dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Soovitused seoses avatud hankemenetlusega riigihankega „Saarde valla jäätmejaama ehitustööd“

Rahandusministeerium · 22. märts 2023
Viit
12.2-1/1806-3
Registreeritud
22. märts 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Saarde Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.2-1/2023
Vastutaja
Mihhail Antonov (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎Soovitused seoses avatud hankemenetlusega riigihankega Saarde valla jäätmejaama ehitustööd.msg87 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Estella Põllu </O=JM/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=USERD99986B1> Saaja: [email protected], [email protected], RAM Riigihangete järelevalve list Teema: Soovitused seoses avatud hankemenetlusega riigihankega „Saarde valla jäätmejaama ehitustööd“ Austatud hankija Rahandusministeeriumile oli laekunud järelevalveteade, milles juhiti tähelepanu riigihangete registris läbiviidavale Saarde Vallavalitsuse avatud hankemenetlusega riigihankele „Saarde valla jäätmejaama ehitustööd“, viitenumber 261135 <https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5588140/general-info> . Riigihangete registrist nähtub, et riigihanke esemeks olevaid töid rahastatakse Euroopa Liidu vahenditest (projekti nr kliima.6.01.20-0037). Jätsime järelevalveteate ajendil järelevalvemenetluse alustamata, leides, et teates esitatud faktiväited ei ole põhjendatud rikkumiskahtluse tekkimiseks küllaldaseks. Sellegipoolest on järelevalvemenetluse alustamata jätmise otsustamise käigus kogutud alusandmete põhjal tekkinud vajadus pöörduda hankija poole selgitamaks: (i) Eesti registrite, standardite ja muude Eestis kehtivate siseriiklike regulatsioonidega seotud kvalifitseerimise tingimuste problemaatilisust; (ii) Hankelepingu lõppemisest riigihangete registrile teatamise kohustust. Diskrimineerivad kvalifitseerimistingimused Järelevalveteates ei seatud kahtluse alla riigihankes (RH 261135) kehtestatud kvalifitseerimise tingimusi, kuid Rahandusministeerium märkas hanketingimustega tutvumisel, et hankija on kehtestanud pakkuja tehnilisele ja kutsealasele suutlikkusele järgmise kvalifitseerimise tingimuse: „Pakkuja peab olema riigihanke algamisele eelneva 60 kuu (arvestades hanketeate avaldamise kuupäeva) jooksul nõuetekohaselt täitnud vähemalt ühe sarnase ehituse või rekonstrueerimise töö. Sarnaseks ehitustöödeks loetakse majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusega nr 51 kinnitatud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” koodiga: 12520 Hoidlad ja laohooned; 12748 Jäätmekäitluse hoone; 24223 Laoplats või laoväljak; 24229 Muu nimetamata laomajandusrajatis; 21100 Teed; 21110 Maanteed; 21120 Tänavad tähistatud objektide ehitustööde teostamist.“ Seega on hankija piiranud kvalifitseerimistingimuse täitmiseks sobivate referentsobjektide loetelu Eestis kehtivate ehitise kasutamise otstarbe koodidega, millest omakorda järeldub, et kvalifitseerimistingimusele vastav ehitis peab olema ehitatud Eestis. Osundatud tingimuse seadmisel on hankija tuginenud riigihangete seaduse (RHS) § 101 lg 1 p-le 1. Käesolevaga selgitame, et kuigi RHS § 101 lg 1 p 1 lubab hankijal kehtestada varasema(te) ehitustöö(de) referentslepingu(te) nõude, peab hankija ka selle kvalifitseerimistingimuse puhul arvestama samas sätte preambulis, RHS § 98 lg 1 teises lauses ja RHS § 3 p-des 1-2 sätestatud proportsionaalsuse nõudega, millest tulenevalt peab iga kvalifitseerimistingimus vastama tellitavate ehitustööde olemusele, kogusele ja kasutusviisile – kvalifitseerimistingimus peab olema sobiv ja vajalik veendumaks pakkuja suutlikkuses hankelepingut nõuetekohaselt täita, teisalt ei tohi kvalifitseerimistingimus olla ülemäärane. Lisaks ei tohi kvalifitseerimise tingimus olla teisi Euroopa Liidu liikmesriigi, muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigi ettevõtjaid diskrimineeriv. RHS § 3 p 2 kohaselt peavad kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid olema riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Tingimus, mis seob referentslepingukohase sarnase ehitustöö Eestis kehtiva ehitise kasutamise otstarbe koodi(de)ga, ehitisregistri koodiga vms siseriiklikust regulatsioonist tuleneva lisanõudega, võib olla teisi Euroopa Liidu liikmesriigi, muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigi ettevõtjaid diskrimineeriv. Välisriigi ettevõtjatel, kes võivad olla ehitanud riigihanke esemega samaväärseid jäätmejaamu või muid sarnaseid objekte, ei ole võimalik antud kvalifitseerimise tingimust täita pelgalt põhjusel, et samaväärsed ehitustööd ei ole hanketeates loetletud koodiga, sest pole teostatud Eestis ning osundatud sõnastuses tingimuse tähenduses ei saa neid käsitleda „sarnase ehitustööna“. Eriti tähelepanelik peaks hankija olema sedalaadi kvalifitseerimise tingimuse kehtestamisel välisrahastusega riigihangetes, sest põhjendamatult piirav või diskrimineeriv riigihankes osalemise tingimus võib tuua kaasa finantskorrektsiooni (välistoetuse tagasinõude). Euroopa Komisjoni välja antud dokumendis „Suunised selliste finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks, mida tuleb teha ühisjuhtimise raames rahastatavate liidu kulutuste suhtes, kui ei ole järgitud riigihanke-eeskirju“ on märgitud, et kui ettevõtja ei saa pakkumust esitada, sest hanketeates või -dokumentides on sätestatud ebaseaduslikud valikukriteeriumid ja/või pakkumuse hindamise kriteeriumid, siis on korrektsioonimääraks 25%. Diskrimineeriva kvalifitseerimistingimuse näitena on toodud kohustus juba omada riigis või piirkonnas üksust või esindajat või kohustus omada riigis või piirkonnas kogemust (vt. Euroopa Komisjoni 19.12.2013 otsusega nr C(2013) 9527 heaks kiidetud juhend, lk 12, p 2.1.9 <https://ec.europa.eu/transparency/documents-register/detail?ref=C(2013)9527&lang=et> ). Euroopa Komisjoni talituste koostatud juhenddokumendis „Riigihanked: Praktilisi näpunäiteid kõige levinumate vigade vältimiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavate projektide puhul“ on rõhutatud, et avaliku sektori hankija ei tohi mingil juhul võtta taotlejate/pakkujate valiku aluseks soovi eelistada kohalikke või riiklikke tarnijaid, kuna see oleks diskrimineeriv ja vastuolus ELi aluslepingute põhimõtetega. Avaliku sektori hankija küsitav teave peab olema proportsionaalne ja lepingu teemavaldkonda arvestades asjakohane (vt. viidatud dokument, lk 30, p 2.3.1 <https://www.fin.ee/media/8463/download> ). Samas dokumendis on ebaseaduslike ja/või diskrimineerivate valikukriteeriumide näidetena nimetatud juhtumeid, kus hankija on kehtestanud kvalifitseerimise tingimuse, mille järgi: ettevõtjal peab juba olema hanke riigis või piirkonnas büroo või esindaja; ettevõtjal peab olema riigis või piirkonnas kogemusi; jne (vt. viidatud dokument, lk 38, p 6 <https://www.fin.ee/media/8463/download> ). Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonnale teadaolevalt on Euroopa Liidu välisrahastusega projektide abikõlblikkuse kontrollimisel tehtud finantskorrektsioone seoses asjaoluga, et referentsobjektide kohta on küsitud andmeid, mida on võimalik esitada üksnes mingis piirkonnas (nt Eestis) ehitatud objektide kohta. Diskrimineerivalt piirav hanketingimus on muu hulgas see, kui iga referentsobjekti kohta vaja esitada mingi Eesti registri kood (Eesti ehitusregistri kood, ehitusseaduse alusel väljastatud kasutusluba vms). Ka riigihankevaidlustele spetsialiseerunud õigusteenuste osutajad on soovitanud vältida RHS § 101 lg 1 p 1 kohase kvalifitseerimistingimuse sõnastamisel ehitise otstarbe määratlemisel Eestis kehtivaid viiekohalisi kasutusotstarbe koode. Näiteks on soovitatud mitte kasutada koodi 11310. Sellele vastab hoolekandeasutuste hooned ning vajadusel kasutadagi sellist määratlust (vt. K. Matteus. Riigihanke blogi. II osa – Diskrimineerivad kvalifitseerimistingimused, p 6, 14.02.2022 <https://riigihankeblogi.com/2022/02/14/ii-osa-diskrimineerivad-kvalifitseerimistingimused/> ). Kokkuvõtvalt märgime, et kõnelauses riigihankes (RH 261135) referentsobjektidele kehtestatud nõuet, mis viitab üksnes Eesti ehitise kasutamise otstarbe koodidele, võidakse lugeda diskrimineerivaks, sest selle kriteeriumiga võidakse soodustada kohalikke ettevõtteid, kes suudavad tõenäolisemalt sellele tingimusele vastata, ning teised Euroopa Liidu ettevõtjad võivad sellisest tingimusest kohkudes loobuda riigihankes osalemisest. Hankelepingu lõppemise andmete esitamine riigihangete registrile Lisaks eelnevale täheldasime, et kuigi järelevalveteate esitaja väidetest ja telefonivestlusest hankija esindajaga selgus, et varasema samaesemelise hankemenetluse (RH 236216 <https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3188812/general-info> ) tulemusel sõlmitud hankeleping lõpetati juba 2023. aasta jaanuaris, ei ole hankija seniajani esitanud riigihangete registris avaldamiseks kõnealuse hankelepingu lõppemise andmeid. Riigihangete registri andmeil on hankeleping jätkuvalt täitmisel seisundis. RHS § 83 lg 7 kohaselt peab hankija esitama 30 päeva jooksul pärast hankelepingu lõppemist registrile järgmise teabe: 1) hankelepingu tegelik maksumus; 2) hankelepingus tehtud muudatused, mille kohta hankelepingu muutmise teadet ei esitatud. Lisaks sätestab 01.06.2022 jõustunud RHS § 83 lg 71, et hankija peab esitama registrile teabe ettevõtjapoolsete hankelepingu rikkumiste kohta, mis hankija hinnangul vastavad RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise alusele, 30 päeva jooksul õiguskaitsevahendi rakendamisest arvates. Hankija nõude vaidlustamise korral lisab ta vastava teabe 10 päeva jooksul nõude vaidlustamisest arvates. Seaduseelnõu seletuskirjas on märgitud, et õiguskaitsevahendi rakendamiseks tuleb lugeda ajahetke, mil hankija vastava nõude ettevõtjale esitab, nt esitab leppetrahvinõude või teatab lepingust taganemisest. Hankelepingu rikkumise teabe ja hankija nõude vaidlustamise teabe eraldamine on vajalik seetõttu, et rikkumisest teavitamise ajal ei pruugi olla veel selge, kas pakkuja soovib nõuet vaidlustada või mitte, nt esitada hankija vastu tsiviilhagi. Samas tuleb silmas pidada, et nõude vaidlustamine ei tähenda tingimata hagi esitamise fakti, vaid vaidlustamise märke tegemiseks riigihangete registris piisab ka ettevõtjapoolse vastuväite esitamisest hankijale endale (vt. RHS-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, Riigikogu XIV koosseis, 491 SE I, seletuskiri, lk 21 <https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b533be92-b5d8-47fc-a71d-fee84a786aa0/riigihangete-seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus> ). Erinevalt kuni 31.05.2022 kehtinud RHS § 83 lg 7 p-st 3, mis nägi alati ette lepingu lõppemise andmetes õiguskaitsevahendi kohaldamisest teatamise, sätestab 01.06.2022 jõustunud RHS § 83 lg 71, et hankelepingu lõppemise järgselt tuleb riigihangete registrile esitada andmed üksnes nende ettevõtjapoolsete hankelepingu rikkumiste kohta, mis vastavad mõnele või mitmele RHS § 95 lg 4 p-s 8 toodud kõrvaldamise alusele – s.t lepingust taganemise või ülesütlemise, hinna alandamise, kahju hüvitamise või leppetrahvi maksmise tinginud lepingu rikkumine peab olema oluline või pidev. RHS § 83 lg 71 kohaselt peab rikkumine tervikuna vastama kõrvaldamise alusele, järelikult hankija peab andmete esitamisel hindama ka rikkumise pidevust või olulisust ja seda, kas rikutu on lepingu olulist tingimust. Kui ettevõtja suhtes on olnud küll pretensioone, kuid eelnevalt nimetatud õiguskaitsevahendeid kohaldatud pole, või kui õiguskaitsevahendi rakendamise kaasa toonud rikkumine pole olnud oluline või pidev, siis selle kohta riigihangete registrisse märget ei tehta. 2022. aasta veebruaris avaldatud juhenddokumendis „Juhend riigihankemenetluse lõppemise järgselt riigihangete registrile andmete esitamiseks“ oleme selgitanud, et lepingu lõpetamise kuupäevaks on päev, millal mõlema lepingupoole kohustused on täidetud (vt. viidatud dokument, p 3, lk 4 <https://fin.ee/media/5555/download> ). Siinkohal täpsustame, et hankelepingu lõppemise päevaks on mõlemapoolsete kohustuste täitmise päev üldjuhul, s.o siis, kui hankeleping lõpeb kohase täitmisega (VÕS § 186 p 1). Kui aga hankelepingu lõppeb ennetähtaegselt kas hankelepingu ülesütlemise või lepingust taganemisega, siis tuleks ka riigihangete registris lepingu lõppemise kuupäevaks märkida päev, mil lepingu ülesütlemine või lepingust taganemine jõustus (VÕS § 186 p-d 5-6). Kui hankija ja lepingupartneri vahel tekib lepingu lõppemisest tulenevalt õigusvaidlus lepingu ennetähtaegse lõpetamise õiguspärasuse, kehtivuse ja muude asjaolude, sh. hankelepingu lõpliku kogumaksumuse, üle, soovitame hankijal riigihangete registrile andmete esitamisel võtta aluseks need andmed, mida hankija peab õigeks. Kui õigusvaidlust lahendav organ peaks jõudma hiljem teistsugusele järeldusele, siis hankija saab ja peab tegema riigihangete registris vastavad parandused. Tehniliselt on tagantjärele paranduste tegemine võimalik nii hankelepingu sõlmimise kui ka lepingu lõpetamise andmetes. Lugupidamisega Estella Põllu osakonnajuhataja asetäitja Riigihangete ja riigiabi osakond Rahandusministeerium tel 611 3435 [email protected] <mailto:[email protected]> https://riigihanked.riik.ee <https://riigihanked.riik.ee/> www.fin.ee <http://www.fin.ee> | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn twitter.com/rahandus <http://twitter.com/rahandus> | blogi.fin.ee <http://blogi.fin.ee/>
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel