleda. Seda vaidlustaja ei väida. Kui RHAD on kõigile potentsiaalsetele pakkujatele ühtmoodi ebasoodsad või ebameeldivad, ei saa seda 6 Vaidlustaja 14.03.2023 seisukoht, p 1.2. 7 Vaidlustaja 14.03.2023 seisukoht, lk 3. 3/10 pidada õigusaktide nõuetega vastuolus olevaks ning potentsiaalne pakkuja ei saa subjektiivsete õiguste kaitse eesmärgil RHAD-i õigusaktidega kooskõlla viimist nõuda.8 15. Veel enam, hanketingimuste proportsionaalsust tuleb hinnata lähtuvalt konkreetsest hankelepingu esemest. Hankelepingu esemeks on 5 aasta pikkune haridusasutuse toitlustamise ainuõigus. Riigihange ületab rahvusvahelist piirmäära. Vaieldamatult on koolitoitlustus ka oluline avalik huvi. Selliste lepingute sõlmimisele eelnevalt on hankijal mõistetavalt õigus küsida andmeid teenuse osutamise kohta. 10 päeva menüü esitamise kohustus ei ole kuidagi seda konteksti arvestades ebaproportsionaalne. (III) RHAD p 6.18 – kohustuslik pakkumus hankeosadele II ja X 16. RHAD p 6.18 ei riku vaidlustaja õigusi, mistõttu puudub vaidlustajal vaidlustuse esitamise õigus. Vaidlustaja on asunud täiendavas seisukohas tingimuse õigusvastasust põhjendama nii: „Sisuliselt tähendab Hankija valitud lahendus, et hankeosa X täiendavad kulud tuleb toitlustajal katta muude hankeosade tulude arvelt. Mis omakorda tähendab, et eelis on (suuremal) toitlustajal, kes suudab pakkuda teenust võimalikult paljudes hankeosades ja seeläbi jaotada hankeosa X kulud suuremale tulubaasile. Selline „lahendus“ ilmselgelt kohtleb põhjendamatult ebavõrdselt potentsiaalseid (väiksemaid) pakkujaid.“9 Vaidlustaja kasutab populaarkaebusele omaseid põhjendusi ega lähtu subjektiivse õiguskaitse doktriinist. Populaarkaebused on vaidlustusmenetluses keelatud.10 17. Vaidlustaja ei ole „väiksem“ pakkuja, vaid üks turuliidritest. Maksuameti andmetel oli vaidlustaja käive 2022. aastal ca 15 mln eurot.11 Samas suurusjärgus on teise suurima turuliidri –Baltic Restaurants Estonia AS – käive. Ülejäänud konkurentide käive on oluliselt madalam – nt Aktsiaselts Tuleleek (ca 2 mln), ORFEUM OÜ (ca 1,5 mln), RK Teeninduse OÜ (ca 1,5 mln), COMLINK OÜ (ca 1 mln) jt. Seega ei seostu vaidlustaja arutlused kuidagi tema enda subjektiivsete õigustega. 18. Väär on väide, et hankeosa X on kahjumlik ja seda ei suudeta ülal pidada ilma, et pakkumus oleks tehtud ka mõnele teisele hankeosale. Hankija ei ole seda vaidlustuse vastuses väitnud. Hankija lihtsalt soovib tagada, et ka hankeosale X kindlasti pakkumus esitatakse. 19. Krüptiline on vaidlustaja seisukoht hankeosa II puhul: „Selmet tegeleda Hankijale ilmselt siiski väga hästi teadaoleva probleemi tegeliku põhjusega, soovib Hankija sundida kõiki pakkujaid esitama pakkumust ka hankeosale II – selline probleemi „lahendamine“ ei ole Vaidlustaja arvates ei asjakohane ega põhjendatud.“ Sellise põhjenduse alusel ei saa VAKO vaidlustust rahuldada. RHS § 185 alusel saab vaidlustuse rahuldada, kui RHS rikkumine hankija poolt rikub vaidlustaja õigusi. Sellist olukorda ei esine ja vaidlustaja seda isegi ei väida. (IV) RHAD p 8.1.1 – toidu degusteerimine 20. Vaidlustaja on jätkuvalt ebaõigel arvamusel, et RHAD p-s 8.1.1 sätestatud hindamise kriteerium ei ole kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega.12 Kohtupraktikas on korduvalt sedastatud, et hindamise kriteeriumi üle vaidlemisel tuleb arvestada, et hankijal on 8 TlnHKo 3-20-582, p 13. 9 Vaidlustaja 14.03.2023 seisukoht, p 1.3. 10 TlnRKo 3-17-252 ja 3-17-255, p 8; VAKO 211-17/191039, p 23. 11Arvutivõrgus: https://www.emta.ee/eraklient/amet-uudised-ja-kontakt/uudised-pressiinfo- statistika/statistika-ja-avaandmed. 12 Vaidlustaja 14.03.2023 seisukoht, p 1.5. 4/10 pakkumuste hindamise kriteeriumide kehtestamisel lai kaalutlusruum.13 Seega on hankijal õigus kehtestada ka subjektiivsust hõlmavaid hindamise kriteeriume, et tuvastada majanduslikult soodsaim pakkumus. Riigikohus on selgitanud, et pakkumuste hindamisel ei pruugi subjektiivsus olla täielikult välistatav.14 Kogu vaidlustaja täiendava seisukoha ptk 1.5 tugineb kokkuvõtlikult etteheitele, et hindamine saab olema subjektiivne. Sellisel alusel – isegi kui see on tõsi – ei saa RHAD-i tunnistada õigusvastaseks. 4.1. Hinnatavad pakkumused ei pea olema anonüümsed 21. Vaidlustaja väidab, et „suurimaks probleemiks degusteerimisel on, et hindamiskomisjonile on toidu valmistaja isik teada. /…/ Kui pakkujate anonüümsus pole kogu degusteerimise protsessi vältel tagatud, siis ei ole võimalik ka tagada, et degusteerimine oleks RHS mõistes piisavalt läbipaistev ja kontrollitav protsess ning et pakkujaid koheldaks võrdselt.“ 22. Vaidlustaja eksib põhimõttelises küsimuses: kas subjektiivseid elemente sisaldava hindamise kriteeriumide puhul on nõutav, et hindamise objekt oleks anonüümne. Märkimisväärne on ja hankija juhib VAKO tähelepanu eraldi asjaolule, et vaidlustaja täiendava seisukoha ptk 1.5 ei sisalda mitte ühtegi RHS normi ega viidet kohtupraktikale. Kuna vaidlustuse rahuldamine on võimalik vaid siis, kui hankija on rikkunud RHS-i, eeldaks RHAD vaidlustus tuginemist just konkreetsetele normidele. Seevastu tugineb vaidlustaja Wikipedia, Nature ja teistele tervishoiu teemasid käsitlevatele veebiväljaannetele. Vaidlustaja ei tugine ühelegi normile põhjusega – mitte kusagil RHS-s ega hankedirektiivis ei ole sätestatud pimetestide ega anonüümsuse kohustust. Samuti ei tulene niisugust nõuet kohtupraktikast. Ka RHS § 3 üldpõhimõtetest ei ole kohtud tuletanud hankija kohustust tagada hindamise eseme anonüümsus. See viitab üheselt: vaidlustaja väidetavat kohustust hanijal ei ole. 23. Euroopa Kohus on leidnud, et hindamiskomisjonile peab jääma oma töö korraldamisel vabadus: „Sellegipoolest ei pane ei direktiivi /…/ ükski /…/ säte hankijale kohustust teha võimalikele pakkujatele hanketeates või hankedokumentides teatavaks hindamismeetod, mida hankija antud juhul kohaldab pakkumuste hindamiseks ja järjestamiseks edukaks tunnistamise kriteeriumide alusel ega kohustust määrata nende suhteline osakaal eelnevalt asjaomase hankega seotud dokumentides. Sellist üldist kohustust ei tulene ka Euroopa Kohtu praktikast. Hindamiskomisjonile peab jääma teatud vabadus oma tööd korraldada ja seega võib ta korraldada oma tööd esitatud pakkumuste analüüsimisel ja kontrollimisel, muutmata hankedokumentides või hanketeates kehtestatud edukaks tunnistamise kriteeriume. /…/ Seda vabadust õigustavad ka praktilised kaalutlused. Hankija peab saama pakkumuste hindamiseks ja järjestamiseks kohaldatavat hindamismeetodit kohandada konkreetse juhtumi asjaoludele. /…/ Ent juhul, kui hindamismeetodi kindlaksmääramine enne pakkumuste avamist ei ole ilmsetel põhjustel võimalik, ei saa hankijale ette heita nende kindlaks määramist alles päras seda, kui hankija või tema moodustatud hindamiskomisjon tutvub pakkumuste sisuga.“15 24. Eeltoodu tähendab, et Euroopa Kohus lubab isegi hindamismetoodikat soovi korral muuta pärast seda, kui pakkumused on avatud, nägemata vastuolu võrdse kohtlemise ega 13 TalHKo 3-17-1172, p 27; VAKO 202-17/192991, p 17. 14 RKHKo 3-20-1198, p 18. 15 C‑6/15, p-d 27-31. 5/10 läbipaistvuse põhimõttega. Hankijale ei saa seega tuletada üldpõhimõtetest hindamise metoodika kohta suvalisi kohustusi, mida direktiivis ega RHS-s ei ole. 25. Riigikohus on leidnud, et lihthankeid iseloomustab paindlikkus, minimaalsed menetlusreeglid, võimalus pidada läbirääkimisi. Riigihanke üldpõhimõtteid ei ole lihthankes põhjust sisustada sama rangelt kui hankemenetluses üldjuhul kehtivad reeglid.16 Kuivõrd sotsiaal- ja eriteenuste menetlus on lihthankemenetluse regulatsiooniga ülimalt sarnane (tegemist on samuti erimenetlusega), kohaldub see järeldus kindlasti ka praegusele menetlusele. Järelikult ei ole RHS §-st 3 alust tuletada pakkumuste hindamisele kohustusi, mida RHS § 126 ei nimeta. 26. Vaidlustaja eksib ka selles, nagu aitaks anonüümsus tagada ausama tulemuse. See lähtub eeldusest, et hindajad on kallutatud ühe või teise ettevõtja kasuks. See kahtlus on alusetu. Hindamiskomisjon koosneb erineva valdkonna spetsialistidest, kellel puudub huvi konkreetse pakkuja toitu eelistada. Hankekomisjonis on nii kooli personali, õpilasi, Voco toidutehnolooge, toitumisspetsialist, Tartu Linnavalitsuse haridus-, linnavarade ning sotsiaal- ja tervishoiuosakonna esindajad, juriidilise taustaga isikuid, sh sotsiaalministri nõunik, ning mahevaldkonna spetsialist. Hinnatakse serveeritavat toitu, mitte juriidilist isikut. 4.2. Degusteerimine ei pea toimuma samas kohas 27. Vaidlustaja väidab, et pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks on „lisaks möödapääsmatult vajalik, et degusteerimine toimuks vähemalt ühe hankeosa raames ühes ja samas kohas.“ Hankija on selgitanud vaidlustuse vastuse ptk-s 5.1, miks hindamine ei toimu ühes ja samas kohas. Need põhjendused ei ole asjakohatud ega meelvaldsed. 28. See, et vaidlustaja oskab pakkuda veel alternatiive, kuidas võiks toitu degusteerida (nt tundide välisel ajal), ei tähenda, et hankija kehtestatud reeglistik oleks õigusvastane. Hankija sooviks on luua toidu valmistamisel võimalikult sarnane olukord sellele, mis toimub ka hankelepingu täitmisel. Degusteerimine koolivälisel ajal ei ole hankija eelistus. Hankija on kehtestanud hankest huvitatud isikutele kõige vähem koormavama viis, kuidas degusteerimine läbi viia, s.t hindamiskomisjon läheb sinna, kuhu soovib pakkuja. RHAD p 8.1.1. kohaselt toimub hindamine „pakkuja poolt valitud koolis“, kui pakkuja juba osutab toitlustusteenust mõnes koolis; kui mitte, siis „tuleb pakkujal tagada eelistatult Tartus või lähiümbruses lõunaks pakutav toidukord“. 29. Toidu pakkumise keskkond ei ole hindamise ese, s.t keskkonnaga seotud aspektide alusel komisjoniliikmed punkte maha arvata ei saa. RHAD p 8.1.1 sätestab alakriteeriumid, mida toidu degusteerimisel hinnatakse: maitse/lõhn, tekstuur, vastavus menüüle ja välimus. 4.3. Toitlustusteenuse osutaja leidmine loosiga oleks vastuolus riigihanke eesmärgiga 30. Märkimisväärne on vaidlustaja seisukoht: „/…/ oleks asjakohasem ja asjaosaliste suhtes õiglasem (märksõnaks võrdne kohtlemine) tõmmata muidu võrdväärsete pakkujate vahel lihtsalt loosi. Loosi tõmbamine oleks ka säästlikum ning otstarbekam avalike vahendite kasutuse seisukohalt, sest kogu kavandatud degusteerimise korraldamine on nii pakkujatele kui ka Hankijale omajagu ressursimahukas.“ Vaidlustaja ettepanek loosi tõmbamiseks on just see, mida hankija tahab vältida. 16 RKHKo 3-17-2718, p 23. 6/10 31. Loosi teel võitja otsustamine on vastuolus riigihanke eesmärgiga. RHS § 117 lg 1 ls 2 kohaselt tunnistab hankija põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse. RHS § 85 lg 3 kohaselt võtab majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel hankija arvesse eelkõige parimat hinna ja kvaliteedi suhet, mis hõlmab kvalitatiivseid, keskkonnahoidlikkuse või sotsiaalseid kriteeriume. Loosist või liisuheitmisest ei räägi RHS mitte midagi. 32. Hankija jaoks on oluline, et menetluse käigus oleks võimalik tuvastada pakkumuste majanduslik soodsus, sh kvaliteet. Liisu teel võitja väljaselgitamine tähendaks aga, et sisulist konkureerimist ei olegi. Kui jätta degusteerimisega seotud kriteerium RHAD-st välja, saaksid kõik pakkujad oma pakkumuses kinnitada kõigile hindamise kriteeriumide tingimustele vastavust maksimaalses määras, saaksid seeläbi maksimumpunktid ja ainus võimalus patiseis lahendada olekski loos. Sellisel viisil võitja selgitamine on hankija jaoks ebapiisav ja tegelikult ka osalejate jaoks ebaõiglane – võidab ettevõtja, kellel on n-ö õnnelik käsi, mitte ettevõtja, kes teeb head toitu. 4.4. Hankija ei pea komisjoni koosseisu ja töökorraldust sätestama RHAD-s 33. Vaidlustaja märgib, et pakkujate võrdse kohtlemise vaatest „on möödapääsmatult vajalik, et ühe hankeosa raames toitu degusteeriva hankekomisjoni liikmete koosseis ja arv oleks püsiv ning ei muutuks.“ Hankija tõesti komplekteeris hindamiskomisjonid eraldi lähtuvalt hankeosast (s.t igas hankeosas on kindel koosseis ja komisjoniliikmete arv). Komisjoni koosseis ja liikmete arv määrati linnavarade osakonna juhataja käskkirjaga. Milline on komisjoni liikmete arv ja kes nad on (aga ka see, kuidas toimitakse olukorras, kus hindaja haigestub ega saa degusteerimisel osaleda) – kõik see on hindamiskomisjoni enesekorralduse küsimus. See ei puuduta pakkuja õigusi ega huve. Seda ei pea RHAD-s sätestama. Nagu Euroopa Kohus on selgitanud, hindamiskomisjonile peab jääma teatud vabadus oma tööd korraldada.17 34. Seepärast on ka asjakohatud vaidlustaja märkused, et „komisjoni liikmete vastastikkuse mõjutamise minimeerimiseks tuleks Hankijal tagada, et liikmed ei avaldaks enda poolt ühele või teisele degusteeritud toidukorrale antud punkte enne degusteerimise protsessi lõppu“ ning „hankija selgitused hindamiskomisjonide komplekteerimise kohta on paljasõnalised, sest vastavaid põhimõtteid pole kusagil, saatis siis RHAD-s fikseeritud“. Need asjaolud ei peagi olema RHAD-s fikseeritud. Hindamiskomisjoni liikmete avaldamine praeguses etapis annaks võimaluse asuda hankest huvitatud isikutel komisjoniliikmeid mõjutama. 35. Hindamismetoodika (sh hindamise läbiviimise korralduslike küsimuste) avaldamise kohustust RHS ette ei näe. Hankemenetluse puhul peab RHAD-s peab avaldatud hindamise kriteeriumid, alakriteeriumid ja osakaalud.18 Sotsiaal- ja eriteenuste menetluses on regulatsioon veelgi leebem. RHS ega hankedirektiivid ei nõua hindamismetoodika avaldamist isegi hankemenetlustes, liiatigi siis sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses. Küsimus hindamisvigade kohta saavad faktiliselt tõusetuda pärast seda, kui hindamine on toimunud ja pakkujale tundub, et tema pakkumuse hindamine toimus mingil põhjusel meelvaldselt või ebavõrdselt teiste pakkujatega. Hindamise korralduslikud küsimused ja komisjoni koosseis ei saa vaidlustaja subjektiivseid õigusi praegu mõjutada. 17 C-6/15, p 29. 18 RHS § 85 lg 9 ja C-532/06, p 38. 7/10 (V) RHAD p 8.1.1 – toidu pakkumine degusteerimiseks pärast pakkumuste esitamise tähtpäev 36. Vaidlustaja nõustub hankijaga, et pakkumuste hindamine toimub alati pärast pakkumuste esitamist ning pole võimalik hinnata pakkumusi, mida pole hankijale veel esitatud. Ometi leiab vaidlustaja, et „vastavalt hanketeatele viiakse kõnealune konkreetne hankemenetlus läbi ühes (!) etapis“ ning „pealegi näevad hanketeade ja ka RHAD ette, et pakkumused tuleb esitada (lõplikult) pakkumuste esitamise tähtpäevaks.“19 37. Esiteks, konkreetselt ei ole kõne all „hankemenetlus“ (millele kohaldub RHS 2. peatükk), vaid sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus (millele kohaldub RHS § 126). Vaidlustaja läbivalt ignoreerib seda olulist asjaolu ja tuletab vaidlusealusele RHAD-le rangemaid nõudeid, kui RHS § 126 ette näeb. 38. Teiseks, tõepoolest on tegemist „üheetapilise“ menetlusega. HT viide ei seondu aga sellega, millal pakkumusi hinnatakse. Üheetapiline tähendab seda, et hankija ei lähtu piiratud hankemenetlusele (RHS § 53) ja konkurentsipõhisele läbirääkimistega hankemenetlusele (RHS § 67) omasest etapiviisilisusest, mille kohaselt toimub esmalt taotluste ja seejärel pakkumuste esitamine. HT viide „üheetapiline“ on, arvestades vaidlustatud RHAD sätteid, täielikult asjassepuutumatu. Seejuures vaidlustaja viidatud mitme-etapiline riigihange vr 215318 oligi „mitme-etapiline“ just tulenevalt sellest, et seal eristati taotluste esitamise vooru (mida praeguses riigihankes ei ole). 39. Vaidlustaja märgib, et kui hankija soovib tingimata degusteerimist läbi viia, siis „peaks ta korraldamagi hanke selgelt mitmes etapis, millest üheks oleks siis toidu (sisuliselt samuti proovitöö) valmistamine hindamiseks/degusteerimiseks“. Selline ettepanek ei ole kooskõlas riigihangete õigusega. Isegi mitme-etapilises menetluses toimub hindamine pärast pakkumuste esitamist. Ka proovitööde puhul (nt IT-arendustöödel prototüübi) hindamine toimub pärast pakkumuste esitamist. Hindamise etappi ei saa tuua ettepoole pakkumuste esitamisest. Toidu degusteerimine ei saa toimuda seega enne pakkumuste esitamist, kuivõrd on degusteerimine pakkumuse hindamise etapp ja toimub menüüst valitud toidu järgi. Kokkuvõttes: asjaolu, et pakkujad valmistavad pakkumuses esitatud menüü alusel toidu pärast pakkumuste esitamist, ei riku mitte ühtegi RHS § 126 lõiget. (VI) RHAD p 8.1.8 – menüü nõuetekohane vormistus 40. Vaidlustaja on jätkuvalt arvamusel, et RHAD p-s 8.1.8 hindab hankija mittevastavaks tunnistatud pakkumust.20 See ei ole tõsi. Nagu hankija on selgitanud, hinnatakse RHAD p-s 8.1.8 Vormi 2 vorminõuete järgimist, mis on sätestatud RHAD p-s 6.14. RHAD p-l 8.1.8 ei ole mingit seost RHAD p-ga 6.15, milles kontrollitakse, kas menüü on koostatud õigele vanuseastmele ja kas selles on antud nõutud kinnitused.21 41. Nende sisuliste puuduste puhul – kui menüü on koostatud valele vanuseastmele või kui ei ole selles antud RHAD p-s 6.15 nõutud kinnitusi – tunnistatakse pakkumus mittevastavaks, samas kui vormistuslike vigade puhul antakse pakkumusele vähem punkte. Mitte kusagilt RHAD-st ei tulene vaidlustaja väidetut, et RHAD punkti 8.1.8 kohaldamiseni saab hankija jõuda ka siis, kui RHAD p 6.15 alusel tunnistatakse pakkumus mittevastavaks. 19 Vaidlustaja 14.03.2023 seisukoht, p 1.6. 20 Vaidlustaja 14.03.2023 seisukoht, p 1.7. 21 Vt hankija 08.03.2023 seisukoht, ptk VII. 8/10 (VII) RHAD p 12.1 – läbirääkimised 42. Vaidlustajale jääb arusaamatuks, millistel tingimustel toimuvad läbirääkimised.22 Kõik vastused vaidlustaja küsimustele sisalduvad RHAD p-s 12. Läbirääkimised toimuvad pakkujatega pärast pakkumuste esitamist – teistpidi ei ole võimalik pakkumuste üle läbi rääkida, kuna pakkumust veel ei ole. Kui pakkumus on kahe sisulise puudusega, siis läbirääkimisi ei toimu (RHAD p 7.2). Läbi võib rääkida hankija esitatud tingimuste üle, sh võib anda pakkujale võimaluse pakkumust täpsustada (RHAD p 12.1). Kui pakkumuste osas küsimusi ei ole ja lepingu objekti kirjelduse muutmise vajadust ei teki, võib hankija jätta läbirääkimised pidamata (RHAD p 12.2). 43. Sotsiaal- ja erimenetluse läbiviimise korra kujundamine on hankija õlul. RHS § 126 ei näe ette mistahes spetsiifilisi reegleid menetluse läbiviimiseks. RHAD § 126 lg-st 2 tulenevalt peab hankija määrama minimaalsed menetluse läbiviimise põhimõtted, et pakkujatele oleks teada, milline on üldine menetluskord.23 Vaidlust ei saa olla, et hankija on selle kohustuse täitnud. Sellist üdini detailset menetlusreeglistikku, mida näib nõudvat vaidlustaja, ei ole hankijalt nõutud isegi konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses (RHS § 67), mis on sotsiaal- ja eriteenuste menetlusega võrreldes rangem menetlusrežiim. (VIII) Hankelepingu p 4.1 – teenuse hind 44. Vaidlustaja väitel on hind ebaselge – teenuse hind peaks olema üheselt kindlaks määratud ühiku kohta.24 Teenuse hind ongi ühiku ehk koolilõuna maksumuse kohta kindlaks määratud, s.t 1.—4. klassi õpilastele 1,45 eurot, 5.—9. klassi õpilastele 1,60 eurot ja gümnaasiumi õpilastele 2,00 eurot (hankelepingute p 4.1 lg-d 1), millele lisandub mahetoetus, kui toetuse saamise tingimused on täidetud (hankelepingute p 4.1 lg 2). 10-päeva menüü hinda ei ole vaja eraldi lepingus sätestada – koolilõuna tellimine käib päevade kaupa –, kuid 10-päeva menüü hind kujuneb lihtsa valemi alusel: koolilõuna maksumus x 10. 45. Hankeleping ei võimalda hankijal koolilõuna maksumust mis tahes viisil muuta, nagu väidab vaidlustaja.25 Nagu hankija on varem selgitanud, seisneb hankelepingu p 4.1 lg 2 ls 3 mõte selles, et lõpliku otsustuse hinna muutmise osas teeb hankija. Tegemist on deklaratiivse sisuga sättega, kuna RHS § 123 lg 1 järgi on niikuinii hankijal õigus lepingu muudatusele nõusolek anda, sh muuta lepingutasu. Hinna kujundamisel kasutatakse indekseerimismudelit (hankelepingu p 4.1 lg 3), kuid negatiivse indeksi korral on hankijal õigus otsustada, kas hinda muuta või mitte (hankelepingu p 4.1 lg 6). Vaidlustaja taotletud eesmärk jääb arusaamatuks, kuna lepingu sisu ei muutu kuidagi sellest, kui hankelepingu p 4.1 lg 2 ls 3 lepingust välja võtta – pakkujal ei saa olla õigust hankelepingu tasu muuta, selline õigus on seadusest tulenevalt üksnes hankijal. 46. Indekseerimismudel ei ole ebaselge, nagu väidab vaidlustaja.26 Hankija on teabevahetuses selgitanud, millal indekseerimismudelit rakendatakse ja millise perioodi kohta indeksit arvutatakse.27 Kui hankija on RHAD sätte tähendust RHS § 46 lg 1 alusel selgitanud, tuleb selgitusest asjaomase tingimuse tõlgendamisel lähtuda.28 22 Vaidlustaja 14.03.2023 seisukoht, p 1.4. 23 RHS kommenteeritud väljaanne, § 126/16. 24 Vaidlustaja 14.03.2023 seisukoht, p 1.10.1. 25 Vaidlustaja 14.03.2023 seisukoht, p 1.10.2. 26 Vaidlustaja 14.03.2023 seisukoht, p 1.10.3. 27 Hankija 08.03.2023 seisukoht, ptk 10.3. 28 VAKO 181-17/183146, p 18; VAKO 211-17/191039, p 14. 9/10 TÄIENDAV MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 47. Hankija on vaidlustusmenetluses kandnud täiendavaid menetluskulusid seoses vaidlustusmenetlusega: 1) lepingulise esindaja kulu 1980 eurot, mis ei sisalda käibemaksu. Lepingulise esindaja tunnihind on 180 eurot (käibemaksuta) ning täiendav ajakulu 11 tundi, mis nähtub ajaaruandest. Kuupäev Tegevus Ajakulu (h) 15.03.2023 Vaidlustaja täiendava seisukohaga tutvumine. Analüüs. 1.5 Edastamine kliendile koos küsimustega. 17.03.2023 Vaidlustaja täiendavale seisukohale vastuse koostamine. 9.5 Täiendava menetluskulude nimekirja koostamine. Kliendiga kooskõlastamine. Allkirjastamine ja VAKO-le edastamine Kokku (h) 11 Kokku (EUR) 1980 MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 48. Tähtaegsus. Vaidlustuskomisjon on määranud täiendate seisukohtade tähtpäevaks 17.03.2023. Seisukoht on tähtaegne. 49. Esitamine. Vastus on edastatud riigihangete vaidlustuskomisjoni e-postile [email protected] ja vaidlustaja esindaja e-posti aadressile. Austusega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Fels, vandeadvokaat 10/10
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel