Riigihangete vaidlustuskomisjon
Tartu mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115
e-post:
[email protected]
Teie 14.03.2023 nr 12.2-10/28
Meie 17.03.2023
Finestmedia AS täiendavad selgitused Registrite ja Infosüsteemide Keskuse riigihanke
„Koosloome Infosüsteemi (KOOS) arendustööde ja täiendava lisaressursi soetamine – IT-
analüütikud“ (viitenumber 259994) 08.03.2023 esitatud vaidlustusele
Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Registrikood: 70000310
Lubja tn 4, Tallinn, 19081
Esindaja: Teele Nässi
E-post:
[email protected],
[email protected]
Kolmas isik: AS CGI Eesti
Registrikood: 10006966
A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn, 11316
Esindaja: Anneli Tiido, Juhatuse liige
E-post
[email protected],
[email protected]
I ASJAOLUD
1. 02.02.2023 esitas Registrite ja Infosüsteemide Keskus (edaspidi Hankija) riigihangete registri
kaudu dünaamilise hankesüsteemiga nr 240391 liidestatud taotlejatele kutse pakkumuse
esitamiseks piiratud hankemenetluses „Koosloome Infosüsteemi (KOOS) arendustööde
täiendava lisaressursi soetamine - IT-analüütikud“ (riigihangete registri viitenumber 259994)
(edaspidi Hange).
2. 03.03.2023 kell 12.15 tegi Hankija riigihangete registri kaudu pakkujatele nähtavaks
vastavaks- ja edukaks tunnistamise otsused, mis sisaldasid endas mh ka pakkumuste
hindamistulemusi. Nimetatud dokumentide kohaselt tunnistati kõik esitatud pakkumused
(Finestmedia AS ja AS CGI Eesti) vastavaks ning edukaks tunnistati AS CGI Eesti (edaspidi
Kolmas isik) pakkumus, kui enim väärtuspunkte kogunud pakkumus.
Finestmedia AS täiendavad selgitused vaidlustuse Registrite ja Infosüsteemide Keskuse riigihanke „Koosloome
Infosüsteemi (KOOS) arendustööde täiendava lisaressursi soetamine - IT-analüütikud“ (259994) hindamise ja
edukaks tunnistamise otsustele.
3. 08.03.2023 edastas Finestmedia AS (edaspidi Vaidlustaja) Riigihangete
vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse, kus Vaidlustaja on seisukohal, et Hanke
hindamine ei ole läbi viidud korrektselt, hanke alusdokumentides sätestatu kohaselt ning
pakkumuses sisaldunud informatsiooni õigesti tõlgendades ning hinnates. Vaidlustaja on
vaidlustuses seisukohal, et Hankija on Hanke alusdokumentides hindamiskriteeriumi
„kokkupuude justiitsvaldkonnaga“ jätnud üheselt mõistetavalt lahti kirjutamata ning hakanud
seda pakkumuste hindamisel sisustama, tõlgendama ja mh hindama kokkupuute piisavust või
mittepiisavust. Ka on Vaidlustaja on seisukohal, et tema esitatud pakkumus vastab kõigile
pakkumuskutses püstitatud nõuetele ja tingimustele ning Hankija hindamisel esitatud etteheited
ei ole asjakohased ega tõesed. Seetõttu peaks Vaidlustaja pakkumus koguma hindamisel
maksimaalsed 100 hindepunkti, mitte Hankija poolt omistatud 95.
4. 14.03.2023 edastas VAKO kirjaliku menetluse teate nr 12.2-10/28 koos Hankija ja Kolmanda
isiku argumentide ja seisukohtadega, milles andis teada, et vaatab vaidlustuse läbi kirjalikus
menetluses ning kus viitas, et lähtuvalt RHS §196 lg 3 on menetlusosalistel võimalik esitada
VAKO-le täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh menetluskulude taotlusi, kuni 17.03.2023.
II TÄIENDAVAD SEISUKOHAD
1. Vaidlustaja on tutvunud Hankija ja Kolmanda isiku poolt esitatud argumentide ja
põhjendustega ning esitab alljärgnevalt täiendavad selgitused.
2. Hankija on oma seisukoha punktis 2.1 osundanud „Enne kui Vastustaja esitab oma
vastuväited Vaidlustaja seisukohtadele peame vajalikuks juhtida tähelepanu, et halduskohtu
hinnangul saab pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamisel olla vaidluse all üksnes
küsimus, kas hankija kohaldas riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimusi õigesti või
mitte. Seega ei saa vaidlustuskomisjon analüüsida seda, kas kriteeriumid olid pakkumuste
võrdlemiseks lubatavad, piisavalt selged ja võimaldasid esitatud pakkumusi objektiivselt
hinnata ning kas pakkumustele antud väärtuspunktide arv ja osatähtsus ja hindamismeetodid
olid sisuliselt põhjendatud.“
2.1. Vaidlustaja hinnangul Hankija väide on ainetu, mille kohaselt ei saa VAKO antud
menetlusetapis hinnata seda, kas kriteeriumid olid pakkumuste võrdlemiseks piisavalt selged ja
võimaldasid esitatud pakkumusi objektiivselt hinnata.
2.2. Vaidlustaja ei väida seda, et hindamiskriteeriumid ei olnud selged (nagu leiab oma
seisukoha punktis 2.1 Kolmas isik). Kui need oleksid olnud vaidlustaja jaoks ebaselged, siis
oleks vaidlustaja esitanud täpsustavaid küsimusi. Vaidlustaja väidab seda, et Hankija on asunud
enda poolt seatud kriteeriume hindamise käigus täiendama ning teinud edukaks tunnistamise
otsuse kriteeriumite põhjal, mida pakkumise kutse ei sisaldanud. Hindamine ei toimunud
pakkumise kutses esitatud hindamiskriteeriumite kohaselt.
2.3. Asjaolu, et VAKO ja halduskohus saavad hinnata seda, kas hindamine on toimunud
pakkumise kutses toodud hindamiskriteeriumite kohaselt, on jaatanud ka Riigikohus nt.
Riigikohtu halduskolleegiumi 11. detsembri 2020 a. otsuses nr 3-20-1198. Viidatud otsuses
Lehekülg: 2
Finestmedia AS täiendavad selgitused vaidlustuse Registrite ja Infosüsteemide Keskuse riigihanke „Koosloome
Infosüsteemi (KOOS) arendustööde täiendava lisaressursi soetamine - IT-analüütikud“ (259994) hindamise ja
edukaks tunnistamise otsustele.
märgib Riigikohus mh, et Hankija ei või hindamiskriteeriume ega alakriteeriume luua ega
muuta tagantjärele, pärast pakkumuste avamist (vt otsuse p. 19). Hindamiskomisjonile peab
jääma vabadus oma tööd korraldada, muutmata hindamiskriteeriume ega nende osakaale (vt
otsuse p. 20).
2.4. Vaidlustaja osundab ka Riigikohtu halduskolleegiumi 19. detsembri 2019 a. otsusele nr 3-
19-1464, milles Riigikohus on selgitanud, et pakkumuste hindamise etapis ei saa Hankija asuda
pakkumusele esitama tingimusi, mida alusdokumendid ei sisalda (vt otsuse p 15).
3. Hanke hindamismetoodika kirjelduse punkti 2 alapunktis 3 on Hankija märkinud, et hindab
meeskonnaliikmete kogemust/kokkupuudet justiitsvaldkonnaga, täpsustades, et punkte
omistatakse, kui IT-analüütik omab kokkupuudet (sh õpingud, töökogemus)
justiitsvaldkonnaga (sh kriminaal, õiguspoliitika, kohtuhaldus jne). Sellele on viidanud Hankija
ka oma seisukoha punktis 2.1.4.
3.1. Vaidlustaja leiab Hankija põhjendustest ja selgitustest lähtuvalt, et Hankija on oma
argumentides punktides 2.1.4, 2.1.6 ja 2.1.7 asunud seisukohale, et võrdsustab kokkupuudet
justiitsvaldkonnaga kitsalt ainult õigusemõistmisega:
3.1.1. Punktis 2.1.4 väidab Hankija „…Koosloome infosüsteemi analüüsi kirjutamisel
lähtutakse ja on eelnevalt lähtutud muuhulgas hea õigusloome ja normitehnika eeskirjast,
millega tagatakse õigusnormide rakendatavus õigusmõistmise protsessi käigus. Seetõttu pidas
hankija vajalikuks hinnata õigusmõistmisega (justiitsvaldkond) seotud õigusloomealase
kogemuse olemasolu pakkujate poolt pakutavatel IT analüütikutel…“
3.1.2. Punktis 2.1.6 väidab Hankija „Hankija hinnangul eeldab hindamiskriteeriumi täitmine
isiku kokkupuudet õigusmõistmisega (justiitsvaldkond)…“
3.1.3. Punktis 2.1.7 väidab Hankija „…Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus ei
sisalda kohtumenetlusega seotud aspekte ega ka kohustuste sätestamist. Eeltoodud
põhjenduste alusel hindaski Hankija, et CV-s märgitud Metsaregistri põhimääruse välja
töötamine ei ole Hankija hinnangul piisav kokkupuude justiitsvaldkonnaga.“
3.2. Eeltoodud Hankija väidetest võiks järeldada, et nendele tingimustele vastaksid üksnes IT-
analüütikud, kes omavad kohtusüsteemis töötamise kogemust, kuna õigusemõistmisega tegeleb
ainult kohtusüsteem. Samas on Hankija poolt hanke alusdokumentides kõnealuse kriteeriumi
kohta justiitsvaldkonna osas sulgudesse lisatud avatud loeteluna täpsustused „sh kriminaal-,
õiguspoliitika, kohtuhaldus jne“, millega Hankija laiendab justiitsvaldkonna mõistet.
3.3. Hankija seisukoha punktist 2.1.8. aga järeldab Vaidlustaja, et tegelikkuses on Hankija
hoopis oodanud ja sisustanud IT-analüütiku kokkupuuteks kitsamalt ainult justiitsvaldkonna
infosüsteemidega kokkupuudet. Samas hanke alusdokumentides toodud hindamiskriteeriumi
kohaselt võib mõista justiitsvaldkonnaga kokkupuudet märksa laiemalt ning seetõttu ongi
Vaidlustaja esitanud ühe IT-analüütiku CV-s (S.K.) kokkupuuteks justiitsvaldkonna projekti
ning teise IT-analüütiku CV-s (P.L.) Metsaregistri põhimääruse välja töötamise.
Lehekülg: 3
Finestmedia AS täiendavad selgitused vaidlustuse Registrite ja Infosüsteemide Keskuse riigihanke „Koosloome
Infosüsteemi (KOOS) arendustööde täiendava lisaressursi soetamine - IT-analüütikud“ (259994) hindamise ja
edukaks tunnistamise otsustele.
3.3.1 Vastavalt konkreetsele hindamiskriteeriumile (lähtudes ka punktide andmise süsteemist,
ehk kõik või ei midagi) ei saa Vaidlustaja hinnangul Hankija siinkohal hinnata kogemuse mahtu
ja selle piisavust (nagu Hankija punkti 2.1.8 selgitusest võiks mõista). Hankija saab hinnata
vaid seda, kas nõutud kogemus on olemas või ei ole. Asjakohane ei ole hinnata kogemuse
samaväärsust teiste pakutud spetsialistidega mh. ei saa Vaidlustaja pakkujana olla teadlikud
Kolmanda isiku poolt pakutud isikute kogemuse sisust.
3.4. Vaidlustaja hinnangul ei ole Hankija seisukoha punkt 2.1.3. antud vaidlustuse kontekstis
relevantne. Viidatud hanke tehniline kirjeldus ja selle punkt 2 ja alapunktid ning punkt 5.5.3 ei
täpsusta ega sisusta kuidagi „justiitsvaldkonnaga kokkupuute“ aspekte. Tehnilise kirjelduse
punkt 2 ja selle alapunktid annavad väga üldise ülevaate koosloome keskkonnast, kuhu IT-
analüütikuid hangitakse ning punkt 5.5.3 selgitab süsteemi eesmärki, kuid on toetavaks
argumendiks hangitavate IT-analüütikute väga heal tasemel eesti keele oskuse nõudele (punkt
5.5).
3.5. Kolmanda isiku seisukoha punktis 2.7 toodud viide „Hankija on Hanke projekti
keerukusele ja kogenud IT-analüütikute vajadusele viidanud ka Hanke teabevahetuse kaudu
07.02.2023 esitatud vastuses“ ei ole Vaidlustaja hinnangul antud vaidlustuse kontekstis
relevantne, kuna teabevahetuses ei puudutata vaidlusealuseks olevat „justiitsvaldkonnaga
kokkupuute“ hindamiskriteeriumit sisuliselt ning ei täpsustada ega täiendata seda.
3.5.1 Teabevahetuse vastuses on pelgalt öeldud, et „Mõlemad eksperdid peavad vastama
punktides 5.3 ja 5.4 toodud nõuetele, sest eelduseks on kaks tugevat ja kogenud IT-analüütikut.
Projektis on käimas paralleelselt 2 erinevat osa (SFII ja SFIII) ja mõlemad IT-analüütikud
peavad olema võimelised enda projekte ise vedama ja toime tulema. Tegemist on kahe erineva
meeskonnaga koosloome projektis.“. Vaidlustaja on seisukohal, et tema mõlemad pakutud IT-
analüütikud vastavad kõikidele hanke algustingimustes sätestatud nõuetele,
hindamiskriteeriumidele, on kogenud ja võimelised projekte ise vedama ning toime tulema.
4. Hankija on oma vastuse punktis 2.1.2 osundanud, et kuna ükski hankest huvitatud isik ei ole
hindamiskriteeriumi nõuete täpsustamiseks või selgitamiseks küsinud Riigihangete Registri
teabevahetuse kaudu küsimusi ning seetõttu võis hankija eeldada, et nõue oli arusaadav ja
üheselt tõlgendatav.
4.1. Vaidlustaja rõhutab, et ei esitanud pakkumuse koostamise jooksul hindamiskriteeriumi
nõuete täpsustavaid küsimusi ega selgitusi hankemenetluse jooksul, kuna Vaidlustaja saigi
tingimustest aru just nii nagu need hanke alusdokumentides sõnastatud olid –
„Meeskonnaliikmete kogemus/kokkupuude justiitsvaldkonnaga: Kui üks pakutav IT-analüütik
omab kokkupuudet (sh õpingud, töökogemus) justiitsvaldkonnaga (sh kriminaal-,
õiguspoliitika, kohtuhaldus jne) - omistatakse 5 punkti; Kui mõlemad pakutavad IT-analüütikud
omavad kokkupuudet (sh õpingud, töökogemus) justiitsvaldkonnaga (sh kriminaal-,
õiguspoliitika, kohtuhaldus jne) - omistatakse 10 punkti“.
Lehekülg: 4
Finestmedia AS täiendavad selgitused vaidlustuse Registrite ja Infosüsteemide Keskuse riigihanke „Koosloome
Infosüsteemi (KOOS) arendustööde täiendava lisaressursi soetamine - IT-analüütikud“ (259994) hindamise ja
edukaks tunnistamise otsustele.
4.1.1. Nagu Vaidlustaja on oma vaidlustuses osundanud, siis on põhjendatud pakkuja eeldus, et
antud hindamiskriteeriumi rakendamisel hinnataks kokkupuute olemasolu (jah) või mitte-
olemasolu (ei) andes ka punkte vastavalt kas 5 või 0 (per analüütik).
4.1.2. Kuna hanke alusdokumentides ei olnud sätestatud hindamiskriteeriumides täpsustusi, sh
et kogemusena hinnatakse vaid infosüsteemidega tööd või kitsalt õigusemõistmise aspekti
terviklikus justiitsvaldkonnas või pakkujatele teadmata mõõdikute alusel kokkupuute piisavust,
siis nende aspektide mitteküsimist või mitte teadmist ei saa pakkujatele ette heita.
5. Vaidlustaja jääb seisukohale, et avaliku sektori ametikohal töökohustuste täitmisel ühe
andmekogu põhimääruse väljatöötamine on selge ja ühene kokkupuude õiguspoliitikaga,
seeläbi ka justiitsvaldkonnaga ning vastavuses hindamiskriteeriumiga. Kas see on Hankija
jaoks piisav või mitte või kuidas seda piisavust hinnatakse, ei selgu hanke alusdokumentides
sätestatud hindamiskriteeriumidest.
III KOKKUVÕTE
1. Vaidlustaja leiab, et Hankija näib vaidlustuse aluseks oleva hindamiskriteeriumi tingimuse
sisustamisega olevat segaduses. Ühelt poolt on Hankija hanke alusdokumentides
justiitsvaldkonnaga kokkupuute aspekti laiendanud suures ulatuses (sh
hindamiskriteeriumisse jätnud avatud loeteluna - sh kriminaal-, õiguspoliitika, kohtuhaldus
jne - toodud selgituse), aga vaidlustuse põhjendustes sisustanud seda osaliselt kas kitsalt
õigusemõistmise aspektidega või kokkupuutena justiitsvaldkonna infosüsteemidega või
mingite pakkujatele teadmata mõõdikute alusel hinnanud kokkupuute
piisavust/mittepiisavust.
2. Vaidlustaja rõhutab, et ei esitanud hanke algusdokumentides sätestatud
hindamistingimuste kohta täpsustavad küsimusi, sest pakkuja sai tingimustest aru just nii,
nagu need sõnastatud olid - kokkupuude justiitsvaldkonnaga. Pakkuja arusaamise kohaselt
kuulub töökohustuste täitmisel ühe andmekogu põhimääruse väljatöötamises osalemine
õigusloome protsessi ning seega justiitsvaldkonna määratluse alla.
3. Vaidlustaja jääb oma 08.03.2023 esitatud vaidlustuse seisukohtade ja taotluste juurde.
Lugupidamisega,
(allkirjastatud digitaalselt)
Jan Urva
Finestmedia AS
Tegevjuht, juhatuse liige
Lehekülg: 5