17.03.2023
TÄIENDAV SEISUKOHT
Hankija: Tartu Linnavalitsus
Registrikood 75006546
Raekoja plats 1a, 50089 Tartu
Hankija esindaja: Erki Fels, vandeadvokaat
Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal
Tatari 1, 10141 Tallinn
E-post
[email protected]
Vaidlustaja: P. DUSSMAN EESTI Osaühing
Registrikood 10068915
Mustamäe tee 4, 10621 Tallinn
Vaidlustaja esindaja: Ott Saame, vandeadvokaat
Advokaadibüroo Concordia OÜ
E-post
[email protected]
TAOTLUS
1. Mõista P. DUSSMAN EESTI Osaühingult Tartu Linnavalitsuse kasuks välja
täiendav menetluskulu 1980 eurot.
ASJAOLUD
1. 01.03.2023 esitas P. DUSSMANN EESTI Osaühing (vaidlustaja) riigihangete
vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse Tartu Linnavalitsuse (hankija) sotsiaal- ja
eriteenuste erimenetlusena läbiviidava riigihanke „Toitlustamisteenuse osutaja leidmine
Tartu linna koolidele“ (vr 253943) (riigihange) riigihanke alusdokumentidele (RHAD).
2. VAKO on võimaldanud esitada täiendavaid seisukohti kuni 17.03.2023. Hankija jääb
vaidlustuse vastuses esitatud seisukohtade juurde ja vastab käesolevaga üksnes vaidlustaja
täiendavale seisukohale.
PÕHJENDUSED
(I) RHAD p 6.1.4 – tooraine päritolu
3. Vaidlustaja nõustub hankijaga, et keskkonnaalaste kaalutlustega seotud hindamise
kriteeriumide kasutamine ja lühema tarneahelaga pakkujate eelistamine on lubatud. Teisalt
väidab vaidlustaja, et hankija neid kriteeriume siiski kasutada ei tohiks, kuna tooraine
Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ, Tatari 1, 10141 Tallinn
T: 614 1858,
[email protected], www.pwclegal.ee
päritolu kaugust ei ole võimalik kindlaks teha.1 Vaidlustaja tõlgenduse õigsus tähendaks, et
kõik Euroopa Kohtu, Euroopa Regioonide Komitee ja Rahandusministeeriumi seisukohad,
milles on jaatatud tarneahela piirangute kasutamist, muutuvad hüpoteetiliseks ja
teoreetiliseks, praktikas sisutühjaks, kuna neid tegelikult kasutada ei saa.2
4. Vaidlustaja tõlgendus on vale. Tooraine tarneahel on jälgitav ja peab olema jälgitav.
Toidumääruse art 18 lg 1 järgi peab toit, sööt, toiduloom ning iga aine, mis on ette nähtud
toidu või sööda koostisse lisamiseks või mille lisamist eeldatakse, olema jälgitav kõigil
tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappidel.3 Põllumajandus- ja Toiduamet teeb igas
ettevõttes toodete puhul jälgitavuse kontrolli. Kui näiteks toitlustaja ostab tooraine
hulgilaost, siis hulgilaol peavad olema andmed, kellelt ta on tooted ostnud. Kui tegemist on
mahetoodetega, siis peab hulgiladu kontrollima ka tarnijate mahesertifikaate, millel on ka
ettevõtte aadress. Tarnijate sertifikaadid ei pea hulgilaol olema füüsiliselt, neid saab
kontrollida andmebaasist.
5. Oluline on, et just pakkuja valib, kellega ta koostööd teeb ja kellelt toorainet ostab. Pakkujatel
on võimalik tooraine päritolu tõendada erinevate asjakohaste tõenditega, näiteks
saatelehtedega, tootjate kinnitustega või asjakohaste registrite andmetega. Hankijale sobivad
kõik tõendid, mis näitavad tooraine päritolu asukoha vastavust hindamise kriteeriumi
raadiusele.
6. Vaidlustaja ei ole tõendanud, et tooraine päritolu ei ole võimalik kindlaks teha. Vaidlustaja
reklaamib end kui ettevõtjat, kelle tooraine pärineb enamikus osas kohalikelt
tootjatelt.4 Seega on vaidlustajal juba praegu koostööpartnerid, kes tarnivad kohalikku
toorainet. Tooraine päritolu on võimalik tuvastada, mida ilmestab ka näiteks see, et poes
müüdavatel pakenditel on tooraine asukoht markeeritud.5 On selge, et tooraine tootja
on teadlik, kus ta toorainet toodab või kasvatab. Seega on pakkujal võimalik just
tootaja käest vastavad tõendid saada.
7. Pakkuja otsustada on see, millised toorained pärinevad hindamise kriteeriumiga seatud
raadiusest. 60% toorainest peab pärinema raadiuse piiridest. See jätab pakkujale võimaluse
kasutada ülejäänud 40% toorainete puhul koostööpartnereid, kelle tooraine ei täida
hindamise kriteeriumit. Sotsiaalministri 15.01.2008 määrus nr 8 „Tervisekaitsenõuded
toitlustamisele kooleelses lasteasutuses ja koolis“ § 5 lg 7 p-i 1 kohaselt peab koolitoitu
valmistama võimalikult töötlemata ja värsketest toiduainetest. Töötlemata ja värskete
toorainete puhul on tooraine asukoha määramine mõneti kergem. Kuivõrd töötlemata tooted
moodustavad suurema osa hankelepingu täitmisel kasutatavatest toodetest, ei ole pakkujal
tingimata vajalik töödeldud toodete puhul asukohta tuvastama hakatagi. Ainuüksi töötlemata
toodete asukoha tuvastamisega on võimalik kriteerium täita.
8. Kauguse määramine toimub nii, et see oleks pakkujatele kõige soodsam ja leebem, s.t Tartu
raekojale kõige lähemal olevast tooraine asukoha punktist. Selline lahendus tagab,
et kõigi pakkujate korral hinnatakse kaugust samade tingimuste alusel. Teisisõnu hinnatakse
1 Vaidlustaja 14.03.2023 seisukoht, p 1.1.
2 EKo C-513/99, p-d 64 ja 86. European Committe of the Regions. Sustainable public procurement of food, lk
19. Arvutivõrgus: https://cor.europa.eu/en/engage/studies/Documents/sustainable-public-procurement-
food.pdf. Estella Põllu. Toiduainete ostmine ja toitlustamine riigihankena, lk 5. Arvutivõrgus:
https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihanked/kasulik-teave#analuusid-ja-
uuringu.
3 Direktiiv 178/2002, art 18.
4 Dussmann Eesti. Arvutivõrgus: https://www.dussmann.ee/et/teenused/toitlustamine/.
5 Vt: https://www.rimi.ee/epood/ee/tooted/liha--ja-kalatooted/linnuliha/varske-kana-
broiler/broileripoolkoiva-tukid-osso-bucco-vp-kg/p/928262 . Siit on võimalik näha, et see broileriliha on pärit
Kaarma Farmist.
2/10
Tartu raekojale kõige lähemal olevat tooraine asukohta, näiteks põllu korral Tartu raekojale
lähimat põllu külge. Sellise lahendusega tagab hankija pakkujale laiemad võimalused
koostööparterite valimisel, kuna pakkuja saab kasutada ka toiduaineid, mis pärinevad
perimeetri äärele jäävalt alalt (ehkki selline olukord on ilmselt nagunii väga haruldane).
9. Vaidlustaja ei nõustu, et asukoha kauguse mõõtmise kontrollimiseks kasutatakse Maa-ameti
geoportaali kaarti. Kauguse kontrollimiseks sobib iga kaardirakendus, kuhu on võimalik
tooraine asukoha koordinaadid sisestada ning kaugust mõõta. Geoportaal on selleks vaid üks
võimalus. Kui tooraine asukoha koordinaadid on olemas, ei ole mõõtmine problemaatiline.
Asukoha kaugus Tartu raekojast ei olene sellest, millist rakendust kasutada.
10. Hankija eesmärgiks on vähendada keskkonnasaastet kogu tarneahelas tervikuna, mistõttu
hankija eelistab pakkujaid, kes kasutavad lähemal kasvatatud või toodetud tooteid (300 km
või 130 km).
(II) RHAD p 6.14 – menüü esitamise kohustus
11. Vaidlustaja arutlused ei põhjenda menüü esitamise kohustuse õigusvastasust.6 Menüü
esitamine riigihankes on vajalik hindamise kriteeriumi täitmise kontrollimiseks. Veel enam,
menüü koostamisel võtab pakkuja endale kohustusi seoses poolfabrikaatidega ja toidu
mitmekesisusega seoses (vt RHAD p-d 8.1.2 kuni 8.1.7). Näiteks pakkujal on valikuvõimalus,
kas pakkuda „üksluiset salatite valikut“, millisel juhul saab ta RHAD p-s 8.1.5 sätestatud
hindamise kriteeriumi eest 0 punkti, või „väga mitmekülgset valikut“, pakkudes igal
praepäeval erinevast toorainest salateid. Sellisel juhul saab ta sama kriteeriumi kohaselt 10
punkti. Hankijal on õigus pakkumuse pinnalt mõista, millistele hindepunktidele soovib
pakkuja tugineda.
12. Hankelepingu p 5.1.30 kohaselt peab lepingupartner pakkuma riigihanke käigus pakkumuses
kirjeldatud menüüd iga kord, kui hankija selleks soovi avaldab, sh kahel esimesel nädalal. See
tähendab, et hinnatava menüü alusel asub edukas pakkuja ka reaalselt toitu valmistama.
13. Põhimõtteliselt väär on vaidlustaja seisukoht, et „RHAD tingimustele vastava menüü
esitamise kohustuse kehtestamine pakkumuse osana ning vastavustingimusena on
ebamõistlik ning ebaproportsionaalne, sest oma olemuselt kehtestatakse menüüle esitatavate
nõuete puhul nõuded ja tingimused hangitavale teenusele, mida alles tuleb hakata
hankelepingu alusel osutama“. Selline seisukoht on otsitud ja vaidlustaja vaevalt sellesse ka
ise usub. Vaidlustaja ütleb ju sisuliselt, et toitlustusteenuse riigihanke korraldamisel ei olegi
justkui hankijal õigus küsida menüüd, s.t kirjeldust, mida lepingu täitmise ajal pakkuma
hakatakse. See on toitlustusteenuse hankimise kontekstis erakordne väide. Hankelepingu
eseme kohta teabe küsimine on tavapärane praktika. Nagu vaidlustaja ise märgib,7 siis on ta
pidanud varasemalt teistes hangetes samuti esitama menüü pakkumuse koosseisus. Näiteks
on vaidlustaja ise võitnud ühe osa riigihankes viitenumbriga 228740, kus samuti oli
vastavustingimuses nõutud kahe nädala menüü esitamine. Selle riigihanke alusdokumendi
p-s 6.9 sätestatud menüü detailsusaste on peaaegu üks-ühele sama käesoleva riigihankega.
14. Pakkumuse koostamine hõlmab paratamatult ajakulu, mis jääb pakkuja kanda. Hankest
huvitatud isikud ei saa nõuda, et pakkumuse koostamine oleks võimalikult lihtne ja vähe aega
nõudev. Riigihankes kohaldatakse proportsionaalsuse põhimõtet eeskätt juhtumitel, kui
hankija piirab pakkujal riigihanke menetluses osaleda. Seda vaidlustaja ei väida. Kui RHAD
on kõigile potentsiaalsetele pakkujatele ühtmoodi ebasoodsad või ebameeldivad, ei saa seda
6 Vaidlustaja 14.03.2023 seisukoht, p 1.2.
7 Vaidlustaja 14.03.2023 seisukoht, lk 3.
3/10
pidada õigusaktide nõuetega vastuolus olevaks ning potentsiaalne pakkuja ei saa
subjektiivsete õiguste kaitse eesmärgil RHAD-i õigusaktidega kooskõlla viimist nõuda.8
15. Veel enam, hanketingimuste proportsionaalsust tuleb hinnata lähtuvalt konkreetsest
hankelepingu esemest. Hankelepingu esemeks on 5 aasta pikkune haridusasutuse
toitlustamise ainuõigus. Riigihange ületab rahvusvahelist piirmäära. Vaieldamatult on
koolitoitlustus ka oluline avalik huvi. Selliste lepingute sõlmimisele eelnevalt on hankijal
mõistetavalt õigus küsida andmeid teenuse osutamise kohta. 10 päeva menüü esitamise
kohustus ei ole kuidagi seda konteksti arvestades ebaproportsionaalne.
(III) RHAD p 6.18 – kohustuslik pakkumus hankeosadele II ja X
16. RHAD p 6.18 ei riku vaidlustaja õigusi, mistõttu puudub vaidlustajal vaidlustuse esitamise
õigus. Vaidlustaja on asunud täiendavas seisukohas tingimuse õigusvastasust põhjendama
nii: „Sisuliselt tähendab Hankija valitud lahendus, et hankeosa X täiendavad kulud tuleb
toitlustajal katta muude hankeosade tulude arvelt. Mis omakorda tähendab, et eelis on
(suuremal) toitlustajal, kes suudab pakkuda teenust võimalikult paljudes hankeosades ja
seeläbi jaotada hankeosa X kulud suuremale tulubaasile. Selline „lahendus“ ilmselgelt
kohtleb põhjendamatult ebavõrdselt potentsiaalseid (väiksemaid) pakkujaid.“9 Vaidlustaja
kasutab populaarkaebusele omaseid põhjendusi ega lähtu subjektiivse õiguskaitse
doktriinist. Populaarkaebused on vaidlustusmenetluses keelatud.10
17. Vaidlustaja ei ole „väiksem“ pakkuja, vaid üks turuliidritest. Maksuameti andmetel oli
vaidlustaja käive 2022. aastal ca 15 mln eurot.11 Samas suurusjärgus on teise suurima
turuliidri –Baltic Restaurants Estonia AS – käive. Ülejäänud konkurentide käive on oluliselt
madalam – nt Aktsiaselts Tuleleek (ca 2 mln), ORFEUM OÜ (ca 1,5 mln), RK Teeninduse OÜ
(ca 1,5 mln), COMLINK OÜ (ca 1 mln) jt. Seega ei seostu vaidlustaja arutlused kuidagi tema
enda subjektiivsete õigustega.
18. Väär on väide, et hankeosa X on kahjumlik ja seda ei suudeta ülal pidada ilma, et pakkumus
oleks tehtud ka mõnele teisele hankeosale. Hankija ei ole seda vaidlustuse vastuses väitnud.
Hankija lihtsalt soovib tagada, et ka hankeosale X kindlasti pakkumus esitatakse.
19. Krüptiline on vaidlustaja seisukoht hankeosa II puhul: „Selmet tegeleda Hankijale ilmselt
siiski väga hästi teadaoleva probleemi tegeliku põhjusega, soovib Hankija sundida kõiki
pakkujaid esitama pakkumust ka hankeosale II – selline probleemi „lahendamine“ ei ole
Vaidlustaja arvates ei asjakohane ega põhjendatud.“ Sellise põhjenduse alusel ei saa VAKO
vaidlustust rahuldada. RHS § 185 alusel saab vaidlustuse rahuldada, kui RHS rikkumine
hankija poolt rikub vaidlustaja õigusi. Sellist olukorda ei esine ja vaidlustaja seda isegi ei
väida.
(IV) RHAD p 8.1.1 – toidu degusteerimine
20. Vaidlustaja on jätkuvalt ebaõigel arvamusel, et RHAD p-s 8.1.1 sätestatud hindamise
kriteerium ei ole kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega.12 Kohtupraktikas on korduvalt
sedastatud, et hindamise kriteeriumi üle vaidlemisel tuleb arvestada, et hankijal on
8 TlnHKo 3-20-582, p 13.
9 Vaidlustaja 14.03.2023 seisukoht, p 1.3.
10 TlnRKo 3-17-252 ja 3-17-255, p 8; VAKO 211-17/191039, p 23.
11Arvutivõrgus: https://www.emta.ee/eraklient/amet-uudised-ja-kontakt/uudised-pressiinfo-
statistika/statistika-ja-avaandmed.
12 Vaidlustaja 14.03.2023 seisukoht, p 1.5.
4/10
pakkumuste hindamise kriteeriumide kehtestamisel lai kaalutlusruum.13 Seega on hankijal
õigus kehtestada ka subjektiivsust hõlmavaid hindamise kriteeriume, et tuvastada
majanduslikult soodsaim pakkumus. Riigikohus on selgitanud, et pakkumuste hindamisel ei
pruugi subjektiivsus olla täielikult välistatav.14 Kogu vaidlustaja täiendava seisukoha ptk 1.5
tugineb kokkuvõtlikult etteheitele, et hindamine saab olema subjektiivne. Sellisel alusel –
isegi kui see on tõsi – ei saa RHAD-i tunnistada õigusvastaseks.
4.1. Hinnatavad pakkumused ei pea olema anonüümsed
21. Vaidlustaja väidab, et „suurimaks probleemiks degusteerimisel on, et hindamiskomisjonile
on toidu valmistaja isik teada. /…/ Kui pakkujate anonüümsus pole kogu degusteerimise
protsessi vältel tagatud, siis ei ole võimalik ka tagada, et degusteerimine oleks RHS mõistes
piisavalt läbipaistev ja kontrollitav protsess ning et pakkujaid koheldaks võrdselt.“
22. Vaidlustaja eksib põhimõttelises küsimuses: kas subjektiivseid elemente sisaldava hindamise
kriteeriumide puhul on nõutav, et hindamise objekt oleks anonüümne. Märkimisväärne on
ja hankija juhib VAKO tähelepanu eraldi asjaolule, et vaidlustaja täiendava seisukoha ptk 1.5
ei sisalda mitte ühtegi RHS normi ega viidet kohtupraktikale. Kuna vaidlustuse rahuldamine
on võimalik vaid siis, kui hankija on rikkunud RHS-i, eeldaks RHAD vaidlustus tuginemist
just konkreetsetele normidele. Seevastu tugineb vaidlustaja Wikipedia, Nature ja teistele
tervishoiu teemasid käsitlevatele veebiväljaannetele. Vaidlustaja ei tugine ühelegi normile
põhjusega – mitte kusagil RHS-s ega hankedirektiivis ei ole sätestatud
pimetestide ega anonüümsuse kohustust. Samuti ei tulene niisugust nõuet
kohtupraktikast. Ka RHS § 3 üldpõhimõtetest ei ole kohtud tuletanud hankija kohustust
tagada hindamise eseme anonüümsus. See viitab üheselt: vaidlustaja väidetavat kohustust
hanijal ei ole.
23. Euroopa Kohus on leidnud, et hindamiskomisjonile peab jääma oma töö korraldamisel
vabadus:
„Sellegipoolest ei pane ei direktiivi /…/ ükski /…/ säte hankijale kohustust teha
võimalikele pakkujatele hanketeates või hankedokumentides teatavaks
hindamismeetod, mida hankija antud juhul kohaldab pakkumuste hindamiseks ja
järjestamiseks edukaks tunnistamise kriteeriumide alusel ega kohustust määrata nende
suhteline osakaal eelnevalt asjaomase hankega seotud dokumentides. Sellist üldist kohustust
ei tulene ka Euroopa Kohtu praktikast. Hindamiskomisjonile peab jääma teatud
vabadus oma tööd korraldada ja seega võib ta korraldada oma tööd esitatud
pakkumuste analüüsimisel ja kontrollimisel, muutmata hankedokumentides või
hanketeates kehtestatud edukaks tunnistamise kriteeriume. /…/ Seda vabadust õigustavad
ka praktilised kaalutlused. Hankija peab saama pakkumuste hindamiseks ja
järjestamiseks kohaldatavat hindamismeetodit kohandada konkreetse juhtumi
asjaoludele. /…/ Ent juhul, kui hindamismeetodi kindlaksmääramine enne pakkumuste
avamist ei ole ilmsetel põhjustel võimalik, ei saa hankijale ette heita nende kindlaks
määramist alles päras seda, kui hankija või tema moodustatud hindamiskomisjon tutvub
pakkumuste sisuga.“15
24. Eeltoodu tähendab, et Euroopa Kohus lubab isegi hindamismetoodikat soovi korral muuta
pärast seda, kui pakkumused on avatud, nägemata vastuolu võrdse kohtlemise ega
13 TalHKo 3-17-1172, p 27; VAKO 202-17/192991, p 17.
14 RKHKo 3-20-1198, p 18.
15 C‑6/15, p-d 27-31.
5/10
läbipaistvuse põhimõttega. Hankijale ei saa seega tuletada üldpõhimõtetest hindamise
metoodika kohta suvalisi kohustusi, mida direktiivis ega RHS-s ei ole.
25. Riigikohus on leidnud, et lihthankeid iseloomustab paindlikkus, minimaalsed
menetlusreeglid, võimalus pidada läbirääkimisi. Riigihanke üldpõhimõtteid ei ole lihthankes
põhjust sisustada sama rangelt kui hankemenetluses üldjuhul kehtivad reeglid.16 Kuivõrd
sotsiaal- ja eriteenuste menetlus on lihthankemenetluse regulatsiooniga ülimalt sarnane
(tegemist on samuti erimenetlusega), kohaldub see järeldus kindlasti ka praegusele
menetlusele. Järelikult ei ole RHS §-st 3 alust tuletada pakkumuste hindamisele kohustusi,
mida RHS § 126 ei nimeta.
26. Vaidlustaja eksib ka selles, nagu aitaks anonüümsus tagada ausama tulemuse. See lähtub
eeldusest, et hindajad on kallutatud ühe või teise ettevõtja kasuks. See kahtlus on alusetu.
Hindamiskomisjon koosneb erineva valdkonna spetsialistidest, kellel puudub huvi
konkreetse pakkuja toitu eelistada. Hankekomisjonis on nii kooli personali, õpilasi, Voco
toidutehnolooge, toitumisspetsialist, Tartu Linnavalitsuse haridus-, linnavarade ning
sotsiaal- ja tervishoiuosakonna esindajad, juriidilise taustaga isikuid, sh sotsiaalministri
nõunik, ning mahevaldkonna spetsialist. Hinnatakse serveeritavat toitu, mitte juriidilist
isikut.
4.2. Degusteerimine ei pea toimuma samas kohas
27. Vaidlustaja väidab, et pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks on „lisaks möödapääsmatult
vajalik, et degusteerimine toimuks vähemalt ühe hankeosa raames ühes ja samas kohas.“
Hankija on selgitanud vaidlustuse vastuse ptk-s 5.1, miks hindamine ei toimu ühes ja samas
kohas. Need põhjendused ei ole asjakohatud ega meelvaldsed.
28. See, et vaidlustaja oskab pakkuda veel alternatiive, kuidas võiks toitu degusteerida (nt
tundide välisel ajal), ei tähenda, et hankija kehtestatud reeglistik oleks õigusvastane. Hankija
sooviks on luua toidu valmistamisel võimalikult sarnane olukord sellele, mis toimub ka
hankelepingu täitmisel. Degusteerimine koolivälisel ajal ei ole hankija eelistus. Hankija on
kehtestanud hankest huvitatud isikutele kõige vähem koormavama viis, kuidas
degusteerimine läbi viia, s.t hindamiskomisjon läheb sinna, kuhu soovib pakkuja. RHAD p
8.1.1. kohaselt toimub hindamine „pakkuja poolt valitud koolis“, kui pakkuja juba osutab
toitlustusteenust mõnes koolis; kui mitte, siis „tuleb pakkujal tagada eelistatult Tartus või
lähiümbruses lõunaks pakutav toidukord“.
29. Toidu pakkumise keskkond ei ole hindamise ese, s.t keskkonnaga seotud aspektide alusel
komisjoniliikmed punkte maha arvata ei saa. RHAD p 8.1.1 sätestab alakriteeriumid, mida
toidu degusteerimisel hinnatakse: maitse/lõhn, tekstuur, vastavus menüüle ja välimus.
4.3. Toitlustusteenuse osutaja leidmine loosiga oleks vastuolus riigihanke
eesmärgiga
30. Märkimisväärne on vaidlustaja seisukoht: „/…/ oleks asjakohasem ja asjaosaliste suhtes
õiglasem (märksõnaks võrdne kohtlemine) tõmmata muidu võrdväärsete pakkujate vahel
lihtsalt loosi. Loosi tõmbamine oleks ka säästlikum ning otstarbekam avalike vahendite
kasutuse seisukohalt, sest kogu kavandatud degusteerimise korraldamine on nii pakkujatele
kui ka Hankijale omajagu ressursimahukas.“ Vaidlustaja ettepanek loosi tõmbamiseks on just
see, mida hankija tahab vältida.
16 RKHKo 3-17-2718, p 23.
6/10
31. Loosi teel võitja otsustamine on vastuolus riigihanke eesmärgiga. RHS § 117 lg 1 ls 2 kohaselt
tunnistab hankija põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise
kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse. RHS § 85 lg 3 kohaselt
võtab majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel hankija arvesse eelkõige
parimat hinna ja kvaliteedi suhet, mis hõlmab kvalitatiivseid, keskkonnahoidlikkuse või
sotsiaalseid kriteeriume. Loosist või liisuheitmisest ei räägi RHS mitte midagi.
32. Hankija jaoks on oluline, et menetluse käigus oleks võimalik tuvastada pakkumuste
majanduslik soodsus, sh kvaliteet. Liisu teel võitja väljaselgitamine tähendaks aga, et sisulist
konkureerimist ei olegi. Kui jätta degusteerimisega seotud kriteerium RHAD-st välja, saaksid
kõik pakkujad oma pakkumuses kinnitada kõigile hindamise kriteeriumide tingimustele
vastavust maksimaalses määras, saaksid seeläbi maksimumpunktid ja ainus võimalus
patiseis lahendada olekski loos. Sellisel viisil võitja selgitamine on hankija jaoks ebapiisav ja
tegelikult ka osalejate jaoks ebaõiglane – võidab ettevõtja, kellel on n-ö õnnelik käsi, mitte
ettevõtja, kes teeb head toitu.
4.4. Hankija ei pea komisjoni koosseisu ja töökorraldust sätestama RHAD-s
33. Vaidlustaja märgib, et pakkujate võrdse kohtlemise vaatest „on möödapääsmatult vajalik, et
ühe hankeosa raames toitu degusteeriva hankekomisjoni liikmete koosseis ja arv oleks püsiv
ning ei muutuks.“ Hankija tõesti komplekteeris hindamiskomisjonid eraldi lähtuvalt
hankeosast (s.t igas hankeosas on kindel koosseis ja komisjoniliikmete arv). Komisjoni
koosseis ja liikmete arv määrati linnavarade osakonna juhataja käskkirjaga. Milline on
komisjoni liikmete arv ja kes nad on (aga ka see, kuidas toimitakse olukorras, kus hindaja
haigestub ega saa degusteerimisel osaleda) – kõik see on hindamiskomisjoni enesekorralduse
küsimus. See ei puuduta pakkuja õigusi ega huve. Seda ei pea RHAD-s sätestama. Nagu
Euroopa Kohus on selgitanud, hindamiskomisjonile peab jääma teatud vabadus oma tööd
korraldada.17
34. Seepärast on ka asjakohatud vaidlustaja märkused, et „komisjoni liikmete vastastikkuse
mõjutamise minimeerimiseks tuleks Hankijal tagada, et liikmed ei avaldaks enda poolt ühele
või teisele degusteeritud toidukorrale antud punkte enne degusteerimise protsessi lõppu“
ning „hankija selgitused hindamiskomisjonide komplekteerimise kohta on paljasõnalised,
sest vastavaid põhimõtteid pole kusagil, saatis siis RHAD-s fikseeritud“. Need asjaolud ei
peagi olema RHAD-s fikseeritud. Hindamiskomisjoni liikmete avaldamine praeguses etapis
annaks võimaluse asuda hankest huvitatud isikutel komisjoniliikmeid mõjutama.
35. Hindamismetoodika (sh hindamise läbiviimise korralduslike küsimuste) avaldamise
kohustust RHS ette ei näe. Hankemenetluse puhul peab RHAD-s peab avaldatud hindamise
kriteeriumid, alakriteeriumid ja osakaalud.18 Sotsiaal- ja eriteenuste menetluses on
regulatsioon veelgi leebem. RHS ega hankedirektiivid ei nõua
hindamismetoodika avaldamist isegi hankemenetlustes, liiatigi siis sotsiaal- ja
eriteenuste erimenetluses. Küsimus hindamisvigade kohta saavad faktiliselt tõusetuda
pärast seda, kui hindamine on toimunud ja pakkujale tundub, et tema pakkumuse hindamine
toimus mingil põhjusel meelvaldselt või ebavõrdselt teiste pakkujatega. Hindamise
korralduslikud küsimused ja komisjoni koosseis ei saa vaidlustaja subjektiivseid õigusi
praegu mõjutada.
17 C-6/15, p 29.
18 RHS § 85 lg 9 ja C-532/06, p 38.
7/10
(V) RHAD p 8.1.1 – toidu pakkumine degusteerimiseks pärast pakkumuste
esitamise tähtpäev
36. Vaidlustaja nõustub hankijaga, et pakkumuste hindamine toimub alati pärast pakkumuste
esitamist ning pole võimalik hinnata pakkumusi, mida pole hankijale veel esitatud. Ometi
leiab vaidlustaja, et „vastavalt hanketeatele viiakse kõnealune konkreetne hankemenetlus
läbi ühes (!) etapis“ ning „pealegi näevad hanketeade ja ka RHAD ette, et pakkumused tuleb
esitada (lõplikult) pakkumuste esitamise tähtpäevaks.“19
37. Esiteks, konkreetselt ei ole kõne all „hankemenetlus“ (millele kohaldub RHS 2. peatükk), vaid
sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus (millele kohaldub RHS § 126). Vaidlustaja läbivalt
ignoreerib seda olulist asjaolu ja tuletab vaidlusealusele RHAD-le rangemaid nõudeid, kui
RHS § 126 ette näeb.
38. Teiseks, tõepoolest on tegemist „üheetapilise“ menetlusega. HT viide ei seondu aga sellega,
millal pakkumusi hinnatakse. Üheetapiline tähendab seda, et hankija ei lähtu piiratud
hankemenetlusele (RHS § 53) ja konkurentsipõhisele läbirääkimistega hankemenetlusele
(RHS § 67) omasest etapiviisilisusest, mille kohaselt toimub esmalt taotluste ja seejärel
pakkumuste esitamine. HT viide „üheetapiline“ on, arvestades vaidlustatud RHAD sätteid,
täielikult asjassepuutumatu. Seejuures vaidlustaja viidatud mitme-etapiline riigihange vr
215318 oligi „mitme-etapiline“ just tulenevalt sellest, et seal eristati taotluste esitamise vooru
(mida praeguses riigihankes ei ole).
39. Vaidlustaja märgib, et kui hankija soovib tingimata degusteerimist läbi viia, siis „peaks ta
korraldamagi hanke selgelt mitmes etapis, millest üheks oleks siis toidu (sisuliselt samuti
proovitöö) valmistamine hindamiseks/degusteerimiseks“. Selline ettepanek ei ole kooskõlas
riigihangete õigusega. Isegi mitme-etapilises menetluses toimub hindamine pärast
pakkumuste esitamist. Ka proovitööde puhul (nt IT-arendustöödel prototüübi) hindamine
toimub pärast pakkumuste esitamist. Hindamise etappi ei saa tuua ettepoole pakkumuste
esitamisest. Toidu degusteerimine ei saa toimuda seega enne pakkumuste esitamist, kuivõrd
on degusteerimine pakkumuse hindamise etapp ja toimub menüüst valitud toidu järgi.
Kokkuvõttes: asjaolu, et pakkujad valmistavad pakkumuses esitatud menüü alusel toidu
pärast pakkumuste esitamist, ei riku mitte ühtegi RHS § 126 lõiget.
(VI) RHAD p 8.1.8 – menüü nõuetekohane vormistus
40. Vaidlustaja on jätkuvalt arvamusel, et RHAD p-s 8.1.8 hindab hankija mittevastavaks
tunnistatud pakkumust.20 See ei ole tõsi. Nagu hankija on selgitanud, hinnatakse RHAD p-s
8.1.8 Vormi 2 vorminõuete järgimist, mis on sätestatud RHAD p-s 6.14. RHAD p-l 8.1.8 ei ole
mingit seost RHAD p-ga 6.15, milles kontrollitakse, kas menüü on koostatud õigele
vanuseastmele ja kas selles on antud nõutud kinnitused.21
41. Nende sisuliste puuduste puhul – kui menüü on koostatud valele vanuseastmele või kui ei ole
selles antud RHAD p-s 6.15 nõutud kinnitusi – tunnistatakse pakkumus mittevastavaks,
samas kui vormistuslike vigade puhul antakse pakkumusele vähem punkte. Mitte kusagilt
RHAD-st ei tulene vaidlustaja väidetut, et RHAD punkti 8.1.8 kohaldamiseni saab hankija
jõuda ka siis, kui RHAD p 6.15 alusel tunnistatakse pakkumus mittevastavaks.
19 Vaidlustaja 14.03.2023 seisukoht, p 1.6.
20 Vaidlustaja 14.03.2023 seisukoht, p 1.7.
21 Vt hankija 08.03.2023 seisukoht, ptk VII.
8/10
(VII) RHAD p 12.1 – läbirääkimised
42. Vaidlustajale jääb arusaamatuks, millistel tingimustel toimuvad läbirääkimised.22 Kõik
vastused vaidlustaja küsimustele sisalduvad RHAD p-s 12. Läbirääkimised toimuvad
pakkujatega pärast pakkumuste esitamist – teistpidi ei ole võimalik pakkumuste üle läbi
rääkida, kuna pakkumust veel ei ole. Kui pakkumus on kahe sisulise puudusega, siis
läbirääkimisi ei toimu (RHAD p 7.2). Läbi võib rääkida hankija esitatud tingimuste üle, sh
võib anda pakkujale võimaluse pakkumust täpsustada (RHAD p 12.1). Kui pakkumuste osas
küsimusi ei ole ja lepingu objekti kirjelduse muutmise vajadust ei teki, võib hankija jätta
läbirääkimised pidamata (RHAD p 12.2).
43. Sotsiaal- ja erimenetluse läbiviimise korra kujundamine on hankija õlul. RHS § 126 ei näe
ette mistahes spetsiifilisi reegleid menetluse läbiviimiseks. RHAD § 126 lg-st 2 tulenevalt
peab hankija määrama minimaalsed menetluse läbiviimise põhimõtted, et pakkujatele oleks
teada, milline on üldine menetluskord.23 Vaidlust ei saa olla, et hankija on selle kohustuse
täitnud. Sellist üdini detailset menetlusreeglistikku, mida näib nõudvat vaidlustaja, ei ole
hankijalt nõutud isegi konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses
(RHS § 67), mis on sotsiaal- ja eriteenuste menetlusega võrreldes rangem menetlusrežiim.
(VIII) Hankelepingu p 4.1 – teenuse hind
44. Vaidlustaja väitel on hind ebaselge – teenuse hind peaks olema üheselt kindlaks määratud
ühiku kohta.24 Teenuse hind ongi ühiku ehk koolilõuna maksumuse kohta
kindlaks määratud, s.t 1.—4. klassi õpilastele 1,45 eurot, 5.—9. klassi õpilastele
1,60 eurot ja gümnaasiumi õpilastele 2,00 eurot (hankelepingute p 4.1 lg-d 1),
millele lisandub mahetoetus, kui toetuse saamise tingimused on täidetud
(hankelepingute p 4.1 lg 2). 10-päeva menüü hinda ei ole vaja eraldi lepingus sätestada –
koolilõuna tellimine käib päevade kaupa –, kuid 10-päeva menüü hind kujuneb lihtsa valemi
alusel: koolilõuna maksumus x 10.
45. Hankeleping ei võimalda hankijal koolilõuna maksumust mis tahes viisil muuta, nagu väidab
vaidlustaja.25 Nagu hankija on varem selgitanud, seisneb hankelepingu p 4.1 lg 2 ls 3 mõte
selles, et lõpliku otsustuse hinna muutmise osas teeb hankija. Tegemist on deklaratiivse
sisuga sättega, kuna RHS § 123 lg 1 järgi on niikuinii hankijal õigus lepingu muudatusele
nõusolek anda, sh muuta lepingutasu. Hinna kujundamisel kasutatakse
indekseerimismudelit (hankelepingu p 4.1 lg 3), kuid negatiivse indeksi korral on hankijal
õigus otsustada, kas hinda muuta või mitte (hankelepingu p 4.1 lg 6). Vaidlustaja taotletud
eesmärk jääb arusaamatuks, kuna lepingu sisu ei muutu kuidagi sellest, kui hankelepingu p
4.1 lg 2 ls 3 lepingust välja võtta – pakkujal ei saa olla õigust hankelepingu tasu
muuta, selline õigus on seadusest tulenevalt üksnes hankijal.
46. Indekseerimismudel ei ole ebaselge, nagu väidab vaidlustaja.26 Hankija on teabevahetuses
selgitanud, millal indekseerimismudelit rakendatakse ja millise perioodi kohta indeksit
arvutatakse.27 Kui hankija on RHAD sätte tähendust RHS § 46 lg 1 alusel selgitanud, tuleb
selgitusest asjaomase tingimuse tõlgendamisel lähtuda.28
22 Vaidlustaja 14.03.2023 seisukoht, p 1.4.
23 RHS kommenteeritud väljaanne, § 126/16.
24 Vaidlustaja 14.03.2023 seisukoht, p 1.10.1.
25 Vaidlustaja 14.03.2023 seisukoht, p 1.10.2.
26 Vaidlustaja 14.03.2023 seisukoht, p 1.10.3.
27 Hankija 08.03.2023 seisukoht, ptk 10.3.
28 VAKO 181-17/183146, p 18; VAKO 211-17/191039, p 14.
9/10
TÄIENDAV MENETLUSKULUDE NIMEKIRI
47. Hankija on vaidlustusmenetluses kandnud täiendavaid menetluskulusid seoses
vaidlustusmenetlusega:
1) lepingulise esindaja kulu 1980 eurot, mis ei sisalda käibemaksu. Lepingulise
esindaja tunnihind on 180 eurot (käibemaksuta) ning täiendav ajakulu 11 tundi, mis
nähtub ajaaruandest.
Kuupäev Tegevus Ajakulu (h)
15.03.2023 Vaidlustaja täiendava seisukohaga tutvumine. Analüüs. 1.5
Edastamine kliendile koos küsimustega.
17.03.2023 Vaidlustaja täiendavale seisukohale vastuse koostamine. 9.5
Täiendava menetluskulude nimekirja koostamine. Kliendiga
kooskõlastamine. Allkirjastamine ja VAKO-le edastamine
Kokku (h) 11
Kokku (EUR) 1980
MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED
48. Tähtaegsus. Vaidlustuskomisjon on määranud täiendate seisukohtade tähtpäevaks
17.03.2023. Seisukoht on tähtaegne.
49. Esitamine. Vastus on edastatud riigihangete vaidlustuskomisjoni e-postile
[email protected] ja
vaidlustaja esindaja e-posti aadressile.
Austusega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erki Fels, vandeadvokaat
10/10