Riigihangete vaidlustuskomisjon 22.03.2023
Tartu mnt 85, 10115 Tallinn
[email protected]
Vaidlustuse esitaja: Finestmedia AS
Registrikood 10714404
Tartu mnt 80D, 10112 Tallinn
Esindaja: juhatuse liige Jan Urva
Vastustaja Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Registrikood 70000310
Lubja 4, 19081 Tallinn
Esindaja Teele Nässi
+372 58 505 692
[email protected]
Kolmas isik AS CGI Eesti
registrikood:
aadress: Mustamäe tee 3, 15033 Tallinn
Vastus Vaidlustaja 17.03.2023 täiendavatele selgitustele riigihankes 259994 „Koosloome
Infosüsteemi (KOOS) arendustööde täiendava lisaressursi soetamine - IT-analüütikud“ 8.03.2023
esitatud vaidlustuses.
Vastustaja (edaspidi Vastustaja või hankija) ei nõustu Vaidlustuse esitaja (edaspidi Vaidlustaja või
Finestmedia) esitatud väidetega, jääb oma 13.03.2023 esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et
vaidlusaluse riigihanke (edaspidi Hanke) otsused on õiguspärased ning vaidlustusel puudub alus.
I ASJAOLUD
1. Finestmedia AS esitas vaidlustuse riigihankes „Koosloome Infosüsteemi (KOOS) arendustööde
täiendava lisaressursi soetamine - IT-analüütikud“ (259994), mille pakkumused avati 20.02.2023.
2. Hanke puhul on tegemist dünaamilise hankesüsteemi alusel teostatud piiratud hankemenetlusega,
mille tulemusena sõlmitakse hankeleping ühe pakkujaga. Dünaamiline hankesüsteem oli jaotatud 7
kategooriaks ning Hankija tegi pakkumuse esitamise ettepaneku taotlejatele, kes on liitunud
dünaamilise hankesüsteemi viienda kategooriaga (RHS § 35 lg 1).
3. Pakkumuse esitamise ettepanekus täpsustas Hankija dünaamilise hankesüsteemi hanketeates
sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumeid (Lisa 1-hindamiskriteerimid). Vastavalt
hindamiskriteeriumites toodud hindamismetoodika kirjeldusele hinnati punkti 3 kohaselt
meeskonnaliikmete kogemust/kokkupuudet justiitsvaldkonnaga.
4. Hanke eesmärgiks oli arendusressursi soetus kahe IT-analüütiku näol üheksaks kuuks.
1
5. Hankele esitati kaks pakkumust. Pakkumused esitasid AS CGI Eesti (edaspidi ka kolmas isik) ning
AS Finestmedia (Vaidlustaja). Pakkumuste koosseisus pidid pakkujad esitama muuhulgas kahe IT-
analüütiku CV-d.
6. Hankija tegi hanke otsused 03.03.2023, millega tunnistas mõlemad pakkumused vastavaks ning
edukaks AS CGI Eesti pakkumuse vastavalt hindamise tulemustele (Lisa 2- Edukaks tunnistamise
otsus). Otsuse kohaselt on AS CGI Eesti esitatud pakkumus saanud kokku 96,81 punkti ning
Vaidlustaja pakkumus 95 punkti. Hankija on põhjendanud otsuse lisa 2 punktisummade
koondtabelis, miks ei ole Vaidlustaja saanud meeskonnaliikmete töökogemuse hindamisel
maksimumpunkte, järgmiselt: „Pakkuja ei saanud meeskonnaliikmete töökogemuse hindamisel
maksimumpunkte vastavalt hindamiskriteeriumi punktile 3. Õigekeelsussõnaraamatu kohaselt on
justiitsvaldkonna vasteks õigusmõistmine. Pakkumusele lisatud analüütiku P.L. CV-s märgitud
kokkupuude justiitsvaldkonnaga (PM välja töötamine) ei ole hankija hinnangul piisav kokkupuude
antud valdkonnaga, kuna ei ole seotud riikliku õiguse mõistmise korraldusega.“
7. 08.03.2023 edastas Finestmedia AS Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO)
vaidlustuse, millega taotleb tunnistada kehtetuks hankija 03.03.2023 otsus, millega tunnistati
edukaks AS CGI Eesti poolt esitatud pakkumus ning kohustada Hankijat läbi viima uus pakkumuste
hindamine.
8. Vastavalt esitatud vaidlustusele on Vaidlustaja seisukohal, et:
8.1 minikonkursi „Koosloome Infosüsteemi (KOOS) arendustööde täiendava lisaressursi
soetamine - IT-analüütikud“ (riigihangete registri viitenumber 259994) hindamine ei ole
läbi viidud korrektselt, hanke alusdokumentides sätestatu kohaselt ning pakkumuses
sisaldunud informatsiooni õigesti tõlgendades ning hinnates. Hankija on Hanke
alusdokumentides hindamiskriteeriumi „kokkupuude justiitsvaldkonnaga“ jätnud üheselt
mõistetavalt lahti kirjutamata ning hakanud seda pakkumuste hindamisel sisustama,
tõlgendama ja mh hindama kokkupuute piisavust või mittepiisavust;
8.2 tema esitatud pakkumus vastab kõigile pakkumuskutses püstitatud nõuetele ja tingimustele
ning Hankija hindamisel esitatud etteheited ei ole asjakohased ega tõesed. Seetõttu peaks
Vaidlustaja pakkumus koguma hindamisel maksimaalsed 100 hindepunkti, mitte Hankija
poolt omistatud 95.
9. 13.03.2023 esitas hankija oma vastuse esitatud vaidlustusele.
10. 13.03.2023 esitas oma seisukoha ka kolmas isik AS CGI Eesti.
11. 14.03.2023 edastas VAKO kirjaliku menetluse teate nr 12.2-10/28, milles andis teada, et vaatab
vaidlustuse läbi kirjalikus menetluses ning viitas, et lähtuvalt RHS §196 lg 3 on menetlusosalistel
võimalik esitada VAKO-le täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh menetluskulude taotlusi, kuni
17.03.2023. Ning selleks tähtajaks laekunud seisukohtadele on teistel menetlusosalistel võimalik
vastata kuni 22.03.2023.
12. 17.03.2023 esitas Vaidlustaja oma täiendavad selgitused.
II VASTUSTAJA SEISUKOHAD VAIDLUSTAJA TÄIENDAVATELE SELGITUSTELE
1. Oma täiendavates selgitustes nõustub Vaidlustaja, et hankija määratud hindamiskriteeriumid olid
piisavalt selged (p 2.2), kuid leiab, et hankija on asunud enda poolt seatud kriteeriume hindamise
käigus täiendama ning teinud edukaks tunnistamise otsuse kriteeriumite põhjal, mida pakkumise
kutse ei sisaldanud. Hankija ei nõustu antud väitega, nagu oleks hankija hindamise käigus asunud
kriteeriume täiendama, vaid nagu hankija ka oma esialgses vastuses selgitas, siis hankija on
hindamiskriteeriumis ette nähtud tingimusi rakendanud lähtuvalt nende (sh hanke) eesmärkidest,
ülesehitusest ja sõnastusest.
2
2. Vaidlustaja üritab selgituste punktis 3 eksitada VAKO-t arvamaks, et hankija on vaidlustusele
vastates segaduses, mida hankija üldse saada tahtis. Vaidlustaja on oma täiendavate selgituste
punktis 3.3 rõhutanud, justkui hankija oleks 13.03.2023 vastuse punktis 2.1.8 sisustanud IT-
analüütiku justiitsvaldkonna kokkupuutena kitsamalt justiitsvaldkonna infosüsteemidega
kokkupuudet. Tegemist on aga meelevaldse arusaamaga, kuna 13.03.2023 vastuse punktis 2.1.8
kajastasime faktiväidet selle kohta, et teiste IT-analüütikute kogemus sisaldas justiitsvaldkonna
infosüsteemiga kokkupuudet. Antud argumendiga soovisime rõhutada hindamismetoodika
ühetaolise rakendamise kohustust ja näitlikustada Vaidlustaja IT-analüütiku kogemuse
ebavõrdsust, võrredes teiste IT-analüütikutega. Kindlasti ei olnud eesmärk väita justkui vaid
justiitsvaldkonna infosüsteemi alane kogemus oli aktsepteeritav. Nii nagu Vaidlustaja on ka oma
täiendavate selgituste punktis 2 viidanud, ei ole hankijal võimalik hakata hindamiskriteeriumis
toodud tingimusi pakkumuste hindamisel muutma, hinnates näiteks käesoleval juhul IT-
analüütiku poolse metsaregistri põhimääruse loomise kogemuse piisavaks ja lugedes
hindamiskriteeriumites toodud tingimuse täidetuks.
3. Vaidlustaja järeldab hankija 13.03 vastuse p-s 2.1.4, 2.1.6 ja 2.1.7 kajastatu valguses justkui
hindamiskriteeriumites toodud tingimustele saaksid vastata vaid kohtusüsteemis töötamise
kogemusega IT-analüütikud, kuna õigusemõistmisega tegeleb ainult kohtusüsteem. Viidatud
punktides täpsustas hankija 3.03.2023 otsuse põhjendusi1 IT-analüütiku CV-s (P.L) kajastatud
kogemuse metsaregistri põhimääruse väljatöötamisel hindamiskriteeriumis toodud tingimustele
mittevastavuse osas, mistõttu Vaidlustaja pakkumus edukaks ei osutunud. Arvestades, et
kogemusena oli Vaidlustajal IT-analüütiku osas toodud õigusloomealane töö, siis ei saanudki
hankija põhistada 3.03.2023 otsuses ja vastuses vaidlustusele täpsustada hindamiskriteeriumite
mittetäitmist selgitustega, mis ei ole seotud õigusloomealase töö sobivuse hindamisega hankija
poolt seatud hindamiskriteeriumile. Meenutame, et hindamiskriteeriumites ei olnud kokkupuute
vormi kitsendatud, mistõttu oli aktsepteeritav justiitsvaldkonnaga kokkupuude nii
õigusloomealase töö, infosüsteemi arendamisel IT-analüütiku rolli täitmisel või tõesti kasvõi
kohtutöö käigus saadud kogemus vms. Vaidlustaja on täiendavate selgituste punktis 5 maininud,
et andmekogu põhimääruse väljatöötamine on selge ja ühene kokkupuude õiguspoliitikaga,
seeläbi ka justiitsvaldkonnaga ning vastavuses hindamiskriteeriumiga. Märgime, et hankija
välistas metsaregistri põhimääruse alase õigusloomega kokkupuute eos hindamiskriteeriumites
kajastatud õiguspoliitikaga seonduvana, mistõttu argumenteerisime hindamiskriteeriumitele
mittevastavust õigusloomeprotsessi aspektist. Arvestades aga, et Vaidlustaja on oma
täiendavates selgitustes täpsustanud hindamiskriteeriumitele vastavuse argumentatsiooni,
märgime järgmist: Õiguspoliitika hõlmab laiemalt riigi ja ühiskonna eesmärkide ja väärtuste
seadmist ning nende saavutamist õigusliku regulatsiooni kaudu (kr politikē linna- v
riigijuhtimiskunst < polis linn, riik). Hindamiskriteeriumites sätestatud õiguspoliitika
kokkupuutena oleks seega aktsepteeritud laiemalt riigiülese õiguspoliitika kujundamine. Näiteks
seadusandlus, mis on olnud aluseks metsaregistri põhimääruse vastuvõtmisele (metsaseadus).
4. Vaidlustaja on oma täiendavate selgituste punktis 3.4 toonitanud, et tema hinnangul ei ole
Hankija 13.03.2023 vastuse punktis 2.1.3 kajastatu relevantne, kuna viidatud tehnilise kirjelduse
punktid ei sisusta justiitsvaldkonna mõistet. Hankija täpsustab käesoleva vastusega nimetatud
seisukohta. Hankijal on kohustus seada majanduslikult soodsama pakkumuse väljaselgitamiseks
sellised hindamiskriteeriumid, mis on seotud hankelepingu esemega2, siis on ilmselgelt oluline
vaidluses hindamiskriteeriumite tõlgendamise / rakendamise õiguspärasuse osas selgitada, miks
just selline hindamiskriteerium on oluline lähtuvalt tulevase hankelepingu esemest.
5. Vaidlustaja täiendavate selgituste punktis 3.3.1 viide, et „hankija saab hinnata vaid seda, kas
nõutud kogemus on olemas või ei ole“ ei ole antud juhul asjakohane, kuivõrd hankijal on
1 Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas 3-20-1198 p 21, milles on kajastatud Riigikohtu seisukohta
hankija õiguses täpsustada otsuse põhjendusi kohtumenetluses.
2
Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-20-1198, p 18.
3
kohustus pakkumusi ka sisuliselt hinnata, sh aru saada, kas esitatud andmed on sellised, mida
hankija hindamiskriteeriumi sätestamisel oli ette näinud. Ainuüksi asjaolu, et pakkuja märkis
hindamiskriteeriumi täitmiseks tema hinnangul olemasoleva kokkupuute justiitsvaldkonnaga, ei
saa olla punktide andmise aluseks, kui kokkupuude ei vasta hindamiskriteeriumites toodud
tingimustele.
6. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et hankijal on hindamiskriteeriumite kehtestamisel lai
kaalutlusruum3. Seejuures peavad RHS § 85 lg 1 järgi hindamiskriteeriumid võimaldama välja
selgitada majanduslikult soodsaima pakkumuse, hõlmates endas nii hinda kui ka kvaliteeti.
Kohus on ka möönnud, et Hankijatel ei ole kvalitatiivse hindamise kriteeriumidesse võimalik
kirja panna kõiki detaile, mis võivad hindamisel oluliseks osutuda4. Hankijal ei ole võimalik
riigihanke alusdokumentides ära kirjeldada kõikvõimalikke justiitsvaldkonnaga kokkupuuteid,
mida on ilmselt lõpmata arv, ja välja tuua neile vastavaid hindepunkte. Hankija on piisavalt
selgelt määratletud raamid, millest lähtudes hindamiskomisjon on pakkumisi hinnanud
kontrollitavalt ja kindlatest pidepunktidest tõukudes, mitte aga puhtalt oma subjektiivsetest
eelistustest lähtuvalt.
III KOKKUVÕTE
1. Vaidlustaja poolt esitatud argumendid ei lükka ümber Hankija seisukohta selles osas, et
vaidlusaluse IT-analüütiku kogemus õigusloomeprotsessis ei vastanud hindamiskriteeriumitele.
2. Palume jätta AS Finestmedia vaidlustus rahuldamata ning jõusse Registrite ja Infosüsteemide
Keskuse 03.03.2023 edukaks tunnistamise otsus.
3. Vaidlustusmenetlusel tasutud riigilõiv ja vaidlustuskulud palume jätta Vaidlustaja kanda.
Teele Nässi
/allkirjastatud digitaalselt/
Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Hankejurist
3
Tallinna Halduskohtu otsus kohtuasjas nr 3-17-1172, p 27; vaidlustuskomisjoni otsus asjas nr 202-17/192991, p
17
4
Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas 3-20-1198, p 20.
4