Olga Batluk
Teie 27.02.2023 nr 7-1.2/2
Narva-Jõesuu Linnavalitsus
Meie 18.03.2023 nr 15-4/1459-2
[email protected]
Kudruküla Valdeku
detailplaneeringu kehtetuks
tunnistamisest
Austatud proua Batluk
Olete 27.02.2023 kirjaga nr 7-1.2/2 küsinud Rahandusministeeriumilt selgitust seoses Kudruküla
Valdeku detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega.
Valdeku maaüksuse detailplaneering (edaspidi detailplaneering) kehtestati Vaivara vallavolikogu
24.05.2007 otsusega nr 102. Detailplaneeringu eesmärgiks oli muuta maa-ala osaliselt elamumaa
sihtotstarbega kruntideks ning määrata moodustuvate kruntide ehitusõigus, lahendada
heakorrastus, haljastus, juurdepääsuteed, liikluskorraldus ja vajalikud tehnovõrgud.
Detailplaneeringuga määratud krundid on moodustatud 2007. a, detailplaneeringu alal ortofoto
kohaselt ehitised puuduvad.
Kirjas toodud info kohaselt kuuluvad kogu planeeringuala krundid ühele omanikule ja maaomanik
on esitanud avalduse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks, kuna soovib detailplaneeringu
elluviimisest loobuda. Maaomanik soovib detailplaneeringukohased krundid uuesti kokku liita,
muuta maakasutuse sihtotstarvet ning maaüksuse hiljem võõrandada.
Palute Rahandusministeeriumilt selgitust detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise osas ning
Maa-ametilt maa sihtotstarbe määramise osas.
Tutvunud kirjas toodud asjaoludega, märgime järgmist:
1. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 126 lg 6 sätestab, et kui detailplaneeringus on krunt
määratud, on see katastriüksuse moodustamise alus. Seega kuni detailplaneering kehtib, on
detailplaneeringuga määratud krundid katastriüksuste moodustamise aluseks ning
detailplaneeringust erinevalt ei ole maakorraldustoiminguid üldjuhul võimalik teostada.
2. Olete õigesti välja toonud, et kuna detailplaneeringu alusel on katastriüksused moodustatud,
on detailplaneeringut asutud ellu viima, mistõttu PlanS § 140 lg 1 p 1 alusel detailplaneeringut
kehtetuks tunnistada ei saa. PlanS § 140 lg 1 p 2 alusel võib detailplaneeringu kehtetuks
tunnistada, kui planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. PlanS
§ 6 p 11 sätestab, et planeeringu elluviimine on tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus
sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine, mis on
eelkõige avaliku võimu asutuse ülesanne. See tähendab, et elluviimine on pidev protsess,
mille kestel avalik võim jätkuvalt hoiab kinni planeeringus seatud eesmärgist ja tingimustest.
Elluviimisest loobumine tähendab eelkõige, et käsitletavale alale ei soovita tulevikus midagi
ehitada. Kuna omanik on avaldanud soovi detailplaneeringu elluviimisest loobuda, siis saab
kohalik omavalitsus kaalutleda, kas detailplaneeringu nõuetest kinnipidamist on vaja
jätkuvalt tagada või pole see enam vajalik. Sh tuleb kohalikul omavalitsusel läbi mõelda,
kuidas lahendada kehtiva Alamjooksu detailplaneeringu
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
(http://www.vaivaravald.ee/dp/Alamjooksu/Alamjooksu_pdf/dp_pass.htm) tehnovõrkudega
varustamine, kuna Alamjooksu detailplaneeringu kohaselt rajatakse vee- ja
kanalisatsioonivõrgustik Valdeku maaüksuse maa-alalt. Olete oma kirjas õigesti välja
toonud, et tehnorajatiste rajamiseks üldreeglina eraldi detailplaneeringut koostama ei pea ja
nende ehitamine võib toimuda ehitusloa alusel.
3. Kehtiva Vaivara valla üldplaneeringu (http://vaivaravald.ee/dp/yp2/yp2_pdf/dp_pass.htm,
edaspidi nimetatud üldplaneering) kohaselt on planeeringualale määratud (ilmselt kehtiva
detailplaneeringu alusel) väikeelamumaa juhtotstarve. Väikeelamumaa on üldplaneeringu
seletuskirja p 3.1 kohaselt reeglina ühepereelamute ehitamiseks kavandatud maa.
Juhtotstarbe määramise ja tingimuste seadmisega reguleeritakse üldplaneeringus eelkõige
ehitustegevust, käesoleval hetkel teie kirjas toodud info kohaselt omanik ei soovi ehitada,
vaid maad kasutada maatulundusmaana.
4. Üldplaneeringu seletuskirja sama punkti kohaselt üldplaneeringu ellurakendamisel võib
olemasolevaid krunte ja kinnistuid kasutada edasi nende senise kasutusotstarbe järgi.
Reserveeritud juhtotstarvet ja ehitustingimusi tuleb järgida juhul, kui krundi või kinnistu
seniseid ehitustingimusi soovitakse muuta, seega reserveeritud juhtotstarve muutub
maakasutusel määravaks, kui soovitakse ehitada. Kuigi detailplaneeringualal on moodustatud
krundid ja määratud sihtotstarve, ei ole maa-ala tegelikkuses detailplaneeringuga määratud
sihtotstarbel, so elamumaana, kasutama hakatud, vaid jätkunud on varasem maatulunduslik
maakasutus metsa majandamise näol. Rahandusministeeriumile esitatud info kohaselt
lähitulevikus ehitada ei soovita, mistõttu saab kohalik omavalitsus kaalutleda, kas
detailplaneeringuga määratud kruntide kokku liitmisel ja sihtotstarbe määramisel kasutatakse
maa-ala edasi selle senise kasutusotstarbe järgi.
5. Maakatastriseaduse § 18 lg 1 p 1 kohaselt määratakse ehitisteta katastriüksusele sihtotstarve
maa tegeliku kasutuse alusel või detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel
üldplaneeringu alusel. Antud piirkond ei ole planeerimisseaduse ega kehtiva üldplaneeringu
kohaselt detailplaneeringu koostamise kohustusega ala ning maa sihtotstarbe muutmine
maatulundusmaaks ilma ehitusõiguse soovita ei ole detailplaneeringu koostamise
kohustusega juht. Seega saab Rahandusministeeriumi hinnangul kohalik omavalitsus
kaalutleda, milline on maa tegelik kasutus ja millist maakasutamise sihtotstarvet selle alusel
määrata. Täpsema selgituse maakatastriseaduse rakendamise osas saab anda Maa-amet.
Juhime tähelepanu sellele, et PlanS § 140 lg 3 kohaselt esitatakse detailplaneeringu kehtetuks
tunnistamise otsuse eelnõu kooskõlastamiseks PlanS § 127 lg 1 nimetatud asutustele ja arvamuse
andmiseks PlanS § 127 lg 2 nimetatud isikutele ja asutustele. Palume kohalikul omavalitsusel
detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisel arvestada PlanSis toodud nõuetega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heddy Klasen
Ruumilise planeerimise osakonna juhataja
Lisaadressaadid:
Maa-amet
Kätlin Kallas 611 3843,
[email protected]
2