dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Hankija täiendav selgitus

Rahandusministeerium · 22. märts 2023
Viit
12.2-10/23-28/135-3
Registreeritud
22. märts 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-28
Vastutaja
Angelika Timusk (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎2-1-120232331 22.03.2023 Väljaminev kiri.asice648 KB

Sisu (failidest)

Riigihangete vaidlustuskomisjon 22.03.2023 Tartu mnt 85, 10115 Tallinn [email protected] Vaidlustuse esitaja: Finestmedia AS Registrikood 10714404 Tartu mnt 80D, 10112 Tallinn Esindaja: juhatuse liige Jan Urva Vastustaja Registrite ja Infosüsteemide Keskus Registrikood 70000310 Lubja 4, 19081 Tallinn Esindaja Teele Nässi +372 58 505 692 [email protected] Kolmas isik AS CGI Eesti registrikood: aadress: Mustamäe tee 3, 15033 Tallinn Vastus Vaidlustaja 17.03.2023 täiendavatele selgitustele riigihankes 259994 „Koosloome Infosüsteemi (KOOS) arendustööde täiendava lisaressursi soetamine - IT-analüütikud“ 8.03.2023 esitatud vaidlustuses. Vastustaja (edaspidi Vastustaja või hankija) ei nõustu Vaidlustuse esitaja (edaspidi Vaidlustaja või Finestmedia) esitatud väidetega, jääb oma 13.03.2023 esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et vaidlusaluse riigihanke (edaspidi Hanke) otsused on õiguspärased ning vaidlustusel puudub alus. I ASJAOLUD 1. Finestmedia AS esitas vaidlustuse riigihankes „Koosloome Infosüsteemi (KOOS) arendustööde täiendava lisaressursi soetamine - IT-analüütikud“ (259994), mille pakkumused avati 20.02.2023. 2. Hanke puhul on tegemist dünaamilise hankesüsteemi alusel teostatud piiratud hankemenetlusega, mille tulemusena sõlmitakse hankeleping ühe pakkujaga. Dünaamiline hankesüsteem oli jaotatud 7 kategooriaks ning Hankija tegi pakkumuse esitamise ettepaneku taotlejatele, kes on liitunud dünaamilise hankesüsteemi viienda kategooriaga (RHS § 35 lg 1). 3. Pakkumuse esitamise ettepanekus täpsustas Hankija dünaamilise hankesüsteemi hanketeates sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumeid (Lisa 1-hindamiskriteerimid). Vastavalt hindamiskriteeriumites toodud hindamismetoodika kirjeldusele hinnati punkti 3 kohaselt meeskonnaliikmete kogemust/kokkupuudet justiitsvaldkonnaga. 4. Hanke eesmärgiks oli arendusressursi soetus kahe IT-analüütiku näol üheksaks kuuks. 1 5. Hankele esitati kaks pakkumust. Pakkumused esitasid AS CGI Eesti (edaspidi ka kolmas isik) ning AS Finestmedia (Vaidlustaja). Pakkumuste koosseisus pidid pakkujad esitama muuhulgas kahe IT- analüütiku CV-d. 6. Hankija tegi hanke otsused 03.03.2023, millega tunnistas mõlemad pakkumused vastavaks ning edukaks AS CGI Eesti pakkumuse vastavalt hindamise tulemustele (Lisa 2- Edukaks tunnistamise otsus). Otsuse kohaselt on AS CGI Eesti esitatud pakkumus saanud kokku 96,81 punkti ning Vaidlustaja pakkumus 95 punkti. Hankija on põhjendanud otsuse lisa 2 punktisummade koondtabelis, miks ei ole Vaidlustaja saanud meeskonnaliikmete töökogemuse hindamisel maksimumpunkte, järgmiselt: „Pakkuja ei saanud meeskonnaliikmete töökogemuse hindamisel maksimumpunkte vastavalt hindamiskriteeriumi punktile 3. Õigekeelsussõnaraamatu kohaselt on justiitsvaldkonna vasteks õigusmõistmine. Pakkumusele lisatud analüütiku P.L. CV-s märgitud kokkupuude justiitsvaldkonnaga (PM välja töötamine) ei ole hankija hinnangul piisav kokkupuude antud valdkonnaga, kuna ei ole seotud riikliku õiguse mõistmise korraldusega.“ 7. 08.03.2023 edastas Finestmedia AS Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse, millega taotleb tunnistada kehtetuks hankija 03.03.2023 otsus, millega tunnistati edukaks AS CGI Eesti poolt esitatud pakkumus ning kohustada Hankijat läbi viima uus pakkumuste hindamine. 8. Vastavalt esitatud vaidlustusele on Vaidlustaja seisukohal, et: 8.1 minikonkursi „Koosloome Infosüsteemi (KOOS) arendustööde täiendava lisaressursi soetamine - IT-analüütikud“ (riigihangete registri viitenumber 259994) hindamine ei ole läbi viidud korrektselt, hanke alusdokumentides sätestatu kohaselt ning pakkumuses sisaldunud informatsiooni õigesti tõlgendades ning hinnates. Hankija on Hanke alusdokumentides hindamiskriteeriumi „kokkupuude justiitsvaldkonnaga“ jätnud üheselt mõistetavalt lahti kirjutamata ning hakanud seda pakkumuste hindamisel sisustama, tõlgendama ja mh hindama kokkupuute piisavust või mittepiisavust; 8.2 tema esitatud pakkumus vastab kõigile pakkumuskutses püstitatud nõuetele ja tingimustele ning Hankija hindamisel esitatud etteheited ei ole asjakohased ega tõesed. Seetõttu peaks Vaidlustaja pakkumus koguma hindamisel maksimaalsed 100 hindepunkti, mitte Hankija poolt omistatud 95. 9. 13.03.2023 esitas hankija oma vastuse esitatud vaidlustusele. 10. 13.03.2023 esitas oma seisukoha ka kolmas isik AS CGI Eesti. 11. 14.03.2023 edastas VAKO kirjaliku menetluse teate nr 12.2-10/28, milles andis teada, et vaatab vaidlustuse läbi kirjalikus menetluses ning viitas, et lähtuvalt RHS §196 lg 3 on menetlusosalistel võimalik esitada VAKO-le täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh menetluskulude taotlusi, kuni 17.03.2023. Ning selleks tähtajaks laekunud seisukohtadele on teistel menetlusosalistel võimalik vastata kuni 22.03.2023. 12. 17.03.2023 esitas Vaidlustaja oma täiendavad selgitused. II VASTUSTAJA SEISUKOHAD VAIDLUSTAJA TÄIENDAVATELE SELGITUSTELE 1. Oma täiendavates selgitustes nõustub Vaidlustaja, et hankija määratud hindamiskriteeriumid olid piisavalt selged (p 2.2), kuid leiab, et hankija on asunud enda poolt seatud kriteeriume hindamise käigus täiendama ning teinud edukaks tunnistamise otsuse kriteeriumite põhjal, mida pakkumise kutse ei sisaldanud. Hankija ei nõustu antud väitega, nagu oleks hankija hindamise käigus asunud kriteeriume täiendama, vaid nagu hankija ka oma esialgses vastuses selgitas, siis hankija on hindamiskriteeriumis ette nähtud tingimusi rakendanud lähtuvalt nende (sh hanke) eesmärkidest, ülesehitusest ja sõnastusest. 2 2. Vaidlustaja üritab selgituste punktis 3 eksitada VAKO-t arvamaks, et hankija on vaidlustusele vastates segaduses, mida hankija üldse saada tahtis. Vaidlustaja on oma täiendavate selgituste punktis 3.3 rõhutanud, justkui hankija oleks 13.03.2023 vastuse punktis 2.1.8 sisustanud IT- analüütiku justiitsvaldkonna kokkupuutena kitsamalt justiitsvaldkonna infosüsteemidega kokkupuudet. Tegemist on aga meelevaldse arusaamaga, kuna 13.03.2023 vastuse punktis 2.1.8 kajastasime faktiväidet selle kohta, et teiste IT-analüütikute kogemus sisaldas justiitsvaldkonna infosüsteemiga kokkupuudet. Antud argumendiga soovisime rõhutada hindamismetoodika ühetaolise rakendamise kohustust ja näitlikustada Vaidlustaja IT-analüütiku kogemuse ebavõrdsust, võrredes teiste IT-analüütikutega. Kindlasti ei olnud eesmärk väita justkui vaid justiitsvaldkonna infosüsteemi alane kogemus oli aktsepteeritav. Nii nagu Vaidlustaja on ka oma täiendavate selgituste punktis 2 viidanud, ei ole hankijal võimalik hakata hindamiskriteeriumis toodud tingimusi pakkumuste hindamisel muutma, hinnates näiteks käesoleval juhul IT- analüütiku poolse metsaregistri põhimääruse loomise kogemuse piisavaks ja lugedes hindamiskriteeriumites toodud tingimuse täidetuks. 3. Vaidlustaja järeldab hankija 13.03 vastuse p-s 2.1.4, 2.1.6 ja 2.1.7 kajastatu valguses justkui hindamiskriteeriumites toodud tingimustele saaksid vastata vaid kohtusüsteemis töötamise kogemusega IT-analüütikud, kuna õigusemõistmisega tegeleb ainult kohtusüsteem. Viidatud punktides täpsustas hankija 3.03.2023 otsuse põhjendusi1 IT-analüütiku CV-s (P.L) kajastatud kogemuse metsaregistri põhimääruse väljatöötamisel hindamiskriteeriumis toodud tingimustele mittevastavuse osas, mistõttu Vaidlustaja pakkumus edukaks ei osutunud. Arvestades, et kogemusena oli Vaidlustajal IT-analüütiku osas toodud õigusloomealane töö, siis ei saanudki hankija põhistada 3.03.2023 otsuses ja vastuses vaidlustusele täpsustada hindamiskriteeriumite mittetäitmist selgitustega, mis ei ole seotud õigusloomealase töö sobivuse hindamisega hankija poolt seatud hindamiskriteeriumile. Meenutame, et hindamiskriteeriumites ei olnud kokkupuute vormi kitsendatud, mistõttu oli aktsepteeritav justiitsvaldkonnaga kokkupuude nii õigusloomealase töö, infosüsteemi arendamisel IT-analüütiku rolli täitmisel või tõesti kasvõi kohtutöö käigus saadud kogemus vms. Vaidlustaja on täiendavate selgituste punktis 5 maininud, et andmekogu põhimääruse väljatöötamine on selge ja ühene kokkupuude õiguspoliitikaga, seeläbi ka justiitsvaldkonnaga ning vastavuses hindamiskriteeriumiga. Märgime, et hankija välistas metsaregistri põhimääruse alase õigusloomega kokkupuute eos hindamiskriteeriumites kajastatud õiguspoliitikaga seonduvana, mistõttu argumenteerisime hindamiskriteeriumitele mittevastavust õigusloomeprotsessi aspektist. Arvestades aga, et Vaidlustaja on oma täiendavates selgitustes täpsustanud hindamiskriteeriumitele vastavuse argumentatsiooni, märgime järgmist: Õiguspoliitika hõlmab laiemalt riigi ja ühiskonna eesmärkide ja väärtuste seadmist ning nende saavutamist õigusliku regulatsiooni kaudu (kr politikē linna- v riigijuhtimiskunst < polis linn, riik). Hindamiskriteeriumites sätestatud õiguspoliitika kokkupuutena oleks seega aktsepteeritud laiemalt riigiülese õiguspoliitika kujundamine. Näiteks seadusandlus, mis on olnud aluseks metsaregistri põhimääruse vastuvõtmisele (metsaseadus). 4. Vaidlustaja on oma täiendavate selgituste punktis 3.4 toonitanud, et tema hinnangul ei ole Hankija 13.03.2023 vastuse punktis 2.1.3 kajastatu relevantne, kuna viidatud tehnilise kirjelduse punktid ei sisusta justiitsvaldkonna mõistet. Hankija täpsustab käesoleva vastusega nimetatud seisukohta. Hankijal on kohustus seada majanduslikult soodsama pakkumuse väljaselgitamiseks sellised hindamiskriteeriumid, mis on seotud hankelepingu esemega2, siis on ilmselgelt oluline vaidluses hindamiskriteeriumite tõlgendamise / rakendamise õiguspärasuse osas selgitada, miks just selline hindamiskriteerium on oluline lähtuvalt tulevase hankelepingu esemest. 5. Vaidlustaja täiendavate selgituste punktis 3.3.1 viide, et „hankija saab hinnata vaid seda, kas nõutud kogemus on olemas või ei ole“ ei ole antud juhul asjakohane, kuivõrd hankijal on 1 Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas 3-20-1198 p 21, milles on kajastatud Riigikohtu seisukohta hankija õiguses täpsustada otsuse põhjendusi kohtumenetluses. 2 Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-20-1198, p 18. 3 kohustus pakkumusi ka sisuliselt hinnata, sh aru saada, kas esitatud andmed on sellised, mida hankija hindamiskriteeriumi sätestamisel oli ette näinud. Ainuüksi asjaolu, et pakkuja märkis hindamiskriteeriumi täitmiseks tema hinnangul olemasoleva kokkupuute justiitsvaldkonnaga, ei saa olla punktide andmise aluseks, kui kokkupuude ei vasta hindamiskriteeriumites toodud tingimustele. 6. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et hankijal on hindamiskriteeriumite kehtestamisel lai kaalutlusruum3. Seejuures peavad RHS § 85 lg 1 järgi hindamiskriteeriumid võimaldama välja selgitada majanduslikult soodsaima pakkumuse, hõlmates endas nii hinda kui ka kvaliteeti. Kohus on ka möönnud, et Hankijatel ei ole kvalitatiivse hindamise kriteeriumidesse võimalik kirja panna kõiki detaile, mis võivad hindamisel oluliseks osutuda4. Hankijal ei ole võimalik riigihanke alusdokumentides ära kirjeldada kõikvõimalikke justiitsvaldkonnaga kokkupuuteid, mida on ilmselt lõpmata arv, ja välja tuua neile vastavaid hindepunkte. Hankija on piisavalt selgelt määratletud raamid, millest lähtudes hindamiskomisjon on pakkumisi hinnanud kontrollitavalt ja kindlatest pidepunktidest tõukudes, mitte aga puhtalt oma subjektiivsetest eelistustest lähtuvalt. III KOKKUVÕTE 1. Vaidlustaja poolt esitatud argumendid ei lükka ümber Hankija seisukohta selles osas, et vaidlusaluse IT-analüütiku kogemus õigusloomeprotsessis ei vastanud hindamiskriteeriumitele. 2. Palume jätta AS Finestmedia vaidlustus rahuldamata ning jõusse Registrite ja Infosüsteemide Keskuse 03.03.2023 edukaks tunnistamise otsus. 3. Vaidlustusmenetlusel tasutud riigilõiv ja vaidlustuskulud palume jätta Vaidlustaja kanda. Teele Nässi /allkirjastatud digitaalselt/ Registrite ja Infosüsteemide Keskus Hankejurist 3 Tallinna Halduskohtu otsus kohtuasjas nr 3-17-1172, p 27; vaidlustuskomisjoni otsus asjas nr 202-17/192991, p 17 4 Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas 3-20-1198, p 20. 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel